PLANEERITUD ALA PIIR

LEPPEMÄRGID

METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING ASENDISKEEM

SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA

tellija: projekti juht:

reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330

arhitektid:

projekt: joonis:

töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:

staadium:

RETORI SK OÜ ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI

PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING ASENDISKEEM

22PAD - DP01 19.03.2025

DETAILPLANEERING

KORRALDUS

Saue linn 16. september 2026 nr 709

Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula

katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu

kehtestamine

I. Detailplaneeringu koostamise põhieesmärk

Saue Vallavalitsus algatas 6. märtsi 2024. aasta korraldusega nr 175 Laagri alevikus Padula ja

Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu ning jättis sama korraldusega

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata. Detailplaneeringu põhieesmärgiks on

jagada katastriüksused kruntideks, muuta maa sihtotstarve elamu-, äri-, ühiskondlike hoonete-,

tootmis-, transpordi- ja üldmaaks ning määrata ehitusõigus korterelamute ning äri- ja/või

ühiskondlike hoonete püstitamiseks.

II. Katastriüksuse asukoha kirjeldus

Padula ja Metsa-Padula katastriüksused asuvad Laagri alevikus, Saue vallas. Planeeritud ala

piirneb põhjast Saue tee L2 ja Saue tee L3 transpordimaaga. Idast külgneb planeeringuala Topi

liiklussõlme vahelise maa-ala detailplaneeringuga ning Vääna jõega. Ülejäänud osas piirneb

planeeritud ala rohevõrgustikku jääva alaga, mis on Saue valla üldplaneeringu alusel haljasala ja

parkmetsamaa juhtotstarbega ala ning on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja vabaaja

veetmiseks. Sellega on detailplaneeringus arvestatud. Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste

vahele jääb Vana-Padula (72703:001:2110) katastriüksus, mis on hoonestatud ning mille

maakasutuse juhtotstarve on elamumaa. Planeeringuala lähedusse jääb Keila-Tallinn-Turba

raudtee ja põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla.

Padula katastriüksusele jääb geodeetiline märk (reg nr 42387), mille ümber on 3-meetrine

kaitsevöönd. Lisaks asub Padula katastriüksusel elektrimaakaabelliin (216594658), mille

kaitsevöönd on 1 meeter. Metsa-Padula katastriüksuse põhjaosa läbib Padula kraav

(VEE1095400) kalda veekaitsevööndiga 1 meeter. Mõlemat katastriüksust läbib ida poolt Vääna

jõgi (VEE1094500), mille kalda veekaitsevöönd on 10 meetrit, ehituskeeluvöönd on 50 meetrit

ning piiranguvöönd on 100 meetrit. Maa-ala on hoonestamata. Planeeritava maa-ala suurus on

ca 17,7 ha.

Planeeringuala asub perspektiivse Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise koridori

edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. Tallinna ümbersõiduraudtee

perspektiivne põhimõtteline raudteekoridor on Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kaardil

näidatud ca 500 m täpsusega, kuid täpne ruumivajadus ei ole tulenevalt planeeringu

üldistusastmest teada. Detailplaneeringus on arvestatud perspektiivse raudtee

sanitaarkaitsevööndi laiusega 240 m (120 m + 120 m).

III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk, sisu ja toimunud menetlus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus

määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, ühele äri- ja/või ühiskondlike

hoonete krundile, ühele ühiskondlike hoonete krundile, mis jääb perspektiivse lasteaia

ehitamiseks ning üks tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste tarbeks. Kaks

üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks

ning viis üldkasutatava maa katastriüksust jäävad mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning

puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad. Padula ja Metsa-

Padula detailplaneeringuga antakse ehitusõigus tehnorajatisena survekanalisatsiooni

rajamiseks Vääna jõe ehituskeeluvööndisse (Pärtli kinnistu piirkondliku peapumpla ja

survetorustiku projekt), mis on vajalik planeeringuala reovee ärajuhtimiseks ning ühendamiseks

piirkondliku ühiskanalisatsioonisüsteemiga.

Menetluse käigus koostati Padula ja Metsa-Padula planeeringuala kohta liiklusmüra hinnang,

mille koostajaks on Kajaja Acoustics OÜ (töö nr 24141-01). Hinnangu käigus teostati

planeeringualal müraleviku modelleerimine, mis keskendus auto- ja rongiliikluse mürale.

Modelleerimistulemuste põhjal koostati soovitused kavandatud detailplaneeringu elluviimiseks,

mis lisati Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu seletuskirja. Lisaks on Metsa-Padula ja

Padula katastriüksustel II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik.

Seoses kanakulli elupaiga asetsemisega planeeringualal koostati Linnuekspert OÜ poolt

ekspertarvamus. Ekspertarvamus tegi ülevaate kanakulli paiknemisest Metsa-Padula ja Padula

katastriüksustel, mille põhjal koostati tingimused detailplaneeringu kavandatava tegevuse

elluviimiseks ning need lisati detailplaneeringu seletuskirja.

Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendusel on ette

nähtud kaks varianti. Esimene ja põhiline lahendus näeb ette eelduse lahendada veevarustus

ning kanalisatsioon koos Saueveere detailplaneeringuga. Padula ja Metsa-Padula veevarustus

tagatakse Saueveere detailplaneeringuga kavandatava uue veetöötlusjaamaga ning nähakse ette

ringvõrgu põhimõttel. Kanalisatsioon lahendatakse samuti Saueveere detailplaneeringu raames

ning reovee ärajuhtimiseks projekteeritakse kanalisatsiooni survetorustik Pärtli kinnistuni ning

ühendatakse Saueveere detailplaneeringus kavandatud reovee peapumplaga.

Alternatiivse lahendusena on võimalik suurendada Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu

alale planeeritud puurkaevude veetootmist koos vajaliku tehnilise taristuga, mille puhul

arvestatakse kõikide tehniliste ja keskkonnatingimustega. Reovett on võimalik pumbata Padula

ja Metsa-Padula detailplaneeringuga kavandatud peapumplast otse AS Tallinna Vesi

ühiskanalisatsiooni süsteemi Kaupmehe tänaval asuvasse reovee peapumplasse lähtudes AS

Tallinna Vesi tehnilistest tingimustest. Sellisel juhul ei ole vajadust rajada ühendavaid

ühisveevärgi torustikke Saueveere detailplaneeringu ala torustikuga. Alternatiivset lahendust

on võimalik kasutada mõjuval põhjusel (nt Saueveere detailplaneering ei realiseeru).

Detailplaneeringu materjalid saadeti 22. mail 2025. aastal puudutatud isikutele arvamuse

avaldamiseks (kiri nr 5-1/2/2024-19) ning kaasatavatele riigiasutustele kooskõlastamiseks.

Laagri alevikus Vaino ja Maidu katastriüksuse omanik/elanik ning Laagri alevikus Vaino-Mardi

katastriüksuse omanik esitasid arvamuse avaldamise perioodil detailplaneeringu kohta

omapoolsed arvamused (11.06.2025 kiri nr 5-1/2/2024-23). Vaino ja Maidu katastriüksuse

omanik/elanik ning Vaino-Mardi katastriüksuse omanik olid arvamusel, et Padula ja Metsa-

Padula detailplaneeringu seletuskirjas peab olema üksikasjalik selgitus Kummeli, Vaino, Maidu

ja Vaino-Mardi katastriüksuste ligipääsu kohta ning detailplaneeringu põhijoonist tuleks

täiendada transpordiskeemiga. Lisaks sooviti seletuskirja seletust liiklusolukorra kohta

ehitusperioodi ajal. Vaino ja Maidu katastriüksuse omanik/elanik ning Vaino-Mardi

katastriüksuse omanik tegid ettepaneku arutada eelnevalt mainitud punkte ühise laua taga.

Ühine koosolek Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu teemal toimus Saue vallamajas 2. juulil

2025. aastal. Toimunud koosoleku järgselt täiendati Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu

materjale liiklusskeemidega, lisati liiklusolukorra kirjeldus ehitusaegsel ajal ning peale

detailplaneeringu ellu viimist ja täiendati sademevee lahenduse kirjeldust.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 10. juunist kuni 23. juunini 2026. aastal. Avaliku

väljapaneku ajal saatsid omapoolsed arvamused Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu kohta

Maa- ja Ruumiamet ning Keskkonnaamet. Mõlema arvamusega arvestati ning täiendati vastavalt

detailplaneeringu materjale.

IV. Vastavus üldplaneeringule

Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub Padula ja Metsa-Padula planeeringuala tiheasustusalas.

Maakasutuse juhtotstarveteks on määratud korterelamumaa ning haljasala ja parkmetsamaa.

Korterelamute, äri- ja/või ühiskondlike hoonete, ühiskondlike hoonete ja tootmishoonete

krundid on planeeritud korterelamumaa juhtotstarbega alale.

Padula ja Metsa-Padula planeeringuala asub Tallinn-Keila-Turba raudtee kui ka perspektiivse

Tallinna raudteeümbersõidu koridori ligidal. Rongiliiklusest põhjustatud müra ja vibratsiooni

mõõtmistulemusi (Saue Vallavalitsuse tellimusel 2003. a ja 2018. a koostatud raudteemüra

uuringud) arvestades on üldplaneeringus olemasoleva Tallinn-Keila-Turba raudtee kui ka

perspektiivse Tallinna raudteeümbersõidu koridori sanitaarkaitsevööndi laiuseks arvestatud

240 m (120+120 m). Sellega on detailplaneeringus arvestatud ning koostatud mürauuring.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4. kohaselt peab uute rida- ja korterelamukruntide

kavandamisel koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite arvu) planeeritavat ala

kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas.

Korterelamud võivad reeglina olla kuni 5-korruselised. Korterelamud on kavandatud

korterelamumaa juhtotstarbega alale. Uue hoonestuse rajamisel tiheasustusega alal tuleb

üldplaneeringu punkti 4.4. alusel arvestada, et elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik

ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed,

avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Padula ja Metsa-Padula

katastriüksustelt eraldatav sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) asub haljasala ja parkmetsamaa

juhtotstarbega alal, kuhu on üldplaneeringuga määratud rohevõrgustik, sellele alale hoonestust

ei kavandata, planeeringuga on sinna kavandatud kelgumägi, spordiplats ja välijõusaal.

Tiheasustusega aladel kavandatakse puhkealad detailplaneeringute ja ehitusprojektidega,

arvestades olemasolevaid metsaalasid ning üldplaneeringu kaardil kajastatud haljasala- ja

parkmetsa maa juhtotstarbega alasid. Puhke- ja virgestusalad on alad, mille põhifunktsiooniks

on pakkuda võimalusi aktiivseks puhkuseks vabas õhus nii lühi- kui ka pikaajalise puhkuse ala.

Üldplaneeringu punkti 4.4. alusel tuleb detailplaneeringutes ja ehitusprojektides ette näha

juurdepääs kallasrajale. Planeeringuga on Vääna jõe kallasrajale juurdepääsuks kavandatud

loodusliku pinnaskattega rada. Üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4 sätestab, et ehitiste

kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus. Veel sätestab üldplaneeringu

seletuskirja punkt 4.4., et korterelamumaa haljasalapinnast peab üldjuhul vähemalt ¼

moodustama kõrghaljastus ja kõrgpõõsastikud. Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Saue

valla üldplaneeringus toodud nõuetega.

V. Sõlmitud kokkulepped ja huvitatud isiku kohustused

Detailplaneering viiakse ellu vastavalt halduslepingus nr 12-2.14/14/2023 märgitud

põhimõtetele. Vallal on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele ehitusload

väljastamata juhul kui huvitatud isik ei täida halduslepingus nimetatud kohustusi, mis on

huvitatud isiku ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks.

Seega, vastavalt Saue Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele,

kaasneb huvitatud isikul kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest

välja ehitada detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur ja avalik ruum

(detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavad juurdepääsuteed, kergliiklusteed koos

tänavavalgustusega, tehnovõrgud ja -rajatised, vee- ja kanalisatsioonitrassid vee-ettevõtja

poolt määratavate liitumispunktideni, sademevee- ja drenaažisüsteem, elektrivarustus,

sidevarustus) ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi

katastriüksuste (transpordimaad ja sotsiaalmaad) tasuta võõrandamine vallale. Vallale tasuta

võõrandavate kinnistute üleandmiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist

võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping ja pärast kehtestamist sõlmitakse asjaõigusleping.

Omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kantakse kinnistutele eelmärge. Võlaõigusliku

eelkokkuleppe sõlmimisega kaasnevad notarikulud ja riigilõivu tasub huvitatud isik. Huvitatud

isik kohustub kõiki tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda

vallalt detailplaneeringus ettenähtud avaliku ruumi tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist

teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda

detailplaneeringu elluviimise soovist ja lõpetada detailplaneeringu menetlus või kehtestatud

detailplaneering kehtetuks tunnistada planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui

huvitatud isik ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi, ei taga detailplaneeringu ala

kinnistute võõrandamisel kokkuleppe ülevõtmist detailplaneeringu ala kinnistu omandanud

kolmanda isiku poolt ja detailplaneeringu alal omandanud kolmas isik ei sõlmi vallaga käesoleva

kokkuleppega samasisulist kokkulepet. Padula ja Metsa-Padula detailplaneering ning Saueveere

detailplaneering on omavahel seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni väljaehitamisega kaasnevad rahalised kohustused jagatakse vastavalt

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele.

Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks oleva detailplaneeringu

(RAAM Arhitektid AI OÜ, töö nr 22PAD) seletuskirjas toodud põhjendusi ning võttes aluseks

planeerimisseaduse § 136 lõike 2, § 139 lõiked 1, 3 ja 4, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018.

aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4

punkti 3, Saue valla üldplaneeringu, Saue Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel 20. detsembril

2023. aastal sõlmitud halduslepingu (nr 12-2.14/14/2023), 26. jaanuaril 2026 sõlmitud

võlaõigusliku tasuta võõrandamislepingu (nr 342)detailplaneeringu koostamise korraldamise

osalise üleandmise kohta ja kokkuleppe detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri

väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta

võõrandamise kohta, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva

k o r r a l d u s e :

1. Kehtestada Harju maakonnas Saue vallas Laagri alevikus Padula (72703:001:0444) ja

Metsa-Padula (72601:001:0996) katastriüksuste ja lähiala detailplaneering, eesmärgiga

katastriüksuste kruntimiseks, maa sihtotstarbe muutmiseks, ehitusõiguse määramiseks

ning transpordimaa ja sotsiaalmaa eraldamiseks. Planeeringualal on määratud üldised

maakasutustingimused, haljastuse ja heakorrastuse nõuded ning lahendatud

juurdepääsud, parkimine, kruntide tehnovarustus ja esitatud servituutide vajadus

(RAAM Arhitektid AI OÜ, töö nr 22PAD).

2. Detailplaneering viiakse ellu vastavalt halduslepingus nr 12-2.14/14/2023 ja

võlaõiguslikus lepingus nr 342 märgitud põhimõtetele ning preambulas ja

detailplaneeringu seletuskirjas viidatud nõuetele. Saue vallal on õigus loobuda

detailplaneeringu elluviimise soovist ja tunnistada detailplaneering kehtetuks

planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel kui igakordne detailplaneeringuala

katastriüksuse omanik ei sõlmi Saue Vallavalitsusega halduslepingut või rikub nimetatud

kokkuleppega võetud kohustusi.

3. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul teatada

detailplaneeringu kehtestamisest ajalehtedes Postimees ja Saue Valdur ning Saue valla

veebilehel ning saata detailplaneering ja käesoleva korralduse ärakiri valdkonna eest

vastutavale ministrile ja riigi maakatastri pidajale.

