Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Metoodika 4
1.1. Teenuspõhise analüüsimetoodika kirjeldus 4
1.2. Jämejala vaimse tervise keskuse teeninduspiirkonna määratlus 4
2. Jämejala vaimse tervise keskuse visioon 5
2.1. Teenuse arendamise strateegiline vajadus 5
2.2. Kokkuvõte väliskeskkonna analüüsist 6
2.3. Jämejala vaimse tervise keskuse kontseptsioon 9
3.3.2. Avatud psühhiaatrilised teenused 11
3.3.3 Uued plaanitavad psühhiaatrilised teenused 12
3.3.4 Olemasolev hoonestu ja tulevikuvaade 13
3.4. Rahvusvaheline kontekst 16
3.4.1. Rootsi 17
3.4.2. Soome 18
3.4.3. Suurbritannia 19
3.4.4. Läti 20
3.5. Jämejala vaimse tervise keskuse roll üleriigilise kompetentsikeskusena 20
3.5.1. Riiklik vastutus ja pikaajaline vaade 20
3.5.2. Muutused teenusvajaduses ja teenusmudelite arendamise võimekuses 21
4. Kõrgema turvalisusastmega psühhiaatrilised teenused 22
4.3. Kohtupsühhiaatriline sundravi 22
4.3.1. Teenuse sisu ja õiguslik alus 22
4.3.2. Teenuse korraldus Eestis 24
4.3.3. Teenuse korraldus SA Viljandi Haiglas 24
4.4. Kohtumäärusega erihoolekanne 25
4.4.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus 25
4.4.2. Teenuse korraldus Eestis 26
4.4.3. Teenuse korraldus SA Viljandi Haiglas 26
4.5. Akuutpsühhiaatria, sh erakorraline vastuvõtt 26
4.5.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus 26
4.5.2. Teenuse korraldus Eestis 27
4.5.3. Teenuse korraldus SA Viljandi Haiglas 27
4.6. Vanglameditsiin 28
4.6.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus 28
4.6.2. Teenuse korraldus Eestis 29
4.7. Kohtulikke ekspertiiside teostamine 29
4.7.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus 29
4.7.2. Teenuse korraldus Eestis 30
4.8. Ambulatoorsed teenused 30
4.8.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus 30
4.8.2. Teenuse korraldus Eestis 31
5. Avatud psühhiaatrilised teenused 32
5.3. Üldpsühhiaatria 32
5.3.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus 32
5.3.2. Teenuse korraldus Eestis 32
5.3.3. Teenuse korraldus SA Viljandi Haiglas 33
5.4. Lastepsühhiaatria 33
5.4.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus 33
5.4.2. Teenuse korraldus Eestis 34
5.4.3. Teenuse korraldus SA Viljandi Haiglas 34
5.5. Sõltuvushäirete ravi 35
5.5.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus 35
5.5.2. Teenuse korraldus Eestis 35
5.5.3. Teenuse korraldus SA Viljandi Haiglas 35
5.6. Mitmikdiagnooside osakond 37
5.6.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus 37
5.6.2. Teenuse korraldus Eestis 37
5.7. Hoolekandeteenused 38
5.7.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus 38
5.7.2. Teenuse korraldus Eestis 39
Kokkuvõte 40


Sissejuhatus
Eesti vaimse tervise süsteem seisab silmitsi mitmete struktuursete ja sisuliste väljakutsetega. Teenuse vajadus kasvab kuid samas on TAI1 andmetel psühhiaatritest ca veerand vanuserühmas 65+ ning uusi psühhiaatreid ei lisandu samas tempos. Viljandi haiglas on arstidest ca pooled vanuses 30-39 ja vaid kümnendik vanuses 65+. See annab võimaluse kohaneda kasvava teenusvajadusega ja enam pöörata tähelepanu teenuse arendamisele. Vaimse tervise probleemide levimus on kasvamas, suureneb mitmikdiagnoosidega patsientide osakaal, teenusvajadus on komplekssem ja mitmekesisem. Samal ajal on riiklikult kriitilised teenused nagu kohtupsühhiaatriline sundravi ja kohtumäärusega erihoolekanne koondunud SA Viljandi Haiglasse, andes Jämejala kompleksile juba täna üleriigilise vastutuse. Muutuv demograafiline olukord ning kasvav vajadus psühhiaatriliste teenuste ja psühholoogilise nõustamise järgi ja valdkonnas kasvav konkurents tööjõule ning lisaks rahastusmudelite muutumine eeldavad süsteemset ja pikaajalist lähenemist.
Käesoleva dokumendi eesmärk on sõnastada SA Viljandi Haigla Jämejala vaimse tervise keskuse visioon ning kirjeldada teenuspõhiselt keskuse terviklikku arendamist vastavalt tulevikusuundumustele.
Dokument annab ülevaate keskuse strateegilisest rollist Eesti vaimse tervise teenuste pakkumise süsteemis ning analüüsib olemasolevaid ja kavandatavaid teenuseid. Dokument lähtub arusaamast, et vaimse tervise teenuste arendamine ei saa olla pelgalt investeering taristusse, vaid peab toetuma terviklikule teenusmudelile ja selgele rollijaotusele ning arvestab teenuste üleriigilist olulisust.
Dokumendi esimeses osas kirjeldatakse kasutatud metoodikat ning sõnastatakse arenduse eesmärk. Seejärel avatakse Jämejala vaimse tervise keskuse visioon, strateegiline vajadus ning kontseptsioon, sh kõrgema turvalisusastmega ja avatud psühhiaatriliste teenuste roll. Rahvusvahelise konteksti peatükk loob võrdleva raamistiku ning toetab kavandatava lahenduse põhjendatust.
Edasised peatükid annavad teenuspõhise ülevaate nii kõrgema turvalisusastmega psühhiaatrilistest teenustest kui ka avatud teenustest, kirjeldades iga teenuse eesmärki, õiguslikku alust, korraldust Eestis ning Viljandi haigla rolli teenuse osutamisel.

1. Metoodika
1.1. Teenuspõhise analüüsimetoodika kirjeldus
Analüüsi lähtepunktiks oli Jämejala vaimse tervise keskuse kavandatav teenusportfell. Analüüsi teostamiseks jagati teenused kahte gruppi:
• kõrgema turvalisusastmega psühhiaatrilised teenused, sh kohtupsühhiaatriline sundravi, kohtumäärusega erihoolekanne, akuutpsühhiaatria (koos psühhiaatrilise EMO-ga), vanglameditsiin (sh kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid), ambulatoorsed teenused (sh ambulatoorne kohtupsühhiaatriline sundravi, häirunud seksuaalkäitumisega patsientide integratiivravi ja kogukonnapõhised mobiilsed ravimeeskonnad);
• avatud psühhiaatrilised ja toetavad teenused, sh üldpsühhiaatria (k.a psühhogeriaatria), laste- ja noorukite psühhiaatria, tuberkuloosiravi, sõltuvushäirete ravi, rehabilitatsioon, hoolekandeteenused ja kogukonnapõhised teenused; söömis- ja toitumishäirete ravi (sh statsionaarne, ambulatoorne) ning mitmikdiagnoosidega seonduvad teenused.
Iga teenust analüüsiti ühtse struktuuri alusel. Teenuse juures kirjeldati eesmärki ja sihtrühma, õiguslikku alust ja korraldust Eestis, SA Viljandi Haigla praegust rolli ja teenuse osutamise korraldust.
Kvalitatiivse sisendina kasutati valdkondlikke arengudokumente, õigusakte, erialaseid arengukavasid, haigla strateegilisi sisendeid, ekspertteadmisi ning rahvusvahelisi praktikaid. Nende põhjal hinnati teenuste arenguvajadust, korralduslikke kitsaskohti ja Jämejala keskuse võimalikku rolli Eesti vaimse tervise teenuste süsteemis. Kvantitatiivsete sisenditena kasutati SA Viljandi Haigla teenusmahtude andmed aastatest 2023-2025.
1.2. Jämejala vaimse tervise keskuse teeninduspiirkonna määratlus
Jämejala vaimse tervise keskuse teeninduspiirkond on määratletud teenuste iseloomu ja sihtrühma alusel. Keskuse teenusportfell hõlmab nii üleriigilise vastutusega kõrgema turvalisusastmega teenuseid kui ka piirkondlikke psühhiaatrilisi ja hoolekandeteenuseid. Seetõttu ei käsitleta Jämejala teeninduspiirkonda ühetaolise geograafilise piirkonnana, vaid eristatakse teenusepõhist teenindusloogikat.
Tabel 1. Jämejala vaimse tervise keskuse teeninduspiirkonna määratlemise põhimõtted.
Teenuste rühm

Teeninduspiirkond
Rakendamise põhimõte

Teenused, mida mõjutab
Üleriigilise vastutusega teenused
Kogu Eesti
Rakendatakse teenustele, mille puhul SA Viljandi Haiglal on üleriigiline roll või mille teenusevajadus ei sõltu üksnes piirkondlikust nõudlusest.

Kohtupsühhiaatriline sundravi, kohtumäärusega erihoolekanne
Piirkondlikud psühhiaatrilised ja hoolekandeteenused
Kaalutud teenuspiirkond: Viljandimaa, täiendavalt võimekus teenindada Valgamaa, Tartumaa, Pärnumaa, Järvamaa ja Jõgevamaad vastavalt varasematele piirkonna teenindamise osakaaludele.
Rakendatakse üld-, akuut- ning hoolekandeteenuste prognoosimisel.
Psühhiaatrilised teenused, sh teenused kus oluline roll kanda keeruliste hoolekande teenuse klientide puhul, parem logistiline ligipääs või võimalus pakkuda täiendust Tallinnale, Tartule või Pärnule nende täitumise korral.
Laste ja noorukite psühhiaatria
Kaalutud teenuspiirkonna 0-19-aastaste arv
Rakendatakse laste ja noorukite psühhiaatria puhul, sest teenusevajaduse demograafiline alus on laste ja noorte arv teenuspiirkonnas.


Laste- ja noorukite psühhiaatria.

2. Jämejala vaimse tervise keskuse visioon
2.1. Teenuse arendamise strateegiline vajadus
Jämejala vaimse tervise keskuse visiooniks on luua Jämejala vaimse tervise külla keskus, kus pakutakse integreeritud, teaduspõhiseid ja personaalseid vaimse tervise teenuseid, mis kogukonna kaasabil toetavad patsientide iseseisvust ja toimetulekut ning tagavad ühiskonna turvalisuse.
Tegemist on sisuliste muutustega teenuskorralduses, mida muuhulgas toetab taristu uuendamine toetamaks teenusmudeli elluviimist. Teenuste korralduse muutused tulenevad eelkõige teenuste kasvavast nõudlusest, rahvusvahelistest kvaliteedistandarditest ja riiklikest arengusuundadest
Riiklikud strateegiadokumendid rõhutavad selgelt vaimse tervise valdkonna edasiarendamise vajadust. Rahvastiku tervise arengukava 2020-20302, Heaolu arengukava 2023-20303 ning Vaimse tervise tegevuskava 2023-20264 ja Vaimse tervise astmelise abi tegevuskava 2024-20275 seavad prioriteediks ennetuse, varajase sekkumise ja kogukonnapõhiste teenuste arendamise. Psühhiaatria eriala arengukava 2020-20306 omakorda toob esile vajaduse diferentseerida teenuseid vastavalt riskitasemele, tugevdada akuutpsühhiaatria võimekust ning arendada kohtupsühhiaatrilist sundravi ja mitmikdiagnoosiga patsientidele suunatud teenuseid.
Viljandi haigla on ainus sundraviteenuse osutaja Eestis, mis tähendab riikliku vastutust tagada teenuse järjepidevus ning kvaliteet. Sundraviteenuse kõrgendatud turvanõuetest tulenevalt on vajalik muuta olemasolevad hooned funktsionaalsemaks ning parandada nende energiatõhusust. Samal ajal tuleb tagada piisavad ressursid teenuse sisuliseks osutamiseks, et vastata kasvavatele kvaliteedi- ja ohutusnõuetele. Amortiseerunud keskkond piirab kaasaegsete raviprintsiipide rakendamist ning seab piiranguid nii patsientide väärikuse kui ka personali töötingimuste osas. Uue, funktsionaalselt läbimõeldud ja turvalise keskkonna loomine on seega strateegiline vajadus, mitte valikuline arendus.
Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vaheline ning valdkonna sisene teenuste ebapiisav lõimitus ning ebaühtlased üleminekud statsionaarselt ravilt ambulatoorsele või kogukonnapõhisele teenusele põhjustavad ravikatkestusi ja korduvaid hospitaliseerimisi. Eriti puudutab see komorbiidsete häiretega ja madala ravisoostumusega patsiente. Integreeritud teenusmudel, mis ühendab kõrgema turvalisusastmega teenused, akuutpsühhiaatria, ambulatoorse ravi ning kogukonnapõhised meeskonnad, loob eeldused järjepidevaks ja paindlikuks raviteekonnaks.
Elanikkonna vananemisega suureneb eraldi tähelepanu vajava sihtrühmana kognitiivsete häirete ja dementsusega inimeste arv ning nendega seotud tervishoiu- ja hoolekandeteenuste vajadus. Dementsuse puhul ei ole piisav üksnes eriarstiabi pakkumine, vaid vajalik on siduda varajane märkamine ja diagnoosimine diagnoosijärgse toe, inimese tegevusvõime säilitamise, lähedaste nõustamise ning kodus elamist ja pikaajalist hooldust toetavate teenustega. Dementsuse Kompetentsikeskuse ning SA Viljandi Haigla Mälukliiniku koostöö loob võimaluse arendada sellist tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda ühendavat teenusmudelit süsteemselt.
Teenuse arendamisel on oluline ka ühiskondliku turvalisuse mõõde. Siseturvalisuse arengukava7 rõhutab riskikäitumise ennetamist ja õigussüsteemi ning tervishoiu koostöö tugevdamist. Spetsialiseeritud, riskipõhiselt diferentseeritud ja professionaalselt juhitud teenusmudel aitab vähendada retsidiivsust, toetada rehabilitatsiooni ning tagada turvalised üleminekud erineva turvalisuse astmega teenuste ning tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel liikumiseks.
Kokkuvõtlikult tuleneb vajadus Jämejala vaimse tervise keskuse järele tuleneb järgnevast:
• Teenusevajadus kasvab seoses raskete psüühikahäiretega, mitme samaaegse terviseprobleemiga (komorbiidsed seisundid) ning sundravi vajavate patsientide arvu suurenemisega. See nõuab paindlikumat teenusekorraldust ja erinevate spetsialistide koostööd, et tagada patsientidele nende vajadustele vastav ravi.
• Viljandi haigla on ainus sundraviteenuse osutaja Eestis ja peab tagama üleriigilise teenuse järjepidevuse, kvaliteedi ja turvalisuse.
• Olemasolevad hooned ei vasta tänapäevastele ohutus-, funktsionaalsus- ja energiatõhususnõuetele ega toeta patsiendikeskset ja taastumist soodustavat ravi.
• Teenused on killustunud, vaja on luua integreeritud teenusmudel, mis ühendab statsionaarsed, ambulatoorsed ja kogukonnapõhised teenused ning tagab patsiendi jaoks sujuva raviteekonna.
• Kvaliteetne ja diferentseeritud vaimse tervise teenus vähendab retsidiivsust, akuutteenuste ülekoormust ja korduvhospitaliseerimisi viies turvalisema ühiskonnani.
2.2. Kokkuvõte väliskeskkonna analüüsist
Jämejala vaimse tervise keskuse arendamine toimub kiiresti muutuvas poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses ja tehnoloogilises keskkonnas. Selleks, et hinnata teenuste pikaajalist jätkusuutlikkust ja arenguvajadust, koostas Viljandi haigla väliskeskkonna analüüsi PEST-metoodika alusel. Analüüs käsitleb nelja peamist mõjusuunda – poliitilised (P), majanduslikud (E), sotsiaalsed (S) ja tehnoloogilised (T) tegurid – ning nende mõju vaimse tervise teenuste vajadusele ja korraldusele.
Analüüsi eesmärk oli tuvastada need välised mõjurid, mis kujundavad Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku ja Jämejala vaimse tervise keskuse tulevikku – teenuste ülesehitust, investeeringuvajadust ning rolli riiklikus vaimse tervise süsteemis.
Meditsiinivaldkonna arendamise planeerimisel on väliskeskkonnas toimuvatel muutustel oluline roll, kuna teenusvajadust mõjutavad samaaegselt demograafilised muutused, rahastamismudelite areng, poliitilised prioriteedid, sotsiaalsed hoiakud kui ka tehnoloogiline innovatsioon.








Väliskeskkonna analüüs näitab, et Jämejala vaimse tervise keskuse kavandamine toimub mitmete samaaegsete ja pikaajaliste mõjurite ristumiskohas. Poliitilised otsused, rahastusmudelid ja õigusruumi areng kujundavad teenuste korralduse raami ning seavad kvaliteedinõuded. Majanduslik keskkond – eeskätt tööjõu kättesaadavus, finantsiline surve ja investeerimisvõimekus – mõjutavad otseselt teenuste mahu ja taristu arendamise võimalusi.
Sotsiaalsed muutused nagu vaimse tervise probleemide sagenemine ja patsientide vajaduste keerukamaks muutumine, suurendavad teenusvajadust ning eeldavad paindlikke ja integreeritud lahendusi. Tehnoloogiline areng loob võimalusi tõhusamaks töökorralduseks ja teenuste kättesaadavuse parandamiseks, kuid nõuab samal ajal süsteemset arendust ja investeeringuid.
2.3. Jämejala vaimse tervise keskuse kontseptsioon
Jämejala vaimse tervise keskuse eripära seisneb võimes osutada elukaareüleseid teenuseid kõigile vaimse tervise häiretega inimestele – lapsepõlvest kõrge vanuseni, alates kergematest vaimse tervise probleemidest kuni keerukate ja intensiivset tuge vajavate seisunditeni – koondades ühele territooriumile tervishoiu, rehabilitatsiooni ja hoolekande võimekuse. Lähtume põhimõttest, et abi saamine peab olema lihtne ja selge: olenemata inimese vanusest, elusituatsioonist või psüühikahäire raskusastmest tagab sama süsteem õigeaegse hindamise, sobiva sekkumise ning sujuva liikumise läbi raviteekonna. Oluline roll on ka somaatilisel ravil olevate patsientide toetamine, tagades läbi multidistsiplinaarsetes meeskondades tervilikku ravi. See võimaldab pakkuda paindlikke ja vajaduspõhiseid lahendusi ning vähendab olukordi, kus inimene satub valele teenusele või tema ravi katkeb üleminekute tõttu.
Jämejala vaimse tervise keskuses pakutavad teenused toetavad psüühikahäiretega inimesi terviklikult – panustades ennetusse, varajasse sekkumisse, kvaliteetsesse ravi- ja taastumistegevusse ning inimese naasmisse igapäevaellu ja kogukonda. Selleks tehakse tihedat koostööd esmatasandi tervishoiu, sotsiaal- ja haridusvaldkonna ning perede ja lähedastega, tagades, et abi oleks järjepidev, sidus ja inimese tegelikke vajadusi arvestav. Lähenemine on kooskõlas tänapäevaste vaimse tervise arengusuundadega, mis väärtustavad ennetust, varajast sekkumist, inimkeskset ravi, kogukonnapõhiseid teenuseid, perede kaasamist, integreeritud raviteekondasid ja taastumisele suunatud käsitlust.
Keskuse teenusemudel ühendab kaks ruumiliselt eristatud, kuid funktsionaalselt seotud tervikut:
• avatud ja kogukonnaga lõimitud psühhiaatrilised teenused, ning
• üleriigilise regionaalse vastutusalaga kõrgema turvalisusastmega psühhiaatrilised teenused.
Keskuse ruumiline ja teenusloogika toetab kaasaegset vaimse tervise käsitlust:
• ravi ei piirdu statsionaarse hospitaliseerimisega, vaid hõlmab ambulatoorseid, kogukonnapõhiseid ja taastumist toetavaid teenuseid;
• teenused paiknevad vastavalt riskiastmele, ravivajadusele ja autonoomiale, võimaldades selget diferentseerimist avatud ja kõrgema turvalisusastmega teenuste vahel;
• füüsiline keskkond (Jämejala vaimse tervise keskus) on aktiivne osa ravist, toetades turvalisust, osalust ja taastumist.

