1

EELNÕU

15.09.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja

kord

Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 45 lõike 2, § 46 lõike 2 ja § 47 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimistööl

(edaspidi koos päästetöö) ning kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale:

1) juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästeseaduse § 19 alusel

päästetööle rakendatud füüsilisele isikule (edaspidi füüsiline isik) tekitatud kulu hüvitamise

alused, tingimused ja kord;

2) vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja füüsilisele isikule tasu maksmise alused,

tingimused ja kord.

(2) Määrusega kehtestatakse lisaks lõikes 1 sätestatule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl

osalejale toitlustamise ja joogivee kulu hüvitamise ulatus ja kord.

§ 2. Terminid

(1) Ulatuslik päästetöö käesoleva määruse tähenduses on päästesündmuse lahendamine, milles

Päästeametil on vaja kaasata täiendavalt enam kui 20 vabatahtlikku päästjat, abidemineerijat

või füüsilist isikut või kasutusele võtta tehnilisi vahendeid, mis ei kuulu Päästeametile.

(2) Pikaajaline päästetöö käesoleva määruse tähenduses on üle 24 tunni kestev päästetöö.

(3) Toit käesoleva määruse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 178/2002 artiklis 2 sätestatud aine või toode, välja arvatud alkohol.

(4) Hüvitise taotleja käesoleva määruse tähenduses on:

1) juriidiline isik, vabatahtlik päästja, abidemineerija ja füüsiline isik, kelle omandisse või

valdusesse kuuluvat vara kasutati Päästeameti korraldusel ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl

või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuses;

2) Päästeamet, kes tagas ulatusliku või pikaajalise päästetöö korral toitlustamise ja joogivee.

§ 3. Hüvitatav kulu

(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalenud

juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja füüsilisele isikule hüvitatakse

tekitatud kulu, välja arvatud saamata jäänud tulu.

(2) Vabatahtliku päästja, abidemineerija ja füüsilise isiku transpordikulu sihtkohta saabumiseks

ja sealt lahkumiseks ei hüvitata.

2

(3) Toitlustamise arvestusliku maksumuse piirmäär ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl on 30

eurot 24 tunni kohta ilma joogivee hinnata. Kui toitlustamiseks kasutatakse kuivtoidupakke,

võib maksumuse piirmäära suurendada kuni 100 protsenti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulu hulka arvatakse ka toidu valmistamise ja

pakendamise, ühekordsete toidunõude, toidu päästesündmuse toimumise kohta transpordi ning

hilisema toidunõude ja -jäätmete utiliseerimise kulu.

§ 4. Tasu maksmise alused ja tingimused

(1) Tööaja ja tasu arvestamine algab vabatahtliku päästja, abidemineerija või füüsilise isiku:

1) ulatusliku või pikaajalise päästetöö alustamise ajast ning lõpeb päästetöö lõpetamise ajaga;

2) kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuse alustamise ajast ja lõpeb tegevuse lõpetamise

ajaga.

(2) Vabatahtliku päästja, abidemineerija või füüsilise isiku tööaja ja tasu arvestust peab

Päästeamet.

(3) Tasu arvutamisel lähtutakse päästeteenistuja madalaimast palgamäärast.

(4) Makstava tasu tunnitasumäära arvutamisel jagatakse päästeteenistuja madalaimale

palgaastmele vastav palgamäär vastava kuu täistööaja töötundide arvuga.

(5) Makstava tasu suuruse arvutamisel korrutatakse tunnitasumäär tööaja arvestamise graafikus

näidatud töötundide arvuga.

(6) Tasu ei maksta riigiteenistujale, kellele makstakse ulatuslikul või pikaajalisel

päästesündmusel või elanikkonnakaitses osalemise aja eest senist palka, välja arvatud juhul, kui

riigiteenistujal on õigus saada tasu töötamise eest tööaja välisel ajal, tasu ületunnitöö eest või

tasu töötamise eest ööajal ja riigipühadel.

§ 5. Hüvitise taotlemine ja tasu saamine

(1) Käesoleva määruse § 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud hüvitise taotleja esitab Päästeametile

kümne tööpäeva jooksul arvates ulatusliku või pikaajalise päästetöö või kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitse tegevuse lõpetamise päevast või päevast, mil hüvitise taotleja sai teada või

oleks pidanud teada saama kulu tekkimisest, alljärgnevad dokumendid:

1) tekkinud kulu hüvitamise taotlus;

2) üksikasjalik kulu arvestus.

(2) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalenud

riigiteenistuja esitab tasu saamiseks tööandja kinnituse palga mittesäilimise kohta

ajavahemikul, mil ta osales päästetööl või elanikkonnakaitses.

(3) Päästeamet vaatab esitatud taotluse läbi, kontrollib hüvitise taotleja esitatud kulu arvestuse

vastavust tegelikule kulule ja käesolevas määruses toodud nõuetele ning vormistab kirjaliku

arvamuse tekkinud kulu põhjendatuse kohta.

3

(4) Päästeamet esitab 20 tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud taotluse ja arvestuse saamise

päevast arvates Siseministeeriumile:

1) koondtaotluse raha eraldamise kohta;

2) hüvitise taotleja esitatud kulu hüvitamise taotluse;

3) hüvitise taotleja esitatud üksikasjaliku kulu arvestuse;

4) Päästeameti arvamuse tekkinud kulu põhjendatuse kohta;

5) Päästeameti koostatud tasu saajate ja tasu arvestuse koondaruande.