4. Korralduse peale võib 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest esitada

Saue Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitada

kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

tähtaegadel ja korras.

5. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Kirsti Saar

vallasekretär

RAAM Arhitektid AI OÜ

mtr EEP001330

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 tel +372 53402476 [email protected]

PADULA JA METSA-PADULA KINNISTU DETAILPLANEERING

LAAGRI ALEVIK, SAUE VALD, HARJUMAA TÖÖ

NR: 22PAD

HUVITATUD ISIK:

Retori SK OÜ

Reg nr 11331740

Pärnu mnt 146, Tallinn 11317

Kontaktisik: Peeter Oja ja Reimo Metsküll

Tel +372 6518325

E-mail: [email protected] ; [email protected]

PROJEKTEERIJA:

RAAM Arhitektid AI OÜ reg

nr: 11470542

Telliskivi 60/1, 10412 Tallinn

KONTAKTISIK: ALICE LAANEMÄGI

Tel: +372 53402476 e-mail:

[email protected]

2026

2

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

SISUKORD

1. ÜLDOSA ......................................................................................................................... 4

1.1 DETAILPLANEERINGU HUVITATUD ISIK ................................................................ 4

1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA ......................................................................... 4

1.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ..................................................... 4

1.4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK .................................................. 5

1.5 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE .......................................................................... 6

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................ 6

2.1 OLEMASOLEV OLUKORD PLANEERITAVAL ALAL ................................................. 6

3. PLANEERIMISLAHENDUS ............................................................................................ 7

3.1 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED ....................................................... 8

3.2 ARHITEKTUURINÕUDED ...................................................................................... 11

3.3 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS ................................................ 12

4 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS .................................................................... 13

4.1 JUURDEPÄÄS PLANEERITAVALE ALALE ............................................................. 13

4.2 TEED JA VÄLJAKUD, KATTED JA VERTIKAALPLANEERIMINE ........................... 15

4.3 PARKIMINE............................................................................................................. 16

5 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD.................................................... 17

5.1 HALJASTUS ........................................................................................................... 17

5.2 HEAKORD .............................................................................................................. 18

5.3 JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................................................... 18

5.4 MÜRA, VIBRATSIOON, INSOLATSIOON JA ÕHUSAASTE .................................... 20

5.5 RADOON ................................................................................................................ 22

5.6 KESKKONNAKAITSE ............................................................................................. 22

6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAID NÕUDED JA TINGIMUSED ........................ 28

7 TULEOHUTUS .............................................................................................................. 28

8 TEHNOVÕRGUD ........................................................................................................... 30

8.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................. 30

8.1.1 VEEVARUSTUS ................................................................................................... 30

8.1.2 KANALISATSIOON .............................................................................................. 32

8.2 SOOJUSVARUSTUS .............................................................................................. 36

8.3 GAASIVARUSTUS .................................................................................................. 36

3

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

8.4 SIDEVARUSTUS .................................................................................................... 38

8.5 ELEKTRIVARUSTUS NING TÄNAVAVALGUSTUS ................................................. 38

9 DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE

HÜVITAJA ........................................................................................................................ 40

10 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ............................................................. 40

JOONISED

ASENDISKEEM

KONTAKTALA PLAAN

TUGIPLAAN M 1:750

PÕHIJOONIS M 1:750

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN M 1:750

LISASKEEMID M 1:750

TÄNAVATE JA TERVISERAJA RISTLÕIKED M 1:100

ÜHENDUSTORUSTIKE SKEEM

LIIKLUSSKEEM

EHITUSTÖÖDE AEGNE LIIKLUSSKEEM

PÄRTLI KINNISTU PIIRKONDLIKU PEAPUMPLA JA SURVETORUSTIKU JOONISED

LISAD

• Võrguvaldajate tehnilised tingimused:

o AS Kovek 16.07.2024 tehnilised tingimused, mida on täiendatud 13.11.2024;

o Adven Eesti AS 14.03.2024 tehnilised tingimused;

o Telia Eesti AS 17.03.2026 tehnilised tingimused nr 40159119;

o Elektrilevi OÜ 27.10.2022 tehnilised tingimused nr 429681.

• Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik detailplaneeringu liiklusmüra hinnang, koostatud

2024. aastal ning täiendatud 2025. aastal. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 24141-

01.

• Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostatud 16.02.2024. Koostaja

LEMMA OÜ.

• Ekspertarvamus Padula ja Metsa-Padula kinnistu detailplaneeringu elluviimise mõjust

Metsa-Padula katastriüksusel asuvale kanakulli elupaigale KLO9136415, koostatud

30.09.2025. Koostaja Linnuekspert OÜ.

4

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

1. ÜLDOSA

Asukoht: Padula ja Metsa-Padula katastriüksused, Laagri alevik, Saue vald, Harjumaa.

1.1 DETAILPLANEERINGU HUVITATUD ISIK

Retori SK OÜ

Reg nr 11331740

Pärnu mnt 146, Tallinn 11317

Kontaktisik: Peeter Oja ja Reimo Metsküll

Tel +372 6518325

E-mail: [email protected]; [email protected]

1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA

RAAM Arhitektid AI OÜ

Reg nr 11470542

Telliskivi 60/1, Tallinn 10412

Kontaktisik: Alice Laanemägi

Tel +372 53402476

E-mail: [email protected]

1.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Detailplaneeringu koostamise alused:

• Saue Vallavalitsuse 06. märtsi 2024 korraldus nr 175;

• Planeerimisseadus;

• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

• Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 kehtestatud Saue valla üldplaneering;

5

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Detailplaneeringu lähtedokumendid:

• muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (Eesti standard

EVS-EN 14383-1:2025 „Crime prevention through building design, urban planning and

city maintenance - Part 1: Vocabulary”; Eesti standard EVS 812-1:2017 “Ehitiste

tuleohutus. Osa 1: Sõnavara”; Eesti Standard EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste

tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; Eesti standard EVS 843:2016

„Linnatänavad“, Eesti Standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“).

• võrguvaldajate tehnilised tingimused.

Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud:

Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsentseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ poolt

2026. aastal mõõdistatud maa-ala plaani (töö nr 23-G515).

Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik detailplaneeringu liiklusmüra hinnang, koostatud 2024.

aastal ning täiendatud 2025. aastal. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 24141-01.

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostatud 16.02.2024. Koostaja LEMMA

OÜ.

Ekspertarvamus Padula ja Metsa-Padula kinnistu detailplaneeringu elluviimise mõjust Metsa-

Padula katastriüksusel asuvale kanakulli elupaigale KLO9136415, koostatud 30.09.2025.

Koostaja Linnuekspert OÜ.

1.4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus

määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, ühele äri- ja/või ühiskondlike

ehitiste krundile, ühele ühiskondlike ehitiste krundile, mis jääb perspektiivse kohalikke elanikke

teenindava ühiskondliku hoone ehitamiseks, ning üks tootmismaa krunt planeeritakse

tehnorajatiste tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse

Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis katastriüksust jäävad mänguväljakute, spordiplatsi,

kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued

tänavamaad.

Planeeritava maa-ala suurus on ca 17,7 ha.

6

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

1.5 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

Planeeritav ala asub Saue valla üldplaneeringu alusel tiheasustusalal, osaliselt

korterelamumaa ning osaliselt haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega alal.

Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale peab üldplaneeringuga määratud maakasutuse

juhtotstarve reeglina moodustama vähemalt 65% planeeritavast alast.

Üldplaneeringu alusel peab elamualadel jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja

erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud

õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Käesolevas planeeringus on

avalikult kasutatavateks rohealadeks planeeritud üle 65% kogu alast, millele lisanduvad veel

elu- ja äri ja/või ühiskondlike hoonete kruntidel asuvad rohealad ning kvartalisisesed

kergliiklusteed.

Uute rida- ja korterelamukruntide kavandamisel peab koormusindeks (planeeritava ala pindala

suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800,

suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Korterelamud võivad reeglina olla kuni 5-

korruselised. Käesolevas detailplaneeringus on kavandatud kokku kuni 220 korterit ehk

koormusindeksiks on kavandatud 805. Korterelamud on planeeritud ühe maa-aluse ning kuni

nelja maapealse korrusega.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4. alusel tuleb detailplaneeringutes ja ehitusprojektides

ette näha juurdepääs kallasrajale. Juurdepääs kallasrajale on detailplaneeringuga tagatud.

Koostatud detailplaneering on üldplaneeringule vastav.

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 OLEMASOLEV OLUKORD PLANEERITAVAL ALAL

Planeeritud ala, mis koosneb maatulundusmaa sihtotstarbega Padula kinnistust

(katastritunnusega 72703:001:0444, suurusega 91 064 m²) ja maatulundusmaa sihtotstarbega

Metsa-Padula kinnistust (katastritunnusega 72601:001:0996, suurusega 86 068 m²) asub Saue

vallas, Laagri alevikus, Saue tee ja põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla vahelisel alal.

Kinnistute suuruste summa on 177 132 m².

7

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

Planeeritav ala piirneb põhjast ja loodest Saue teega, idast ja kirdest Vääna jõega, kagust,

lõunast ja edelast Kummeli kinnistuga (katastritunnus 72703:001:0142), läänest Vaino-Mardi

kinnistuga (katastritunnus 72703:001:0172), Vaino (katastritunnus 72703:001:0558) ja Mulla

(katastritunnus 72501:001:0207) kinnistutega. Planeeringuala keskmes asub Vana-Padula

kinnistu (katastritunnus 72703:001:2110), mis on hoonestatud ning mille maakasutuse

sihtotstarve on elamumaa.

Planeeringuala suurus on ca 17,7 ha.

Planeeritud ala lähedusse jääb Keila-Tallinn raudtee ja põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla.

Planeeritav maa-ala on hoonestamata. Kinnistutel asuvad metsa- ja heinamaad. Saue tee

äärne ala on suures osas kõrghaljastatud.

Planeeritava ala reljeef on tasane. Vana-Padula kinnistu ja Vääna jõe vahelisel alal asub kuni

2 m kõrgem ala. Ehitusgeoloogilised tingimused on rahuldavad, arvestades ehitatavate

hoonete rajamistingimusi.

Padula ja Metsa-Padula kinnistud asuvad Harjumaa maavarade teemaplaneeringu

uuringuruumis. Metsa-Padula kinnistut läbib Padula kraav (valgalaga kuni 10 km²). Padula

kinnistut läbib elektrimaakaabelliin AXPK.4x120. Kinnistul asub ka polügonomeetriapunkt nr

1724.

Mõlemale kinnistule laienevad Vääna jõest tulenevad kitsendused. Vääna jõgi on üle 10 ha

pindalaga ja üle 25 km2 suuruse valgalaga veekogu, mistõttu kehtivad kinnistutel 4 m laiune

kallasrada, 10 m laiune veekaitsevöönd, 50 m laiune ehituskeeluvöönd ning 100 m laiune

piiranguvöönd. Lisaks on Vääna jões lõheliste kudemis- ja elupaigad.

3. PLANEERIMISLAHENDUS

Detailplaneeringus on kavandatud Padula ja Metsa-Padula kinnistud ümber kruntida, määrata

kruntidele maakasutuse sihtotstarbed ja ehitusõigused korterelamute, äri- ja ühiskondlike

hoonete ehitamiseks.

Planeeritud alal paiknevad krundid on ette nähtud kruntida ümber 20 krundiks, neist:

• 8 elamumaa sihtotstarbega krundiks 9 korterelamu püstitamiseks (POS 6 kavandatud

2 korterelamut);

• 1 ärimaa ja/või ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbega krundiks äri ja/või ühiskondliku

hoone püstitamiseks;

• 1 ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbega krundiks ühiskondliku hoone püstitamiseks;

• 2 transpordimaa sihtotstarbega krundiks;

• 7 üldmaa sihtotstarbega krundiks;

• 1 tootmismaa sihtotstarbega krundiks reoveepumpla rajamiseks.

Detailplaneeringu üldkontseptsioon näeb ette planeeritud ala jagamist kaheks alaks:

8

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

1. Üldkasutatav roheala – planeeringuala põhja-, lääne- ja idaalad. Suurimad

üldkasutatavad rohealad on kavandatud Saue tee ja Padula kraavi vahelisele

metsaalale ning Vana-Padula kinnistu ja Vääna jõe vahelisele osaliselt metsaga kaetud

alale.

2. Korterelamuala ning elanikele suunatud teenuste ja äride ning ühiskondlike hoonete ala

(sh kohalikke elanikke teenindav ühiskondlik hoone, kaubandus ja teenindus, bürood,

majutus vms). Vastavaid funktsioone kandvad hooned on planeeritud

korterelamupiirkonna algusesse, peamise sissesõidutee äärde ning vahetult külgnema

rohealadega.

3.1 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on korterelamukvartali rajamine.

Ehitusõigus määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile üheksa

korterelamu püstitamiseks, ühele ühiskondlike ehitiste krundile ühiskondliku hoone

püstitamiseks, ühele äri- ja/või ühiskondlike ehitiste krundile äri ja/või ühiskondliku hoone

püstitamiseks ning ühele tootmismaa krundile tehnorajatiste (kanalisatsioonipumpla) tarbeks.

Kaks üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee

tarbeks ning ülejäänud üldkasutatava maa katastriüksused jäävad mänguväljakute,

spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued

transpordimaad tänavamaade tarbeks.

Krundile pos 1 on kavandatud kaks sihtotsarvet – äri- ja/või ühiskondlike hoonete maa. Krundile

pos 1 on kavandatud äri- ja teenindushoone, majutushoone või sotsiaalteenuste hoone (nt

hooldekodu, vanurite päevakodu vms). Võimalik on ka kavandada multifunktsionaalne hoone,

mis pakub erinevaid äri-, teenindus- või sotsiaalteenuseid. Hoonete täpne kasutusotstarve

määratakse ehitusprojektis ning sellest tulenevalt täpsustatakse ka krundi maakasutuse

sihtotstarve.

Krundile pos 10 on kavandatud kohalikke elanikke teenindav ühiskondlik hoone.

Hoonetele on planeeritud maa-alused korrused, tagamaks varjumiskohtade ja/või varjendite

rajamise võimaluse vastavalt kehtivale hädaolukorra seadusele.

Samuti on planeeringus määratud piirkonnale sobilikud hoonestustingimused, mis võimaldab

püstitada keskkonda sobiv hoonestus.

Elamute asetuse ning kuju puhul on lähtutud eelkõige põhimõttest, et tagada hoonetele mugav

juurdepääs avalikult tänavalt ning parkimisaladelt. Elamute asetus tagab kõigile

elamuühikutele kaugvaated ümbritsevatele rohealadele ja hoonetevahelise haljastatud õueala.

Samuti oli eesmärgiks rajada läbimõeldud ning keskkonnasäästlik tehniline infrastruktuur.

Kavandatav tegevus ei sea kitsendusi kõrvalasuva Vana-Padula kinnistu kasutamiseks. Antud

kinnistule on tagatud juurdepääs planeeritavalt avalikult tänavalt ning samuti otsene ligipääs

avalikult kasutatavatele rohealadele. Samuti puuduvad Vana-Padula kinnistul kahjulikud või

häirivad mõjud planeeritavale alale.

