| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/3002-3 |
| Registreeritud | 23.09.2026 |
| Sünkroonitud | 24.09.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kliimaministeerium, Tööinspektsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium, Tööinspektsioon |
| Vastutaja | Tauri Roosipuu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ohutusjuurdluse Keskus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Kliimaministeerium
Teie 02.09.2026 nr 1-4/26/3280 ,
KLIM/26-0978/-1K
Meie 23.09.2026 nr 2-3/3002-3
Eelnõu kooskõlastamine märkustega
Lugupeetud taristuminister
Täname võimaluse eest esitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht
meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu kohta. Kooskõlastame eelnõu haldusala asutuste järgmiste märkustega arvestamisel.
Ohutusjuurdluse Keskuse (OJK) märkused
1) Eelnõu lisas 2 on kahel korral nimetatud eelnõu ülevõtmise tähtajana 6. juulit 2027, kuid
direktiivi 2024/3017 ülevõtmise tähtaeg on 27. juuni 2027 – palume parandada.
2) Eelnõu lisas 2 on artikli 1 punkti 1 reas viidatud muuhulgas MSOS-i § 71 lg 61, kuid
konteksti arvestades on tõenäoliselt mõeldud lõike 61 asemel lõiget 6 – palume
kontrollida ja vajadusel parandada.
Tööinspektsiooni (TI) märkused
1) Eelnõu punktiga 1 kavandatakse tunnistada kehtetuks MSOS § 13 lõige 22. Eelnõu
seletuskirjas põhjendatakse sätte kehtetuks tunnistamist sellega, et pärast direktiivi
2009/16/EÜ muutmist ei ole regulaarreise tegevate reisilaevade kontrolli läbiviimisel
enam kohustuslik teha koostööd laeva lipuriigi pädeva asutusega. TI hinnangul ei tulene
üksnes sellest asjaolust vajadust tunnistada kehtetuks Eesti õiguses sätestatud pädevate
asutuste koostöö raamistik. Seletuskirjast nähtuvalt vahetavad riikide pädevad asutused
praktikas jätkuvalt asjakohast teavet. Seetõttu ei ole selge, miks peaks Euroopa Liidu
õigusest tuleneva laevakontrolli puudumine kaasa tooma ka siseriikliku õigusliku aluse
kõrvaldamise pädevate asutuste koostööks. MSOS § 13 lõike 22 tähendus ei pea
piirduma üksnes olukorraga, kus erinevate riikide inspektorid viibivad laeval ja teevad
laevakontrolli. Arvestades, et senine koostöö on toiminud juba pikemat aega, ei ole
seletuskirjas piisavalt põhjendatud, miks olemasolev koostööraamistik tuleb täielikult
seadusest välja jätta.
Ettepanek: jätta MSOS § 13 lõige 22 kehtima ning kaaluda selle sõnastuse täpsustamist.
Kui eelnõu koostaja hinnangul ei ole sätte säilitamine põhjendatud, palume seletuskirjas
põhjendada, miks toimiva siseriikliku koostööraamistiku täielik kõrvaldamine on
vajalik.
2) Eelnõu punktiga 6 muudetakse MSOS § 691 lõike 1 punkti 2 ning nähakse ette, et väga
raske laevaõnnetusega on muu hulgas tegemist juhul, kui inimesele põhjustatud raske
2
tervisekahjustuse tagajärjel saabub surm 30 päeva jooksul, kui asjakohane teave on
kättesaadav. TI arvates vajab täiendavat selgitamist, kuidas tagatakse sellise teabe
jõudmine OJK-ni ning kuidas rakendatakse kavandatavat sätet olukorras, kus inimene
sureb 30 päeva jooksul laevaõnnetuses saadud raske tervisekahjustuse tagajärjel, kuid
OJK-le ei esitata selle kohta eraldi teadet. Samuti vajab selgitamist, millisel viisil
arvestatakse sellise teabe hilisema teatavaks saamisega juhtumi liigitamisel ja vajadusel
ohutusjuurdluse algatamisel.
Ettepanek: täiendada eelnõu seletuskirja selgitusega, millise teabevahetusmehhanismi
kaudu peaks OJK saama teada laevaõnnetuse tagajärjel 30 päeva jooksul saabunud
surmast ning kuidas mõjutab sellise teabe hilisem teatavaks saamine juhtumi liigitamist
ja ohutusjuurdluse algatamise otsust.
3) Eelnõu punktiga 13 muudetakse MSOS § 692 lõike 2 punkti 3 ning sätestatakse, et
ohutusjuurdlust ei kohaldata siseveelaevale, mis ei ole reisilaev. Samas võib praktikas
esineda olukordi, kus siseveelaeval viibivad lisaks laevapere liikmetele teised isikud,
kes ei ole õiguslikult käsitatavad reisijatena, kuid kelle viibimine laeval on seotud
näiteks töö-, teadus- või õppetööga. Sellises olukorras tekib küsimus, kas kavandatav
regulatsioon välistab ohutusjuurdluse kohaldamise sellise siseveelaevaga toimunud
õnnetuse puhul üksnes põhjusel, et laev ei ole õiguslikult käsitatav reisilaevana,
sõltumata laeval viibinud isikute arvust, ülesannetest või õnnetuse asjaoludest.
Ettepanek: täiendada eelnõu seletuskirja selgitusega, milline on ohutusjuurdluse
kohaldamisala juhul, kui siseveelaeval viibivad lisaks laevapere liikmetele muud isikud,
kes ei ole reisijad, kuid täidavad laeval töö-, teadus- või õppeülesandeid.
4) Eelnõu punktis 36 on MSOS § 72 kavandatava lõike 8 tekstis kasutatud sõnaühendit
„teadejuhtumi kohta“. Palume parandada trükiviga. Õige on „teade juhtumi kohta“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Vahtras
majandus- ja tööstusminister
Lisaadressaat: Tööinspektsioon
Tauri Roosipuu +372 5853 9060
Svjatoslav Podgornõi +372 5191 9674
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|