1

EELNÕU

17.09.2026

Tuleohutuse seaduse muutmise seadus

§ 1. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Tuleohutusülevaatuse käigus avastatud puudused tuleb ehitise valdajal või omanikul

kõrvaldada tuleohutusülevaatuse tegijaga kokku lepitud tähtajaks.“;

2) paragrahvi 5 lõiked 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kohaliku omavalitsuse üksus annab ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa

üksikelamule, suvilale, aiamajale või elamu teenindamiseks vajalikule abihoonele Päästeameti

kooskõlastuseta.

(12) Kohaliku omavalitsuse üksus menetleb ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või

kasutusteatist üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu teenindamiseks vajaliku abihoone puhul

Päästeameti kooskõlastuseta.“;

3) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „EVS 812:3“ osaga „EVS 812-3“;

4) paragrahvi 9 lõike 5 teist lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Eksperthinnangu koostab 5. taseme kutsetunnistusega pottseppmeister-ekspert, 5. taseme

kutsetunnistusega korstnapühkija-ekspert või kutsetunnistusel kajastuva vastava valitud

kompetentsiga 6. taseme kutsetunnistusega tuleohutusekspert.“;

5) paragrahvi 38 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad „võimaluse kasutamisel“ sõnaga „juhul“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1. aprillil 2027. aastal.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, …………………… 2026 _________________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………… 2026

1

Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte ja seaduse eesmärk

Seaduseelnõu on välja töötatud eesmärgiga lühendada inimeste jaoks üksikelamu, suvila,

aiamaja või elamu teenindamiseks vajaliku abihoone ehitus- ja kasutusloa ning ehitus- ja

kasutusteatise menetlusaega. Selleks võimaldatakse kohaliku omavalitsuse üksustel (edaspidi

KOV) lihtsamates menetlustes tuleohutusnõuete täitmist hinnata ilma Päästeameti (edaspidi

PÄA) kooskõlastuseta ning seeläbi vähendatakse tarbetut halduskoormust. Nii eelnevalt

nimetatud kui ka praktikas esile kerkinud muude kitsaskohtade lahendamiseks on vaja muuta

tuleohutuse seadust (edaspidi TuOS).

Kehtiva õiguse kohaselt on kohalikel omavalitsustel võimalik tuleohutusnõudeid iseseisvalt

hinnata ning ligi 70% kõigist ehitus- ja kasutusloa ning ehitus- ja kasutusteatise menetlustest

viivad kohalikud omavalitsused juba praegu läbi Päästeametit kaasamata. Seega ei ole tegemist

kohalikele omavalitsustele täiesti uue ülesandega.

Tuleohutusnõuete täitmise hindamiseks ja kohalike omavalitsuste toetamiseks on Päästeamet

korraldanud koolitusi ning koostanud juhendmaterjale. Vajaduse korral saab kohalik

omavalitsus küsida menetluse käigus lisadokumente või kaasata kutsepädevusega isiku.

Päästeameti kooskõlastuse ärajätmine ei vähenda eeldatavasti tuleohutust. Kohalikud

omavalitsused on tuleohutusnõuete täitmist iseseisvalt hinnanud alates 2021. aastast ning

eluhoonete tulekahjude arv ei ole viimase viie aasta jooksul kasvanud.

Tuleohutusnõuete iseseisev hindamine kohaliku omavalitsuse poolt lühendab üksikelamu,

suvila, aiamaja või elamu teenindamiseks vajaliku abihoone ehitus- ja kasutusloa ning ehitus-

ja kasutusteatise menetlusaega. Ehitusseadustiku kohaselt on kohalikul omavalitsusel teatiste

menetlemiseks 10 päeva ja lubade menetlemiseks 30 päeva. Kooskõlastavale asutusele ette

nähtud täiendava 10 päeva ärajäämine võimaldab menetlusaega selle võrra lühendada.

TuOSi muudatustega sätestatakse ka isiku kohustus kõrvaldada tuleohutusülevaatusel

tuvastatud puudus. Praegu on see nõue sätestatud rakendusaktis, kuid õigusselguse huvides

tuleb see lisada seadusesse. Muudatuste tegemisel on lähtutud põhimõttest, et tuleohutuse

tagamine ei muutuks isiku jaoks koormavamaks. Isik vastutab ka edaspidi tuleohutuse tagamise

ja tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamise eest, kuid menetlusajad lühenevad ning

menetlusega kaasnev bürokraatia väheneb.

