Tere!

Esmalt selgitan, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik vaid järelevalvemenetluses.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 5 lõike 2 kohaselt vastutab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse eest ja peab seda tõendama isikuandmete vastutav töötleja. Vastutav töötleja peab ühtlasi veenduma, et tal on isikuandmete töötlemiseks kehtiv õiguslik alus. Sõltuvalt isikuandmete kategooriast peab esinema üks IKÜM art 6 lõikes 1, eriliiki isikuandmete puhul IKÜM art 9 lõikes 2 sätestatud alustest. Uuringute puhul saab isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks eelkõige olla, kas isiku nõusolek, avalikes huvides oleva ülesande täitmine (seadus) või eraõigusliku teadusuurija puhul lisaks veel õigustatud huvi (vt lisaks Isikuandmed uuringutes | Andmekaitse Inspektsioon).

Andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemisel uuringus või riikliku statistika tegemisel kehtib lisaks isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6. Riikliku statistika, teadus- ja ajaloouuringute läbiviimisel peab isiku nõusolekuta isikuandmete töötlemine vastama isikuandmete kaitse üldmaääruses ja IKS §-s 6 sätestatud nõuetele.

Andmekaitse Inspektsiooniga tuleb isikuandmete töötlemine teadus- või ajaloouuringus kooskõlastada kahel juhul:

1. kui täidesaatev riigivõim või kohalik omavalitsus viib läbi uuringu poliitika kujundamise eesmärgil ja selleks tehakse päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse või kasutatakse teise vastutava või volitatud töötleja vastutusalas olevaid andmete kogumeid;
2. kui eriliigilisi isikuandmeid sisaldav uuring viiakse läbi teadusvaldkonnas, kus puudub eetikakomitee.

Andmekaitse Inspektsiooniga kooskõlastamisele ei kuulu andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemine riikliku statistika tegemiseks. Riikliku statistika tegemist reguleerib riikliku statistika seadus (RStS). Riiklikku statistikat teevad Statistikaamet ja Eesti Pank.

Seega on Teie pöördumise põhjal põhiküsimuseks, mis on Statistikaametilt andmete saamise õiguslik alus. Soovitan üle küsida, millest lähtub Statistikaameti hinnang, st kas tegemist on programmivälise statistikatööga (RStS § 4 lg 2 ja 3) või andmete levitamisega teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks (nn teadusuuringu ehk uurimistööga RStS § 38). Statistikaameti vastuse põhjal ei ole päris selge, millest on vastamisel lähtutud. Igal juhul peab isikuandmete töötlemine vastama IKS §-s 6 sätestatud nõuetele, kuid statistika puhul seadus eraldi Andmekaitse Inspektsiooniga kooskõlastamist ette ei näe.

Kokkuvõttes, sõltub Andmekaitse Inspektsiooni või teaduseetika komiteega kooskõlastamise kohustus esmalt sellest, kas tegemist on statistikatöö või teadusuuringuga ning lisaks, kas teadusuuringus kasutatakse eriliiki isikuandmeid (IKÜM art 9 lg 1). Juhul, kui Teie tellimus kvalifitseerub siiski uuringuks, mitte riiklikuks statistikaks, siis tuleb eriliiki isikuandmete (nt rahvus) töötlemise korral kooskõlastada uuring vastava valdkonna eetikakomitee poolt (vt nt Teaduseetika komitee - ETAG, Tartu Ülikooli teaduseetika komitee | Tartu Ülikool).

Loodan, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Tere

Kirjutan teile uuringufirmast Saar Poll OÜ. Mul on tekkinud küsimus, kas Statistikaametist saadetud kirjas toodud info on õige (allpool) - see puudutab ka nii Andmekaitse Inspektsiooni kui ka andmekaitset üldiselt. Kõigest lähemalt:

Sotsiaal- ja turu-uuringutefirma Saar Poll OÜ on 90. aastatest saadik tellinud Statistikaametilt elanikkonna statistikat, et koostada uuringute jaoks valimeid. Kuna Statistikaameti kodulehel on andmed hästi valikulised, mis ei võimalda kõiki Eesti elanikkonna uuringuid läbi viia, siis oleme enamasti korra aastas tellinud manuses toodud statistikat. Näiteks kui meil on vaja küsitleda kõiki mitte-eestlasi üle Eesti, ainult naisi või ka mõne valla või linna elanikkonda, siis on kõik andmed (vanus, sugu, rahvus, maakond, asula, haridus, elukohatüüp jne) kohe olemas ja ei pea raiskama aega ega raha, et Statistikaametist iga uuringu jaoks eraldi numbrid tellida. Rõhutan, et tegu tavaliste statistiliste andmetega, mis ei võimalda vastaja isikut kuidagi tuvastada. Meie ainus huvi kasutada antud andmeid statistiliste mudelite loomiseks – näiteks selliselt:

Nüüd eelmisel aasta sügisel tegime Statistikaametile uue taotluse ja saime vastu kirja järgneva kirja, mis ausalt öelda hämmastas. Üle 30 aasta on valimeid tellitud ja nüüd küsitakse, et milleks me seda kasutame ja kirjutatakse vajadusest AKI loa järele.

