| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-6/26/17-2 |
| Registreeritud | 23.09.2026 |
| Sünkroonitud | 24.09.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Riigikantselei 23.09.2026 nr 5-6/26/17-2
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem kaitseminister Lisad: RO UNTSO 2027 eelnõu
RO UNTSO 2027 seletuskiri
EELNÕU
21.09.2026
Riigikogu otsus
Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste
täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses,
Jordaanias ja Süürias
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 141
lõike 1 alusel Riigikogu otsustab:
1. Pikendada alates 2027. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2025. aasta 5. novembri otsuses
„Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“
sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO (United Nations
Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias
2027. aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkooseisu ülempiiri kuni kolme
kaitseväelaseni.
2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib
rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis
osalevate kaitseväelaste saabumisest Liibanoni, Iisraeli, Egiptusesse, Jordaaniasse või
Süüriasse.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
___________________________________________________________________________
Esitab Vabariigi Valitsus 2026 nr
1
Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste
kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses,
Jordaanias ja Süürias“ eelnõu seletuskiri
Sissejuhatus
Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNTSO (United Nations Truce
Supervision Organization) Lähis-Idas. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi
poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning
vastutav jurist on Karl Urmas Sule ([email protected]).
UNTSO
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948 vastu resolutsiooni 50 (1948), kus kutsuti üles
lõpetama vaenutegevust Palestiinas ning otsustati, et vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja,
keda abistavad sõjalised vaatlejad. Esimesed sõjalised vaatlejad sõjalise vaatlusoperatsiooni
UNTSO raames saabusid piirkonda juunis 1948. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon,
mis keskendub puhtalt vaatlusele. UNTSO operatsioonil on kaks põhifunktsiooni: tagada sõjaline
vaatlusvõimekus ÜRO operatsioonidele UNDOF (United Nations Disengagement Observer Force)
ja UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) ning tagada UNTSO ülemale võimekus
püsivaks kohapealseks esindamiseks mandaadiga hõlmatud piirkonnas (Egiptus, Israel, Jordaania,
Liibanon, Süüria). Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning esindused paiknevad Kairos
(Egiptus), Damaskuses (Süüria) ja Beirutis (Liibanon). UNTSO kontingendi väekaitse tagavad
piirkonnas tegutsevad ÜRO relvastatud operatsioonid UNIFIL (kuni 2026. aasta lõpuni) ja
UNDOF. Lisaks on UNTSO julgeoleku tagamine sihtriikide ülesanne.
UNTSO operatsioonist võtab osa ligi 400 inimest kokku 30 riigist, sealhulgas 14 NATO
liikmesriigist (Soome, Taani, Holland, Prantsusmaa, USA, Poola jt). Lisaks sõjalistele ekspertidele
tegutseb UNTSO-s tsiviilpersonal. Operatsioonil osalevad sõjalised eksperdid on relvastamata.
UNTSO jaguneb vaatlejate üksuseks Liibanonis, mis toetab UNIFIL-i Lõuna-Liibanonis, ja
vaatlejate üksuseks Golani kõrgendikul, mis toetab UNDOF-i Golanis. Golani kõrgendikul tegutsev
üksus jaguneb omakorda kaheks allüksuseks: vaatlejate üksus Golan–Damaskus (Süüria) ja
vaatlejate üksus Golan–Tiberias (Iisrael). Vaatlejad töötavad mitmerahvuselistes meeskondades,
mis tähendab, et kõik vaatlustulemused kinnitab vähemalt kaks eri riigist pärit vaatlejat, et tagada
tulemuste erapooletus.
Eesti panus
Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat
ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas.
Kuigi Eesti kaitsepoliitika põhifookus on kaitse- ja heidutustegevustel meie regioonis, pakub
UNTSO koosseisus kaitseväelastega panustamine Eestile võimaluse viimastel aastate Lähis-Idas
aset leidnud pöördeliste sündmuste ning kriiside (konfliktid Gazas ning Lõuna-Liibanonis, Assadi
režiimi langemine, USA-Iraani konflikt) aktiivseks jälgimiseks ning olukorrapildi tagamiseks.
2
Ametikohad UNTSO struktuuris (sõjalised vaatlejad, staabiohvitserid, sh analüütikute,
missiooniülema abi ja läviülemate abide ametikohtadel) pakuvad võimalust omandada
rahvusvahelise staabitöö kogemuse.
Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast.
Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2026. aastal
panustab Eesti UNTSO-s kokku kahe kaitseväelasega, lisaks ühele sõjalisele vaatlejale
(LõunaLiibanon) mehitab Eesti ÜRO rotatsiooniplaani alusel ajutiselt üheaastase rotatsioonina ka
Kairo lävikontori ülema ametikohta (Chief Liason Office Cairo). Varasemalt on Eesti mehitanud
Liibanoni vaatlusgrupi ülema ametikohta 2017. aastal ning Damaskuse vaatlusgrupi ülema
ametikohta 2023. aastal. 2027. aastal plaanib Eesti panustamist jätkata ühe sõjalise vaatlejaga,
mandaati taotleme kuni kolme kaitseväelasega panustamiseks.
Õiguslik alus
Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 139 punkt 2,
kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise
või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt
kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 141 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega.
