1

Avaliku sektori innovatsioonifondi hindamiskomisjoni koosoleku kokkuvõte

Aeg ja koht: 10. septembril 2026 kell 9.30-17.00, Riigikantselei

Osalesid:

- Hindamiskomisjoni liikmed: Tea Danilov, Siim Sikkut, Villiko Nurmoja, Heidi Kakko, Anni

Lehari, Tarmo Luumann, Kristel Kriisa.

- Riigikantselei: Aivar Hiio, Johanna Rodima, Kadi Villers, Kairit Viidalepp, Regina Tagger.

Hindamiskomisjon hindas taotlusi hindamiskriteeriumide alusel ning hindepunktide kaalutud

keskmisena kujunenud koondhinnete alusel moodustus projektide pingerida. Rahastamis-

ettepanekud tehti pingerea ja innovatsioonifondi eelarve mahu (10 miljonit eurot) alusel.

Dünaamiliselt kujunenud pingerea jooksva moodustumise loogikast lähtuvalt käsitles komisjon

kõiki projekte potentsiaalselt rahastust saavatena, mistõttu andis soovitusi ideekavandite

täiendamiseks ka projektide kohta, mis pingerea alusel lõpuks rahastust ei saanud.

Projektide pingerida on esitatud kokkuvõtte lisas 1.

1. TI-valmis andmestikud (Statistikaamet)

Hindasid: Tea Danilov, Siim Sikkut, Heidi Kakko, Anni Lehari, Kristel Kriisa. Hindamisest

taandas ennast Tarmo Luumann.

Hinnatav kriteerium Märkused hinnangutest ja arutelust

1. Lahendatava

probleemi olulisus

Probleem on aktuaalne ja riigiülese potentsiaaliga, sest avaliku

sektori andmed, metaandmed, mõisted ja metoodika paiknevad eri

süsteemides ega ole tehisintellekti jaoks piisavalt ühtselt

masinmõistetavad. See takistab andmete leidmist, tõlgendamist ja

usaldusväärset analüüsi. Projekti vajadust toetavad Statistikaameti

varasemad katsetused.

Projekt toetab andmete taaskasutust ja tõhusamat riiki. Osa

hindajaid peab seost Eesti 2035 konkreetsete arenguvajadustega

siiski üldiseks. Laiem mõju sõltub lahenduse kasutuselevõtust ka

teistes asutustes.

2. Projekti

lahendussuunad on

läbimõeldud ja

põhjendatud

Teadmuskihi loomine tugineb varasemale valideeritud piloodile

ning ühendab TI-tehnoloogiad rahvusvaheliste andme-

standarditega. Modulaarne ülesehitus võimaldab tehnoloogilisi

komponente katsete käigus muuta. Uudsus seisneb olemasolevate

tehnoloogiate kombineerimises ja uue toimemudeli katsetamises.

2

Täpsustada tuleb katse minimaalne ulatus, võrreldavad

alternatiivid ja mõõdetavad edukriteeriumid. Ideekavandi ja

eksperthinnangu1 põhjal soovitab komisjon projekti etapiviisilist

elluviimist ning kahe kuni kolme selgelt piiritletud kasutusjuhtumi

määramist. Vähemalt üks kasutusjuhtum peaks võimaldama

kontrollida lahenduse rakendatavust väljaspool Statistikaametit.

3. Katseprojekti

elluviimisega seotud

riskid ja nende

maandamismeetmed

on läbi mõeldud

Tehnoloogia kiire muutumise, metaandmete kvaliteedi,

komponentide sobivuse, koostöö, kasutuselevõtu ja ülalpidamis-

kulude riskid on põhjalikult käsitletud. Maandamist toetavad

modulaarne arhitektuur, etapiviisiline arendus ja valideerimine.

Täpsustamist vajavad laia skoobi, suure arendushanke ja

komponentide ühendamise riskid.

Kui lõplikku ideekavandisse lisatakse kasutusjuhtum, milles

töödeldakse mikroandmeid või isikuandmeid, tuleb enne

partnerluslepingu sõlmimist kirjeldada selle õiguslik alus,

andmekaitsekorraldus, turvaline andmetöötluskeskkond ning

osaliste vastutus.

4. Projekti ajakava ja

eelarve realistlikkus

Algse ideekavandi 18-kuulist ajakava peetakse ulatust arvestades

pingeliseks. Täiendatud eelarves on projektijuhtimise kulud

arvestatud 22 kuuks. Täiendatud ideekavandis tuleb ühtlustada

projekti ajakava, tegevused ja kulude periood.

Algse ideekavandi eelarve tugines turukonsultatsioonile, kuid

arenduse suur koondrida vajas avamist. Esitatud eelarvejaotuses

on tehnoloogilise arenduse komponendid eristatud, töömahtude ja

hindade põhjendused tuleb kajastada täiendatud ideekavandis.

Riigikantselei innovatsioonitiim palus esitada arvutused ja analüüsi

projekti eelarve jaotuse kohta. Laekunud arvutused ja analüüs

vaadati hindamiskomisjoni koosolekul üle.

Praktilise kaasuse lisakulu on eelarves 285 600 eurot koos

käibemaksuga. Kulud hõlmavad muu hulgas õigus- ja andme-

kaitseanalüüsi, turvalise andmetöötluskeskkonna arendamist ning

HTM-i kaasuse katsetamist ja valideerimist.

5. Projekti

meeskonna

suutlikkus

Statistikaameti tuumikmeeskond katab andmehalduse, semantika,

statistika, IT- ja TI-pädevuse ning tugineb varasemale praktilisele

kogemusele. Põhirollid on jaotatud ja projektijuhtimise ressurss

kavandatud. Riskiks on projektijuhi värbamine alles pärast

rahastusotsust ning osa tehniliste rollide ebaselgus.

Riigiülese kasutuse ettevalmistamiseks tuleb varakult kaasata ka

teiste valdkondade andmejuhid ja võimalikud rakendajad.

1 Riigikantselei tellis ideekavandile eksperthinnangu.

3

Täpsustada tuleb RIA ja Justiits- ja Digiministeeriumi otsustus-

ning vastutusrollid. HTM-iga praktilise kaasuse elluviimisel peab

olema selge ka andmete omaniku vastutus.

6. Valmisolek viia

innovatsiooniprojekti

tulemusi hiljem ellu

Statistikaamet on lahenduse loomulik esmane kasutaja ning

projekt seostub ameti põhitegevuse ja arenguplaanidega.

Võimaliku rakenduskohana nimetati Statistikaameti otsingut ja

Eesti andmete teabeväravat. Esmajärgse kasutuselevõtu jaoks

nähakse võimalust kasutada olemasolevaid andmehalduse

arendusvahendeid.

Pikaajaline rahastus, riigiülene omanik ja käitusmudel ei ole kokku

lepitud. Kirjeldada tuleb püsikulud, haldamiseks vajalik kompetents

ja laienemise konkreetsed sammud. Komisjon rõhutab, et teiste

asutuste varajane kaasamine peab toetama nii tulemuste

valideerimist kui ka hilisemat kasutuselevõttu.

Koondhindepunktid

ja koht pingereas

25,00 punkti. Koht 1/14.

Hindamiskomisjoni

ettepanek

Toetada tingimustel, et:

1. Statistikaameti ideekavandile liidetakse praktiline kaasus Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM).

2. Statistikaameti projektile antakse 285 600 euro ulatuses täiendav rahastus, et projekt sisaldaks ka praktilist kaasust. Ideekavandi senine eelarve oli 1 076 400 eurot, praktilist kaasust sisaldav uus eelarve on 1 362 000 eurot. Summad sisaldavad käibemaksu. Esitatav täiendatud ideekavand peab sisaldama uuendatud eelarvet.

3. Kirjeldatakse lahenduse juhtimis- ja vastutusmudel ning konkreetsed sammud tulemuste hilisemaks kasutusele- võtuks ja laiendamiseks üle avaliku sektori.

4. Luuakse varajane kaasamisvorm, näiteks nõukoda või tulemuste valideerimise rühm, kuhu kaasatakse lisaks RIA- le teiste valdkondade andmejuhid ja võimalikud rakendajad.

Lisamärkused Täiendada ideekavandit vastavalt tingimustele.

2. Agentne riik: riiklik keskkonnaseire ja aruandlus (Keskkonnaagentuur)

Hindasid: Tea Danilov, Siim Sikkut, Heidi Kakko, Anni Lehari, Tarmo Luumann, Kristel Kriisa

Hinnatav kriteerium Märkused hinnangutest ja arutelust

1. Lahendatava

probleemi olulisus

Probleem on aktuaalne: keskkonna- ja kliimaaruandluse maht ning

keerukus kasvavad, kuid protsessid on endiselt käsitöömahukad,

killustunud ja veaohtlikud. Mõju on küll eelkõige valdkondlik, kuid

lahendusel on ka laiem kasutuspotentsiaal. Sarnane probleem ja

vajadus on ka teistel ELi riikidel, hetkel igaüks ongi välja töötamas

endale sobivat lahendust, kuna see on riigipõhine ning hetkel veel

olemas ei ole.

4

Projekt toetab roheüleminekut, andmepõhist otsustamist, digiriiki,

kriisikindlust ja avaliku sektori tõhusust. Seos konkreetsete Eesti

2035 arenguvajadustega võiks olla taotluses siiski otsesemalt

sõnastatud.

2. Projekti

lahendussuunad on

läbimõeldud ja

põhjendatud

Ühtne kaugseire- ja aruandlustöövoog on probleemiga hästi

seotud ning alternatiive on võrreldud. Lähenemine on uuenduslik

ning ühendab kaugseire, AI-agendid, teadmushalduse,

versioonihalduse ja auditeeritavuse. Samas on lahendused pigem

erineva funktsionaalsusega arengutasemed ning AI, RAG-i ja

agentse arhitektuuri kasutamine on osaliselt ette määratud. AI-d

ega agenti ei pruugi tegelikult vaja ollagi, võib piisata lihtsamast

automatiseeritud lahendusest. Liiga kiiresti on hüpatud

konkreetsesse lahendusse, tuleks põhjalikumalt süveneda

probleemi, hankida lahendus üksnes probleemist lähtuvalt ning

lasta konkreetne lahendus pakkuda turul.