3.3.1. Kõrgema turvalisusastmega teenused
Jämejala vaimse tervise keskuse koosseisus kavandatakse üleriigilise regionaalse vastutusalaga kõrgema turvalisusastmega psühhiaatriliste teenuste hoone (VATE-X), mis koondab raskete ja komplekssete psüühikahäiretega patsientidele suunatud spetsialiseeritud teenused. Tegemist on teenustega, mille osutamine eeldab kindla struktuuri ja raviplaaniga ravi, kõrgendatud turvanõudeid ning tihedat koostööd õigussüsteemi ja teiste avaliku sektori partneritega.
Kõrgema turvalisusastmega teenused (sh nii psühhiaatrilise ravi kui ka hoolekande teenused) moodustavad Jämejala vaimse tervise keskuses selgelt eristatud, kuid kogu teenussüsteemiga integreeritud teenusploki, mille eesmärk on tagada patsiendi ravi, taastumine ja ühiskonna turvalisus.
Teenused on suunatud eelkõige:
• raskete, püsivate ja krooniliste psüühikahäiretega patsientidele;
• pikaajalist ja struktureeritud ravi vajavatele inimestele;
• kohtumäärusega erihoolekande ja kohtupsühhiaatrilisel sundravil viibivatele isikutele;
• juhtumitele, mis vajavad riskikäitumise ja ohtlikkuse hindamist ning kõrgendatud järelevalvet.
Teenuste arendamine vastab riiklikule vajadusele koondada keerukad ja kõrge riskiga juhtumid spetsialiseeritud keskkonda, kus on tagatud kaasaegne ravivõimekus, turvaline keskkond ning õigussüsteemiga kooskõlas toimiv teenuskorraldus.
Kõrgema turvalisusastmega teenused ei ole tervishoiusüsteemi teisejärguline valdkond, vaid tervikliku vaimse tervise teenusmudeli lahutamatu, vastutusrikas ja vältimatu osa.
Kõrgema turvalisusastmega teenuste koosseisu kuuluvad:
• kohtupsühhiaatriline sundravi – statsionaarne ravi kohtumääruse alusel psüühikahäirega inimestele, kelle seisund ja riskitase eeldavad kõrgendatud turvalisusega ravikeskkonda;
• kohtumäärusega erihoolekanne – kinnine erihoolekandeteenus psüühikahäirega täisealistele inimestele, kes vajavad pidevat järelevalvet ja toetatud elukeskkonda, kuid ei vasta sundravi tingimustele;
• akuutpsühhiaatria koos psühhiaatrilise erakorralise vastuvõtuga – teenus on suunatud vältimatut ja kohest ravi vajavate psüühikahäiretega isikutele;
• vanglapsühhiaatria (sh kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside osakond) – psühhiaatriline eriarstiabi kinnipeetavatele ning kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside teostamine õigussüsteemi vajadustest lähtudes. Teenus toetab ravi järjepidevust vangistuse ajal ja kogukonda naasmisel ning võimaldab hinnata inimese psüühilist seisundit, ohtlikkust ja ravi vajadust kohtumenetluste raames;
• ambulatoorsed teenused:
◦ ambulatoorne kohtupsühhiaatriline sundravi (sh mobiilne ambulatoorne sundravi) – kohtumääruse alusel osutatav ravi inimestele, kes vajavad jätkuvat psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, kuid kelle seisund ei eelda pidevat haiglas viibimist. Teenus võimaldab rakendada vähem piiravat ravimeedet ning toetab ravi järjepidevust kogukonnas;
◦ häirunud seksuaalkäitumisega patsientide integratiivravi – integreeritud ravi- ja rehabilitatsiooniteenus seksuaalkäitumise häiretega inimestele, ühendades psühhiaatrilise, psühholoogilise ja sotsiaalse toe;
◦ kogukonnapõhised mobiilsed ravimeeskonnad (FACT) – multidistsiplinaarsed meeskonnad, mis toetavad raskete psüühikahäiretega, sh kaasuvate sõltuvushäiretega inimesi nende tavapärases elukeskkonnas ning aitavad vähendada kriise, ravikatkestusi ja korduvhospitaliseerimisi.
3.3.2. Avatud psühhiaatrilised teenused
Jämejala vaimse tervise keskuse avatud teenused moodustavad keskuse kogukonnapõhise ja taastumisele suunatud teenusmudeli tuumiku, pakkudes elukaareüleseid vaimse tervise teenuseid inimestele, kelle seisund ei vaja kõrgema turvalisusastmega keskkonda. Teenuste eesmärk on toetada vaimset tervist võimalikult varases etapis, ennetada probleemide süvenemist ning tagada järjepidev ja integreeritud raviteekond alates esmasest pöördumisest kuni taastumise ja igapäevaellu naasmiseni.
Avatud teenused keskenduvad ennetusele ja varajasele sekkumisele, ambulatoorsele ja päevasele ravile, taastumise ja iseseisvuse toetamisele ning inimese ja tema lähedaste kaasamisele. Teenused toetavad kogukonnas toimetulekut ning vaimse tervise probleemide varajast avastamist koostöös tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnaga.
Teenuste arendamisel lähtutakse madala läve ja ligipääsetavuse, integreeritud koostöö, inimkeskse ja mitte-stigmatiseeriva keskkonna ning taastumist toetava miljöö põhimõtetest. Füüsiline keskkond on kavandatud osana raviprotsessist, toetades turvatunnet, eneseregulatsiooni ja sotsiaalset toimetulekut. Olulisel kohal on ka vaimse tervise kirjaoskuse ja ennetustegevuste arendamine kogukonnas.
Avatud ala ei toimi klassikalise haiglana, vaid kogukonnakeskusena, kus ravi, ennetus ja igapäevaelu toetavad tegevused moodustavad ühtse terviku. Avatud teenused on seotud kõrgema turvalisusastmega psühhiaatriliste teenustega, võimaldades paindlikke ja turvalisi üleminekuid vastavalt inimese seisundile ja taastumisele.
Avatud teenuste koosseisu kuuluvad:
• laste ja noorukite psühhiaatria;
• üldpsühhiaatria koos psühhogeriaatriaga;
• tuberkuloosiravi;
• ambulatoorsete vaimse tervise teenuste keskus koostöös esmatasandiga;
• sõltuvushäirete ravikeskus, sh võõrutusravi, statsionaarne ja ambulatoorne rehabilitatsioon, kahjude vähendamise teenused ning opioidsõltuvuse asendusravi;
• alkoholitarvitamise häirete ravi;
• söömis- ja toitumishäirete statsionaarne ravi, pikaravi ja ambulatoorne ravi, sh päeva- ja perekeskus;
• mitmikdiagnooside raviteenused, mis põhinevad integratiivsel lähenemisel patsientidele, kellel esinevad samaaegselt psüühikahäire ja sõltuvushäire;
• mobiilsed ja kogukonnapõhised vaimse tervise teenused;
• hoolekande- ja erihoolekandeteenused, sealhulgas ööpäevaringne üldhooldusteenus ning erihoolekandeteenused ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimestele ja kohtumääruse alusel paigutatud isikutele. Teenused võimaldavad pakkuda toetatud elukeskkonda inimestele, kelle toimetulekuvõime on püsivalt langenud ning kes vajavad pikaajalist juhendamist ja järelevalvet.
3.3.3 Uued plaanitavad psühhiaatrilised teenused
Jämejala vaimse tervise keskuse arendamisel on kavas laiendada olemasolevat teenusportfelli uute spetsialiseeritud teenuste ja kompetentsidega. Arendatavateks suundadeks on dementsuse valdkonna kompetents, mitmikdiagnoosidega patsientide ravi, kogukonnapõhised FACT-teenused ning psühhogeriaatria.
Dementsuse Kompetentsikeskuse (DKK) eesmärk on siduda dementsuse ja kognitiivsete häirete varajane märkamine ja diagnostika diagnoosijärgse toe, sotsiaalteenuste, hoolekande ning lähedaste nõustamisega. Dementsuse Kompetentsikeskus toetab lisaks patsientidele ja lähedastele ka kohalikke omavalitsusi, tervishoiu- ja hoolekandeasutusi ekspertnõustamise, koolituste ning teenusmudelite arendamise kaudu. Strateegilises plaanis kavandatakse DKK arendamist koostöös Viljandi Haiglaga Mälukliiniku mudeli piloteerimisega. Füüsilise keskkonna arendamist DKK arendamisega ei kaasne.
Mitmikdiagnooside osakonna eesmärk on pakkuda integreeritud ravi patsientidele, kellel esineb samaaegselt psüühikahäire ja sõltuvushäire. Teenus ühendab psühhiaatrilise ravi, sõltuvusravi ja rehabilitatsiooni üheks terviklikuks raviteekonnaks, vältides olukorda, kus keerulise abivajadusega patsient jääb erinevate teenussüsteemide vahele. Planeeritav osakond võimaldab koondada spetsialiseeritud kompetentsi kõige keerukamate juhtumite käsitlemiseks ning vähendada korduvate kriiside ja hospitaliseerimiste vajadust.
FACT-teenuste arendamise eesmärk on pakkuda raskete ja püsivate psüühikahäiretega inimestele paindlikku ning intensiivset tuge nende tavapärases elukeskkonnas. Multidistsiplinaarsed mobiilsed meeskonnad võimaldavad toetada patsiente, kellel on suur korduvhospitaliseerimise risk või kes ei püsi tavapärases ambulatoorses ravis. FACT-mudel aitab tagada ravi järjepidevust, vähendada kriise ning toetada patsiendi võimalikult iseseisvat toimetulekut kogukonnas.
Psühhogeriaatria arendamine on seotud elanikkonna vananemise ning eakate vaimse tervise ja kognitiivsete häiretega seotud teenusvajaduse kasvuga. Teenuse eesmärk on pakkuda eakatele patsientidele terviklikku psühhiaatrilist käsitlust, arvestades samaaegselt psüühilisi, kognitiivseid, somaatilisi ja sotsiaalseid probleeme. Psühhogeriaatria arendamine koos Mälukliiniku ja dementsuse valdkonna kompetentsiga võimaldab kujundada Jämejala keskuses tervikliku eakate vaimse tervise teenusmudeli.
3.3.4 Olemasolev hoonestu ja tulevikuvaade
Olemasoleva hoonestu ülevaade
Jämejala vaimse tervise keskuse teenused paiknevad täna mitmes eri ajastul rajatud hoones. Hoonestus on kujunenud järk-järgult vastavalt teenuste arengule ja olemasolevatele võimalustele, mistõttu on hoonete tehniline seisukord erinev. Praegu olemasoleva hoonestu võtab kokku Tabel 3.
Tabel 3. Olemasoleva Jämejala kompleksi hoonestu ülevaade.
Hoone
Tänane kasutus
Seisukord ja peamised tähelepanekud
Pargi tee 6
Valmimisaasta EHR-is puudub
Administratsioon, psühhiaatriakliiniku ambulatoorne registratuur ja ambulatoorsed vastuvõtukabinetid
Hoones on amortiseerunud tehnosüsteemid, puudulik soojustus, vananenud avatäited ning vundamendi niiskusprobleemid.
Pargi tee 8
1963
Laste ja noorukite psühhiaatria
Hoone on renoveeritud 2010. aastal. Tehniline seisukord on võrreldes paljude vanemate hoonetega parem, kuid avatäited ja siseviimistlus vajavad uuendamist.
Pargi tee 8a
2013
Hoolekandekeskus
Tehnosüsteemid on valdavalt rahuldavas seisukorras. Vajalik on siseviimistluse värskendamine.
Pargi tee 10
1951
Tegevusmaja
Väike hoone, kus puudub ventilatsioon ning mitmed tehnosüsteemid vajavad uuendamist.
Pargi tee 12
1910
Külaliskorterid ja tegevusmaja
Kompleksi üks vanemaid hooneid. Vee- ja kanalisatsioonisüsteem, ventilatsioon, elektripaigaldis, avatäited ja soojustus vajavad uuendamist.
Pargi tee 14
1929
Akuutpsühhiaatria, tuberkuloosiravi, sõltuvusravi
2006. aastal rekonstrueeritud hoone. Vajab tehnosüsteemide, avatäidete, soojustuse, elektripaigaldiste ja vihmaveesüsteemi uuendamist.
Pargi tee 14a
Valmimisaasta EHR-is puudub
Sõltuvusravi kabinetid, ambulatoorne vastuvõtt, füsioteraapia, arhiiv
Vajalik tehnosüsteemide, avatäidete, soojustuse ja elektripaigaldiste kaasajastamine.
Pargi tee 16
1967
Sundravi, üldpsühhiaatria, sõltuvusravi
2012. aastal renoveeritud hoone. Hoone vajab sanitaarruumide kaasajastamist ja valgustuse parandamist.
Pargi tee 18
Valmimisaasta EHR-is puudub
Kultuurimaja, ravi toetavad tegevused
Hoones puudub ventilatsioon, katus ja fassaad vajavad uuendamist, vajalik on sanitaarruumide ja võimla remont.
Pargi tee 22
2001
Sundravi
2020. aastal renoveeritud hoone. Tehniliselt paremas seisukorras, kuid tänane lahendus ei kata tervikuna kõrgema turvalisusastmega teenuste tuleviku vajadusi.
Pargi tee 22a
2020
Erihoolekande C-maja
Tehnosüsteemid on heas seisukorras, kuid vajalik on siseviimistluse uuendamine, videovalve lahendamine ja töötajate ruumide parandamine.
Saariku tee 8 ja Saariku tee 10
2020
Erihoolekande A- ja B-majad
Tehniliselt heas seisus, kuid vajavad siseviimistluse uuendamist, videovalve lahendamist ja töötajate ruumide parandamist.
Olemasolev hoonefond võimaldab teenuseid osutada, kuid ei toeta tervikuna Jämejala vaimse tervise keskuse kavandatavat arenguvisiooni. Tehnilise seisukorra vaatest on vanemate hoonete puhul korduvad probleemid puudulik soojustus ja hüdroisolatsioon, amortiseerunud avatäited, vananenud tehnosüsteemid, ventilatsiooni puudumine või ebapiisavus ning elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste uuendamise vajadus. Nimetatud puudused mõjutavad nii hoonete energiatõhusust, ravikeskkonna kvaliteeti kui ka personali töötingimusi. Funktsionaalse korralduse vaatest on peamine kitsaskoht teenuste hajutatus ja eri riskitasemega teenuste ebapiisav eristamine. Tänane ruumiline lahendus on kujunenud järk-järgult ega lähtu terviklikust teenusmudelist.
Tulevikuvisioon
Jämejala vaimse tervise keskuse tulevikuvisioon põhineb teenuste selgel eristamisel kaheks ruumiliselt eristatud, kuid funktsionaalselt seotud tervikuks: avatud ja kogukonnaga lõimitud psühhiaatrilised teenused ning kõrgema turvalisusastmega psühhiaatrilised teenused. Selline jaotus võimaldab eristada teenuseid patsiendi seisundi, riskitaseme ja ravivajaduse alusel.
Kõrgema turvalisusastmega teenuste puhul näeb tulevikuvisioon uue hoone rajamise. Kõrgema turvalisusastmega teenused paiknevad kontseptuaalselt ja funktsionaalselt eraldiseisvas hoones, mis võimaldab:
• selget ja kontrollitud ligipääsu;
• suletud ja jälgitavat liikumisloogikat;
• erineva ohutasemega patsientide käsitlemist võimaldavaid ruume (neli ohutaset);
• kõrgendatud turvanõuetega palati- ja üldruume;
• spetsiaalseid jälgimis- ja valvevõimalusi.
Teenuste ruumiline eristamine avatud ala teenustest on teadlik ja eesmärgipärane, vältimaks juhuslikku kokkupuudet haavatavate sihtrühmadega (nt lapsed, pered, ambulatoorsed patsiendid) ning tagamaks patsientide, töötajate ja kogukonna turvalisus. Oluline põhimõte on, et kõrgema turvalisusastmega teenuste hoone ei ole karistuslik ega institutsionaalne suletud keskkond, vaid professionaalne ravikeskkond, mille arhitektuur ja siselahendused:
• toetavad rahustavat, struktureeritud ja väärikat ravimiljööd;
• vähendavad ärevust ja agressiivsust;
• loovad eeldused pikaajaliseks ja järjepidevaks raviks;
• võimaldavad paindlikku teenuste osutamist (sh kohtupsühhiaatriline sundravi, tahtest olenematu ravi, riskihindamised ja ekspertiisid).
Uue kõrgema turvalisusastmega psühhiaatriliste teenuste hoone kavandamisel lähtutakse kõrgetest energiaefektiivsuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest.
• Hoone projekteerimisel ja rajamisel:
• rakendatakse energiasäästlikke ja madala energiatarbega tehnosüsteeme;
• kasutatakse targa hoone lahendusi, mis võimaldavad turva- ja ruumikasutuse tõhusat juhtimist;
• eelistatakse vastupidavaid ja keskkonnasäästlikke ehitusmaterjale;
• vähendatakse hoone elukaare jooksul tekkivaid ülalpidamis- ja energiakulusid.
See tagab teenuste pikaajalise majandusliku jätkusuutlikkuse ning vähendab avaliku sektori püsikulusid.
Avatud ja kogukonnaga lõimitud psühhiaatrilised teenused kavandatakse olemasolevatesse Jämejala vaimse tervise keskuse hoonetesse, mis renoveeritakse ning kohandatakse vastavalt kaasaegsete vaimse tervise teenuste funktsionaalsetele, ravikorralduslikele ja kasutusohutuse nõuetele. Selline lähenemine võimaldab säilitada ja väärindada olemasolevat keskkonda, kujundades sellest tervikliku kogukonnapõhise vaimse tervise keskuse.
Tabel 4 annab ülevaate Jämejala hoonestu kavandatavast funktsionaalsest jaotusest pärast arendusvisiooni realiseerumist.
Tabel 4. Jämejala kompleksi hoonestu ülevaade pärast tulevikuvisiooni realiseerumist.
Hoone
Staatus tulevikuvisioonis
Kavandatav funktsioon
Märkus
Pargi tee 22
Avatud teenused
Ambulatoorsete vaimse tervise teenuste keskus.
Olemasolev sundravi funktsioon liigub uude kõrgema turvalisusastmega teenuste hoonesse; hoone saab uue avatud teenuste rolli.
Pargi tee 8
Avatud teenused
Laste ja noorukite psühhiaatria teenusmahtude suurendamine.
Fookus laste ja noorukite ravivajaduste parem eristamine ning teenusmahu kasv.
Pargi tee 18
Avatud teenused
KOGU-TAHE - kogukonna, taastumise ja heaolu keskus, sh vaimse tervise ja somaatilise ravi koostööteenused.
Ravi toetavate, taastumist soodustavate ja kogukonnaga lõimitud tegevuste keskne hoone.
Pargi tee 22A
Avatud / toetavad teenused
Tasuline erihoolekandeteenus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikutele või mitmikdiagnooside osakond või söömis- ja toitumishäirete päeva- ja perekeskus.
Hoone vabaneb senisest kohtumäärusega erihoolekande funktsioonist, kui see teenus liigub uude VATE-X lahendusse.
Pargi tee 12
Toetav majutusfunktsioon
Töötajate külalistoad ja patsientide ööbimisvõimalused söömis- ja toitumishäirete ravi osakonna päeva- ja perekeskuse teenuste toetamiseks.
Toetab personali, patsientide ja perede ajutist majutusvajadust.
Pargi tee 14
Hoone konserveeritakse