9

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

Kruntide ehitusõigus ja kitsendused tabelina:

1 3961 1050 4/-1 16 1 Ä100 või

Üh100** Ä100 või

Üh100** 4000 16/27*** - MP HU V1

K1 RD3 LK

K2 G3 2 3598 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 39/26* 26

AK MP HU

LK K1 V1 K2

W1 S1 G3 3 2910 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 39/27* 26

AK HU D1 K1 V1 K2 G3 MP LK

4 2963 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 33/27* 22

HU MP LK K1 V1 K2

G3 5 3608 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 39/26* 26

AK KU HU W11 MP K1

K2 V1 LK

G3 6 7068 1800 4/-1 16 2 EK100 E100 6600 66/49* 44

KU HU E1 MP LK V1 K1 K2 G3

7 3622 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 42/31* 28

AK HU LK V1 K1 K2 G3 W11

8 2793 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 33/23* 22

AK HU V1 K1 K2 MP

G3 LK W11 9 3383 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 39/29* 26

AJ HU TV

K1 V1 K2 G3

LK 10 6646 2000 3/-1 12 5 3 (1) Üh100 Üh100 6000 30/33*** - AK W1 HU

E1 KS1 V1 K1 K2 G3 RD3 RO

11 735 - - - - Üm100 Üm100 - - - A HU V1 K1 12 1009 - - - - Üm100 Üm100 - - - A HU TV W11

K1 13 9990 - - - - L100 L100 - -/24* - A HU W11

W1 W2 LK G3 V1 V2 V3 K1 K2

D1 KS1 S1 E1 RD3 RO

14 11050 - - - - L100 L100 - -/86* - A PR HU W11 W1 W2

LK G3 V1 K1 K2 D1

S1 E1 MP AJ

RO

10

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

15 25969 - - - - Üm100 Üm100 - - - A MP PRK1 PRK2 HU W1 LK V3

V1 RD3 RO 16 7192 - - - - Üm100 Üm100 - - - A HU W11 MP

RO 17 6348 - - - - Üm100 Üm100 - - - A HU E1 D1

MP W11 RO 18 23410 - - - - Üm100 Üm100 - - - A KJ1 KJ2

KJ3 HU RD1 RD2 RD3

K1 KS1 S1 LK LK2 RO

19 50615 - - - - Üm100 Üm100 - - - A MP KJ1 KJ2 KJ3 HU

RD1 RD2 RD3 S1

W11 V2 G3 RO

20 262 60 1 5 1 Th100 T100 60 - - HU LK KS1 S1 W1 K1 RO

Σ 177132 39760 376/408* 220 KI 805

MÄRKUSED:

* parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis, sh 2/3 parkimiskohtadest on kinnistul ja 1/3 avalikult kasutataval alal ** krundi pos 1 puhul on lubatud ühiskondlike ehitiste maa ja/või ärimaa sihtotstarve *** parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis, parkimiskohtade planeerimisel on arvestatud võimalusega korraldada

ühiskondlikus hoones külastajatega üritusi ning sellest tulenevalt on kavandatud parkimiskohtade arv suurem. A – avalik kasutus AK – avalikult kasutatav tee KU – ajutine teeservituudi vajadusega ala Kummeli kinnistu kasuks AJ – servituudivajadus planeeritud alajaamale, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks TV – servituudivajadus planeeritud tänavavalgustuse jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks LK – servituudivajadus planeeritud liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks W1 – servituudivajadus planeeritud või perspektiivsele 0,4 KV elektrikaablile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks W2 – servituudivajadus planeeritud või perspektiivsele 10 KV elektrikaablile, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks W11 – servituudivajadus planeeritud tänavavalgustuskaablile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks S1 – servituudivajadus planeeritud sidekanalisatsioonile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks V1 – servituudivajadus planeeritud veetorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks V2 – servituudivajadus planeeritud avariiveetorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks V3 – servituudivajadus planeeritud toorveetorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks K1 – servituudivajadus planeeritud reoveekanalisatsiooni torustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks K2 – servituudivajadus planeeritud sademeveekanalisatsiooni torustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks KS1 – servituudivajadus planeeritud survekanalisatsioonitorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks D1 – servituudivajadus planeeritud drenaažitorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks G3 – servituudivajadus planeeritud gaasitorustikule, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks PRK1 – puurkaevu sanitaarkaitsevöönd R30 m PRK2 – puurkaevu sanitaarkaitsevöönd R30 m PR – geodeetiline märk 1724 ja kaitsevöönd R3 m MP - maaparandussüsteemi (Padula kraavi) kalda kaitsevöönd 1 m KJ1 – Vääna jõe kalda kaitsevöönd 10 m KJ2 – Vääna jõe kalda ehituskeeluvöönd 50 m KJ3 – Vääna jõe kalda piiranguvöönd 100 m HU – Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum RD1 – perspektiivne raudteetrass RD2 – perspektiivne raudtee kaitsevöönd 30+30 m RD3 – perspektiivne raudtee sanitaarkaitsevöönd 120+120 m E1 – servituudivajadus olemasolevale elektrikaablile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks RO

– rohevõrgustiku ala KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED (vt Maakatastriseadus § 18¹): Ä – Ärimaa E – Elamumaa

11

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

Üh – Sotsiaalmaa - Ühiskondlike ehitiste maa T – Tootmismaa L – Transpordimaa Üm – Sotsiaalmaa - Üldkasutatav maa KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED: EK – Korterelamu Ä – Ärihoone L – Teed ja tänavad Th – Tehnohooned ja -rajatised Üh – Ühiskondlik hoone ja selle abihooned

Kavandatavad abihooned, sealhulgas alla 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned, peavad

paiknema hoonestusalal. Abihooned on lubatud üksnes krundil pos 10 ning arvestatakse

ehitisealuse pinna hulka.

Põhiline autode juurdepääsutee planeeritavale alale toimub Saue teelt. Parkimine on

lahendatud oma krundil ja avalikult kasutatavates parklates.

Planeeringualal asuvad geodeetilised märgid, mis tuleb säilitada või ümber tõsta. Geodeetilise

märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis

võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust. Geodeetiline märk tuleb taastada või

ümber tõsta projekteerimise staadiumis kooskõlastatult märgi omanikuga.

3.2 ARHITEKTUURINÕUDED

Peamised arhitektuurinõuded:

• Lahtine hoonestusviis;

• Kvartali hoonestus peab moodustama ühtse ja sidusa terviku;

• Hoonete ja haljastuse kujundamisel tuleb lähtuda ühtse linnaruumilise terviklahenduse põhimõttest, kus hoonestus ja haljastus moodustavad omavahel seotud, ruumiliselt liigendatud ning inimmõõtmelise keskkonna, vältides monotoonseid ja ühetaolisi lahendusi;

• Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab vältima monotoonseid ja lihtsaid risttahukakujulisi mahte; hoonete kavandamisel tuleb tagada nii horisontaalne kui vertikaalne liigendus. Hoonemahud tuleb kujundada mitmetasandiliste ja liigendatud mahtudena, kasutades näiteks mahulisi nihkeid, erinevaid kõrgusastmeid, eendeid ja tagasiasteid;

• Kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone, kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi või suurt katusekallete vahelduvust;

• Alal ei ole lubatud ehitada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil

ja/või ristseotisega freeskantpalgil;

• Tiheasustusega alal on reeglina lubatud rajada kuni 1,5 m kõrguseid piirdeaedu.

Korterelamukruntidele piirdeaedu ei ole kavandatud;

• Kohalikke elanikke teenindava ühiskondliku hoone piirdeaed: kuni 1,5 m kõrgune. Juhul kui antud krundile rajatakse lasteasutus, määratakse piirdeaia tüüp ja kõrgus vastavalt ohutuse ja turvalisuse nõuetele. Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma piirkonna hoonete arhitektuurilisest lahendusest.

• Mänguväljaku piirdeaed: kuni 1,5 m kõrgune. Juhul kui mänguväljakule rajatakse pallimänguväljak, määratakse piirdeaia tüüp ja kõrgus vastavalt ohutuse ja turvalisuse nõuetele.

12

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

• Piirdeaedade rajamisel arvestada teekaitsevööndi nõuetega, piirdeaedu võib reeglina

rajada teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele;

• Piirdeaedu ei tohi rajada väljapoole krundi piire.

3.3 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS

Uute hoonete ehitamiseks tuleb koostada ehitusprojektid. Hoonete ehitusprojektides tuleb

lahendada kinnistu heakord ja haljastus.

Uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rakendada Eesti Standardi EVS 840:2023

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõudeid.

13

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

4 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS

4.1 JUURDEPÄÄS PLANEERITAVALE ALALE

Ala piirneb põhjast Saue teega ning alast lõunas asub põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-

Ikla. Planeeringuala piirist ligikaudu 200 m põhjasuunas asub Keila-Tallinn raudtee.

Harju maavanema 14. novembri 2014 korraldusega nr 2133 kehtestati Harju

maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu –

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0 – 44,0“ koos keskkonnamõju

strateegilise hindamisega. Planeeringu eesmärk on põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

olemasoleva trassi vastavusse viimine I klassi maanteele esitatavatele nõuetele.

Teemaplaneeringuga loodi lähtealused teeprojektide, samuti üld- ja detailplaneeringute

koostamiseks. Antud teemaplaneeringus on ette nähtud sulgeda põhimaantee nr 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla ja kohaliku tee ristmik (vt väljavõte teemaplaneeringu joonisest), kust on tagatud

olemasolev juurdepääs Padula ja Metsa-Padula kinnistutele.

Teemaplaneeringus ei ole ette nähtud eelmainitud ristumiskohta säilitada. Samuti ei saa rajada

lisaradasid, kuna ristumiskohad paiknevad üksteile liiga ligidal. Paralleelselt põhimaanteega nr

4 Tallinn-Pärnu-Ikla on teemaplaneeringus kavandatud sõidutee, mis kulgeb kuni olemasoleva

kohaliku teeni ning perspektiivse kohaliku teeni (vt väljavõte teemaplaneeringu joonisest).

Sellest tulenevalt on käesolevas detailplaneeringus kavandatud uus juurdepääs Metsa-Padula

ja Padula kruntidele Saue teelt. Saue tee on kuni teemaplaneeringus kavandatud teedevõrgu

väljaehitamiseni ainus juurdepääs planeeringualale. Läbi planeeritava ala on kavandatud

avalikult kasutatav teedevõrgustik, mis tagab juurdepääsu planeeringuala kõrvalkinnistutele

(Vaino-Mardi, Maidu, Vaino, Vana-Padula kinnistutele). Planeeringualalt tagatakse juurdepääs

Kummeli kinnistul asuvale üldplaneeringus kavandatud perspektiivsele elamualale. Täpne

juurdepääsude asukoht ja lahendus selgub ehitusprojektis.

Kuvatõmmis teemaplaneeringust „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0 – 44 ,0“

14

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

Käesoleva planeeringuala kaudu ei kavandata juurdepääsu põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-

Ikla äärde Saue valla üldplaneeringuga kavandatud perspektiivsele tööstuspargile. Sellega

välditakse tööstusparki teenindavate raskesõidukite läbisõitu elamualadelt. Juurdepääs

tööstuspargile tuleb tagada teemaplaneeringuga kavandatud teedevõrgu kaudu.

Padula kinnistule kavandatud krundile pos 5 on kavandatud servituudivajadusega ala, et ühendada planeeringualale kavandatud tänavavõrk Kummeli kinnistul asuva olemasoleva kohaliku teega. Nimetatud ühendust on võimalik allpoolkirjeldatud juhtudeks kasutada, kuni Kummeli kinnistule ei ole alustatud elamukvartali ja tööstuspargi väljaehitamist.

Ristkasutusega tee eesmärk on tagada planeeringuala ja Kummeli, Vaino-Mardi ning Maidu

kinnistute vaheline ühendus ning vajalik juurdepääs planeeringuala teedevõrgu kaudu.

Ristkasutuse täpsemad tingimused määratakse asjaõigusliku kokkuleppe või servituudiga.

Kummeli kinnistul kulgev kohalik tee, mis on ühendatud põhimaanteega nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla, ei ole mõeldud igapäevaseks liikluseks ning seda kasutatakse ainult eriolukorras, näiteks päästetehnika juurdepääsuks. Ehitustranspordi liikumise piiramiseks kavandatakse planeeringualal asuvale krundile pos 5 kohaliku tee ette värav või tõkkepuu. Kohalik tee säilib eriolukorras kasutatava ühendusena seni, kuni tulevikus ehitatakse välja teemaplaneeringus kavandatud perspektiivne kogujatee, mis kulgeb põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 17,24 ristmikuni. Peale kogujatee valmimist likvideeritakse olemasolev mahasõit põhimaanteelt nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla kohalikule teele ja Teeveere kinnistule.

Käesolev planeering näeb ette, et esmalt ehitatakse valmis juurdepääs Saue teelt ja

planeeringuala põhiline teedevõrgustik (vt ehitusaegne liiklusskeem ja liiklusskeem), et tagada

naaberkinnistute omanikele juurdepääs avalikule teele. Naaberkinnistute omanikele tuleb

juurdepääs tagada kogu detailplaneeringu elluviimise ajal kui ka peale detailplaneeringu

realiseerumist.

Ehitusaegne transport liigub Saue teelt läbi planeeritud peatee (vt lisajoonis – ehitusaegne

liiklusskeem). Põhimaanteelt nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ei ole ehitustranspordi juurdepääs

planeeringualale lubatud. Planeeringualale kavandatud peatee ehitatakse välja enne hoonete

ehituslubade väljastamist, kuna ei saa lubada olukorda, kus nõuetele mitte vastavat riigitee

ristumiskohta hakatakse kasutama juurdepääsuna ja tekib kontrollimatu liiklusolukord.

Likvideerimisele kuuluva ristumiskoha kasutamise korral jätab Transpordiamet endale õiguse

ristumiskoha sulgemiseks, mille eest tasub detailplaneeringu arendaja.

Liikluskorralduse lahenduse koostamisel on arvestatud K-Projekt AS-i poolt 2024. aastal koostatud Saue linna raudteeülese ala liiklusuuringu tulemustega (töö nr 24052). Uuringus analüüsiti ka Saue tee liiklusvoogude prognoosi, mille põhjal on oodata liikluskoormuse mõõdukat kasvu seoses Saue ja Laagri piirkonna, sh Padula ja Metsa-Padula alade edasise arenguga. Prognoosi kohaselt jääb Saue tee ja seda teenindavate ristmike läbilaskevõime ka pikemas perspektiivis rahuldavale tasemele, ning olemasolev tänavavõrk suudab prognoositava liiklusvoo vastu võtta.

Uuring on avalikult kättesaadav Saue valla dokumendiregistris:

https://atp.amphora.ee/sauevv/index.aspx?itm=1149019.

15

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

4.2 TEED JA VÄLJAKUD, KATTED JA VERTIKAALPLANEERIMINE

Planeeritud teed projekteerib ja ehitab välja detailplaneeringu arendaja oma kulul.

Planeeringuala teede rajamine toimub etapiviisiliselt. Planeeringu elluviimisel tuleb

esmajärjekorras välja ehitada juurdepääsud naaberkinnistuteni (Vana-Padula kinnistu) ja

ümberpööramisplatsini (Vaino-Mardi, Maidu ja Vaino kinnistutele) ning planeeringuala nn

peatänav, mis kulgeb kuni Kummeli kinnistuni.

Saue tee L3 kinnistule on kavandatud vasakpöörde rada koos möödasõidulaiendusega Laagri

alevikust Saue linna suunas. Detailplaneeringu põhijoonisel on esitatud põhimõtteline

lahendus, mis täpsustub edasiste projekteerimise etappide käigus. Lisaks on planeeritud

ehitada maakonnaliini bussipeatuse tarbeks bussitaskud, mis hakkavad paiknema mõlemal

pool Saue teed. Nimetatud rajatiste katendiks on kavandatud asfaltbetoonkate (asfaltbetoon

min AC 16 surf, 100% tardkivi, 5 cm + AC 32 base 8 cm, kogupaksusega 5+8 = 13 cm).

