CVRIA

EUROOPA LI1DU KOHUS

Kantsclci 17/09/26

1382716 ET

Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn EESTI/ESTONIA

Eelotsusetaotlus C-438/24

Erakond Eestiniaa Rohelised

(eelotsusetaotluse esitanud kohus: Riigikohus - Eesti)

Kohtuotsuse kiittetoimetumme

Euroopa Kohtu kohtusckrctar edastab Teile kaesoleva kirjaga kohtuotsuse toestatud arakiija.

Teised keeleversioonid, mis on juba kattcsaadaval, on uleval Euroopa Kohtii veebisaidil, aadressil http://www.curia.europa.eu.

Kodukorra artikli 96 loikes 3 ette nahtud tingimustel avaldab Euroopa Kohus oma veebisaidil ka protokolli Euroopa Liidu Kohtu pohikirja kohta artiklis 23 nimetatud huvitahid isikute esitatud kirjalikud seisukohad voi markused.

^f. ^ ^

(^

± [/^^i-<^^€i-^L£-

Cecil ia Stromholm Ametnik

Justiits- ja Digiministeeriiim

2 4. 09, 2026 Nr..

Telelon

E-niail liilerneliiiadrcss

:(352)43031 '• L^'i.-i'c.Lli.s'ti'v.'i'/i.'uria.curopLi.eu : hllp:/ w\\'\v.ctin;i.euroi'ia.cu

Kirjad saata aadressile: Eiiroopa Liidu Kohus K.intselri L - 2925 LUXEMBOURG

C),A IIA EnponnncKM?! CLIOS TRIBUNAL DR JUSTIQA DF. LA UNION EUROPRA

SODDNi DVl'JR EVROPSKl; IJNIli

DEN EUROP^ISKE UNIONS DOMSTOL

tiERtCilTSHOF UER EUROPA1SCHEN UNION EUROOPA LIIDU KOHUS

AIKAXTHFIO TH£ EYPnnAiKHS: ENfffitK

COURT OF JIJSTICT OF THE EUROPF.AN UNION CO(JR DE JUSTICE DE LimiON F.11ROPF.ENNE

CI'JIRT BHREn-HIUNAIS AN AONTAIS F.ORPAIGH SUDEURCffSKEUNUE

COR-1 E Dl UIUSTIZIA UELL'UNIONE EUROPEA

CVRIA

LUXEMBOURG

KIROl'AS SAVIENIBAS TIKSA EUROPOS S/^JUNGOS TH1SINGUMO TCISMAS

A7. EUROPAI UNIO BIROSAGA IL<K)RTI TAL-^USTIZZJA TAL-UNJONI EWROPI^A 1IOF VAN JUSTTTIE VAN DE EUROPESE UNIE

TOYBUNAt SPRAWIUDLIWOSCI UNII EUROl'EJSK.Ilil

TRJBUNAI. BE JUSnCA DA UN1AO EUROPEIA CUKTEA DEJUSTIT'E A UNIUNII EUROPENE

SUDNY DVOR RUROPSKHJ UNIh: SODlSCE EVROPSKE UNUE

F.UROOPAN UNIONIN TUOMIOISTlilN

EDROPCISKA UNIONENS DOMSTOL

I2,22 633 EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

17. September 2026'

Eelotsusetaotlus - Euroopa Liidu pohioiguste harta artikli 17 loige 1,artikkel 39 ja artikli 52 loige 1 - Demokraatia pohimote - Oigus kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel - Selle oiguse kasutamise piiramine - Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja uldistel valimistel kasitlev akt -

Kandideerimistingimused - Noue tasuda valimiskautsjon - Mittetosiseltvoetavate kandidaatide iilesseadmine voi kandidaatide kergekaeline iilesseadmine -

Eesmark heidutada - Valijate esindatus - Kautsjoni suuruse proportsionaalsus taotletavate eesmarkidega

Kohtuasjas C-438/24,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Riigikohtu (Eesti) 3 1. mai 2024. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 19. juunil 2024, menetluses

Erakond Eestimaa Rohelised,

menetluses osalevad:

Vabariigi Valimiskomisjon,

Riigikogu,

Oiguskantsler,

Justiitsminister,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja president F. Biltgen, kohtunikud I. Ziemele (ettekandja), A. Kumin, S. Gervasoni ja M. Bosnjak,

Kohiumencliuse keel: eesii.

ET

f-

1

2

3

KOIITUOTSUS 17.9,2026 - KOHTI ASI C-438,24

kohtujurist: T. Capeta,

kohtusekretar: ametnik C. Stromholm,

arvestades kirjalikku menetlustja 3.juuli 2025. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

- Eesti valitsus, esindajad: H. Hirsikja M. Kriisa,

- Kreeka valitsus, esindaja: K. Boskovits,

- Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman, H. S. Gijzen ja C. S. Schillemans,

- Euroopa Parlament, esindajad: M. Allik, N. Lorenzja T. Lukacsi,

- Euroopa Komisjon, esindajad: F. Erlbacher, S. Pardo Quintillanja E. Randvere, keda abistas vandeadvokaat A.-R. Brett,

olles 13. novembri 2025. aasta kohtuistungil ara kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud jargmise

kohtuotsuse

Eelotsusetaotlus kasitleb Euroopa Liidu pohioiguste harta (edaspidi ,,harta") artikli 17 loike 1 ja artikli 39 loike 2 tolgendamist.