(5) Siseministeerium kontrollib Päästeameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud

andmete õigsust ja esitab Rahandusministeeriumile koondtaotluse Vabariigi Valitsuse reservist

vahendite eraldamiseks riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras.

(6) Hüvitise või tasu maksab hüvitise taotlejale või tasu saajale Päästeamet pärast Vabariigi

Valitsuse reservist summa laekumist. Päästeamet võib enne summa laekumist eelarveliste

vahendite olemasolu korral maksta hüvitise taotlejale või tasu saajale hüvitise või tasu oma

eelarvest. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. aasta määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö

või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ tunnistatakse

kehtetuks.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal.

Kristen Michal

peaminister

Igor Taro

siseminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga

või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise

alused, tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse määruse „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või

kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused,

tingimused ja kord“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) nähakse ette uus määruse terviktekst. Määrus

kehtestatakse päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 45 lõike 2, § 46 lõike 2 ja § 47 lõike 3 alusel.

1. oktoobril 2026 jõustub uus kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (edaspidi KORKS)1, mille

raames muudetakse ka PäästeS-i ning nähakse ette, et edaspidi hüvitatakse kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitses osalevale juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja

PäästeS § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule (edaspidi füüsiline isik) tekitatud

kulud, välja arvatud saamata jäänud tulu. Samuti nähakse ette kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitses osalemise eest tasu maksmine. Kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused,

tingimused ja kord nähakse ette käesoleva eelnõuga. Kehtiva Vabariigi Valitsuse määrusega nr

134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja

tasu maksmise ulatus ja kord“onreguleeritud vaid ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja

demineerimistööl (edaspidi koos päästetöö) kulu hüvitamine ja tasu maksmine. Võrreldes

kehtiva määrusega tõstetakse ka toitlustuse ööpäevast piirmäära, et tagada Siseministeeriumi

valitsemisala operatiivtöötajatele võrdsed toitlustuse põhimõtted. Kuna muudatusi on palju,

koostatakse uus terviktekst.

Kulu hüvitamise ja tasu maksmise eeldus on endiselt nõutavate dokumentide ja andmete

esitamine ehk eelnõuga kehtivat korda ei muudeta. Seega ei kaasne eelnõuga uusi kohustuslikke

nõudeid, mis suurendaksid halduskoormust. Kulu hüvitamise taotlemine on vabatahtlik.

Eeltoodust lähtudes halduskoormuse tasakaalustamise reeglit2 ei kohaldata.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Marko Põld

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud 1. oktoobril 2026 jõustuva KORKS-iga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu

õiguse rakendamisega.

1 KORKS. 2 Halduskoormuse tasakaalustamise juhis.pdf (12.01.2026).

2

Kehtiv Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. aasta määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise

päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“

tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga nähakse ette uus määruse terviktekst.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 nähakse ette määruse reguleerimisala.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja

kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale:

1) juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja füüsilisele isikule tekitatud

kulu hüvitamise alused, tingimused ja kord;

2) vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja füüsilisele isikule tasu maksmise alused,

tingimused ja kord.

Võrreldes kehtiva määrusega reguleeritakse määrusega edaspidi ka kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitse tegevusega seotud kulu hüvitamise ja tasu maksmise aluseid, tingimusi ja

korda. Ulatusliku või pikaajalise päästetööga seotud kulu hüvitamise ja tasu maksmise alused

jäävad põhimõtteliselt samaks, kuid PäästeS-i volitusnormide täpsustamise tõttu muudetakse ka

määruse reguleerimisala sõnastust.

Toitlustamise ja joogivee kulu hüvitamise ulatus ja kord esitatakse õigusselguse huvides eraldi

§ 1 lõikes 2, sest see puudutab vaid ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl osalejaid, mitte

kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalejaid.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse mõistes olulised terminid.

Lõike 1 kohaselt on ulatuslik päästetöö käesoleva määruse tähenduses päästesündmuse

lahendamine, milles Päästeametil on vaja kaasata täiendavalt enam kui 20 vabatahtlikku

päästjat, abidemineerijat või füüsilist isikut või kasutusele võtta tehnilisi vahendeid, mis ei

kuulu Päästeametile. Ulatuslikkuse kriteeriumi – 20 täiendava vabatahtliku päästja,

abidemineerija või füüsilise isiku kaasamine päästesündmuse lahendamisele – määramisel on

arvestatud Päästeameti ööpäevast valveteenistujate arvu ja valmisolekut. Sätte sisu võrreldes

kehtiva sõnastusega ei muudeta.

Lõike 2 kohaselt on pikaajaline päästetöö käesoleva määruse tähenduses üle 24 tunni kestev

päästetöö. Enamik päästesündmusi lahendatakse ühe ööpäeva jooksul, mõõdetuna tundides.

Keerukate ja ulatuslike sündmuste korral (näiteks metsatulekahju, rannikureostus, aga ka

suurema hoone tulekahju) võib päästetöö kesta üle ööpäeva. Võrreldes kehtiva määrusega sättes

muudatusi ei tehta.

Lõike 3 kohaselt on toit käesoleva määruse tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 sätestatud aine või toode, välja arvatud alkohol. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 2 kohaselt tähendab määruses mõiste

„toit“ töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele

tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed.

3

Lõike 4 kohaselt on hüvitise taotleja käesoleva määruse tähenduses:

1) juriidiline isik, vabatahtlik päästja, abidemineerija ja füüsiline isik, kelle omandisse või

valdusesse kuuluvat vara kasutati Päästeameti korraldusel ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl

või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuses;

2) Päästeamet, kes tagas ulatusliku või pikaajalise päästetöö korral toitlustamise ja joogivee.

