Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 23.09.2026 nr 5-6/26/14-2

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: RO NATO valmidusüksused 2027 eelnõu

RO NATO valmidusüksused 2027 seletuskiri

EELNÕU

21.09.2026

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 141 lõike 3

alusel Riigikogu otsustab:

Kasutada vajaduse korral kuni 76 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni

kiirreageerimisväe (Allied Reaction Force) ja alaliste mereväeüksuste (Standing Naval Forces)

koosseisus alates 2027. aasta 1. jaanuarist kuni 2027. aasta 31. detsembrini Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise

eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Esitab Vabariigi Valitsus 2026 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 76 kaitseväelasega Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud

Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko

([email protected]) ning vastutav jurist on Karl Urmas Sule

([email protected]).

NATO kiirreageerimisvägi ja alalised mereväeüksused

2023. aasta Vilniuse tippkohtumise järel loodud NATO liitlaste kiirreageerimisvägi Allied Reaction

Force (ARF) on valmiduses läbi viima sõjalisi operatsioone nii NATO Euroopa vägede

ülemjuhataja Supreme Allied Commander Europe (SACEUR) vastutusala sees kui väljaspool.

Lisaks on kõrges valmiduses NATO alalised mereväeüksused (NATO Standing Naval Forces,

SNF), mis ei kuulu küll alaliselt reageerimisväe ARF koosseisu, kuid liitlaste panuseid alalistesse

mereväeüksustesse saab ka ARF-is kasutada. ARF viib läbi operatsioone kõikides domeenides ehk

lisaks heidutus- ja kaitsetegevustele maal hõlmab ARF-i tegevus ka õhu-, mere- ja küberdomeeni.

NATO kollektiivkaitse tugevus on jätkuvalt Eesti heidutushoiaku üks alustalasid, mida toetab Eesti

järjepidev panustamine NATO koormajagamisse ning sõjalisse võimekusse. Eesti senised panused

NATO raames on kinnitanud ja tugevdanud Eesti kui usaldusväärse ja sõjaliselt võimeka riigi

kuvandit. Kuigi NATO paindlikkus halvenevale julgeolekuolukorrale reageerimiseks on vajadusel

tagatud valvsusmeetmete (vigilance activity) kaudu, pakuvad NATO kiirreageerimisvägi ja alalised

mereväeüksused lisavõimalusi mistahes eskalatsiooni korral. Seetõttu on vajalik NATO

valmidusüksuste jaoks mandaadi pikendamine ka järgmiseks aastaks.

Eesti panus

Eesti on varem ARF-i panustanud SNF-ikoosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning

miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitsei üksuste, erivägede, liikumise

koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega varasema

valmidusüksuse NRF-14 (NATO Response Force) koosseisu ühise jalaväepataljoniga.

2026. aastal on Eestil mandaat NATO valmidusüksustesse panustamiseks kuni 76 kaitseväelasega,

reaalselt on hetkel valmiduses 44 kaitseväelast (üks miinitõrjelaev meeskonnaga ning õhuväe ning

erioperatsioonide tegevväelased). 2027. aastal panustab Eesti NATO valmidusüksustesse sarnases

mahus käesoleva aastaga – ühe miinitõrjelaeva ja staabiohvitseridega. Suurem mandaat NATO

valmidusüksuste tarbeks annab Eestile võimaluse vajadusel NATO tegevusi ulatuslikumalt toetada.

Kuna miinijahtija antakse valmidusse SNF-i koosseisus, kuid seda saab vajadusel kasutada ka

ARF-is, siis taotletakse Riigikogu mandaati ühiselt SNF-i ja ARF-i jaoks kuni 76 kaitseväelasega

panustamiseks.

2

NATO valmidusüksustes osalemise otsustamine

Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KorkS) § 141 lõike 3 kohaselt otsustab  Kaitseväe

kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni

või selle liikmesriigi või Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus Riigikogu enne

Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Riigikogu määrab rahvusvahelise

organisatsiooni või liikmesriigi, kelle kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb,

ning nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil

osaleda.

Valmidusüksuste rakendamisel Riigikogu otsuse või välislepingu alusel annab sõjalise riigikaitse

korraldamise valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult välissuhtlemise valdkonna eest

vastutava ministriga Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil (KorkS-i § 141 lõike 4). Sama sätte alusel tehakse korraldus

viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu

riigikaitsekomisjoni esimehele.

Eelnõuga ei reguleerita Kaitseväe kasutamist valmidusüksuse koosseisus

kollektiivkaitseoperatsioonil, sest KorkS-i § 140 lõike 1 punkti 1 kohaselt otsustab Riigikogu

Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonides sellega, et ratifitseerib kollektiivse

enesekaitse põhimõtet sisaldava välislepingu. Põhja-Atlandi leping on hetkel ainus Eesti Vabariigi

sõlmitud välisleping, kus on seda põhimõtet nimetatud. Kui tekib vajadus kollektiivse enesekaitse

operatsioonis osaleda, annab üksusele korralduse alustada operatsioonil osalemist Vabariigi

Valitsus (KorkS-i § 140 lõige 2). Sel juhul ei ole Vabariigi Valitsus seotud ka eelnõus toodud

kaitseväelaste arvu piiranguga.