Taotlus on esitatud Erakonna Eestimaa Rohelised (edaspidi ,,EER") ja Vabariigi Valimiskomisjoni (Eesti) (edaspidi ..valimiskomisjon") vahelises kohtuvaidluses seoses viimase keeldumisega kanda seitse kandidaati selle erakonna nimekirja 2024. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel.

I. Oiguslik raamistik

A. Liidu oigus

7. Harta

Harta artikli 17 ,,0igus omandile" loikes 1 on satestatud;

..Igaiihel on oigus vallata, kasutada, kasutada ja parandada oma seaduslikul teel saadud omandit. [...]''.

2

ERAKOND EESTIMAA ROHELISED

4

5

Harta artiklis 39 ,,0igus haaletadaja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel" on ette nahtud:

„!. Igal liidu kodanikul on Euroopa Parlamendi valimistel oigus haaletada ja kandideerida selles liikmesriigis, kus on tema elukoht, samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel.

2. Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja lildistel valimistel vaba ja salajase haaletuse teel."Ct

Harta artikli 51 loikes 1 on satestatud:

,,Harta satted on subsidiaarsuse pohimotet arvesse vottes ette nahtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele uksnes liidu oiguse kohaldamise korral. Seeparast austavad nad oigusi, jargivad pohimotteid ning edendavad nende kohaldamist oma asjaomase padevuse kohaselt, vottes arvesse [Euroopa LJiidule aluslepingute muudes osades antud volituste piire."

6 Harta artikli 52 loige 1 on sonastatud jargmiselt:

,,Hartaga tunnustatud oiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud oiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse pohimotte kohaselt voib piiranguid seada iiksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud iildist huvi pakkuvatele eesmarkidele voi kui on vaja kaitsta teiste isikute oigusi ja vabadusi."

7

2. EL lepingja EL toimimise leping

ELL artiklis 2 on ette nahtud:

??,Liit rajaneb sellistel vaartustel nagu inimvaarikuse austamine, vabadus, demokraatia, vordsus, oigusriik ja inimoiguste, kaasa arvatud vahemuste hulka kuuluvate isikute oiguste austamine. Need on liikmesriikide iihised vaartused uhiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, oiglus, solidaarsus ning naisteja meeste vordoiguslikkus."

8 ELL artiklis 10 on satestatud:

9?1. Liit toimib esindusdemokraatia alusel.

[...]

3. Igal kodanikul on oigus osaleda Jiidu demokraatias. Otsused tehakse nii avalikultja nii kodanikulahedaselt kui voimalik.

4. Euroopa tasandi erakonnad aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamiseleja liidu kodanike tahte valjendamisele."'

3

KOHTL'OTSUS 17.9.2026 - KOHTUASI C-438/24

9 ELL artikli 14 loikes 3 on satestatud:

9?'

(.•

,,Euroopa Parlamendi liikmed valitakse viieaastaseks tahtajaks otsestel ja lildistel valimistel vabaja salajase haaletuse teel.'"

10 ELTL artiklis I 8 on ette nahtud:

!?•,,Ilma et see piiraks aluslepingutes sisalduvate erisatete kohaldamist, on aluslepingutes kasitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimmeeriinine kodakondsuse alusel.

[...]".

11 ELTL artikli 20 loige 2 on sonastatud jargmiselt:

,,Liidu kodanikel on asutamislepingutes satestatud oigused ja kohustused. Neil on muu hulgas:

[...]

b)

[...]

oigus haaletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajargse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel selle riigi kodanikega vordsetel tingimustel;

Nimetatud oigusi kasutatakse vastavalt tingimustele ja piirangutele, mis on kindlaks maaratud aluslepingutega ning nende rakendamiseks vastuvoetud meetmetega."

12 ELTL artiklis 22 on satestatud:

59,1. Igal liidu kodanikul, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, on selles liikmesriigis kohalikel valimistel oigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel. Seda oigust kasutatakse vastavalt [Euroopa Liidu N]oukogu poolt parast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga seadusandliku erimenetluse kohaselt uhehaalselt vastuvoetud uksikasjalikule korrale; nimetatud korras voib ette naha erandeid, kui neid oigustavad liikmesriigi eriomased probleemid.