Võrreldes kehtiva määrusega lisanduvad hüvitise taotlejana juriidiline isik, vabatahtlik päästja,

abidemineerija ja füüsiline isik, kelle omandisse või valdusesse kuuluvat vara kasutati

kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuses (punkt 1).

Punktis 2 toodud sõnastus kattub kehtivas määruses sätestatuga – hüvitise taotlejaks on ka

Päästeamet, kes tagas ulatusliku või pikaajalise päästetöö korral päästetööl osalejatele

toitlustamise ja joogivee.

Eelnõu §-ga 3 reguleeritakse hüvitatava kuluga seonduvat.

Lõike 1 kohaselt hüvitatakse ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitses osalenud juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja

füüsilisele isikule tekitatud kulu, välja arvatud saamata jäänud tulu. Võrreldes kehtiva

määrusega hüvitatakse ka kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalejatele tekitatud kulu, välja

arvatud saamata jäänud tulu.

Hüvitatav kulu võib olla näiteks kütusekulu, rasketehnika ja kraanade kaasamise kulu, samuti

sideteenuste kulu ning hävinenud tööriiete ja muude kahjustada saanud vahendite ja esemetega

seotud kulu. Saamata jäänud tulu hüvitamata jätmise põhimõte tuleneb PäästeS § 45 lõikest 1.

Lõike 2 kohaselt ei hüvitata vabatahtliku päästja, abidemineerija ja füüsilise isiku

transpordikulu sihtkohta saabumiseks ja sealt lahkumiseks.

Üldiselt kehtib põhimõte, et vabatahtlikke päästjaid, abidemineerijaid ja füüsilisi isikuid

rakendatakse eeskätt päästetöö või elanikkonnakaitse tegevuse läbiviimise piirkonna

lähiümbrusest. Kui vabatahtlike kaasamiseks on juriidilise isikuga sõlmitud tsiviilõiguslik

leping, hüvitatakse kulud, sealhulgas transpordikulu, lepingus ette nähtud tingimustel. Kui

vabatahtlikke päästjaid on siiski vaja kaasata kaugematest piirkondadest, korraldab transpordi

Päästeamet ja kulud tekivad sel juhul Päästeametile. Lõikes 2 toodud erisus ei laiene

juriidilistele isikutele, kellel võib tekkida näiteks tehniliste vahendite sündmuskohale ja tagasi

transportimise kulu. Tegemist on kehtivas määruses sätestatud põhimõttega, mida eelnõuga ei

muudeta.

Lõike 3 kohaselt hüvitatakse ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl osaleja toitlustamise kulu

30 euro ulatuses 24 tunni kohta ilma joogivee hinnata. Kui toitlustamiseks kasutatakse

kuivtoidupakke, võib maksumuse piirmäära suurendada kuni 100 protsenti.

Ulatuslike või pikaajaliste päästetööde puhul tuleb tagada osalejatele regulaarne toitlustamine

kogu sündmuse vältel. Päästeameti senise praktika kohaselt arvestatakse ööpäeva jooksul viie

toitlustuskorraga, millest kolm on põhitoidukorrad (praad) ja kaks kergemat einet

(võileib/pirukas/supp). Toitlustuskorrad on kavandatud ligikaudu neljatunniste intervallidega,

et tagada osalejate töövõime, taastumine ja ohutus. Kuivtoidupakke kasutatakse eelkõige

energiavarude kiireks taastamiseks olukorras, kus tavapärast sooja toitu ei ole veel võimalik

4

pakkuda, mitte põhitoitlustuse asendamiseks. Arvestades külmkuivatatud toidu hindade

hüppelist tõusu võib kuivtoidupakkide kasutamise korral piirmäära suurendada kuni 100

protsenti.

Kehtiva määruse kohaselt on hüvitatud toitlustamise ja joogivee kulu kuni 15 eurot isiku kohta

iga päästetööl osaletud 24 tunni kohta. Nimetatud summa on hõlmanud peale toidu ja joogivee

ka toidu valmistamise, pakendamise, ühekordsete toidunõude, transpordi ning jäätmekäitlusega

seotud kulusid. Kehtiv piirmäär ei vasta praegusele hinnatasemele ega tegelikule

korralduslikule vajadusele. Kehtiva piirmäära aluseks olev kulutase pärineb 2010. aastast, kuid

vahepealsel ajal on toiduainete, toitlustusteenuste ja transpordi hinnad märkimisväärselt

kasvanud.

Eelnõuga tõstetakse piirmäär samale tasemele, mis on kehtestatud siseministri 9. juuni

2022. aasta määrusega nr 9 „Politseiametniku toitlustamise tingimused, ulatus ja kord“:

toitlustamise arvestusliku maksumuse piirmäär on 30 eurot 24 tunni kohta, millele lisandub

joogivee maksumus, ning kuivtoidupakkide kasutamisel võib piirmäära suurendada kuni 100

protsenti. Muudatusega tagatakse Siseministeeriumi valitsemisala operatiivtöötajatele võrdsed

toitlustuse põhimõtted.

Eraldi tuuakse välja, et piirmäär ei sisalda joogivee hinda. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

§ 11 lõike 8 kohaselt peab tööandja tagama töötajatele nõuetele vastava kvaliteetse joogivee

koos ühekordsete või pestavate jooginõudega. Kuna see kohustus tuleneb tööandjale seadusest,

on joogivee, sealhulgas loodusliku mineraalvee ja gaseeritud maitseta vee tagamine pudeliga,

veeautomaadist või kraanist ettevõtlusega seotud kulu ning maksukohustust ei teki.