Juhul kui tulevikus rajatakse perspektiivne raudtee koos Saue tee viaduktiga, siis tuleb

vajadusel planeeringus kavandatud T-kujuline ristumine Saue teega asendada viadukti

projektis ringristmikuga. Samuti suunatakse sellisel juhul Padula jaama suunas kulgev

kergliiklustee raudtee alt läbi tunneliga või koos sõiduteega üle Saue tee viadukti.

Planeeritud pikiparkimiskohad ja 12x12 m suurune ümberpööramisplats on kavandatud

asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 45% graniit, paksusega 6 cm).

Ümberpööramisplatsilt alguse saav ristkasutusega tee ja kergliiklustee on kasutatav vajadusel

ka mootorsõidukite liikluseks, kuna antud tee tagab ligipääsu Maidu katastriüksusele

(katastritunnusega 72703:001:0559) ja Vaino-Mardi katastriüksusele (katastritunnusega

72703:001:0172).

Planeeritud juurdepääsu- ja siseteed on kavandatud asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC

16 surf, 100% graniit, paksusega 6 cm), katendi laiusega vähemalt 7 m (v.a spordiplatsi juurde

viiv sisetee, mille katendi laius peab olema vähemalt 5 m) koos LED-optilise maakaabelliiniga

tänavavalgustusega. Kõik planeeritud teed on kahesuunalised.

Planeeritud kergliiklusteed on kavandatud asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf, 45%

tardkivi, paksusega 5 cm), teekatte minimaalse laiusega 3 m.

Terviserajad peavad olema kaetud graniitsõelmete kattega (graniitsõelmed fr. 0-8 mm), teekate

minimaalne laius 2,5 m (koos vajalike aluskonstruktsioonidega).

Teedest ja parkimisaladest vabaks jäävale krundiosale on planeeritud muru ja kõrghaljastus.

Muru ala on planeeritud selliselt, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele, vaid imbuks

pinnasesse omal krundil.

Planeeringulahendusega nähakse ette ka perspektiivse kergliiklustee rajamise võimalus Saue

linna suunas, vastavalt põhijoonisel ja liiklusskeemil esitatud lahendusele. Kergliiklustee on

näidatud liiklusskeemil. Perspektiivne kergliiklustee kavandatakse olemasolevas teekoridoris.

Juhul kui eramaa omanikega kokkulepet ei saavutata, viiakse tee kokkuleppel Maa- ja

Ruumiametiga riigimaa piirile ja kavandatakse uus teekoridor.

16

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

4.3 PARKIMINE

Parkimiskohtade arvutuse aluseks on võetud Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Nimetatud standardi alusel tuleb korterelamumaale projekteeritavate korterelamute juurde

vajalike parkimiskohtade normatiivne arv määrata standardi tabeli 9.2 alusel. Uute elamute

parkimisvajadus on 1,3 kuni 1,5 parkimiskohta. Seega keskmiselt 1,4 parkimiskohta korteri

kohta. Antud juhul on arvestatud 1,5 parkimiskohaga korteri kohta.

Kohalikke elanikke teenindava ühiskondliku hoone parkimisvajadus on EVS 843:2016

„Linnatänavad“ standardi tabeli 9.1 alusel 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna kohta.

Hooldusasutuse parkimisnormatiiv on 1 parkimiskoht 250 m² brutopinna kohta.

Kinnistu

aadress Ehituse

otstarve/liik Korterite arv Normatiivsete

parkimiskohtade arv kokku

Planeeringuga ette nähtud

parkimiskohtade arv krundil

Pos 1 Ä100 või Üh100 - 4000/250 = 16 27**

Pos 2 EK100 26 26*1,5 = 39 26*

Pos 3 EK100 26 26*1,5 = 39 27*

Pos 4 EK100 22 22*1,5 = 33 27*

Pos 5 EK100 26 26*1,5 = 39 26*

Pos 6 EK100 44 44*1,5 = 66 49*

Pos 7 EK100 28 28*1,5 = 42 31*

Pos 8 EK100 22 22*1,5 = 33 23*

Pos 9 EK100 26 26*1,5 = 39 29*

Pos 10 Üh100 - 6000/200 = 30 33**

Pos 13 L100 - 24

Pos 14 L100 - 86

Planeeritaval alal kokku: 376 408**

MÄRKUS: * parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis, sh 2/3 parkimiskohtadest on kinnistul ja 1/3 avalikult kasutataval alal ** parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis, parkimiskohtade planeerimisel on arvestatud võimalusega korraldada

ühiskondlikus hoones külastajatega üritusi ning sellest tulenevalt on kavandatud parkimiskohtade arv suurem.

Parkimiskohtade arvu ja asukohta täpsustatakse ehitusprojektis, milles määratakse korterite

arv ning äri ja/või ühiskondlike ruumide suurus ja kasutusotstarve. Parkimisala ning

sissesõidud tuleb kavandada võimalikult ökonoomselt, eesmärgiga säilitada maksimaalselt

haljastust. Parkimisalad tuleb vastavalt tingimustele katta sademevett läbilaskva, laotud või

sidumata kulumiskihiga katenditega. Parklatesse tuleb kavandada õli- ja liivapüüdurid.

Arvestuslikult 50% kortermaja hoonealusest pinnast peab olema lahendatud kaetud

parkimisena, mis peab olema integreeritud hoonega või pinnase reljeefiga ja looma loodusliku

mulje (ei pea olema hoonete all). Katusetaimestiku kasutamisel peab see olema kohastunud

vastavatele tingimustele ja tagatud selle pikaajaline püsimine.

Korterelamute puhul tuleb tagada jalgrataste parkimiskohad, arvestusega vähemalt kaks

parkimiskohta iga eluaseme kohta.

17

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

Nõuded elektriautode laadimiskohtadele:

• Elamud: kui parkimiskohtade arv ületab 10, tuleb elamute puhul tagada, et igale

parkimiskohale on paigaldatud elektriauto laadimise juhtmetaristu. Milleks on

kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna elektrikaabel laadimispunkti

paigaldamiseks.

• Mitteelamud: mitteelamute puhul peab olema tagatud vähemalt üks elektriauto

laadimispunkt. Lisaks tuleb paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale

parkimiskohale.

• Elektriautode laadimistaristu lahendatakse vastavalt ehitusprojekti koostamise hetkel

kehtivate õigusaktide nõuetele.

5 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD

5.1 HALJASTUS

Detailplaneeringus on kavandatud olemasoleval Metsa-Padula kinnistul kasvav kõrghaljastus

ehk olemasoleva metsaala valdavalt säilitada. Metsa-alal kasvavat kõrghaljastust on vajalik

vähesel määral likvideerida juurdepääsutee rajamiseks Saue teelt. Hoonestus on kavandatud

kõrghaljastusest vabadele aladele.

Olemasolevate säilitatavate puude kasvutingimused tuleb säilitada ehitustööde ja hoonete

ekspluatatsiooni ajal ning mitte muuta puude kasvualas maapinna kõrgust. Säilitatavate puude

läheduses mullatöid teostades tuleb võimalikult palju vältida suuremate juurte ja tüvede

vigastamist.

Kinnistute täpne haljastus antakse eelprojekti mahus. Puid ja kõrgeid põõsaid ei tohi istutada

kraavi kaldakaitsevööndisse ja tee nähtavuskolmnurkade alale. Istutatavad põõsad ja puud

peavad olema liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv liigitüüpilised. Istikud peavad

olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Samuti

peavad nad olema liigiomaselt kujundatud. Kõrghaljastus tuleb rajada hoonetest vähemalt 6 m

kaugusele (olenevalt puu liigist). Tuleb järgida kehtivaid normatiivakte seoses tehnovõrkudest

tulenevate piirangutega. Olemasolevat kõrghaljastust tuleb säilitada maksimaalselt.

Ehitustööde käigus paigaldada puudele tüvekaitsmed ja jälgida, et ei kahjustataks puude

võrasid.

• Ehitusprojekti koosseisus tuleb koostada piirkonda sobiv uushaljastuse lahendus.

• Heki paigutamisel krundi piirile või selle lähedusse tuleb jälgida, et sellega ei

kahjustataks loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

• Haljastuse kavandamisel tuleb eelistada piirkonnas traditsioonilisi puittaimi.

• Parklad tuleb piiritleda ülejäänud elukeskkonnast maastikuarhitektuursete

elementidega, näiteks roheseinte, maastikuarhitektuursete muldkehade või nõlvadega.

Põhijoonisel näidatud kõrg- ja keskhaljastus tuleb rajada puiestee tagamiseks.

• Täiendavate tehnovõrkude planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda

kõrghaljastuse säilitamise printsiibist. Võrkude kaugus puutüvedest peab olema

minimaalselt 2 m.

18

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

• Detailplaneeringus kavandatud ehitistele ette jääva haljastuse likvideerimisel nähakse

ette asendusistutus Saue valla poolt määratud mahus. Täiendavad haljastuse rajamise

asukohad ja puude liigid määratakse ehitusprojekti staadiumis. Puude raie ja

asendusistutus kooskõlastatakse valla keskkonnaspetsialistiga. Puude raie- ja

hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord on vastu võetud Saue Vallavalitsuse

08.12.2021 määrusega nr 5 (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/431122021013).

• Puude istutus peab toimuma vastavalt Eesti Standardile EVS 939-1:2020 „Puittaimed

haljastuses“. Hekipuudena ei ole lubatud istutada elupuid, vaid peab eelistama Eesti

loodusele omaseid liike.

• Arendaja võtab endale kohustuse planeeringualale kavandatava madal- ja

kõrghaljastuse rajamisega haljastuse hoolduskohustuse puude ja põõsaste osas

kaheks (2) aastaks, st puude ja põõsaste kastmine, väetamine, hoolduslõikus,

vajadusel istikute väljavahetamine jms. Korterelamute kinnistutel kehtib haljastuse

hoolduskohustus kuni korteriühistute moodustamiseni.

5.2 HEAKORD

Krundid on kavandatud peale planeeritud ehitustööde teostamist heakorrastada ja haljastada.

Hoonete ümber ja teedest vabadele õuealadele on kavandatud rajada kõrghaljastus koos

madalhaljastuse ning lillemuruga.

Suur osa planeeritud alast on kavandatud säilitada rohealadena.

Parkimine on lahendatud 2/3 ulatuses oma krundil ning 1/3 ulatuses avalikus kasutuses oleval

transpordimaal.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

• teede ja õuealade valgustamisel vältida valgussaaste tekitamist;

• valgustada ainult vajalikku ning ühtlase allapoole suunatud valgusega.

5.3 JÄÄTMEKÄITLUS

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast.

Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas

paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse.

Jäätmete kogumine toimub kinnistu piires. Jäätmed kogutakse tekkekohas liigiti ning

paigutatakse kinnistu parkla juurde kavandatavatesse jäätmemahutitesse.

Jäätmekonteineritena kasutatakse süvamahuteid. Mahutite tühjendamine toimub

jäätmekäitluslepingu alusel vastavat jäätmeluba omava ettevõtte poolt.

19

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

Planeeringuala jäätmekäitluse paremaks korraldamiseks on kavandatud piirkondlik liigiti

kogumise punkt (ühiskondlik jäätmeplats), mis paikneb krundil pos 16 (alternatiivselt pos 17,

täpsustatakse ehitusprojektis) ümberpööramisplatsi vahetus läheduses.

Kavandatavasse ühiskondlikku kogumispunkti on ette nähtud paigutada süvamahutid liigiti

kogutavatele jäätmetele, eelkõige:

• pakendijäätmed (plast ja metall)

• paber ja kartong

• klaaspakend

Segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumine toimub jätkuvalt kinnistupõhiselt vastavate

jäätmemahutite abil.

Ühiskondlik jäätmeplats teenindab planeeringuala krunte ning võimaldab jäätmete

efektiivsemat liigiti kogumist ja paremat ringlussevõttu. Asukoht on valitud arvestades head

ligipääsu jäätmeveokitele ning piisava kaugusega elamutest, et minimeerida võimalikke

häiringuid. Ühiskondlik kogumispunkt ei asenda kinnistupõhist jäätmekäitlust, vaid täiendab

seda liigiti kogumise tõhustamiseks. Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine on ainus viis tagada

erinevatele jäätmetele parem ringlusesevõtu võimalus.

Juhul, kui hoonete ehitustööde käigus tekivad jäätmed, tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

• Ehitusjäätmete teisaldamisel kasutada mittetolmavaid meetodeid (koormate katmine,

tolmu sidumine veega jne).

• Jäätmed anda üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlejale.

• Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud mahuteid vastavalt

kogutavatele jäätmeliikidele 0,6 m³ kuni 10 m³ mahutit, paigaldatud jäätmevedaja poolt.

• Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse

ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud

territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Kuni

üleandmiseni ladustada jäätmed krundi piires.

• Vähemalt nelja (4) liiki jäätmeid (segaolmejäätmed, biojäätmed, papp ja paber,

pakendijäätmed) peab olema võimalik kohapeal ära anda.

• Ehitusjäätmete käitlemise dokumente tuleb säilitada vähemalt kaks (2) aastat.

• Ehitustöödel tekkivate jäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma järgmistest

dokumentidest:

o Jäätmeseadus

o Saue valla jäätmehoolduseeskiri

Ehitusprojektis täpsustatakse süvamahutite asukohta. Prügi regulaarseks äraveoks sõlmitakse

vastavat litsentsi omava firmaga leping.

Pinnasele avaldatakse kohati olulist negatiivset mõju seoses uute hoonete ja neid teenindavate

rajatiste jms rajamisega – ehitiste ja rajatiste alla jääv pinnakate kooritakse. Nimetatud

20

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

tegevused on reeglina lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud. Tehnovõrkude rajamisel võivad

mõjud olla ka pöörduvad, kui pinnakate (ja haljastus) taastatakse. Ehitustegevuse alguses

tuleb huumusmuld ehitusterritooriumilt kindlasti koorida ja ladustada see lähikonnas, et seda

saaks kasutada haljastuse rajamisel, taastamisel ja ehitustegevuse käigus tekkinud

tallamiskahjustuste likvideerimisel. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel

haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada kohaliku

omavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele.

5.4 MÜRA, VIBRATSIOON, INSOLATSIOON JA ÕHUSAASTE

Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati auto- ja rongiliiklusest

põhjustatud müratasemete arvutused ning liiklusmüra ja vibratsiooni hinnang (koostaja Kajaja

Acoustics OÜ, 2025, töö nr 24141-01).

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria

sihtväärtuste nõuded on hinnangu põhjal täidetud.

Planeeritavad lähimad eluhooned paiknevad Saue teest ca 165 m ning põhimaanteest nr 4

Tallinn-Pärnu-Ikla teest ca 430 m kaugusel, mis on piisav vahemaa võimaliku autoliiklusest

põhjustatud maapinna vibratsiooni sumbumiseks. Planeeritud lähimad hooned asuvad

olemasolevast raudteest ca 425 m kaugusel, jäädes seega raudteeliiklusest põhjustatud

vibratsiooni mõjualast välja.

Planeeringuala läbib ka perspektiivse raudtee koridor, mille kohta on AS Eesti Raudtee

tellimusel koostatud Tallinna ringraudtee Saue-Lagedi lõigu eskiisprojekt. Hetkel täpsemad

andmed raudtee tehnilise lahenduse, võimalike rongitüüpide, rongide liiklussageduste jne

kohta puuduvad. Perspektiivse raudtee projekteerimisel tuleb tagada antud hetkel kehtivate

keskkonnamüra ning vibratsioonitasemete nõuete täitmine raudteega piirnevatel aladel.

Samuti tuleb raudteega piirnevate müratundlike hoonete puhul arvestada perspektiivse raudtee

võimalusega ning kavandada hooned ja avatäited piisava heliisolatsioonivõimega tagamaks

müra normtasemed siseruumides.

