Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 23.09.2026 nr 5-6/26/9-2

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: RO JEF 2027 eelnõu

RO JEF 2027 seletuskiri

EELNÕU

21.09.2026

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi

ühendekspeditsiooniväe koosseisus

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 141 lõike 3

alusel Riigikogu otsustab:

Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 24 kaitseväelast alates 2027. aasta 1. jaanuarist kuni

2027. aasta 31. detsembrini Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või

taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Esitab Vabariigi Valitsus 2026 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi

ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on

koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko

([email protected]) ning vastutav jurist on Karl Urmas Sule

([email protected]).

Ühendekspeditsioonivägi

JEF on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav koalitsioon, milles on kümme liiget – Eesti, Holland,

Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. JEF-i kaitsekoostööformaadi

moodustavad sarnaselt mõtlevad riigid, kes on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama

operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab

tegutseda iseseisvalt, mõne muu suurema sõjalise üksuse või NATO koosseisus. JEF-i kasutamine

on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ning nendel osaleda kas kõik või mõned

liikmesriigid Ühendkuningriigi juhtimisel. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses

julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas,

tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

JEF-i liikmed, sealhulgas Ühendkuningriik, näevad JEF-i olulisima ülesandena olla kiire reageerija

konflikti korral Põhja-Euroopas ja Balti riikides. JEF-i koostegutsemisvõime suurendamise ning

kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused

ja muud sõjalise koostöö tegevused, näiteks õppus Joint Protector 2024. aasta sügisel Lätis ja 2025.

aasta aprillis Läänemerel Ühendkuningriigi tugevdusbrigaadi siirmist Eestisse toetanud õppus

Baltic Express. Samuti käivitati nii 2023. aasta lõpus kui 2025. aasta esimestel päevadel

ühendekspeditsiooniväe tegevused, et kaitsta kriitilist meretaristut ja tugevdada heidutust. 2023.

aastal siirdi Läänemerele, Põhjamerele ja Taani väinadesse patrull-laevad, fregatid,

merepatrulllennukid, helikopterid ja miinijahtijad, 2025. aasta alguses käivitati ESTLINK-2

merealuse kaabli lõhkumise järel JEF-i sõjaline tegevusvariant, mis keskendus olukorra

monitoorimisele kriitilise merealuse taristu kaitse toetamiseks.

JEF-i valitsusjuhid ja kaitseministrid on üksmeelselt mõistnud hukka Venemaa kallaletungi

Ukrainale ning arutanud samme vastustamaks sõja mõjusid Euroopa julgeolekuarhitektuurile ja

regiooni julgeolekule, Ukraina sõjalist ja mittesõjalist toetamist, Läänemere kriitilise meretaristu

kaitset ja valmisolekut tugevdada võitlust hübriidohtude vastu. 2024. aasta detsembris võõrustas

Eesti ka JEF-i liidrite kohtumist Tallinnas.

2

Eesti panus

Eesti aktiivne osalus JEF-i raames on oluline, formaadi strateegiline fookus on julgeoleku

tagamisel ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja

Põhja-Atlandi regioonis. Samuti on osalemine JEF-is Eesti jaoks loomulik jätk heale kahepoolsele

poliitilisele ning sõjalisele koostööle Eesti strateegilise liitlase Ühendkuningriigiga. Koostöö

põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab

Ühendkuningriigi märgiline sõjaline kohalolek Eestis NATO lahingugrupi raamriigina. Lisaks on

Ühendkuningriik otsustanud määrata kriisi- ja sõjaohu korral (ja rahuajal õppusteks) Eestisse

siirmiseks täiendava brigaadi, mis kuulub Eesti diviisi koosseisu. Samuti võimaldab JEF süvendada

kaitsekoostööd teiste Eestile oluliste regionaalsete liitlaste ja partneritega. Kaitseväele pakub JEF

operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit, mida toetavad välja töötatud JEF-i sõjalised

tegevusvariandid ning regulaarsed sõjalised õppused.

JEF-i sisuline väärtus seisneb selles, et tegemist on kinnistunud ja regulaarselt eri tasanditel

kohtuva formaadiga, mis tagab kiire infovahetuse, viib läbi regulaarseid sõjalisi õppuseid ning JEFi

tõsiseltvõetavust on näitlikustanud kiire reageerimine julgeolekuintsidentidele. Regionaalset

sõjalist koostööd ja Eesti kaitsetegevuse ettevalmistamist tugevdab ka JEF sõjaliste

reageerimismeetmete väljatöötamine ja nende kiire rakendatavuse tagamine.