Täiendavalt täpsustatakse standardi nimetust ning viiakse küttesüsteemi eksperthinnangu

tegijate loetelu kooskõlla kehtivate kutsestandarditega.

Eelnõuga ei suurendata ettevõtjate või inimeste halduskoormust.

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

Seaduseelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus, millele andsid tagasisidet Justiits- ja

Digiministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti

Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Tagasisidega arvestati

2

olulisel määral, st eelnõu erineb esialgsest kavatsusest, mis puudutas kutsepädevusega isiku

võimalikku järelevalvepädevust. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tagasiside ei olnud

niivõrd konkreetsele väljatöötamiskavatsusele kuivõrd üldisemale põllumajandushoonete

tuleohutusnõuetele. Tehtud märkused võetakse arvesse, kui muudetakse siseministri

30.03.2017 määrust nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja standardit „EVS 812-

4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Mari Tikan

([email protected]). Samuti oli eelnõu koostamisse kaasatud Päästeameti

ohutusjärelevalve osakonna juhataja Maret Rannala ([email protected]).

Õiguslikke ettepanekuid on teinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kai Reinhold

([email protected]). Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt pärast

esimest kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse tuleohutuse seadust avaldamismärkega RT I, 29.06.2024, 7.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga:

1. korrastame tuleohutusvaldkonna ja üksikelamu, suvila, aiamaja ja nende juurde

kuuluvate abihoonete rajamiseks või renoveerimiseks vajalike dokumentide

kooskõlastamise õigusruumi, sh kaotame ajakohatud nõuded,

2. samas suurendame usaldusväärsust pädevate isikute tegevuse suhtes ning vähendame

dubleerimist, töötades välja vajalikud õigusmuudatused.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu panustab Siseturvalisuse Arengukava programmi „Ennetava ja turvalise elukeskkonna

kujundamine 2026–2029“ tegevusse 1: „Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine“.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse TuOSi paragrahvi 42 lõikega 51 selliselt, et oleks selgemalt

sätestatud ehitise valdaja või omaniku kohustus olukorras, kus tuleohutusülevaatuse käigus on

avastatud puudused.

Praegu sätestab siseministri 16.02.2021 määruse nr 7 „Tuleohutusülevaatuse toimingud,

tuleohutusülevaatuse tegemise erisused, tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetuse kord“

§ 4 lg 1, et tuleohutusülevaatuse käigus avastatud puuduste korral lepitakse kokku nende

kõrvaldamise tähtajad, mis märgitakse akti kavandisse.

Samas ei sätesta TuOS ega nimetatud määrus, kellel lasub kohustus tuvastatud puudused

kõrvaldada. Kui kutsepädevusega isik on tuvastanud tuleohutusnõuete täitmisel puudusi, tuleb

3

need kõrvaldada ilma Päästeameti kohese sekkumiseta, sest isikul on üldine kohustus järgida

tuleohutusnõudeid ja tagada tuleohutus. Päästeamet jätkab üldise tuleohutusjärelevalve

tegemist, lähtudes kutsepädevusega isiku tuvastatud puudustest.

Seega ei asenda tuleohutusülevaatuse tegija hinnang riikliku järelevalve käigus tehtavat otsust.

Kui ehitise omanik või valdaja ei nõustu puuduse olemasolu või selle kõrvaldamise vajadusega

või kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse küsimus vajaduse korral Päästeameti riikliku

järelevalve menetluses.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse TuOSi paragrahvi 5 lõikeid 11 ja 12, et kohalik omavalitsus

saaks ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa andmisel ning ehitus- või

kasutusteatise menetluses üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu teenindamiseks vajaliku

abihoone puhul hinnata tuleohutusnõudeid iseseisvalt Päästeameti kooskõlastuseta.

Alates 2021. aasta märtsist on kohalikel omavalitsustel olnud võimalik väljastada lubasid ja

menetleda teatisi ilma Päästeameti kooskõlastuseta. Viimase kahe aasta andmed näitavad, et

kohalikud omavalitsused on ligikaudu 70% ehitus- ja kasutuslubade ning ehitus- ja

kasutusteatiste menetlustest läbi viinud Päästeameti kooskõlastuseta.