2. lima et see piiraks artikli 223 loike 1 ja selle rakendamiseks vastuvoetud satete kohaldamist, on igal liidu kodanikul, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, selles liikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel oigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel. Seda oigust kasutatakse vastavalt noukogu poolt parast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga seadusandliku erimenetluse kohaselt iihehaalselt vastuvoetud iiksikasjalikule kon-ale; nimetatud kon-as voib ette naha erandeid, kui neid oigustavad liikmesriigi eriomased probleemid."hi

4

ERAKONO EESTIMAA ROHEl-ISED

13 ELTL artikli 223 loikes I on ette nahtud:

^f,Euroopa Parlament koostab ettepaneku eesmargiga kehtestada vajalikud satted oma liikmete otsesteks ja iildisteks valimisteks uhtse menetluse kohaselt koikides liikmesriikides voi koikidele liikmesriikidele uhistel pohimotetel.

Noukogu kehtestab vajalikud satted seadusandliku erimenetluse kohaselt uhehaalse otsusega ning parast nousoleku saamist Euroopa Parlamendilt, kes teeb otsuse oma liikmete enamusega. Asjaomased satted joustuvad parast seda, kui liikmesriigid on need heaks kiitnud kooskolas nende pohiseadusest tulenevate nouetega."it

3. 7976. aasta akt

14 20. septembri 1976. aasta otsestel ja uldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist kasitleva akti, mis on lisatud noukogu otsusele 76/787/ESTU, EMU, Euratom (BUT 1976, L 278, 1k 1) ning mida on muudetud noukogu 25.juuni ja 23. septembri 2002. aasta otsusega 2002/772/EU, Euratom (EOT 2002, L 283, 1k 1; ELT erivaljaanne 01/04, 1k 137) (edaspidi ,,1976.aasta akt"), artiklis 1 on satestatud:

„!. Igas liikmesriigis valitakse Euroopa Parlamendi liikmed vordelise esindatuse pohjal, kasutades nimekirjasusteemi voi iiksiku iilekantava haale votet.

[...]

3. Valimised on otsesed, iildised ja vabad ning haaletamine on salajane."

15 1976. aasta akti artikli 8 esimeses loigus on ette nahtud:

,,Kui kaesoleva akti muudest satetest ei tulene teisiti, reguleeritakse igas liikmesriigis valimismenetlust siseriiklike oigusnormidega."a

B. Eesti oigus

16 18-detsembri 2002. aasta Euroopa Parlamendi valimise seaduse (RT I 2003, 4, 22) (edaspidi ,,EPVS") § 2 loike 2 esimeses lauses on ette nahtud:

,,Euroopa Parlamendi valimised on vabad, uldised, uhetaolisedja otsesed."

17 EPVS § 28 ,,Kandidaatide nimekiri" loigetes 1 ja 2 on satestatud:

,,(1) Erakond koostab kandidaatide nimekirja.

(2) Kandidaatide arv nimekirjas voib uletada Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvu kahe vorra."

18 EPVS § 29 on sonastatud jargmiselt:

5

KOHTUOTSUS 17.9.2026 - KOHTUASI C-438/24

„[...]

(3) Kandidaatide registreerimiseks esitab erakond riigi valimisteenistusele:

[...]

3) kautsjoni tasumist toendava maksekorralduse koopia;

[...]

(4) Uksikkandidaat esitab riigi valimisteenistusele:

[...]

2) kautsjoni tasumist toendava maksekorralduse koopia;

[...]

(5) Erakond voi uksikkandidaat kannab enne kandidaatide registreerimiseks esitamist Rahandusministeeriumi arveldusar/ele kautsjonina summa, mille suurus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga viis alammaara iga registreerimiseks esitatud isiku kohta."

19 EPVS §-s 77 on ette nahtud:

,,Uksikkandidaadile voi erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui uksikkandidaat voi erakond kogus lileriigiliselt kokku vahemalt 5% haaltest. Tagastamata kautsjoni kannab [valimiskomisjon] riigituludesse."

20

21

II. Pohikohtuasi ja eelotsuse kiisimus

EER esitas valimiskomisjonile taotluse registreerida 2024. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks iiheksa kandidaadiga nimekiri.

Kuna EER tasus EPVS § 29 loikes 5 ette nahtud kautsjoni ainult kahe kandidaadi eest, registreeris valimiskomisjon selle nimekirja kaks esimest kandidaati ja jattis taotluse rahuldamata osas, milles see puudutas nimekirja ulejaanud seitset kandidaati.

22 Erakond esitas kandidaatide registreerimata jatmise otsuse peale kaebuse Riigikohtule (Eesti), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus ja kes algatas 6. mai 2024. aasta kohtumaarusega pohiseaduslikkuse jarelevalve menetluse EPVS § 29 pohiseadusele vastavuse hindamiseks.

23 Selleks et ajutiselt tagada pohikohtuasja kaebaja oiguste kaitse, kohustas Riigikohus 14. mai 2024. aasta kohtumaarusega valimiskomisjoni rahuldama registreerimistaotluse kaesoleva kohtuotsuse punktis21 nimetatud seitsme EERi nimekirjas oleva kandidaadi suhtes ning seda see komisjon samal paeval ka tegi.

