Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 23.09.2026 nr 5-6/26/10-2

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: RO NMI 2027 eelnõu

RO NMI 2027 seletuskiri

EELNÕU

21.09.2026

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 141 lõike 1

alusel Riigikogu otsustab:

1. Pikendada alates 2027. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2025. aasta 5. novembri otsuses

„Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase

kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni missioonil Iraagis 2027. aasta 31. detsembrini.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib

rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis

osalevate kaitseväelaste saabumisest Iraaki.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Esitab Vabariigi Valitsus 2026 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu

seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis (NATO Mission Iraq – NMI). Eelnõu ja

seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu

Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Karl Urmas Sule

([email protected]).

NATO Mission Iraq

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel 11.–12. juulil 2018 Brüsselis

loodi väljaõppemissioon vastuseks Iraagi valitsuse 2018. aasta veebruaris esitatud palvele

toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist. NMI tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt

lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad ja tõhusad

julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIS-e 1

tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel.

Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure, sealhulgas Iraagi

kaitseministeeriumit, riikliku julgeolekunõuniku bürood ja peaministri bürood, ning koolitab

välja Iraagi instruktoreid, kes annaksid väljaõpet riigi julgeolekustruktuurides. NMI on

pakkunud koolitusi järgmistes valdkondades: improviseeritud lõhkeseadmete kahjutuks

tegemine, sõjaline meditsiin, pioneeride ettevalmistus, soomustatud sõidukite remont ja

hooldus, tsiviil-sõjaline koostöö. NMI juhtriik on 2026. aasta maist Hispaania, kes võttis selle

rolli üle Prantsusmaalt. NMI-s osalevad kõik 32 NATO liikmesriiki ning Austraalia ja Austria.

2021. aasta veebruaris kinnitasid NATO kaitseministrid üle toetuse Iraagile ja otsustasid

vastavalt Iraagi valitsuse taotlusele laiendada NATO rolli Iraagi julgeolekujõudude

väljaõpetamisel, kiites heaks NMI muudetud operatsiooniplaani. Lisanduvate ülesannete

põhifookus on Iraagi julgeolekuinstitutsioonide ja -õppeasutuste juhtiva tasandi nõustamisel

ning väljaõppel. 2023. aasta augustis lisati missiooni ülesannete hulka ka Iraagi

siseministeeriumi ja föderaalpolitsei nõustamise ülesanded. NMI tegevuse ulatus võib laieneda

suur-Bagdadi piirkonnast väljapoole, kuid on selgelt piiritletud Iraagi valitsuse vahetu kontrolli

all olevate aladega. NMI tegevus panustab otseselt rahvusvahelise julgeoleku tagamisse läbi

Iraagi võimekuse kasvu terrorismivastases võitluses.

NMI senist tegutsemist võib pidada võrdlemisi edukaks, sest Iraagi julgeolekuolukord on

paranenud ning Iraagi relvajõudude iseseisev võime operatsioone läbi viia on suurenenud. Iraagi

valitsus on avalikult toetanud NATO missiooni jätkamist Iraagis. Tulenevalt USA muutunud

1 ISIS – Islamic State of Iraq and Syria

2

lähenemisest oma kohalolusse Iraagis on NMI-s aset leidmas olulised muudatused. USA juhitud

operatsiooni Inherent Resolve (OIR) tegevuse vähenemise järel föderaal-Iraagi territooriumil

on NMI muutunud iseseisvamaks, muuhulgas logistilise toe ning väekaitse tagamise osas, mida

varasemalt tagas OIR. 2026. aasta vältel on plaanis NMI ümberkujundamine, säilitades nõustava

sõjalise kohalolu Iraagis.

Seoses märtsi alguses alanud sõjategevusega Lähis-Idas, otsustati NMI ajutine

ümberpaiknemine Iraagi territooriumilt. Operatsioon jätkab täna nõustamistegevusi distantsilt

ning on julgeolekuolukorra normaliseerudes taas valmis Iraaki naasma.

Eesti panus

NMI on hetkel ainus NATO rahvusvaheline sõjaline operatsioon, kuhu Eesti panustab. Eesti

panuse jätkamine NATO lõunasuunal tegutsevatesse operatsioonidesse on jätkuvalt vajalik, et

demonstreerida Eesti panust julgeoleku tagamisse 360 kraadi ulatuses ja toetada

terrorismivastast võitlust.

