AS Hoolekandeteenused

1. Eesmärgipärase kasutamise mõiste ajutiste asenduskohtade puhul

Küsimus: Kas erihoolekande taristu eesmärgipäraseks kasutamiseks loetakse olukord, kus toetuse abil soetatud või kohandatud korterit kasutatakse vajaduspõhiselt ajutiste asenduskohtadena klientidele, kes vajavad teatud perioodil eraldatust, kuid muul ajal võib korter olla ajutiselt tühi või kasutuses teenuse osutamist toetavaks tegevuseks, näiteks töötajate koolitamiseks?

Põhjendus: Eelnõu seob eesmärgipärase kasutamise taotluse rahuldamise otsusega, kuid ei ava, kui pidev peab olema klientide majutamine ega millised kõrval- või ajutised kasutusviisid on lubatud. Erihoolekandeteenuse tegelik vajadus võib olla muutuv ning ajutine vaba periood ei tähenda tingimata, et taristu oleks teenuse eesmärgist kõrvale kaldunud.

Ettepanek: Palume lisada seletuskirja näitlik, kuid mitte ammendav selgitus, et eesmärgipärast kasutamist hinnatakse taristu põhifunktsiooni, valmisoleku ja tegeliku seose järgi erihoolekandeteenuse osutamisega. Ajutine tühjana seismine või teenuse osutamist toetav kõrvalkasutus ei peaks automaatselt tähendama nõude rikkumist, kui korter säilib teenuse vajadusteks ja kõrvalkasutus ei takista selle kasutuselevõttu klientide jaoks. Soovituslik seletuskirja täiendus: „Taristu eesmärgipärase kasutamise nõue ei eelda tingimata katkematut täituvust. Eesmärgipäraseks võib lugeda ka taristu vajaduspõhist kasutamist ajutiste asenduskohtadena ning ajutist teenuse osutamist toetavat kõrvalkasutust, kui taristu põhifunktsioon säilib ja selle kasutamine erihoolekandeteenuse osutamiseks ei ole takistatud.“

Eesmärgipärase kasutamise hindamisel lähtutakse eelkõige taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud projekti eesmärgist, toetatud tegevustest ja taristu kasutusotstarbest. Toetuse saaja kohustus on algusest peale olnud taristu eesmärgipärane kasutamine vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, st eelnõuga see ei muutu. Kui kavandatav kasutus tähendab otsuses sätestatust kõrvalekaldumist või tegevuste muutmist, tuleb see rakendusasutusega eelnevalt kooskõlastada.

Eesmärgipärase kasutamise nõue ei tähenda iseenesest, et toetuse abil rajatud või kohandatud korter peab olema klientidega katkematult täidetud. Ajutine tühjana seismine, mis tuleneb erihoolekandeteenuse vajaduspõhisest korraldusest, ei kujuta endast automaatselt eesmärgipärase kasutamise nõude rikkumist, kui korter säilib erihoolekandeteenuse osutamiseks vajalikus seisukorras ja on teenuse vajaduse tekkimisel klientide kasutusse antav. Seletuskirja kohaselt säilib Euroopa Liidu õigusest tulenev viieaastane kestvusnõue ning toetuse abil rajatud taristut tuleb selle perioodi jooksul jätkuvalt kasutada eesmärgipäraselt.

Selgitame, et ajutiste asenduskohtade loomist või sellist kasutusviisi taotluse rahuldamise otsus ei hõlma, mistõttu tuleb kasutuse muutmise soov viieaastase kestvusperioodi jooksul rakendusasutusega eelnevalt kooskõlastada. Määruse eelnõu näeb sellise kooskõlastamise võimaluse sõnaselgelt ette.

Teenuse osutamist toetav kõrvalkasutus, näiteks töötajate koolitamine, võib olla lubatav üksnes piiratud ja ajutise kasutusena, kui see on vahetult seotud erihoolekandeteenuse osutamisega, ei muuda taristu põhifunktsiooni ega takista korteri kasutuselevõttu klientide jaoks. Kõrvalkasutust ei saa siiski etteulatuvalt ja sõltumata konkreetsetest asjaoludest lugeda alati eesmärgipäraseks kasutamiseks. Hindamisel, sh kooskõlastuse andmisel või kooskõlastamata jätmisel arvestatakse kõrvalkasutuse sisu, kestust, ulatust ning selle kooskõla taotluse rahuldamise otsusega.

AS Hoolekandeteenused

2. Viieaastase kestvusperioodi lühendamise või kasutuse muutmise kooskõlastamine

Küsimused Kas eelnõu sõnastus „välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on rakendusasutusega kooskõlastatud“ võimaldab kokku leppida ka selles, et konkreetset korterit kasutatakse algses eesmärgis vähem kui viis aastat? Millistel alustel, menetluses ja tähtaja jooksul rakendusasutus sellise muudatuse kooskõlastab või kooskõlastamata jätab? Kas kooskõlastus võib hõlmata taristu osalist kasutamist, ajutist kasutuspausi, kasutusotstarbe muutmist või ühe teenuseliigi asendamist teise erihoolekandeteenusega? Põhjendus Erand on sisuliselt oluline, kuid selle ulatus ja otsustuskriteeriumid ei ole eelnõus ega seletuskirjas piisavalt selged. Õigusselguse huvides ei tohiks toetuse saaja kanda riski, et paindlikkust võimaldav säte jääb praktikas ettearvamatuks. Samuti tuleb vältida terminoloogilist segadust rakendusasutuse ja rakendusüksuse vahel.