Akuutpsühhiaatria funktsioon liigub uude kõrgema turvalisusastmega teenuste hoonesse.
Pargi tee 14A
Tugiteenused
Administratsiooni ja tugiteenuste kabinetid.
Koondab administratiivseid ja teenuseid toetavaid funktsioone.
Pargi tee 16
Avatud / sõltuvusravi ja söömishäired
Uimastiteülene ambulatoorse ja statsionaarse sõltuvushäirete ravi osakond ehk sõltuvushäirete ravikeskus või söömis- ja toitumishäirete statsionaarne ravi, pikaravi ja ambulatoorne üksus.
Sundravi funktsioon liigub uude kõrgema turvalisusastmega teenuste hoonesse.
Uus kõrgema turvalisusastmega teenuste hoone / VATE-X
Uus hoone
Kohtupsühhiaatriline sundravi koos kohtuekspertiiside osakonnaga; akuutpsühhiaatria ja psühhiaatriline erakorraline vastuvõtt; vanglapsühhiaatria; kohtumäärusega erihoolekanne; kõrgema turvalisusastmega ambulatoorne osakond.
Kõrgema turvalisusastmega teenused on koondatud ühele reale vastavalt soovile. Kavandatud eraldi sihipärase hoonena.
3.4. Rahvusvaheline kontekst
Rahvusvaheline kontekst kinnitab Jämejala vaimse tervise keskuse loomise vajadust. Maailma Terviseorganisatsioon ehk WHO on korduvalt osutanud vaimse tervise probleemide levimuse kasvule ning teenuste alarahastusele. 2022. aasta WHO raport kutsub üles lõpetama suurte isoleeritud hoolekandeasutuste ajastut ning liikuma integreeritud ja kogukonnapõhiste teenuste suunas.8 Samuti ka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon ehk OECD toob välja, et edukas lähenemine vaimsele tervisele (sh psühhiaatria, sõltuvushäired) peab olema inimkeskne – see tähendab, et vaimse tervise teenused ei tohi olla killustatud, vaid peavad liikuma koos inimesega tema igapäevaellu.9
Rahvusvaheline kogemus kinnitab, et psühhiaatrilise komorbiidsusega ehk raske psüühikahäire ja sõltuvushäire koosesinemisega, inimeste puhul ei ole traditsiooniline, eraldiseisev ravi- ja teenusekorraldus tulemuslik. Uuringud ja välisriikide praktika näitavad selgelt, et tõhusamad on integreeritud ehk lõimitud teenusmudelid, kus vaimse tervise ja sõltuvusravi sekkumised toimuvad samaaegselt ning koordineeritult.10 Samuti on oluline silmas pidada, et mitmikdiagnoosidega inimesed vajavad sageli eraldi spetsialiseeritud teenusüksusi - patsientide vajadused erinevad oluliselt nii üksnes psüühikahäirega kui ka üksnes sõltuvushäirega inimeste vajadustest.
Järgnevalt on välja toodud valim relevantsetest Eesti lähiriikide vaimse tervise korralduse süsteemidest.
3.4.1. Rootsi
Viimastel aastatel on Rootsi keskendunud ulatuslikule reformiettepanekule „Samsjuklighetsutredningen“, mille eesmärk on vähendada vaimse tervise ja sõltuvusravi valdkonna killustatust. Reformi keskseks ideeks on koondada sõltuvusravi vastutus piirkondliku tervishoiusüsteemi tasandile, et vältida olukorda, kus patsient liigub ühe teenuseosutaja juurest teise juurde ilma selge ja järjepideva raviteekonnata11. Rootsi riiklik vaimse tervise strateegia lähtub nn „ühe ukse“ põhimõttest, mille eesmärk on arendada välja integreeritud raviteekond, kus meditsiiniline ja sotsiaalne abi toimivad omavahel koordineeritult ning toetavad inimest terviklikult12. Samuti on Rootsis on juba aastaid kasutusel multidistsiplinaarsed meeskonnad, mis pakuvad raske psüühikahäirega inimestele intensiivset tuge nende tavapärases elukeskkonnas. Selline lähenemine aitab toetada patsiendi igapäevast toimetulekut, vähendada hospitaliseerimise vajadust ning tagada järjepidev abi kogukonnas13.
Sotsiaalministeeriumi 2017. aastal toimunud visiit Rootsi Helixi kohtupsühhiaatria haiglasse tõi esile, et Rootsi kohtupsühhiaatria käsitlus ühendab kõrge turvalisuse taseme inimväärikust ja taastumist toetava ravikeskkonnaga. Süsteemi keskmes on multidistsiplinaarne lähenemine ning patsientide ohtlikkuse süsteemne hindamine, sealhulgas kasutatakse riskihindamise instrumente nagu START. Rootsi praktikas käsitletakse sundravi sihtrühma suhteliselt laialt – teenusele võivad olla suunatud ka dementsuse või vaimupuudega inimesed, kui nende seisundiga kaasneb reaalne füüsiline oht endale või teistele.
Vaatamata tugevale ja hästi arenenud sotsiaalsüsteemile seisab Rootsi jätkuvalt silmitsi mitmete väljakutsetega. Probleemiks on pikad ravijärjekorrad, eriti laste- ja noortepsühhiaatrias, mis on aktuaalne ka Eestis. Samuti raskendavad ranged andmekaitsenõuded endiselt sujuvat infovahetust tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel14. Täiendava väljakutsena mõjutavad teenuste kättesaadavust piirkondlikud erinevused ressurssides ja finantsvõimekuses, mille tõttu on suurematel piirkondadel sageli paremad võimalused teenuste arendamiseks ja pakkumiseks.
Jämejala vaimse tervise keskuse arendamise vaatest on Rootsi kogemuse üks olulisemaid õppetunde funktsionaalse ja terapeutilise ruumilahenduse tähtsus. Helixi kohtupsühhiaatria haigla käsitlus on olnud üheks oluliseks sisuliseks inspiratsiooniallikaks VATE-X kontseptsiooni kujundamisel, eelkõige turvalise, inimväärikust hoidva ja taastumist toetava ravikeskkonna loomisel. Planeeritava VATE-X lahenduse puhul on eesmärk luua keskkond, mis toetab paranemisprotsessi, vähendab pingeid ning aitab vähendada vajadust range füüsilise piiramise järele. Lisaks füüsilisele keskkonnale on VATE-X kontseptsiooni kujundamisel olnud oluline mõju ka Rootsi multidistsiplinaarsel ja riskipõhisel käsitlusel, kus ravi, rehabilitatsioon ja turvalisus on integreeritud ühtseks teenusmudeliks.
Sama oluline on selge ja seadusandlikult määratletud vastutusjaotus. Rootsi kogemus näitab, et kui vastutus on killustatud liiga paljude osapoolte vahel ning puudub ühtne koordineeriv juhtimine, tekivad süsteemis lüngad ja vastutuse hajumine. Tõhus toimimine eeldab integreeritud kliinilisi suuniseid ja ühtseid standardeid, mis suunavad tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda tegema koostööd juba patsiendi esimesest kokkupuutest süsteemiga.
3.4.2. Soome
Soome vaimse tervise teenuse pakkumise süsteem on viimase kahe kümnendi jooksul liikunud haiglakeskselt mudelilt kogukonnapõhisele ja integreeritud teenuskorraldusele. Soome riiklik vaimse tervise strateegia 2020 - 2030 rõhutab ennetust, varajast sekkumist ja teenuste lõimimist sotsiaalvaldkonnaga.15 Soome tervishoiusüsteemi nurgakiviks on ka põhimõte, et abi peab olema kättesaadav patsiendi jaoks talle loomulikus keskkonnas.10
2023. aastal loodi Soome sotsiaal- ja terviseteenuste reformi käigus 21 heaolupiirkonda, mis võtsid üle vastutuse tervishoiu- ja sotsiaalteenuste korraldamise eest. Reformi eesmärk oli vähendada teenuste killustatust, ühtlustada kättesaadavust ning vähendada tervise- ja heaolualast ebavõrdsust. Vaimse tervise vaatest on teenuste arendamisel keskne roll kogukonnapõhistel meeskondadel ning raskete ja püsivate psüühikahäiretega patsientide integreeritud käsitlusel.
Kuigi organisatoorne ümberkorraldus on ellu viidud, ei ole reformi sisulised eesmärgid pooleteise aastaga veel täielikult realiseerunud. Heaolupiirkondade loomine ei ole automaatselt muutnud teenusekorraldust ühtlasemaks ega vähendanud ebavõrdsust tervise ja heaoluteenuste pakkumisel. Peamisteks takistusteks on osutunud prognoositust suuremad kulud, personalipuudus ning teenusevõrgustiku ümberkujundamise ajamahukus.16
Olulisemaks õppetunniks Soome kogemusest saab välja tuua järgmist: sõltuvus- ja vaimse tervise abi ei saa olla eraldiseisvad ning nende sisuline ühendamine tervishoiusüsteemis on vältimatu, kuna ainult multidistsiplinaarne meeskond (psühhiaater, sõltuvusraviarst, psühholoog, vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja) saab pakkuda psühhiaatrilise komorbiidsusega patsiendile vajalikku kompleksset abi. Multidistsiplinaarse meeskonna tekkimine eeldab efektiivset ja turvalist infovahetust, mis omakorda tagab patsiendi raviteekonna järjepidevust.
3.4.3. Suurbritannia
Suurbritannia tervishoiusüsteem (NHS) on liikunud suunas, kus abi kättesaadavus põhineb inimese tervislikel vajadustel, mitte nende maksevõimekusel, pakkudes tasuta esmatasandi ja erakorralist abi kõigile elanikele olenemata nende staatusest. Lisaks rõhutab Suurbritannia riiklik strateegia üleminekut haiglakeskselt mudelilt esmatasandi ja kogukonnahoolduse tugevdamisele, seades poliitikakujunduse keskmesse integreeritud inimkesksed teenused. Oluliseks põhimõtteks on kujunenud „pole olemas vale ust“ poliitika – see tähendab, et komorbiidsele patsiendile peab abi olema kättesaadav sõltumata sellest, millise teenusepakkuja poole ta esimesena pöördub. 10
2022. aastal elluviidud reformi käigus asendati varasemad piirkondlikud üksused integreeritud tervishoiusüsteemidega ehk ICS, mille eesmärk on vähendada ebavõrdsust tervishoius ning parandada teenuste kättesaadavust ning tulemuslikkust.17 ICS üksused koondavad NHS-i asutusi, kohalikke omavalitsusi ja vabatahtlikku sektorit, et pakkuda terviklikku tuge ka kõige komplekssemate vajadustega inimestele. Vaimse tervise valdkonnas on keskne roll multidistsiplinaarsetel meeskondadel ja tõenduspõhistel NICE standarditel, mis tagavad sekkumiste kvaliteedi ja ühtse raamistiku.18
Kuigi süsteem on teoreetiliselt eeskujulik, tuleb kindlasti mainida, et praktikas on ilmnenud mitmeid väljakutseid. Alates 2008. aastast ei ole eelarve kasv suutnud pidada sammu aina suureneva abinõudlusega Suurbritannias, mis on viinud ravijärjekordade pikenemise ja teenuseosutajate puudulikkuseni. Lisaks on vaimse tervise ja sõltuvusravi rahastamise eraldatus (NHS vs kohalike omavalitsuste poolt) tekitanud infovahetuse probleeme, kus asutustevaheline koostöö ja patsiendi sujuv liikumine süsteemis on kohati raskendatud, kuna multidistsiplinaarne tiim killustatud ja igaüks keskendub oma konkreetse probleemi lahendamisele ning ei näe „suurt pilti“ patsiendi vaatest.19
Olulisemaks õppetunniks Suurbritannia kogemusest, nagu ka eelnevast Soome näitest, saab märkida, et psühhiaatrilise komorbiidsusega patsientide puhul on vältimatu rakendada lõimitud ravi- ja hooldusplaane. Efektiivne abi eeldab spetsialistide pidevat väljaõpet, seega ka piisavat finantseeringut, ning kaasaegsete tehnoloogiliste platvormide kasutamist, mis võimaldavad patsiendil kontrollida oma andmeid ning ka spetsialistidel turvaliselt infot vahetada. Ainult süsteemne ja valdkondadevaheline koordineeritus tagab patsiendile järjepideva toetuse.
3.4.4. Läti
Läti vaimse tervise süsteem põhineb riiklikult rahastatud mudelil, mis ühendab traditsioonilise statsionaarse ravivõrgustiku kaasaegsete multidistsiplinaarsete ambulatoorsete teenustega. Süsteemi keskse osa moodustavad viis piirkondlikku täiskasvanute psühhiaatriahaiglat ning kaks spetsialiseeritud laste ja noorukite raviasutust, mis tagavad psühhiaatrilise abi kättesaadavuse kogu riigis20. Erinevalt paljudest Lääne-Euroopa riikidest on Lätis seega säilinud selge sihtrühmapõhine spetsialiseerumine. Näiteks Riiklik Vaimse Tervise Keskus Riias pakub laia valikut teenuseid alates akuutravist kuni rehabilitatsioonini ainult täiskasvanutele, samas kui Ainaži psühhoneuroloogiline lastehaigla keskendub üksnes laste pikaajalisele ravile ja toetusele21.
Läti mudeli üheks tugevuseks on multidistsiplinaarsete meeskondade standardiseeritud roll ambulatoorses süsteemis, kus psühhiaater, õde, psühholoog ja sotsiaaltöötaja pakuvad terviklikku abi patsiendi stabiliseerimiseks väljaspool haiglakeskkonda.22 Olulise vahelülina on laialdaselt kasutusel päevaravi teenused, mis toimivad sujuva üleminekuna statsionaarselt ravilt ambulatoorsele toetusele.
Süsteemi peamiste puudustena saab välja tuua tsentraliseerituse, kus hoolimata kogukonnateenuste arendamisest on fookus endiselt suurtel haiglakompleksidel. Samuti eksisteerib teatav piirkondlik ebavõrdsus, kuna spetsiifilisemad kompetentsid ja ressursid on koondunud pealinna Riia ja suuremate keskuste ümber, jättes maapiirkonnad kohati vähema toetusega. Sotsiaalse integratsiooni ja meditsiinisüsteemi vaheline koordinatsioon on sarnaselt teistele Balti riikidele sageli puudulik23.
Lätilt on õppida selget piirkondlikku vastutusmudelit, kus iga regiooni haigla arendab välja spetsiifilised osakonnad vastavalt kohalikule vajadusele, näiteks geriaatriapsühhiaatria või spetsialiseeritud sõltuvusravi valdkonnas. Märkimisväärne on lastepsühhiaatria autonoomia ja eraldiseisva haiglavõrgu säilitamine, mis tagab noortele suunatud ressursside sihipärase kasutuse.
3.5. Jämejala vaimse tervise keskuse roll üleriigilise kompetentsikeskusena
Viljandi vaimse tervise keskuse näol on tegemist vastusega poliitilistele, majanduslikele, sotsiaalsetele ja tehnoloogilistele muutustele, mis mõjutavad kogu Eesti vaimse tervise teenuste pakkumise süsteemi arengut. Keskusest arendatakse edasi kui kompetentsikeskust, mis suudab reageerida muutuvale teenusvajadusele ning pakkuda mitmekülgset abi erinevate diagnoosidega patsientidele elukaareüleselt. Arendatava keskuse roll seisneb võimes reageerida ühiskonnas toimuvatele muutustele ja osutada spetsiifilisi vaimse tervise teenuseid.
3.5.1. Riiklik vastutus ja pikaajaline vaade
Poliitilisel tasandil on Eesti riik seadnud prioriteediks väärtuspõhise ja patsiendi terviklikku käsitlust toetava tervishoiusüsteemi, kus rõhk liigub killustatuselt integreeritusele ning reaktiivselt sekkumiselt ennetusele. Samal ajal on muutumises ka tervishoiu rahastusmudel ning sõltuvus Tervisekassa lepingutest ja tariifidest on suur. Nendes tingimustes on oluline strateegilise vaate seadmine ja teenuse koondamine. Kuna SA Viljandi Haigla on ainus psühhiaatrilise sundraviteenuse osutaja Eestis, on mõistlik alustada teenuse koondamist ja kompetentsikeskuse loomist just sellelt baasilt.
Kompetentsikeskusesse kavandatud teenustes osutamine eeldab stabiilset, professionaalset ja jätkusuutlikku struktuuri. Jämejala vaimse tervise keskuse arendamine aitab tagada ühtsed standardid, süsteemse riskihindamise ning järjepideva koostöö riigiga õigusraamistiku kujundamise osas. Sundravi, kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside ja kohtumäärusega erihoolekande teenuste koondumine ühte keskusesse võimaldab kujundada ühtseid standardeid, süsteemset riskihindamise praktikat ning tugevdada õigussüsteemi ja tervishoiu koostööd kogu riigis
Samal ajal nõuab riiklikult kriitiliste teenuste koondamine kvaliteetset taristut ja personaliressurssi. Kaasaegse, energiatõhusa ja turvalise taristu rajamine ei ole üksnes investeering hoonetesse, vaid strateegiline vastus kliimapoliitikale, varustuskindlusele ning kvaliteedinõuetele. Riiklikult kriitiliste teenuste toimepidevus eeldab keskkonda, mis toetab nii patsientide turvalisust kui ka personali töövõimet. Kompetentsikeskus võimaldab koondada spetsialistid ühte struktuuri, vähendada dubleerimist ning luua professionaalse arengu keskkonna, mis toetab personali püsimist ja järelkasvu.
3.5.2. Muutused teenusvajaduses ja teenusmudelite arendamise võimekuses
Demograafilised ja sotsiaalsed trendid näitavad, et vaimse tervise probleemide levimus kasvab ning nende olemus muutub. Elanikkonna vananemine, pikenev oodatav eluiga ning muutuvad peremudelid suurendavad eakate psühhiaatrilise abi vajadust, eriti depressiivsuse, üksildusest tulenevate meeleoluhäirete ja kognitiivsete häirete kontekstis. Samal ajal on laste ja noorte seas sagenenud ärevus- ja meeleoluhäired, käitumisprobleemid ning enesevigastamine. Häirete avaldumine toimub üha varasemas eas ning sageli kaasnevad nendega sõltuvuslikud käitumismustrid, sealhulgas digisõltuvus, hasartmängukäitumine, veipimine ja muude ainete tarvitamine.
Tööealiste elanike seas on sagenenud stressiga seotud häired, läbipõlemine, uneprobleemid ning segasõltuvused, mis mõjutavad otseselt töövõimet ja toimetulekut.
Mitmikdiagnoosidega24 patsientide osakaalu kasv tähendab, et tavapärane ühehäirepõhine käsitlus ei ole enam piisav. Sõltuvushäirete mustrid on muutunud keerukamaks, sagenenud on segasõltuvused ning aine- ja käitumissõltuvuste kombineerumine. See omakorda suurendab korduvhospitaliseerimiste riski, pikendab raviteekondi ning koormab akuutteenuseid.
Lisaks mõjutavad teenusvajadust ka laiemad ühiskondlikud muutused – suurenenud terviseteadlikkus ja ootused teenuse kvaliteedile, sotsiaalne ebavõrdsus, majanduslik ebastabiilsus ning sisse- ja väljaränne. Ühiskonnas on üha enam inimesi, kellel puudub piisav tugivõrgustik, mistõttu kasvab vajadus professionaalse toe ja struktureeritud teenuste järele.
Selline muutuv ja mitmetahuline teenusvajadus eeldab elukaareülest, diferentseeritud ja integreeritud teenusmudelit. Jämejala vaimse tervise keskus suudab vastata sellele vajadusele, ühendades akuutteenused, statsionaarse ja ambulatoorse ravi, mitmikdiagnooside käsitluse ning hoolekandeteenused ühtseks raviteekonnaks. See võimaldab pakkuda paindlikku ja vajaduspõhist tuge ning vähendada ravikatkestusi.
Digitaliseerimine, kaugvastuvõtud ja andmelahendused loovad võimaluse arendada teenuseid kaasaegsel ja süsteemsel viisil. Kompetentsikeskusena saab Jämejala keskus, mis koondab nii kõrgema turvalisusastmega teenuseid kui ka kogukonnapõhiseid mobiilseid meeskondi, olla, uute mudelite piloteerija ja praktikate levitaja Eestis ja lähiregioonis.
Jämejala ükeskuse rolli täiendab dementsuse valdkonna kompetentsi süsteemne arendamine, mis võimaldab siduda kliinilise diagnostika ja ravi diagnoosijärgse toe, sotsiaalvaldkonna, kohalike omavalitsuste, hoolekandeasutuste ning lähedaste toetamisega
4. Kõrgema turvalisusastmega psühhiaatrilised teenused
4.3. Kohtupsühhiaatriline sundravi
4.3.1. Teenuse sisu ja õiguslik alus
Psühhiaatriline sundravi on õiguslikult reguleeritud ja protsess, mille eesmärk on pakkuda ravi ja ravi toetavat keskkonda isikutele, kes on sooritanud õigusvastase teo süüdimatus seisundis või kellel on muul viisil tuvastatud raske psüühikahäire, mis muudab nad ohtlikuks endale või ühiskonnale. Seadusandlus sätestab täpsed tingimused, mille alusel sundravi määratakse, teostatakse ja lõpetatakse, tagades, et ravi oleks suunatud patsiendi tervise parandamisele ja ühiskonna kaitsmisele.
Psühhiaatriline sundravi ei ole karistus, vaid mittekaristuslik mõjutusvahend, mida kohaldatakse ainult teatud tingimustel. Karistusseadustiku25 (KarS) § 86 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 393 alusel on psühhiaatrilist sundravi võimalik määrata järgmistel juhtudel:
• Kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi.
Seega psühhiaatriline sundravi on vajalik isiku ravimiseks ja ohtlikkuse vähendamiseks, mitte karistamiseks. Sundravi eesmärk on aidata isikul taastada enda toimetulekuvõime ja vähendada ohtu, mida ta võib kujutada endale või teistele.