Perspektiivse raudtee sanitaarkaitsevööndist jääb lähim kavandatud elamu ca 130 meetri

kaugusele.

Nõuded ehitusprojektide koostamiseks:

• Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada, et hoonete siseruumides ei

ületataks müra normtasemeid, mis on sätestatud ehitusprojekti koostamise hetkel

kehtivates õigusaktides. Müra hindamisel ja vajaduse korral müratõrjemeetmete

kavandamisel lähtutakse müra reguleerivatest üld- ja eriseadustest (sh rahvatervishoiu

seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus) ning nende alusel kehtestatud välisõhus leviva

müra piirväärtustest ja mürataseme mõõtmise ning hindamise metoodikat käsitlevatest

rakendusaktidest. Ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad,

tehakse mõõtmised avatud olekus.

21

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

• Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes.

• Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”

tuleb projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel

ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w,

vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele.

Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb

rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN

ISO 717-1:2021.

• Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”

tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt

välismüratasemest” toodule tuleb projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid

projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate

mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks

vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest

ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast

liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile

transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna

nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

• Vibratsiooni mõju piiramiseks hoonetele ja nende kasutajatele tuleb järgida

ehitusprojekti koostamise hetkel kehtivates õigusaktides sätestatud üldvibratsiooni

piirväärtusi. Elamute ja ühiskasutusega hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb

lähtuda sotsiaalministri määrusest 01.10.2025 nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ ning tagada, et

siseruumides ei ületataks määrusega kehtestatud piirväärtusi.

• Ringraudtee realiseerumisel enne käesolevat detailplaneeringut, tuleb planeeritaval

alal teostada reaalsed müra ja vibratsiooni mõõtmised, et saada täiendavat infot

väljakujunenud olukorrast ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid.

• Põhimaanteeni nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla viiva perspektiivse kogujatee rajamisel

tuleb hinnata võimalikku mõju ümbruskonnale ning hinnata leevendavate meetmete

vajadust.

• Kavandatavate hoonete tehnoseadmetest ning äri- ja kaubandustegevusest tulenevad

müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri määruses 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Ärimaal kavandatav tegevus ei tohi

häirida ümbritsevaid olemasolevaid kui ka planeeritud elamuid.

• Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada

päeval 85 dB ja öösel 75 dB (keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 § 6 lg 3).

• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel aladel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada keskkonnaministri määruse 16.12.2016 nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

• Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

• Kuna krundid pos 1 ja pos 10 jäävad osaliselt perspektiivse raudtee

sanitaarkaitsevööndisse (120 m mõlemale poole raudtee telge), tuleb perspektiivse

22

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

raudtee kavandamisel ja projekteerimisel läbi viia asjakohased müra- ja

vibratsiooniuuringud ning tagada kehtivate keskkonnamüra ja vibratsiooni

normtasemete täitmine raudteega piirnevatel müratundlikel aladel. Vajadusel tuleb

kavandada ja rakendada tehnilised leevendusmeetmed (nt müratõkked, raudtee

konstruktsioonilised lahendused vms).

• Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala paikneb riigitee lähialas, tuleb arvestada

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,

õhusaaste). Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringus kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

5.5 RADOON

Eesti pinnase radooniriski kaardi (andmed 2023. aasta seisuga) alusel on tegemist keskmise

või madala radooniriskiga alaga.

Kuvatõmmis Eesti pinnase radooniriski kaardilt

(andmed 2023. a seisuga).

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rakendada radooniohu vältimise meetmed, mis on

määratud Eesti Standardiga EVS 840:2023.

5.6 KESKKONNAKAITSE

Planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. Detailplaneeringuga

tuleb vältida võimalikult palju tegevust, mis põhjustaks keskkonnas pöördumatuid muutusi või

seaks ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ning vara. Kavandatava tegevusega ei

kaasne kumulatiivset ega piiriülest mõju. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi

kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ja ei põhjustata olulisi negatiivseid tagajärgi. Detailplaneeringuga

23

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju planeeringuala ja selle lähiümbruse

keskkonnatingimustele.

Kuna sademevesi on planeeritud juhtida Padula kraavi, on planeeringu koostamise käigus

analüüsitud vajalikke meetmeid, mis välistavad täiendava olulise veekvaliteedi muutuse

(hajureostuse suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile.

Sademevee juhtimine Padula kraavi ei põhjusta täiendavat olulist veekvaliteedi muutust või

hajureostuse suurenemist rakendades järgnevaid meetmeid:

• Sademevee puhastamine enne kraavi juhtimist, kasutades puhastussüsteeme (nt liiva-

ja õlipüüdurid). Parklatesse õli- ja liivapüüdurite kavandamine.

• Sademevee voolu ja mahtude reguleerimine, et vältida ülekoormust ja erosiooni.

• Regulaarne kraavide ja puhastussüsteemide hooldus ja jälgimine, et tagada nende

töökindlus.

• Pidev vee kvaliteedi jälgimine ja kiire reageerimine, kui märgatakse saasteainete

taseme tõusu.

Kavandatud meetmed aitavad tagada, et Vääna jõe elupaikade ökoloogiline seisund ei halvene

ja vee kvaliteet oluliselt ei muutu.

Negatiivne mõju Padula kraavile ja sealt Vääna jõele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja (pinnase)vette sattumise kas ehitus- või kasutusetapis (näiteks läbi võimaliku potentsiaalselt reostunud sademevee juhtimise kraavi ilma seda eelpuhastamata). Negatiivset mõju ehitusaegselt on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masin seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse.

Uue kraavi rajamisel tuleb ehitustööde käigus ja edasistel kraavi äärsetel hooldustöödel vältida

kallaste kahjustamist ning ehitusjäätmete ja heljumi sattumist kraavi.

Käesoleva detailplaneeringu lahenduse kohaselt on ette nähtud avalikult kasutatav kõnnitee ja

terviserada, mis osaliselt kulgevad Padula kraavi ääres ning Vääna jõe ehituskeeluvööndis ja

ületavad Padula kraavi. Terviserada on kavandatud looduslähedase lahendusena, mille

teekate on kaetud graniitsõelmetega (fraktsioon 0–8 mm), teekatte minimaalne laius on 2,5

meetrit koos vajalike aluskonstruktsioonidega. Kavandatud rada on mõeldud jalakäijatele ja

kergliiklejatele ning selle eesmärk on tagada ohutu ja avalik juurdepääs puhkealale, parandada

kohaliku rohevõrgustiku sidusust ning suunata liikumine kindlale trassile, vähendades sellega

juhuslikku tallamist ja looduskoosluste häirimist.

Terviseraja asukoht Vääna jõe ääres tagab ühtlasi veekoguäärse katkematu kallasraja, mis on

oluline avaliku juurdepääsu ning veekogu hoolduse ja seire tagamiseks. Sama eesmärki täidab

ka Padula kraavi äärne kõnnitee ja terviserada, mis võimaldavad teostada kraavi korrashoiu-

ja hooldustöid ning tagavad juurdepääsu veekogule.

Ehituskeeluvööndis on uute rajatiste püstitamine Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 alusel

keelatud, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4 ja 5 toodud juhtudel. Vastavalt

Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punktile 10 ei laiene ehituskeeld kehtestatud

24

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavatele teedele. Kavandatud kõnnitee ja

terviseraja puhul on tegemist avaliku kasutusega rajatistega, mille rajamine on kooskõlas

nimetatud erisusega. Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud põhimõttest, et

kavandatav lahendus oleks keskkonnamõju poolest minimaalne ega põhjustaks olulist

negatiivset mõju Vääna jõe ega Padula kraavi ökosüsteemidele. Rada paikneb valdavalt

olemasoleva rohumaalise ja hõreda puistuga ala servas, kus pinnasekoormus on väike ja

raadamise vajadus minimaalne.

Kavandatud kõnnitee ja terviseraja kasutusaegne mõju Vääna jõe kalda kaitse eesmärkidele

on hinnatud ning oluline negatiivne mõju ei ole eeldatav. Terviserada on kavandatud eelkõige

kohalike elanike puhke- ja liikumisvõimaluste parandamiseks ning avaliku juurdepääsu

tagamiseks kallasrajale. Tegemist ei ole piirkondliku põhikergliiklusteega, mistõttu on raja

kasutuskoormus eeldatavalt mõõdukas. Kavandatud rada koondab jalakäijate ja kergliiklejate

liikumise kindlale trassile, vähendades inimeste juhuslikku liikumist kogu kalda ulatuses ning

aitab seeläbi säilitada kaldataimestikku, vähendada pinnase tallamist ja erosiooniohtu.

Terviseraja hooldamisel kasutatakse tavapäraseid hooldusvõtteid, mis ei põhjusta olulist

negatiivset mõju veekogule ega selle kaldale. Libedusetõrjel välditakse võimalusel

kloriidipõhiste libedusetõrjevahendite kasutamist ning eelistatakse mehaanilist lumekoristust

või inertseid puistematerjale. Lume ladustamist Vääna jõe kaldale või viisil, mis põhjustaks

sulavee otsese juhtimise veekogusse, ei kavandata. Raja põikkalded ja ümbritsevad haljasalad

võimaldavad sademe- ja sulavee hajumist ning imbumist pinnasesse, vähendades pindmise

äravoolu ja erosiooni tekkimise võimalust.

Avalikult kasutatava puhkeala korrashoid tagatakse regulaarse hooldusega, sealhulgas

jäätmete koristamise ning vajaduse korral haljastuse hooldamisega. Raja rajamisel ei

kavandata ulatuslikke pinnase ümberkujundamisi ega kaldakindlustusi ning olemasolevat

kõrghaljastust säilitatakse maksimaalses võimalikus ulatuses. Lubavate tinigmuste korral

nähakse Vääna jõe ja terviseraja vahele ette täiendava kõrghaljastuse rajamine, et suurendada

kalda varjutust, parandada veekogu ökoloogilist seisundit ning vähendada vee soojenemist ja

veetaimestiku vohamist. Kavandatud lahenduse ja hooldusmeetmete rakendamisel ei ole ette

näha olulist negatiivset mõju Vääna jõe kaldale, selle kaitse eesmärkidele ega veekeskkonnale.

Raja ja kõnnitee ehitustööd tuleb kavandada viisil, mis väldib Padula kraavi kallaste

kahjustamist ning ehitusmaterjalide, heljumi või jäätmete sattumist veekogusse. Tööde

teostamisel tuleb kasutada vajaduse korral ajutisi kergkonstruktsioone või geotekstiilist

eralduskihte, mis takistavad pinnaseosakeste sattumist vette. Juhul kui ehitustegevus hõlmab

tööde teostamist veekogus (nt kraavi süvendamine või tahkete ainete paigutamine

veekogusse) alates mahust 5 m³, tuleb taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering

(veeseadus § 196 lg 2 p 2).

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimiseks on vajalik esitada taotlus keskkonnaotsuste

infosüsteemi KOTKAS kaudu vähemalt 30 päeva enne tegevuse alustamist (veeseadus § 197

lg 1). Taotlusel mahtude märkimisel tuleb arvestada ka ajutiselt veekogusse veepiirist allapoole

uputatavate tahkete ainete koguseid.

Ehitusega seotud piirkonnas Saue vallas on esimene aluspõhjaline veekompleks looduslikult

nõrgalt kaitstud ja osaliselt kaitsmata maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Ehitustegevuse käigus ei tohi põhjustada põhjavee reostust. Ehitustegevuse käigus tuleb

rakendada meetmeid, mis välistavad ohtlike ainete ja saasteainete sattumise pinnasesse ja

põhjaveekihti. Ehitustööde ajaks tuleb määrata mehhanismide ja seadmete hooldus- ning

25

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

tankimiskohad, mis paiknevad vett mitteläbilaskval pinnal (nt betoon- või asfaltkattega platsil),

vältides kütuste ja õlide lekkimise ohtu. Ehitusmaterjalid, kütused ja kemikaalid tuleb hoiustada

lekkekindlates anumates ja kaitstult sademete eest. Sademevesi tööpiirkonnast tuleb ajutiselt

koguda ja puhastada enne loodusesse juhtimist, vältides heljumi ja reostusainete sattumist

pinnasesse ja kraavidesse. Betooni ja muude materjalide jäägid tuleb koguda ning käidelda

vastavalt jäätmeseadusele. Ehitustööde lõppedes tuleb taastada pinnakate ja haljastus, et

vähendada erosiooni ja reostusleviku ohtu. Püsiva kasutusetapi lahendustes tuleb rakendada

sademevee eelpuhastamist (nt liiva- ja õlipüüdurid) enne vee juhtimist kraavi või pinnasesse

ning tagada süsteemide regulaarne hooldus ja töökindlus.

Alale on planeeritud kaks puurkaevu (üks Cm-V ja üks O-Cm veekihist). Puurkaevude rajamisel

ning ekspluatatsioonil tuleb tagada põhjavee kaitse vastavalt kehtivatele nõuetele.

Ehitustegevuse käigus ja ekspluatatsioonis tuleb rakendada meetmeid, mis välistavad

saasteainete sattumise pinnasesse ja põhjaveekihti. Kavandatav veehaare ei põhjusta

negatiivset mõju piirkonna põhjavee tasemele ega kvaliteedile ning olemasolev põhjaveevaru

on piisav kavandatava lahenduse elluviimiseks. Koguselisi näitajaid ja veevõtu mahtusid on

käsitletud seletuskirja peatükis 8.1.1.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus pakutud leevendavad meetmed, millest

on detailplaneeringu koostamisel lähtutud:

• Sademevee käitlemisel on kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh

kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et

paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas.

Minimeerida tuleb vett mitte läbilaskvate pindade osakaalu. Kavandada sademevee

kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks

vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

• Negatiivne mõju Padula kraavile ja sealt Vääna jõele võib tekkida läbi saasteainete

pinnasesse ja (pinnase)vette sattumise kas ehitus- või kasutusetapis (näiteks läbi

võimaliku potentsiaalselt reostunud sademevee juhtimise kraavi ilma seda vajadusel

eelpuhastamata). Negatiivset mõju ehitusaegselt on võimalik vältida töökorralduslike

ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete

masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks

pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat,

mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse.

• Uue kraavi rajamisel ehitustööde käigus ja edasistel kraavi äärsetel hooldustöödel

vältida kallaste kahjustamist ning ehitusjäätmete ja heljumi sattumist kraavi.

• Kuna tegemist ei ole tööstusalaga, siis elamute katustelt ärajuhitavat sademevett võib

pinnasetingimustesse sobivate lahendustega immutada pinnasesse ilma

eelpuhastamata. Reostusohtlik sademevesi tänavatelt ja parkimisplatsidelt tuleb enne

loodusesse suunamist vajadusel puhastada lokaalses õli- ja liivapüüduris. Täpne

lahendus antakse ehitusprojektis.

• Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal

levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste

pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid

katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms).

• Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga

seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat

standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.

• Planeeringu elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse

peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning

26

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

selle alusel välja antud määrustes sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud

mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon)

ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.

• Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste

seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

• Kuna planeeringuga asendub ulatuslik püsirohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb

planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud

meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms).

Kanakull

Ekspertarvamus Padula ja Metsa-Padula kinnistu detailplaneeringu elluviimise mõjust Metsa-

Padula katastriüksusel asuvale kanakulli elupaigale KLO9136415 on koostatud 30.09.2025.

Koostaja on Aarne Tuule Linnuekspert OÜ-st.

Kanakull (Accipiter gentilis) on Eestis hajusalt levinud haudelind arvukusega ca 400-600 paari.