Ettepanekud Täpsustada seletuskirjas, et kooskõlastatav tegevuste muudatus võib põhjendatud juhul puudutada ka algse kasutuse lõpetamist enne viie aasta täitumist, kuid üksnes ulatuses, milles see on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse, toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Kirjeldada kooskõlastamise minimaalne menetlus: taotluse sisu, pädev asutus, otsustamise põhimõtted, menetlustähtaeg, otsuse vorm ning võimaliku keeldumise peamised alused. Ühtlustada eelnõus ja seletuskirjas terminid ning nimetada üheselt, kas pöördumine esitatakse Sotsiaalministeeriumile kui rakendusasutusele või mõnele rakendusüksusele.

Selgitame, et määrustes sisalduv erand „välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on rakendusasutusega kooskõlastatud“ ei ole mõeldud võimaldama Euroopa Liidu õigusest tuleneva viieaastase kestvusnõude üldist lühendamist või sellest vabastamist. Eesmärgipärase kasutamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud kestvusnõudest ning eelnõu eesmärk ei ole seda kohustust muuta ega vähendada. Seletuskirjas on samuti selgitatud, et Euroopa Liidu õigusest tulenev viieaastane kestvusnõue säilib muutumatul kujul ning toetuse abil rajatud taristut tuleb jätkuvalt kasutada eesmärgipäraselt.

Rakendusasutuse kooskõlastuse eesmärk on võimaldada hinnata üksikjuhtudel taristu kasutamisega seotud muudatusi ning nende kooskõla projekti eesmärkide, taotluse rahuldamise otsuse ja Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetega. Seetõttu võib kooskõlastamine puudutada näiteks taristu osalist kasutamist, erihoolekandeteenuse korralduslikke muudatusi või ühe teenuseliigi asendamist teise erihoolekandeteenusega, kui see ei sea ohtu projekti eesmärki ega ole vastuolus Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetega. Rakendusasutus ei saa kooskõlastusega kõrvale kalduda Euroopa Liidu õigusest tulenevast kestvusnõudest ega vabastada toetuse saajat selle täitmisest.

Selgitame, et eelnõus ei ole peetud vajalikuks reguleerida kooskõlastamise menetlust detailselt, kuivõrd see ei ole eelnõu eesmärk, st sisuline muudatus. Täpsustame, et selline kooskõlastuse küsimine on üksikjuhtumite kaupa hinnatava kaalutlusotsusega, mille puhul sõltuvad vajalikud andmed ja hinnatavad asjaolud kavandatava muudatuse sisust. Nii kehtivates määrustes kui ka eelnõus ning seletuskirjast nähtub, et rakendusasutuseks on Sotsiaalministeerium ning kooskõlastust tuleb küsida Sotsiaalministeeriumilt kui rakendusasutuselt.

AS Hoolekandeteenused

3. Kolmekuuline etteteatamistähtaeg ja pooleliolevad ümberkorraldused

Küsimused: Kuidas kohaldub vähemalt kolmekuuline etteteatamistähtaeg muudatustele, mille ettevalmistamine või elluviimine on alanud enne määruse jõustumist?

Kas kavandatav nõue tähendab, et kui teenuseosutaja soovib lõpetada kogukonnas elamise teenuse osutamise korterites septembris 2026, kuid määrus jõustub vahetult enne seda, tuleb lõpetamine igal juhul vähemalt kolm kuud edasi lükata?

Kas enne määruse jõustumist Sotsiaalministeeriumile või muule pädevale asutusele antud teave loetakse uue korra kohaseks teavituseks?

Kas kiireloomulisel või kliendi huvidest tuleneval juhul on võimalik rakendada lühemat etteteatamistähtaega?

Põhjendus Eelnõu jõustub üldises korras, kuid ei sisalda rakendussätet juba kavandatud muutuste kohta. Kohene kolmekuuline ooteaeg võib takistada varem ette valmistatud teenusekorralduslikke otsuseid, kuigi teavitamiskohustuse eesmärk on anda riigile ülevaade, mitte säilitada pärast viieaastase kestvusperioodi lõppu kooskõlastamis- või vetoõigus.