Kavandatud tegevused toetavad eesmärki, kuid projekt ühendab

väga palju omavahel sõltuvaid komponente. Soovitatav oleks

etapiviisiline teostus, selged otsustuspunktid ja mõõdikud tööaja,

vigade ning aruandluskiiruse tegeliku paranemise kohta.

3. Katseprojekti

elluviimisega seotud

riskid ja nende

maandamismeetmed

on läbi mõeldud

Tehnilised, andmehalduslikud ja regulatiivsed riskid on põhjalikult

käsitletud ning maandamismeetmed on konkreetsed. Täiendamist

vajavad projekti laia skoobi ja juhtimise riskid ning läbi mõelda

tuleks tegevuste lõpetamise või kitsendamise vaheotsustus-

punktid.

4. Projekti ajakava ja

eelarve realistlikkus

Ajakava on loogiline ja sisaldab puhvrit, kuid 24 kuuga mitme

metoodika, AI-lahenduse, integratsioonide ja valideerimise

elluviimine on väga ambitsioonikas. Hangete ajakulu ja

etapiviisilised otsustuspunktid ei ole piisavalt nähtavad.

Eelarve on tegevuspõhiselt struktureeritud, kuid suuremate

arendus-, integratsiooni- ja arvutusressursi kulude

hinnakujunemine on liiga üldine. Kaaluda tuleks etapiviisilist

rahastamist ja arvutusressursi hankimist teenusena.

5. Projekti

meeskonna

suutlikkus

KAUR-il on tugev keskkonnaseire ja kaugseire pädevus, kuid

tehnoloogiline võimekus sõltub suuresti välisest ekspertiisist.

Täpsemalt tuleb kirjeldada võtmeisikuid ning arhitektuuri-,

infoturbe- ja muude IT-rollide katmist. Koostöö on olemas ka

Statistikaameti ja Maa- ja Ruumiametiga, arutlusel ka PRIA-ga.

Projektijuhi ja sisuekspertide ressursid on üldiselt määratud, kuid

tööpakettide vastutajad, otsustusrollid, tehniline tooteomanik ja

asutustevaheline tööjaotus vajavad täpsustamist.

Vajadus kaugseire- ja AI-ekspertiisi sisseostmiseks on tuvastatud,

kuid vajalike ekspertide profiilid, ülesanded ning seos KAUR-i

sisemise meeskonnaga on veel üldsõnalised.

5

6. Valmisolek viia

innovatsiooniprojekti

tulemusi hiljem ellu

Rakendusvalmidus on kõrge, sest projekt toetab KAUR-i

põhitegevust ja kohustuslikku aruandlust ning kasutusele

soovitakse võtta ka osaliselt edukad tulemused. Jätkuarenduse ja

püsikasutuse rahastus pole siiski tagatud.

Organisatsioonilise muutuse, regulatiivse aktsepteerimise,

andmekvaliteedi, tehnoloogilise sõltuvuse ja skaleerimise riskid on

põhjalikult läbi mõeldud ning kavandatud on asjakohased

maandamismeetmed.

Luuakse tehnilisi ja regulatiivseid eeldusi, sealhulgas modulaarne

arhitektuur, auditeeritavus, standardliidesed ja paralleelkäitamine.

Vähem selged on püsiv teenuseomanik, asutustevaheline vastutus

ning projekti järel vajalikud ressursid ja kompetentsid.

Koondhindepunktid

ja koht pingereas

24,83 punkti. Koht 2/14.

Hindamiskomisjoni

ettepanek

Toetada tingimustel, et:

1. Meeskonna koosseis ja suutlikkus saavad põhjalikumalt kaardistatud ning lahti kirjutatud.

2. Projektis nähakse ette avatud probleemipõhine hange/ hanked, kus lahendusettepanekut oodatakse pakkujatelt.

3. Täpsustatakse ja selgitatakse juba ideekavandis, kes jääb lahenduse hilisemaks tehniliseks omanikuks.

Lisamärkused Täiendada ideekavandit vastavalt tingimustele.

3. Drooniohu tuvastuse ja otsustustoe rakenduse katsetamine elutähtsa teenuse

objektidel (Sisekaitseakadeemia)

Hindasid: Tea Danilov, Siim Sikkut, Villiko Nurmoja, Heidi Kakko, Anni Lehari, Tarmo Luumann,

Kristel Kriisa

Hinnatav kriteerium Märkused hinnangutest ja arutelust

1. Lahendatava

probleemi olulisus

Droonioht elutähtsa teenuse objektidel on väga aktuaalne ja

strateegiliselt oluline probleem, mis mõjutab otseselt kriitilise taristu

kaitset, avalikku turvalisust ja elutähtsate teenuste toimepidevust.

Projekt seostub hästi Eesti 2035-ga ning kriisikindluse, julgeoleku

ja digiriigi eesmärkidega.

2. Projekti

lahendussuunad on

läbimõeldud ja

põhjendatud

Projekti tugevuseks on terviklik lähenemine: kombineeritakse

füüsilisi katseid, erinevaid sensoreid, ühise olukorrapildi loomist,

otsustustuge ning digitaalset katsekeskkonda. Lahendus ei ole

lukustatud ühe konkreetse toote või sensori külge ning

tehnoloogiline teostus kujuneb turukonsultatsioonide ja katsete

põhjal. Samas on komponentide hulk väga suur ja tekib risk, et

katseprojekt kasvab liiga laiaks arendusprojektiks. Eriti tuleks

täiendavalt põhjendada digikaksiku ning VR/XR-komponentide

otsest lisaväärtust projekti põhieesmärgi saavutamisel.

6

3. Katseprojekti

elluviimisega seotud

riskid ja nende

maandamismeetmed

on läbi mõeldud

Riskianalüüs on projekti üks selgeid tugevusi. Käsitletud on

tehnoloogiat, õigusruumi, ETO turvalisust, partnerlust, andmeid,

kasutajaid, projekti ulatust, ajakava, üldistatavust ja tulemuse

omanikku ning riskidele on enamasti määratud maandamis-

meetmed. Täielikult ei ole siiski maandatud kaks olulist riski:

projekti ulatuse paisumine ja tulemuse tulevase institutsionaalse

omaniku puudumine.

4. Projekti ajakava ja

eelarve realistlikkus

Ajakava on detailne, kuid selles on mõningaid sisulisi vastuolusid:

esimene katsetsükkel võib alata enne prototüübi, integratsioonide

ja lubade täielikku valmimist. Hanke- ja tarneaegadele on jäetud

suhteliselt vähe puhvrit ning projekti kogukestuse esituses esineb

ebatäpsusi.

Eelarve on tegevuste kaupa detailselt kirjeldatud, kuid mitme

suurema kulurea hinnakujunemine vajab paremat põhjendamist.

Hindajad toovad esile projekti ettevalmistus- ja ekspertiisikulude

mahu, võimalikud arvutusvead ning küsimuse, kas kõik digikaksiku

ja VR/XR-i komponendid on põhikatse seisukohalt vältimatud.

5. Projekti

meeskonna

suutlikkus

Vajalikud kompetentsid ja partnerid on laialt kaardistatud ning

ETOde kaasamine on oluline tugevus. Rollid ja vastutused on

võrdlemisi detailselt kirjeldatud. Samas ei ole konkreetseid inimesi

nimetatud, oluline osa võtmeekspertiisist ostetakse sisse ning nii

igapäevase projektijuhtimise kui ka tehnilise koordineerimise

sõltuvus sisseostetavast võimekusest tekitab täiendava riski.

Lisaks vajab tugevamat rolli keskne poliitikakujundaja ja

kriisikindluse eest vastutav valitsemistasand.

6. Valmisolek viia

innovatsiooniprojekti

tulemusi hiljem ellu

SKA saab loodud teadmisi, metoodikat ja võimekust rakendada

õppes ja täienduskoolituses, kuid operatiivse drooniohu tuvastus-

ja otsustustoe süsteemi tulevane omanik, rahastus ning

kasutuselevõtu mudel ei ole kindlaks määratud. Omaniku ja

jätkurahastuse küsimuse jätmine projekti lõpus lahendatavaks

stsenaariumiks ei anna piisavat kindlust, et toimiv lahendus jõuab

tegelikult ETO-del kasutusse.

On oluline, et katsetes osalevad ETO-d annaksid oma osalemise

kohta selgema kinnituse ning projekt esitaks rakendusmudeli,

milles on nimetatud ka piloodijärgne omanik.

Koondhindepunktid

ja koht pingereas

24,71 punkti. Koht 3/14.

Hindamiskomisjoni

ettepanek

Toetada tingimustel, et:

1. ETO-d kaasatakse projekti ametliku kinnitusega (MOU või muu sarnane).

2. Ideekavandis tuuakse välja, kes on rakendusjärgne lahenduse omanik.

Lisamärkused Täiendada ideekavandit vastavalt tingimustele.

7

4. Tarnetõrke eelhoiatus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

Hindasid: Tea Danilov, Siim Sikkut, Heidi Kakko, Anni Lehari, Tarmo Luumann, Kristel Kriisa

Hinnatav kriteerium Märkused hinnangutest ja arutelust

1. Lahendatava

probleemi olulisus

Riigil puudub terviklik võimekus kriitiliste kaupade tarneriske

varakult märgata. Kriisid, tarneahelahäired ja IMERA rakendamine

muudavad probleemi strateegiliselt oluliseks, kuigi mõni hindaja

näeb selle mõju kas liialt valdkondlikuna või üksnes protsessi-

innovatsioonina.

Projekt toetab kriisikindlust, majanduse vastupidavust,

andmepõhist juhtimist, ressursisäästu ning avaliku ja erasektori

andmevahetust.

