Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 23.09.2026 nr 5-6/26/12-2

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: RO EUNAVFOR Med Irini 2027 eelnõu

RO EUNAVFOR Med Irini 2027 seletuskiri

EELNÕU

21.09.2026

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 141 lõike 1

alusel Riigikogu otsustab:

1. Pikendada alates 2027. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2025. aasta 5. novembri otsuses

„Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ sätestatud kuni kuue kaitseväelase

kasutamise tähtaega Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini (European

Union Naval Force Mediterranean Operation Irini) 2027. aasta 31. detsembrini.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib

rotatsiooniperioodil suurendada kuni kaheteistkümne kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates

rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Euroopa Liidu sõjalisele operatsioonile

EUNAVFOR Med/Irini.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Esitab Vabariigi Valitsus 2026 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“

eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega

operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini (European Union Naval Force Mediterranean/Irini).

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna

nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Karl Urmas

Sule ([email protected]).

EUNAVFOR Med/Irini

Euroopa Liidu (EL) Nõukogu 31. märtsi 2020 otsusega 2020/472 loodi sõjaline operatsioon

EUNAVFOR Med/Irini. See operatsioon jätkas samal päeval lõpetatud operatsiooni

EUNAVFOR Med/Sophia, mis loodi EL Nõukogu 18. mai 2015 otsusega (CFSP) 2015/778, et

tõkestada ja ennetada inimkaubandusega seotud kuritegelike võrgustike tegevust ning põgenike

hukkumist teekonnal üle Vahemere Euroopasse.

Euroopa Liidu operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud

ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine, kasutades selleks õhu-, satelliidi- ja merelisi

võimeid. See hõlmab ka Liibüa ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes laevade inspekteerimist,

mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või

Liibüast. Lisaks sellele toetab operatsioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi

tõkestamiseks, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja

inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist, kogudes sellekohast informatsiooni.

2025. aasta märtsis laiendati operatsiooni mandaati, hõlmamaks ka kriitilise merealuse taristu

kaitseks vajaliku olupildi tagamist. Selle tulemusel on operatsioon alustanud varilaevastiku

tuvastamisega Vahemerel, panustades sellega EL olukorrateadlikkusse ning toetades

sanktsioneeritavate aluste nimekirja laiendamist. Kui varasemalt oli operatsioon EUNAVFOR

Med/Irini tegevuse üheks aluseks ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon 2292 (2016), mis

puudutas Liibüa relvaembargo jõustamist, siis 2026. aasta maist see resolutsioon enam ei kehti.

EL on kinnitanud, et operatsioon jätkab oma tegevustega ka juhul kui ÜRO resolutsioon 2292

(2016) kehtivus lõpeb. Operatsiooni esmaseks eesmärgiks oleva relva- ja naftaembargo täitmist

viiakse ellu kooskõlas ÜRO resolutsiooniga 2684 (2023) ning operatsiooni raames kogutud

teavet jagatakse ka ÜRO-ga.

Euroopa Liidu liikmesriigid teevad operatsiooni tegevuse üle poliitilist kontrolli ning annavad

strateegilisi suuniseid Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomitee (Political and Security

Committee – PSC) kaudu. PSC arutab missiooni arenguid iga nelja kuu tagant, et otsustada

võimalike muutuste üle. Eesti osaleb nendes aruteludes aktiivselt, et tagada tegevuse vastavus

2

Eesti huvidele ning panusele. Muuhulgas arutatakse võimalusi keskenduda EUNAVFOR

Med/Irini raames rohkem varilaevastiku heidutamisele ning olupildi tagamisele Vahemerel.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini panustab 2026. aastal 23 EL-i liikmesriiki ning seda juhib

itaallasest kontradmiral Marco Casapieri. Operatsiooni peakorter asub Roomas, operatsiooni

tegevusala keskendub peamiselt Liibüa idarannikut ümbritsevale alale, operatsioonialast jääb

välja piirkond 15 meremiili ulatuses ümber Malta. 2025. aasta märtsis pikendati operatsiooni

mandaati kahe aasta võrra kuni 31. märtsini 2027.

Eesti panus

Osalemine Euroopa Liidu operatsioonidel suurendab Eesti välispoliitilist nähtavust laiemalt.

EUNAVFOR Med/Irini operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste

liikmesriikidega Euroopa Liidu ühisesse julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse ning Vahemere

regiooni julgeolekusse, tugevdades ÜRO relvaembargo rakendamise kaudu Liibüas julgeolekut

Euroopa Liidu lõunapiiril. Lisaks koostöö tihendamisele operatsiooni juhtriigi Itaaliaga

võimaldab panustamine rääkida aktiivselt kaasa EL operatsioonide varilaevastiku suunalise

tegevuse osas, toetades Eesti huvi takistada Vene Föderatsiooni varilaevastiku tegevust. Eesti

Kaitseväele annab panustamine võimaluse omandada rahvusvahelist operatsioonikogemust.

Eesti alustas osalemist operatsioonil EUNAVFOR Med/Sophia 2015. aasta augustis ühe

staabiohvitseriga. Aastal 2019 panustas Eesti operatsioonile kahe staabiohvitseriga ning aastal

2020 ühe staabiohvitseriga operatsiooni peakorteris Roomas. Aastatel 2021–2024 on Eesti

panustanud kuni kahe staabiohvitseriga missiooni peakorteris Roomas.

2026. aastal panustab Eesti operatsioonile kahe staabiohvitseriga, mehitades operatsiooni

planeerimisgrupi ülema ametikohta ning 0.5 koormusega operatsioonide planeerimise

staabiohvitseri ametikohta koos Saksamaaga. Need ametikohad pakuvad Kaitseväele kriitilise

tähtsusega väljundit operatsioonide planeerimise ning juhtimisülesannete näol sõjalise

operatsiooni staabis. 2027. aastal panustab Eesti sarnaselt käesolevale aastale operatsioonile

kahe kaitseväelasega ning mandaati taotletakse kuni kuue kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslik alus

Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi

KorkS) § 139 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu

ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või

rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise

operatsiooniga. Tulenevalt KorkS-i § 141 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega.

Euroopa Liidu Nõukogu 18. mai 2015 otsuse 2015/778 artikli 10 järgi määratakse üksuste ja

isikkoosseisu staatus kindlaks kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

3

Operatsiooniga seotud kulud

2027. aastal on operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini osalemisega seotud Kaitseväe

tegevuskulude maht hinnanguliselt 108 890 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse

Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.