Tabel 1. Kõik ehitus- ja kasutuslubade ning ehitus- ja kasutusteatiste menetlused 2024 ja 2025

Kõik menetlused

KOV menetles

Päästeametita KOV kaasas PÄA

2024. aasta 174 631 120 802 53 829

2025. aasta 196 201 134 991 61 210

Seejuures on oluline märkida, et Maa- ja Ruumiameti ülevaate kohaselt on kõik kohalikud

omavalitsused menetlusi iseseisvalt läbi viinud. Seega on kohalikel omavalitsustel olemas

vajalik võimekus viia iseseisvalt läbi üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu teenindamiseks

vajaliku abihoone ehitus- ja kasutuslubade ning ehitus- ja kasutusteatistega seotud menetlusi.

Kohalike omavalitsuste toetamiseks on Päästeamet korraldanud koolitusi ja koostanud

juhendmaterjale1 selgitamaks, milliseid tuleohutusnõudeid ja kuidas lihtsamate ehitiste puhul

hinnata. Üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu teenindamiseks vajaliku abihoone puhul

hinnatakse tuleohutusnõuete täitmist peamiselt dokumentide alusel, kuna neile kohaldatavad

tuleohutusnõuded on lihtsad ja üheselt mõistetavad. Ehitise omanik vastutab ehitise

tuleohutusnõuetele vastavuse tõendamise eest nii projekteerimisel kui ka ehitamisel. Kohalik

omavalitsus saab menetluses tugineda omaniku esitatud dokumentidele ja tõenditele.

Päästeameti tuleohutusnõuete ülevaate kohaselt on üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu

teenindamiseks vajaliku abihoonega seotud taotluste kooskõlastamata jätmise peamisteks

põhjusteks nõuetekohaste veevõtukohtade puudumine, ebapiisav kuja ning puudused

küttesüsteemi nõuetele vastavuse hindamiseks vajalikus dokumentatsioonis. Tegemist on

nõuetega, mille täitmist on kohalikel omavalitsustel võimalik hinnata iseseisvalt ning seetõttu

ei ole põhjendatud menetlusaja pikenemine üksnes.

Soovi korral saab kohalik omavalitsus kaasata kutsepädevusega isiku. See õigus on sätestatud

kehtivas ehitusseadustikus (§ 42 lg 4 ja § 54 lg 3 p 5). Eelnõu koostajad näevad sellist kaasamist

pigem üksikute juhtumite kui tavapärase praktikana, kuna üksikelamu, suvila, aiamaja või

1 Koolitused on kättesaadavad Päästeameti YouTube kanalil, Päästeameti kodulehelt on leitavad juhendid

eraisikule, asutustele ja ka projekteerijale.

4

elamu teenindamiseks vajaliku abihoone tuleohutusnõuete täitmise tõendamisel saab tugineda

taotleja esitatule.

Päästeameti kooskõlastusest loobumine ei too eeldatavasti kaasa tuleohutuse taseme langust.

Seda kinnitab asjaolu, et kohalikel omavalitsustel on alates 2021. aastast olnud võimalus

hinnata tuleohutusnõuete täitmist iseseisvalt ning nad on seda võimalust ka kasutanud. Kuna

Päästeameti andmetel ei ole eluhoonete tulekahjude statistikas viimase viie aasta jooksul

ilmnenud kasvutrendi, ei ole põhjust pidada sellise trendi kujunemist ka edaspidi ülemäära

tõenäoliseks.

Ehitusseadustiku viimase muudatusega lihtsustatakse väiksemate eramute ja muude

mitteeluhoonete seadustamise. Muuhulgas asendatakse mõned kehtivad loakohustused

lihtsama teatamismenetlusega ning mõne tegevuse puhul kaotatakse teatamiskohustus

täielikult. Seega on kavandatav TuOS-i muudatus kooskõlas üldise suundumusega lihtsustada

ja kiirendada väiksemate ehitistega seotud menetlusi.