6

ERAKOND EESTIMAA ROHELISED

24 Riigikohus margib esiteks, et pohikohtuasjas vaidlusalused riigisisesed oigusnormid, milles on ette nahtud kautsjoni tasumise noue kandidaadi registreerimiseks Euroopa Parlamendi valimistel (edaspidi ,,kautsjoni tasumise noue"), piiravad hartaga tagatud kandideerimisoigust. Teiseks voib selline rahaline kohustus piirata harta artikli 17 loike 1 esimeses lauses tunnustatud omandioigust, kuna kautsjon kantakse riigituludesse, kui seda parast valimisi ei tagastata.

25 Eelotsusetaotluse esitanud kohus margib, et kautsjoni tasumise noude eesmark on hoida ara mittetosiseltvoetavate kandidaatide ulesseadmist ja kandidaatide kergekaelist iilesseadmist, pannes kandidaatidele vastutuse. Nii tagab see noue valijatele Euroopa Parlamendi suurema representatiivsuse ning hoiab ara valimiste labiviimiseks ja avalik-oiguslikes meediakanaleis debattide kajastamiseks eraldatud avalike vahendite ebamoistliku kasutamise.

26 Eelotsusetaotluse esitanud kohus vaidab siiski, et kautsjoni suurus peaks olema moodukas, et kandideerimisoigust mitte ebaproportsionaalselt piirata. 2024. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel oli see summa 4100eurot kandidaadi kohta ehk 36 900 eurot iiheksa kandidaadiga taisnimekirja eest. Seega oli see summa lihe kandidaadi kohta 2,6 korda suurem kui 2023. aasta neljanda kvartali mediaanbrutopalk.

27 Arvestades pohikohtuasjas vaidlusaluste Eesti oigusnormide kohaselt noutava kautsjoni suurust, kahtleb eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas sellised oigusnormid, milles ei ole ette nahtud muid vahendeid selleks, et toendada Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise soovi tosidust, on proportsionaalsed.

28 Neil asjaoludel otsustas Riigikohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule jargmise eelotsuse kusimuse:

)»•,,Kas [harta] artikli 17 loike 1 esimest lauset ja artikli 39 16iget2 koostoimes artikli 52 loikega 1 tuleb tolgendada viisil, et sellega on vastuolus kohustus tasuda Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks kautsjon, mille suurus on viis kehtestatud kuupalga alammaara iga registreerimiseks esitatud isiku kohta ja nelikiimmend viis kehtestatud kuupalga alammaara erakonna taisnimekirja kohta?"

III. Eelotsuse kiisimuse analiiiis

A. Pohikobtuasja eseme sailimine

29 Eelotsusetaotlusest nahtub, et valimiskomisjon registreeris 14. mail 2024 koik EERi nimekirjas olevad kandidaadid, kuigi see erakond tasus kautsjoni ainult kahe kandidaadi registreerimiseks.

7

KOtlTUOTSl.'s 17.9.2026 -KOHTUASI C-438/24

30 Valjakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldatakse, et liidu oigust puudutavad kiisimused on asjakohased. Euroopa Kohus voib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse kiisimusele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu oiguse tolgendusel puudub igasugune seos pohikohtuasja faktiliste asjaolude voi esemega, kui probleem on hupoteetiline voi kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi voi oiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud kiisimustele (23. novembri 2021.aasta kohtuotsus IS (eelotsusetaotluse oigusvastasus), C-564/19, EU:C:2021:949, punkt61 ja seal viidatud kohtupraktika).

31 Kaesoleval juhul on eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses jatkuvalt kaebus, milles on palutud hinnata, kas Eesti oigusnormid, millega on Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimise tingimuseks seatud kautsjoni tasumine, vastavad pohiseadusele.

32 Esiteks margib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et pohiseadusele vastavuse hindamine eeldab eelotsuse kiisimuses viidatud harta satete tolgendamist. Jarelikult soltub pohiseadusele vastavuse hindamise tulemus eelkoige sellest, kuidas Euroopa Kohus tolgendab liidu oiguse asjakohaseid satteid.

33 Teiseks, arvestades tulemust, mille EER saavutas Euroopa Parlamendi valimistel, kus ta ei kogunud EPVS §-s 77 valimiskunniseks satestatud 5% haaltest, ei maksta sellele erakonnale tema tasutud kautsjoni tagasi. Seega voib Euroopa Kohtu vastus mojutada EERi oigust saada kautsjon tagasi.

34 Jarelikult tuleb eelotsusetaotlusele vastata.

B. Sisulised kiisimused

35 Oma kiisimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas harta artikli 17 loiget 1 ja artikli 39 loiget2 tuleb tolgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed oigusnormid, mille kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tasuda kautsjon, mille suurus on viis asjaomases liikmesriigis kehtivat kuupalga alammaara ja mis makstakse tagasi tingimusel, et uksikkandidaat voi erakonna kandidaatide nimekiri on kogunud 5% nendel valimistel antud haaltest.