2. Projekti

lahendussuunad on

läbimõeldud ja

põhjendatud

Eri andmeallikate ühendamine ja kasutusjuhtude portfellipõhine

katsetamine on probleemiga hästi seotud ning lahendusruum on

jäetud avatuks. Täpsustamist vajavad tehniline kontseptsioon

(millistest allikatest sisendinfo, kui palju varem jms), liivakasti

vajalikkus (kas ainult katseks või ka edaspidi püsilahenduses) ja

AI-põhise võrgustikulise lahenduse eeldused.

Hüpoteesipõhine lähenemine on tugevuseks ja toetab eesmärki,

kuid välismaiste tarneahelate kohta andmeid napib ning see info

pärineb vaid kesksetelt teabevahendusasutustelt ja Eesti

logistikaettevõtetelt kaudsena. Määrata tuleb täpsemalt edukuse

mõõdikud, nt minimaalne kasulik eelhoiatusaeg, lubatav

valehäirete määr, riskide avastamise määr ja mõju otsustele.

3. Katseprojekti

elluviimisega seotud

riskid ja nende

maandamismeetmed

on läbi mõeldud

Andmete, skoobi, integratsiooni ja institutsionaalse koostöö riskid

on tuvastatud ning enne täisarendust on kavandatud katkestus-

punkt. Põhjalikumalt tuleb käsitleda valehäireid, riskide märkamata

jäämist, mudeli kvaliteedi langust ja ekslike otsuste tagajärgi.

4. Projekti ajakava ja

eelarve realistlikkus

Ajakava on üldjoontes loogiline, kuid kuni kümne kasutusjuhu

arendamine, integreerimine ja valideerimine 24 kuuga on

ambitsioonikas. Mõistlik oleks projekti kaaluda etapiviisilisena,

alustada 1–2 kasutusjuhuga ning laiendada projekti alles pärast

põhihüpoteesi valideerimist.

Eelarve sisaldab suuri koondsummasid, mille töömaht, hinna-

kujunemine ja turuhinna alus pole piisavalt avatud. Lisaks esineb

tabelis arvutuslikke ebakõlasid, mistõttu vajab eelarve

täpsustamist.

5. Projekti

meeskonna

suutlikkus

Kaasatud asutused katavad varustuskindluse, valdkondliku

ekspertiisi, andmed, AI ja teadusliku valideerimise. Täpsustamist

vajavad võtmeisikud ning tehnilise ja sõltumatu valideerimise

kompetents.

8

MKM-i ja EVK põhirollid on kirjeldatud, kuid EVK tegelik vastutus,

tooteomanik ja tehnilise integratsiooni eest vastutaja vajavad

täpsustamist. Projektijuhtimise kavandatud ressurss võib projekti

ulatust arvestades olla napp.

Laiemaks rakendamiseks võiks kaaluda ka elutähtsa teenuse

osutajate kaasamist.

6. Valmisolek viia

innovatsiooniprojekti

tulemusi hiljem ellu

Rakendusvajadus ja institutsionaalne kasutaja on olemas ning

piloot seostub MKM-i ja EVK ülesannetega. Lahtised on teenuse

omanik, haldusmudel, jätkuarenduse ulatus ja küsimus, kas

teenust peaks osutama riik või erasektor.

Püsirahastuse, andmevoogude jätkusuutlikkuse ja institutsionaalse

vastutuse riskid on tuvastatud, kuid maandamismeetmed on

üldised ning omandi- ja teenusemudeli otsustamine on jäetud liiga

hilisesse etappi.

Projekt loob tehnilisi, õiguslikke ja tööprotsessiga seotud eeldusi,

kuid andmete tegelik kättesaadavus on fundamentaalne

eeltingimus. Varem tuleb lahendada püsivad andmekokkulepped,

jätkurahastus ning MKM-i ja EVK vastutusmudel.

Koondhindepunktid

ja koht pingereas

24,67 punkti. Koht 4/14.

Hindamiskomisjoni

ettepanek

Toetada tingimusel, et:

1. Vaadatakse üle ning võimalusel vähendatakse kasutusjuhtude arvu projekti skoobis, kuid selliselt, et edu mõõdikuks oleks endiselt kolm TRL7 tasemele realiseeritud kasutusjuhtu.

Lisamärkused Täiendada ideekavandit vastavalt tingimustele.

5. Kiltsi elektroonilise sõjapidamise innovatsioonikeskus (Kaitseministeerium)

Hindasid: Tea Danilov, Siim Sikkut, Villiko Nurmoja, Heidi Kakko, Anni Lehari, Tarmo Luumann,

Kristel Kriisa

Hinnatav kriteerium Märkused hinnangutest ja arutelust

1. Lahendatava

probleemi olulisus

Probleem on väga aktuaalne ja riiklikult oluline. GNSS- ja

raadiosagedushäirete sagenemine, droonide ja droonitõrje-

tehnoloogiate kiire areng ning realistliku EMC/EW katsekeskkonna

puudumine mõjutavad otseselt kaitsevõimet, avalike teenuste

toimepidevust ja Eesti ettevõtete arendusvõimalusi.

Avaliku sektori sekkumise vajadus on põhjendatud ka sellega, et

sagedusõiguste, õhuruumi, ohutusalade ja spetsiaalse taristu

küsimusi ei saa üksikud ettevõtted iseseisvalt lahendada.

9

2. Projekti

lahendussuunad on

läbimõeldud ja

põhjendatud

Analüüsi, kontseptsiooni loomise ja praktilise valideerimise

kolmeetapiline ülesehitus on loogiline. Samas on põhisuund –

püsiva Kiltsi keskuse loomine – üsna varakult ette valitud ning

alternatiivseid mudeleid, näiteks väiksemat püsitaristut, rentimist

või teenusepõhist lahendust, ei ole piisavalt võrreldud. Katse-

projekti fookus peaks olema eelkõige minimaalse vajaliku katse-

võimekuse tõendamisel, mitte täiemahulise keskuse rajamisel.

Lähenemine peab olema etapiviisiline.

3. Katseprojekti

elluviimisega seotud

riskid ja nende

maandamismeetmed

on läbi mõeldud

Riskianalüüs on väga põhjalik ning hõlmab õiguslikke, sagedus-,

lennuohutus-, tehnilisi, asukoha-, finants-, ajakava-, inimressursi ja

jätkusuutlikkuse riske. Täiendavalt tuleks põhjalikumalt hinnata

võimalike elektromagnetiliste häirete mõju merenavigatsioonile,

Haapsalu–Rohuküla maanteele, Haapsalu linnale ja sadamatele

ning tulevaste suuremate UAV- ja merenduskatsete taristu- ja

ohutusvajadusi.

Komisjoni arutelus peetakse vajalikuks teha juba esimeses etapis

põhjalik asukoha sobivuse analüüs.

4. Projekti ajakava ja

eelarve realistlikkus 24-kuuline ajakava on üldiselt realistlik ja loogiliselt üles ehitatud.

Samas on ajakava ja eelarvetabeli vahel mitmeid ajalisi erinevusi

ning enne suuremahuliste hangete käivitamist peaks analüüsietapi

lõpus olema selge otsustuspunkt.

Projekti peamine probleem on eelarve suur põhivara komponent.

Ligikaudu miljoni euro suurune katsetehnoloogia ja 250 000 euro

suurune inventar vajavad märksa detailsemat põhjendamist ning

eristamist tulevase püsikeskuse investeeringutest. Tuleks

analüüsida olemasoleva tehnika kasutamist, rentimist ja teenusena

hankimist ning vähendada võimalusel püsivara mahtu.

5. Projekti

meeskonna

suutlikkus

Meeskond on valdkondlikult tugev ning hõlmab kaitse, EW/EMC,

lennunduse, raadiosageduste, testimise, teadus-arenduse ja

taristu kompetentse. Rollid ja institutsioonide vastutus on

üldjoontes läbi mõeldud, kuid konkreetseid meeskonnaliikmeid ei

ole nimetatud ning operatiivne tööjaotus ei ole kõigis tegevustes

piisavalt selgelt seotud ajakava ja eelarvega. Täiendava ekspertiisi

vajadus on hästi teadvustatud.

Enne projekti alustamist tuleb formaliseerida kriitiliste partnerite

rollid. Täiendavalt tuleks kaasata Transpordiamet ning tugevamalt

kaitsetööstuse ja tulevaste teenusekasutajate esindajad.

6. Valmisolek viia

innovatsiooniprojekti

tulemusi hiljem ellu

Võrreldes varasema projektiversiooniga on jätkumudel oluliselt

paremini läbi mõeldud. Kavandatud on kaks võimalikku mudelit –

erasektori operaator või keskne avaliku sektori kompetentsikeskus

– ning nende puhul on käsitletud rolle, rahastust ja üleminekut.

10

Samas ei ole võimeomanik, operaator ega püsirahastus veel

otsustatud.

Kasutuselevõtu riske ja eeldusi on valdavalt käsitletud, kuid

tegelikku nõudlust ja elutsüklikulu tuleks valideerida võimalikult

vara.

Komisjoni arutelu tulemusel peetakse vajalikuks tuua püsimudeli/

opereerimismudeli ja äriplaani analüüs ettepoole, hiljemalt projekti

teise etappi, et enne suuremaid tehnoloogiainvesteeringuid oleks

selge, kes võimekust hiljem opereerib, kes seda kasutab ja milline

on jätkusuutlik rahastusmudel.

Koondhindepunktid

ja koht pingereas

24,43 punkti. Koht 5/14.

Hindamiskomisjoni

ettepanek

Toetada tingimustel, et:

1. Projekti eelarvet vähendatakse tehnoloogiaostude arvelt 1 700 000 eurole nii, et projektil säiliks maksimaalne mõju.

2. Esimeses etapis tehakse asukoha sobivuse analüüs.

3. Teises etapis tehakse püsimudeli opereerimise analüüs.

Lisamärkused Täiendada ideekavandit vastavalt tingimustele.