Minu küsimused on;

1. Kas tõepoolest on vaja AKI luba? Kas siin üle ei ole reageeritud?
2. Kui on, siis palun andke see luba ja kirjutage, kas me peab omalt poolt ka midagi selle saamiseks veel tegema?
3. Kui luba ei ole vaja, siis paluksin sellist vastuskirja, mille saaksin ka Statistikaametile selgituseks saata.

Lisaküsimused:

1. Milline peaks olema andmete tellimise õiguslik alus, nagu Statistikaamet seda oma kirjas küsib?

Lugupidamisega,

Erki Saar

Tegevjuht / Managing Director

Saar Poll OÜ

tel +372 5043515

[email protected]

Tere

Täname päringu eest. Edastan spetsialisti vastuse.

1. Uusimad andmed on seisuga 01.01.2025.
2. 2026. kohta saaks sarnased tabelid teha järgmise aasta juunis, seega mitte aasta alguses.
3. Valdade koosseisus on muutused olnud minimaalsed (mõnekümne inimesega), kuid peale 2025. aasta kov valimisi ühinevad Toila vald ja Jõhvi vald üheks vallaks (uus nimi Jõhvi vald), mis on viimaste aastate kaugelt suurim muutus.
4. Statistikaameti linn-väikelinn-maa metoodikas muutusid pole olnud, kuid on kavandatud 2026. aastasse.

Andmekaitse Inspektsiooni suuniste järgi oleme statistikaametis uuendanud päringutele vastamise ja andmete töötlemise protseduure.

Antud tellimuse täitmiseks tuleb statistikaametil töödelda pseudonümiseeritud isikuandmeid, mis on võrdsustatud isikuandmete töötlemisega. Isikuandmete töötlemisel peab statistikaamet eelnevalt välja selgitama, millisel eesmärgil ja õiguslikel alustel isikuandmeid töödeldakse.

Sellest tulenevalt on andmete tellimiseks vajalik edastada meile info, milline on tellitud andmete kasutamise eesmärk (Teie enda lühikirjeldus) ja õiguslik alus. Õigusliku aluse määratlemise kohta leiab täpsemat infot Andmekaitse Inspektsiooni kodulehel ning küsimuste korral soovitame nendega konsulteerida.

Selgitame, et statistikaamet lähtub isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatust. IKÜM järgi muutub statistikaamet tellimustööd tehes vastutavast töötlejast volitatud töötlejaks ning Teie ettevõte vastutavaks töötlejaks. Kuna Andmekaitse Inspektsioon on asunud kontrollima isikuandmete kaitse üldmääruses vastutavale töötlejale sätestatud nõuete täitmist, siis lähtume nende hinnangust, et andmete volitatud töötlejal on kohustus veenduda, et tellijal ehk vastutaval töötlejal on olemas tellitavaks andmetöötluseks vajalik õiguslik alus ja eesmärk.

Lisaks oleks vaja tellimustöö täitmiseks taotleda ka Andmekaitse Inspektsiooni luba, kuna rahvuse andmete puhul on tegemist on eriliigiliste andmetega. Loa peab taotlema tellimustöö soovija ning enne loa olemasolu ei ole võimalik tellimustööd alustada. Tuleb arvestada, et loa taotlemine võib võtta aega mitu kuud. Lubade taotlemise kohta leiab rohkem infot siit.

Tellimustöö hind sõltub tööle kulunud ajast ning ühe töötunni maksumus on 60 eurot. Antud andmete puhul kulub tööle hinnanguliselt 6–8 töötundi. Töö saame ette võtta 2 nädala jooksul alates kinnitamisest.

Palun andke teada, kas olete valmis Andmekaitse Inspektsioonilt luba taotlema ja soovite andmeid tellida.

Lugupidamisega

Maribet Köster
Konsultant
Klienditoe tiim
Statistika levi osakond
Statistikaamet
https://www.stat.ee

tel: +372 625 9300





Tegutseme roheliselt! Ära prindi seda e-kirja, kui see vajalik pole.

Tere

Olen teilt varasemalt tellinud rahvastikustatistikat elanikkonna valimite koostamiseks. Üks selline 2 aastat tagasi tellitud valim on ka manuses – kolmes eraldi failis. Need võib eeskujuks võtta ja uute numbritega täita. Nüüd oleks vaja uuemaid andmeid, kus on siis samuti kõik tunnused läbi kõikide. Paar küsimust ka:

1. Millise kuupäeva seisuga teil uusimad saadaolevad andmed on?
2. Korra oli mõte, et tellida hoopis 2026 aasta alguses kohe 2026 seisuga andmed, aga aasta algul pole vist siiski kõiki vajalikke andmeid kohe olemas? Millal viimased andmed 1. jaanuar 2026 kohta olemas on?
3. Kas valdade koosseisus on ka muutusi olnud viimase kahe aastaga?
4. Samamoodi, kas linn-väikelinn-maa jaotuses on muutusi olnud viimase kahe aasta jooksul – mõni asula on staatust muutnud vms? Kui on, siis palun saata uuendatud info selle kohta.

Kui palju valimi tellimine maksaks ja millal kätte saaks?

NB! Viimati tegeles sellega Statistikaameti poolt Kristjan Erik Loik.

Lugupidamisega,

Erki Saar

Tegevjuht / Managing Director

Saar Poll OÜ

tel +372 5043515

[email protected]