Et liigi arvukus oli möödunud sajandi lõpus ligi kaks korda kõrgem, on kanakull Eesti Punases

Nimestikus arvatud ohualtite liikide hulka ja kuulub II kaitsekategooriasse.

04.07.2025 toimunud välitööde tulemusel leiti elupaigas kolm lennuvõimestunud kanakulli

noorlindu ja vanalind. Pesa all oli ohtralt liigile omaseid saagijäänuseid ja noorlindude

väljaheiteid. Lisaks leiti välitööde käigus elupaiga lõunaosast, Saue-Laagri ühendusteest

lõunas, seniteadmata kanakullipesa. Pesa on rajatud männile, okstekihi paksuse järgi olnud

kasutatud 1-2 aastat ning on 2025. aastal asustamata. Tegu on elupaika asustavate

kanakullide eelmise pesaga. Kanakulli pesapuud on näidatud Padula ja Metsa-Padula

detailplaneeringu põhijoonisel ja tugiplaanil.

Ekspertarvamuse kohaselt võib planeeringu elluviimisega kaasneda kanakulli elupaigale

järgmisi mõjusid: elupaiga osaline kadumine ja killustumine teetrassi rajamise tõttu, ehitus- ja

kasutusjärgse tegevuse häiringud pesitsusrahu ajal ning elupaiga üldise kasutuskoormuse

suurenemine.

Häirimistundlik ala on ekspertarvamuse alusel piiritletud elupaiga piiridega. Planeeringualasse

jääv osa elupaigast ehk Metsa-Padula kinnistul asuv puistu on planeeritud säilitada võimalikult

suures mahus praegusel kujul. Teetrassi rajamisega kaasneb metsa osaline raadamine, mille

tulemusena kaob väike osa elupaigast koos üksikute potentsiaalsete pesapuudega. Mõju

ulatus on seejuures väike ning kogu elupaiga säilimisel ei ole mõju kanakulli elupaiga

kvaliteedile kriitiline. Elupaiga killustumine on samuti tajutav, kuid olemasoleva metsastruktuuri

säilitamisel ei vähene elupaiga sobivus liigi pesitsemiseks määral, mis muudaks selle

kõlbmatuks.

Suurim mõju kanakullile võib avalduda ehitustööde ajal pesitsusrahu häirimise kaudu.

Pesitsusperioodil on liik häiringutele eriti tundlik ning häiring võib põhjustada pesitsemisest

loobumise või pesitsuse ebaõnnestumise. Seetõttu tuleb elupaiga piires järgida

27

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

Looduskaitseseaduse § 55 lõike 6 alusel kehtivaid piiranguid ja vältida kõiki töid, mis võivad

põhjustada liigi häirimist pesitsusajal.

Kasutusperioodil lisandub elupaigale liiklusmüra ja visuaalhäiring, mis võivad vähendada

elupaiga rahulikkust ja suurendada kasutuskoormust. Kanakull on häiringutele tundlik liik, kuid

piirkonnas on senine pesitsemine näidanud, et osa isendeid on suutnud kohaneda mõõduka

inimtegevusega. Mõju ulatust on keeruline prognoosida, kuid olulise negatiivse mõjuga ei

arvestata tingimusel, et elupaiga metsane struktuur säilib võimalikult suures mahus.

Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu elluviimine ei mõjuta kanakulli toitumisala, mis

paikneb peamiselt lähikonna asulates ja rohumaadel kuni 2 km raadiuses.

Ekspertarvamuses on esitatud üksikasjalikud hinnangud mõjude ulatuse, iseloomu ja

leevendusmeetmete kohta.

Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse liigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Rakendada tuleb

leevendusmeetmeid, mida ekspert on välja toonud, et tagada liigile sobiv elupaik.

Tulenevalt eksperthinnangus tuvastatud mõjudest kanakulli elupaigale ja seda asustavatele

isenditele, tuleb detailplaneeringu elluviimisel võimalike mõjude vältimiseks ja leevendamiseks

teha järgmist:

• Enne ehitustööde algust on vajalik eksperdi poolt teostada täiendav vaatlus ning

tuvastada kanakulli pesapuude asukohad ning nende asustatus. Sellest tulenevalt

eksperdil täpsustada elupaiga piirid ehk võimalik häirimistundlik ala.

• Ehitusega seotud tegevused kanakulli elupaigas on keelatud linnu pesitsusajal, mis on

01.03 kuni 31.07. Ehitustööd, raietööd, ettevalmistustööd kanakulli elupaigas peavad

toimuma pesitsusvälisel ajal, et välistada olukorda, kus häiringute tõttu alustatud

pesitsus ebaõnnestub. Kanakull on tundlik mürahäiringutele.

• Raadamistööd, materjali kokku- ja äravedu ja pinnase koorimine tuleb viia läbi

väljaspool kanakulli pesitsusaega ehk tööde tegemiseks on lubatud periood 01.08 –

28.02 (alus: looduskaitseseadus)

• Tagada ehitusaegne kanakulliseire, eesmärgiga tuvastada igal pesitsushooajal

elupaiga asustatus ja asustatud pesa asukoht. Seire peab sisaldama elupaiga

läbiotsimist, vajadusel peibutamist märtsis-aprillis ning pesitsusedukuse kontrollimist

mais ja juunis.

• Esmased ettevalmistavad (võsa eemaldamine jne) ja pinnasetööd (olemasoleva

kasvupinna koorimine) kogu planeeringuala ulatuses viia läbi väljaspool tavalinnustiku

pesitsusaega, mis on 01.03–31.07, ehk tööde tegemiseks on periood 01.08 – 28.02

(alus: looduskaitseseadus)

• Peale detailplaneeringu elluviimist tagada allesjäänud metsa olemasoleva struktuuri

säilimine Metsa-Padula maaüksusel. Puistu tuleb säilitada võimalikult suures mahus

praegusel kujul. Sanitaar-raied kooskõlastada eksperdiga.

28

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAID NÕUDED JA TINGIMUSED

Kuritegevuse ennetamise (CPTED) meetmed on kavandatud lähtudes standardist CEN/TS

14383-2:2022 “Crime prevention through building design, urban planning and city maintenance

– Part 2: Principles and process” (põhimõtted ja protsess). Terminoloogia kasutamisel

lähtutakse standardist EVS-EN 14383-1:2025.

Turvalisuse olemasolu on tänapäeva inimese üks põhinõudmisi elu- ja töökeskkonna valikul,

mistõttu on planeerimise üheks probleemiks saanud kuritegude ennetamine läbi keskkonna

kujundamise ehk kuritegevuse väljatõrjumine planeerimisvõtete abil.

Käesoleva planeeringu puhul on rakendatud järgmisi kuritegevuse riske vähendavaid

meetodeid:

• ala elav kasutus;

• atraktiivne maastikukujundus;

• parkla lähedus hoonele;

• hoonete ja nende sissepääsude lähedus tänavatele;

• krundi piirile kavandatud piirdeaed.

Hilisemal projekteerimisel rakendada järgmisi kuritegevuse riske vähendavaid meetodeid:

• hea vaade ühiskasutatavatele aladele akendest ja selge hästivalgustatud teede

võrgustik;

• vastupidavate materjalide kasutamine trepi, käsipuude, valgustite ja kogu jalgteede

elementide osas;

• piirkonna hea nähtavus, valgustus ja jälgitavus (videovalve);

• parkla sissesõitude nähtavus, korrashoid;

• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;

• süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.

Atraktiivne ja läbimõeldud arhitektuuriline lahendus aitab suurendada ruumi kasutatavust ja

nähtavust, toetades loomulikku järelevalvet ning vähendades seeläbi kuritegevuse riski.

7 TULEOHUTUS

Kasutatud normdokumentide loetelu:

• Tuleohutuse seadus

• Eesti Standard EVS 812-1:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara“

• Eesti Standard EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“

• Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

• Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

Täpsemad tulekaitsenõuded tagatakse konkreetsete hoonete projekteerimise käigus, lähtudes

kehtivatest normidest. Projekteerimisel tagada tulekustutus- ja päästetööde teostamise

29

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

võimalus (juurdepääs hoonete sisenemiskohtadele ja hädaväljapääsude juurde).

Projekteerimisel arvestada EVS 812-7:2018 punktiga 14. Veevõtukoha kaugus ehitisest

mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid (alus Siseministri määrus 18.02.2021 nr

10 § 6). Planeeringulahendus võimaldab juurdepääsu kõigi hoonete neljale küljele. Planeeritud

hoonete kaugus kõrvalkruntidel asuvatest hoonetest on ≥8 m ning kuja on täidetud.

Tuletõrje veevarustus

Vastavalt Eesti Standardi EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“ tab.1 nõuetele on vajalik normvooluhulk väliseks tulekustutamiseks 10 l/sek 3

tunni jooksul. Juhul, kui planeeritud krundi välise tuletõrjevee vajadus on üle 10 l/s 3 tunni

jooksul, siis projekteeritakse krundile lokaalne tuletõrjeveemahuti koos kuivhüdrandiga.

30

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

8 TEHNOVÕRGUD

Raudteemaale ja/või raudtee kaitsevööndisse rajatiste kavandamisel tuleb detailplaneeringu

realiseerimise korral ehitusprojektide koostamise etapis taotleda aktsiaseltsilt Eesti Raudtee

tehnilised tingimused koos eskiislahendusega e-posti aadressil [email protected].

8.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Käesolevas planeeringus on aluseks võetud AS Kovek 16.07.2024 tehnilised tingimused, mida

on täiendatud 13.11.2024. Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse koostamisel on

lähtematerjalina kasutatud Merindorf OÜ tööd nr 022036. Planeeringu menetlemise ja

kooskõlastamise käigus on tehnovõrkude lahendust täpsustatud võrguvaldajate esitatud

tingimuste ja kooskõlastuste alusel. Kehtiv planeeringulahendus on esitatud tehnovõrkude

koondplaanil.

Põhilised ehitustööde mahud (planeeritud ühistorustikud)

• veetorustik 1,41 km;

• toorveetorustik 0,55 km;

• reoveekanalisatsioonitorustik:

- isevoolne torustik 0,75 km;

- survetorustik 1,75 km;

• reoveepumpla;

• sademeveekanalisatsioonitorustik, drenaažitorustik;

- isevoolne torustik 1,65 km.

8.1.1 VEEVARUSTUS

AS-il Kovek puuduvad käesoleval ajal detailplaneeringuala teenindamiseks vajalikud torustikud

ja rajatised, ala ÜVK lahendamise eelduseks on Kurekella, Hallika-Põllu, Lodi, Pärtlivälja jne

detailplaneeringu ala (edaspidi Saueveere arenduse) ÜVK torustike ja rajatiste lahendamine.

Padula ala ÜVK lahenduse eelduseks on Saueveere arenduse torustike ja rajatiste olemasolu.

Laagri aleviku Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste läheduses puudub käesoleval hetkel AS

Kovekile kuuluv ühisveevärgi torustik. Torustik rajataks Saueveere arenduse tarbeks, mida

saab kasutada ka Padula ala teenindamiseks. Torustik nähakse ette ringvõrgu põhimõttel,

ühendusega Saueveere veetorustikega vähemalt kahes, üksteisest piisaval kaugusel olevas

punktis.

Detailplaneeringu välised ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised on ühised mitme

planeeritava arendusala vahel. Detailplaneeringu väliste rajatiste arenduskulu jagamisel

erinevate arendusalade vahel lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 3. peatükist

(ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine) ning AS-i Kovek ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

liitumistasude arvutamise metoodikast.

Piirkonna tarbeks on veevarustus tagatud Kurekella, Hallika-Põllu, Lodi, Pärtlivälja, Tulika,

Pärtli, Mõisapõllu ja Suurevälja tee 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringuga (Saueveere

31

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

arendus) kavandatavast uuest veetöötlusjaamast. AS-i Kovek poolt lubatav ööpäevane kogus:

Q= 80 m³/d ja 5 l/s. Saue vallale on kinnitatud Ordoviitsium-Kambriumi põhjavee varu 1300

m³/d kategoorias P aastani 2030 ja Kambriumi-Vendi põhjaveekihist 1200 m³/d kategoorias P

aastani 2030. Põhjaveevaru on piisav antud arenduse elluviimiseks.

Piirkonda varem planeeritud Saueveere arenduse veetöötlusjaama veehaarde rajamiseks on

käesoleva detailplaneeringuga planeeritud Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringualale

kaks puurkaevu (üks Cm-V ja üks O-Cm veekihist), üks tehnohoone piirdeaiaga,

juurdepääsutee ning toorvee torustik, mis suundub planeeritavasse veetöötlusjaama. Toorvee

torustik võib asuda samas kaevikus koos muude torustikega. Puurkaevude teenindamiseks on

kavandatud tugevdatud pinnasega teed. Puurkaevud on ette nähtud ümbritseda ohutuse

tagamiseks kuni 1,5 m kõrguse võrkaia ja hekiga. Padula alale jääva veehaarde osa täpne

lahendus täpsustatakse tööprojektiga.

Ehitusseadustiku § 127 lg 2 kohaselt kooskõlastatakse ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa

taotlus Terviseametiga. Amet ei kooskõlasta ühisveevärgi puurkaevu või puurkaevude

kasutusloa taotlust juhul, kui puurkaevust võetav vesi avaldab pärast nõuetekohast töötlemist

inimese tervisele otseselt või kaudselt negatiivset mõju.

Planeeringuala olmevesi on lahendatud Pärtli kinnistu (Saueveere arendusala) perspektiivsest

veesüsteemist. Lisaks on ette nähtud perspektiivne veetoru V2 ühendamise võimalus Saue tee

De160 mm olemasoleva veetorustikuga.

Joogivee tootmine ning ühisveevärgi ringvõrk on planeeritud Padula ja Metsa-Padula

detailplaneeringu ja Saueveere detailplaneeringu alale komplekselt. Veetorustiku ühendamise

vajadus AS Tallinna Vesi ühisveetorustikega täpsustatakse järgmistes projekteerimiste

staadiumides.

Moodustavate kinnistute jaoks on ette nähtud rajada veetorustikud Ø63-110 mm PE PN10,

paigaldussügavus min 1,8 m maapinnast. Läbimõõdud täpsustatakse järgmistes

projekteerimise etappides.

Planeeritav veehulk planeeringualale kokku on 135 m³/ööp, ca 11 l/s. Vooluhulgad

täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.

Katastriüksustele planeeritavate hoonete veevarustuseks tuleb projekteerida ühendustorustik

De 110 mm kuni Pärtli (katastritunnus 72501:001:0827) katastriüksuseni. Liitumispunkti

esialgne asukoht on näidatud AS Kovek 16.07.2024 tehniliste tingimuste lisas 1. Kinnistute

ühendamiseks ühisveevärgiga tuleb projekteerida liitumispunktid (maakraan) 0,5 kuni 1,0 m

kinnistu piirist väljapoole. Tänavatorustikud De 110 mm tuleb projekteerida soovitavalt

transpordimaale väljaspoole sõidutee asfaltkatet paralleelselt kanalisatsioonitorustikuga ja

ringistada. Planeeringuala veevarustuse väljaehitamisel on arendaja kohustus rajada kõik

veevarustuse torustikud ja rajatised kuni vee-ettevõtja poolt määratud liitumispunktini.

Moodustatavate kinnistute veeühendused varustada sulgarmatuuridega, mis jäävad kinnistute

liitumispunktideks.

Detailplaneeringu veevarustuse põhilahendus on eelnevalt kirjeldatud lahendus. Kui mingil

põhjusel ei ole võimalik luua põhilahendusena ettenähtud veevarustuse süsteemi (nt

Saueveere arendust ei viida ellu), siis on võimalik veevarustus lahendada alternatiivselt.