6. Ruumiandmete süvaõppe andmestiku testimine automaatse Eesti Topograafia

Andmekogu uuendajana ja poliitika kujundamist abistava tööriistana (Maa- ja

Ruumiamet, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus)

Hindasid: Tea Danilov, Siim Sikkut, Villiko Nurmoja, Heidi Kakko, Anni Lehari, Tarmo Luumann,

Kristel Kriisa

Hinnatav kriteerium Märkused hinnangutest ja arutelust

1. Lahendatava

probleemi olulisus

Probleem on konkreetne ja suuremahuline. ETAK-i uuendamine on

käsitööpõhine, kulutab tohutult töötunde aastas ning andmete

aeglane uuenemine vähendab nende väärtust nii riigi enda

tööprotsessides, analüüsides kui sisendina ettevõtluse jaoks.

Probleem on aktuaalne, ruumiandmed ei leia piisavalt kasutust

otsuste alusena ja poliitikakujunduse seisukohast oluliste

küsimuste vastamisel.

2. Projekti

lahendussuunad on

läbimõeldud ja

põhjendatud

Projekt on tehnoloogiliselt selgelt uuenduslik, kuid lahenduse

visioon ja tehniline arhitektuur on juba paigas ja alternatiividele

palju ruumi ei ole. Innovatsioonifondist rahastatakse katseprojekte,

mille maksimaalne TRL on 7.

Projekti skoop vajab täpsustamist, eelkõige AI-assistendi ja

poliitikakujundamise funktsionaalsuse osas. AI-põhise poliitika-

kujundamise osa on praegusel kujul veel ebamäärane ja nõrgalt

läbimõeldud. Skoobi täpsustamisel on oluline jälgida, et alles jääks

loomulikus keeles päringute tegemise võimalus, et kasutaja saaks

11

andmetelt infot küsida ilma GIS-i või ruumiandmete tehnilisi

eripärasid tundmata. Innovatsiooniprojekti kese ei pea ilmtingimata

liikuma üldise LLM-i arendamisele, vaid põhirõhk peaks jääma

ruumiandmete mustreid tuvastava süvaõppe-/masinõppemudelile.

3. Katseprojekti

elluviimisega seotud

riskid ja nende

maandamismeetmed

on läbi mõeldud

Riskid on loetletud ning valdavalt tehnilist laadi.

Täiendavat käsitlemist vajavad aga riskid, mis kaasnevad AI-

väljundite kasutamisega ametlike ruumiandmete muutmisel ja

võimalike õiguslike tagajärgedega (nt õuealade ja maamaksu

puhul), samuti see, mis saab siis, kui mudel ei saavuta seatud

täpsuslävendeid.

4. Projekti ajakava ja

eelarve realistlikkus

Taotluses esitatud ajakavas on ebakõlad (18 kuud vs tegevuskava

21 kuud). Ajaperiood tundub ette nähtud skoobiks mõneti pingeline

ja optimistlik. MaRu-l on paralleelselt töös palju projekte, mistõttu

tuleb kaaluda, kas projektijuhtimise võimekus ja ressursid on

piisavad nii mitme projekti paralleelseks teostamiseks. Erinevates

kohtades on kasutatud erinevaid summasid ning ka projekti

etappide arv ei ole järjepidev – mainitud on nii kolme kui viit etappi.

Välja on toodud 20% ulatuses riskipuhver, mille kasutus ei ole

sisuliselt lahti kirjutatud.

5. Projekti

meeskonna

suutlikkus

Meeskond koosneb projektijuhist, tootejuhist ja süsteemiarhitektist.

Jääb ebaselgeks, millised teised välised osapooled konkreetselt

kaasatakse. Taotlus ei kirjelda piisavalt konkreetselt, millist

täiendavat süvaõppe, georuumi-AI, andmekaitse/õiguslikku või

sõltumatut valideerimisekspertiisi projekti jooksul vajatakse ja

kuidas see kaasatakse.

6. Valmisolek viia

innovatsiooniprojekti

tulemusi hiljem ellu

Valmisolek tulemusi ellu viia on seotud MaRu AI-teekaardiga 2026-

2027 ning positiivsete tulemuste korral soovitakse lahendus

päriselt kasutusele võtta. Hinnatud on ka kasutuselevõtu jooksvad

kulud.

Koondhindepunktid

ja koht pingereas

23,00 punkti. Koht 6/14.

Hindamiskomisjoni

ettepanek

Toetada tingimustel, et:

1. Projekti eelarvest eemaldatakse 20% riskipuhver ning eelarvet korrigeeritakse vastavalt tegelikult põhjendatud kuludele.

2. Projektitiimile seatakse kõrged nõuded projektijuhtimise, tehnilise võimekuse ja partneritevahelise koostöö osas, arvestades projekti keerukust ja sõltuvusi teiste arendustega (MARUs, PRIAs ja mujal). Vältima peab dubleerivaid arendusi ning võimalusel kasutada ühiseid andmemudeleid, ühiseid tehnilisi komponente ja kooskõlastatud andmekasutuse põhimõtteid.

3. Ideekavandis ja taotluses esinevad sisulised, arvutuslikud ja vormilised vastuolud ning vead parandatakse. Sealhulgas tuleb ühtlustada projekti etapid,

12

eelarvenumbrid, tegevuste kirjeldused ja oodatavad tulemused.

4. Projekti põhikomponendid kujundatakse nii, et ruumiandmete analüüsi võimekuse loomine ei sõltuks AI- assistendi valmimisest. Projekti minimaalne iseseisev tulemus peab olema ruumiülevaate ja ruumiandmete analüüsi võimekuse loomine.

Lisamärkused Täiendada ideekavandit vastavalt tingimustele.

7. Tuleviku ehitamis- ja planeerimiskeskkonna tsentraalse orkestreerimis- ja

kvaliteedikontrolli katseprojekt (Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus)

Hindasid: Tea Danilov, Siim Sikkut, Villiko Nurmoja, Heidi Kakko, Anni Lehari, Tarmo Luumann,

Kristel Kriisa

Hinnatav kriteerium Märkused hinnangutest ja arutelust

1. Lahendatava

probleemi olulisus

Probleem on aktuaalne ja praktiline. Praegune arendusmudel, kus

mitu välist arenduspartnerit arendavad süsteemi eri loogikate

alusel, tekitab killustatust, ühildumisprobleeme ja vajaduse

kesksema orkestreerimise järele. Komisjoni hinnangul on vajadus

arenduste, vigade, klienditõrgete ja paranduste terviklikuma

käsitluse järele hästi põhjendatud. Projektil on potentsiaal anda

väärtust ka laiemalt kui ühe infosüsteemi vaates, eeldusel et

lahendus ja saadud õppetunnid on ülekantavad teistele avaliku

sektori süsteemidele.

2. Projekti

lahendussuunad on

läbimõeldud ja

põhjendatud

Lahendussuunad toetavad projekti eesmärki ning on selgelt

uuenduslikud ja eksperimenteerimist võimaldavad, kuid projekti

skoop on praegusel kujul liiga lai ja ambitsioonikas. Ühe projekti

raames soovitakse 19 kuuga katsetada mitut sisuliselt eraldiseisvat

kasutusjuhtu – keskset multi-agentset orkestreerimist, AI-põhist

koodiloomet, iseparanevaid teste, intsidentide diagnoosi,

kasutajatuge ning küberturbe ja vastavuskontrolli lahendusi –,

mistõttu on oht, et fookus hajub ja ühest projektist kujuneb mitu

paralleelset innovatsiooniprojekti.

Positiivne on valmisolek lahendusi katsete põhjal muuta või

asendada hübriid- ja traditsiooniliste lahendustega. Samas on

tehnoloogilised valikud kirjeldatud juba väga konkreetselt, mistõttu

vajab täiendavat põhjendamist, kas enne turukonsultatsiooni on

otstarbekas siduda projekt konkreetsete platvormide ja

tehnoloogiatega või tuleks jätta lahendustee avatuma ja

tehnoloogianeutraalsemana.

13

3. Katseprojekti

elluviimisega seotud

riskid ja nende

maandamismeetmed

on läbi mõeldud

Tehnoloogilised ja organisatsioonilised riskid on üldiselt hästi

teadvustatud. Oluliste riskidena tõusevad esile liiga lai skoop,

ühest tarnijast sõltuvus, lahenduse võimalik halb ülekantavus

teistesse süsteemidesse ning sõltuvus olemasolevate

arenduspartnerite valmisolekust oma seniseid tööviise muuta.

Täiendav risk on see, et nelja välise arenduspartneri kaasatus ei

ole veel piisavalt kindel. Projekti tulemuste rakendamine võib

eeldada tellijapoolsete arendusreeglite ning tulevaste hangete

nõuete muutmist. Samuti tuleb maandada riski, et projekt sõltub

liigselt paralleelsetest MaRu/KeMIT tegevustest või sellest, et

teised osapooled liiguvad samas tempos.

4. Projekti ajakava ja

eelarve realistlikkus

Ajakava tundub kavandatud töömahu suhtes pingeline. Komisjoni

hinnangul on lühikese aja jooksul planeeritud liiga palju erinevaid

tegevusi ja katsetusi. Samas ei ole kõik tööd omavahel otseselt

sõltuvad, mistõttu tuleks hinnata, kas osa tegevusi saaks teha

paralleelselt ja projektiperioodi täpsemalt struktureerida. Komisjoni

arutelus pakutakse võimaliku orientiirina ligikaudu 12 kuud

sisuliseks arenduseks, millele lisanduks hankemenetluse aeg.

Projektijuht põhjendas pikemat perioodi vajadusega teha katse-

eksitus-tüüpi katsetamist ning kombineerida erinevaid andme-

allikaid ja kasutusjuhte. Eelarvet hinnatakse üldiselt läbimõelduks.

Positiivselt tuuakse välja, et arvestatud on ka AI-lahenduste

tegelike kasutuskuludega, näiteks tekstitöötlusmahust sõltuvate

kuludega. Eelarve realistlikkus sõltub siiski otseselt sellest, kui

laiaks projekt lõpuks jääb.