Toitlustuskulu hulka arvatakse ka toidu valmistamise ja pakendamise, ühekordsete toidunõude,

toidu päästetöö toimumise kohta transpordi ning hilisema toidunõude ja -jäätmete utiliseerimise

kulu (lõige 4). Selle on tinginud praktiline vajadus, sest nimetatud kulude eristamine

toitlustuskulust on olnud paljudel juhtudel äärmiselt keerukas või võimatu.

Eelnõu §-ga 4 reguleeritakse tasu maksmise aluseid ja tingimusi.

Lõike 1 kohaselt algab tööaja ja tasu arvestamine vabatahtliku päästja, abidemineerija või

füüsilise isiku:

1) ulatusliku või pikaajalise päästetöö alustamise ajast ning lõpeb päästetöö lõpetamise ajaga;

2) kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuse alustamise ajast ja lõpeb tegevuse lõpetamise

ajaga.

Võrreldes kehtiva määrusega täpsustatakse tööaja ja tasu arvestamise algust ja lõppu ning

nähakse ette tööaja ja tasu arvestamine ka kriisolukorra ajal elanikkonnakaitses osaleja jaoks.

Tööaja ja tasu arvestamine algab ulatusliku või pikaajalise päästetöö või elanikkonnakaitse

tegevuse alustamise ajast ja lõpeb päästetöö või elanikkonnakaitse tegevuse lõpetamise ajaga.

Seejuures on oluline päästetöö või elanikkonnakaitse tegevuse alustamine ja lõpetamine

fikseerida, mida peab tegema Päästeamet (vt lähemalt lõike 2 selgitus).

Lõike 2 kohaselt peab vabatahtliku päästja, abidemineerija või füüsilise isiku tööaja ja tasu

arvestust Päästeamet. See põhimõte kehtib ka praegu. Arvestuse pidamine tähendab sisuliselt

seda, et Päästeamet peab registreerima kõik ulatuslikule või pikaajalisele päästetööle kaasatud

või kriisiolukorras elanikkonnakaitses osalevad isikud. Fikseerida ehk registreerida tuleb nii

5

töö või tegevuse alustamise aeg kui ka lõpetamise aeg. Aja fikseerimine ning sellega seotud

tööaja ja tasu arvestamine on tasu maksmise vältimatu eeltingimus.

Oluline on märkida, et tasu ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või elanikkonnakaitsega

seotud tegevuses osaletud aja eest ei tähenda iseenesest töölepingu või teenistussuhte tekkimist,

millega kaasneks staaži arvestus või muud töösuhtest tulenevad õigused ja kohustused.

Lõiked 3–5 on seotud tasu arvutamise ja suurusega ning neid võrreldes kehtiva määrusega ei

muudeta. Lõike 3 kohaselt lähtutakse tasu arvutamisel päästeteenistuja madalaimast

palgamäärast. Lõikega 4 sätestatakse, et makstava tasu tunnitasumäära arvutamisel jagatakse

päästeteenistuja madalaimale palgaastmele vastav palgamäär vastava kuu täistööaja töötundide

arvuga. Lõikega 5 sätestatakse, et makstava tasu suuruse arvutamisel korrutatakse

tunnitasumäär tööaja arvestamise graafikus näidatud töötundide arvuga.

Selline seos tagab võrdse olukorra, kus ükski päästealaväliselt kaasatud isik ei saa ulatuslikul

või pikaajalisel päästetööl või elanikkonnakaitses osalemise eest suuremat tasu kui mistahes

kutseline päästeteenistuja sündmuskohal. Suurem tasu ei oleks riigile kulutõhus ega

päästeteenistujate suhtes õiglane. Väiksem tasu ei motiveeriks aga piisavalt vabatahtlikke

osalema.

Lõike 6 kohaselt ei maksta tasu riigiteenistujale, kellele makstakse ulatuslikul või pikaajalisel

päästetööl või elanikkonnakaitse tegevuses osalemise aja eest senist palka, välja arvatud juhul,

kui riigiteenistujal on õigus saada tasu töötamise eest tööaja välisel ajal, tasu ületunnitöö eest

või tasu töötamise eest ööajal ja riigipühadel. Tegemist on kitsendusega, mille kohaselt

riigiteenistujad, kellel säilitatakse sel ajal senine palk, ei ole õigustatud saama tasu päästetööl

või elanikkonnakaitses osalemise eest. See on vajalik, et vältida riigiteenistujale sama tööaja

eest kahekordse palga maksmist riigi poolt. Sama põhimõte on ka kehtivas määruses.

Eelnõu §-ga 5 reguleeritakse hüvitise taotlemist ja tasu saamist. Sätete sisu ja põhimõtted

võrreldes kehtiva määrusega ei muutu.

Lõike 1 kohaselt esitab määruse § 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud hüvitise taotleja Päästeametile

kümne tööpäeva jooksul arvates ulatusliku või pikaajalise päästetöö või kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitse tegevuse lõpetamise päevast või päevast, mil hüvitise taotleja sai teada või

oleks pidanud teada saama kulu tekkimisest, alljärgnevad dokumendid:

1) tekkinud kulu hüvitamise taotlus;

2) üksikasjalik kulu arvestus.

Päästeamet teavitab kõiki ulatuslikule või pikaajalisele päästetööle või kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitsesse kaasatud isikuid kulu hüvitamise võimalusest. Kümne tööpäeva pikkune

tähtaeg on määratud eesmärgiga kontrollida ja piiritleda teabevahetust ning halduskoormust,

millest sõltub edasine Päästeameti taotluse (sh koondaruande) esitamine Siseministeeriumile.

