ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Karmen Joller

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Teie 28.08.2026 nr 1.2-2/80-1

Meie 22.09.2026 nr 2.3-4/26/3370-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks rahvatervishoiu ja

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 1 punktiga 5 kavandatakse rahvatervishoiu seadust (RTHS) täiendada §-dega 291 ja

292, millega asutatakse kaks andmekogu – Terviseameti laboriinfosüsteem (TALIS) ja

Terviseameti järelevalvemenetluse infosüsteemi (MEIS). Mõlema andmekogu andmeid

säilitatakse kümme aastat. Sealjuures MEIS andmeid säilitatakse kümme aastat menetluse

lõppemisest arvates, kuid TALIS puhul ei ole eelnõus määratud, millisest sündmusest

kümneaastast säilitamistähtaega arvutatakse. Kuna tähtaja algus määrab isikuandmete

töötlemise tegeliku kestuse, siis tuleb see sätestada seaduses. Soovitame eelnõud selles osas

täiendada.

2. Kavandatava § 29¹ lõike 1 järgi peetakse TALIS-t laboriuuringute, mõõtmiste,

referentteenuste ja muude laboriteenuste menetlemiseks ning laboriandmete kättesaadavuse ja

edastamise tagamiseks nakkushaiguste ja keskkonnatervishoiu ohutuse valdkonnas. Samal

ajal nähakse aga eelnõu kavandis 4 ehk TALIS põhimääruse kavandis ette ka kliiniliste

uuringute andmed, kaasuv diagnoos, varasemate analüüside tulemused ning andmete

edastamine tervise infosüsteemi. Seletuskiri käsitleb lisaks müra, vibratsiooni,

elektromagnetväljade, kosmeetikatoodete, tarbekaupade ja muude analüüside tegemist.

Seega ei ole võimalik üheselt aru saada, kas eesmärgi teine pool piirab TALIS kasutamise

nakkushaiguste ja keskkonnatervishoiuga või hõlmab TALIS kõiki Terviseameti

laboriteenuseid. Leiame, et tegemist ei ole üksnes sõnastusliku küsimusega, vaid andmekogu

eesmärk määrab lubatud andmetöötluse piiri. Justiits- ja Digiministeeriumi juhise1 (JDM

juhis) järgi peab andmekogu eesmärk olema seotud konkreetsete seadusest tulenevate

ülesannetega ning seletuskirjast peab nähtuma, miks on just nende andmete töötlemine

eesmärgi saavutamiseks vajalik ja miks ei saa eesmärki saavutada vähemate andmetega.

Seetõttu palume täpsustada, milliseid Terviseameti seadusest tulenevaid ülesandeid TALIS

kaudu täidetakse ning viia andmekogu eesmärk, seaduse andmekategooriad, põhimääruse

andmekoosseis ja seletuskirja kirjeldus omavahel kooskõlla. Kui TALIS hõlmab kõiki

Terviseameti laboriteenuseid, siis ei tohiks seaduse eesmärk jätta muljet, et andmete

kättesaadavuse ja edastamise eesmärk piirdub ainult kahe valdkonnaga.

3. Kavandatava § 29² lõike 1 järgi hõlmab MEIS eesmärk muu hulgas järelevalve töökorralduse

analüüsimist ning otsuste tegemist. Leiame, et selline sõnastus on liiga üldine, ega võimalda

1 Andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhised eelnõu koostajale

2 (3)

üheselt mõista, milliseid otsuseid peetakse silmas, kelle kohta neid tehakse ja millise seadusest

tuleneva ülesande täitmiseks andmeid kasutatakse. Eriti vajab täpsustamist väljend otsuste

tegemine, mis võib grammatiliselt hõlmata nii menetlusotsuseid, juhtimisotsuseid,

riskihinnanguid kui ka isikuid puudutavaid profileerivaid hinnanguid.