Joonis 1. Psühhiaatrilise sundravi etapid.
Psühhiaatrilise abi seaduse26 (PsAS) § 17 järgi saab sundravi jagada statsionaarseks ja ambulatoorseks:
• Statsionaarne sundravi: isik paigutatakse haiglasse, kus talle osutatakse psühhiaatrilist abi.
• Ambulatoorne sundravi: võib kohaldada isiku kirjalikul nõusolekul. Nõusolek peab sisaldama ravialuse kohustusi ja nende mittetäitmise tagajärgi. Kui ambulatoorse ravi ajal selgub, et isik on ohtlik või vajab statsionaarset ravi, asendatakse see statsionaarse sundraviga.
Sundravi lõpetatakse, kui isik ei ole enam ohtlik ning tema vaimne seisund on piisavalt paranenud. Sundravi lõpetamise otsuse teeb kohus, tuginedes meditsiinilistele hinnangutele (arstliku komisjoni arvamusele) ja riskihindamisele. Sundravi lõpetamiseks piisab kui on tuvastatud, et vajadus sunniviisiliseks raviks on ära langenud (KrMS § 403 lg 1) ning raviga on võimalik toetada patsiendi tervist ning toimetulekut.
Kohtupsühhiaatriline sundravi hõlmab statsionaarset ravi kinnises psühhiaatriaosakonnas, kus tagatakse vajalikud turva- ja järelevalvetingimused eesmärgiga stabiliseerida inimese seisundit, vähendada ohtlikkust ja toetada taastumist. Teenus põhineb multidistsiplinaarse ravimeeskonna tööl, kuhu kuuluvad psühhiaatrid, õed, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, hooldajad, tegevusjuhendajad, tegevusterapeudid ning teised vajalikud spetsialistid.
Sundravi osakond on tugevalt kontrollitud kinnine keskkond, kus on tagatud ööpäevaringne psühhiaatriline eriarsti- ja üldarstiabi, võimalus ravimite manustamiseks isiku tahte vastaselt ning ohjeldusmeetmete rakendamiseks. Ravialustel puudub võimalus psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamiseks. Patsientidele pakutakse erinevaid psühhosotsiaalseid sekkumisi (psühhoteraapia, perenõustamine, tegevusteraapia jms). Lisaks igapäevastele ravisekkumistele planeeritakse osakonnas sundravi järgseid tegevusi, eesmärgiga hoida vägivallariski võimalikult madalal. Olulisel kohal on patsientide toimetuleku hindamine ning toetamine, selgitatakse välja patsiendi kodused tingimused ja tugisüsteem ning hinnatakse, kas see toetab ravi järgimist ja vägivallariski ärahoidmist sundravi lõppedes.
4.3.2. Teenuse korraldus Eestis
Karistusseadustiku kohaselt (§86) osutavad Eestis sundravi ainult tegevusloa saanud tervishoiuteenuse osutajad. 2026. aasta märtsi seisuga omab kohtu poolt määratud sundravi kohaldamise tegevusluba Eestis ainult SA Viljandi Haigla (tähtajatu tegevusluba L05489).
SA Viljandi Haiglas on teenus korraldatud etapiviisilise ravimudelina, mis on ülesehitatud kolme-etapilisena: akuutravi, subakuutravi ja rehabilitatsioon.
Akuutravi osakond on kõige kõrgema turvalisusastmega üksus, kuhu suunatakse patsiendid vahetult pärast kohtumääruse jõustumist või ägeda psüühikahäire korral. Selles etapis keskendutakse seisundi stabiliseerimisele, riskihindamisele ja intensiivsele ravile.
Subakuutne osakond on võrreldes akuutüksusega vabama režiimiga, sinna liiguvad patsiendid, kelle seisund on stabiliseerunud, kuid kes vajavad jätkuvat ravi ja järelevalvet.
Rehabilitatsioonietapis on rõhk toimetulekuoskuste taastamisel, igapäevaelu struktuuri loomisel ning ettevalmistusel vähem piiravale ravivormile või kogukonda liikumisele.
Olulise osa teenusest moodustab ka ambulatoorne sundravi, mille osakaal on viimastel aastatel kasvanud. Ambulatoorne sundravi võimaldab jätkata ravi kohtuliku kontrolli all väljaspool statsionaarset üksust ning toetab järkjärgulist üleminekut kogukonnapõhisele ravile. See eeldab patsiendi regulaarset jälgimist, raviskeemist kinnipidamist ning tihedat koostööd ravimeeskonnaga.
Sundravile suunamise eelduseks on ravitav psüühikahäire. Teenus ei ole mõeldud isikutele, kelle seisund ei allu psühhiaatrilisele ravile. Praktikas on sundravis patsientide profiil mitmekesine, kuid sageli on tegemist raskete psühhootiliste häiretega isikutega, kelle seisundiga kaasneb ohtlikkus endale ja/või teistele. Alternatiivsete sobivate teenuste puudumisel jõuavad Eestis sundravile ka autismispektri häirega isikud (autism ei ole ravitav). Alaealiste sundravi juhtumid on väga harvad ning laste ja noorukite jaoks spetsialiseeritud sundravi vorm Eestis sisuliselt puudub.
4.3.3. Teenuse korraldus SA Viljandi Haiglas
Teenuse korraldust ja mahtu SA Viljandi Haiglas mõjutab oluliselt olemasolev füüsiline keskkond. Läbi aegade on sundravi patsientidest keskmiselt 90% mehed. Patsientide keskmine vanus on 40,6 (naiste keskmine vanus 45,3 ja meestel 40 eluaastat). Naiste osakaal Viljandi haigla sundravi üksustes on madal (ca 5%), kuna praegune taristu ja osakondade korraldus ei võimalda naiste paigutamist kõikidesse üksustesse. Eraldi naistele sobivad osakonna või tiiva loomine peab seetõttu olema oluline tuleviku ruumiplaneerimisel.
Statsionaarse sundravi voodipäevade prognoos aastateks 2025-2040 põhineb 2023-2025 keskmistel tegelikel andmetel.27
Teenuse edasisel planeerimisel on arvestatud järgmiste trendide ning asjaoludega:
• Raskete psühhootiliste häirete osakaalu suurenemine, mis eeldab pikemaajalisemat ja kõrgema turvalisusastmega statsionaarset ravi.
• Mitmikdiagnooside (psüühikahäire koos sõltuvushäire või muude sotsiaalsete probleemidega) sagenemine, mis muudab raviprotsessi keerukamaks, pikendab ravikestust ja suurendab järelevalvevajadust.
• Olemasolevate voodite arvu tõstmine, et mahutada kõik abivajajad.
• Alternatiivsete teenuste (nt autistidele suunatud teenused) piiratud kättesaadavus ja mahupiirangud, mistõttu püsib surve statsionaarsele sundravile.
• Ambulatoorse sundravi prognoosi puhul on arvesse võetud eelnevate aastate teenusmahu kiiret kasvu ning üldist suundumust pakkuda ravi aina enam ambulatoorsel kujul.
4.4. Kohtumäärusega erihoolekanne
4.4.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus
Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet, mida osutab erihoolekande tegevusjuhendaja, ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega.
Kohtumäärusega erihoolekanne on sotsiaalhoolekande teenus, mida osutatakse kohtulahendi alusel psüühikahäirega isikule, kelle käitumine võib ohustada teda ennast või teisi, kes ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema, kuid kelle seisund ei eelda statsionaarset psühhiaatrilist sundravi. Seega paikneb kohtumäärusega erihoolekande teenus statsionaarse sundravi ja tavapärase erihoolekande vahepeal.
Kuigi tegemist ei ole mitte tervishoiuteenusega vaid sotsiaalteenusega, eeldab teenuse pakkumine siiski tihedat koostööd psühhiaatrilise raviga ning regulaarset terviseseisundi jälgimist.
Teenuse sisuks on juhendatud elamine või ööpäevaringne hooldus, igapäevategevuste struktureerimine, raviskeemist kinnipidamise toetamine, sotsiaalsete oskuste arendamine ning riskikäitumise jälgimine ja maandamine. Vastavalt kohtuotsusele võib vajadusel rakendada liikumispiiranguid ning kõrgendatud järelevalvet.
Kohtumäärusega erihoolekanne kohaldatakse kohtuotsuse alusel ning selle kestus ja tingimused määratakse kohtulahendis. Teenuse jätkamise või lõpetamise üle otsustab kohus vastavalt riskihinnangule ja isiku seisundi muutusele. Erinevalt psühhiaatrilisest sundravist ei ole kohtumäärusega erihoolekanne suunatud ägeda psühhiaatrilise seisundi ravile, vaid pigem pikaajalisele järelevalvele, struktureeritud elukeskkonnale ja sotsiaalsele rehabilitatsioonile.
Eesti õigusruumis tugineb kohtumäärusega erihoolekanne kolmele peamisele õigusaktile, mis moodustavad tervikliku raamistiku psüühikahäirega isikute toetamiseks ja ravile suunamiseks. Valdkonna alustalaks on sotsiaalhoolekande seadus, mis sätestab erihoolekandeteenuste, sealhulgas toetatud elamise ja ööpäevaringse erihoolekande korraldamise alused täisealistele isikutele, kes vajavad oma seisundi tõttu igapäevast juhendamist või järelevalvet.28 Juhul kui isiku psüühikahäire eeldab tahtest olenematut sekkumist, kohaldatakse varasemalt mainitud psühhiaatrilise abi seadust.26 Kriminaalõiguslikul tasandil tulenevad kohtupsühhiaatrilise sundravi ja teiste sarnaste meetmete alused karistusseadustikust, kusjuures kohtumäärusega erihoolekanne võib olla vahetuks jätkuks sundravile või tuleneda otseselt kriminaalmenetluse lahendist.
4.4.2. Teenuse korraldus Eestis
Ööpäevaringse erihoolekandeteenuse pakkujaid on Eestis mitmeid, kohtumääruse alusel osutatavat erihoolekandeteenust pakub Eestis aga ainult SA Viljandi Haigla. Haiglal on võimekus teenindada ka keerulisi patsiente, kuna teenust osutatakse kõrvuti sundraviga ning seega on olemas võimekus ka raskete patsientidega tegelemiseks.
Teenust osutatakse Jämejala külas C-majas, mida ümbritseb ruumikas aed, kus elanikud osalevad tegevusjuhendajate abil aktiivselt igapäevastes aiatöödes – hooldavad peenraid, kasvatavad köögivilju, niidavad muru, riisuvad lehti ja talvel lükkavad lund. Aias on jalutusrada, puhke- ja grillimisvõimalus ning mitmekesised tegevusalad, mis toetavad liikumist ja koos tegutsemist.
Majas on köögid, kus valmistatakse ühiselt toitu ning küpsetatakse, regulaarselt osaletakse jooga- ja jõusaalitundides ning külastatakse sauna. Kokkuleppel tegevusjuhendajaga käiakse jalutamas ning külastatakse ka Viljandi linnaruumi – näiteks Lossimäge, ujulat või kohvikuid. Elanikke toetab kohapeal medõde ning vajadusel kaasatakse psühhiaatria kliiniku arstid. Lähedastega suhtlemiseks on võimalik kasutada telefoni või tahvelarvutit.
4.4.3. Teenuse korraldus SA Viljandi Haiglas
Kohtumäärusega erihoolekande vajadust mõjutavad raskete psüühikahäirete levimus, kohtute praktika ning avaliku turvalisuse kaalutlused.
Arvestatud on, et kuigi rahvaarvu vähenemine võib teoreetiliselt vähendada teenusevajadust, ei pruugi see avalduda proportsionaalselt, sest tegemist on väikese ja spetsiifilise sihtrühmaga. Samuti võivad teenuse mahtu mõjutada muutused diagnoosimises, ravi kättesaadavuses ning alternatiivsete teenuste olemasolus.
Lisaks on prognoosis arvesse võetud, et SA Viljandi Haigla on ainus kohtumäärusega erihoolekande teenuse osutaja Eestis, mistõttu on teenusel üleriigiline vastutus. Sellest tulenevalt eeldatakse teenuse mahu püsimist pigem stabiilsena või mõõdukat kasvu sõltuvalt õiguslikest ja süsteemsetest arengutest.
4.5. Akuutpsühhiaatria, sh erakorraline vastuvõtt
4.5.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus
Akuutpsühhiaatria on psühhiaatria valdkond, mis tegeleb ägedate ja kiiret sekkumist vajavate psüühikahäirete diagnoosimise ning raviga. Akuutpsühhiaatria eesmärk on pakkuda patsiendile kiiret, professionaalset ja turvalist abi olukorras, kus tema psüühiline seisund vajab erakorralist hindamist, ööpäevaringset meditsiinilist jälgimist või statsionaarset ravi. Ravi võib toimuda nii patsiendi nõusolekul kui ka seaduses sätestatud juhtudel tahtest olenematu ravina
Akuutpsühhiaatria on sageli patsiendi esimene kokkupuude psühhiaatrilise abi süsteemiga ning seetõttu on sellel oluline roll kogu raviteekonna kujundamisel – olgu selleks patsiendi liikumine erinevate psühhiaatrilise abi teenuste tasanditel (nt statsionaarne ja ambulatoorne ravi).
Eesti õigusruumis tulenevad teenuse osutamise tingimused psühhiaatrilise abi seadusest.29 Psühhiaatriahaiglasse saab isikut paigutada ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel isiku tahteta või tahte vastaselt, mille puhul paigutatakse isik esmalt akuutpsühhiaatriaosakonda.30 Eelduseks on isiku vahetu oht endale või teistele raske psüühikahäire tõttu, isiku otsustusvõime puudumine või ravist keeldumine, muu abi ebapiisavus ning vajadus kiireks meditsiiniliseks sekkumiseks.
4.5.2. Teenuse korraldus Eestis
Eestis on akuutpsühhiaatria osutamine koondunud suuremate haiglate juurde, kus on olemas erakorraline ööpäevaringne vastuvõtt.
• Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) psühhiaatriakliinik Tallinnas. Psühhiaatriakliinikus on eraldi akuutpsühhiaatria osakonnad ja valvetoa vastuvõtud.
• Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik Tartus pakub erakorralist psühhiaatrilist abi nii täiskasvanutele kui lastele ning samuti akuutravi.
• SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus, akuutpsühhiaatria osakonnas, kus osutatakse erakorralist psühhiaatrilist abi.
• SA Pärnu Haiglas, kus paikneb psühhiaatriakliiniku erakorraline vastuvõtt ja akuutravi osakond.
Laste akuutravi osutatakse Tallinna Lastehaiglas. Varasemalt on teenust pakutud ka Ahtme Haiglas (Ida-Viru Keskhaigla), kuid praeguse suundumuse alusel on teenuseosutamine koondunud eelnimetatud neljakolme keskusesse. Akuutpsühhiaatria tegevusloa saamiseks on vaja Terviseameti luba statsionaarse psühhiaatria eriala teenuste osutamiseks ning teenust võib osutada ainult raviasutus, kus on tagatud ööpäevaringne psühhiaatri valve.
4.5.3. Teenuse korraldus SA Viljandi Haiglas
Akuutpsühhiaatria teenuse prognoos perioodiks 2025-2040 SA Viljandi Haiglas põhineb 2023-2025 keskmisel tegelikul voodipäevade arvul ja patsientide elukohal , mille põhjal on moodustatud teenuspiirkond maakonniti. Samuti on prognoosi aluseks Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaarium. Kuna akuutpsühhiaatria valdkonnas on teenuseosutajaid rohkem kui üks, on SA Viljandi Haigla fookuses peamiselt Lõuna-Eesti maakonnad.
Prognoosi kohaselt on akuut- ja üldpsühhiaatria teenusmahu muutus perioodil 2025-2040 ligikaudu - 1%, mis viitab mahu stabiliseerumisele. Samas on arvestatud, et ravi intensiivsus võib kasvada (nominaalne kasvutempo kuni 5% aastas), mis tähendab, et töömaht ühe patsiendi kohta suureneb ka siis, kui voodipäevade koguarv ei kasva. Nominaalse kasvutempo hulka on arvestatud ka sõltuvusravi mahtude kasv.
Akuutpsühhiaatria teenusmahtude prognoosimisel (perioodiks 2025–2050) on lähtutud järgmistest põhimõtetest:
• Ravi intensiivsuse kasv: Prognoos ei keskendu voodikohtade füüsilisele arvule, vaid patsientide seisundi raskusastmele. Kuna patsientide tervislik seisund on muutumas keerukamaks, kasvab vajadus intensiivsema ravi järele, mis tähendab personalivajaduse suurenemist ühe patsiendi kohta.  
• Teenuse koormus: Prognoosid tuginevad haigla pikaajalisele teenusevajadusele ja 2023.–2025. aasta tegelikele koormusandmetele.  
• Ravimudeli muutus: Üldine suundumus on ambulatoorse ravi (vastuvõtud väljaspool haiglat) osakaalu pidev kasv. Statsionaarse (haiglasisese) ravi maht on seevastu stabiliseerunud või pikas perspektiivis vähenemas, kuna eelistatakse patsiendi ravimist väljaspool haiglakeskkonda.  
• Ruumiline võimekus: SA Viljandi Haigla akuutpsühhiaatria üksuses on 2026. aasta alguse seisuga 20 voodikohta ja prognoosiperioodil jääb see füüsiliste kohtade arv esialgu samaks.  
4.6. Vanglameditsiin
4.6.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus
Vanglameditsiini osutamise eesmärgiks on tagada kõikidele kinnipeetavatele vajaminev arstiabi ja tervisekontroll, järgides samas tervishoiuteenuste osutamise standardeid. Viljandi haigla on seadnud eesmärgiks pakkuda üleriigilist psühhiaatrilist eriarstiabi kinnipeetavatele, mis on suunatud eeskätt kõrgema ravivajaduse ja keerukama kliinilise profiiliga kinnipeetavatele, kelle ravivajadus eeldab spetsiifilist psühhiaatrilist kompetentsi ning turvalist ravikeskkonda – sageli esinevad suitsiidkatsed, alkoholdeliiriumid, narkoainete tarvitamisest tingitud psühhoosid või kroonilised haigused nagu skisofreenia ja depressioon. Viimasel ajal on lisandunud naispatsiendid söömishäirete diagnoosiga. Vajadus sellise teenuse järele on kriitiline, kuna uuringud näitavad, et umbes pooltel Eesti kinnipeetavatel on diagnoositud mõni vaimse tervise häire ning kolmandikul esineb mitmikdiagnoose, mis on oluliselt kõrgem näitaja kui ühiskonnas keskmiselt.31 Kinnipeetavaid suunatakse haiglasse tavapäraselt kohtupsühhiaatriliseks ekspertiisiks või psühhiaatriliseks raviks. Osutatav psühhiaatriline arstiabi võib olla nii ambulatoorne kui ka statsionaarne.
Eesti psühhiaatria valdkonna arengukava tunnistab vanglate puhul psühhiaatrilise abi vajaduse kasvu, paremat teenuste diferentseerimist ja vajadust parema koostöö järgi. Arengukava kohaselt keeruliste ja mitmikdiagnoosiga patsientide osakaal aina suureneb, mis omakorda eeldab sihtrühmapõhiste ning spetsialiseeritud teenusmudelite arendamist. Erilise tähtsusega on ravi järjepidevuse tagamine üleminekufaasis ehk vangistusest vabanemisel, sest selles etapis on vaimse tervise seisund ning ravikontakti katkemine seotud suurenenud riskidega nii patsiendi enda kui ka ühiskonna jaoks. Eelnevalt tuvastatud vaimse tervise probleemid ning diagnoosid võimaldavad ühiskonda integreerumisel saada aegsasti abi ning õigeid teenuseid läbi esmatasandi tervishoiu. Vanglameditsiini teenus SA Viljandi Haiglas (Tartu meditsiinikeskuse üksusena)32 vastab sellele vajadusele, toetades psühhiaatrilise abi kättesaadavust, kogukonnapõhiste vaimse tervise teenuste pakkumist ning kvaliteeti kõrge ravivajadusega sihtrühmas, seejuures ka nende integreerumisel ühiskonda.
Eesti õigusruumis osutatakse psühhiaatrilist abi kinnipeetavatele tervishoiu korraldamise seaduse33 ja vangistusseaduse alusel.34 Eelmainitud seaduste kohaselt on kinnipeetaval lubatud (vanglateenistuse loal) liikuda väljaspool avavangla territooriumi seoses tervishoiuteenuse osutamisega ning vahistatu valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus või arestimaja. Teenuse osutamisel on kriitiline kohtumenetluse ooteperiood. Näiteks juhul kui isik ei ole enam ekspertiisialune, kuid ootab kohtuotsust sundravile suunamiseks, ei saa teda tervisliku seisundi tõttu vanglasse tagasi saata, mistõttu peab haigla tagama turvalise majutuse ja ravi kogu menetlusperioodi vältel. Vältimatu abi kättesaadavus on kinnipeetavatele tagatud ööpäevaringselt (sh nt akuutpsühhiaatria) ning eriarstiabi osutamise vajadusel, sel juhul suunab tervishoiutöötaja kinnipeetava vajaliku arstiabi osutaja juurde. Kui süüdimõistetu on nõustunud seksuaalkurjategijate kompleksraviga või narkomaanide sõltuvusraviga, võimaldab riik süüdimõistetu kompleksravi.
4.6.2. Teenuse korraldus Eestis
Tallinna vanglas osutab tervishoiuteenust Lääne-Tallinna keskhaigla, Tartu vanglas SA Viljandi Haigla28 ja Viru vanglas Ida-Viru keskhaigla. Alates 2024. aastast on kogu vanglameditsiini teenus Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa halduses.
Tartu vangla pakub Eestis ainulaadset statsionaarset psühhiaatrilise ravi võimalust ning eraldi sõltuvushäirete osakonda, koostöös Viljandi haiglaga.22 Samas on Eesti praktikas tihtipeale probleemiks see, et vanglates ei eristata süsteemselt tugevate vaimse tervise häiretega kinnipeetavaid teistest ning keskendutakse pigem juba tagajärgede lahendamisele kui ennetavale ravile ja piisava vaimse toetuse pakkumisele. Kinnipeetavate psühhiaatrilise eriarstiabi tõhustamiseks on oluline parandada olemasolevaid koostöömudeleid ja infovahetust tervishoiu- ja õiguskaitseasutuste vahel ning täiendada vanglateenistujate teadlikkust vaimse tervise häiretega isikute kohtlemisest.22
4.7. Kohtulikke ekspertiiside teostamine
4.7.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus
Kohtulike ekspertiiside teenuse raames teeb SA Viljandi Haigla tihedat koostööd Eesti õiguskaitse- ja sotsiaalsüsteemiga, pakkudes spetsialiseeritud ekspertiisiteenust isiku vaimse seisundi hindamiseks õiguslikus kontekstis. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi peamine eesmärk on anda menetlejale (kohus, prokuratuur, uurija) teaduslikult põhjendatud hinnang selle kohta, kas isik oli teo toimepanemise ajal süüline (süüdivus) või on võimeline osalema menetluses ja kandma karistust.31
Teenuse sihtrühmaks on isikud, kelle psüühilises seisundis on menetluse käigus tekkinud kahtlus. Siia kuuluvad kriminaalmenetluse alused isikud, aga ka tsiviilmenetluses osalevad isikud (nt teovõime piiramise ajal). Ekspertiis teostatakse vastavalt kohtu või uurija määrusele nii ambulatoorselt kui ka statsionaarselt. Statsionaarne ekspertiis viiakse läbi haigla ruumides kui isiku seisundi hindamiseks on vajalik pikaajaline (kuni 30-päevane, vajadusel pikendatav) vaatlus ja uuringud.31 Haigla tagab spetsialiseeritud tingimused ja vajaliku pädevuse, et eristada vaimse tervise häireid simulatsioonist ning tagada, et rasketes kuritegudes süüdistatavad saaksid vastavalt oma terviseseisundile kas karistuse või suunamise sundravile.
Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb kohtuekspertiisiseadusest35, mis reguleerib ekspertiiside tegemise korda ja ekspertiisiasutuste tegevust, ning kriminaalmenetluse seadustikust ja tsiviilkohtumenetluse seadustikust, mis täpsemalt sätestavad ekspertiisi määramise alused.
4.7.2. Teenuse korraldus Eestis
Eestis on kohtupsühhiaatriaekspertiiside korraldus tsentraliseeritud, kus peamiseks koordineerivaks asutuseks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.36 Kuigi Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on riiklik ekspertiisiasutus, toimub sisuline ekspertiisitegevus koostöös spetsialiseeritud tervishoiuasutustega, kellel on vajalik psühhiaatriline kompetents ja turvalised tingimused uuringute läbiviimiseks. SA Viljandi Haigla on partnereid, kes suudab pakkuda just kõige keerukamate ekspertiisiliikide läbiviimise.
Suurem osa ekspertiise tehakse ambulatoorselt. See tähendab, et isik kutsutakse määratud ajal ekspertiisiasutusse või haigla ambulatoorsesse osakonda, kus toimub kliiniline intervjuu ja vaimse seisundi hindamine. Pärast läbivaatust ja haiguslooga tutvumist koostab ekspert vastuse menetleja küsimustele. Kui isiku seisund on aga segane või esineb kahtlus simulatsioonile, rakendatakse statsionaarset ekspertiisi.
Kohtupsühhiaatriaekspertiisi teenust pakuvad ka muud suuremad haiglad, nagu Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikud. Viljandi haiglas teenust hetkel süstemaatiliselt ei osutata, kuid teenuse arendamiseks on olemas tugev potentsiaal, kuna teenuse osutamise tingimused on sarnased sundraviteenuse osutamisega ning haiglas on olemas vastavad spetsialistid ja füüsiline keskkond.
4.8. Ambulatoorsed teenused
4.8.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus
Ambulatoorse osakonna kõrgema turvalisusastmega psühhiaatriliste teenuste alla kuuluvad ambulatoorne kohtupsühhiaatriline sundravi, häirunud seksuaalkäitumisega patsientide integratiivravi ning kogukonnapõhised mobiilsed ravimeeskonnad (FACT meeskonnad) raskete psüühikahäiretega patsientide teenindamiseks. Nende teenuste ühine eesmärk on pakkuda turvalist ja kontrollitud ravikeskkonda isikutele, kes oma psüühilise seisundi tõttu vajavad tavapärasest intensiivsemat jälgimist ja toetust, kuid kelle ravi on võimalik ja otstarbekas läbi viia väljaspool kinnist asutust ning ei vaja statsionaarset abi.
Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise sundravi eesmärgiks on tagada ühiskonna turvalisus ja patsiendi ravijärjepidevus pärast statsionaarse sundravi lõpetamist. Ambulatoorsele sundravile saab patsiendi saata ka otse kohtu poolt. Sihtrühmaks on kohtumäärusega sundravile määratud isikud, kelle ohtlikkus on vähenenud tasemeni, mis võimaldab ravi jätkamist kogukonnas range kontrolli all ning kes on suuteline vajalikust ravirežiimist kinni pidama.37
Häirunud seksuaalkäitumisega patsientide integratiivravi eesmärgiks on ennetada uusi seksuaalkuritegusid ja toetada isiku kontrolli oma impulsside üle. Teenuse sihtrühmaks on isikud, kellel on diagnoositud seksuaalsuunitlushäire või kellel on esinenud probleemset seksuaalkäitumist või kes tunnevad muret oma seksuaalkäitumise pärast ning on suunatud ravile kohtu poolt või vabatahtlikult retsidiivsusriski hindamiseks ja maandamiseks.
FACT (Flexible Assertive Community Treatment) meeskondade eesmärgiks on pakkuda paindlikku ja intensiivset abi raskete psüühikahäiretega patsientidele nende loomulikus elukeskkonnas, antud meetod on juba rahvusvaheliselt kasutuses.9 Antud teenuse sihtrühmaks on patsiendid, kellel on risk korduvateks haiglaravideks või kes keelduvad tavapärasest ambulatoorsest abist.
Loetletud teenused paiknevad ambulatoorses ravietapis, kuid need toimivad olulise sillana statsionaarse abi ja patsiendi tavapärase igapäevaelu vahel. See on üleminekufaas, kus haigla kontroll väheneb järk-järgult, kuid säilib valmidus koheseks sekkumiseks või patsiendi tagasitoimetamiseks statsionaarsele ravile, kui tema seisund peaks halvenema või ohtlikkus kasvama. SA Viljandi Haigla rolliks on toimida riikliku kompetentsikeskusena, mis koordineerib kõige keerulisemate sihtrühmade kogukonnapõhist käsitlust. FACT-meeskondade ja spetsialiseeritud ambulatoorse sundravi pakkumine vähendab survet kalli statsionaarse ravi voodikohtadele ning oluliselt toetab patsientide sotsiaalset rehabilitatsiooni, vähendades samal ajal retsidiivsuse riski ja tagades avaliku korra kaitse.
Eesti õigusruumis on teenus reguleeritud järgnevate õigusaktiga: psühhiaatrilise abi seadus25 ja karistusseadustik22 sätestavad sundravi olemuse, abi osutamise korra ja patsiendi õigusi.
4.8.2. Teenuse korraldus Eestis
SA Viljandi Haigla on ainus Eestis riiklikult nii statsionaarset kui ka ambulatoorset psühhiaatrilist sundravi pakkuv haigla. Sotsiaalministeerium täheldab, et üleüldiselt on Eestis ambulatoorsete psühhiaatriliste teenuste vajadus ja olulisus aina kasvamas ning antud valdkond vajab prioriteetset arendamist38 – seega SA Viljandi Haiglal on keskne roll kõrge turvalisusastmega psühhiaatriliste teenuste osutamisel.
Erinevalt tavapärasest (avatud) ambulatoorsest vastuvõtust on kõrgema turvalisusastmega teenuste korraldus intensiivsem ja eeldab pidevat valmidust sekkumiseks. Kohtupsühhiaatrilise sundravi ambulatoorne (nagu ka statsionaarne) korraldus on õiguslikult rangelt reguleeritud protsess, mis algab konkreetse kohtuotsusega, millele järgnevalt on patsient kohustatud regulaarselt ilmuma haigla ambulatoorsesse osakonda kontrollile ja raviprotseduuridele. Juhul kui patsient rikub ravirežiimi või kui tema ohtlikkus ühiskonnale suureneb, on haigla kohustatud teavitama kohust või prokuratuuri. Seega on oluline tihe koostöö ja infovahetus haigla ja õigussüsteemi vahel.
5. Avatud psühhiaatrilised teenused
5.3. Üldpsühhiaatria
5.3.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus
Viljandi haigla üldpsühhiaatria osakonnas diagnoositakse ja ravitakse peamiselt depressiivseid, ärevus-, meeleolu-, isiksus-, söömis- ja sõltuvushäiretega (alkohol, rahustid) patsiente. Teenuse peamiseks eesmärgiks on pakkuda tõenduspõhist diagnostikat ja ravi, et leevendada psüühikahäire sümptomeid, ennetada seisundi krooniliseks muutumist ning toetada patsiendi sotsiaalset ja funktsionaalset toimetulekut. Sihtrühmaks on täiskasvanud patsiendid, kes kannatavad mittepsühhootiliste või kergemate psühhootiliste häirete all ning kes pöörduvad abile vabatahtlikult (lapsed ja noorukid eraldi). Abi osutatakse nii ambulatoorselt kui ka statsionaarselt.
Üldpsühhiaatria on vaimse tervise abi baasteenus, mis moodustab suurima osa Eestis osutatavast psühhiaatrilisest eriarstiabist. SA Viljandi Haigla roll on pakkuda piirkondlikku kättesaadavust Viljandimaa elanikele, kuid kompetentsikeskusena teenindada ka patsiente üle kogu Eesti, kes vajavad spetsiifilist lähenemist.
SA Viljandi Haigla eesmärgiks on luua Eesti esimene terviklik söömishäirete ravikeskus, mis ühendab kõrge erialase kompetentsi, astmelise ravi ja innovaatilised ravimudelid. Täienduseks ambulatoorsetele teenustele, avati SA Viljandi Haiglas 2025. aasta detsembris statsionaarne söömis- ja toitumishäirete osakond.39 Osakonnas diagnoositakse ja ravitakse noorukeid ja täiskasvanuid, kellel esinevad anoreksia, buliimia, liigsöömishäire või muud spetsiifilised või täpsustamata toitumishäired. Ravi algab põhjaliku kehalise ja psüühilise seisundi hindamisega ning individuaalse raviplaani koostamisega. Võimalusel kaasatakse ka pereliikmeid ja lähedasi, et toetada taastumisprotsessi. Arvestades, et häired mõjutavad olulisel määral ka füüsilist tervist, tehakse koostööd teiste erialaspetsialistidega, et tagada terviklik ja ohutu raviteekond.
Üldpsühhiaatria teenus on Eesti õigusruumis reguleeritud psühhiaatrilise abi seaduse21 alusel, mis sätestab isiku õiguse saada abi ja korra, kuidas abi osutatakse vabatahtlikkuse alusel. Samuti juhindutakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusest.30
5.3.2. Teenuse korraldus Eestis
Eestis on üldpsühhiaatrilise abi korraldus üles ehitatud astmelise abi põhimõttel, kus fookus on liikumas statsionaarselt ravilt ambulatoorsele ja kogukonnapõhisele abile ja tugitegevustele.35 Teenust osutatakse haiglavõrgu arengukava haiglates (nt PERH, TÜK, Pärnu Haigla jt), kuhu kuulub ka SA Viljandi Haigla.40 Üldpsühhiaatrias väga oluline koostöö perearstidega (nt e-konsultatsioonid), et tagada sujuv patsiendi liikumine eri tasandite vahel.
Lisaks psühhiaatrilisele eriarstiabile on Eestis kasutusel ka näiteks „vaimse tervise kabinetid“, mis on mõeldud ooteaegade lühendamiseks ja õigeaegse abi kättesaadavuse tagamiseks.. Selline meetod samuti aitab vältida patsiendi kadumist süsteemist pärast haiglaravi lõpetamist.
5.3.3. Teenuse korraldus SA Viljandi Haiglas
Viljandi haiglas osutatakse nii statsionaarse kui ka ambulatoorset üldpsühhiaatria teenust. Üldpsühhiaatria prognoosi koostamisel on arvestatud, et statsionaarses ravis suureneb patsientide keskmine raskusaste ning ravi intensiivsus, mis mõjutab otseselt voodipäevade vajadust. Arvestatud on ka trendiga, mille kohaselt ambulatoorse ravi osakaal kasvab järjepidevalt, samas kui statsionaarse ravi roll on stabiliseerunud või pikemas perspektiivis vähenemas, sest eeldatakse ravimudeli järkjärguliselt nihkumist kogukonnapõhisemate ja vähem hospitaliseerimist vajavate lahenduste suunas. Lisaks on prognoosis arvesse võetud, et Viljandi haigla psühhiaatriaosakond on kujunemas kompetentsikeskuseks, mille tulemusel laieneb teenuste haare üle Eesti. See suurendab suunamiste arvu ning kasvatab teenusmahte nii ambulatoorses kui ka statsionaarses ravis.
Üldpsühhiaatria arendamisel on oluline ka psühhogeriaatria ning mäluhäirete ja dementsusega patsientide käsitlus, millega on Jämejala vaimse tervise keskuse arendamise kaudu samuti kavas tegeleda. Dementsuse Kompetentsikeskuse toetavad teenused võimaldavad siduda meditsiinilise käsitluse inimese ja tema lähedaste nõustamise, kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuste, hoolekande ning kogukonnapõhise toega. Selline mudel vähendab olukordi, kus inimene ja tema lähedased jäävad pärast diagnoosi vajaliku toe ja teenuste koordineerimisel üksi.
5.4. Lastepsühhiaatria
5.4.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus
Laste- ja noorukitepsühhiaatria teenuse eesmärk on pakkuda spetsialiseeritud vaimse tervise abi kuni 18-aastastele (kaasa arvatud) lastele ja noortele, kellel esinevad psüühika- või käitumishäired. Teenus on riikliku strateegia kohaselt suunatud varajasele sekkumisele, diagnostikale ja ravile, et toetada lapse eakohast arengut, sotsiaalset integratsiooni ja haridustee jätkamist.41 SA Viljandi Haigla laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond tegeleb laia spektriga häiretega, sealhulgas aktiivsus- ja tähelepanuhäired, autismi spektri häired, söömishäired, depressioon, ärevushäired ning ka uimastite kuritarvitamisest tingitud seisundid.42
Erilist tähelepanu pööratakse lastepsühhiaatria raames statsionaarsele ravile olukordades, kus ambulatoorne sekkumine ei ole piisav või esineb vahetu oht lapse turvalisusele, sealhulgas pakutakse Eestis väheesinevat spetsiifilist statsionaarset abi raskete söömishäiretega patsientidele. Erinevalt täiskasvanute psühhiaatriast on siin eesmärgiks kaasata raviprotsessi aktiivselt lapse pere ja laiem tugivõrgustik, tuginedes pereterapeutilistele põhimõtetele.
Eesti õigusliku ruumis tugineb laste- ja noorukitepsühhiaatria teenus peamiselt psühhiaatrilise abi25 ja sotsiaalhoolekande seadusele24, lisaks aga ka lastekaitseseadusele.43
5.4.2. Teenuse korraldus Eestis
Lastepsühhiaatrilise abi korraldus Eestis on üles ehitatud piirkondliku vastutuse ja multidistsiplinaarse koostöö põhimõttel, kus teenuste võrgustikku on lõimitud nii tervishoiu- kui ka haridus- ja sotsiaalsüsteemid. Korralduslikult on teenuse osutamine tihedalt seotud koolipsühholoogide, Rajaleidja keskuste, kohalike omavalitsuste lastekaitsespetsialistide ja perearstidega, moodustades ühtse toetava võrgustiku.38
Süsteemi kesksel kohal on vaimse tervise kabinetid, kus konkreetne tegutsev meeskond, kuhu kuuluvad lastepsühhiaater, vaimse tervise õde, kliiniline psühholoog ja sotsiaaltöötaja, teostab esmast hindamist, nõustamist ja suunamist järgmistele ravietappidele. Eestis on statsionaarne lastepsühhiaatriline abi koondunud nelja suuremasse keskusesse – nendeks on Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Lastehaigla ja SA Viljandi Haigla, täites seejuures nii piirkondlikku kui ka üleriigilist rolli spetsiifiliste juhtumite lahendamisel. Teenuseid rahastab Tervisekassa läbi ravijärjekordade süsteemi, kuid üha enam arendatakse ka mobiilseid ja kogukonnapõhiseid lahendusi, mis võimaldavad pakkuda abi lapse loomulikus elukeskkonnas, vältides pikaajalist eemaldamist perest ja õppetööst. Selline korraldusmudel toetab süsteemset ja järjepidevat patsiendi raviteekonda, ühendades paralleelselt meditsiinilise sekkumise sotsiaalse rehabilitatsiooniga.
5.4.3. Teenuse korraldus SA Viljandi Haiglas
Lastepsühhiaatria prognoosi koostamisel on arvestatud, et laste ja noorukite vaimse tervise teenuste vajadus kasvab. Olulise tegurina on arvesse võetud COVID-19 pandeemia pikaajalist mõju, mis on suurendanud noorte seas vaimse tervise probleeme, sealhulgas ärevust, depressiooni ja käitumishäireid. Pandeemia mõju ei ole lühiajaline, vaid avaldub ka järgnevatel aastatel suurenenud teenusevajadusena.
Lisaks on arvestatud rahvusvaheliste ja riiklike prognoosidega, mille kohaselt on noorte vaimse tervise probleemide levimus kasvutrendis. Seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu sotsiaalmeedia kasutus, õpikeskkonna muutused ning suurenenud stressitase.
Samuti eeldatakse, et teadlikkuse kasv vaimse tervise teemadel ning teenuste parem kättesaadavus toovad rohkem lapsi ja noori varasemalt abi otsima. See suurendab nii ambulatoorsete vastuvõttude kui ka vajadusel statsionaarse ravi mahtu.
5.5. Sõltuvushäirete ravi
5.5.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus
Sõltuvushäirete ravi teenus keskendub alkoholi või muu aine kuritarvitamise või sõltuvuse tõttu raskustesse sattunud patsientide nõustamisele ja ravile. Ravi hõlmab mitmeid aspekte, näiteks sõltuvusega kaasnevaid meeleoluhäireid (depressioon, ärevus), suhteprobleeme, majanduslikke raskusi, alkoholi või muu aine tarvitamisest tulenevaid tervisemuresid. Eesmärgiks on aidata patsientidel saavutada kas täielik kainus või kontroll tarvitatava alkoholi või muu sõltuvusaine koguse üle. SA Viljandi Haigla pakub sõltuvushäirete valdkonnas väga mitmeid teenuseid.
5.5.2. Teenuse korraldus Eestis
Eestis on sõltuvushäirete ravi ja rehabilitatsiooni korraldus jagatud kahe süsteemi, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna, vahel. Erinevalt näiteks üldpsühhiaatriast on sõltuvusravi korraldus Eestis tugevalt spetsialiseerunud ja piirkondlikult jaotatud - SA Viljandi Haigla täidab rolli nii Lõuna-Eestis kui ka Ida-Virumaal.
Eesti strateegia vaatenurgast on oluline, et sõltuvusprobleemidega inimese abistamine peab algama madala läve teenustest (kahjude vähendamine, nõustamine), mis ei eelda inimeselt karskust.44 Seejärel liigub patsient vajadusel kõrgema läve teenustele (võõrutusravi, statsionaarne rehabilitatsioon), kus juba nõutakse ainete tarvitamisest loobumist. Viljandi haigla on üks väheseid asutusi, mis haldab kogu eelnimetatud ahelat, tagades patsiendile sujuva liikumise eri etappide vahel.
On oluline märkida, et Eestis on narkomaania ennetamise ja ravi korralduses kasutusel karistust asendavad meetmed nagu näiteks eelnevalt mainitud SÜTIK tugiisikuteenus. See tähendab, et politsei ja prokuratuur on ravisüsteemi olulised partnerid, kes suunavad väärteo või kuriteo toime pannud sõltuvushäirega isiku karistuse asemel hoopis sotsiaal- või tervishoiuteenusele. Selline lähenemine on kaugelenägelik, kuna võimaldab inimesel leida reaalne lahendus oma sõltuvusprobleemile ning pärsib retsidiive.
5.5.3. Teenuse korraldus SA Viljandi Haiglas
SA Viljandi Haigla osutab statsionaarset võõrutusraviteenust, mis aitab kaasa tarvitatava narkootilise aine manustamise kohesele või järkjärgulisele lõpetamisele. Statsionaarne võõrutusraviteenus kestab kuni 30 päeva ning selles on juhtiv roll medikamentoossel ravil.
Kättesaadav on ka statsionaarne rehabilitatsiooniteenus uimastisõltuvusega täiskasvanutele, mida Viljandi haigla pakub nii Viljandis kui ka Ida-Virumaal. Teenuse eesmärgiks on lisaks uimastitarvitamisest loobumisele ja igapäevaellu integreerumisele, saavutada püsivad psüühilised muutused ja uute toimetuleku- ning käitumismustrite kujunemine, tõsta eneseefektiivsust ning parandada võimet tulla toime riskisituatsioonidega. Statsionaarne rehabilitatsiooniteenus kestab orienteeruvalt 5-9 kuud ning on vabatahtlik ehk suunatud isikutele, kes on motiveeritud oma sõltuvushäirega tegelema. Rehabilitatsiooniteenust osutatakse klientidele üle kogu Eesti. Peale statsionaarse rehabilitatsiooniteenuse läbimist on võimalik jätkata ka ambulatoorsel rehabilitatsiooniteenusel ehk järelteenusel Tallinnas ja Narvas.
Tasuline ambulatoorne nõustamisteenus on suunatud täisealistele inimestele, kes tarvitavad illegaalseid uimasteid ja on valmis oma riskikäitumist muutma. Teenus põhineb tõenduspõhisel ja struktureeritud lähenemisel ning selle eesmärk on inimese informeerimine, motiveerimine ja pidev toetamine uimastitarvitamise ning sellega seotud õigusvastase ja tervist ohustava käitumise vähendamisel või lõpetamisel. Individuaalse plaani alusel toimuvad kokkulepitud mahus kohtumised spetsialistidega, mille sagedus sõltub kliendi motivatsioonist ja valmisolekust muutusteks.
SÜTIK on vähemalt 18-aastastele pikaaegsetele narkootikumide tarvitajatele ja/või sõltuvushäirega inimestele suunatud tasuta tugiisikuteenus. Antud programm võimaldab suunata politsei poolt narkootikumide tarvitamise või väikese koguse omamise tõttu kinni peetud isikuid karistuse asemel tugiisikuprogrammi, samuti on teenusele võimalik pöörduda iseseisvalt ilma politsei suunamiseta. Tugiisik pakub kliendile järjepidevat nõustamist ja toetust, aidates leida sobivaid ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, suhelda ametiasutustega ning teha teadlikke valikuid oma elu muutmiseks. Teenus kestab vähemalt ühe aasta ning SA Viljandi Haigla osutab seda Ida-Virumaal, Narvas ja Sillamäel.
Viljandi haigla pakub Ida-Virumaal kahjude vähendamise teenust, mis on suunatud erinevaid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tarvitavatele inimestele, eeskätt just süstivatele tarvitajatele. Teenus põhineb kahjude vähendamise mudelil ja teaduspõhistel meetoditel ning pakub kliendikeskset nõustamist, tervisealast teavet, ohutuma tarvitamise vahendeid, HIV-kiirtestimist, naloksooni alast nõustamist ja koolitusi ning suunamist ravi- ja sotsiaalteenustele. Teenust osutab multidistsiplinaarne meeskond ning see hõlmab nii statsionaarset keskust Narvas kui ka mobiilset kahjude vähendamise üksust, mis töötab üle Ida-Virumaa, jõudes inimesteni nende elu- ja kogunemiskohtades ning tagades abi kättesaadavuse ka neile, kellel puudub ligipääs statsionaarsetele teenustele.
Narvas pakub SA Viljandi Haigla opioidisõltuvuse ambulatoorset asendusravi, mis on tõenduspõhine tervishoiuteenus opioidisõltuvusega täiskasvanutele. Selle eesmärgiks on illegaalse opioiditarvitamise vähendamine või lõpetamine, kahjude vähendamine ning elukvaliteedi parandamine. Teenus hõlmab ambulatoorset ravi metadooni või buprenorfiiniga ning psühhosotsiaalset tuge (psühholoogiline, kogemus- ja sotsiaalnõustamine), võimaldades patsientidel jätkata igapäevast toimetulekut. Samuti pakub SA Viljandi Haigla üle Eesti naloksooni kasutamise koolitusi. Naloksoon on ohutu ravim, mis võib opioidide üledoosi korral päästa inimese elu, kuna see blokeerib opioidi toime 30-90 minutiks ja võib taastada kannatanu teadvuse. Naloksooni kasutamise alane koolitus ja nõustamine toimub nii kahjude vähendamise teenuste kui ka ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste raames, et ennetada uimastite üledoosidest tingitud surmasid.
5.6. Mitmikdiagnooside osakond
5.6.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus
Mitmikdiagnooside osakonda hetkel Eestis ei leidu, seega SA Viljandi Haigla saab olema antud alal teerarajaks. Mitmikdiagnooside osakonna eesmärgiks on pakkuda integratiivravi ja rehabilitatsiooni patsientidele, kellel esineb samaaegselt psühhiaatriline haigus ja uimasti-, alkoholi- või ravimisõltuvus. Integratiivravi on defineeritud kui tervishoiu lähenemisviisi, kus erinevate erialade spetsialistid teevad koostööd selleks, et pakkuda patsientidele terviklikku ja tõhusat abi ja ravi, arvestades nende individuaalseid vajadusi ja olukorda. Psühhiaatriline mitmikdiagnoos (ehk komorbiidsus) tähendab psüühika ja sõltuvushäirete koosesinemist.
Teenuse peamine eesmärk on lõpetada senine praktika, kus psüühika- ja sõltuvushäirega inimesed jäävad kahe süsteemi vahele, kuna vaimse tervise teenused ei võta vastu aktiivse sõltuvusega kliente ning sõltuvusravi ei suuda toetada raske psüühikahäirega inimesi.45 Teenuse sihtrühma kuuluvad patsiendid, kelle toimetulek on mõlema häire koosmõjul drastiliselt halvenenud ning kes vajavad üheaegset sekkumist nii psühhiaatrilise sümptomaatika leevendamiseks kui ka sõltuvuskäitumise muutmiseks.
Mitmikdiagnooside osakonna peamiseks rolliks on seega toimida kompetentsikeskusena, mis pakub lahendust kõige keerulisematele juhtumitele, millega tavapsühhiaatria osakonnad või madala lävendi nõustamiskeskused toime ei tule. Teenus täidab kriitilise lünga Eesti tervishoius, luues silla meditsiinilise ravi ja sotsiaalse rehabilitatsiooni vahele ning vähendades koormust erakorralise meditsiini osakondadele ja õiguskaitseorganitele, kes peavad sageli komorbiidsete patsientidega tegelema.
Eesti õigusruumis tuleneb teenuse osutamise õiguslik alus tervishoiuteenuste korraldamise seadusest29 ja psühhiaatrilise abi seadusest.24 Oluline on ka märkida, et teenus juhindub Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise ja uimastitarvitamise vähendamise poliitikasuundadest, mis rõhutavad vajadust arendada integreeritud teenuseid mitmikdiagnoosiga isikutele, et tagada neile põhiseaduslik õigus tervise kaitsele ja inimväärikale kohtlemisele.
5.6.2. Teenuse korraldus Eestis
Eestis hetkel puudub süsteemne ja integreeritud teenusmudel mitmikdiagnoosiga patsientidele, mis tähendab, et teenuste osutamine on killustatud tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel. Tavapärane praktika tugineb järjestikusele ravile: esmalt oodatakse sõltuvushäire leevenemist, et alustada psühhiaatrilist ravi (või vastupidi). Tervise Arengu Instituudi hinnangul on selline lähenemine ebatõhus, kuna koosesinevad häired süvendavad üksteist ja ühe valdkonna ignoreerimine viib sageli teise valdkonna ravitoime kadumiseni ning patsiendi korduva sattumiseni akuutravi süsteemi.26 Kuna praegu puudub spetsialiseeritud üksus, liiguvad mitmikdiagnoosiga patsiendid sageli „pöördukse“ efektiga erakorralise meditsiini osakondade, politsei- ja piirivalveameti ning lühiajalise akuutpsühhiaatria vahel, ilma et toimuks sisulist pikaajalist paranemist.
SA Viljandi Haigla planeeritav mitmikdiagnooside osakond muudab praegust teenuse korraldust, juurutades „ühe ukse“ põhimõtet, mis on juba rahvusvaheliselt kasutuses. See tähendab, et patsient saab kogu vajaliku abi ühest kohast ja ühelt integreeritud meeskonnalt, kes tegeleb korraga nii psüühika- kui ka sõltuvushäirega. Selline korraldus on kooskõlas riiklike suunistega, mis rõhutavad vajadust liikuda inimkeskse ja tervikliku abi suunas, kus hoopis teenus arvestab patsiendi keeruka olukorraga, mitte vastupidi.
5.7. Hoolekandeteenused
5.7.1. Teenuse eesmärk ja õiguslik alus
SA Viljandi Haigla hoolekandeteenuste eesmärk on pakkuda turvalist, toetavat ja inimese väärikust austavat elukeskkonda isikutele, kes oma tervisliku seisundi või sotsiaalse olukorra tõttu ei ole suutelised iseseisvalt toime tulema. Erinevalt raviteenustest on hoolekandeteenuste fookuses pikaajaline toetus, kõrvalabi ja elukvaliteedi säilitamine.
Erihoolekandeteenused on suunatud raske, sügava või püsiva psüühikahäirega isikutele, kes vajavad igapäevaelus juhendamist ja nõustamist.46 Eriline roll on kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikute teenindamisel, kuna tegemist on suletud tüüpi erihoolekandega isikutele, kes on ohtlikud endale või teistele, kuid ei vaja enam aktiivset haiglaravi.
Üldhooldusteenus on mõeldud eakatele või puudega isikutele, kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada koduste tugiteenustega kes vajavad ühiskonnaelus osalemisel erisugust tuge.47 Teenuse fookuses on hooldus ja turvalisuse tagamine. Väga suure hooldusvajadusega inimestel on sageli möödapääsmatu vajadus ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele.
Intervallhoolduse teenuse eesmärk on tagada ajutist (intervallide kaupa) hooldust ja järelevalvet, et võimaldada patsiendi lähedastele ja hooldajatele puhkust. See on oluline võimalus lähedaste läbipõlemise ennetamiseks ja isiku püsiva hooldekodusse suunamise edasi lükkamiseks.
Hoolekandeteenuste arendamisel tuleb eraldi arvestada dementsusega inimeste vajadustega. Kuigi vanus on dementsuse suurim riskitegur, pole see vananemise normaalne osa, vaid pigem kaasneb vanaduses sagenevate haigustega, mis omakorda põhjustavad dementsust.48 Kõige sagedasem dementsuse põhjus on Alzheimeri tõbi, aga seda võib põhjustada ka laiaulatuslik insult või mitmed väiksemad insuldid. Dementsus on ajas süvenev ja oluline roll varasel diagnoosimisel on just dementsusega inimestega igapäevaselt kokku puutuvate pereliikmete või lähedaste tähelepanekutel. Samas võib just seetõttu olla varajane diagnoosimine pigem harv ja sellest tulenevalt jääb see diagnoosimata. Varane diagnoosimine ja ennetus aitab kaasa pikemale hakkamasaamisele oma kodus ning aeglustab haiguse progresseerumist.