Eesti huvides on jätkuvalt toetada JEF sõjaliste reageerimismeetmete väljatöötamist ja nende kiire

rakendatavuse tagamist. Eesti võimekus ka ise nendesse meetmetesse kiirelt panustada, et

vajadusel tugevdada heidutus- ja kaitsehoiakut Läänemerel ja Balti regioonis, on oluline osa Eesti

tõsiseltvõetavusest ja võimekusest formaadi sees.

2027. aastaks taotleme Riigikogult mandaati panustamise jätkamiseks sarnaselt eelnevate aastatega

kokku kuni 24 kaitseväelasega, panuse suurus ning täpsem sõjaline ekspertiis sõltub JEF-i tegevuse

vajadustest.

JEF-is osalemise otsustamine

Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KorkS) § 141 lõike 3 kohaselt otsustab  Kaitseväe

kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni

või selle liikmesriigi või Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus Riigikogu enne

Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Lisaks määrab Riigikogu sama sätte alusel

rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, kelle kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe

üksus tegutseb, ning nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil osaleda.

JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i

liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt. Kui Eesti

sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister otsustab Eesti osalemise

konkreetsel JEF-i operatsioonil, annab ta Riigikogu otsuse alusel ja vastavalt KorkS-i § 141

lõikele 4 kooskõlastatult välissuhtlemise valdkonna eest vastutava ministriga Kaitseväele

korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

3

Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu

riigikaitsekomisjoni esimehele.

Panustamisega seotud kulu

Valmidusperioodiga seotud kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Kaitseväelaste lähetamise täpne kulu JEF-i koosseisus sõjalisele operatsioonile panustamisel sõltub

operatsiooni tüübist, piirkonnast, panustamise mahust ja kestusest.

Võimaliku lisakulu katteallika küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve

seaduses antud Vabariigi Valitsusele õigus teha muudatusi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil

osalemiseks Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või

lisaeelarvega.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

EELNÕU

21.09.2026

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi

ühendekspeditsiooniväe koosseisus

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 141 lõike 3

alusel Riigikogu otsustab:

Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 24 kaitseväelast alates 2027. aasta 1. jaanuarist kuni

2027. aasta 31. detsembrini Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või

taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Esitab Vabariigi Valitsus 2026 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi

ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on

koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko

([email protected]) ning vastutav jurist on Karl Urmas Sule

([email protected]).

Ühendekspeditsioonivägi

JEF on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav koalitsioon, milles on kümme liiget – Eesti, Holland,

Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. JEF-i kaitsekoostööformaadi

moodustavad sarnaselt mõtlevad riigid, kes on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama

operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab

tegutseda iseseisvalt, mõne muu suurema sõjalise üksuse või NATO koosseisus. JEF-i kasutamine

on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ning nendel osaleda kas kõik või mõned

liikmesriigid Ühendkuningriigi juhtimisel. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses

julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas,

tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

JEF-i liikmed, sealhulgas Ühendkuningriik, näevad JEF-i olulisima ülesandena olla kiire reageerija

konflikti korral Põhja-Euroopas ja Balti riikides. JEF-i koostegutsemisvõime suurendamise ning

kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused

ja muud sõjalise koostöö tegevused, näiteks õppus Joint Protector 2024. aasta sügisel Lätis ja 2025.

aasta aprillis Läänemerel Ühendkuningriigi tugevdusbrigaadi siirmist Eestisse toetanud õppus

Baltic Express. Samuti käivitati nii 2023. aasta lõpus kui 2025. aasta esimestel päevadel

ühendekspeditsiooniväe tegevused, et kaitsta kriitilist meretaristut ja tugevdada heidutust. 2023.

aastal siirdi Läänemerele, Põhjamerele ja Taani väinadesse patrull-laevad, fregatid,

merepatrulllennukid, helikopterid ja miinijahtijad, 2025. aasta alguses käivitati ESTLINK-2

merealuse kaabli lõhkumise järel JEF-i sõjaline tegevusvariant, mis keskendus olukorra

monitoorimisele kriitilise merealuse taristu kaitse toetamiseks.