Seletuskiri seob eesmärgi riskipõhise järelevalve, rikkumiste korduvuse ja menetlusosalise

varasema käitumise hindamisega. See tähendab, et andmeid võidakse kasutada uute

järelevalvemenetluste valikul ja suunamisel. Mõjuhinnangus ei ole aga analüüsitud, kas selline

kasutus hõlmab isikute või ettevõtjatega seotud riskiprofiilide koostamist, milliste tunnuste

alusel seda tehakse ning kas otsused on automatiseeritud või üksnes ametniku otsust toetavad.

Palume eesmärki täpsustada. Samuti tuleb selgitada, kas MEIS andmete alusel koostatakse

riskiprofiile, antakse riskiskoore või tehakse automatiseeritud otsuseid.

4. Kavandatav § 29² lõige 5 sätestab, et menetlussüsteemi kantud järelevalveandmeid säilitatakse

kümme aastat menetluse lõppemisest arvates ning logisid vastavalt põhimääruses sätestatule.

Sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 on aga nimetatud mitu erinevat andmestikku ja isikuandmete

kategooriat, sh üldandmed, töökohaandmed, hariduse ja kutse andmed, terviseandmed,

tõendites sisalduvad isikuandmed ning haldusaktides sisalduvad andmed. Samas eelnõust aga

ei selgu, kas järelevalveandmed hõlmavad kõiki MEIS-s töödeldavaid andmeid või ainult

järelevalvetegevuse ja -toimingute andmestikku. Seetõttu ei ole võimalik üheselt kindlaks

teha, kas kümneaastane säilitamistähtaeg kohaldub näiteks ka menetlusosalise

kontaktandmetele, kaebaja terviseandmetele, fotodele, videotele ja teiste menetlusega seotud

isikute andmetele.

Palume eelnõus täpsustada, millistele andmetele kümneaastane säilitamistähtaeg kohaldub.

Juhul kui tähtajaga soovitakse hõlmata kõiki menetlussüsteemis töödeldavaid andmeid, tuleks

kasutada sama terminoloogiat nagu § 29² lõigetes 2 ja 3.

5. Eelnõule lisatud kavandites 3 ja 4, mis puudutavad vastavalt MEIS ja TALIS põhimäärusi,

kasutatakse korduvalt väljendeid, mis ei moodusta täpset ja ammendavat andmekoosseisu.

Näiteks korratakse MEIS põhimääruse §-des 7–11 andmeelemendina isiku üldandmestik, kuid

samas hõlmab üldandmestik põhimäärus § 6 järgi füüsilise isiku, juriidilise isiku, füüsilisest

isikust ettevõtja ja esindaja andmeid, sh lisaks nimele ja isikukoodile ka kontakttelefoni ning

meili- ja postiaadressi. Seega ei ole konkreetse järelevalveliigi juures selge, milliste nende

isikute milliseid andmeid tegelikult kogutakse ja millal on näiteks vaja sünniaega, isikukoodi,

postiaadressi või esinduse kestust (näiteks on küsitav, kas ravimite väljakirjutamise kohta on

vajalik koguda ka telefoni ning e-posti aadressi ja postiaadressi või piisab üksnes nimest ja

isikukoodist). Samuti kasutatakse põhimäärustes selliseid määratlemata väljendeid nagu muu

vajalik info, märkused uuringutulemuse kohta, arve muud rekvisiidid, menetlust puudutavad

lisamärkused või menetluse käigus tehtud märkused, millest ei ole võimalik aru saada,

milliseid andmeid tegelikult andmekogusse kogutakse

Oleme andmekogude juhendi2 punktis 3.3 selgitanud, et andmekogusse kogutavate andmete

täielik loetelu ei pea olema seaduses. Seadusega võib täpse andmete koosseisu kehtestamise

delegeerida täitevvõimule. Kuid täitevvõim ei saa väljuda seaduse ja volitusnormi raamidest.

/…/ Põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu antud andmekogusse kogutavatest

andmetest. Seejuures peab loetelust ka selguma, kelle kohta (st andmesubjektide kategooriad)

neid andmeid kogutakse. Samuti peab JDM juhise järgi põhimäärus sisaldama täpset ja

ammendavat loetelu andmekogusse kantavatest andmetest. Üldsõnaline kategooria ei

võimalda aru saada, milliseid andmeid tegelikult kogutakse.