5. Projekti

meeskonna

suutlikkus

Praegune kaheliikmeline tuumikmeeskond tundub projekti mahu ja

keerukuse suhtes napp. Komisjoni hinnangul vajab taotlus

selgemat kirjeldust sellest, kes projekti tegelikult veavad, millised

on nende rollid ja kompetentsid ning kuidas tagatakse piisav

tehniline ja projektijuhtimise võimekus.

Positiivne on, et KEMIT-is tegelevad teemaga juba süsteemi-

arhitektid ning meeskonda on plaanis laiendada ka MaRu poolelt.

Arendus ja katsetused on kavas hankida turult, samal ajal kui

sisemine meeskond peaks hoidma tervikpilti ja juhtima

arhitektuurseid valikuid. Komisjoni soovitus on täiendada

projektitiimi kirjeldust ning näidata selgemalt, et KEMIT ise on

projekti sisuline omanik ja valmis seda ellu viima.

6. Valmisolek viia

innovatsiooniprojekti

tulemusi hiljem ellu

Projektil on potentsiaal laiemaks kasutuselevõtuks, kuid see

eeldab, et lahendus ei jää ühe süsteemi või ühe tarnija

spetsiifiliseks. Komisjoni hinnangul tekib projektil suurem väärtus

siis, kui saadud kogemus ja lahendusloogika on praktiliselt jagatav

ka teiste avaliku sektori IT-majadega.

Soovitati kaasata teised IT-majad ja erasektori partnerid juba

projekti käigus, näiteks nõukoja või juhtrühma kaudu. See aitaks

varakult testida lahenduse ülekantavust, suurendada teiste

organisatsioonide valmisolekut tulemusi kasutada ka väljaspool

14

konkreetset projekti või infosüsteemi ning vältida olukorda, kus

skaleerimise võimalusi hakatakse hindama alles projekti lõpus.

Hilisema kasutuselevõtu eelduseks võivad olla ka tellijapoolsete

reeglite ja tulevaste hangete nõuete kohandamine.

Koondhindepunktid

ja koht pingereas

22,67 punkti. Koht 7/14.

Hindamiskomisjoni

ettepanek

Toetada tingimustel, et:

1. Projektimeeskonda täiendatakse ning taotluses tuuakse selgelt välja projekti võtmeisikud, nende rollid, vastutus ja pädevus, et oleks piisavalt tõendatud meeskonna võimekus projekti kavandatud mahus ellu viia.

2. Projekti juurde moodustatakse nõuandev kogu või nõukoda, kuhu kaasatakse lisaks projekti osapooltele ka teiste avaliku sektori IT-majade ning erasektori esindajad.

Lisamärkused Täiendada ideekavandit vastavalt tingimustele.

8. TeeTark: TI otsustustugi (Transpordiamet)

Hindasid: Tea Danilov, Siim Sikkut, Heidi Kakko, Anni Lehari, Tarmo Luumann, Kristel Kriisa

Hinnatav kriteerium Märkused hinnangutest ja arutelust

1. Lahendatava

probleemi olulisus

Probleem on valdkonnas aktuaalne ning teede korrashoiu,

remondivajaduse ennetamise ja ajaloolise teadmise säilitamise

vaatest sisuline. Samas jääb komisjonile mulje, et suur osa

kavandatud tegevustest on pigem tavapärane valdkondlik arendus-

ja andmekorrastustöö ning senise mahajäämuse vähendamine,

mitte selgelt innovatsioonifondi profiilile vastav arendus.

Komisjoni hinnangul vajab tugevamat põhjendamist, milles seisneb

probleemi uudsus ja miks ei ole tegemist tegevustega, mis peaksid

kuuluma organisatsiooni tavapärase arendustöö hulka. Samuti

jääb majandusliku mõju hinnang liiga hüpoteetiliseks ning vajab

paremat tõendamist.

2. Projekti

lahendussuunad on

läbimõeldud ja

põhjendatud

Lahendussuundade eesmärk on parandada teede seisundi,

remondivajaduse ja ennetava hoolduse planeerimist ning siduda

paremini olemasolevaid andmeid ja süsteeme. Võimaliku

lisaväärtusena nähakse ajaloolise teadmise säilitamist,

kvaliteedinäitajate parandamist ning eri süsteemide omavahelist

paremat suhtlust.

Komisjoni peamine kõhklus on siiski, kas kavandatud lahendus on

piisavalt innovaatiline või on tegemist tavapärase infosüsteemi- ja

andmearendusega. Soovitatakse kaaluda väiksemat ja sihitumat

pilooti, kus valitakse piiratum andmemaht või konkreetsem

kasutusjuht, mille pealt saaks lahenduse väärtust ja toimivust

tõendada.

15

3. Katseprojekti

elluviimisega seotud

riskid ja nende

maandamismeetmed

on läbi mõeldud

Peamised riskid on seotud projekti liiga suure skoobi, ebapiisavalt

põhjendatud majandusliku mõju ning vähese välise kaasamisega.

Samuti on risk, et projektist kujuneb tavapärane infosüsteemide

korrastamise ja andmekvaliteedi parandamise arendus, mille

innovatsioonikomponent jääb nõrgaks.

Täiendav risk on see, et osa vajalikust arendusest on

teedesektoris juba mujal käimas ning projekt võib hakata

dubleerima olemasolevaid tegevusi. Vajab selgemat kaardistamist,

millised lahendused või arendused on juba olemas ja milles

seisneb kavandatava projekti täiendav väärtus.

Kriisiolukorras kasutamise võimalust on mainitud, kuid vastavaid

osapooli ei ole seni kaasatud. Kui kriisikasutus on oluline osa

projekti väärtuspakkumisest, tuleks ka need kasutajad varakult

kaasata.

4. Projekti ajakava ja

eelarve realistlikkus

Ajakava hinnatakse pigem pikaks ning komisjon tõstatab

küsimuse, kas projekti oleks võimalik teha lühema perioodi ja

väiksema skoobiga. Projektijuhi hinnangul on skoop suur, kuid

vajadusel oleks võimalik vähendada näiteks kasutatavate andmete

mahtu või piirata väljundeid.

Eelarve põhjendatus vajab täiendavat selgitamist. Eelkõige tekitab

küsimusi ligikaudu 400 000 euro suurune andmete korrastamise

kulu ning selle kujunemise loogika. Maksumuse hinnang põhineb

TRAM-i sisemiste IT-ekspertide hinnangul, kuid välist

turukonsultatsiooni ei ole tehtud. Komisjoni hinnangul tuleks

eelarve realistlikkuse tõendamiseks kasutada laiemat turusisendit.

5. Projekti

meeskonna

suutlikkus

Komisjoni peamine kriitika ei ole suunatud meeskonna otsese

pädevuse, vaid pigem kaasamise ja välise sisendi vähesuse

suunas. Projekti maksumus ja tehniline lahendus on hinnatud

suuresti organisatsiooni enda ekspertide poolt ning väliseid

turuosalisi ei ole piisavalt kaasatud.

Soovitav on kaasata projekti ettevalmistusse rohkem väliseid

eksperte, turuosalisi ning võimalikke kasutajaid, et valideerida nii

tehnilist lahendust, maksumust kui ka kasutusvajadust. See aitaks

vähendada riski, et projekt lahendab üksnes organisatsioonisisest

mahajäämust.

6. Valmisolek viia

innovatsiooniprojekti

tulemusi hiljem ellu

Projekti võimalik laiem väärtus seisneb selles, et loodav tööriist või

teadmus võiks olla kasutatav lisaks Transpordiametile ka era-

sektoris ja kohalikes omavalitsustes. Eriti KOV-ide puhul võiks

väärtus seisneda ennetava teehoolduse ja remondiplaneerimise

paremas toetuses.

Samas ei ole laiem kasutuselevõtt veel piisavalt läbi töötatud.

Vajab selgemat kirjeldust, millised osad lahendusest on üle-

kantavad teistele teede valdajatele, millised andmed ja

funktsioonid oleksid neile kättesaadavad ning kuidas kaasatakse

potentsiaalsed kasutajad juba projekti jooksul.

16

Positiivse aspektina võib projekt anda erasektori ettevõtetele

praktilise kogemuse ja referentsi, kui arendus hangitakse turult ja

tulemused on hiljem laiemalt kasutatavad.

Koondhindepunktid

ja koht pingereas

22,67 punkti. Koht 8/14.

Hindamiskomisjoni

ettepanek

Toetada tingimustel, et:

1. Ajakava vaadatakse üle ja lühendatakse soovitavalt maksimaalselt 18 kuu peale. Ajakava tuleb siduda selgete vahe-eesmärkide ja tulemustega.

2. Projekti skoopi kitsendatakse ja tegevusi prioriseeritakse, tuues välja põhieesmärgi saavutamiseks vältimatud tegevused ja andmemahud ning need, millest on võimalik loobuda või need järgmisse etappi jätta.

3. Projekti kaasatakse vähemalt mõned võimekamad KOV-id, et valideerida lahenduse kasutatavust väljaspool Transpordiametit ning hinnata selle rakendatavust kohaliku teedevõrgu ennetavas hoolduses ja remondiplaneerimises.

4. Olemasolevad Teede Tehnokeskuse arendused ja andmed käsitletakse tervikuna koos kavandatava projektiga ning tagatakse nende sidumine, vältides dubleerivaid arendusi.

5. Projekti eeltingimus on loodava andmekihi laiem kasutatavus ka teiste asjaomaste osapoolte poolt, sh KOV- id ja erasektor, mitte üksnes Transpordiametil oma sisemises töös.

Lisamärkused Täiendada ideekavandit vastavalt tingimustele.