Lõike 2 kohaselt esitab ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitse tegevuses osalenud riigiteenistuja tasu saamiseks kinnituse palga

mittesäilimise kohta ajavahemikul, mil ta osales päästetööl või elanikkonnakaitse tegevuses.

Riigiteenistujad, kelle palka sel ajavahemikul ei säilitata, on õigustatud saama tasu ulatuslikul

või pikaajalisel päästetööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalemise eest.

6

Lõike 3 kohaselt vaatab Päästeamet esitatud taotluse läbi, kontrollib hüvitise taotleja esitatud

kulu arvestuse vastavust tegelikule kulule ja käesolevas määruses toodud nõuetele ning

vormistab kirjaliku arvamuse tekkinud kulu põhjendatuse kohta. Päästeamet peab kaasatud

isikute kohta arvestust ning kontrollib esitatud hüvitise taotluse vastavust tegelikule vajadusele

ja kulule ning taotluse põhjendatust.

Lõike 4 kohaselt esitab Päästeamet 20 tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud taotluse ja arvestuse

saamise päevast arvates Siseministeeriumile:

1) koondtaotluse raha eraldamise kohta;

2) hüvitise taotleja esitatud kulu hüvitamise taotluse;

3) hüvitise taotleja esitatud üksikasjaliku kulu arvestuse;

4) Päästeameti arvamuse tekkinud kulu põhjendatuse kohta;

5) Päästeameti koostatud tasu saajate ja tasu arvestuse koondaruande.

Lõike 5 kohaselt kontrollib Siseministeerium Päästeameti poolt käesoleva paragrahvi lõike 4

järgi esitatud andmete õigsust ja esitab Rahandusministeeriumile koondtaotluse Vabariigi

Valitsuse reservist vahendite eraldamiseks riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud

korras.

Lõike 6 kohaselt maksab hüvitise või tasu hüvitise taotlejale või tasu saajale Päästeamet pärast

Vabariigi Valitsuse reservist raha laekumist. Päästeamet võib enne raha laekumist eelarveliste

vahendite olemasolu korral maksta hüvitise taotlejale või tasu saajale hüvitise või tasu oma

eelarvest. Üldjuhul tehakse seda esimesel võimalusel, et tagada vabatahtlike valmisolek

reageerida uutele võimalikele sündmustele.

Eelnõu §-ga 6 tunnistatakse kehtiv määrus kehtetuks.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse määruse jõustumise aeg, milleks on 1. oktoober 2026. Määruse

jõustumise aeg on seotud KORKS-i jõustumisega vastavalt KORKS § 286 lõikele 1.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju riigiasutuse töökorraldusele

Sihtrühm: Päästeamet, kus töötab üle 2100 inimese3 . Arvestades riigiametnike ja töötajate

koguarvu, on sihtrühma suurus väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Päästeamet peab edaspidi arvestama sellega, et ka kriisiolukorras elanikkonnakaitses osalejate

jaoks nähakse ette kulu hüvitamine ja tasu maksmine. Kulu hüvitamise ja tasu maksmisega

seotud tegevusi teevad Päästeameti teenistujad tööülesandena ka praegu. Kuna sisuliselt uusi

tegevusi asutusele ei kaasne, ei teki vajadust muudatustega seotud tegevuste ega lisatöökohtade

järele. Olulist töökoormuse kasvu ei kaasne. Toitlustuse piirmäära tõstmine aitab Päästeametil

päästetööl toitlustust tõhusamalt korraldada. Võrreldes Päästeameti kõigi ülesannetega on mõju

3 Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.rescue.ee/et/paeaesteameti-struktuur (21.08.2026).

7

ulatus väike. Kuna ulatuslikke või pikaajalisi päästetöid ja kriisiolukordi, kus on vaja

elanikkonnakaitsesse inimesi kaasata, esineb harva, on mõju avaldumise sagedus riigiasutuste

töökorralduse vaates samuti väike. Ebasoovitava mõju risk on väike, sest ülesanne pole asutuse

jaoks uus ja taotlusi menetletakse tööülesannete raames juba praegu. Mõju on kokkuvõttes

väheoluline.

4.2. Majanduslik mõju

Sihtrühm: hüvitise taotlejad (juriidilised isikud, vabatahtlikud päästjad, abidemineerijad ja

füüsilised isikud, kelle omandisse või valdusesse kuuluvat vara kasutati Päästeameti korraldusel

ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuses) ja

tasu saajad (vabatahtlikud päästjad, abidemineerijad ja füüsilised isikud, kellel on õigus tasu

saada). Eestis on enam kui 3000 vabatahtlikku päästjat, kes tegutsevad

119 vabatahtlikus päästekomandos ja kahes reservpäästerühmas 4 . Abidemineerijate arv on

Päästeameti asutusesisene teave.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Tasu maksmine annab vajaliku kindlustunde neile, kelle töötasu ei säilitata ajavahemikul, kui

osaletakse ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või elanikkonnakaitses. Tasu maksmisel

lähtutakse päästeteenistuja madalaimast palgamäärast. Päästesündmuse või kriisiolukorra ajal

võib näiteks kaasatud vabatahtlike päästjate või vabatahtlike päästekomandode panus olla väga

suur ning neile võivad kaasneda kulud ja kahju. Arvestades vabatahtlike päästekomandode

piiratud rahalisi vahendeid, on väga oluline hüvitada kulud, sealhulgas varustuse ja tehnika

taastamine, valmisoleku tagamiseks. Hüvitatav kulu võib olla näiteks kütusekulu, rasketehnika

ja kraanade kaasamise kulu, samuti kütusekulu, sideteenuste kulu ning hävinenud tööriiete ja

muude kahjustada saanud vahendite ja esemetega seotud kulu. Lisaks nähakse ette ulatuslikul

või pikaajalisel päästetööl toitlustuse piirmäära tõus. Kulu hüvitamine ja tasu saamine on seega

sihtrühmale positiivse mõjuga.

