Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Vabaühenduste Liit

[email protected]

Teie 04.09.2026 nr 7-5.8/26-01707-

2

Meie 23.09.2026 nr 1.4-1/3604-2

Vastuskiri Vabaühenduste Liidule

Lugupeetud pöördumise esitajad

Täname Vabaühenduste Liitu ja ühispöördumisega liitunud organisatsioone seisukohtade ja

ettepanekute eest Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodi prioriteetide kujundamisel.

Nõustume, et kodanikuühiskonnal on oluline roll Eesti ühiskonna sidususe, demokraatliku

vastupanuvõime, inimeste osaluse ning erinevate sihtrühmadeni jõudmise tagamisel. Peame

oluliseks, et järgmise eelarveperioodi ELi toetuse kasutuselevõtu ettevalmistamine toimuks

võimalikult avatult ning partnerite teadmisi ja kogemusi arvestades.

Riigiplaani ettevalmistamine on olnud kaasav protsess

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt saab Eesti 2028–2034 perioodil ELi toetustena

ligikaudu 6,5 miljardit eurot. Sellest on praeguses etapis võimalik tegevustega sisustada

ligikaudu 5,5 miljardit eurot, kuna ülejäänud osa jääb reservi. Reservi kasutamise üle saab

otsustada hiljem, pärast seniste tegevuste ja tulemuste ülevaatamist. ELi toetustele lisandub

riiklik kaasfinantseering, mille määr on Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt 40%.

Rahandusministeerium alustas järgmise perioodi ettevalmistamist 2025. aasta sügisel. Selle

käigus korraldasime mitmes etapis arutelusid ministeeriumide, partnerite ja huvirühmadega

Eesti pikaajaliste väljakutsete, eesmärkide ja rahastamisprioriteetide üle. Aruteludesse kaasati

üle 70 katus- ja partnerorganisatsiooni ning sadu osalejaid. Samuti toimusid piirkondlikud

arutelud kohaliku elu eestvedajatega Eesti eri paigus. 2026. aasta juunis jõudsid arutelud

Riigikokku: kohtusime kõigi fraktsioonidega ning korraldasime avaliku debati järgmise ELi

eelarveperioodi prioriteetide teemal.

Kõigi nende arutelude aluseks olid ministeeriumide kevadel esitatud rahastamistaotlused.

Taotlusi esitati kokku 11,4 miljardi euro ulatuses ehk enam kui kaks korda rohkem, kui on

esimeses etapis võimalik ELi toetusi kasutusele võtta. Et ka laiem avalikkus ja huvirühmad

saaksid ettepanekutega tutvuda ning nende kohta arvamust avaldada, avaldas

Rahandusministeerium kõik ministeeriumide esitatud taotlused oma veebilehel koos tagasiside

andmise võimalusega. Saadud tagasisidet on kasutatud valitsuse arutelude ettevalmistamisel.

2

Praegu ei otsustata ühegi organisatsiooni ega üksiku meetme rahastuse üle

Rahandusministeerium koondas seniste arutelude tulemused, ministeeriumide ettepanekud ning

partneritelt ja avalikkuselt saadud tagasiside ja valmistas nende põhjal ette tervikliku sisendi

poliitiliseks aruteluks valitsuses.

Praeguses etapis ei otsusta valitsus üksikute meetmete, projektide ega organisatsioonide

rahastamise üle. Valitsuse arutelude keskmes on strateegilised küsimused: milliseid Eesti ees

seisvaid probleeme ja arenguvajadusi tuleks järgmise perioodi ELi toetustega lahendada,

milliseid tulemusi soovime saavutada ning milline peaks olema seejuures erinevate

poliitikavaldkondade roll ja rahaline osakaal.

Rahandusministeerium ei tee lõplikke otsuseid valdkondade rahastamise kohta. Meie ülesanne

on olnud juhtida ettevalmistavat protsessi, koondada ministeeriumide ettepanekud ja saadud

tagasiside ning koostada olemasoleva finantsraamistiku ja kokkulepitud hindamispõhimõtete

alusel terviklik jaotusettepanek Vabariigi Valitsuse poliitiliseks aruteluks.

Praeguse etapi tulemusena on kujunenud valitsuse mandaat, milliste prioriteetidega alustab

Eesti läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga.

Esialgse taotluse väiksem rahastamine ei tähenda olemasoleva rahastuse kärpimist

Pöördumises kirjeldatakse kodanikuühiskonna valdkonna esialgse rahastamistaotluse ja

Rahandusministeeriumi koondettepaneku erinevust enam kui poole suuruse kärpena.

Esialgse rahastamistaotluse ja jaotusettepaneku võrdlemine olemasoleva rahastuse kärpena ei

kajasta täpselt praeguse planeerimisprotsessi olemust.

Ministeeriumid esitasid kokku 11,4 miljardi euro ulatuses rahastamistaotlusi olukorras, kus

praeguses etapis on võimalik tegevustele planeerida ligikaudu 5,5 miljardit eurot ELi toetusi.

Esitatud taotlused olid sisendiks prioriteetide kujundamisel ega kujutanud endast juba

otsustatud või olemasolevat rahastust. Seetõttu ei saa taotletud summade ja jaotusettepanekus

kavandatud summade erinevust käsitleda olemasoleva rahastuse kärpimisena. Tegemist on

järgmise perioodi piiratud vahendite prioriseerimisega, mille käigus ei ole võimalik kõiki

esitatud rahastamissoove kavandatud mahus arvestada. Ühegi üksiku meetme või

organisatsiooni lõplikku rahastust ei ole praeguseks otsustatud.