9. Täpispinnaseire projekt maa digikaksiku loomiseks (PRIA)

Hindasid: Tea Danilov, Siim Sikkut, Villiko Nurmoja, Heidi Kakko, Anni Lehari, Tarmo Luumann,

Kristel Kriisa

Hinnatav kriteerium Märkused hinnangutest ja arutelust

1. Lahendatava

probleemi olulisus

Probleem on aktuaalne. Kuigi suuresti on tegu PRIA-sisese

tehnoloogilise vajaku likvideerimisega, saab projekti pidada

laiemalt oluliseks, kuna ruumimuudatuste automaatset ülevaadet

vajavad ka teised ametkonnad (MaRu).

Projekt toetab avaliku sektori tootlikkust, halduskoormuse

vähendamist, andmepõhist juhtimist, digiriiki ja ressursside

paremat kasutamist. Osa hindajaid peab strateegilist seost Eesti

2035-ga üldsõnaliseks.

2. Projekti

lahendussuunad on

läbimõeldud ja

põhjendatud

Mitme andmeallika ja markeripõhise analüüsi ühendamine vastab

probleemile hästi. Samas liigutakse liiga kiiresti väga laia

digikaksiku ja agentse AI-lahenduseni.

Lahendus toetab otseselt seireprobleemi lahendamist, kuid

minimaalne katsetatav tervik ja edu kriteeriumid pole selged.

17

Määrata tuleb mudeli täpsuse, valehäirete, ajavõidu ja töömahu

vähenemise sihttasemed.

Projekt katsetab erinevaid andmeallikaid, vabavara- ja kommerts-

mudeleid ning nende kombinatsioone. Lai tehnoloogiline raam küll

võimaldab innovatsiooni, kuigi üldine lahenduskontseptsioon on

juba ette määratud. Pigem on paljuski tegemist tavapärase IT-

arendusprojektiga, mis tekitab küsimuse, kas innofond rahastus-

allikana on sellele projektile õige.

3. Katseprojekti

elluviimisega seotud

riskid ja nende

maandamismeetmed

on läbi mõeldud

Tehnilised, andme-, hanke- ja integratsiooniriskid on põhjalikult

kaardistatud. Täiendamist vajavad ebatäpsete otsuste tagajärjed,

mudeli kvaliteedi muutumine ajas, üldistatavus, kommertsandmete

sõltuvus ja kattuvus MaRu projektiga.

4. Projekti ajakava ja

eelarve realistlikkus

Ajakava on üldjoontes loogiline, kuid 18 kuud on pingeline ning

hankeprotsess, tehniliste ebaõnnestumiste puhver ja PRIA enda

AI-meeskonna panus pole piisavalt nähtavad. Mudelite tegelikuks

katsetamiseks jääb suhteliselt vähe aega.

Üle poole eelarvest moodustava kogu Eestit katvate kommerts-

satelliidiandmete kulu kujunemine pole piisavalt põhjendatud.

Projekti ja eelarve skoopi tuleb kitsendada põhjendatud katsealade

valikuga, kuni 20% üle-eestilisest katvusest. Täpsustada tuleb

testalade maht, hilisemad püsivad andmekulud, PRIA AI-

meeskonna panus ning investeeringu tasuvus võrreldes

prognoositava säästuga.

5. Projekti

meeskonna

suutlikkus

Puuduvad nimelised vastutajad ja koormused ning mitu kriitilist

kompetentsi tuleb leida väljast.

Projektijuhtimise mudel, juhtrühm ja põhirollid on selgelt

kirjeldatud. Täpsustada tuleb koormused ning PRIA AI-meeskonna

ja sisseostetavate ekspertide tegelik töö- ja vastutusjaotus.

Kaugseire-, ruumiandmete, arenduse ja arhitektuuri ekspertiisi

sisseostmine on läbi mõeldud.

PRIA-l on koostöösuhted MaRu ja teiste partneritega, kuid MaRu

ei ole (veel) projektipartner. Projektide tugeva kattuvuse tõttu oleks

vaja tihedamat koostööd või projektide ühendamist.

6. Valmisolek viia

innovatsiooniprojekti

tulemusi hiljem ellu

Rakenduspotentsiaal on kõrge, sest lahendus toetab otseselt PRIA

põhitegevust ja olemasolevat pinnaseireprotsessi. Peamine

küsimus on majanduslik jätkusuutlikkus, sealhulgas andmete

ostmise püsikulu.

Kasutuselevõtu vajadus on olemas, kuid püsilahenduse andme-,

IT- ja mudelihalduse kulud ning kommertsandmete jätkurahastus

pole läbi töötatud. Tuleb näidata, kas prognoositav sääst säilib

pärast kõiki püsikulusid.

PRIA-l on olemas vajalik tööprotsess, AI-taristu ja sisemine

kompetents ning olulist õigusmuudatust ei eeldata. Laiemaks

18

rakendamiseks on aga vaja koostööd MaRu-ga ja riigiüleseid

kokkuleppeid.

Koondhindepunktid

ja koht pingereas

22,29 punkti. Koht 9/14.

Hindamiskomisjoni

ettepanek

Mitte toetada

Lisamärkused Ettepanek „mitte toetada“ tuleneb projekti kohast kujunenud

pingereas, jäädes alla 10 miljoni euro lävendi.

10. Mehitamata kaabeldrooniga seirerobot idapiirile (Politsei- ja Piirivalveamet)

Hindasid: Tea Danilov, Siim Sikkut, Villiko Nurmoja, Heidi Kakko, Anni Lehari, Tarmo Luumann,

Kristel Kriisa

Hinnatav kriteerium Märkused hinnangutest ja arutelust

1. Lahendatava

probleemi olulisus

Piiriseire probleem on väga aktuaalne ja otseselt seotud PPA

põhitegevusega. GNSS-häiringud, piiratud inimressurss ning

seiretaristu katvuse piirangud vähendavad võimalust tagada

pidevat olukorrateadlikkust. Projekt toetab julgeoleku, turvalisuse,

innovatsiooni ja avaliku sektori tõhususe eesmärke. Samas ei ole

probleem iseenesest seotud ainult ühe konkreetse roboti-

lahendusega ning selle lahendamiseks on võimalik kasutada

erinevaid tehnoloogilisi lähenemisi.

2. Projekti

lahendussuunad on

läbimõeldud ja

põhjendatud

Maismaaroboti ja kaabeldrooni kombinatsioon on tehnoloogiliselt

huvitav ja probleemiga seotud, kuid lahendus on juba taotluses

väga detailselt ette määratud. Alternatiivseid tehnoloogiaid ja

arhitektuure ei ole piisavalt võrreldud. Hindajate hinnangutes

esineb erinevusi selle osas, kui realistlik on kavandatud

autonoomsustase, kuid läbivaks küsimuseks jääb, kas projekt

peaks testima just etteantud UGV + kaabeldrooni lahendust või

alustama laiemast probleemipõhisest turu- ja tehnoloogia-

analüüsist.

3. Katseprojekti

elluviimisega seotud

riskid ja nende

maandamismeetmed

on läbi mõeldud

Õigus-, andmekaitse-, AI-, küber- ja integratsiooniriske on

käsitletud, kuid tehnoloogilised ja füüsilise käitamise riskid vajavad

märksa tugevamat tähelepanu. Puudulikult on käsitletud näiteks

autonoomsustehnoloogia küpsust, süsteemiintegratsiooni,

töökindlust, valehäireid, sidekatkestusi, sabotaaži, roboti

kinnijäämist ning ohutut toimimist rikete korral olukorras, kus

inimesel puudub kiire juurdepääs süsteemile.

4. Projekti ajakava ja

eelarve realistlikkus Etapid on loogilised, kuid tehniliselt keeruka süsteemi arendus,

erinevate tootjate seadmete integratsioon ja katsetamine võivad

ettenähtud ajaraamis osutuda väga ambitsioonikaks.

Eelarve struktuur on olemas, kuid puudub turu-uuring ning osa

hindajaid peab kavandatud tehnoloogilise ambitsiooni saavutamist

19

selle eelarve piires ebarealistlikuks. Soovitatav on siduda rahastus

etapiviisiliste tehniliste otsustuspunktidega ning kaaluda

komponentide eraldi ostmise ja PPA-poolse integreerimise asemel

terviklahenduse hankimist vastava tehnilise kompetentsiga

konsortsiumilt.

5. Projekti

meeskonna

suutlikkus

PPA meeskond katab hästi operatiivse piirivalve, õiguse,

andmekaitse, infoturbe, side ja hankimise vaate. Kriitilise

puudujäägina ei ole põhimeeskonnas selgelt tagatud autonoomse

robootika, droonitehnoloogia, masinnägemise ning keeruka

süsteemiintegratsiooni kompetentse. Need on kavas valdavalt

sisse osta. Meeskonnaliikmeid ei ole nimeliselt nimetatud ning

mitme olulise välispartneri kaasamine on veel kavatsuse tasandil.

6. Valmisolek viia

innovatsiooniprojekti

tulemusi hiljem ellu

PPA-l on selge operatiivne vajadus ning positiivse tulemuse korral

loomulik roll lahenduse kasutajana. Samas ei ole veel piisavalt

selge, kuidas jõutakse prototüübist püsivõimekuseni, milline oleks

ühe süsteemi tegelik hind, hooldus- ja elutsüklikulu ning millisest

allikast kaetakse edasine rahastus. Püsikasutuse, skaleerimise ja

töökorralduslike muudatuste riskid vajavad konkreetsemat

rakendusplaani.

Koondhindepunktid

ja koht pingereas

21,71 punkti. Koht 10/14.

Hindamiskomisjoni

ettepanek

Mitte toetada

Lisamärkused

11. Merepesa - droonide testimisplatvormi piloteerimine Eesti merelises keskkonnas

(Riigilaevastik, Riigikantselei, Kliimaministeerium)

Hindasid: Tea Danilov, Siim Sikkut, Villiko Nurmoja, Heidi Kakko, Anni Lehari, Kristel Kriisa.

Hindamisest taandas ennast Tarmo Luumann.