32

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

Alternatiivse variandina on võimalik rajada Padula ja Metsa-Padula DP alas planeeritavate

puurkaevude juurde veetootmise-, veepuhastus- ja veemahutite süsteem. Lahendus tuleb

kavandada arvestades kõiki tehnilisi- ja keskkonnatingimusi. Sellisel juhul ei ole vajalik rajada

ühendavaid ühisveevärgi torustikke Saueveere arenduse ala torustikega.

Tuletõrje veevarustus

Vastavalt Eesti Standardi EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje

veevarustus“ tab 1 nõuetele on vajalik normvooluhulk väliseks tulekustutamiseks 10 l/sek.

Planeeringuala välistulekustutusvesi on ette nähtud lahendada planeeritud tuletõrjehüdrantide

baasil. Planeeritud hüdrantidest on tagatud välistulekustutusvesi 10 l/s. Juhul kui planeeritud

krundi välise tuletõrjevee vajadus on üle 10 l/s, siis nähakse krundile ette lokaalne

tuletõrjeveemahuti koos kuivhüdrandiga.

8.1.2 KANALISATSIOON

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Moodustatavate kinnistute

kanalisatsiooniühendused varustatakse kontrollkaevudega, mis jäävad kinnistute

liitumispunktideks.

Detailplaneeringu välised ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised on ühised mitme

planeeritava arendusala vahel. Detailplaneeringu väliste rajatiste arenduskulu jagamisel

erinevate arendusalade vahel lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 3. peatükist

(ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine) ning AS-i Kovek ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

liitumistasude arvutamise metoodikast.

Padula ala teenindav reovee kanalisatsiooni torustik rajatakse Saueveere arenduse tarbeks,

mida saab kasutada ka Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu ala eelvooluna. Reovee

ärajuhtimiseks on vajalik projekteerida ja rajada kanalisatsiooni survetorustik Pärtli

(katastritunnus 72501:001:0827) katastriüksuseni ning ühendada planeeritava Saueveere

arenduse reovee peapumplaga.

Saueveere arenduse peapumpla koos survetorustikuga lahendatakse eraldi projektiga

(Merindorf OÜ töö nr 023019; Pärtli kinnistu piirkondliku peapumpla ja survetorustiku projekt).

Piirkondliku reovee eelvooluks on Redise tänaval (katastritunnus 72601:001:0621, Laagri

alevik, Saue vald) paiknev olemasolev reoveetorustik.

Käesolevas detailplaneeringus käsitletakse kirjeldatud lahendust põhivariandina.

Planeeringuala reovee liitumispunktiks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt Laagri alevikus

Redise tänaval paiknevas olemasolevas ühiskanalisatsiooni süsteemis. Arendaja kohustus on

projekteerida ja välja ehitada kõik detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud

reoveekanalisatsiooni torustikud, pumplad ning muud rajatised kuni vee-ettevõtja poolt

määratud liitumispunktini.

Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu alalt Saueveere peapumplani suunduv survetorustik

lahendatakse kahe De 110 mm survetoruga, mida on võimalik hooldustööde ja remondi ajaks

sektsioneerida ja torude vahel ümber suunata. Peapumplale nähakse ette maapealne

33

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

tehnohoone koos reservgeneraatoriga. Madalama astme pumplad peavad olema varustatud

generaatori ühendusvõimalusega. Kõik pumplad peavad ühilduma AS Kovek Scada

kaugvalvesüsteemiga. Täpsem lahendus täpsustatakse tööprojektiga.

Planeeringuala reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk kokku on 135 m³/ööp; 25 l/s.

Planeeringuala kruntide reovesi on ette nähtud kanaliseerida isevoolselt mööda planeeritud

reoveetorustikke Ø160-250 mm kuni planeeritud kanalisatsioonipumplani KPJ-1. Pumpla jaoks

on ette nähtud eraldi kinnistu. Pumpla kuja on 20 m. Planeeritud pumpla KPJ-1 juurde on ette

nähtud rajada mahuti.

Planeeritud pumplast pumbatakse reovesi (5 l/s) mööda planeeritud survetorustikke 2xØ110

mm Saueveere arenduse peapumpla juurde. Saueveere peapumplasse saabuva ning

Saueveere arenduse poole suunatava reovee hetkekoguste ühtlustamiseks tuleb kasutada

puhvermahuteid Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu ala peapumpla juures.

Puhvermahutite suurus täpsustatakse tööprojektiga. Saueveere peapumplasse lubatav reovee

arvutuslik vooluhulk Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu alalt on 3 l/s. AS-i Kovek

kanalisatsiooni süsteemi lubatav ööpäevane reovee kogus: Qmax=5 l/s ja Q=100 m³/d.

Saueveere peapumplasse lubatav reovee arvutuslik vooluhulk Padula ja Metsa-Padula

detailplaneeringu alalt on 3 l/s. Peapumplasse saabuva ning edasi suunatava reovee

hetkekoguste ühtlustamiseks tuleb kasutada puhvermahuteid Padula ala peapumpla juures.

Moodustatavate kinnistute kanalisatsiooniühendused varustatakse kontrollkaevudega, mis

jäävad kinnistute liitumispunktideks.

Kinnistute ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga tuleb projekteerida liitumispunktid (kaevud) 0,5

kuni 1,0 m kinnistu piirist väljapoole. Tänavatorustikud tuleb projekteerida soovitavalt

transpordimaale väljaspoole sõidutee asfaltkatet ning paralleelselt veetorustikuga. Torustike

peale kaabelliine mitte planeerida (välja arvatud ristumised). Maapinnast allpool asuvates

ruumides asuv kanalisatsioon peab olema varustatud uputuskaitsega (nt tagasilöögiklapid),

mis väldib tänavakanalisatsiooni ummistuse korral reovee tagasivoolu keldriruumidesse.

Planeeringuga antakse ehitusõigus tehnorajatisena survekanalisatsiooni rajamiseks Vääna jõe

ehituskeeluvööndisse nagu on näidatud Merindorf OÜ töös nr 023019 (Pärtli kinnistu

piirkondliku peapumpla ja survetorustiku projekt). Survekanalisatsiooni rajamine on vajalik

planeeringuala reovee ärajuhtimiseks ning ühendamiseks piirkondliku

ühiskanalisatsioonisüsteemiga.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine toimub vee-ettevõtja ja kinnistuomaniku vahel

sõlmitava liitumislepingu alusel. Kõik rajatistega liitumiseks tehtavad arenduskulud

(projekteerimine, ehitus jms) kaetakse detailplaneeringu arendaja poolt vastavalt sõlmitavatele

liitumis(arendus) lepingutele. Sealhulgas kaetakse arendaja poolt nii ühendustorustike, kui ka

olemasolevate rajatiste võimsuse suurendamisega seotud arenduskulud.

Detailplaneeringu kanalisatsioonisüsteemi põhilahendus on eelnevalt kirjeldatud lahendus. Kui

mingil põhjusel ei ole võimalik luua põhilahendusena ettenähtud kanalisatsioonisüsteemi (nt

Saueveere arendust ei viida ellu), siis on võimalik kanalisatsioonisüsteem lahendada

alternatiivselt. Alternatiivse lahendusena on võimalik Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu

peapumplast reovett pumbata otse AS Tallinna Vesi ühiskanalisatsiooni süsteemi ning

Kaupmehe tänaval asuvasse reovee peapumplasse lähtudes AS Tallinna Vesi tehnilistest

tingimustest ning sõlmitavast vee-ettevõtete vahelisest lepingust.

34

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

Reovee kanaliseerimiseks planeeringualalt on alternatiivse lahendusena võimalik kasutada

eelvooluna Kaupmehe tn 9 asuvat reovee pumplat. Liitumispunktiks on vee-ettevõtja (AS

Tallinna Vesi) määratud liitumispunkt - Kaupmehe tn 9 pumpla. Ühendustorustikud pumplani

planeeritakse piki olemasolevaid ja perspektiivseid transpordimaid.

Vastavalt eelvoolurajatiste omaniku (AS Tallinna Vesi) tingimustele on vajalik antud alternatiivse

lahenduse korral rajada üks uus täiendav reovee survetoru DN315 Kaupmehe 9 kanalisatsiooni

survetorude ühenduskohast kuni Tallinnas asuva Nõlvaku kollektori rahustuskaevuni (ligikaudu

3 km) ning suurendada Laagri pumpla läbilaskevõimet. Lisaks on ette nähtud liitumispunkti

lähedusse rajatavasse mõõtekaevu pidev vesiniksulfiidi (H₂S) kontsentratsiooni seirelahendus.

Sademevee korraldus

Kanalisatsiooni vastuvõtukoguse piiratuse tõttu on ette nähtud meetmed sademevee koguse

piiramiseks reoveekanalisatsioonis, sh vett koguvatelt pindadelt sademevee äravool

restkaevudega. Eelvooluna on kasutatud olemasolevat kraavitust.

Planeeringuala sademe-/drenaažvee eelvooluks on ala põhjaküljel paiknev olemasolev kraav. Planeeringuala paikneb osaliselt niiskemal põllualal, mistõttu on sademevee käitlemisel lisaks tehnilistele lahendustele kavandatud ka looduspõhised ja rekreatiivsed meetmed.

Planeeringuga nähakse ette sademevee osaline viibeaegne kogumine, puhastamine ja

immutamine haljasaladel, sh vihmapeenarde (bioretentsioonialade) rajamine mänguväljakute

ja puhkealade vahetusse lähedusse. Vihmapeenrad on madalamad haljastatud alad, kuhu

suunatakse sademevesi ümbritsevatelt kõvakattega pindadelt ning kus toimub vee ajutine

kogunemine, pinnasesse imbumine ja looduslik puhastumine.

Lisaks kujundatakse planeeringuala põhjaküljel paiknev olemasolev kraav

maastikuarhitektuurselt lahendatud rohevõrgustiku osana, mis täidab lisaks sadevee

ärajuhtimisele ka rekreatiivset funktsiooni. Kraav ei ole käsitletud üksnes tehnilise rajatisena,

vaid see kujundatakse maastikuliselt mitmekesise, looduslähedase ja visuaalselt atraktiivse

elemendina, mille äärde on võimalik kavandada liikumisrajad, istumiskohad ning liigirikas

haljastus.

Kraavi ja vihmapeenarde kujundamisel kasutatakse võimalusel looduslähedasi lahendusi, sh:

• erineva niiskusrežiimiga taimeliike (nt niiskust taluvad püsikud ja kõrrelised),

• looduslikke kaldavorme ja laugemaid profiile,

• vee aeglustamiseks sobivaid astmelisi lahendusi või väikeseid nõgusid.

Selline lahendus aitab vähendada sademevee kiiret äravoolu, parandada vee kvaliteeti enne

eelvoolu juhtimist ning loob samal ajal elanikele kvaliteetse ja mitmekesise avaliku ruumi.

Planeeritud ala sademeveed saab osaliselt imendada kruntide haljasaladel pinnasesse.

Planeering annab võimaluse liigvete kogumiseks ning suunamiseks sademeveetorustikuga

planeeritud ala piiril paiknevasse sademevee kraavi. Sademeveesüsteemi juhitava sademevee

reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ (Lisa 1 „Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed“).

35

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

Kogu ala drenaažvee kogused on 100 l/sek ja sademeveekogused on ca 1150 l/sek.

Planeeritud sõidutee kinnistult tulev sademevee kogus on ca 350 l/s.

Planeeritud tänava maa-alale on ette nähtud rajada sademeveetorustikud Ø200-560 mm.

Moodustatavate kinnistute sademeveeühendused on varustatud kontrollkaevudega, mis

jäävad kinnistute liitumispunktideks.

Ette on nähtud liiva- ja õlipüüdurid sademevee puhastamiseks enne loodusesse juhtimist.

Samuti tuleb kavandada õli- ja liivapüüdurid parklatesse. Üldjuhul tuleb juhtida planeeritud

kinnistutel POS 1, POS 2, POS 3, POS 4, POS 5, POS 6 tulev sademevesi nende kruntide

ääres paiknevatesse kraavidesse. Lahendus täpsustatakse järgmistes projekteerimise

käigus.

Pinnasevee ärajuhtimiseks on planeeritud ala tänava-alale ka drenaažitorustik (tehnovõrkude

koondplaanil „D1“).

Uute hoonete rajamiseks koostatakse ehitusprojekti staadiumis vertikaalplaneerimise

lahendus. Krundisisesed sademeveed on planeeritud hajutada planeeringuala haljasaladele.

Sademevee juhtimine naaberkinnistutele või teemaa-alale ei ole lubatud, et vältida võimalikke

negatiivseid mõjusid naabruses asuvatele aladele. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada

sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele. Sademevee juhtimine naaberkinnistule ei ole

lubatud. Samuti on elamukvartalile planeeritud sademeveekanalisatsioon ja drenaaž.

Kastmisvee tarbeks on tarbijate juurde kavandatud kastmisvee kogumismahutid, mida

toidetakse sademete perioodil katustelt tulevast sademeveest. Vett koguvatelt tänavapindadelt

vett kastmisvee mahutitesse juhtimine ei ole lubatud.

Sademevee kogumismahutid paigaldatakse vihmaveesüsteemide lõpp-punktidesse. Selle

meetodi eesmärk on maksimeerida sademetest saadava vee kasutamine ja vähendada

sademeveekanalisatsioonisüsteemi koormust, eriti valingvihmade ajal. Vihmaveesüsteemidest

saadud vesi kogutakse mahutitesse, et seda hiljem kasutada nt kastmisveena. Võimalik on

kasutada nii maapealseid (vihmaveesüsteemidega integreeritud) kui ka maa-aluseid mahuteid.

Mahutite konstruktsioon võimaldab neid paigaldada eri süsteemidesse ja hõlpsasti kohandada

olemasolevate ehitustingimustega. Sademevee puhul on võimalik kasutada ka imbsüsteemi,

mis võimaldab sademevett paralleelselt nii pinnasesse immutada, koguda ja ärajuhtida kui ka

taaskasutada.

Sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool kõrgeimat

põhjavee taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee

alusele maaüksusele.

Planeeringu maa-alal paiknevad olemasolevad põllumajandusdrenaažtorustikud, mis antud

detailplaneeringu mahus likvideeritakse. Tagada tuleb naaberkinnistute drenaažisüsteemide

36

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

säilimine. Teostada vajalikud ümberühendamised. Ümberühendamised näidatud tehnovõrkude

koondplaanil.

8.2 SOOJUSVARUSTUS

Planeeritud kvartali soojusvarustuse lahendamine vajab täiendavat analüüsi ja erinevate

võimaluste kaalumist, et tagada efektiivne, keskkonnasõbralik ja majanduslikult tasuv

soojusvarustus. Arvestades erinevaid lahendusvõimalusi, on kaalutud mitmeid variante,

sealhulgas gaasivarustusel põhinevad süsteemid, soojuspumpade lahendused ning muud

tehnoloogiad, mis vastavad piirkonna vajadustele ja võimalustele.

Küttesüsteem on kavandatud lahendada lokaalselt ehk krundipõhiselt, et tagada paindlikkus ja

tõhusus. Selline lähenemine võimaldab optimeerida energiatõhusust ja vähendada soojuskao

riske, sest iga korterelamu või kvartali küttesüsteem saab olla kohandatud vastavalt

konkreetsele hoonele ja selle eripäradele. Lisaks on sellist lahendust lihtsam hallata ja

kohandada vastavalt piirkondlikele nõudmistele.

Ehitusprojekti staadiumis toimub täiendav analüüs ja täpsustamine, et valida sobiv

küttelahendus, arvestades kõiki tehnilisi, majanduslikke ja keskkonnaalaseid tegureid. Samuti

võetakse arvesse korterelamukvartali tulevaste elanike võimalikke vajadusi ning küttesüsteemi

pikaajalist töökindlust ja hoolduskulusid.