Eesti alustas Iraagis NATO operatsiooni panustamist 2017. aasta novembris (NATO Training

and Capacity Building Activity in Iraq), lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga

kaitseväelase. 2019. aasta esimesel poolel lähetas Eesti NMI-sse ühe sõjaväepolitseiniku. 2021.

aastal panustas Eesti NMI-s lisaks staabiohvitserile kuus kuud 36-liikmelise väekaitserühmaga

Taani üksuse koosseisus. Alates 2022. aastast on Eesti panustanud ühe staabiohvitseriga, kelle

peamine ülesanne on väljaõppealane nõustamine, kvaliteedi kontrollimine ning

kaitseplaneerimise toetamine.

Eesti plaanib 2027. aastal jätkata panustamist ühe staabiohvitseriga NMI staabis. Et tagada Eesti

valmidus vajadusel suurendada panust NATO operatsioonide raames, taotleme mandaati kuni

kolme kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslikud alused

NMI-l osalemise riigisisene õiguslik alus on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi

KorkS) § 139 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu

ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või

rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise

operatsiooniga. Tulenevalt KorkS-i § 141 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil NMI eraldi otsusega.

Iraagis tegutsemise õiguslik alus on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks Iraagi

alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi

välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu presidendile,

milles kutsutakse riike osalema ISIS-e-vastases võitluses, ning Iraagi peaministri Haider

alAbadi 5. mai 2016 ja 11. veebruari 2018 kirjad NATO-le. Teiseks aluseks on Eesti ja Iraagi

kahepoolsed kokkulepped. Eesti välisministeerium edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi

3

välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles paluti aktsepteerida Eesti kaitseväelaste

viibimist ja tegutsemist Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini

konventsioonile, andes neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni

artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti

ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik see, et kaitseväelastel oleks teenistus- või

diplomaatiline pass.

Panustamisega seotud kulu

2027. aastal on operatsioonil NMI osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht

hinnanguliselt 80 208 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

EELNÕU

21.09.2026

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 141 lõike 1

alusel Riigikogu otsustab:

1. Pikendada alates 2027. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2025. aasta 5. novembri otsuses

„Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase

kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni missioonil Iraagis 2027. aasta 31. detsembrini.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib

rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis

osalevate kaitseväelaste saabumisest Iraaki.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Esitab Vabariigi Valitsus 2026 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu

seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis (NATO Mission Iraq – NMI). Eelnõu ja

seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu

Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Karl Urmas Sule

([email protected]).

NATO Mission Iraq

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel 11.–12. juulil 2018 Brüsselis

loodi väljaõppemissioon vastuseks Iraagi valitsuse 2018. aasta veebruaris esitatud palvele

toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist. NMI tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt

lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad ja tõhusad

julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIS-e 1

tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel.

Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure, sealhulgas Iraagi

kaitseministeeriumit, riikliku julgeolekunõuniku bürood ja peaministri bürood, ning koolitab

välja Iraagi instruktoreid, kes annaksid väljaõpet riigi julgeolekustruktuurides. NMI on

pakkunud koolitusi järgmistes valdkondades: improviseeritud lõhkeseadmete kahjutuks

tegemine, sõjaline meditsiin, pioneeride ettevalmistus, soomustatud sõidukite remont ja

hooldus, tsiviil-sõjaline koostöö. NMI juhtriik on 2026. aasta maist Hispaania, kes võttis selle

rolli üle Prantsusmaalt. NMI-s osalevad kõik 32 NATO liikmesriiki ning Austraalia ja Austria.