Kuna ulatuslikke või pikaajalisi päästetöid ja kriisiolukordi, kus on vaja elanikkonnakaitsesse

inimesi kaasata, esineb harva, on mõju ulatus ja avaldumise sagedus väike. Täpne mõju sõltub

siiski konkreetse päästesündmuse või kriisiolukorra olemusest ja ulatusest. Kulu hüvitamine ja

tasu maksmine eeldab sihtrühmalt küll vajalike andmete ja dokumentide esitamist, kuid see on

protsessi mõttes tavapärane tegevus ning hüvitiste ja tasu maksmise vajalik eeldus.

Kohustuslikku halduskoormuse kasvu määrusega ei kaasne. Kokkuvõttes on mõju väheoluline.

4.3. Mõju siseturvalisusele

Eelnõul on positiivne mõju Päästeameti võimekusele lahendada päästesündmusi ja

kriisiolukordi. Kulu hüvitamine ja tasu maksmine motiveerib ulatuslikul või pikaajalisel

päästetööl või elanikkonnakaitses osalema.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Ulatusliku või pikaajalise päästetöö ning kriisiolukordades elanikkonnakaitsega seotud

hüvitiste ja tasu maksmise kulusid ei ole võimalik ette näha. Praktikas esineb selliseid olukordi

4 Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.rescue.ee/et/paeaesteameti-struktuur (21.08.2026).

8

harva. Iga päästetöö ja elanikkonnakaitseline tegevus erineb oma toimumise aja, koha ja ulatuse

poolest. Võrreldes kehtiva määrusega uusi sisulisi tegevusi määruse rakendamine kaasa ei too.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril, mis langeb kokku KORKS-i jõustumisega vastavalt

KORKS § 286 lõikele 1.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Eesti

Päästeala Töötajate Ametiühingule ja MTÜ-le Päästeliit. Märkused esitasid Päästeamet ja MTÜ

Päästeliit. Märkuste arvestamise tabel on toodud seletuskirja lisas.

1

Vabariigi Valitsuse määruse

„Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või

kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning

tasu maksmise alused, tingimused ja kord“

eelnõu seletuskirja lisa

Märkuste arvestamise tabel

Päästeliit, 03.09.2026

Kontaktisik: Piia Kallas, [email protected]

1. Oleme tutvunud 24.08.2026 esitatud Vabariigi Valitsuse määruse „Ulatusliku või pikaajalise

päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise

ning tasu maksmise alused, tingimused ja kord“ eelnõu ning selle seletuskirjaga. Peame eelnõu

põhisuunda ja eesmärki vajalikuks, eelkõige tasu ja kulude hüvitamise võimaluse laiendamist

kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevatele vabatahtlikele päästjatele. Samas leiame, et eelnõu

vajab vabatahtliku pääste jätkusuutlikkuse ja vabatahtlike võrdse kohtlemise tagamiseks täiendamist.

Päästeliit teeb järgmised ettepanekud:

Tasu maksmise alus peab olema üheselt seotud kogu vabatahtliku ülesande täitmise ajaga Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt algab tööaja ja tasu arvestamine päästetöö või elanikkonnakaitse tegevusega

alustamise hetkest ning lõpeb selle lõpetamisega. Päästeliit peab seda põhimõtet õigeks. Samas tuleb

rakendamisel tagada, et „tegevusega alustamine“ ei tähendaks üksnes sündmuskohal tööülesande

täitmise alustamist. Vabatahtliku päästja tegelik panus võib alata juba korralduse saamisest,

väljasõiduks valmistumisest või väljasõidust ning lõppeda alles pärast ülesande täitmist ja

tagasipöördumist.

Ettepanek: täpsustada määruses või rakendusjuhendis, milline hetk loetakse tööaja ja tasu arvestuse

alguseks ning lõpuks, ning tagada vabatahtlikele selles osas üheselt mõistetav ja ühetaoline praktika.

Anname selgituse. Seletuskirjas on märgitud, et

ulatusliku või pikaajalise päästetöö või

elanikkonnakaitse tegevusega alustamine ja

lõpetamine tuleb fikseerida ja seda peab tegema

Päästeamet. Aja fikseerimine ja sellega seotud

tööaja ja tasu arvestamine on tasu maksmise

vältimatu eeltingimus.

Sarnaselt tavapäraste päästetöödega, hakkab

tööaja arvestamine üldjuhul

väljasõidukorralduse saamisest ja lõpeb

ülesande täitmise ja tagasipöördumisega.

Täpsed juhised töötab välja Päästeamet ja

informeerib neist kaasatavaid.

2. Hüvitise ja tasu maksmine ei tohiks sõltuda riigieelarve reservi menetluse kestusest Eelnõu § 5 kohaselt toimub hüvitise ja tasu maksmine pärast Vabariigi Valitsuse reservist raha

laekumist Päästeametile. Päästeamet võib raha oma eelarvest ette maksta, kuid selleks puudub kohustus.