36 Sissejuhatuseks vaarib meeldetuletamist, et harta artikli51 loike 1 kohaselt on harta satted liikmesriikidele ette nahtud iiksnes liidu oiguse kohaldamise korral. Kaesoleval juhul tuleb markida, et vottes vastu EPVSi satted, taitis Eesti Vabariik oma kohustust kehtestada Euroopa Parlamendi valimiste kord ja tingimused vastavalt ELL artikli 14 loikes 3 satestatud pohimotetele. Seega tuleb todeda, et harta on kohaldatav.

8

ERAKOND EESTIMAA ROIIELISED

1. Hartaartiklil7loigel

37 Harta artikli 17 loikes 1 on ette nahtud, et ,,[i]gauhel on oigus vallata, kasutada, kasutadaja parandada oma seaduslikul teel saadud omandit. Kelleltki ei tohi tema omandit ara votta muidu kui iildistes huvides ja seaduses ettenahtud juhtudel ja tingimustel ning oigeaegse ja oiglase huvituse eest. Omandi kasutamist voib reguleerida seadusega niivord, kui see on vajalik uldistes huvides".

38 Harta artikli 17 loige 1 sisaldab kolme eraldiseisvat normi. Esimeses neist, mis sisaldub selle satte esimeses lausesja on uldist laadi, on tapsustatud omandioiguse kaitse pohimotet. Teises normis, mis sisaldub selle satte teises lauses, on kasitletud omandi aravotmist ja seatud sellele teatud tingimused. Kolmandas normis, mis on ette nahtud sama satte kolmandas lauses, on tunnustatud liikmesriikide padevust reguleerida omandi kasutamist uldistes huvides vajalikus ulatuses (lO.juuli 2025. aasta kohfrLiotsus INTERZEROjt, C-254/23, EU:C:2025:569, punkt 144 ja seal viidatud kohtupraktika).

39 Eelotsusetaotlusest nahtub, et pohikohtuasjas kone all olevad riigisisesed oigusnormid seavad Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise voimaluse soltuvusse kautsjoni tasumise noudest ja seavad kautsjoni tagasimaksmise soltuvusse tingimusest, et uksikkandidaat voi erakonna kandidaatide nimekiri kogub 5% antud haaltest.

40 Selline noue on tingimus, mida peavad taitma kandidaadid ja erakonnad, kes teevad vaba valiku kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel. Seda ei saa kaesoleval juhul kasitada omandioiguse aravotmisena ega omandi kasutamise reguleerimisena harta artikli 17 loike 1 tahenduses.

41 Jarelikult ei kuulu pohikohtuasi harta artikli 17 loike 1 kohaldamisalasse.

2. Harta artikkel 39 ja artikli 52 loige 1

42 Harta artikli 39 loike 1 ning ELTL artikli 20 loike 2 punkti b ja artikli 22 loike 2 alusel on igal liidu kodanikul Euroopa Parlamendi valimistel oigus haaletada ja kandideerida selles liikmesriigis, kus on tema elukoht, samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel. Harta artikli 39 loike 2 ja ELL artikli 14 loike 3 kohaselt valitakse ,,Euroopa Parlamendi liikmed [...] otsestel ja iildistel valimistel vabaja salajase haaletuse teel".

43 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 30 sisuliselt markis, valjendab oigus kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel uldiste valimiste pohimotet, mis on samamoodi nagu otseste, vabade ja salajaste valimiste pohimote satestatud ELL artikli 14 loikes 3 ning mida on korratud harta artikli 39 loikes 2 (vt selle kohta 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Junqueras Vies, C-502/19, EU:C:2019:1115, punkt 86).

44 Harta artiklis 39 ei ole siiski tapsustatud, millistel tingimustel kasutavad liidu kodanikud oma oigust kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, mistottu

9

KOMTDOTSUS 17.9.2026 - KOHTUASI C-43S/24

nende tingimuste kindlaksmaaramine kuulub liikmesriikide padevusse, kes peavad seejuures jargima liidu oigust.

45 Nii on Euroopa Kohus otsustanud, tolgendades ELTL artikli 223 loiget 1 koostoimes 1976. aasta akti artikli 8 esimese loiguga, et kehtiva liidu oiguse kohaselt on liikmesriikidel iildjuhul padevus maarata kindlaks Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise reeglid (vt selle kohta 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Junqueras Vies, C-502/19, EU:C:2019:1115, punkt 69, ja 22. detsembri 2022. aasta kohtuotsus Junqueras i Vies vs. parlament, C-l 15/21 P, EU:C:2022:1021,punkt60).

46 Samas, kui liikmesriigid kehtestavad Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise oiguse kasutamise tingimused, peavad nad jargima harta artikli 39 loikes 2 tunnustatud pohimotteid.

47 Tapsustades seega, et ,,Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja uldistel valimistel vaba ja salajase haaletuse teel", nouab harta artikli 39 loige 2 nimelt, et liikmesriigid tagaksid, et liidu kodanikel on voimalik seda oigust tohusalt kasutada.