Hinnatav kriteerium Märkused hinnangutest ja arutelust

1. Lahendatava

probleemi olulisus

Mereliste droonide katsetamisega seotud probleem on aktuaalne

nii julgeoleku, innovatsiooni kui ka Eesti drooni- ja kaitsetööstuse

konkurentsivõime seisukohast. Eestis puudub ühtne ja selgelt

korraldatud raamistik mereliste droonikatsete läbiviimiseks ning

praegused menetlused on killustunud ja ajamahukad. Projekt

haakub innovatsiooni, ettevõtluse, kriisikindluse ja julgeoleku

eesmärkidega.

Hindamiskomisjoni arutelu keskne küsimus on, kuivõrd on

eraldiseisva Eesti testimisteenuse vajadus tõendatud, arvestades

olemasolevaid testimisvõimalusi Soomes, Lätis, Rootsis ning

milles seisneks Eesti lahenduse selge konkurentsieelis.

20

2. Projekti

lahendussuunad on

läbimõeldud ja

põhjendatud

Mobiilse laevapõhise testimisplatvormi, õigus- ja teenusmudeli

ning praktiliste katsete kombineerimine on probleemiga sisuliselt

seotud ja olemasoleva Riigilaevastiku vara kasutamine võib luua

sünergiat. Samas on lahendus juba varases faasis tugevalt

lukustatud mobiilse platvormi ümber ning alternatiivseid lahendusi

– näiteks sadamapõhist või statsionaarset katsekeskkonda,

olemasoleva taristu koordineeritud kasutamist või hübriidmudelit –

ei ole piisavalt võrreldud. Enne mahuka tehnilise võimekuse

rajamist tuleks valideerida teenuse nõudlus, võimalikud kliendid,

maksevalmidus ja ärimudel.

Komisjoni arutelus rõhutatakse vajadust käsitleda projekti

etapiviisiliselt: esmalt valideerida teenus ja ärimudel ning alles

selle järel otsustada, milline füüsiline võimekus on tegelikult

vältimatu.

3. Katseprojekti

elluviimisega seotud

riskid ja nende

maandamismeetmed

on läbi mõeldud

Riskianalüüs on üldiselt põhjalik. Käsitletud on muu hulgas

õiguslikke piiranguid, GNSS- ja sidehäiringuid, laeva sobivust,

kompetentside olemasolu, nõudlust, teenuse hinda ning

julgeolekukeskkonna mõju. Täiendavat käsitlust vajavad tehnilise

integratsiooni, meresõidu- ja lennuohutuse, küberturbe ning

tarneriskid. Keskse riskina tõuseb esile nõudluse ja jätkusuutliku

ärimudeli ebakindlus: selle riski maandamine peaks algama enne

põhivarasse suuremahuliste investeeringute tegemist.

4. Projekti ajakava ja

eelarve realistlikkus

Ajakava on üldiselt loogiline ja etapiviisiline, kuid reaalne testimine

algab suhteliselt hilja ning mitmed tegevused, millega alles

valideeritakse projekti mõttekust, võiksid eelneda projekti

mahukamale investeerimisfaasile. Suurim probleem on eelarves

kavandatud tehnilise põhivara maht. Ligikaudu 934 000 euro

suuruse tehnilise võimekuse täpne sisu ja vajadus selgub alles

projekti jooksul ning täiendavaid küsimusi tekitavad sidehäirete

seadmete ostu või rentimise valikud.

Komisjoni arutelus kujunes selgeks seisukohaks, et

innovatsioonifondi roll ei peaks olema suuremahulise põhivara

väljaehitamise rahastamine enne teenuse ja vajaduse

valideerimist.

5. Projekti

meeskonna

suutlikkus

Meeskonna ülesehitus on valdkondlikult mitmekesine ning hõlmab

merenduse, strateegilise juhtimise, õigusruumi, julgeoleku,

ettevõtluse ja droonitehnoloogia kompetentse. Juhtimisstruktuur ja

põhirollid on üldiselt selgelt kirjeldatud ning täiendava ekspertiisi

vajadus on teadvustatud. Nõrkusena ei ole konkreetseid

meeskonnaliikmeid nimeliselt nimetatud ning kõigi kavandatud

partnerite tegelik osalemisvalmidus ei ole tõendatud. Kaasatud ei

ole olulisi osapooli nagu Merevägi.

6. Valmisolek viia

innovatsiooniprojekti

tulemusi hiljem ellu

Positiivse piloodi korral kavandatakse leida katsealale tulevane

haldaja, kuid operaator, kliendid, rahastusmudel, püsikulud ning

minimaalne vajalik kasutusmaht ei ole praegu piisavalt selged.

21

Projekti õiguslikud ja korralduslikud eeldused on läbi mõeldud, kuid

ärilise ja institutsionaalse jätkusuutlikkuse kindlus on madal.

Komisjoni hinnangul peavad tulevane operaator ja vähemalt

põhilised kliendid olema enne suure investeeringu tegemist

selgemalt kinnitatud, näiteks koostöökinnituste või MOU-dega.

Koondhindepunktid

ja koht pingereas

21,33 punkti. Koht 11/14.

Hindamiskomisjoni

ettepanek

Mitte toetada

Lisamärkused

12. AI-põhine raamatukogude vahetuskogu töövoo prototüüp ja ringmajanduslik

jaotusmudel (Rahvusraamatukogu)

Hindasid: Tea Danilov, Siim Sikkut, Heidi Kakko, Anni Lehari, Tarmo Luumann, Kristel Kriisa

Hinnatav kriteerium Märkused hinnangutest ja arutelust

1. Lahendatava

probleemi olulisus

Teavikute käitlemine on käsitöömahukas ning suur osa võimalikust

taaskasutusressursist jääb kasutamata. Probleem on mõõdetav,

kuid selle riigiülene olulisus ja tegelikult ringlusse suunatavate

teavikute maht pole piisavalt tõendatud. Lahenduse skaleeritavus

teistesse valdkondadesse ilma suuremahulise lisaarenduseta jääb

küsitavaks.

Projekt toetab kestlikku ressursikasutust, digitaliseerimist,

andmepõhist juhtimist ja avaliku sektori tõhusust. Mõju jääb siiski

peamiselt raamatukogu- ja kultuurisektorisse ning seos Eesti 2035-

ga on pigem kaudne.

2. Projekti

lahendussuunad on

läbimõeldud ja

põhjendatud

AI-toega töövoog ja partneriportaal võivad probleemi lahendada,

kuid lihtsamad alternatiivid on liiga kiiresti kõrvale jäetud.

Võrdluses puudub laohaldussüsteemil, digitaalsel portaalil ja

reeglipõhisel sobitamisel põhinev lahendus ilma AI-ta.

Lahendus võib vähendada käsitööd ja suurendada ringlust, kuid

alusprotsessid, andmed ja reeglid vajavad esmalt korrastamist.

Kavandatud katse ei erista AI mõju tavapärase digitaliseerimise,

laohalduse ja portaali mõjust ja AI vajalikkus ei ole seetõttu ilmne.

Hange jäetakse tehnilise teostuse osas paindlikuks, kuid

lahendusruum on juba tugevalt AI-põhiseks ja eraldiseisva

süsteemi loomiseks raamitud. Rohkem tuleks avada lihtsamate ja

odavamate lahenduste katsetamist.

3. Katseprojekti

elluviimisega seotud

riskid ja nende

maandamismeetmed

on läbi mõeldud

Tavapärased hanke-, andme-, integratsiooni- ja kasutuselevõtu-

riskid on kaetud. Käsitlemata on aga keskne eksperimentaalne

risk: AI ei pruugi korrastamata protsessil toimida ega anda

reeglipõhise digitaliseerimisega võrreldes piisavat lisaväärtust.

22

4. Projekti ajakava ja

eelarve realistlikkus

Ajakava on loogiline ja sisaldab puhvreid, kuid 24-kuuline

tervikprojekt on katse eesmärki arvestades mahukas. AI

lisaväärtust võiks esmalt kontrollida väiksema ja lühema katsega

enne kogu taristu väljaarendamist.

Eelarve on arusaadavalt struktureeritud, kuid suur osa kuludest

puudutab laohaldussüsteemi, lao digitaliseerimist ning e-poe ja

logistika integratsiooni. Nende seos AI-katsega, hinnakujunemine

ja võimalik kattuvus teiste raamatukogusüsteemide arendustega

vajavad täiendavat selgitamist.

5. Projekti

meeskonna

suutlikkus

Projektijuhtimise, sisutegevuste, andmekaitse ja infoturbe rollid on

kaetud, kuid võtmerollid ja tehniline kompetents on valdavalt

sisseostetavad. RaRa poolel puudub selgelt määratud tehniline

tooteomanik või AI- ja andmearhitektuuri kompetents.

Rollide ülesanded ja juhtrühma otsustusõigus on kirjeldatud, kuid

operatiivne juhtimine tugineb välistele osapooltele.

AI-, integratsiooni-, andmekaitse-, infoturbe- ja valideerimis-

vajadused on üldiselt kaardistatud.

Pilootpartnerid ja Kultuuriministeerium on kaasatud, kuid hilisema

kasutuspotentsiaali realiseerumise huvides võiks kaasata ka teisi

avaliku sektori taaskasutusvajadusega asutusi.

6. Valmisolek viia

innovatsiooniprojekti

tulemusi hiljem ellu

RaRa juhtkond toetab projekti ja teenuse omanik on nimetatud,

kuid hooldus-, arendus- ja rahastusmudel otsustatakse alles

projekti lõpus. Kaaluda tuleks ka erasektori osutatavat GovTech-

teenuse mudelit.

Rahastuse, tehnilise halduse, partnerite kasutuselevõtu,

integratsioonide ja tarnijalukustuse riskid on tuvastatud, kuid

riskide maandamine pole piisavalt konkreetne. Tugevuseks on

avaliku sektori õiguste nõue lähtekoodile, API-dele ja

dokumentatsioonile.

Projekt loob andmestandardid, tööprotsessi, laohaldussüsteemi,

partnerivõrgu, API-d ja intellektuaalomandi tingimused. RaRa püsiv

tehniline võimekus ning olulisemate andmekogude liidestamine ja

üleriigiline kasutuselevõtt jäävad siiski järgmisse etappi.