Soovitame põhimäärustes asendada avatud väljendid konkreetsete andmeväljade või suletud

andmekategooriatega. Lisaks, kui soovitakse kasutada vabatekstivälju, siis tuleb määrata selle

otstarve ja piirid, mitte lubada määratlemata „märkuste“ kogumist igas andmestikus. Ühtlasi

palume vabatekstiväljade kasutamise vajadust ja otstarvet seletuskirjas eraldi põhjendada. 2 Andmekogude juhend

3 (3)

6. Mõlema põhimääruse § 2 lõike 3 järgi võib volitatud töötleja kaasata teise volitatud töötleja,

sõlmida temaga lepingu ja teavitada vastutavat töötlejat sellest mõistliku aja jooksul. Juhime

tähelepanu sellele, et IKÜM artikli 28 lõike 2 järgi ei või volitatud töötleja kaasata teist

volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. Üldise

loa korral peab vastutaval töötlejal olema võimalus muudatusele vastuväiteid esitada. Antud

juhul see põhimäärustest selliselt välja ei tule, mistõttu palume viia säte kooskõlla eelneva loa

nõudega. Üksnes tagantjärele teavitamisest ei piisa.

7. MEIS põhimääruse § 14 lõike 8 järgi avalikustatakse ettekirjutuse andmed AvTS-s sätestatud

korras. Seletuskirjas märgitakse, et ettekirjutuse andmed võivad olla avalikud. Samas eelnõust

ega põhimääruse kavandist ei selgu siiski, millised ettekirjutuses sisalduvad andmed

avalikustatakse, millisel eesmärgil ja kui kaua need avalikuna hoitakse. Samuti ei nähtu,

kuidas välditakse terviseandmete, kontaktandmete ning menetlusega seotud kolmandate

isikute andmete avalikustamist. JDM juhise kohaselt peab isikuandmete aktiivseks avalikustamiseks olema seaduses selge

õiguslik alus, milles määratakse avalikustamise eesmärk, avalikustatavad andmekategooriad

ja avalikustamise kestus. Üldine viide AvTS-le sellist õiguslikku alust ei asenda. Seega, kui

kavandatakse ettekirjutustes sisalduvate isikuandmete aktiivset avalikustamist, tuleb selle

tingimused ja ulatus sätestada seaduses. Kui avalikustatakse üksnes anonüümitud andmeid või

juriidilisi isikuid puudutavaid andmeid, tuleb põhimääruse säte sõnastada vastavalt sellele

piirangule.

8. Mõlema põhimääruse järgi vastutab esitatud andmete õigsuse eest andmete esitaja. Leiame, et

selliselt sõnastatud säte võib jätta eksliku mulje nagu ei vastutaks vastutav töötleja üldse

andmekogu andmete õigsuse eest. Selgitame, et andmete edastaja vastutab küll edastatavate

andmete õigsuse eest, kuid andmekogu terviku vaatest vastutab andmete õigsuse ja

ajakohasuse eest siiski andmekogu vastutav töötleja. Palume täiendada regulatsiooni vastutava

töötleja kohustusega tagada andmekogu andmete õigsus, ajakohasus ja parandamine.

Andmeandja vastutust ei tohiks sõnastada vastutava töötleja IKÜM artikli 5 lõikest 2 tulenevat

vastutust välistavalt.

9. Mõlemas põhimääruses nähakse ette, et paberil esitatud andmed kantakse elektroonilisse

infosüsteemi ning originaal arhiveeritakse Terviseametis. Samas ei selgu põhimäärustest, kui

kaua originaali säilitatakse ja kas see võib jääda alles ka pärast elektrooniliste andmete

säilitamise tähtaja lõppemist ja andmete kustutamist. Leiame, et paberil dokumentide

arhiveerimine Terviseametis ei tohi kaasa tuua olukorda, kus samu isikuandmeid säilitatakse

teisel andmekandjal seaduses sätestatud tähtajast kauem ja seda ilma eraldi õigusliku aluseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144