Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Meie: 22.09.2026 nr 80
Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole seoses kogemusnõustamiseteenuse lõpetamisega
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) ei toeta kogemusnõustamise kui eraldiseisva tööturuteenuse lõpetamist Tööhõiveprogrammi 2024–2029 raames, sest meie hinnangul ei ole teenuse lõpetamise põhjendused piisavalt selged ega veenvalt põhjendatud. EPIKoda on korduvalt rõhutanud kogemusnõustamise olulist rolli tervisepiiranguga inimeste toetamisel ning tunnistame, et uudis teenuse lõpetamisest on tekitanud meie võrgustikus suurt pettumust ja nördimust. Seda enam, et Eesti Töötukassa on ise järjepidevalt panustanud kogemusnõustamise väljaõppesse ning tegemist on olnud olulise ja kiiresti kättesaadava toega, mis aitab tervisepiiranguga inimestel kohaneda muutunud olukorraga ning liikuda edasi tööturu- ja rehabilitatsioonisüsteemis vajaliku abini.
Mõistame Eesti Töötukassa tõstatatud murekohti: teenuse madal rakendumismõju, kogemusnõustajate kvalifikatsioon ja teenuse kvaliteedi ebaühtlus on tõsised küsimused, millega tuleb tegeleda, kuid meie hinnangul ei ole nende probleemide lahendus vajaliku teenuse kaotamine.
Kogemusnõustamisel on oluline roll tervisepiiranguga inimese toetamisel, eriti olukordades, kus inimene on äsja saanud raske diagnoosi, kogenud traumat või seisab silmitsi muu olulise tervisemuutusega. Sellisel hetkel võib inimesel olla vaja kiiresti tuge inimeselt, kellel on sarnane kogemus ja kes aitab tal olukorraga toime tulla ning liikuda edasi vajalike teenuste ja toetusteni. Kogemusnõustamise eraldiseisva teenuse tugevus on selle kiirus ja madal lävi – abi on võimalik saada päevade, mitte kuude jooksul. See tähendab, et abi saamiseks ei ole vaja keerukaid hindamisi, mis raskendavad teenusele pääsemist. Kogemusnõustamise kättesaadavus üksnes tööalase rehabilitatsiooni raames ei ole sellega samaväärne lahendus, sest see eeldab, et inimene orienteerub sotsiaal- ja tervishoiu ning tööhõivesüsteemis. Samuti
on teada, et rehabilitatsiooniteenusele pääsemine on aeganõudev ja koormav protsess, sest
eeldab taotlemist ja hindamise läbiviimist ning kogemusnõustamine on vaid üks
komponentidest.
Samuti peame oluliseks vaadata kriitiliselt Eesti Töötukassa väidet teenuse vähese rakendumismõju kohta. Madal kasutus ei pruugi tähendada vähest vajadust, oleme seda tagasisidestanud ka teiste teenuste osas, kus teenuse kasutatavus on olnud madal. EPIKoja hinnangul võib teenuse vähene kasutamine olla seotud ka sellega, et Eesti Töötukassa konsultantide teadlikkus teenusest ja selle suunamisvõimalustest ei ole olnud piisav ning teenus ei ole klientidele piisavalt nähtav. Enne teenuse lõpetamise otsust oleks olnud tuleb põhjalikult analüüsida, kas tegemist on hoopis vähese suunamise ja teadlikkuse probleemiga, mitte vähese teenuse vajadusega.
EPIKoda nõustub, et kogemusnõustamise kvaliteedi tagamiseks on vaja selgemat raamistikku. Praegu on olukord, kus kogemusnõustaja koolitust on võimalik läbida, kuid ühtset kutsestandardit ega riiklikult tunnustatud kutset ei ole ning kogemusnõustajate register ei oma seadusest tulenevat staatust. Samas on teada, et käesoleval ajal tegeletakse Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kvaliteedijuhise väljatöötamisega, mis annab sellele teemale leevendust ning see omakorda tähendab, et teenuse lõpetamine ei ole praeguses olukorras põhjendatud.
Eesti Töötukassa on aastaid toetanud kogemusnõustajate baaskoolitusi. Inimesed on investeerinud oma aega ja energiat, et omandada oskused teiste tervisepiiranguga inimeste toetamiseks. Seetõttu ei ole mõistlik seda kompetentsi kõrvale heita. Kui olemasolev süsteem ei ole piisavalt kvaliteetne, tuleb seda parandada ja korrastada, mitte investeeringut olematuks muuta.
EPIKoda teeb ettepaneku muuta oma otsus kogemusnõustamise eraldiseisva tööturuteenusena lõpetamiseks ning analüüsida teenuse vähese kasutamise tegelikke põhjuseid, sealhulgas suunamispraktikat ja konsultantide ning inimeste teadlikkust tagamaks et tervisepiiranguga inimesel säiliks võimalus saada vajadusel kiiresti kogemuslikku tuge, sõltumata sellest, kas ta on jõudnud tööalase rehabilitatsiooni teenuseni. Kvaliteediprobleem on lahendamist vajav probleem, kuid see ei tohi muutuda põhjuseks, miks inimene jääb vajalikust toest ilma.
EPIKoda on koos oma võrgustikuga valmis osalema lahenduste väljatöötamises, et kujundada kogemusnõustamisest kvaliteetne, läbipaistev ja usaldusväärne teenus, mis toetab tervisepiiranguga inimesi ka tööturule jõudmisel ja seal püsimisel.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Sama:
Eesti Töötukassa
Kristi Rekand
[email protected]
Jurist
Maarika Maasikas-Tõkke
[email protected]
Nõunik