Dementsusega inimese turvalisus ja elukvaliteet sõltuvad lisaks personali arvule ja pädevusele ka füüsilise keskkonna sobivusest, suhtlemis- ja käitumisvõtetest ning inimese olemasolevat tegevusvõimet toetavatest sekkumistest. Lisaks ööpäevaringsele hooldusele on oluline arendada dementsusega inimestele kodus elamist toetavaid lahendusi, sealhulgas päeva- ja intervallhooldust, nõustamist ning kogukonnapõhiseid teenuseid. Need teenused aitavad säilitada inimese iseseisvat toimetulekut ja vähendada omastehooldajate koormust ning võivad edasi lükata püsiva ööpäevaringse hooldusteenuse vajadust.
Merle Varik toob oma doktoritöös49 esile mitmeid probleeme ja puudujääke, mis on seotud dementsusega inimestele ja nende omastehooldajatele pakutavate teenustega Eestis. Nendeks on muuhulgas teenuste kättesaadavuse puudumine või ebaühtlus, piisavate rahaliste ja sotsiaalsete tugiteenuste puudumine hoolduskoormusega inimestele, teadlikkuse ja oskuste puudulikkus dementsusega inimestele inimkeskse hoolduse pakkumisel, süsteemse ja eesmärgipärase lähenemise puudumine dementsuse teemadele ja puudujäägid koduteenuses. Varik rõhutab, et Eestis puuduvad piisavad tugiteenused, samuti toob välja, et dementsust mõistvat kogukonda on võimalik arendada väikeste sammudega, keskendudes inimeste teadlikkuse suurendamisele. Siiski tänaseks on olukord paranenud ja dementsusega inimeste lähedastele toimuvad üle-eestiliselt regulaarsed tugigrupid.
Hoolekandeteenuste osutamist reguleerib Eesti õigusruumis peamiselt sotsiaalhoolekande seadus24. Kohtumäärusega paigutamise puhul on aluseks tsiviilkohtumenetluse seadustik26 (§ 533), mis reguleerib isiku paigutamist hoolekandeasutusse ilma tema nõusolekuta.
5.7.2. Teenuse korraldus Eestis
Eestis on hoolekandeteenuste korraldus detsentraliseeritud ehk vastutus ja rahastamine on jagatud riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. Erihoolekandeteenuseid (sh kohtumäärusega teenust) rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Sotsiaalkindlustusamet väljastab isikule suunamisotsuse, mille alusel ta saab teenuse näiteks SA Viljandi Haiglas.39 Üldhooldusteenuse (sh ka intervallhoolduse) rahastamine muutus aga 2023. aasta hooldusreformiga50, kus hooldustöö kulud katab isiku elukohajärgne kohalik omavalitsus ning isiku kanda jäävad majutus-, toitlustus- ja muud isiklikud kulud. Oluline on märkida, et prioriteedis on esialgu koduteenuste eelistamine – kui see osutub võimatuks, siis kaalutakse hooldekodu optsiooni.
Kohtumäärusega erihoolekanne on Eestis eriliselt kõrgelt spetsialiseeritud teenus, mida pakuvad vaid üksikud asutused – SA Viljandi Haigla Jämejala korpus on üks sellistest teenuseosutajatest. Tervise Arengu Instituudi poolt välja toodud 2022. aasta sügisel tekkinud kohtade puudus kohtumäärusega erihoolekandeteenusel51 ilmestab teenuse korralduslikku keerukust ning vajadust ressursside täpsema planeerimise järele, tagamaks abi kättesaadavus ka kõige raskema profiiliga sihtrühmale. Antud teenuse puhul on oluline turvameetmete ja isikuvabaduste piiramise tasakaal.
Kõik hoolekandeteenuste pakkujad Eestis peavad omama Sotsiaalkindlustusameti väljastatud tegevusluba (SA Viljandi Haigla tegevusluba nr. L02557). Korralduslikult on hoolekandeteenuste osutamisel väga oluline kvaliteedijuhtimine, mis tugineb sotsiaalteenuste üldistele kvaliteedijuhistele nagu isikukeskne lähenemine, tulemuslikkus ja eetilisus.