48 Kaesoleval juhul nahtub eelotsusetaotlusest, et pohikohtuasjas kone all olevad riigisisesed oigusnormid piiravad selle oiguse kasutamist seelabi, et nendes on ette nahtud, et Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tuleb tasuda kautsjon, mille suurus on viis kuupalga alammaara, ning et kautsjon makstakse tagasi uksnes juhul, kui uksikkandidaat voi erakonna kandidaatide nimekiri on kogunud 5% nendel valimistel antud haaltest.

49 Ent harta artikli 52 loike 1 kohaselt tohib selliste oiguste ja vabaduste teostamist, nagu on tunnustatud harta artiklis 39, piirata ainult seadusega, arvestades nimetatud oiguste olemust, ning proportsionaalsuse pohimotte kohaselt voib piiranguid seada uksnes juhul, kui need on vajalikud ja toepoolest vastavad liidu poolt oigusparastena tunnustatud eesmarkidele, mis teenivad uldist huvi (6.oktoobri 2015.aasta kohtuotsus Delvigne, C-650/13, EU:C:2015:648, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).

50 Jarelikult kuulub pohikohtuasi harta artikli 39 ja artikli 52 loike 1 kohaldamisalasse.

51 Samas tuleb markida, et ELL artikli 10 loike 1 kohaselt pohineb liidu toimimine esindusdemokraatial, mis konki-etiseerib demokraatiat kui vaartust, mis on ELL artikli 2 kohaselt iiks vaartustest, millel liit rajaneb (vt selle kohta 29. aprilli 2025. aasta kohtuotsus komisjon vs. Malta (investoritele kodakondsuse andmine), C-181/23, EU:C:2025:283, punkt 89).

52 Koigile liidu kodanikele ELL artikli 10 loikega 3 tagatud oigus osaleda liidu demokraatias valjendub eelkoige selles, et kasutatakse oigust Euroopa Parlamendi valimistel haaletada ja kandideerida (vt selle kohta 29. aprilli 2025. aasta

10

ERAKOND EEST1MAA ROHELISED

kohtuotsus komisjon vs. Malta (investoritele kodakondsuse andmine), C-181/23, EU:C:2025:283,punkt88).

53 Nii on ELL artikli 10 loikes 3 seoses Euroopa Parlamendi valimistega rohutatud seost liidus esindusdemokraatia pohimotte ning nendel valimistel haaletamise ja kandideerimise oiguse vahel (19. novembri 2024, aasta kohtuotsus komisjon vs. Tsehhi Vabariik (kandideerimisoigus ja erakonna liikmeks olek), C-808/21, EU:C:2024:962, punkt 116, ning 19.novembri 2024. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (kandideerimisoigus ja erakonna liikmeks olek), C-814/21, EU:C:2024:963,punktll4).

54 Selles kontekstis, nagu nahtub ELL artikli 10 loikest 4, taidavad erakonnad, kelle ulesanne on valimistel kandidaate ules seada, olulist ulesannet esindusdemokraatia siisteemis, millel pohineb liidu toimimine (19. novembri 2024. aasta kohtuotsus komisjon vs. Tsehhi Vabariik (kandideerimisoigus ja erakonna liikmeks olek), C-808/21, EU:C:2024:962, punkt 121, ning 19. novembri 2024. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (kandideerimisoigus ja erakonna liikmeks olek), C-814/21, EU:C:2024;963,punktll9).

55 Just nimelt Euroopa Parlamendi liikmete representatiivsuse tagamiseks on liikmesriigid kohustatud vastavalt harta artikli 39 loikele 2 koostoimes ELL artikli 14 loikega3 tagama, et Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja uldistel valimistel vaba ja salajase haaletuse teel (vt selle kohta 6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Delvigne, C-650/13, EU:C:2015:648, punkt 32).

56 Eespool toodut arvestades tuleb esitatud kiisimus limber sonastada ja asuda seisukohale, et sellega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas harta artikli 39 loiget 2 koostoimes ELL artiklis 10 valjendatud esindusdemokraatia pohimottega, mis reguleerib Euroopa Parlamendi valimisi, tuleb tolgendada nii, et seliega on vastuolus riigisisesed oigusnormid, mille kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tasuda kautsjon, mille suurus on viis asjaomases liikmesriigis kehtivat kuupalga alammaara ja mis makstakse tagasi tingimusel, et iiksikkandidaat voi erakonna kandidaatide nimekiri on kogunud 5% nendel valimistel antud haaltest.

57 Eelotsusetaotlusest nahtub, et pohikohtuasjas kone all olevad riigisisesed oigusnoiTnid piiravad liidu kodanikele harta artikli 39 loikega 2 antud kandideerimisoiguse kasutamist seelabi, et nendes on ette nahtud, et Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tuleb tasuda kautsjon, mille suurus on viis kuupalga alammaara, ning et kautsjon makstakse tagasi iiksnes juhul, kui uksikkandidaat voi erakonna kandidaatide nimekiri on kogunud 5% nendel valimistel antud haaltest.