Valitsuse arutelumaterjal ja otsuste avalikustamine

Pöördumises tehakse ettepanek avalikustada Rahandusministeeriumi koondatud

jaotusettepanek enne valitsuse otsust ning jätta selle avalikustamise ja otsustamise vahele

täiendav tagasisideperiood. Jaotusettepaneku avalikustamise küsimuses oleme Teile eraldi

vastanud esitatud teabenõude raames ning selgitanud põhjuseid, miks valitsuse aruteluks

ettevalmistatud materjali enne kabinetinõupidamist ei avalikustatud.

Rahandusministeeriumi koostatud jaotusettepanek oli Vabariigi Valitsuse poliitilise arutelu

ettevalmistamiseks koostatud töömaterjal, mitte riigiplaani lõplik versioon. Selle eesmärk oli

anda ministritele alus erinevate valdkondade vajaduste ja rahastamisvõimaluste terviklikuks

kaalumiseks.

Me ei pea põhjendatuks käsitleda valitsuse poliitilise arutelu ettevalmistamiseks koostatud

materjali eraldiseisva uue avaliku konsultatsioonietapina. Selle koostamisele eelnes ulatuslik

partnerite, huvirühmade ja avalikkuse kaasamine ning sellest saadud sisend oli üheks valitsuse

arutelumaterjali koostamise aluseks.

Pärast Vabariigi Valitsuse otsuse teatavakstegemist oleme avalikustanud kokkulepitud

prioriteedid ja esmase valdkondliku jaotuse Rahandusministeeriumi veebilehel (Riiklik

partnerluskava 2028-2034 | Rahandusministeerium).

3

Kodanikuühiskonna roll ei piirdu ühe meetme ega eelarvereaga

Peame oluliseks ka pöördumises rõhutatud kodanikuühiskonna panust erinevatesse

poliitikavaldkondadesse. Vabaühendused tegutsevad sotsiaal-, tervise-, haridus-, noorsoo-,

kultuuri-, keskkonna-, sisejulgeoleku ja paljudes teistes valdkondades. Seetõttu ei peaks

kodanikuühiskonna roll järgmisel ELi eelarveperioodil piirduma ühe konkreetse meetme või

eraldiseisva eelarvereaga.

Samuti ei saa kodanikuühiskonnale järgmise perioodi jooksul potentsiaalselt suunatava ELi

rahastuse kogumahtu samastada ühe kodanikuühiskonna valdkonna meetme või eelarvereaga.

Vabaühendused võivad vastavalt meetmete eesmärkidele ja rakendusmudelitele olla toetuse

saajad, partnerid või tegevuste elluviijad ka sotsiaal-, tervise-, haridus-, noorsoo-, kultuuri-,

keskkonna-, sisejulgeoleku ja teistes valdkondades.

Lähtekoht peab olema sisuline eesmärk ja ülesanne, mida soovime ELi toetuste abil lahendada,

ning seejärel küsimus, milline on selle eesmärgi saavutamisel riigi, kohalike omavalitsuste,

ettevõtete ja vabaühenduste kõige mõjusam roll.

See tähendab, et esmalt tuleb kokku leppida strateegilised eesmärgid ning seejärel kujundada

koos asjaomaste partneritega tegevused, rakendusviisid ja rahastusmudelid.

Partnerite kaasamine jätkub järgmises etapis

Valitsuse esialgne kokkulepe prioriteetide ja valdkondliku jaotuse kohta ei lõpeta riigiplaani

koostamist. 15. septembri valitsuse otsusega anti Rahandusministeeriumile mandaat alustada

prioriteetide üle läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga. Paralleelselt jätkub riigiplaani detailsem

sisustamine siseriiklikul tasandil. Just selles etapis hakkavad täpsemalt kujunema tegevused,

nende eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendusviisid ja võimalikud toetuse saajad.

Ministeeriumidel tuleb selles protsessis oma partneritega läbi arutada ka see, millistes

tegevustes saab vabaühendustel olla roll toetuse saaja, partneri või tegevuste elluviijana. Peame

oluliseks, et partnerite kaasamine jätkuks kogu riigiplaani detailse kujundamise vältel,

sealhulgas tegevuste sisu, rakendusmudelite, valikukriteeriumide ja tulemuste kujundamisel.

Lähtudes Euroopa Komisjoniga kokku lepitud läbirääkimiste protsessist, kavandame

novembris avalikkusele infoseminari riigiplaani edasisest ettevalmistamisest ja partnerite

kaasamise järgmistest etappidest.

Lõplikud rahastusotsused seisavad alles ees

Samal ajal tuleb arvestada, et läbirääkimised Euroopa Liidu 2028–2034 mitmeaastase

eelarveraamistiku mahu ja tingimuste üle on ELi tasandil alles käimas. Seetõttu ei ole praegu

lõplikult teada Eesti toetusümbriku suurus ega kõik toetuste kasutamise tingimused.

Eesti eesmärk on jõuda riigiplaani sisus Euroopa Komisjoniga kokkuleppele 2027. aasta

jooksul, et uue perioodi toetuste rakendamist oleks võimalik alustada 2028. aasta algusest.

Praegu on kõige olulisem kujundada Eesti jaoks tugev läbirääkimispositsioon, saavutada

võimalikult hea tulemus ELi eelarveläbirääkimistel ning jätkata riigiplaani detailset

ettevalmistamist koostöös asjaomaste partneritega.

Täname veel kord Vabaühenduste Liitu ja kõiki pöördumisega liitunud organisatsioone aktiivse

osalemise ja esitatud ettepanekute eest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sven Kirsipuu

4

eelarvepoliitika asekantsler

Demis Voss

[email protected]

Lisaadressaadid: Riigikantselei