Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

härra Keldo

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 27.08.2026 nr 1-4/26/3204,

KLIM/26-0953/-1K

Meie 23.09.2026 nr 1.1-11/3509-2

Maagaasiseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamine

Lugupeetud härra Keldo

Rahandusministeerium kooskõlastab maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu üksnes järgmiste märkustega arvestamisel.

1. Juhime tähelepanu asjaolule, et eelnõuga kavandatavad muudatused toovad kaasa olulise

regulatiivse vastuolu tururegulatsiooni ning maksuregulatsiooni (aktsiisiga maksustamise)

vahel, mis vajab enne eelnõu edasist menetlemist lahendamist ja kooskõlastamist.

Eelnõuga muudetakse ja laiendatakse maagaasi mõistet tururegulatsiooni tähenduses,

võimaldades senise ühe gaaskütuse (maagaas) asemel võrgus käidelda erinevate gaaside

segusid, mida on tehniliselt ja ohutult võimalik süsteemi juhtida.

Maksustamise kontekstis on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS)

maagaas defineeritud teisiti, tuginedes rangelt kombineeritud nomenklatuuri (KN) koodidele ja

kasutusotstarbele. Levinumalt maksab maagaasilt aktsiisi võrguettevõtja, kellel tekib

maksukohustus maagaasi kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks ning maagaasi edastamisel

võrgust tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja ega maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja.

Võrguettevõtjal tekib aktsiisimaksukohustus maagaasi tegelikul võrgust väljastamisel.

Kui ülekandevõrgus segatakse maagaas kokku muude gaasidega, ei väljastata võrgust tarbijale

juriidiliselt enam puhast maagaasi, vaid täiesti uut gaaskütust ehk gaaside segu.

Maksustamisel on määrava tähtsusega see, milline on energiatoote kaubakood vastavalt

kombineeritud nomenklatuurile (KN). Maagaasi KN-koodiga klassifitseeritakse ainult

fossiilset päritolu looduslikku maagaasi. Erinevate gaaside segamisel saadakse uus gaaskütus,

mis ei liigitu enam puhtaks maagaasiks.

Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, millise KN-koodi alla sellised gaaside segud tulevikus liigituvad

ning kuidas on tagatud selle ühene määratlemine aktsiisikaubana ATKEAS-e tähenduses.

2

Eelnev võib omada mõju maagaasi aktsiisiga maksustamise korrale ja riigieelarve tuludele. Kui

võrguettevõtjad hakkavad käitlema gaasisegu, mida õiguslikult ATKEAS-e mõistes enam

maagaasiks ei loeta, satub ohtu kogu senine maagaasi aktsiisiga maksustamise korraldus. Tekib

õigusliku vaakumi risk, kus füüsiline tarneahel ja võrk toimivad, kuid juriidilises mõttes

aktsiisiga maksustatavat maagaasi turul enam ei liigu. See toob kaasa otsese ja olulise fiskaalse

riski riigieelarve aktsiisituludele olukorras, kus tarbijateni jõudev segu koosneb endiselt suures

osas fossiilsest maagaasist. Meil puudub praktiline teadmine, milliseid gaaside segusid ja

millises vahekorras gaasivõrgus käitlema hakatakse. Näiteks maagaasi ja vesiniku segud

erinevas vahekorras. Vajame Teie sisendi põhjal koos Maksu- ja Tolliametiga aega täiendavaks

analüüsiks, kuidas selliseid segusid klassifitseeritakse ja maksustatakse/ei maksustata.

Eelnevast võib tuleneda vajadus ATKEAS-e muutmiseks nii maksuregulatsiooni, aruandluse

kui aktsiisi IT-süsteemide puhul, mis vajab ressursse ja aega planeerimiseks.

2. Eelnõuga sätestatavad virtuaalsed ühendus- ja kauplemispunktid võimaldavad teha

võrkudeülest tegevust ning vahetada gaasi omandivormi ilma konkreetse füüsilise sisenemis-

või väljumispunktita.