Päästeliit peab vajalikuks vältida olukorda, kus vabatahtlik peab talle ette nähtud rahalise hüvitise või

tasu saamist ootama riigiasutustevahelise eelarvemenetluse tõttu.

Anname selgituse. Päästeamet hüvitab kulud ja

maksab tasu esimesel võimalusel eelarveliste

vahendite olemasolul, seega ei saa määruses

seda kohustusena ette näha. Seletuskirja on

täiendatud.

2

Vabatahtlik päästja täidab ülesannet Päästeameti korraldusel ning riigi sisemine rahastamiskorraldus ei

tohiks mõjutada tema õigust saada tasu mõistliku aja jooksul.

Ettepanek: sätestada Päästeametile kohustus maksta tasu oma eelarvest võimalikult kiiresti pärast

tööaja kinnitamist ning korraldada riigieelarveliste vahendite hilisem taastamine riigiasutuste vahel.

3. Kriisiolukorras peab kulude hüvitamise menetlus olema lihtsam Päästeliit mõistab vajadust kulude dokumenteerimise ja kontrollimise järele. Samas võivad

kriisiolukorras olla tavapärased dokumenteerimisvõimalused oluliselt piiratud. Eriti puudutab see

kütuse-, transpordi-, side- ja muid väiksemaid kulusid.

Ettepanek: sätestada võimalus hüvitada põhjendatud kulud lihtsustatud korras juhul, kui tavapäraseid

kuludokumente ei ole kriisiolukorra tõttu võimalik saada või säilitada.

Samuti võiks kaaluda standardiseeritud kulude hüvitamise määrade või piirmäärade kehtestamist

selliste kulude puhul, mille dokumenteerimine tekitaks ebaproportsionaalse halduskoormuse.

Anname selgituse.

Kulude hüvitamise aluseks on kuludokumendid

või tõendatud arvestus (näiteks kaasatud

ekskavaatori töötundide ja sellele kulunud

kütuse arvestus), mis on kinnitatud Päästeameti

(kui kaasaja) poolt.

Päästeamet töötab välja kulude hüvitamise osas

vajalikud juhised ja informeerib neist lepingulisi

vabatahtlikke.

4. Vabatahtliku päästeühingu tehnika ja vara kasutamise kulude hüvitamine peab olema selgelt

tagatud Eelnõu laiendab hüvitatavate kulude ringi ning seletuskirjas nimetatakse muu hulgas kütuse-,

rasketehnika, kraanade, sidevahendite ning kahjustunud tööriiete ja muude vahenditega seotud kulusid.

Samas tuleb tagada, et vabatahtlike päästeühingute kasutuses oleva päästetehnika rakendamisel ei jääks

selle tegelik kasutuskulu ühingu kanda.

Vabatahtliku päästevõimekuse säilitamiseks peab olema võimalik hüvitada vähemalt:

• kütusekulu;

• tehnika kasutamisega seotud põhjendatud kulud;

• tehnika kahjustumise või hävimisega seotud kulud;

• päästevarustuse kahjustumise või hävimisega seotud kulud;

• vajaduse korral tehnika transpordikulud.

Ettepanek: täiendada määrust või rakendusjuhendit selliselt, et vabatahtlike päästeühingute vara ja

tehnika kasutamisega seotud kulude hüvitamise alused oleksid üheselt mõistetavad ning rakendatavad

ühetaoliselt.

Anname selgituse.

Eelnõu sõnastus iseenesest ei laienda

hüvitatavate kulude ringi, sest sõnastus on sama

võrreldes kehtiva määrusega. Seletuskirjas on

toodud, et kulu, mida hüvitatakse, võib olla

näiteks kütusekulu, rasketehnika ja kraanade

kaasamise kulu, samuti kütusekulu, sideteenuste

kulu ning hävinenud tööriiete ja muude

kahjustada saanud vahendite ja esemetega

seotud kulu.

Vabatahtlike vara ja tehnika kasutamisega

seotud kulu hüvitamine on eelnõu sõnastusega

kaetud.

5. Tasu ja kulude hüvitamise süsteem peab olema vabatahtlikule lihtsasti kasutatav Tuleb tagada, et vabatahtlik päästja teaks pärast ülesande täitmist:

Anname selgituse.

3

• milliseid kulusid on võimalik hüvitada;

• kellele tuleb taotlus esitada;

• millised dokumendid on vajalikud;

• millal tasu ja hüvitis välja makstakse;

• kelle poole pöörduda küsimuse või vaidluse korral.

Ettepanek: koostada Päästeameti poolt ühtne ja lihtsas keeles juhend vabatahtlikele päästjatele ning

võimaldada võimalikult suures ulatuses taotluste elektroonilist esitamist.

Täpsed juhised töötab välja Päästeamet, et

tagada ühtne, lihtne ja kiire protseduur taotluste

esitamiseks.

6. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu mõjuanalüüsis tuleb vabatahtlike päästjate mõju hinnata laiemalt

Päästeliit juhib tähelepanu sellele, et eelnõu mõjuanalüüsi ei ole vabatahtlike päästjate seisukohast

piisavalt arvestatud. Seletuskirjas hinnatakse mõju vabatahtlikele päästjatele kokkuvõttes

väheoluliseks, kuna ulatuslikke või pikaajalisi päästetöid ja kriisiolukordi esineb harva.

Peame sellist lähenemist liiga kitsaks. Vabatahtliku pääste seisukohalt ei peaks mõju hindama üksnes

selle põhjal, kui sageli määrust rakendatakse. Oluline on hinnata ka ühe rakendamise võimalikku mõju

vabatahtlikule päästjale ja vabatahtlikule päästeorganisatsioonile.