TuOS-i väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud tagasisides suhtuti ettevaatlikult ettepanekusse

võimaldada kohalikel omavalitsustel menetleda üksikelamute, suvilate, aiamajade ja elamute

teenindamiseks vajalike abihoonete ehitus- ja kasutuslubade taotlusi ning ehitus- ja

kasutusteatisi Päästeameti kooskõlastuseta.

 Justiits- ja Digiministeerium tegi ettepaneku säilitada võimalus kaasata keerukamate

juhtumite menetlemisse Päästeamet. Eelnõus sellist erandit ei sätestatud, sest PÄA

senised märkused on peamiselt puudutanud veevõtukoha puudumist, ebapiisavat kuja

ning küttesüsteemi nõuetele vastavuse hindamiseks vajalike dokumentide puudumist.

Päästeamet on neid asjaolusid juhendmaterjalide ajakohastamisel arvesse võtnud ja

täpsustanud kohalike omavalitsuste võimalusi selliste juhtumite lahendamisel.

 Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi ettepaneku lisada hõlmatud hoonete loetellu ka

ridaelamud. Eelnõu koostajad jäid olemasoleva loetelu juurde, kuna see hõlmab

eelkõige ühe pere kasutuses olevaid hooneid, mille puhul võivad ohud puudutada

piiratud arvu inimesi. Ridaelamus elab mitu peret ning võimaliku tuleohu hindamisel

tuleb arvestada hoone eri osade koosmõju ja rangemate tuleohutusnõuetega. Seetõttu on

põhjendatud jätkuv Päästeameti kaasamine.

Nagu eespool märgitud, võimaldab kohalike omavalitsuste suurem iseseisvus lühendada

menetlusaegu, mõjutamata seejuures oluliselt senist menetluspraktikat.

Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse paragrahvi 8 lõikes 1 tekstiosa „EVS 812:3“ osaga „EVS

812-3“ – tegemist on Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse poolt tähelepanu juhitud

standardi viite muutmisega, mis ei kanna endas sisulist muudatust.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse paragrahvi 9 lõike 5 teist lauset selliselt, et vajaliku

eksperthinnangu tegija kutsepädevused oleksid õigete nimetustega. Kehtivas TuOSis on kirjas,

et eksperthinnangu koostab 5. taseme kutsetunnistusega pottseppmeister, 5. taseme

kutsetunnistusega korstnapühkija-meister või kutsetunnistusel kajastuva vastava valitud

kompetentsiga 6. taseme kutsetunnistusega tuleohutusekspert. Peale vastavate kutsestandardite

muutmist on aga õigem, et eksperthinnangu koostab 5. taseme kutsetunnistusega

pottseppmeister-ekspert, 5. taseme kutsetunnistusega korstnapühkija-ekspert või

kutsetunnistusel kajastuva vastava valitud kompetentsiga 6. taseme kutsetunnistusega

tuleohutusekspert.

5

Eelnõu § 1 punkti 5 sõnastust täpsustatakse tulenevalt eelnõu punktist 2. Kehtivas TuOSi § 38

lg 1 p-s 8 on KOVi järelevalvepädevus seotud § 5 lg-tes 1¹ ja 1² sätestatud „võimaluse

kasutamisega“, kuid eelnõuga kaob KOVi senine valikuvõimalus ning seetõttu asendatakse

vastav viide sõnaga „juhul“.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse seaduse jõustumise kuupäevaks 1. aprill 2027. See annab kohalikele

omavalitustele piisavalt aega, et vaadata üle asjakohased juhendid, hinnata võimalikku

koolitus- ja pädevusvajadust ning kohandada menetluskorraldust. Kuigi kohalikud

omavalitsused on viimase viie aasta jooksul korraldanud suure osa menetlustest Päästeametit

kaasamata, on kohanemisaja jätmine siiski põhjendatud.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust.

4. Seaduse mõjud

4.1 Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Sihtrühm I: tuleohutusülevaatuse kohuslased (ca 15 tuhat objekti, mille hulgas on büroohooned,

tööstus- ja laohooned ning garaažid).