2021. aasta veebruaris kinnitasid NATO kaitseministrid üle toetuse Iraagile ja otsustasid

vastavalt Iraagi valitsuse taotlusele laiendada NATO rolli Iraagi julgeolekujõudude

väljaõpetamisel, kiites heaks NMI muudetud operatsiooniplaani. Lisanduvate ülesannete

põhifookus on Iraagi julgeolekuinstitutsioonide ja -õppeasutuste juhtiva tasandi nõustamisel

ning väljaõppel. 2023. aasta augustis lisati missiooni ülesannete hulka ka Iraagi

siseministeeriumi ja föderaalpolitsei nõustamise ülesanded. NMI tegevuse ulatus võib laieneda

suur-Bagdadi piirkonnast väljapoole, kuid on selgelt piiritletud Iraagi valitsuse vahetu kontrolli

all olevate aladega. NMI tegevus panustab otseselt rahvusvahelise julgeoleku tagamisse läbi

Iraagi võimekuse kasvu terrorismivastases võitluses.

NMI senist tegutsemist võib pidada võrdlemisi edukaks, sest Iraagi julgeolekuolukord on

paranenud ning Iraagi relvajõudude iseseisev võime operatsioone läbi viia on suurenenud. Iraagi

valitsus on avalikult toetanud NATO missiooni jätkamist Iraagis. Tulenevalt USA muutunud

1 ISIS – Islamic State of Iraq and Syria

2

lähenemisest oma kohalolusse Iraagis on NMI-s aset leidmas olulised muudatused. USA juhitud

operatsiooni Inherent Resolve (OIR) tegevuse vähenemise järel föderaal-Iraagi territooriumil

on NMI muutunud iseseisvamaks, muuhulgas logistilise toe ning väekaitse tagamise osas, mida

varasemalt tagas OIR. 2026. aasta vältel on plaanis NMI ümberkujundamine, säilitades nõustava

sõjalise kohalolu Iraagis.

Seoses märtsi alguses alanud sõjategevusega Lähis-Idas, otsustati NMI ajutine

ümberpaiknemine Iraagi territooriumilt. Operatsioon jätkab täna nõustamistegevusi distantsilt

ning on julgeolekuolukorra normaliseerudes taas valmis Iraaki naasma.

Eesti panus

NMI on hetkel ainus NATO rahvusvaheline sõjaline operatsioon, kuhu Eesti panustab. Eesti

panuse jätkamine NATO lõunasuunal tegutsevatesse operatsioonidesse on jätkuvalt vajalik, et

demonstreerida Eesti panust julgeoleku tagamisse 360 kraadi ulatuses ja toetada

terrorismivastast võitlust.

Eesti alustas Iraagis NATO operatsiooni panustamist 2017. aasta novembris (NATO Training

and Capacity Building Activity in Iraq), lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga

kaitseväelase. 2019. aasta esimesel poolel lähetas Eesti NMI-sse ühe sõjaväepolitseiniku. 2021.

aastal panustas Eesti NMI-s lisaks staabiohvitserile kuus kuud 36-liikmelise väekaitserühmaga

Taani üksuse koosseisus. Alates 2022. aastast on Eesti panustanud ühe staabiohvitseriga, kelle

peamine ülesanne on väljaõppealane nõustamine, kvaliteedi kontrollimine ning

kaitseplaneerimise toetamine.

Eesti plaanib 2027. aastal jätkata panustamist ühe staabiohvitseriga NMI staabis. Et tagada Eesti

valmidus vajadusel suurendada panust NATO operatsioonide raames, taotleme mandaati kuni

kolme kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslikud alused

NMI-l osalemise riigisisene õiguslik alus on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi

KorkS) § 139 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu

ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või

rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise

operatsiooniga. Tulenevalt KorkS-i § 141 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil NMI eraldi otsusega.

Iraagis tegutsemise õiguslik alus on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks Iraagi

alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi

välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu presidendile,

milles kutsutakse riike osalema ISIS-e-vastases võitluses, ning Iraagi peaministri Haider

alAbadi 5. mai 2016 ja 11. veebruari 2018 kirjad NATO-le. Teiseks aluseks on Eesti ja Iraagi

kahepoolsed kokkulepped. Eesti välisministeerium edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi

3

välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles paluti aktsepteerida Eesti kaitseväelaste

viibimist ja tegutsemist Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini

konventsioonile, andes neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni

artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti

ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik see, et kaitseväelastel oleks teenistus- või

diplomaatiline pass.

Panustamisega seotud kulu

2027. aastal on operatsioonil NMI osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht

hinnanguliselt 80 208 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.