JEF-i valitsusjuhid ja kaitseministrid on üksmeelselt mõistnud hukka Venemaa kallaletungi

Ukrainale ning arutanud samme vastustamaks sõja mõjusid Euroopa julgeolekuarhitektuurile ja

regiooni julgeolekule, Ukraina sõjalist ja mittesõjalist toetamist, Läänemere kriitilise meretaristu

kaitset ja valmisolekut tugevdada võitlust hübriidohtude vastu. 2024. aasta detsembris võõrustas

Eesti ka JEF-i liidrite kohtumist Tallinnas.

2

Eesti panus

Eesti aktiivne osalus JEF-i raames on oluline, formaadi strateegiline fookus on julgeoleku

tagamisel ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja

Põhja-Atlandi regioonis. Samuti on osalemine JEF-is Eesti jaoks loomulik jätk heale kahepoolsele

poliitilisele ning sõjalisele koostööle Eesti strateegilise liitlase Ühendkuningriigiga. Koostöö

põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab

Ühendkuningriigi märgiline sõjaline kohalolek Eestis NATO lahingugrupi raamriigina. Lisaks on

Ühendkuningriik otsustanud määrata kriisi- ja sõjaohu korral (ja rahuajal õppusteks) Eestisse

siirmiseks täiendava brigaadi, mis kuulub Eesti diviisi koosseisu. Samuti võimaldab JEF süvendada

kaitsekoostööd teiste Eestile oluliste regionaalsete liitlaste ja partneritega. Kaitseväele pakub JEF

operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit, mida toetavad välja töötatud JEF-i sõjalised

tegevusvariandid ning regulaarsed sõjalised õppused.

JEF-i sisuline väärtus seisneb selles, et tegemist on kinnistunud ja regulaarselt eri tasanditel

kohtuva formaadiga, mis tagab kiire infovahetuse, viib läbi regulaarseid sõjalisi õppuseid ning JEFi

tõsiseltvõetavust on näitlikustanud kiire reageerimine julgeolekuintsidentidele. Regionaalset

sõjalist koostööd ja Eesti kaitsetegevuse ettevalmistamist tugevdab ka JEF sõjaliste

reageerimismeetmete väljatöötamine ja nende kiire rakendatavuse tagamine.

Eesti huvides on jätkuvalt toetada JEF sõjaliste reageerimismeetmete väljatöötamist ja nende kiire

rakendatavuse tagamist. Eesti võimekus ka ise nendesse meetmetesse kiirelt panustada, et

vajadusel tugevdada heidutus- ja kaitsehoiakut Läänemerel ja Balti regioonis, on oluline osa Eesti

tõsiseltvõetavusest ja võimekusest formaadi sees.

2027. aastaks taotleme Riigikogult mandaati panustamise jätkamiseks sarnaselt eelnevate aastatega

kokku kuni 24 kaitseväelasega, panuse suurus ning täpsem sõjaline ekspertiis sõltub JEF-i tegevuse

vajadustest.

JEF-is osalemise otsustamine

Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KorkS) § 141 lõike 3 kohaselt otsustab  Kaitseväe

kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni

või selle liikmesriigi või Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus Riigikogu enne

Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Lisaks määrab Riigikogu sama sätte alusel

rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, kelle kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe

üksus tegutseb, ning nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil osaleda.

JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i

liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt. Kui Eesti

sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister otsustab Eesti osalemise

konkreetsel JEF-i operatsioonil, annab ta Riigikogu otsuse alusel ja vastavalt KorkS-i § 141

lõikele 4 kooskõlastatult välissuhtlemise valdkonna eest vastutava ministriga Kaitseväele

korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

3

Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu

riigikaitsekomisjoni esimehele.

Panustamisega seotud kulu

Valmidusperioodiga seotud kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Kaitseväelaste lähetamise täpne kulu JEF-i koosseisus sõjalisele operatsioonile panustamisel sõltub

operatsiooni tüübist, piirkonnast, panustamise mahust ja kestusest.

Võimaliku lisakulu katteallika küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve

seaduses antud Vabariigi Valitsusele õigus teha muudatusi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil

osalemiseks Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või

lisaeelarvega.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.