58 Ent nagu on margitud kaesoleva kohtuotsuse punktis 49, tohib selliste oiguste teostamist, nagu on tunnustatud harta artiklis 39, harta artikli 52 loike 1 kohaselt piirata ainult seadusega, ai-vestades nimetatud oiguste olemust, ning proportsionaalsuse pohimotte kohaselt voib piiranguid seada iiksnes juhul, kui

11

KOHTUOTSUS 17.9.2026 - K.OHTDASl C-438/24

need on vajalikud ja toepoolest vastavad liidu poolt oigusparastena tunnustatud eesmarkidele, mis teenivad uldist huvi.

59

60

61

62

63

a) Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise oigiise piiramise oiguslik alus, selle oiguse olemuse arvestamine ja konealuse meetmega taotletavad eesmargid

Nagu nahtub eelotsusetaotlusest, vastab kautsjoni tasumise noue tingimusele, mille kohaselt see peab olema ette nahhid seaduses, kuna see noue on kehtestatud EPVSiga. Selle seaduse § 29 loigete 3 ja 4 kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tasuda kautsjon, mille suurus on viis kuupalga alammaara. Lisaks makstakse EPVS § 77 kohaselt kautsjon tagasi tingimusel, et uksikkandidaat voi erakonna kandidaatide nimekiri on kogunud vahemalt 5% antud haaltest.

Kaesoleva kohtuotsuse punktides 49 ja 58 meenutatud teise tingimuse kohta, nimelt noude kohta arvestada Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise oiguse olemust, tuleb markida, et kautsjoni tasumise noudega ei ole selle oiguse kasutamist muudetud voimatuks, vaid sellele on kehtestatud rahaline tingimus, mistottu ei sea see noue iseenesest nendel valimistel kandideerimise oiguse olemust kahtluse alia.

Mis puudutab kiisimust, kas lildist huvi teenivad eesmargid, millele tuginetakse, et pohjendada liidu kodanikele harta artikli 39 loikega 2 antud kandideerimisoiguse piirangut, mis on kehtestatud pohikohtuasjas vaidlusaluste riigisiseste oigusnormidega, on liidu oiguse seisukohast oigusparased, siis tuleb todeda, et nagu markis eelotsusetaotluse esitanud kohus ja nagu kinnitas Eesti valitsus, on kautsjoni tasumise noude eesmark hoida ara Euroopa Parlamendi valimistel mittetosiseltvoetavate kandidaatide ulesseadmist ja kandidaatide kergekaelist ulesseadmist, suurendada kandidaatide vastutustunnet, et vahendada selliste ,,kaotsi lainud haalte" hulka, mis ei aita kaasa Euroopa Parlamendi liikme valimisele, suurendada valimistulemuste vastavust valijate tegelikule tahtele ning seelabi tagada valijate oigus tohusale esindatusele. Kautsjoni tasumise noude korvaleesmark on valtida tarbetuid avaliku sektori kulutusi seoses valimiste labiviimiseja avalik-oiguslikes meediakanaleis debattide kajastamisega.

?;

Eesti valitsus tapsustas Euroopa Kohtu istungil, et kautsjon on mojutusvahend, mis ajendab asjaomast kandidaati votma vastutuse Euroopa Parlamendi valimistel valituks osutumise toenaosuse eest, kuna tema kautsjoni tagasimaksmine on voimalik vaid siis, kui tema kogutud haalte arv uletab teatud kunnise.

Euroopa Kohtule esitatud kirjalikest seisukohtadest ja kohtuistungil toimunud anjteludest nahtub, et moistet ,,mittetosiseltv6etavate kandidaatide ulesseadmine voi kandidaatide kergekaeline ulesseadmine" tuleb moista nii, et see holmab uhelt poolt kandidaate, kes soovivad Euroopa Parlamendi valimistel kandideerida muul eesmargil kui selleks, et saada selle institutsiooni liikmeks ja reaalselt osaleda liidu demokraatias, ning teiselt poolt kandidaate, kellel ei ole algusest peale mingit

12

ERAKOND EESTIMAA ROHELISED

64

65

66

67

voimalust saada piisavalt haali, et osutuda Euroopa Parlamenti valituks, mistottu nende kandideerimise tulemusel lahevad ,,haaled kaotsi".

Vastavalt selgitustele harta kohta, mida tuleb ELL artikli 6 loike 1 kolmanda loigu ja harta artikli 52 loike 7 kohaselt harta tolgendamisel arvesse votta, ning nagu nahtub kaesoleva kohtuotsuse punktidest 42 ja 43, vastab harta artikli 39 loige 2 ELL artikli 14 loikele3, milles on esitatud demokraatlikus iihiskonnas kehtiva valimissiisteemi aluspohimotted.

Nagu on meenutatud kaesoleva kohtuotsuse punktides51 ja 52, valjendub liidu kodanike osalemine liidu demokraatias muu hulgas selles, et kodanikud kasutavad oma oigust kandideerida Euroopa Parlamendi otsestel ja lildistel valimistel, mis toimuvad vaba ja salajase haaletuse teel, nagu on ette nahtud harta artikli 39 loikes 2.