Avalduv mõju ja mõju olulisus: Tuleohutusülevaatuse kohustusega isikute jaoks täpsustatakse

nõuet, mille kohaselt tuleb tuleohutusülevaatuse tegija tuvastatud tuleohutusnõuete rikkumised

kõrvaldada. Muudatus ei too sihtrühmale kaasa sisulist muutust, sest juba praegu lepivad

tuleohutusülevaatuse tegija ja objekti omanik kokku puuduste kõrvaldamise tähtajad ning

jälgivad neist kinnipidamist. Kui puudusi ettenähtud tähtajaks ei kõrvaldata, on Päästeametil

õigus alustada riikliku järelevalve menetlust. Muudatus ei suurenda tuleohutusülevaatuse

kohustusega isikute halduskoormust.

Sihtrühm II: tuleohutusspetsialistid (kutseregistri andmetel ca 145)

Avalduv mõju ja mõju olulisus: Tuleohutusteenuse osutajad tuvastavad tuleohutusnõuete

täitmist ka edaspidi samal viisil nagu praegu. Samuti jätkavad nad vajaliku teabe kandmist

ohutusportaali, sealhulgas tuvastatud puuduste ning nende kõrvaldamise kohta tehtud märkuste

sisestamist. Seetõttu ettevõtjate halduskoormus ei suurene.

4.2. Mõju riigiasutuse töökorraldusele

Sihtrühm I: KOV (kokku 78)

Avalduv mõju ja mõju olulisus: Maa- ja Ruumiameti andmetel menetlevad kohalikud

omavalitsused juba praegu ligikaudu 70% kõigist menetlustest Päästeametit kaasamata. Kehtiv

õigus võimaldab kohalikul omavalitsusel menetleda üksikelamute, suvilate, aiamajade ja nende

juurde kuuluvate abihoonete ehitamise või ümberehitamisega seotud ehitus- ja kasutuslubade

taotlusi ning ehitus- ja kasutusteatisi ilma Päästeameti kooskõlastuseta. Hinnangu andmisel

saab kohalik omavalitsus tugineda Päästeameti juhendmaterjalidele, isiku esitatud

tuleohutusnõuetele vastavust tõendavatele dokumentidele ja kutsepädevusega isikute

eksperdihinnangutele.

6

Muudatuse mõju võib omavalitsuste lõikes erineda sõltuvalt senisest menetluspraktikast,

menetluste arvust, ametnike erialasest pädevusest ja vajadusest kaasata kutsepädevusega

isikuid.

Sihtrühm II: Päästeamet (kokku ca 100 ametnikku, kes tuleohutusega tegelevad).

Avalduv mõju ja mõju olulisus: Päästeameti töökorralduses ei nähta ette sisuliselt suuri muutusi,

kuid eeldatavasti saab amet keskenduda senisest enam varjenditele esitatavate uute nõuete

kontrollimisele. Päästeamet jätkab riikliku järelevalve tegemist eramajade, suvilate, aiamajade

ja eramute abihoonete tuleohutusnõuete täitmise üle. Ajutiselt võib suureneda PÄA koormus

kohalike omavalitsuste nõustamisel ja juhendmaterjalide täiendamisel. Kuna Päästeamet on

seda kõike varem juba teinud, ei saa ka seda pidada oluliseks töökorralduslikuks muudatuseks.

Samuti säilib Päästeametil TuOS § 38 lõike 2 alusel § 38 lõike 1 punktis 8 nimetatud juhtudel

pädevus teha edasilükkamatutel juhtudel riiklikku järelevalvet.

5. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelist kulu ning ka riigieelarvelisi tulusid ette ei

nähta.

6. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. aprillil 2027, et anda võimalus KOVidele piisav aeg eelnõuga kavandatavate

muudatustega kohanemiseks.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile,

Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, MTÜle Eesti Tuleohutusspetsialistid, MTÜ-le Eesti Tuleohutusekspertide Liit, MTÜle

Korstnapühkijate Koda ja MTÜle Eesti Pottsepad.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kliimaministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

23.09.2026 nr 1-6/3540-1

Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tuleohutuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust ja arvamust viieteistkümne tööpäeva

jooksul alates eelnõu avaldamisest EIS-is.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Sama:

Päästeamet

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Linnade ja Valdade Liit

MTÜ Eesti Tuleohutusspetsialistid

Eesti Tuleohutusekspertide Liit

MTÜ Korstnapühkijate Koda

MTÜ Eesti Pottsepad

Eesti Kindlustusseltside Liit

Kai Reinhold 6125106

[email protected]