Koondhindepunktid

ja koht pingereas

19,00 punkti. Koht 12/14.

Hindamiskomisjoni

ettepanek

Mitte toetada

Lisamärkused

23

13. Mehitamata õhusõidukite õhuruumi digikaksiku arendamine avaliku sektori

droonikatsetusteks ja kutseõppeks (Tallinna Tehnoloogiakolledž)

Hindasid: Tea Danilov, Siim Sikkut, Villiko Nurmoja, Heidi Kakko, Anni Lehari, Tarmo Luumann,

Kristel Kriisa

Hinnatav kriteerium Märkused hinnangutest ja arutelust

1. Lahendatava

probleemi olulisus

Droonide kasutuse kasv, lennuohutus ning vajadus parandada

drooniõpet ja katsetamist on aktuaalsed teemad. Kõige selgem ja

tõendatum vajadus on Drooniakadeemia õppe- ja koolitus-

funktsioonis. Avaliku sektori laiema vajaduse ulatus on aga

ebapiisavalt tõendatud: puuduvad andmed selle kohta, millistel

asutustel ja kui sageli tekib sellise keskkonna järele vajadus ning

millist mõõdetavat kulu või riski digikaksik vähendaks.

Idee on potentsiaalselt laia mõjuga, kuid projekt on praegusel kujul

liiga ühe õppeasutuse keskne.

2. Projekti

lahendussuunad on

läbimõeldud ja

põhjendatud

Projekti tugevusteks on modulaarse MVP loomine ja

tehnoloogianeutraalne teostus. Samas on alternatiivide võrdlus

nõrk: ei ole põhjendatud, miks on vajalik kogu Eesti õhuruumi

hõlmav mudel, selle asemel et alustada ühe-kahe konkreetse

operatiivse kasutusjuhu või piiratud piirkonnaga. Samuti tuleks

paremini hinnata olemasolevate simulatsiooniplatvormide ja teiste

juba loodud lahenduste kasutamise võimalust.

Edu mõõdikud keskenduvad praegu liiga palju sellele, kas MVP

tehnilised komponendid valmisid, mitte sellele, kas lahendus

parandab lennuplaneerimist, vähendab füüsiliste katsete vajadust

või ennustab pärislennu riske.

3. Katseprojekti

elluviimisega seotud

riskid ja nende

maandamismeetmed

on läbi mõeldud

Tehnilised, andme-, hanke- ja infoturberiskid on üldiselt hästi

kaardistatud. Kaks keskset riski ei ole siiski piisavalt maandatud:

reaalse avaliku sektori lõppkasutaja puudumine ning simulatsiooni-

tulemuste ülekantavus päriselu õhuruumi. Vähemalt ühe reaalse

avaliku sektori kasutusjuhu kaasamine ja süsteemne valideerimine

pärislendudega peaksid olema projekti osa.

4. Projekti ajakava ja

eelarve realistlikkus

18-kuuline ajakava on üldjoontes loogiline, kuid tehnilise arenduse

ja võimaliku kuuekuulise hanke tõttu üsna pingeline. Hanke lõpu ja

kasutajatestimise alguse vahele jääb keeruka MVP arendamiseks

vähe aega ning selget puhvrit ei ole. Õpilaste kaasamisel tuleb

arvestada ka õppetöö kalendriga.

Eelarve puhul on peamine küsimus kulude põhjendatus,

täpsustamist vajavad MVP arenduse hind, spetsialistide ja

stipendiumide töömahud ning andme- ja tarkvaralitsentside kulud.

5. Projekti

meeskonna

suutlikkus

Meeskond katab projektijuhtimise, ruumiandmete, 3D-

visualiseerimise, andmetöötluse ja õppetöö kompetentsid.

Puudujäägina ei ole põhimeeskonnas piisavalt selgelt tagatud

24

lennuohutuse, õhuruumi regulatsiooni, valideerimise ega avaliku

sektori operatiivkasutaja vaadet.

Päästeametit, PPA-d, Kaitseväge ja teisi võimalikke kasutajaid

nimetatakse sisendi andjatena, kuid ükski neist ei ole projekti-

partner.

6. Valmisolek viia

innovatsiooniprojekti

tulemusi hiljem ellu

Drooniakadeemia õppetöös on jätkukasutus usutav ja selge.

Avaliku sektori ühise katsekeskkonna vaatest puuduvad aga

praegu konkreetne omanik, pühendunud kasutajapartnerid,

püsirahastus ning tehnilise ja regulatiivse halduse mudel.

Koondhindepunktid

ja koht pingereas

18,71 punkti. Koht 13/14.

Hindamiskomisjoni

ettepanek

Mitte toetada

Lisamärkused

14. Autonoomne mobiilne seire- ja reageerimisvõimekus (Tartu vangla)

Hindasid: Tea Danilov, Siim Sikkut, Villiko Nurmoja, Heidi Kakko, Anni Lehari, Tarmo Luumann,

Kristel Kriisa

Hinnatav kriteerium Märkused hinnangutest ja arutelust

1. Lahendatava

probleemi olulisus

Paindliku ja autonoomse seire vajadus on olemas, kuid probleemi

ulatus, tööjõukulu, juhtumite arv ja oodatav operatiivne kasu just

Tartu vangla kontekstis pole piisavalt tõendatud. Projekti olulisus

sõltub tugevalt tulemuste kasutatavusest väljaspool Tartu vanglat.

Projekt toetab turvalisust, kriisikindlust, digitaliseerimist ja avaliku

sektori tõhusust. Seos jääb siiski üldiseks ning süsteemne mõju

sõltub riigiülesest rakendatavusest ja teiste kasutajate

kaasamisest.

2. Projekti

lahendussuunad on

läbimõeldud ja

põhjendatud

Alternatiivseid seirelahendusi on võrreldud ning mobiilset

autonoomset lahendust põhjendatakse paindlikkuse ja tööaja

säästuga. Ebaselgeks jäävad konkreetne kasutusjuht, vajalikud

funktsioonid, lahenduse turuküpsus ning täpsustamist vajaks

võimalik kattuvus PPA projekti tehnoloogiaga (kaabeldrooniga

seirerobot idapiirile).

Kavandatud tegevused toetavad autonoomse seirevõimekuse

katsetamist, kuid oodatava mõju sihttasemed määratakse alles

projekti käigus. Tartu vangla katse ei tõenda iseenesest lahenduse

laiemat ega ka õiguslikku skaleeritavust.

Tehnoloogilistele lahendussuundadele ollakse avatud:

kavandatakse turu-uuringut, innovatsioonihanget ja olemasolevate

komponentide kombineerimist.

25

3. Katseprojekti

elluviimisega seotud

riskid ja nende

maandamismeetmed

on läbi mõeldud

Peamised tehnilised ja operatiivsed riskid on kaardistatud, kuid osa

maandamismeetmeid on üldised. Tugevamat käsitlust vajavad

hanke-, tarne-, ajakava- ja pakkujasõltuvuse riskid. Projekti

suurimaks ja tõenäolisimaks riskikohaks on laiema kasutuse

õiguslik teostamatus ja sellele efektiivset maandamismeedet

ideekavandis ei kirjeldata.

4. Projekti ajakava ja

eelarve realistlikkus

Ajakava on etapiviisiline ning katsetamiseks on jäetud piisavalt

aega, kuid kahekuuline hankeperiood tundub uudse lahenduse

jaoks ebarealistlik. Enne suurt arendushanget on kindlasti vaja

arhitektuuri, õigusanalüüsi ja turu-uuringu põhist otsustusväravat.

Eelarve on tegevuspõhiselt esitatud, kuid sisaldab arvutuslikke

vastuolusid. Suurte tarkvara-, seadme- ja katsetamiskulude

kujunemine pole piisavalt põhjendatud ning märkimisväärne osa

rahast läheb põhivara soetamisse, mis katseprojekti puhul ei ole

põhjendatud.

5. Projekti

meeskonna

suutlikkus

Valdkondlik pädevus ja vajalikud kompetentsid on kaardistatud,

kuid meeskond pole komplekteeritud ning ka projektijuht alles

leitakse. Tuumikusse on vaja püsivat tehnoloogiakompetentsi.

Põhirollid ja vastutusvaldkonnad on kirjeldatud, kuid mitu võtmerolli

on täitmata, juhtgrupi koosseis pole lõplik ning asendused ja

töömahud vajavad täpsustamist.

Spetsiifilise ekspertiisi vajadus on hästi kaardistatud. Riskiks jääb

tellija suutlikkus vajadusel juhtida valdavalt sisseostetavat tehnilist

teostust.

Vanglateenistus on selge tellija, kuid teadus- ja arenduspartnerid

ning teised võimalikud avaliku sektori kasutajad pole piisavalt vara

kaasatud.

6. Valmisolek viia

innovatsiooniprojekti

tulemusi hiljem ellu

Võimalik kasutusvajadus on olemas, kuid konkreetne kasutusele-

võtuplaan, püsirahastus, ressursid ja haldusmudel puuduvad.

Projekti käigus peaks hindama ka seda, kas tehnoloogilist

võimekust peaks riik omama või ostma teenusena.

Tehnilised, regulatiivsed ja ressursiriskid on tuvastatud, kuid

pikaajalise käitamise, hoolduse ja rahastamise mudel puudub.

Keskne eeldus on lahenduse vanglast laiema kasutamise õiguslik

teostatavus.

Projekti käigus kavandatakse hinnata regulatsiooni, elutsükli

kulusid, ressursivajadust ja skaleeritavust, kuid need on praegu

vaid analüüsikavatsused, mitte konkreetsed rakendusotsused või

tagatud eeldused.

Koondhindepunktid

ja koht pingereas

17,71 punkti. Koht 14/14.

Hindamiskomisjoni

ettepanek

Mitte toetada

Lisamärkused

26

Lisa 1 – Projektide pingerida