Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 23.09.2026 nr 5-6/26/17-2

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem kaitseminister Lisad: RO UNTSO 2027 eelnõu

RO UNTSO 2027 seletuskiri

EELNÕU

21.09.2026

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste

täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses,

Jordaanias ja Süürias

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 141

lõike 1 alusel Riigikogu otsustab:

1. Pikendada alates 2027. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2025. aasta 5. novembri otsuses

„Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“

sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO (United Nations

Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias

2027. aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkooseisu ülempiiri kuni kolme

kaitseväelaseni.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib

rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis

osalevate kaitseväelaste saabumisest Liibanoni, Iisraeli, Egiptusesse, Jordaaniasse või

Süüriasse.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

___________________________________________________________________________

Esitab Vabariigi Valitsus 2026 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses,

Jordaanias ja Süürias“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNTSO (United Nations Truce

Supervision Organization) Lähis-Idas. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi

poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning

vastutav jurist on Karl Urmas Sule ([email protected]).

UNTSO

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948 vastu resolutsiooni 50 (1948), kus kutsuti üles

lõpetama vaenutegevust Palestiinas ning otsustati, et vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja,

keda abistavad sõjalised vaatlejad. Esimesed sõjalised vaatlejad sõjalise vaatlusoperatsiooni

UNTSO raames saabusid piirkonda juunis 1948. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon,

mis keskendub puhtalt vaatlusele. UNTSO operatsioonil on kaks põhifunktsiooni: tagada sõjaline

vaatlusvõimekus ÜRO operatsioonidele UNDOF (United Nations Disengagement Observer Force)

ja UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) ning tagada UNTSO ülemale võimekus

püsivaks kohapealseks esindamiseks mandaadiga hõlmatud piirkonnas (Egiptus, Israel, Jordaania,

Liibanon, Süüria). Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning esindused paiknevad Kairos

(Egiptus), Damaskuses (Süüria) ja Beirutis (Liibanon). UNTSO kontingendi väekaitse tagavad

piirkonnas tegutsevad ÜRO relvastatud operatsioonid UNIFIL (kuni 2026. aasta lõpuni) ja

UNDOF. Lisaks on UNTSO julgeoleku tagamine sihtriikide ülesanne.

UNTSO operatsioonist võtab osa ligi 400 inimest kokku 30 riigist, sealhulgas 14 NATO

liikmesriigist (Soome, Taani, Holland, Prantsusmaa, USA, Poola jt). Lisaks sõjalistele ekspertidele

tegutseb UNTSO-s tsiviilpersonal. Operatsioonil osalevad sõjalised eksperdid on relvastamata.

UNTSO jaguneb vaatlejate üksuseks Liibanonis, mis toetab UNIFIL-i Lõuna-Liibanonis, ja

vaatlejate üksuseks Golani kõrgendikul, mis toetab UNDOF-i Golanis. Golani kõrgendikul tegutsev

üksus jaguneb omakorda kaheks allüksuseks: vaatlejate üksus Golan–Damaskus (Süüria) ja

vaatlejate üksus Golan–Tiberias (Iisrael). Vaatlejad töötavad mitmerahvuselistes meeskondades,

mis tähendab, et kõik vaatlustulemused kinnitab vähemalt kaks eri riigist pärit vaatlejat, et tagada

tulemuste erapooletus.

Eesti panus

Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat

ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas.

Kuigi Eesti kaitsepoliitika põhifookus on kaitse- ja heidutustegevustel meie regioonis, pakub

UNTSO koosseisus kaitseväelastega panustamine Eestile võimaluse viimastel aastate Lähis-Idas

aset leidnud pöördeliste sündmuste ning kriiside (konfliktid Gazas ning Lõuna-Liibanonis, Assadi

režiimi langemine, USA-Iraani konflikt) aktiivseks jälgimiseks ning olukorrapildi tagamiseks.

2

Ametikohad UNTSO struktuuris (sõjalised vaatlejad, staabiohvitserid, sh analüütikute,

missiooniülema abi ja läviülemate abide ametikohtadel) pakuvad võimalust omandada

rahvusvahelise staabitöö kogemuse.

Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast.

Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2026. aastal

panustab Eesti UNTSO-s kokku kahe kaitseväelasega, lisaks ühele sõjalisele vaatlejale

(LõunaLiibanon) mehitab Eesti ÜRO rotatsiooniplaani alusel ajutiselt üheaastase rotatsioonina ka

Kairo lävikontori ülema ametikohta (Chief Liason Office Cairo). Varasemalt on Eesti mehitanud

Liibanoni vaatlusgrupi ülema ametikohta 2017. aastal ning Damaskuse vaatlusgrupi ülema

ametikohta 2023. aastal. 2027. aastal plaanib Eesti panustamist jätkata ühe sõjalise vaatlejaga,

mandaati taotleme kuni kolme kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslik alus

Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 139 punkt 2,

kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise

või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 141 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega.

Panustamisega seotud kulud

2027. aastal on operatsioonil UNTSO osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht

hinnanguliselt 63 481 (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.