Ettepanekud Lisada üleminekusäte, mille kohaselt ei kohaldata kolmekuulist tähtaega muudatusele, mille kohta on enne määruse jõustumist pädevale asutusele kirjalikult teada antud või mille elluviimiseks on enne jõustumist tehtud tõendatavad siduvad korralduslikud otsused. Teise võimalusena sätestada määruse jõustumisel lühike üleminekuperiood ning lugeda selle jooksul esitatud teavitus tähtajapäraseks ka juhul, kui muudatus viiakse ellu enne kolme kuu möödumist. Lisada erand, mis võimaldab põhjendatud kiireloomulisel juhul, eelkõige klientide turvalisuse, heaolu või teenuse jätkuvuse tagamiseks, rakendada lühemat tähtaega, teavitades rakendusasutust esimesel võimalusel. Täpsustada seletuskirjas sõnaselgelt, et pärast viieaastase kestvusnõude lõppu on tegemist teavitamise, mitte kooskõlastamise kohustusega, ning kirjeldada, millised õiguslikud tagajärjed võivad kaasneda teavitamata jätmisega. Mõjude analüüsis hinnata eraldi pooleliolevate teenuse ümberkorralduste mõju. Väide, et muudatus ei mõjuta teenuste kättesaadavust ega kvaliteeti, vajab sidumist praktiliste juhtumitega, kus taristu kasutus muutub pärast kestvusperioodi lõppu. Selgitada, miks lõpeb teavitamiskohustus just 31. detsembril 2035 ning kuidas toimida juhul, kui eelnõus viidatud reformi ajakava muutub.

Mõistame, et määruse jõustumise ajal võivad olla käimas teenuste ümberkorraldused või olla tehtud neid puudutavad otsused. Samas ei pea me vajalikuks eraldi üleminekusätte kehtestamist. Praktikas tuleb teavitamiskohustuse täitmisel lähtuda hea halduse põhimõttest ja konkreetse juhtumi asjaoludest. Kui toetuse saaja on enne määruse jõustumist rakendusasutust kirjalikult teavitanud kavandatavast muudatusest või on muudatuse ettevalmistamine jõudnud sellisesse etappi, kus kolme kuu (muudetud kuueks kuuks) pikkuse tähtaja järgimine ei ole objektiivselt võimalik, võtab Sotsiaalministeerium seda teavitamiskohustuse täitmise hindamisel arvesse.

Selgitame, et eelnõu eesmärk ei ole olukorras, kus teenuse ümberkorraldamine on juba ette valmistatud, nõuda muudatuse automaatset edasilükkamist üksnes kolmekuulise tähtaja järgimise eesmärgil. Kuna pärast Euroopa Liidu õigusest tuleneva kestvusnõude lõppemist on tegemist teavitamis-, mitte kooskõlastamiskohustusega, ei anna teavituse esitamine ega selle esitamise aeg rakendusasutusele õigust muudatust keelata või selle elluviimist peatada.

Kiireloomuliste juhtumite osas mõistame, et praktikas võib ette tulla olukordi, kus muudatuse tegemise vajadus tuleneb klientide turvalisusest, tervisest, heaolust või teenuse toimepidevuse tagamise vajadusest. Sellistel juhtudel peab toetuse saaja rakendusasutust teavitama esimesel võimalusel. Kuna tegemist ei ole loakohustusega, ei pea vajalikuks sellekohase eraldi erandi sätestamist määruse tekstis.

Nii eelnõus kui ka seletuskirjas on selgelt eristatud, et pärast viieaastase kestvusperioodi lõppu on tegemist üksnes teavitamiskohustusega, mitte kooskõlastuse küsimisega. Eelnõu sõnastus näeb ette rakendusasutuse teavitamise taristu eesmärgipärase kasutamise lõpetamise või tegevuste muutmise kavatsusest pärast viieaastase perioodi lõppu ega sea nende muudatuste elluviimist sõltuvusse rakendusasutuse nõusolekust.

Ettepaneku osas hinnata eraldi pooleliolevate ümberkorralduste mõju ning muuta määruse mõjude hinnangut leiame, et selleks ei ole vajadust. Määruse muudatus ei muuda teenuseosutajate õigust teenuseid ümber korraldada ega kehtesta uusi sisulisi piiranguid taristu kasutamisele pärast Euroopa Liidu õigusest tuleneva kestvusnõude lõppemist. Muudatusega kehtestatakse üksnes teavitamiskohustus, mille eesmärk on tagada riigile vajalik informatsioon erihoolekandereformi eesmärkide kavandamiseks ja elluviimiseks. Seetõttu jääb põhjendatuks seletuskirjas esitatud hinnang, et muudatus ei mõjuta otseselt erihoolekandeteenuste kättesaadavust ega kvaliteeti.

Ettepaneku osas selgitada teavitamiskohustuse lõppemist 31. detsembril 2035: seletuskirjas on juba märgitud, et teavitamisperiood on seotud erihoolekandereformi kavandatava rakendamisperioodiga kuni aastani 2035. Tegemist on prognoosil põhineva poliitikakujundusliku ajahorisondiga, mille eesmärk on tagada reformi kavandamise ja elluviimise jaoks vajalik ülevaade Euroopa Liidu toetuse abil loodud taristu kasutamisest. Kui reformi rakendamise ajakava tulevikus oluliselt muutub, on võimalik hinnata ka vastava regulatsiooni muutmise vajadust.

Marilin Sternhof
osakonnajuhataja
[email protected]

Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
www.sm.ee