Panustamisega seotud kulud
2027. aastal on operatsioonil UNTSO osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht
hinnanguliselt 63 481 (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.
Eelnõu kooskõlastamine
Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,
Välisministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.
EELNÕU
21.09.2026
Riigikogu otsus
Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste
täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses,
Jordaanias ja Süürias
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 141
lõike 1 alusel Riigikogu otsustab:
1. Pikendada alates 2027. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2025. aasta 5. novembri otsuses
„Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“
sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO (United Nations
Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias
2027. aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkooseisu ülempiiri kuni kolme
kaitseväelaseni.
2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib
rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis
osalevate kaitseväelaste saabumisest Liibanoni, Iisraeli, Egiptusesse, Jordaaniasse või
Süüriasse.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
___________________________________________________________________________
Esitab Vabariigi Valitsus 2026 nr
1
Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste
kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses,
Jordaanias ja Süürias“ eelnõu seletuskiri
Sissejuhatus
Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNTSO (United Nations Truce
Supervision Organization) Lähis-Idas. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi
poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning
vastutav jurist on Karl Urmas Sule ([email protected]).
UNTSO
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948 vastu resolutsiooni 50 (1948), kus kutsuti üles
lõpetama vaenutegevust Palestiinas ning otsustati, et vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja,
keda abistavad sõjalised vaatlejad. Esimesed sõjalised vaatlejad sõjalise vaatlusoperatsiooni
UNTSO raames saabusid piirkonda juunis 1948. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon,
mis keskendub puhtalt vaatlusele. UNTSO operatsioonil on kaks põhifunktsiooni: tagada sõjaline
vaatlusvõimekus ÜRO operatsioonidele UNDOF (United Nations Disengagement Observer Force)
ja UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) ning tagada UNTSO ülemale võimekus
püsivaks kohapealseks esindamiseks mandaadiga hõlmatud piirkonnas (Egiptus, Israel, Jordaania,
Liibanon, Süüria). Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning esindused paiknevad Kairos
(Egiptus), Damaskuses (Süüria) ja Beirutis (Liibanon). UNTSO kontingendi väekaitse tagavad
piirkonnas tegutsevad ÜRO relvastatud operatsioonid UNIFIL (kuni 2026. aasta lõpuni) ja
UNDOF. Lisaks on UNTSO julgeoleku tagamine sihtriikide ülesanne.
UNTSO operatsioonist võtab osa ligi 400 inimest kokku 30 riigist, sealhulgas 14 NATO
liikmesriigist (Soome, Taani, Holland, Prantsusmaa, USA, Poola jt). Lisaks sõjalistele ekspertidele
tegutseb UNTSO-s tsiviilpersonal. Operatsioonil osalevad sõjalised eksperdid on relvastamata.
UNTSO jaguneb vaatlejate üksuseks Liibanonis, mis toetab UNIFIL-i Lõuna-Liibanonis, ja
vaatlejate üksuseks Golani kõrgendikul, mis toetab UNDOF-i Golanis. Golani kõrgendikul tegutsev
üksus jaguneb omakorda kaheks allüksuseks: vaatlejate üksus Golan–Damaskus (Süüria) ja
vaatlejate üksus Golan–Tiberias (Iisrael). Vaatlejad töötavad mitmerahvuselistes meeskondades,
mis tähendab, et kõik vaatlustulemused kinnitab vähemalt kaks eri riigist pärit vaatlejat, et tagada
tulemuste erapooletus.
Eesti panus
Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat
ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas.
Kuigi Eesti kaitsepoliitika põhifookus on kaitse- ja heidutustegevustel meie regioonis, pakub
UNTSO koosseisus kaitseväelastega panustamine Eestile võimaluse viimastel aastate Lähis-Idas
aset leidnud pöördeliste sündmuste ning kriiside (konfliktid Gazas ning Lõuna-Liibanonis, Assadi
režiimi langemine, USA-Iraani konflikt) aktiivseks jälgimiseks ning olukorrapildi tagamiseks.
2
Ametikohad UNTSO struktuuris (sõjalised vaatlejad, staabiohvitserid, sh analüütikute,
missiooniülema abi ja läviülemate abide ametikohtadel) pakuvad võimalust omandada
rahvusvahelise staabitöö kogemuse.
Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast.
Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2026. aastal
panustab Eesti UNTSO-s kokku kahe kaitseväelasega, lisaks ühele sõjalisele vaatlejale
(LõunaLiibanon) mehitab Eesti ÜRO rotatsiooniplaani alusel ajutiselt üheaastase rotatsioonina ka
Kairo lävikontori ülema ametikohta (Chief Liason Office Cairo). Varasemalt on Eesti mehitanud
Liibanoni vaatlusgrupi ülema ametikohta 2017. aastal ning Damaskuse vaatlusgrupi ülema
ametikohta 2023. aastal. 2027. aastal plaanib Eesti panustamist jätkata ühe sõjalise vaatlejaga,
mandaati taotleme kuni kolme kaitseväelasega panustamiseks.
Õiguslik alus
Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 139 punkt 2,
kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise
või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt
kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 141 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega.
Panustamisega seotud kulud
2027. aastal on operatsioonil UNTSO osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht
hinnanguliselt 63 481 (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.
Eelnõu kooskõlastamine
Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,
Välisministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.