Kokkuvõte
Jämejala vaimse tervise keskuse visioon on kujundada SA Viljandi Haigla juurde üleriigilise mõjuga vaimse tervise kompetentsikeskus, kus osutatakse integreeritud ja patsiendikeskseid teenuseid. Keskuse eesmärk on toetada patsientide taastumist, iseseisvat toimetulekut ja turvalist naasmist kogukonda ning samal ajal tagada ühiskondlik turvalisus kõrgema riskitasemega juhtumite professionaalse käsitluse kaudu.
Arendusprogrammi põhijärelduseks on, et Jämejala keskuse arendamine on vajalik nii riikliku teenusvõimekuse kui ka teenuste kvaliteedi ja järjepidevuse tagamiseks. Viljandi haiglasse on koondunud mitmed riiklikult kriitilised ja eripärase kompetentsiga teenused nagu kohtupsühhiaatriline sundravi, kohtumäärusega erihoolekanne ning kõrgema turvalisusastmega psühhiaatrilised teenused. Nende teenuste jätkusuutlik osutamine eeldab kaasaegset, turvalist ja funktsionaalselt läbimõeldud ravikeskkonda.
Jämejala keskuse tulevane teenusmudel peab põhinema kahe funktsionaalselt seotud teenusploki arendamisel. Kõrgema turvalisusastmega teenused tuleb koondada keskkonda, mis võimaldab eristada patsiente riskitaseme ja ravivajaduse alusel ning tagada nii patsiendi, personali kui ka ühiskonna turvalisus. Avatud psühhiaatrilised ja toetavad teenused peavad samal ajal arenema kogukonnaga lõimitud teenusteks, mille fookuses on varajane sekkumine, järjepidevus, hospitaliseerimise ennetamine ning mitmikdiagnooside ja sõltuvushäirete terviklik käsitlus.
Olemasoleva hoonefondi analüüs kinnitab, et tänane hajutatud ja eri ajastutel kujunenud taristu ei toeta piisavalt kavandatavat teenusmudelit. Hoonete tehniline seisukord, teenuste paiknemine ja eri riskitasemega patsientide ebapiisav ruumiline eristamine piiravad kaasaegse ravikeskkonna kujundamist. Seetõttu on vajalik uue kõrgema turvalisusastmega teenuste hoone rajamine ning olemasolevate hoonete funktsioonide korrastamine avatud, toetavate ja taastumist soodustavate teenuste vajadustest lähtudes.
Kokkuvõttes võimaldab Jämejala vaimse tervise keskuse arendamine tugevdada Eesti vaimse tervise süsteemi võimekust tulla toime kõige keerukamate abivajadustega. Keskuse arendamise tulemusel kujuneb Jämejalast terviklik kompetentsikeskus, mis ühendab ravikvaliteedi, turvalisuse, patsiendikesksuse ning süsteemse koostöö tervishoiu-, sotsiaal- ja õigussüsteemi vahel.






SA Viljandi Haigla Jämejala vaimse tervise keskuse funktsionaalne arengukava
I etapp






Viljandi 2026

Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Visioon ja eesmärgid 4
1.1. Strateegiline vajadus 4
1.2. Visioon 5
2. Vastutuspiirkond 6
2.1. Vastutuspiirkonna üldiseloomustus 6
2.2. Vastutuspiirkonna suurus, rahvastik ja asustustihedus 6
2.3. Vastutuspiirkonna vanuseline koosseis ja rahvastikuprognoos 7
3. Ülevaade psühhiaatrilistest teenustest 12
3.1. Psühhiaatrilised teenused 12
3.1.1. Kõrgema turvalisusastmega psühhiaatrilised teenused 12
3.1.2. Avatud psühhiaatrilised teenused 13
3.2. Voodifond ja -hõive 14
4. Ravimahtude planeerimine aastani 2050 15
4.1. Metoodika ja peamised eeldused 15
4.2. Jämejala vaimse tervise keskuse ravimahtude prognoos 16
5. Psühhiaatriliste teenuste personalivajadus ja prognoos 21
Kokkuvõte 24


Sissejuhatus
Käesolev funktsionaalne arengukava on SA Viljandi Haigla Jämejala vaimse tervise keskuse strateegiline alusdokument, mis kaardistab keskuse arenguteekonna kuni aastani 2050. Arengukava sõnastab Jämejala vaimse tervise keskuse visiooni ning kirjeldab teenuspõhiselt keskuse arengut Eesti vaimse tervise kompetentsikeskusena. Funktsionaalse arengukava I etapp on sisendiks järgmistele projekteerimis- ja investeerimisfaasidele, mille alusel otsustatakse keskuse taristu uuendamine ja rahastamine.
Eesti vaimse tervise valdkonna areng seisab silmitsi oluliste väljakutsetega. Psühhiaatriliste probleemide levimus on kasvamas ja aina suureneb mitmikdiagnoosidega ja keerukama kliinilise profiiliga patsientide osakaal, sh puudutab see teravalt ka hoolekande valdkonda ja selle koostoimet mtervishoiga. Riiklikult kriitilised teenused nagu kohtupsühhiaatriline sundravi, kohtumäärusega erihoolekanne ja üleriigiline vanglapsühhiaatria on juba täna koondunud SA Viljandi Haiglasse, andes seega Jämejala kompleksile unikaalse vastutuse Eesti siseturvalisuse ja tervishoiusüsteemi tugevdamisel. Muutuv demograafiline olukord, tööjõupuudus ning rahastusmudelite areng eeldavad süsteemset ja pikaajalist lähenemist, mis hõlmab nii taristuinvesteeringuid kui ka terviklikku muutust teenuskorralduses.
Jämejala vaimse tervise keskuse arendamine tähendab olemasolevate teenuste analüüsi ja tulevikuprognoosi alusel uue kõrgema turvalisusastmega teenuste hoone (VATE-X maja) rajamist kui ka olemasoleva hoonestu järkjärgulist renoveerimist ja funktsionaalset ümberkorraldamist. Avatud psühhiaatrilised teenused, sh üldpsühhiaatria, laste- ja noorukitepsühhiaatria, sõltuvushäirete ravi ja hoolekandeteenused, jäävad Jämejala vaimse tervise küla kooosseisu, moodustades koos tulevase VATE-X majaga tervikliku kogukonnapõhise vaimse tervise kompleksi. Selline lähenemine säilitab ja väärindab olemasolevat keskkonda, kujundades sellest kaasaegse ja inimkeskse ravikeskkonna, sealjuures lõimides erineva abivajadusi ja tuge pakkuaid spetsialiste.
Funktsionaalse arengukava I etapi koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi tervishoiupoliitika ja hoolekande valdkonna suundadest, valdkondlikest õigusaktidest ning SA Viljandi Haigla strateegilistest dokumentidest. Sisendandmetena on kasutatud haigla statistilisi ravimahte aastatest 2023-2025 ning personali ja erialaspetsialistide eksperthinnanguid.
Käesolev dokument valmis ajavahemikus märts – juuli 2026.




1. Visioon ja eesmärgid
SA Viljandi Haigla koosneb kahest eraldiseisvast, kuid strateegiliselt ühtsest osast: somaatilise ravi ja integreeritud tervishoiuteenuste üksusest Viljandi kesklinnas (TERVIKUM) ning Jämejala vaimse tervise külast, kus pakutakse psühhiaatrilisi teenuseid, hoolekandeteenuseid ja rehabilitatsiooni. Käesolev arengukava keskendub neist viimasele, Jämejala vaimse tervise keskuse arendamisele.
Jämejala vaimse tervise keskuse funktsionaalse arengukava eesmärgiks on kaardistada teekond vaimse tervise külani, kus pakutakse integreeritud, teaduspõhiseid ja personaalseid vaimse tervise teenuseid, mis kogukonna kaasabil toetavad patsientide iseseisvust ja toimetulekut ning tagavad ühiskonna turvalisuse.
Jämejala vaimse tervise keskuse eesmärgiks on kujuneda Eesti vaimse tervise kompetentsikeskuseks, kus arendus- ja koolitusvõimekus toetavad igapäevast kliinilist tööd, pakkudes turvalist ja inimväärikust austavat keskkonda ka kõige keerukama ravivajadusega patsientidele.
1.1. Strateegiline vajadus
Vajadus Jämejala vaimse tervise keskuse arendamiseks on mitmetahuline. Sarnaselt maailmatrendidele seisame me silmitsi kriitiliste väljakutsetega: psüühikahäirete levimus kasvab,sh kõigis vanuserühmades, suureneb mitmikdiagnoosidega ja keerukama kliinilise profiiliga patsientide osakaal, rahvastik vananeb,ja sellega kasvab nt dementsussündroomiga inimeste hulk ning osa teenuseid vajab füüsilise keskkonna näol rangemate turavalisusnõuetega arvestamist. Vanuseline rahavastikustruktuur mõjutab ka teenuse osutajate personaliküsimusi, kus meditsiinitöötajate keskmine vanus üha suureneb ja nõudmised kompetentside ja oskuste osas kasvavad. SA Viljandi Haigla on Eestis ainus kohtupsühhiaatrilise sundravi osutaja, mistõttu lasub haiglal riiklik vastutus tagada teenuse järjepidevus, kvaliteet ja turvalisus. See positsioon annab haiglale võimaluse olla valdkondlikuks teenäitajaks, kuid praegune aegunud taristu piirab oluliselt kaasaegsete ravimeetodite rakendamist.
Vajadust kaasajastatud keskuse järele süvendab ka teenuste killustatus. Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vaheline ebapiisav lõimitus ning ebaühtlased üleminekud statsionaarselt ravilt ambulatoorsele või kogukonnapõhisele teenusele põhjustavad ravikatkestusi ja korduvaid hospitaliseerimisi eriti komorbiidsete häiretega patsientide puhul. Ka riiklikud strateegiadokumendid rõhutavad selgelt vaimse tervise valdkonna edasiarendamise vajadust. Rahvastiku tervise arengukava 2020-20301, Heaolu arengukava 2023-20302 ning Vaimse tervise tegevuskava 2023-20263 ja Vaimse tervise astmelise abi tegevuskava 2024-20274 seavad prioriteediks ennetuse, varajase sekkumise ja kogukonnapõhiste teenuste arendamise. Psühhiaatria eriala arengukava 2020-20305 omakorda toob esile vajaduse diferentseerida teenuseid vastavalt riskitasemele, tugevdada akuutpsühhiaatria võimekust ning arendada kohtupsühhiaatrilist sundravi ja mitmikdiagnoosiga patsientidele suunatud teenuseid. Oluline on ka ühiskondliku turvalisuse mõõde: spetsialiseeritud ja riskipõhiselt diferentseeritud teenusmudel aitab vähendada retsidiivsust ning tagada turvaline üleminek kinnistelt teenustelt tagasi ühiskonda.
1.2. Visioon
Jämejala vaimse tervise keskuse eripära seisneb võimes osutada elukaareüleseid teenuseid kõigile vaimse tervise ja kaasuvate somaatiliste häiretega inimestele lapsepõlvest kõrge vanuseni, alates kergematest vaimse tervise probleemidest kuni keerukate ja intensiivset tuge vajavate seisunditeni. Lähtutakse põhimõttest, et abi saamine peab olema lihtne ja selge: olenemata inimese vanusest, elusituatsioonist või psüühikahäire raskusastmest tagab sama süsteem õigeaegse hindamise, sobiva sekkumise ning sujuva liikumise läbi raviteekonna.oluline roll on ka lähedaste või hooldajate nõustamisel, situatsioonides, kus patsient vajab juba täiendavat kogu, sh igapäevaelus koduse ravi kestel. Selleks, et tagada järjepidev, sidus ja inimese tegelikke vajadusi arvestav abi, tehakse tihedat koostööd esmatasandi tervishoiu, sotsiaal- ja haridusvaldkonna ning perede ja lähedastega.
Teenusemudel ühendab kaks funktsionaalselt seotud, kuid ruumiliselt eristatud tervikut: avatud psühhiaatrilised teenused ning üleriigilise vastutusalaga kõrgema turvalisusastmega psühhiaatrilised teenused. Kõrgema turvalisusastmega teenused koonduvad VATE-X majja, mis on kavandatav ravi eripärasid arvestava hoonena. Avatud psühhiaatrilised teenused, sh üldpsühhiaatria, laste- ja noorukitepsühhiaatria, sõltuvushäirete ravi, hoolekandeteenused ning uued teenusliigid nagu söömishäired ja mitmikdiagnoosid ning SA Viljandi Haiglaga liituv Dementsuse Kompetentsikeskus jäävad renoveeritud Jämejala vaimse tervise küla hoonetesse. Tulevikus moodustab VATE-X maja ühe osa terviklikust Jämejala vaimse tervise keskusest, kus kõrgema turvalisusastmega ja avatud teenused täiendavad üksteist ning võimaldavad patsiendil liikuda sujuvalt raviteekonna eri etappide vahel. Oluline on ka spetsialistide n.ö ristkasutus erinevate teenuste vahel ning omavaheline teadmiste jagamine igapäevases töösituatsioonis.

2. Vastutuspiirkond
2.1. Vastutuspiirkonna üldiseloomustus
Jämejala vaimse tervise keskuse peamiseks geograafiliseks vastutuspiirkonnaks piirkondlike psühhiaatriliste teenuste ja hoolekandeteenuste pakkumisel on Viljandi maakond, kuhu lisanduvad kaalutud osakaaluga piirnevad maakonnad Pärnumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa ja Valgamaa. Üleriigilise vastutusega teenuste (kohtupsühhiaatriline sundravi, statsionaarne võõrutusravi ja kohtumäärusega erihoolekanne) puhul ulatub teeninduspiirkond kogu Eestini ning teenuste vajadust hinnatakse riigiüleselt. Lisaks osutab SA Viljandi Haigla statsionaarset ja ambulatoorset rehabilitatsiooniteenust uimastisõltuvusega täiskasvanutele Narvas, mille puhul arvestatakse teenuspiirkonnaks Ida-Virumaa. Ravimahtude prognoos tugineb Statistikaameti põhistsenaariumile, mis käsitleb rahvastikumuutusi nii vastava teenuse vastutuspiirkonnas kui ka kogu Eestis kuni 2050. aastani.

Joonis 2. SA Viljandi Haigla vastutuspiirkond (hele) ja Jämejala kompleksi vastutuspiirkond (hele ja tume).

2.2. Vastutuspiirkonna suurus, rahvastik ja asustustihedus
Vastutuspiirkonna ehk Viljandi maakonna suurus on 3420 km² ja 2025. aasta 1. jaanuari seisuga elas seal kokku 45 168 inimest (Tabel 1). Keskmine asustustihedus vastutuspiirkonnas on 13,2 elanikku ruutkilomeetri kohta, mis on rohkem kui poole võrra vähem kui Eestis keskmiselt (30,3 elanikku ruutkilomeetri kohta).
Samas on oluline silmas pidada, et naabermaakondade, nagu näiteks Valga ja Jõgeva, kiire rahvastiku langus suurendab vajadust mobiilsete teenuste ja statsionaarse abi järele nõrgeneva kohaliku tugivõrgustiku tõttu. Seetõttu peab SA Viljandi Haigla strateegiliselt kombineerima piisava statsionaarse võimekuse suuremate tõmbekeskuste teenindamiseks ning paindlikud kogukonnateenused kiirelt kahaneva rahvastikuga piirkondade toetamiseks.
Tabel 1. SA Viljandi Haigla vastutuspiirkonna ning Eesti rahvaarv, pindala ja asustustihedus 2025. aastal.
SA Viljandi Haigla vastutuspiirkonna ja Eesti rahvastik

Elanike koguarv
01.01.2025
sh
vanuses 0-19
Pindala (km2)
Asustustihedus (in/km2)
Kogu Eesti
1 369 995
294 649
45 355
30,3
Viljandimaa
45 168
9224
3420
13,2
Jõgevamaa
27 145
5231
2545
6,4
Järvamaa
29 887
3101
2674
5,6
Tartumaa
164 869
7785
3349
9,8
Pärnumaa
87 661
3733
5419
3,2
Valgamaa
27 734
5458
1917
14,5
Viljandimaal elas 2025. aasta 1. jaanuari seisuga 23 437 naist ja 21 695 meest (Tabel 2). Nii Viljandimaal üldiselt kui ka igas omavalitsuses on näha naiste suuremat osakaalu (Tabel 3). Suurima rahvaarvuga omavalitsus on Viljandi linn, kus elab kokku 17 157 inimest - sellele järgneb Viljandi vald, kus elab 13 461 inimest.
Tabel 2. Viljandi maakonna rahvastiku koosseis allüksuste kaupa, seisuga 01.01.2025.
Viljandi maakonna rahvastiku koosseis 2025. aastal

2025

Naised
Mehed
Kokku
Viljandi maakond
23 473
21 695
45 168
sh Mulgi vald
3600
3440
7040
sh Põhja-Sakala vald
3808
3702
7510
sh Viljandi linn
9237
7920
17 157
sh Viljandi vald
6828
6633
13 461

2.3. Vastutuspiirkonna vanuseline koosseis ja rahvastikuprognoos
Tervishoiuteenuste planeerimise seisukohalt on üks olulisemaid muutusi tööealise elanikkonna märgatav vähenemine 2050. aastaks, mis väljendub rahvastikupüramiidi keskosa ahenemises (Joonis 3). Sellel on tervishoiusüsteemile kaks olulist mõju: ühelt poolt väheneb tööealiste inimeste/maksumaksjate arv, kelle panusele tugineb sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi rahastamine, teisalt süveneb risk, et piirkonnas väheneb ka kvalifitseeritud tervishoiutöötajate kättesaadavus.
Rahvastikupüramiidi muutumine tähendab, et Jämejala vaimse tervise keskus peab tulevikus arvestama vanemaealise elanikkonna kasvava osakaalu ja sellega seotud krooniliste haiguste ning pikaajalise toe vajadusega. Samal ajal ei piirdu vaimse tervise probleemid ühe vanuserühmaga, vaid avalduvad kogu elukaare jooksul. Vanuserühmiti on probleemid mõneti erinevad, aga vanuse kasvades on tavaliselt probleemid püsivad ja kaasuvad teiste krooniliste haigustega, nt parkinson ja dementsussündroom. Seetõttu peab haigla teenusmudel olema piisavalt paindlik, et vastata nii vananeva elanikkonna kasvavale ravivajadusele kui ka laste, noorte ja tööealiste vaimse tervise probleemidele.

Joonis 3. Viljandimaa sooline ja vanuseline koosseis 2025. aastal ja prognoos 2050. aastaks.
Prognoositav sooline jaotus viitab sellele, et 2050. aastaks on tervishoiuteenuste sihtrühm eakate seas domineerivalt naissoost, mis tuleneb suuresti meeste varajasemast suremusest. Noorte ja laste puhul on poiste ja tüdrukute sooline osakaal üldiselt võrdne.
Rahvastiku terviseprognoose mõjutab otseselt ka tervena elada jäänud aastate dünaamika, mis on Viljandimaal Eesti keskmisest mõnevõrra madalam (Tabel 3). Maakonna koondnäitaja (mehed ja naised kokku) on 57,1 aastat, jäädes riiklikule keskmisele (58,1 aastat) ühe aasta võrra alla. Märgatavam mahajäämus ilmneb aga vanuserühmas 65-69, kus Viljandimaa näitaja on 6,4 aastat, samal ajal kui Eesti keskmine ulatub 7,7 aastani.
Tabel 3. Tervena elada jäänud aastad Viljandimaal ja kogu Eestis aastatel 2024/2025.
Tervena elada jäänud aastad 2024/2025

Naised
Mehed
Kokku
Kogu Eesti
60,0
56,2
58,1
sh 65-69 vanuselised
8,2
7,1
7,7
Viljandimaa
59,9
54,3
57,1
sh 65-69 vanuselised
7,6
5,0
6,4
Vastutuspiirkonna vanuselise koosseisu dünaamika viitab kahele olulisele muutusele, mis nõuavad sealhulgas vaimse tervise teenusmudeli ümberkujundamist. Esiteks on märgata laste ja noorukite ehk 0 kuni 19-aastaste osakaalu järjepidevat kahanemist - kui 2025. aastal on Viljandimaal 9224 noort, siis 2050. aastaks langeb see näitaja prognoosi kohaselt 6906-le (Tabel 44).