Kriisiolukorras võib vabatahtliku panus olla väga suur ning tema tegelik majanduslik kahju või varalise

kahju risk võib olla märkimisväärne. Seetõttu tuleks mõjuanalüüsis hinnata ka olukordi, kus vabatahtlik

või vabatahtlik päästeühing kannab riiklikult vajaliku ülesande täitmise tõttu kulusid või varalist kahju.

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud, kuid juhime

tähelepanu, et täpne mõju kõigi kaastavate

vaatest sõltub konkreetse päästesündmuse või

kriisiolukorra olemusest ja ulatusest.

Päästeamet, 07.09.2026 nr 2-2/5815-2

Kontaktisik: Kätlin Koemets, [email protected]

Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt hüvitatakse toitlustamise ja joogivee kulu kuni 15 eurot isiku kohta iga

päästetööl osaletud 24 tunni kohta. Nimetatud summa hõlmab lisaks toidule ja joogiveele ka toidu

valmistamise, pakendamise, ühekordsete toidunõude, transpordi ning jäätmete käitlemisega seotud

kulusid.

Leiame, et kavandatud piirmäär ei vasta tänasele hinnatasemele ega päästetööde tegelikule

korralduslikule vajadusele. Kehtiva piirmäära aluseks olev kulutase pärineb sisuliselt 2010. aastast, kuid

vahepealsel perioodil on toiduainete, toitlustusteenuste ja transpordi hinnad märkimisväärselt kasvanud.

Päästetööde, sealhulgas suuremahuliste demineerimistööde puhul tuleb tagada osalejatele regulaarne

toitlustamine kogu operatsiooni vältel. Päästeameti senise praktika kohaselt arvestatakse ööpäeva

jooksul viie toitlustuskorraga, millest kolm on põhitoidukorrad (praad) ning kaks kergemat einet

(võileib/pirukas/supp). Toitlustuskorrad on kavandatud ligikaudu neljatunniste intervallidega, et tagada

päästetööl/demineerimistööl osalejate töövõime, taastumine ning ohutus. Kuivtoidupakke kasutatakse

Arvestatud. Eelnõud on muudetud võttes

aluseks siseministri 9. juuni 2022. a määruses nr

9 „Politseiametniku toitlustamise tingimused,

ulatus ja kord“ toodud piirmäär.

4

eelkõige kiireks energiavarude taastamiseks olukorras, kus tavapärase sooja toidu pakkumine ei ole veel

võimalik, mitte põhitoitlustuse asendajana.

Päästeamet sõlmis 2026. aasta mais 3-aastase raamlepingu kuivtoidupakkide ostmiseks, mille kohaselt

on kuni 2027. aasta maini kuivtoidupakkide hinnad ilma käibemaksuta järgmised: hommikusöök 3,98

eurot, vegan lõuna 4,60 eurot, lõuna lihaga 4,85 eurot ning supp 4,40 eurot. Juba kehtivate

lepinguhindade alusel kujuneb mitme toidukorra maksumus märkimisväärseks ning lisanduvad ka

logistilised ja korralduslikud kulud. Seejuures võimaldab raamleping hindu korrigeerida kord aastas

tarbijahinnaindeksi alusel, mistõttu võivad hinnad veelgi suureneda. Praktikas kujuneb ühe

päästetööl/demineerimistööl osaleja mõistlikuks toitlustamiskuluks kuni 55-60 eurot 24 tunni kohta.

Selle aluseks on kolm põhitoidukorda maksumusega ligikaudu 13-15 eurot toidukorra kohta ning kaks

kergemat toitlustuskorda maksumusega ligikaudu 5 eurot toidukorra kohta. Selline arvestus vastab

väljakujunenud toitlustamispraktikale ja toetab osalejate töövõime säilitamist.

Eeltoodust tulenevalt palume üle vaadata eelnõus sätestatud 15 euro suurune piirmäär ning kaaluda selle

tõstmist 60.- eurole. Arvestades viimaste aastate hinnatõusu ning asjaolu, et piirmäär peab katma lisaks

toidu ja joogivee maksumusele ka toitlustamise korraldamisega seotud kõrvalkulud, võib 15 euro

suurune hüvitis praktikas osutuda ebapiisavaks. Lisaks palume täpsustada, kas 15 euro suurune piirmäär

sisaldab käibemaksu. Juhul kui piirmäär on sätestatud koos käibemaksuga, on tegelik toitlustamisele ja

joogiveele suunatav summa veelgi väiksem, mistõttu võib kehtiv piirmäär osutuda päästetööde

toitlustamise korraldamisel ebapiisavaks. Piirmäära ajakohastamine aitaks tagada

päästetöödel/demineerimistöödel osalejate nõuetekohase toitlustamise ka pikemaajaliste ja

ressursimahukamate sündmuste korral.

Märgime ära, et siseministri 9. juuni 2022. a määruse nr 9 „Politseiametniku toitlustamise tingimused,

ulatus ja kord“ §-ga 3 on kehtestatud politseiametniku toitlustamise arvestusliku maksumuse

piirmääraks 30 eurot 24 tunni kohta, millele lisandub joogivee maksumus. Kuivtoidupakkide

kasutamisel võib piirmäära suurendada kuni 100 protsenti.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

23.09.2026 nr 1-6/3539-1

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Ulatusliku

või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega

seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja kord“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1) eelnõu 3-l lehel;

2) eelnõu seletuskiri 8-l lehel;

3) märkuste arvestamise tabel 4-l lehel.

Marko Põld

[email protected]

Kadi Parmas

[email protected]