| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01849-1 |
| Registreeritud | 23.09.2026 |
| Sünkroonitud | 24.09.2026 |
| Liik | Riigikogu otsuse eelnõu |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kaitseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kaitseministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Riigikantselei 23.09.2026 nr 5-6/26/10-2
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: RO NMI 2027 eelnõu
RO NMI 2027 seletuskiri
EELNÕU
21.09.2026
Riigikogu otsus
Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 141 lõike 1
alusel Riigikogu otsustab:
1. Pikendada alates 2027. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2025. aasta 5. novembri otsuses
„Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-
Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase
kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni missioonil Iraagis 2027. aasta 31. detsembrini.
2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib
rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis
osalevate kaitseväelaste saabumisest Iraaki.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
Esitab Vabariigi Valitsus 2026 nr
1
Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste
kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu
seletuskiri
Sissejuhatus
Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Põhja-
Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis (NATO Mission Iraq – NMI). Eelnõu ja
seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu
Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Karl Urmas Sule
NATO Mission Iraq
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel 11.–12. juulil 2018 Brüsselis
loodi väljaõppemissioon vastuseks Iraagi valitsuse 2018. aasta veebruaris esitatud palvele
toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist. NMI tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt
lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad ja tõhusad
julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIS-e 1
tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel.
Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure, sealhulgas Iraagi
kaitseministeeriumit, riikliku julgeolekunõuniku bürood ja peaministri bürood, ning koolitab
välja Iraagi instruktoreid, kes annaksid väljaõpet riigi julgeolekustruktuurides. NMI on
pakkunud koolitusi järgmistes valdkondades: improviseeritud lõhkeseadmete kahjutuks
tegemine, sõjaline meditsiin, pioneeride ettevalmistus, soomustatud sõidukite remont ja
hooldus, tsiviil-sõjaline koostöö. NMI juhtriik on 2026. aasta maist Hispaania, kes võttis selle
rolli üle Prantsusmaalt. NMI-s osalevad kõik 32 NATO liikmesriiki ning Austraalia ja Austria.
2021. aasta veebruaris kinnitasid NATO kaitseministrid üle toetuse Iraagile ja otsustasid
vastavalt Iraagi valitsuse taotlusele laiendada NATO rolli Iraagi julgeolekujõudude
väljaõpetamisel, kiites heaks NMI muudetud operatsiooniplaani. Lisanduvate ülesannete
põhifookus on Iraagi julgeolekuinstitutsioonide ja -õppeasutuste juhtiva tasandi nõustamisel
ning väljaõppel. 2023. aasta augustis lisati missiooni ülesannete hulka ka Iraagi
siseministeeriumi ja föderaalpolitsei nõustamise ülesanded. NMI tegevuse ulatus võib laieneda
suur-Bagdadi piirkonnast väljapoole, kuid on selgelt piiritletud Iraagi valitsuse vahetu kontrolli
all olevate aladega. NMI tegevus panustab otseselt rahvusvahelise julgeoleku tagamisse läbi
Iraagi võimekuse kasvu terrorismivastases võitluses.
NMI senist tegutsemist võib pidada võrdlemisi edukaks, sest Iraagi julgeolekuolukord on
paranenud ning Iraagi relvajõudude iseseisev võime operatsioone läbi viia on suurenenud. Iraagi
valitsus on avalikult toetanud NATO missiooni jätkamist Iraagis. Tulenevalt USA muutunud
1 ISIS – Islamic State of Iraq and Syria
2
lähenemisest oma kohalolusse Iraagis on NMI-s aset leidmas olulised muudatused. USA juhitud
operatsiooni Inherent Resolve (OIR) tegevuse vähenemise järel föderaal-Iraagi territooriumil
on NMI muutunud iseseisvamaks, muuhulgas logistilise toe ning väekaitse tagamise osas, mida
varasemalt tagas OIR. 2026. aasta vältel on plaanis NMI ümberkujundamine, säilitades nõustava
sõjalise kohalolu Iraagis.
Seoses märtsi alguses alanud sõjategevusega Lähis-Idas, otsustati NMI ajutine
ümberpaiknemine Iraagi territooriumilt. Operatsioon jätkab täna nõustamistegevusi distantsilt
ning on julgeolekuolukorra normaliseerudes taas valmis Iraaki naasma.
Eesti panus
NMI on hetkel ainus NATO rahvusvaheline sõjaline operatsioon, kuhu Eesti panustab. Eesti
panuse jätkamine NATO lõunasuunal tegutsevatesse operatsioonidesse on jätkuvalt vajalik, et
demonstreerida Eesti panust julgeoleku tagamisse 360 kraadi ulatuses ja toetada
terrorismivastast võitlust.
Eesti alustas Iraagis NATO operatsiooni panustamist 2017. aasta novembris (NATO Training
and Capacity Building Activity in Iraq), lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga
kaitseväelase. 2019. aasta esimesel poolel lähetas Eesti NMI-sse ühe sõjaväepolitseiniku. 2021.
aastal panustas Eesti NMI-s lisaks staabiohvitserile kuus kuud 36-liikmelise väekaitserühmaga
Taani üksuse koosseisus. Alates 2022. aastast on Eesti panustanud ühe staabiohvitseriga, kelle
peamine ülesanne on väljaõppealane nõustamine, kvaliteedi kontrollimine ning
kaitseplaneerimise toetamine.
Eesti plaanib 2027. aastal jätkata panustamist ühe staabiohvitseriga NMI staabis. Et tagada Eesti
valmidus vajadusel suurendada panust NATO operatsioonide raames, taotleme mandaati kuni
kolme kaitseväelasega panustamiseks.
Õiguslikud alused
NMI-l osalemise riigisisene õiguslik alus on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi
KorkS) § 139 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu
ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või
rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise
operatsiooniga. Tulenevalt KorkS-i § 141 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil NMI eraldi otsusega.
Iraagis tegutsemise õiguslik alus on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks Iraagi
alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi
välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu presidendile,
milles kutsutakse riike osalema ISIS-e-vastases võitluses, ning Iraagi peaministri Haider
alAbadi 5. mai 2016 ja 11. veebruari 2018 kirjad NATO-le. Teiseks aluseks on Eesti ja Iraagi
kahepoolsed kokkulepped. Eesti välisministeerium edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi
3
välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles paluti aktsepteerida Eesti kaitseväelaste
viibimist ja tegutsemist Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini
konventsioonile, andes neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni
artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti
ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik see, et kaitseväelastel oleks teenistus- või
diplomaatiline pass.
Panustamisega seotud kulu
2027. aastal on operatsioonil NMI osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht
hinnanguliselt 80 208 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala
eelarvest.
Eelnõu kooskõlastamine
Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,
Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.