Tabel 4. Rahvastiku muutus aastatel 2025-2050 SA Viljandi Haigla vastutuspiirkonnas ja kogu Eestis (sh lapsed ja noorukid), rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi kohaselt.
SA Viljandi Haigla vastutuspiirkonna ja Eesti rahvastikuprognoos

2025
2030
2035
2040
2045
2050
Kogu Eesti
1 369 995
1 355 488
1 342 535
1 335 056
1 327 682
1 318 087
sh lapsed ja noorukid
294 649
270 149
249 846
234 970
234 203
238 178
Viljandimaa
45 168
43 914
42 667
41 512
40 366
39 238
sh lapsed ja noorukid
9224
8414
7706
7136
6899
6906
Selline noorte arvu kahanemise trend on kooskõlas üldise tendentsiga kogu Eestis. Joonis 4 ja Joonis 5 ilmestavad noorte osakaalu langust ühiskonnas u 3% võrra 2050. aastaks, sarnane trend on nähtav kogu Eestis. Kuigi noorukite osakaal väheneb, ei pruugi sellega kaasneda tervishoiuteenuste vajaduse lineaarset kahanemist. Näiteks demograafilistest muutusest olenemata, on näha vaimse tervise probleemide, nagu aktiivsus- ja tähelepanuhäirete, autismispektri häirete, söömishäirete, depressiooni ning uimastite kuritarvitamise esinemissageduse ja keerukuse stabiilset kasvu laste ja noorte seas.6

Joonis 4. Rahvastiku vanuseline koosseis Viljandimaal aastal 2025 ja prognoos aastani 2050.

Joonis 5. Rahvastiku vanuseline koosseis kogu Eestis aastal 2025 ja prognoos aastani 2050.
Statistiliselt on vaimse tervise häired noorte hulgas üheks olulisemaks haiguskoormuse põhjuseks.7 Allolev Joonis 6 illustreerib kogu Eestis psühhiaatri poolt konsulteeritud isikute kasvavat tendentsi vanuserühmas 0 kuni 14 - 2024. aastal oli konsultatsioonide arv isegi ületanud pandeemia-aasta (2020) näitajaid.

Joonis 6. Psühhiaatri poolt ambulatoorselt konsulteeritud isikud 0-14 aastaste vanuserühmas, perioodil 2020-2024.8
Vajadus mobiilsete ja paindlike kogukonnateenuste järele tuleneb otseselt asjaolust, et Viljandimaa piirneb lisaks suuresti hõreasustusega ja kahaneva elanikkonnaga naabrusmaakondadega. Olukorras, kus demograafiline surve sunnib naabermaakondade kohalikke omavalitsusi oma tugivõrgustikke ja tugispetsialistide teenuseid vähendama, peab SA Viljandi Haigla suutma pakkuda ainult asukohapõhise ravivõrgu asemel ka liikuvaid ning n-ö piiriüleseid tervishoiulahendusi. See tähendab, et laste vaimse tervise abi piirkondlik kättesaadavus peab olema tihedalt seoses haridus- ja sotsiaal teenustega.
Samaaegselt näitab Tabel 5, et 65+ vanuserühm ehk vanemaealiste elanike arv vastutuspiirkonnas kasvab prognoosi kohaselt 11 184-lt 11 452-le. Kuigi arvuline kasv ei pruugi tunduda märkimisväärne, siis on oluline, et prognoosi kohaselt kasvab vanemaealiste osakaal Viljandimaal 24,8%-lt 29,18%-ni ehk veerandilt peaaegu kolmandikuni kogu vastutuspiirkonna rahvastikust (Joonis 4).
Tabel 5. 65+ ja 85+ vanuseliste arv Viljandimaal ja Eestis aastatel 2025 ja prognoos aastaks 2050.
65+ vanuseliste arv

2025
2050
Kogu Eesti
286 192
275 348
Viljandimaa
11 184
11 452
85+ vanuseliste arv 85
Kogu Eesti
41 121
39 563
Viljandimaa
1600
2412
Kuna vanemaealiste osakaalu suurenemisega kaasneb tavapäraselt ka suurem vajadus näiteks psühhogeriaatrilise abi ning dementsusega seotud teenuste järele, peab arengukava arvestama pikaajalise hoolduse ja eakate vaimse tervise teenuste mahu suurenemisega. Eriti arvestades kajastatud 85+ vanuseliste kasvu rohkem kui poolteist korda 2050. aastaks (Tabel 5).

3. Ülevaade psühhiaatrilistest teenustest
3.1. Psühhiaatrilised teenused
3.1.1. Kõrgema turvalisusastmega psühhiaatrilised teenused
Psühhiaatriliste teenuste mahu kirjeldamisel on oluline eristada teenuseid, mille mahtu väljendab eelkõige voodipäevade arv, ning teenuseid, mille mahtu väljendab ambulatoorsete või erakorraliste vastuvõttude arv. Kõrgema turvalisusastmega psühhiaatriliste teenuste puhul peab lisaks arvestama ka teenuse pideva kättesaadavusega, turvalise ravikeskkonna loomise vajadusega ning ööpäevaringse järelevalve ning personali spetsiifilise kompetentsiga.
SA Viljandi Haigla andmete alusel on suurima mahuga psühhiaatriline teenus kohtupsühhiaatriline sundravi. Tähtsal kohal on ka akuutpsühhiaatria, mis tagab ägeda psüühikahäire või kriisiseisundiga patsientide esmase hindamise, ravi ja edasise raviteekonna korraldamise. Kohtumäärusega erihoolekanne paikneb tervishoiu ja sotsiaalhoolekande piiril ning võimaldab pakkuda kontrollitud keskkonnas ööpäevaringset tuge isikutele, kelle seisund ei eelda statsionaarset sundravi, kuid kelle toimetulek ja riskikäitumine vajavad pidevat jälgimist.
Tabel 6 on koondatud olemasolevad mahunäitajad nende psühhiaatriliste teenuste kohta, mille puhul on sisendi põhjal võimalik teenusemahtu kirjeldada. Mahud on esitatud 2023-2025. aastate keskmisena, kuna tegemist on suhteliselt väikesearvulise sihtrühma, kuid ressursimahukate ja järjepidevat valmisolekut eeldavate teenustega.
Tabel 6. SA Viljandi Haigla psühhiaatriliste teenuste mahu keskmised koondnäitajad, perioodil 2023-2025.
Teenuse rühm
Teenuse tüüp
Mõõdik
Keskmine maht
2023-2025
Kohtupsühhiaatriline sundravi
Statsionaarne
Voodipäevad
26 288
Kohtupsühhiaatriline sundravi
Ambulatoorne
Vastuvõtud
2145*
Kohtumäärusega erihoolekanne
Ööpäevaringne teenus
Patsientide arv kuus
29
Akuutpsühhiaatria
Statsionaarne
Voodipäevad
3748
Akuutpsühhiaatria, sh erakorraline vastuvõtt
Erakorraline vastuvõtt
Vastuvõtud
277
Vanglameditsiin
Statsionaarne ja/või ambulatoorne
Voodikohad (sh ekspertiis)
12
Häirunud seksuaalkäitumisega patsientide integratiivravi
Ambulatoorne
Vastuvõtud
556
*Arvestatud ainult 2025. aasta ravimahuga
Kohtupsühhiaatriline sundravi moodustab olemasolevate andmete põhjal psühhiaatriliste eriteenuste mahust suurima osa. Statsionaarse sundravi keskmine maht oli perioodil 2023-2025 ligikaudu 26 288 voodipäeva aastas, mis vastab ligikaudu 72-le ööpäevas hõivatud voodikohale. Selline maht näitab, et tegemist on pidevat ravikeskkonda, turvalisust ja personali valmisolekut vajava teenusega. Ambulatoorse sundravi keskmine maht oli samal perioodil 1721 vastuvõttu aastas ehk ligikaudu 143 vastuvõttu kuus. Ambulatoorne sundravi täiendab statsionaarset teenust ning võimaldab jätkata patsiendi jälgimist ja ravi väljaspool kinnist ravikeskkonda.
Kohtumäärusega erihoolekande puhul oli 2025. aastal teenusel keskmiselt 28,8 patsienti kuus. Kuna tegemist on ööpäevaringse ja kohtuotsuse alusel osutatava teenusega, näitab see mõõdik eelkõige teenuse püsivat koormust, mitte üksikute episoodide arvu. Teenuse eripära seisneb selles, et patsiendid vajavad struktureeritud igapäevaelu, raviskeemist kinnipidamise toetamist, riskikäitumise jälgimist ning vajadusel kõrgendatud järelevalvet.
Akuutpsühhiaatria keskmine statsionaarne maht oli perioodil 2023-2025 ligikaudu 3748 voodipäeva aastas, mis vastab ligikaudu 10-le ööpäevas hõivatud voodikohale. Erakorralise vastuvõtu keskmine maht oli 276,7 vastuvõttu aastas ehk ligikaudu 23 vastuvõttu kuus. Akuutpsühhiaatria tähtsus seisneb selles, et see on sageli patsiendi esimene kokkupuude psühhiaatrilise ravisüsteemiga ning selle kaudu kujuneb edasine raviteekond: jätkamine ambulatoorses ravis, suunamine pikemaajalisele statsionaarsele ravile, vajadusel sundravile või liikumine erihoolekandeteenusele.
Kokkuvõttes näitavad olemasolevad mahud, et SA Viljandi Haigla psühhiaatriliste eriteenuste raskuskese on kõrge turvalisusastmega ja järjepidevat valmisolekut eeldavatel teenustel, mis on keerukamad ja millist teenust mujal Eestis ei pakuta. SA Viljandi Haiglal on kujunenud pikaaegne kogemus tegeleda just raskete ja keerukate patsiendigruppidega. Kohtupsühhiaatrilise sundravi voodipäevade maht on suur ning eeldab stabiilset voodifondi, turvalist keskkonda ja erialaspetsiifilist personali. Akuutpsühhiaatria tagab süsteemi esmase vastuvõtu- ja hindamisfunktsiooni ning suunab patsiendid sobivale järgnevale teenusele. Kohtumäärusega erihoolekanne ja ambulatoorne sundravi toetavad ravi järjepidevust väljaspool statsionaarset sundravi ning aitavad hoida patsiendi käsitlust süsteemsena.

3.1.2. Avatud psühhiaatrilised teenused
Avatud psühhiaatrilised teenuste all on silmas peetud üldpsühhiaatriat, laste- ja noorukitepsühhiaatriat, alkoholi liigtarvitamise ja sõltuvushäirete ravi ning hoolekandeteenuseid. Need teenused moodustavad vaimse tervise abi jätkuva ja kättesaadava osa, mille kaudu pakutakse patsientidele nii ambulatoorset nõustamist ja ravi kui ka statsionaarset rav ning rehabilitatsiooni.
Teenusemahtude kirjeldamisel kasutatakse perioodi 2023-2025 keskmisi mahte (Tabel 7). Keskmiste näitajate kasutamine aitab vähendada üksikute aastate kõikumiste mõju ning annab üldistatud pildi teenuste tavapärasest mahust. Kuna teenuste olemus on erinev, kasutatakse mahtude kirjeldamisel erinevaid mõõdikuid: ambulatoorsete teenuste puhul vastuvõttude arvu ning statsionaarsete ja ööpäevaringsete teenuste puhul voodipäevade arvu.
Tabel 7. SA Viljandi Haigla avatud psühhiaatriliste teenuste keskmised mahunäitajad, perioodil 2023-2025.
Teenuse valdkond
Teenuse tüüp
Mõõdik
Keskmine maht 2023-2025
Üldpsühhiaatria
Statsionaarne
Voodipäevad
3314,0
Üldpsühhiaatria
Ambulatoorne
Vastuvõtud
7600,3
Laste- ja noorukitepsühhiaatria
Statsionaarne
Voodipäevad
2155,0
Laste- ja noorukitepsühhiaatria
Ambulatoorne
Vastuvõtud
3708,0
Alkoholi liigtarvitamise ja sõltuvushäirete ravi
Ambulatoorne
Vastuvõtud
1318,3
Alkoholi liigtarvitamise ja sõltuvushäirete ravi
Statsionaarne võõrutusravi
Voodipäevad
3236,0
Alkoholi liigtarvitamise ja sõltuvushäirete ravi
Statsionaarne rehabilitatsioon
Voodipäevad
8826,3
Hoolekandeteenused
Erihoolekandeteenus
Vastuvõtud
1318
Hoolekandeteenused
Üldhooldusteenus
Voodipäevad
20 547
Hoolekandeteenused
Intervallhooldus
Voodipäevad
178
Üldpsühhiaatriat või käsitleda avatud psühhiaatriliste teenuste baasteenusena, mille kaudu pakutakse abi peamiselt depressiivsete, ärevus-, meeleolu-, isiksus-, söömis- ja sõltuvushäiretega patsientidele. Teenuse keskmine ambulatoorne maht oli ligikaudu 7600 vastuvõttu aastas ning statsionaarne maht 3314 voodipäeva aastas.
Laste- ja noortepsühhiaatria teenus on suunatud kuni 18-aastastele lastele ja noortele ning hõlmab muu hulgas aktiivsus- ja tähelepanuhäirete, autismispektri häirete, söömishäirete, depressiooni, ärevushäirete ning uimastite kuritarvitamisest tingitud seisundite käsitlust. Teenuse maht näitab vajadust säilitada laste ja noorte vaimse tervise abi piirkondlik kättesaadavus ning tagada selle sidusus haridus-, sotsiaal- ja peretoetavate teenustega.
Alkoholi liigtarvitamise ja sõltuvushäirete ravi hõlmab nii ambulatoorset nõustamist ja ravi kui ka statsionaarset võõrutusravi ja rehabilitatsiooni. Alkoholitarvitamise häire ambulatoorse ravi keskmine maht oli 1318 vastuvõttu aastas. Statsionaarse võõrutusravi maht oli keskmiselt 3236 voodipäeva ning statsionaarse rehabilitatsiooni maht 8826 voodipäeva aastas. Suur voodipäevade arv rehabilitatsiooniteenusel tuleneb teenuse pikaajalisemast iseloomust ning vajadusest toetada patsienti lisaks uimastitarvitamisest loobumisele ka igapäevaellu naasmisel, toimetulekuoskuste kujundamisel ja riskisituatsioonidega hakkamasaamisel.
Hoolekandeteenuste fookuses on pikaajaline toetus, hooldus, kõrvalabi ja turvalise elukeskkonna tagamine ning valmidus tegeleda klientidega, kes vajavad kompleksemat ja keerukamat lähenemist, sh raskema astme dementsusündroomiga kliendid. Üldhooldusteenuse keskmine maht on vaadeldud teenuserühmadest suurima voodipäevade mahuga näitaja. Hoolekandeteenuste suur maht näitab, et SA Viljandi Haigla vaimse tervise ja hoolekande teenusemudelis on oluline koht ka pikaajalisel toetusel ja hooldusel, mitte üksnes aktiivravil.

3.2. Voodifond ja -hõive
Perioodil 2023-2025 on voodihõive erinevate teenuste lõikes erinev (Tabel 8). Kõige kriitilisem olukord on sundravi rehabilitatsiooniteenusel (Sundravi-R), kus voodihõive on kasvanud 114,9%-lt 123,4%-ni, mis tähendab, et voodikohti on järjepidevalt rohkem kasutatud kui nominaalselt olemas. Ka sundravi akuut osakonnas (Sundravi-A) kasvas voodihõive 81,7%-lt 101,4%-ni, ületades 2025. aastaks täisvõimsuse piiri. Sundravi subakuut osakonnas (Sundravi-S) on voodihõive samuti kasvutrendis, tõustes 71,0%-lt 86,9%-ni.
Tuberkuloosiravi voodihõive püsis kõrgel tasemel, jäädes 78-88% vahemikku, ning üldpsühhiaatria oli stabiilselt mõõdukalt koormatud 65–73% juures. Seevastu akuutpsühhiaatria ja lastepsühhiaatria voodihõive on madal ja langustrendis: akuutpsühhiaatrias langes voodihõive 54,5%-lt 38,0%-ni ning lastepsühhiaatrias 40,5%-lt 37,7%-ni.
Tabel 8. Psühhiaatria üksuse voodifond ja -hõive allüksuste järgi
Teenuse valdkond
Voodite arv
Voodihõive 2023
Voodihõive 2024
Voodihõive 2025
Akuutpsühhiaatria statsionaarne
21
54,5%
54,0%
38,0%
Lastepsühhiaatria statsionaarne
15
40,5%
39,8%
37,7%
Sundravi-S statsionaarne
36
71,0%
81,1%
86,9%
Sundravi-A statsionaarne
30
81,7%
95,6%
101,4%
Sundravi-R statsionaarne
13
114,9%
117,2%
123,4%
Tuberkuloosi statsionaarne
29
87,3%
88,1%
78,2%
Üldpsühhiaatria statsionaarne
13
72,7%
71,6%
65,0%


4. Ravimahtude planeerimine aastani 2050
4.1. Metoodika ja peamised eeldused
Ravimahtude planeerimisel võetakse arvesse nii tervishoiupoliitika arengusuundi, vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat kui ka tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte, erialade arengukavasid ning SA Viljandi Haigla teenusportfelli ja strateegilisi arengusuundi.
Ravimahtude planeerimisel lähtutakse kolmest peamisest tegevusloogikast:
• Esiteks hinnatakse rahvastikupõhist mõju, lähtudes vaadeldava piirkonna elanike arvu ja vanuselise struktuuri muutusest. Selle vaate puhul on oluline eristada kogu rahvastiku, laste, fertiilses eas naiste ja 65+ elanike arvu muutust, sest erinevad erialad sõltuvad erinevatest sihtrühmadest.
• Teiseks hinnatakse teenusepõhist mõju, mis tuleneb ravikorralduse muutumisest. Siia kuuluvad statsionaarse ravi osaline üleminek ambulatoorsesse ravisse, kaugteenuste ja koduteenuste areng ning diagnostika ja protseduuride mahu kasv.
• Kolmandaks hinnatakse haiglaspetsiifilist mõju, mis tuleneb SA Viljandi Haigla rollist teeninduspiirkonnas ja teatud teenuste puhul üleriigilise kompetentsikeskusena. Seda tuleb arvestada eelkõige psühhiaatria, kohtupsühhiaatrilise sundravi, sõltuvushäirete ravi ja rehabilitatsiooni, erihoolekande ning kõrgema turvalisusastmega teenuste puhul.
Sellise metoodilise lähenemise eesmärk on vältida prognoosi mehaanilist sidumist üksnes maakonna rahvaarvu vähenemisega. Kuigi Viljandimaa elanike arv väheneb, suurendavad eakate osakaalu kasv, krooniliste haiguste koormus, teenuste ümberkorraldamine ja haigla piirkonnaülene roll mitme teenuse puhul ravimahtude püsimist või kasvu. Seetõttu tuleb ravimahtude planeerimisel hinnata iga eriala eraldi, arvestades nii demograafilist mõju, teenuse iseloomu kui ka SA Viljandi Haigla rolli vastava teenuse osutamisel.
Ravimahtude prognoosid koostatakse ambulatoorsete vastuvõttude ja statsionaarse ravi hospitaliseerimiste ja voodipäevade kohta. Prognooside koostamisel kasutatakse lähtealusena perioodi 2023-2025 keskmisi ravimahte, prognoosid koostatakse aastani 2050. Üleriigilise või piirkonnaülese teenindusloogikaga teenuste puhul, nagu kohtupsühhiaatriline sundravi, sõltuvushäirete ravi ja rehabilitatsioon, alkoholitarvitamise häire ravi, erihoolekanne ning kohtumäärusega erihoolekanne, arvestatakse lisaks Viljandimaa rahvastikule kogu Eesti rahvastiku- ja teenusevajaduse trende.
Statsionaarse ravi prognoosimisel seotakse hospitaliseerimiste arv, keskmine ravikestus ja voodihõive. Voodivajaduse hindamisel kasutatakse järgmist loogikat:
voodite vajadus = hospitaliseerimiste arv × keskmine ravikestus /
365 × sihtvoodihõive
See tähendab, et voodivajadust ei hinnata üksnes hospitaliseerimiste arvu järgi, vaid arvestatakse ka seda, kui pikad on ravijuhud ja milline on realistlik voodihõive.
Dementsuse Kompetentsikeskuse puhul kasutatakse ravimahtude asemel tegevuspõhiseid teenusmahu näitajaid ning prognoos ei lähtu viimase täisaasta (2025) tegelikust mahust, vaid demograafilistest muutustest (dementsuse inimeste osakaalu tõus), mõõduka, mõõdukalt raske või raske dementuse inimeste osakaalust ja kompetentsikeskuse üleriigilise rolli eeldatavast arengust. Hetkel on teenuse pakkumine selges defitsiidis arvetades demntsusüsndroomiga inimeste arvu.

