| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-4/6839-1 |
| Registreeritud | 23.09.2026 |
| Sünkroonitud | 24.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-4 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 8-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Harju Maakohus |
| Saabumis/saatmisviis | Harju Maakohus |
| Vastutaja | Heddi Lutterus (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
From: Liina Naaber-Kivisoo - HMK <[email protected]>
Sent: Wednesday, September 23, 2026 10:51 AM
To: Liisa-Ly Pakosta - JUSTDIGI <[email protected]>
Cc: Heddi Lutterus - JUSTDIGI <[email protected]>; Kertu Tuuling - JUSTDIGI <[email protected]>; Triin Siimpoeg - HMK <[email protected]>
Subject: Perekonnaseaduse ja riiklikku perelepitusteenuse seaduse muutmine
Tere!
Justiits- ja Digiministeerium on muutmas perekonnaseadust. Muuhulgas leiame, et muutmist vajaks PKS § 137.1 ja laiendada võimalust sõlmida perelepitusmenetluses kokkuleppeid ühise hooldusõiguse lõpetamise kohta. Täna võimaldab kehtiv seadus lepitusmenetluse käigus kokku leppida, et ühine hooldusõigus lõpetatakse osaliselt või täielikult ning hooldusõigus antakse osaliselt või täielikult ühele vanemale üle kui kohus on teinud perelepitusse suunamise määruse. See tähendab, et vanemad peavad esmalt pöörduma avaldusega kohtusse ja alles peale kohtu poolset lepitusse suunamist saavad nad leppida kokku hooldusõiguse kuuluvuses. Püüdes vähendada kohtusse pöördumiste arvu leiame, et vanematel võiks olla võimalik hooldusõiguse lõpetamise kokkulepet sõlmida ka täiesti kohtuväliselt ja Sotsiaalkindlustusametil peab olema pädevus selliste kokkulepete kinnitamiseks.
Ettepanekut toetab ka see, et sünni registreerimisel on vanematel võimalik omavahel kokku leppida, et hooldusõigus jääb ühele vanemale (PKS § 117 lg 2). Kui seadus tunnustab vanemate õigust määrata lapse sünni registreerimisel ühisel kokkuleppel hooldusõiguse kuuluvus ilma riigi sisulise kontrollita, peab olema kaalukalt põhjendatud, miks ei võiks vanemad hiljem sama küsimust ühisel kokkuleppel ümber korraldada. Ainuüksi asjaolu, et hooldusõigus on juba tekkinud, ei pruugi õigustada kohustuslikku kohtulikku või haldusorgani sisulist kontrolli. Vanemate kokkuleppevabaduse piiramine peaks olema vajalik ja proportsionaalne. Riigi sekkumine võiks piirduda kokkuleppe vabatahtlikkuse kontrollimisega ning lapse huvide sisuline hindamine võiks olla vajalik üksnes juhul, kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis annavad alust kahelda kokkuleppe vabatahtlikkuses või vastavuses lapse huvidele. Samadel kaalutlustel peaks olema vanematel võimalik hooldusõiguse lõpetamises kokku leppida ka notari juures.
Mõju kohtute töökoormusele ei ole võimalik täpselt hinnata. Samas 2025 aastal saabus 1142 avaldust, mis puudutas vanema õigusi lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimiseks. Sellel aastal on selliseid avaldusi saabunud juba 899.
Nimetatud ettepanek toob kaasa vajaduse muuta nii perekonnaseadust kui ka riiklikku perelepitusteenuse seadust.
Tervitades
Liina
|
Liina Naaber-Kivisoo |