Panustamisega seotud kulu

2027. aastal on NATO valmidusüksustes osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht

hinnanguliselt 1 018 969 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

Kaitseväelaste lähetamine valmidusperioodi jooksul valmidusüksuste koosseisus sõjalisele

operatsioonile võib kaasa tuua lisakulutusi, mida ei ole võimalik täpselt prognoosida. Kulu suurus

sõltub muu hulgas operatsioonitüübist, piirkonnast ja kestusest. Võimaliku lisakulu katteallika

küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele

õigus teha muudatusi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks Kaitseministeeriumi

valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või lisaeelarvega.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

EELNÕU

21.09.2026

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 141 lõike 3

alusel Riigikogu otsustab:

Kasutada vajaduse korral kuni 76 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni

kiirreageerimisväe (Allied Reaction Force) ja alaliste mereväeüksuste (Standing Naval Forces)

koosseisus alates 2027. aasta 1. jaanuarist kuni 2027. aasta 31. detsembrini Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise

eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Esitab Vabariigi Valitsus 2026 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 76 kaitseväelasega Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud

Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko

([email protected]) ning vastutav jurist on Karl Urmas Sule

([email protected]).

NATO kiirreageerimisvägi ja alalised mereväeüksused

2023. aasta Vilniuse tippkohtumise järel loodud NATO liitlaste kiirreageerimisvägi Allied Reaction

Force (ARF) on valmiduses läbi viima sõjalisi operatsioone nii NATO Euroopa vägede

ülemjuhataja Supreme Allied Commander Europe (SACEUR) vastutusala sees kui väljaspool.

Lisaks on kõrges valmiduses NATO alalised mereväeüksused (NATO Standing Naval Forces,

SNF), mis ei kuulu küll alaliselt reageerimisväe ARF koosseisu, kuid liitlaste panuseid alalistesse

mereväeüksustesse saab ka ARF-is kasutada. ARF viib läbi operatsioone kõikides domeenides ehk

lisaks heidutus- ja kaitsetegevustele maal hõlmab ARF-i tegevus ka õhu-, mere- ja küberdomeeni.

NATO kollektiivkaitse tugevus on jätkuvalt Eesti heidutushoiaku üks alustalasid, mida toetab Eesti

järjepidev panustamine NATO koormajagamisse ning sõjalisse võimekusse. Eesti senised panused

NATO raames on kinnitanud ja tugevdanud Eesti kui usaldusväärse ja sõjaliselt võimeka riigi

kuvandit. Kuigi NATO paindlikkus halvenevale julgeolekuolukorrale reageerimiseks on vajadusel

tagatud valvsusmeetmete (vigilance activity) kaudu, pakuvad NATO kiirreageerimisvägi ja alalised

mereväeüksused lisavõimalusi mistahes eskalatsiooni korral. Seetõttu on vajalik NATO

valmidusüksuste jaoks mandaadi pikendamine ka järgmiseks aastaks.

Eesti panus

Eesti on varem ARF-i panustanud SNF-ikoosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning

miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitsei üksuste, erivägede, liikumise

koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega varasema

valmidusüksuse NRF-14 (NATO Response Force) koosseisu ühise jalaväepataljoniga.

2026. aastal on Eestil mandaat NATO valmidusüksustesse panustamiseks kuni 76 kaitseväelasega,

reaalselt on hetkel valmiduses 44 kaitseväelast (üks miinitõrjelaev meeskonnaga ning õhuväe ning

erioperatsioonide tegevväelased). 2027. aastal panustab Eesti NATO valmidusüksustesse sarnases

mahus käesoleva aastaga – ühe miinitõrjelaeva ja staabiohvitseridega. Suurem mandaat NATO

valmidusüksuste tarbeks annab Eestile võimaluse vajadusel NATO tegevusi ulatuslikumalt toetada.

Kuna miinijahtija antakse valmidusse SNF-i koosseisus, kuid seda saab vajadusel kasutada ka

ARF-is, siis taotletakse Riigikogu mandaati ühiselt SNF-i ja ARF-i jaoks kuni 76 kaitseväelasega

panustamiseks.

2

NATO valmidusüksustes osalemise otsustamine

Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KorkS) § 141 lõike 3 kohaselt otsustab  Kaitseväe

kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni

või selle liikmesriigi või Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus Riigikogu enne

Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Riigikogu määrab rahvusvahelise

organisatsiooni või liikmesriigi, kelle kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb,

ning nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil

osaleda.

Valmidusüksuste rakendamisel Riigikogu otsuse või välislepingu alusel annab sõjalise riigikaitse

korraldamise valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult välissuhtlemise valdkonna eest

vastutava ministriga Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil (KorkS-i § 141 lõike 4). Sama sätte alusel tehakse korraldus

viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu

riigikaitsekomisjoni esimehele.

Eelnõuga ei reguleerita Kaitseväe kasutamist valmidusüksuse koosseisus

kollektiivkaitseoperatsioonil, sest KorkS-i § 140 lõike 1 punkti 1 kohaselt otsustab Riigikogu

Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonides sellega, et ratifitseerib kollektiivse

enesekaitse põhimõtet sisaldava välislepingu. Põhja-Atlandi leping on hetkel ainus Eesti Vabariigi

sõlmitud välisleping, kus on seda põhimõtet nimetatud. Kui tekib vajadus kollektiivse enesekaitse

operatsioonis osaleda, annab üksusele korralduse alustada operatsioonil osalemist Vabariigi

Valitsus (KorkS-i § 140 lõige 2). Sel juhul ei ole Vabariigi Valitsus seotud ka eelnõus toodud

kaitseväelaste arvu piiranguga.

Panustamisega seotud kulu

2027. aastal on NATO valmidusüksustes osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht

hinnanguliselt 1 018 969 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

Kaitseväelaste lähetamine valmidusperioodi jooksul valmidusüksuste koosseisus sõjalisele

operatsioonile võib kaasa tuua lisakulutusi, mida ei ole võimalik täpselt prognoosida. Kulu suurus

sõltub muu hulgas operatsioonitüübist, piirkonnast ja kestusest. Võimaliku lisakulu katteallika

küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele

õigus teha muudatusi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks Kaitseministeeriumi

valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või lisaeelarvega.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.