ATKEASe järgi põhineb aktsiisikohustuse tekkimine ja deklareerimine füüsilistel

mõõtepunktidel (kui gaas väljub võrgust lõpptarbijale või aktsiisilaost tarbimisse). Virtuaalsed

tehingud võrgu sees ei tohi tekitada ennatlikku aktsiisikohustust ega võimaldada maksudest

kõrvalehoidumist läbi tehingute asukoha fiktsiooni. Seega tuleb tagada õiguslik selgus, et

finants- ja bilansiarvestus virtuaalsetes punktides jääb aktsiisiolemuslikult lahutatuks füüsilisest

aktsiisimõõtmisest.

3. Vajame selgitust, kuidas on ette nähtud uue turuosalisena sissetoodava „aktiivne kasutaja“

(tarbija, kes ka toodab taastuv gaasi ja suunab seda ülekandevõrku) puhul gaasi mõõtmine ja

arvestus.

Kui aktiivsete kasutajate puhul hakatakse rakendama netomõõtmist või -arveldust (tarbitud ja

võrku antud koguste tasaarveldust teatud perioodi lõikes), tekib vastuolu ATKEAS-e

põhimõtetega. Aktsiisiga maksustatakse reaalselt tarbitud brutokogust. Tarbija ei tohi oma

aktsiisikohustust vähendada omatoodetud gaasi võrku andmisega, v.a kui aktsiisiseadus

sätestab selleks otsese vabastuse.

4. Eelnõuga luuakse gaasiettevõtjatele ja tarbijatele õigus tarnida ning vastu võtta maagaasi

otsetoru kaudu, mis toimib väljaspool reguleeritud jaotusvõrke.

ATKEAS näeb ette, et võrguväliselt soetatud maagaasi tarbijal tekib maksukohustus maagaasi

kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks. Vajame täiendavalt aega hindamaks, kuidas otsetoru

regulatsioon sobitub kehtiva aktsiisiõigusega.

5. Eelnõuga reguleeritakse suletud jaotusvõrke (nt tööstusparkide sisesed piiratud võrgud).

Vajab selgitamist, kas suletud jaotusvõrgu käitajat on ATKEASes õiguslikult võimalik käsitada

samaväärselt võrguettevõtjaga.

6. Eelnõuga luuakse vesinikuturu regulatsioon ja võimaldatakse gaasituru ümberkujundamist.

Kuigi vahetult eelnõu vastuvõtmisega investeerimiskohustust ei kaasne, luuakse alus tulevikus

mahukate investeeringuvajaduste tekkeks. Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada

investeerimiskohustuse tekkimise asjaolusid, regulatsiooni rakendamiseks vajalikku

investeeringute mahtu ja investeeringute rahastamise põhimõtteid.

3

7. Seletuskirjas on toodud, et eelnõuga kaasneb kahe täiendava ametikoha vajadus ning

seejuures on märgitud, et täiendavad vahendid taotletakse riigi eelarvestrateegia protsessis

2027–2030. 15. septembri 2026. a seisuga täiendavaid vahendeid ei eraldata, seega on vaja

seletuskirja täiendada, kuidas on kavas tekkivad kulud katta olukorras, kus täiendavaid

vahendeid ei eraldata.

8. Seletuskirjas tuuakse korduvalt esile, et riigiasutuste koormuse kasv ja personali lisavajadus

on järkjärguline ja turu arengutest sõltuv ning pikemas perspektiivis töökoormus väheneb

fossiilsete gaaside vähesema kasutuse tõttu, leiame, et seetõttu on oluline riigiasutuste

lisavajadusi (sh personal) planeerides põhjalikult kaaluda, millal on kulud põhjendatud. Võrgu

arengukavade osas ja muude lisakohustuste rakendamisel tasub töötada välja võimalikult vähe

koormavad formaadid.

9. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu ja seletuskirja koostöös Rahandusministeeriumi ja

Maksu- ja Tolliametiga, et analüüsida muudatuse mõju aktsiisimaksustamisele ning tagada

maagaasiseaduse ja ATKEAS-e sätete regulatiivne kooskõla enne eelnõu Vabariigi Valitsusele

esitamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Lauri Lelumees 5885 1404

[email protected]

Rando Kängsepp 5982 5053

[email protected]

Karoli Niilus 5885 1381

[email protected]

Gerly Elbrecht 5918 5868

[email protected]