4.2. Jämejala vaimse tervise keskuse ravimahtude prognoos
Käesolevas alapeatükis esitatakse Jämejala vaimse tervise keskuse teenusmahtude prognoos aastani 2050. Prognoos hõlmab kõrgema turvalisusastmega psühhiaatrilisi teenuseid, avatud psühhiaatrilisi teenuseid, sh sõltuvushäirete ravi ja rehabilitatsiooni ning keskuse teenusmudelit toetavaid hoolekandeteenuseid.
Kõrgema turvalisusastmega teenuste plokis on suurima mahuga kohtupsühhiaatriline sundravi. Prognoosi kohaselt kasvab maht 2050. aastaks ligikaudu 30 470 voodipäevani. See tähendab ligikaudu 16% kasvu võrreldes lähteperioodi keskmisega ning kinnitab, et teenus jääb Jämejala keskuse üheks keskseks üleriigiliseks funktsiooniks. Ambulatoorse sundravi maht kasvab samal ajal mõõdukamalt: 2023-2025. aastate keskmiselt 1721 vastuvõtult 1788 vastuvõtuni aastaks 2050.
Akuutpsühhiaatria statsionaarne voodipäevade maht jääb prognoosis üldjoontes stabiilseks, Kuigi prognoos ei näita omahukasvu, on teenus keskuse raviteekonnas kriitilise tähendusega, sest akuutpsühhiaatria koos erakorralise vastuvõtuga toimib väravteenusena, kus hinnatakse patsiendi seisundit, stabiliseeritakse äge kriis ning suunatakse patsient sobivasse ravifaasi.
Tabel 9. SA Viljandi Haigla kõrgema turvalisusastmega psühhiaatriliste teenuste mahu prognoos aastatel 2030-2050.
Teenus
Teenuse vorm ja mõõdik
2030
2035
2040
2045
2050
Kohtupsühhiaatriline sundravi
Statsionaarne (voodipäevad)
26 454
28 309
28 692
29 308
30 470
Kohtupsühhiaatriline sundravi
Ambulatoorne (vastuvõtud)
2148
2288
2298
2306
2315
Akuutpsühhiaatria, sh erakorraline vastuvõtt
Statsionaarne (voodipäevad)
3739
3821
3824
3824
3821
Akuutpsühhiaatria, sh erakorraline vastuvõtt
Erakorraline vastuvõtt (vastuvõtud)
269
290
290
291
288
Kohtumäärusega erihoolekanne
Ööpäevaringne (klientide arv kuus)
30
40
40
40
40

Avatud psühhiaatriliste teenuste puhul on prognoosis näha statsionaarse ja ambulatoorse teenuse erinevat dünaamikat. Üldpsühhiaatria statsionaarne maht väheneb mõõdukalt, samal ajal kui ambulatoorne üldpsühhiaatria püsib 2050. aastani lähteperioodi keskmisega võrreldes samal või veidi kõrgemal tasemel. See viitab teenusmudelile, kus osa abivajadusest lahendatakse varasemas faasis ambulatoorselt, vältides võimalusel pikemaajalist statsionaarset ravi.
Laste- ja noorukitepsühhiaatria prognoosis on arvestatud noorte vanuserühma muutust teenuspiirkonnas ning teenusevajaduse kasvu. Kuigi noorte arv prognoosiperioodil väheneb, tasakaalustab seda vaimse tervise probleemide sagenemine ja varasema sekkumise vajadus. Seetõttu püsivad nii statsionaarsed voodipäevad kui ka ambulatoorsed vastuvõtud 2050. aastaks lähteperioodiga võrreldes ligikaudu samas suurusjärgus.
Sõltuvushäirete ravi ja rehabilitatsiooni puhul näitab prognoos ambulatoorse alkoholitarvitamise häire ravi mahu püsimist või kerget kasvu, samal ajal kui statsionaarse võõrutusravi ja SA Viljandi Haiglas osutatava statsionaarse rehabilitatsiooni mahud püsivad üldjoontes stabiilsed või vähenevad mõõdukalt. Kohtumäärusega erihoolekande teenuse puhul prognoositakse kerget tõusu teenusmahtudes. See on kooskõlas teenuskorralduse arengusuunaga, mille kohaselt peaks osa ravist liikuma ambulatoorsesse ja järelteenuse vormi, säilitades samal ajal statsionaarse ravi võimekuse kõrgema ravivajadusega patsientidele.
Tabel 10. SA Viljandi Haigla avatud psühhiaatriliste teenuste mahu prognoos aastatel 2030-2050.
Teenus
Teenuse vorm ja mõõdik
2030
2035
2040
2045
2050
Üldpsühhiaatria
Statsionaarne; voodipäevad
3323
3279
3245
3215
3212
Üldpsühhiaatria
Ambulatoorne; vastuvõtud
7620
7671
7669
7602
7671
Laste- ja noorukitepsühhiaatria
Statsionaarne; voodipäevad
2176
2128
2155
1907
2188
Laste- ja noorukitepsühhiaatria
Ambulatoorne; vastuvõtud
3745
3736
3709
3430
3765
Alkoholitarvitamise häire ravi
Ambulatoorne; vastuvõtud
1327
1321
1320
1325
1330
Statsionaarne võõrutusravi
Statsionaarne; voodipäevad
3256
3242
3225
3211
3217
Statsionaarne rehabilitatsioon Viljandis
Statsionaarne; voodipäevad
8970
8975
8927
8870
8907
Statsionaarne rehabilitatsioon Narvas
Statsionaarne; voodipäevad
7874
7879
7836
7786
7818
Tuberkuloosiravi
Statsionaarne; voodipäevad
8832
8747
8699
8640
8588

Söömis- ja toitumishäirete teenus on Jämejala keskuse kontekstis veel üsna uus (avatud 2025. aastal), mistõttu ei ole selle puhul võimalik kasutada 2023-2025 perioodi täielikku keskmist samal viisil nagu olemasolevate teenuste puhul. Prognoos on koostatud eraldi hinnanguna, tuginedes eeldatavale ravile jõudvate patsientide arvule ning teenusmudelile, mille kohaselt ligikaudu 20% ravile jõudnutest vajab statsionaarset abi ja 80% ambulatoorset käsitlust. Statsionaarse ravi keskmiseks kestuseks on prognoosis arvestatud 18 päeva.
Prognoos näitab, et teenuse maht võib 2030-2040. aastate vahemikus olla ligikaudu 76-79 ravil oleva patsiendi tasemel aastas, millest statsionaarset abi vajaksid ligikaudu 15-16 patsienti.
Tabel 11. SA Viljandi Haigla söömis- ja toitumishäirete teenuse mahu esmane prognoos aastatel 2026-2050.
Aasta
Ravil kokku
Statsionaarselt patsiente
Statsionaarsed voodipäevad
Ambulatoorne maht
2026
67
13
241
53,6
2030
78
16
280
62,2
2035
76
15
273
60,8
2040
79
16
283
63,0
2045
74
15
266
59,1
2050
69
14
248
55,0
Samuti on uue teenusena prognoositud mitmikdiagnooside osakonna tegevus. Mitmikdiagnooside teenuse sihtrühmaks on patsiendid, kellel esineb samaaegselt psüühikahäire ja sõltuvushäire ning kelle käsitlus eeldab lõimitud psühhiaatrilist, sõltuvusravi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalset tuge. Teenuse vajadus ei kajastu täielikult tavapärases põhidiagnoosipõhises statistikas, sest sõltuvushäire võib olla märgitud kaasdiagnoosina või on diagnoosimata, sest sihtrühmal võib puududa tervisekassa kindlustatus ning ei satu tervishoiuteenuse osutajate vaatevälja.
SA Viljandi Haigla esitatud andmetes esineb F10-F19 põhidiagnoosiga vastuvõtte aastas ligikaudu 138-163 ning näha on kasvutrend9. Need andmed kajastavad siiski ainult juhtumeid, kus sõltuvushäire on põhidiagnoos. Tegelik mitmikdiagnoosidega patsientide hulk on tõenäoliselt suurem, kuna osa raske psüühikahäirega patsientidest, sh skisofreenia ja teiste psühhootiliste häiretega patsientidest, tarvitab samaaegselt alkoholi, kannabinoide või muid psühhoaktiivseid aineid.
Sõltuvushäirete põhidiagnoosiga juhtudest moodustab suurima osa alkoholitarvitamise häire ehk F10 diagnoos, mis hõlmab ligikaudu 60-70% kõigist juhtudest. Sellele järgnevad mitme aine tarvitamisega seotud häired ning kannabinoidide tarvitamisega seotud häired. Vanuseliselt moodustavad teenuse tuumiks ligikaudu 30-47-aastased patsiendid, kes annavad üle poole kõigist F10-F19 põhidiagnoosiga juhtudest.
Rahvusvahelise kirjanduse põhjal esineb psühhoosihaigete seas kaasuvaid sõltuvushäireid sageli. Kui lähtuda konservatiivsest eeldusest, et ligikaudu 35% F20-F29 diagnoosigrupi patsientidest võib vajada samaaegse sõltuvushäire tõttu lõimitud käsitlust, saab prognooside patsientide lisandumist. Koos teadaoleva F10-F19 põhidiagnoosiga patsientide rühmaga tähendab see ca 300 patsienti aastas.
Statsionaarse teenuse vajaduse hindamisel on lähtutud eeldusest, et mitmikdiagnoosidega patsientide hospitaliseerimismäär võib olla ligikaudu 15-25% aastas. SA Viljandi Haigla prognoosis on kasutatud konservatiivse keskmise eeldusena 20%, mis tähendab ligikaudu 60 hospitaliseerimist aastas. Rahvusvahelise praktika põhjal võib mitmikdiagnoosidega patsientide statsionaarse ravi keskmine kestus olla ligikaudu 30-60 päeva. Sellest tulenevalt jääb statsionaarse voodipäevade vajadus hinnanguliselt 1800-3600 voodipäeva vahemikku aastas.
Kui voodivajaduse arvutamisel kasutada 85% sihtvoodihõivet, tähendaks see ligikaudu 6-12 füüsilise voodi vajadust. Keskmise, 45-päevase ravikestuse korral oleks arvestuslik voodivajadus ligikaudu 9 voodit.
Tabel 12. Mitmikdiagnooside osakonna teenusmahu hinnang
Näitaja
Arvestusloogika
Hinnang
Mitmikdiagnoosidega patsientide kogusihtrühm
Ambulatoorse teenuse sihtrühm aastas
300 patsienti
Hospitaliseerimismäär
20% sihtrühmast
60 hospitaliseerimist aastas
Keskmine ravikestus, baasstsenaarium
45 päeva
2700 voodipäeva
Voodivajadus, baasstsenaarium
2700 voodipäeva
9 voodit
Üldhooldusteenuse voodipäevade prognoos näitab pidevat kasvu aastatel 2023-2025. Keskmiselt kasvab arv 20 548 voodipäevalt 22 418 voodipäevani aastal 2050. Kasvu mõjutab eelkõige vanemaealise elanikkonna osakaalu suurenemine. Intervallhoolduse maht kasvab samal perioodil 178 voodipäevalt 195 voodipäevani. Erihoolekandeteenuse puhul suureneb prognoositud kohtade või patsientide arv 60-lt ligikaudu 70-ni aastaks 2050.
Tabel 13. SA Viljandi Haigla hooldusteenuste mahu prognoos aastatel 2030-2050.
Teenus
Teenuse vorm ja mõõdik
2030
2035
2040
2045
2050
Üldhooldusteenus
Ööpäevaringne (voodipäevad)
20 922
21 296
21 670
22 044
22 418
Intervallhooldus
Ajutine hooldus (voodipäevad)
182
185
188
191
195
Erihoolekandeteenus – ebastabiilne remissioon
Ööpäevaringne (kohtade/klientide arv)
62,6
64,6
66,3
68,0
70,3
Dementsuse Kompetentsikeskuse teenuste puhul ei ole teenusmahtu võimalik kirjeldada voodipäevade või tavapäraste ambulatoorsete vastuvõttudega. Keskuse peamisteks mahunäitajateks on personaal- ja ekspertnõustamiste arv kordades, mis on käesolevas funktsionaalses arengukavas kajastatud ühe reana.
Võrreldes levimust vanusegruppide sees10 ja kandes need üle meie rahavastikunäitajate prognoosile, võib eeldada, et dementsuse levimus on vananevas ühiskonnas ajas suurenev ja probleem.

Joonis 7. Prognoos dementsusega inimeste osakaalule vanuserühmas 60+
Teenusemahu prognoosi lähtepunktiks on võetud dementsusega isikute osakaal ühiskonnas, dementsuse varasem märkamine ja diagnoosimine ning kompetentsikeskuse üleriigilise rolli suurenemine. Samal ajal on oluline märkida, et dementsusündroomiga inimeste arv 2025. aastal oli 27 tuhat inimest ehk nõustmist on saanud nendest ainult 2%. Seega on vajadus teenusmahu suurenemise järele olemas. Ka prognoosis on arvestatud dementsusega seotud abi vajaduse olulist suurenemist võttes eelduseks, et teenused peavad jõudma vähemalt nende dementsusega inimesteni, kelle esineb kas mõõdukas, mõõdukalt raske või raske dementsus. Raporti „Prelevance of Dementia in Europe“11 alusel on mõõduka, mõõdukalt raske või raske dementsuse esinemise sagedus keskmisel 40% (sh mõõduka dementusega inimesi on 32%). Nõustamine võimalikult varases staadiumis on eelkõige mõeldud lähedastele, kelle hoolduskoormust annab nõustamisel saadud toega vähendada. Hilisemas etapis nõustatakse juhtumipõhiselt nii institutsioone kui omastehooldajaid.

Tabel 14. Dementsuse Kompetentsikeskuse teenuste prognoos aastatel 2030-2050.
Teenus
Mõõdik
2025

2030
2035
2040
2045
2050
Personaal- ja ekspertnõustamised
Kordade arv
678
11 802
13 214
14 731
16 499
18 479
Prognoosi kohaselt kasvab Dementsuse Kompetentsikeskuse (DKK) teenuste maht järk-järgult kogu prognoosiperioodi jooksul. Kasvu peamine mõjutaja on rahvastiku vanuseline muutus ning demenstuse kasv vanusegrupis. Teenusemahtude kasv eeldab piisava nõustamis-, koolitus- ja arendusvõimekuse säilitamist ning DKK tegevuste sidumist Jämejala vaimse tervise keskuse teiste eakatele suunatud teenustega, eelkõige Mälukliiniku ja psühhogeriaatriaga.
5. Psühhiaatriliste teenuste personalivajadus ja prognoos
Käesolevas peatükis käsitletakse SA Viljandi Haigla personalivajadust aastani 2050. Prognoos lähtub 2025. aasta personaliandmetest, olemasolevatest teenusmahutudest ning varasemalt esitatud teenusmahtude prognoosidest.
Olemasolev olukord
Jämejala vaimse tervise keskuse ehk psühhiaatria, hoolekande, rehabilitatsiooni ja sõltuvushäirete ravi valdkonna personalimaht oli 2025. aastal kokku 480,4 kinnitatud ametikohta. Neist 297,3 ametikohta oli psühhiaatria valdkonnas ning 183,1 ametikohta hoolekande ja rehabilitatsiooni valdkonnas. Täidetud ametikohti oli kokku 391,6 ning täitmata 88,8.
Tabel 15. Psühhiaatriliste teenuste personalimaht valdkondade lõikes 2025. aastal.
Valdkond
Kohti
Täidetud
Täitmata
Psühhiaatria
297,3
238
59,3
Hoolekanne ja rehabilitatsioon
183,0
153,5
29,5
Kokku
480,4
391,5
88,8
Ametirühmade lõikes moodustavad suurima osa hooldus- ja õenduspersonal. Hoolduspersonali hulka kuuluvad hooldajad, hooldaja-köögiperenaise ülesandeid täitvad töötajad, perenaised, tegevusjuhendajad ja vanemtegevusjuhendajad. Õenduspersonali alla on koondatud õed, abiõed, õendusjuhid, kvaliteediõed, õde-tervisenõustajad ning õenduskorraldusega seotud osakonnajuhid.
Tehnikute ja keskastme spetsialistide rühma kuuluvad töötajad, kelle ülesanded on seotud teenuste igapäevase korraldamise, koordineerimise ja patsientide või klientide toetamisega, nt erihoolekande koordinaatorid, kogemusnõustajad, rehabilitatsioonispetsialistid, sekretärid, tugiisikud, turvajuhid, tööteraapia koordinaatorid, tegevusjuhendajad ning vanemkoordinaatorid.
Tippspetsialistide alla on koondatud erialase kõrghariduse või spetsiifilise kompetentsiga töötajad, kelle töö on seotud psühholoogilise, sotsiaalse, rehabiliteeriva, terapeutilise, arendusliku või juhtumikorraldusliku teenuse osutamise ja koordineerimisega (ei ole arstid). Sellesse rühma kuuluvad psühholoogid, kliinilised psühholoogid, sotsiaaltöötajad, logopeedid, tegevusterapeudid, füsioterapeudid, pereterapeudid, eripedagoogid, juhtumikorraldajad, hingehoidjad, juristid ning arendus- ja tugiteenuste spetsialistid.
Tabel 16. Psühhiaatriliste teenuste personalimaht ametirühmade lõikes 2025. aastal.
Ametirühm
Kohti
Täidetud
Täitmata
Hoolduspersonal
207
184,2
22,8
Õenduspersonal
91,5
70,3
21,2
Tehnikud ja keskastme spetsialistid
75,4
53,3
22,0
Tippspetsialistid
57,2
43,6
13,6
Arstid
33,5
25,1
8,4
Juhid
6
6
0
Lihttöölised
4,5
4,5
0
Teenindus-ja müügipersonal
4,2
3,5
0,8
Nooremspetsialistid
1
1
0
Kokku
480,3
391,6
88,8
Osakondade vaates on suurima personalimahuga sundravi osakond.
Tabel 17. Psühhiaatriliste teenuste ametikohtade arvestused suuremate teenuste üksuste kohta 2025. aastal.
Osakond
Kohti
Täidetud
Täitmata
Sundravi osakond
132,2
101,5
30,7
Akuutpsühhiaatria osakond
46,5
33,8
12,7
Erihooldus (ÖR12)
33,7
32,5
1,2
Viljandi hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuse osakond
29,7
26
3,7
Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond
27,4
23,2
4,2
Statsionaarne rehabilitatsioon
24,6
16,9
7,6
Üldhooldus
24
20,5
3,5
Tuberkuloosiravi osakond
23,5
23,5
0
Erihooldus (ÖK13)
23
22,8
0,2
Üldpsühhiaatria osakond
16,2
14,8
1,5
Ambulatoorse psühhiaatria osakond
12,8
11,4
1,4
Psühholoogiateenistus
12
10,6
1,4

Personaliprognoos
Personalivajaduse prognoos tugineb Jämejala vaimse tervise keskuse ravimahtude prognoosile ning lisaks teenuste riskitasemele (sundravi ja kohtumäärusega erihoolekanne), ravimeeskondade koosseisule ning vajadusele tagada turvalised üleminekud statsionaarselt ravilt ambulatoorsele või kogukonnapõhisele teenusele. Teenuseplokkide lõikes on suurim kasv personalivajaduses seotud kohtupsühhiaatrilise sundravi ning hoolekande ja erihoolekande teenustega.
Tabel 18. Psühhiaatriliste teenuste personalivajaduse prognoos teenuseplokkide lõikes aastatel 2030-2050.
Teenuseplokk
2025
2030
2035
2040
2045
2050
Akuutpsühhiaatria
46,5
46,3
46
45,5
44,6
45
Kohtupsühhiaatriline sundravi
132,2
137,1
139,1
144,3
147,4
153,3
Laste- ja noorukitepsühhiaatria
27,4
27,7
27,1
27,4
24,2
27,8
Üldpsühhiaatria ja ambulatoorne psühhiaatria
41,0
41,2
40,6
40,2
39,8
39,8
Tuberkuloosiravi
23,5
23,2
23
22,8
22,7
22,5
Sõltuvushäirete ravi ja rehabilitatsioon
104,8
105
103,6
102,6
100,6
100,5
Hoolekanne ja erihoolekanne
83,7
85,2
86,7
88,3
89,8
91,3
Söömis- ja toitumishäired
10,5
10,5
10,5
10,5
10,5
10,5
Üldjuhtimine ja tugi
10,8
10,8
10,8
10,8
10,8
10,8
Kokku
480,4
487,0
487,4
492,4
490,4
501,5
loodav mitmikdiagnooside osakond
0,0
14,5
14,5
14,5
14,5
14,5
Kokku (sh mitmikdiagnoos)
480,4
501,0
501,4
506,4
504,4
515,5
Söömis- ja toitumishäirete teenuse personalivajadus on hoitud kogu prognoosiperioodil 10,5 ametikoha tasemel, kuna tegemist on uue teenusega, mille kohta ei ole varasemaid personaliandmeid. Mitmikdiagnoosidega patsientide teenus on lisatud eraldi eeldusel, et teenindatakse 9 voodit.
Ametirühmade lõikes suureneb prognoosi kohaselt kõige enam hoolduspersonali vajadus.
Tabel 19. Psühhiaatriliste teenuste personalivajaduse prognoos ametirühmade lõikes aastatel 2030-2050.
Ametirühm
2025
2030
2035
2040
2045
2050
Hoolduspersonal
207
209,9
210,0
212,2
211,3
216,1
Õenduspersonal
91,5
92,8
92,9
93,8
93,5
95,6
Tehnikud ja keskastme spetsialistid
75,4
76,4
76,5
77,2
76,9
78,7
Tippspetsialistid
57,2
58,0
58,0
58,6
58,4
59,7
Arstid
33,5
34,0
34,0
34,3
34,2
35,0
Juhid
6,0
6,1
6,1
6,2
6,1
6,3
Lihttöölised
4,5
4,6
4,6
4,6
4,6
4,7
Teenindus-ja müügipersonal
4,2
4,3
4,3
4,4
4,3
4,4
Nooremspetsialistid
1,0
1,0
1,0
1,0
1,0
1,0
Kokku
480,3
487,0
487,4
492,4
490,4
501,5

Mitmikdiagnooside osakonda ei ole käesolevasse tabelisse lisatud, kuid 9 voodikoha korral on hinnanguline personalivajadus kokku 16,5 ametikohta, sh 1,5 arsti, 7 õde (sh vaimse tervise õde), 6 hooldajat (sh tegevusjuhendajad), sotsiaaltöötaja ja psühholoogid.
Dementsuse kompetentsikeskuses vastab ühele ametikohale ca 500 personaal- ja ekspertnõustamist, mis tähendab, et kui 2025. aastal on keskuse vajadus 1,4 töökohta, siis 2050. aastaks tõuseb vajadus 37 töökohani.
Tabel 20. Dementsuse kompetentsikeskuse töötajate arv aastatel 2030-2050.
Teenusblokk
2025
2030
2035
2040
2045
2050
Dementsuse Kompetentsikeskus
1,4
23,6
26,4
29,5
33,0
37,0

Kokkuvõte
SA Viljandi Haigla funktsionaalse arengukava I etapp määratleb haigla arengusuunad ja teenusvajaduse kuni aastani 2050. Analüüsi tulemused näitavad, et haigla arengut mõjutavad kõige enam kaks pikaajalist trendi – rahvastiku vananemine ning vaimse tervise teenuste vajaduse kasv. Nende muutuste mõju ulatub kogu haigla tegevusse, mõjutades nii ravimahtusid, personali vajadust, taristu planeerimist kui ka teenuste korraldust. Samas näitab analüüs, et muutuste mõju ei väljendu üksnes teenusmahtude kasvus või vähenemises, vaid vajaduses kujundada ümber seniseid raviteekondi ja teenusmudeleid.
Analüüs kinnitab, et tuleviku tervishoiu peamine väljakutse ei ole üksnes ravivajaduse rahuldamine, vaid vajaduse kasvu pidurdamine läbi ennetuse ja varajase sekkumise. Kui haigla roll jääb peamiselt haiguste ravimisele, suureneb surve statsionaarsele ravile ja personalile märkimisväärselt. Kui aga suudetakse tugevdada ennetust, krooniliste haiguste jälgimist, tervisekäitumise mõjutamist ning kogukonnapõhiseid teenuseid, on võimalik vähendada välditavaid hospitaliseerimisi ja parandada patsientide elukvaliteeti.
Nooremate vanuserühmade kahanemine teeninduspiirkonnas ei too kaasa laste ja noorukite vaimse tervise teenuste vajaduse vähenemist. Vastupidi, olemasolevad trendid viitavad sellele, et vaimse tervise probleemide levimus, keerukus ja abi otsimise sagedus kasvavad selles vanuserühmas jätkuvalt. See tähendab, et teenusvajadust mõjutavad demograafilistest muutustest enam ühiskondlikud ja tervisekäitumuslikud tegurid. Laste ja noorte vaimse tervise probleemide sagenemine suurendab vajadust varajase märkamise järele.
Psühhiaatriliste teenuste prognoos kinnitab, et Jämejala keskuse roll riiklikult olulise kompetentsikeskusena suureneb. Eriti oluline on kohtupsühhiaatrilise sundravi, kõrgema turvalisusastmega teenuste ning mitmikdiagnoosidega patsientide ravi arendamine.
Kokkuvõttes näitab funktsionaalse arengukava I etapp, et SA Viljandi Haigla areng ei tähenda üksnes olemasolevate teenuste mahu säilitamist või mõõdukat kasvu, vaid terviklikku muutust teenuste korralduses: liikumist statsionaarselt ravilt ambulatoorse ja kogukonnapõhise abi suunas, kõrgema turvalisusastmega teenuste konsolideerimist kaasaegses taristus ning kompetentsikeskuse rolli tugevdamist Eesti vaimse tervise süsteemis tervikuna.