Lõppkokkuvõttes on eesmärgiks tagada elukeskkonna mugavus ja energiatõhusus,

võimaldades soojusvarustuse paindlikku ja säästlikku lahendamist.

Hoonete küttelahenduse projekteerimisel arvestatakse, et antud lahendus vastab kehtivatele

õigusaktidele, planeeringutele ning tagab normatiivsed müra-, vibratsiooni-, insolatsiooni- jm

tervisekaitsenõuded.

8.3 GAASIVARUSTUS

Käesolevas planeeringus on aluseks võetud Adven Eesti AS 14.03.2024 tehnilised tingimused.

Detailplaneeringu gaasivarustuse lahenduse koostas DEM Projekt OÜ (töö nr 6720/24).

Võrguvaldaja tehnilistes tingimustes on sätestatud järgmine tingimus: „Detailplaneeringuga

moodustatavate kinnistute jaoks planeerida B-kategooria gaasitorustik alates olemasolevast

gaasitorustikust Saue tee L1 kinnistul piki Saue teed kuni sama tee ja Padula kraavi

ristumiskohani, seejärel piki Padula kraavi serva kuni moodustatava transpordimaa kinnistuni

nr 13 ning edasi piki moodustatavaid transpordimaa kinnistuid kuni kõikide moodustatavate

kinnistute piirideni, millele on planeeritud hoonestus, ning detailplaneeringu ala piirideni.“

Erinevalt tehnilistes tingimustes kirjeldatud lahendusest on kavandatud muudatused, kuna

käesolevas lahenduses on tehnovõrgud planeeritud tänavamaale. See muudatus on tehtud

eesmärgiga vältida servituudialade tekkimist erakruntidele ning tagada tehnovõrkude

hoolduseks ja ekspluatatsiooniks parim ligipääs. Lahendus on võrguvaldajaga kooskõlastatud.

37

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

Planeeritav gaasitorustik algab ühendamisest olemasoleva B-kategooria gaasitoruga Saue tee

L1 kinnistul (katastritunnus 72501:001:0057).

Detailplaneeringu järgi ettenähtud 10 kinnistut, mis tarbivad gaasi –

• POS 1 – ärimaa – arvutuslik tarbimine on kuni 20 m³

• POS 2 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³

• POS 3 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³

• POS 4 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³

• POS 5 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³

• POS 6 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 30 m³

• POS 7 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³

• POS 8 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³

• POS 9 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³

• POS 10 – ühiskondlike ehitiste maa – arvutuslik tarbimine on kuni 20 m³

Iga kinnistu ette paigaldatakse liitumispunkt – maakraanid. Plasttorude ja detailide ühendamine

toimub elekterkeevismuhvidega. Keevisõmblused enne visuaalset kontrolli puhastada.

Plasttorude ja detailide keevitust võib teostada temperatuuril 0°C.....+45°C. Vihmase, lumise,

külma ja kuuma ilma korral tuleb kasutada telki. Keevituskohas ei tohi toru ovaalsus olla suurem

kui 1,5% toru välisdiameetrist. Polüetüleeni suure soojuspaisumise tõttu peab torustik olema

paigaldatud küllaldase lõtvusega, et võimaldada kokkutõmbumist. Toru käändekohtades ei tohi

olla sisselõikeühendusi.

Moodustavate kinnistute jaoks tuleb projekteerida gaasitorustikule liitumispunktidena

maakraanid, kuid mitte lähemale kui 2 meetrit teistele kommunikatsioonide liitumis- ja

sõlmpunktidele ning mitte sissesõiduteede alla.

Projekteeritavale gaasitorustikule tuleb ette näha servituudi/kasutusõiguse ala 1 m mõlemale

poole torustiku keskteljest.

Kõrghaljastuse kavandamisel tuleb jälgida, et puude kaugus gaasitorustikust on vähemalt 2 m.

Minimaalne painutusraadius on 50x Dn. Maa-alune gaasitorustik paigaldada lahtisel ja kinnisel

meetodil. Kogu torustik paigaldada koos märkekaabliga (NYY-0 2*2,5).

Tagada normikohased vahekaugused projekteeritavate kommunikatsioonide ristumisel ja

rööpkulgemisel. Minimaalne kaugus (m) vertikaalsuunas gaasitorustiku ja teiste tehnovõrkude

ristumise korral on:

Veetoru Kanalisatsioon Gaasitoru Elektrikaabel Sidekaabel

PE-gaasitoru 0,15 0,20 0,1 0,3 0,1

Minimaalne kaugus (m) horisontaalsuunas gaasitorustikust kuni teiste tehnovõrkudeni on:

Veetoru Kanalisatsioon Gaasitoru Elektrikaabel Sidekaabel

PE-gaasitoru 0,5 1,0 0,3 1 0,5

38

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

Maa-aluse torustiku rajamissügavus maapinnast toru peale on ~1,0 m. Maa-alune gaasitorustik

rajada 10 cm paksusele liivapadjale. Kaeviku esmatäide teostada 10 cm paksuselt liivaga. 40

cm kõrgusele gaasitorustiku peale paigaldatakse märkelint. Torustiku ümbritsevas kihis ei tohi

olla teravaservalist materjali.

Välisgaasitorustikule tehakse kombineeritud surveproov (tihendusele ja tugevusele) rõhuga 7,5

bar kas õhu või lämmastikuga kestvusega 12 tundi. Lubatud rõhulang 0 bar.

8.4 SIDEVARUSTUS

Käesolevas planeeringus on aluseks võetud Telia Eesti 17.03.2026 tehnilised tingimused nr

40159119. Detailplaneeringu sidevarustuse lahenduse koostas ProSystem OÜ (töö nr P816).

Sidekanalisatsiooni sisend on planeeritud lähtuvana sidekaevust nr 18336 (Saue tee L1,

katastritunnus 72501:001:0057) või sidekaevust nr 18329 (Kaupmehe tn 8, katastritunnus

72501:001:0062).

Detailplaneeringuga on igale krundile ette nähtud 100 mm individuaalne

sidekanalisatsioonisisestus planeeritavast põhitrassist. Sidekanalisatsiooni hargnemised

põhitrassist teostatakse sidekaevudega (KKS tüüpi) või sadulharudega.

Sidekanalisatsiooni paigaldussügavus kergliiklustee all on min 1 m, väljaspool kergliiklusteed

0,7 m.

Telekommunikatsiooni liinirajatiste planeerimisel on eelistatud nende paigutamist avalikult

kasutatavatele aladele (transpordimaa sihtotstarbega kruntidele ja üldkasutatava maa

sihtotstarbega kruntidele).

Sidekanalisatsiooni põhitrass tuleb projekteerida kahe-avalisena. Loodavate kruntide tarbeks

tuleb projekteerida maa-ala siseste ühendusteede serva kaablikanalisatsioon.

Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Ehitusprojekti koostamisel

tuleb määrata meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks

nende säilivus ehitustööde käigus.

Objekti tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Tööprojekti tehnilistes tingimustes määratakse Telia Eesti AS poolt sidekaablite maht ja

sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas.

8.5 ELEKTRIVARUSTUS NING TÄNAVAVALGUSTUS

Käesolevas planeeringus on aluseks võetud Elektrilevi OÜ 27.10.2022 tehnilised tingimused

nr 429681. Detailplaneeringu elektrivarustuse lahenduse koostas ProSystem OÜ (töö nr P816).

39

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

Elektrikoormuste tabel:

Pos

nr. Nimetus Arvutuslik

elektrikoormus,

Pa/Ia (kW/A)

Planeeritav AJ-m

number Liitumine Elektrilevi OÜ

võrguga

1 Äri- või ühisk.hoone 200/315 1 liitumiskilp krundi piiril

2 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril

3 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril

4 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril

5 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril

6 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril

7 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril

8 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril

9 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril

10 Ühisk.hoone 250/400 1 liitumiskilp krundi piiril

LJS Tänavavalgustuse kilp 7/12 1 kilp alajaama juures

Planeeritava alajaama nr 1

arvutuslik elektrikoormus 997/1390 k=0,8 798/1250

Objektide 0,4 kV elektrivarustus on ette nähtud ühe planeeritava komplektalajaama 10/0,4 kV

(trafod kuni 2x1000 kVA) baasil. Alajaama asukoht on ette nähtud võimalikult koormuskeskme

lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba

juurdepääs. Alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada.

Planeeritava alajaama toide on ette nähtud 10 kV maakaabelliiniga olemasolevasse keskpinge

maakaablisse KPL27515 (”Voldiku:(Saue)” alajaama toitekaabel).

Uuest planeeritud alajaamast on ette nähtud uutele objektidele välja eraldi fiidrite 0,4 kV

maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV

liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele soovitavalt

mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist objektini on planeeritud maakaabliga. Elektrikaablite planeerimine piki

sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone

elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Tehnovõrkude koondplaanil on näidatud perspektiivsed kaablikoridorid. Kõikide planeeritud

tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Antud

tänavamaalõik on kavandatud selleks, et tagada kvartaalne ringliiklus ning vältida parklatest

läbisõitu. Seetõttu puudub antud tänavalõigu osas vajadus maakaablite koridori

planeerimiseks. Lahendus on võrguvaldajaga kooskõlastatud.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. Planeeritud ja

olemasolevate kaablite kaitsevöönd on 1 m kaabli teljest. Planeeringulahenduses on näidatud

kaablite koridori laiused, kuid täpne kaablite arv määratakse konkreetsemalt edasise

projekteerimise käigus.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Detailplaneerimise projektiga on määratud ka väljaspool detailplaneeringu ala kulgevate

kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus

toimub arendaja kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

40

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED-välisvalgustid. Valgustid paigaldatakse

koonilistele metallmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. Igast

mastist on ette nähtud kuni kolm hargnemist.

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritavate hoonete sisestus- liitumiskilpide asukohad

täpsustatakse tööprojektide mahus (arvestades objektide arhitektuuriga).

Konkreetsete objektide elektrivarustuse tööprojekti koostamine (ka 10/0.4 kV alajaamade

projekteerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Alajaamatööprojekti koostamisel tuleb lähtuda Elektrilevi OÜ -i ettevõttestandardist ja

kehtivatest normatiivdokumentidest.

9 DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE

HÜVITAJA

Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevad võimalikud kahjud hüvitab kahjude tekkimise ajal

Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu elluviija ehk arendaja.

10 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA

Detailplaneeringu elluviimise aluseks on Saue Vallavalitsuse ja Detailplaneeringu Arendaja

vahel sõlmitud haldusleping ning kokkulepped. Detailplaneering viiakse ellu vastavalt

halduslepingule, kokkulepetele ning detailplaneeringu materjalidele.

Detailplaneeringu elluviimine toimub järgmises järjekorras.

1. Detailplaneeringuga kavandatud transpordimaa ja sotsiaalmaa katastriüksused

antakse tasuta üle Saue Vallale pärast detailplaneeringu kehtestamist, arvestades

maamõõtmistöödeks vajaliku mõistliku ajaga, kuid hiljemalt kuue kuu jooksul. Enne

nimetatud maaüksuste üleandmist ei väljastata detailplaneeringukohastele hoonetele

ehituslubasid.

2. Detailplaneeringuga ette nähtud teed, tehnovõrgud ja rajatised projekteeritakse ja

ehitatakse välja detailplaneeringus määratud ulatuses. Välja ehitatakse

juurdepääsuteed koos kergliiklusteedega, vee ja kanalisatsiooni trassid vee-ettevõtja

määratud liitumispunktini, välisvalgustus, elektrivarustus, sidevõrk ning drenaaži ja

sademeveesüsteem. Rajatistele taotletakse nõuetekohased kasutusload.

3. Pärast vee ja kanalisatsiooni rajatiste väljaehitamist ning kasutuslubade saamist

antakse need tasuta üle piirkonna vee ettevõtjale AS Kovek. Muud detailplaneeringus

ette nähtud ja rajatud tehnovõrgud ning rajatised võõrandatakse edasi vastavatele

võrguettevõtjatele kokkulepete alusel.

4. Moodustatakse detailplaneeringukohased elamumaa katastriüksused peale

halduslepingus ja kokkuleppes sätestatud eeltingimuste täitmist.

5. Hoonete ehituslubade väljastamine toimub pärast detailplaneeringus ja halduslepingus

sätestatud eeltingimuste täitmist.

6. Arendaja on nõustunud ja teadlik, et planeeritavad korterelamud võivad olla kuni

4korruselised, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 16 m, (vastavalt kokkuleppe

lisa nr 1) ning korterelamute juurde tuleb rajada madal- ja kõrghaljastus ning

autoparklad ja kõnniteed koos LED-optilise valgustusega enne esimesele hoonele

kasutusloa taotlemist.

41

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ

7. Detailplaneeringuga kavandatud spordi ja mänguväljakud rajatakse hiljemalt ajaks, mil

planeeringualal on väljastatud viiekümnele protsendile korterelamutest kasutusload.

Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on vallal õigus keelduda järgnevate

kasutuslubade väljastamisest.

8. Detailplaneeringukohastele hoonetele, sealhulgas korterelamutele ja ärihoonele,

väljastatakse kasutusload pärast seda, kui hooneid teenindav tehniline infrastruktuur

on välja ehitatud ja vastavatele rajatistele on väljastatud kasutusload. Enne

eeltingimuste täitmist kasutuslube ei väljastata.

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Puudutatud isikud ja asutused vastavalt

nimekirjale

22.09.2026 nr 5-1/2/2024-45

Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu

kehtestamise teade

Saue Vallavalitsus kehtestas 16.09.2026. aasta korraldusega nr 709 Laagri alevikus Padula

(72703:001:0444) ja Metsa-Padula (72601:001:0996) katastriüksuste ja lähiala

detailplaneeringu. Padula ja Metsa-Padula katastriüksused asuvad Laagri alevikus, Saue vallas.

Planeeringuala piirneb põhjast Saue tee L2 ja Saue tee L3 transpordimaadega. Idast külgneb

planeeringuala Topi liiklussõlme vahelise maa-ala detailplaneeringuga ning Vääna jõega.

Ülejäänud osas piirneb planeeringuala rohevõrgustikku jääva alaga, mis on Saue valla

üldplaneeringu kohaselt haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega ala. Padula ja Metsa-Padula

katastriüksuste vahele jääb Vana-Padula (72703:001:2110) katastriüksus, mis on hoonestatud

ning mille maakasutuse juhtotstarve on elamumaa. Planeeringuala lähedusse jääb Keila-Tallinn

raudtee ja Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee. Planeeringuala suurus on ca 17,7 ha. Maa-ala on

hoonestamata.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus

määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, ühele äri- ja/või ühiskondlike

ehitiste krundile, ühele ühiskondlike ehitiste maa krundile ning üks tootmismaa krunt

planeeritakse tehnorajatiste tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse

perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis katastriüksust jäävad mänguväljakute,

spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks moodustatakse uued

tänavamaad.

Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tiheasustusalas, maakasutuse

juhtotstarbeks on määratud korterelamumaa ning haljasala ja parkmetsamaa.

Korterelamukrundid, äri- ja/või ühiskondlike ehitiste krunt ning ühiskondlike ehitiste krunt on

planeeritud korterelamumaa juhtotstarbega alale. Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Saue

valla üldplaneeringus toodud nõuetega.

Kehtestatud detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda Saue valla veebilehel:

http://sauevald.ee/detailplaneeringud/kehtestatud

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karel Tummeltau

planeeringute spetsialist

Lisad:

1) Saue Vallavalitsuse 16.09.2026 korraldus nr 709 „Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula

katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“;

2) Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu

asukohaskeem.

Karel Tummeltau

+372 5307 1229 [email protected]