Neid kaalutlusi arvestades tuleb Euroopa Parlamendi valimistel mittetosiseltvoetavate kandidaatide ulesseadmise voi kandidaatide kergekaelise iilesseadmise arahoidmise eesmarki pidada oigusparaseks, kuna sellega soovitakse tagada esindusdemokraatia, valistades selliste isikute kandideerimise, kelle kavatsused ei ole seotud sooviga saada Euroopa Parlamendi liikmeks ja osaleda seega reaalselt liidu demokraatias, seelabi, et neile pannakse vastutus kautsjoni tasumise naol.

Samamoodi on selle tagamine, et Euroopa Parlament oleks voimalikult suures ulatuses liidu kodanikke toeliselt esindav, kooskolas demokraatiaga, mis on liidu pohivaartus, ja aitab kindlustada esindusdemokraatiat. Seetottu voib Qigusparaseks eesmargiks iildjuhul pidada ka eesmarki vahendada selliste ,,kaotsi lainud haalte" hulka, mis ei aita kaasa Euroopa Parlamendi liikme valimisele, et tagada valijaid paremini esindav organ.

68 Siiski tuleb toonitada, et liikmesriigid ei saa ,,haalte kaotsimineku" vastu oigusparaselt voidelda uksnes hinnangu pohjal, mille kohaselt teatud poliitilistel programmidel ei ole tegelikku voimalust saada piisavalt haali.

b) Kautsjoni tasumise noude proportsionaalsus

69 Euroopa Kohtu valjakujunenud praktika kohaselt nouab proportsionaalsuse pohimotte jargimine, et riigisisestes oigusnormides ette nahtud meetmed ei laheks kaugemale sellest, mis on nende oigusnormidega taotletavate oigusparaste eesmarkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, ning juhul, kui on voimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada koige vahem koonnavat meedet ja meetmega tekitatud ebamugavused ei tohi olla seatud eesmarke arvestades ulemaara suured (vt selle kohta 14. septembri 2023. aasta kohtuotsus Volkswagen Group Italia ja Volkswagen Aktiengesellschaft, C-27/22, EU:C:2023:663, punkt 93 ja seal viidatud kohtupraktika).

13

KOHTUOTSUS 17.9.2026 - KOHTUAS1 C-438/24

1) Kautsjoni tasumise noude sobivus

70 Mis puudutab esimesena seda, kas kautsjoni tasumise noue on sobiv, et saavutada eespool kaesoleva kohtuotsuse punktis 61 nimetatud eesmargid, milleks on hoida ara mittetosiseltvoetavate kandidaatide ulesseadmist ja kandidaatide kergekaelist ulesseadmist, vahendada selliste ,,kaotsi lainud haalte" hulka, mis ei aita kaasa Euroopa Parlamendi liikme valimisele, ja tagada seega tohus esindatus, siis tuleb rohutada, et uldjuhul annab see, kui iiksikkandidaat voi kandidaatide nimekiri ei suuda koguda vajalikke vahendeid, et tasuda kautsjon, mille huvitamine on voimalik ainult siis, kui selle kandidaadi voi selle nimekirja kogutud haalte arv uletab teatud kunnise, tunnistust sellest, et puuduvad tosise kampaania korraldamiseks vajalikud organisatsioonilised voimed, vorgustik voi puhendumus, mistottu kandidaat voi nimekiri pohjustab toenaoliselt ,,kaotsi lainud haali", mis ei aita kaasa Euroopa Parlamendi liikme valimisele, ja naitab lisaks, et kandidaat voi nimekiri on alarahastatud.

71 Lisaks, kuigi kautsjoni tasumise noue ei taga taielikult, et koiki Euroopa Parlamendi valimistel ulesseatud kandidaate ajendab kavatsus reaalselt osaleda liidu demokraatias, on siiski tosi, et arvestades sellega kaasnevat algset rahalist koormust ja rahalise kahju ohtu juhul, kui kandidaadi kogutud haalte arv ei iileta kunnist, mis annab oiguse kautsjon tagasi saada, voib selline noue tingimata panna asjaomased kandidaadid motlema oma tegelikele motiividele ning voib seega kaasa aidata mittetosiseltvoetavate kandidaatide voi kergekaeliselt iiles seatud kandidaatide valjasoelumisele.

72 Seetottu tundub enne Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi ulesseadmist kautsjoni tasumise noue olevat sobiv, et vahendada mittetosiseltvoetavate kandidaatide voi kergekaeliselt ules seatud kandidaatide arvu ja ,,kaotsi lainud haalte" hulka, et tagada valijate oigus tohusale esindatusele.

2) Kautsjoni tasumise noude vajalikkus

73 Mis puudutab teisena kautsjoni tasumise noude vajalikkust kaesoleva kohtuotsuse punktis 61 nimetatud eesmarkide saavutamiseks, siis tuleb analuiisida, kas kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord, nagu need on ette nahtud pohikohtuasjas kone all elevates riigisisestes oigusnoiTnides, lahevad kaugemale sellest, mis on nende eesmarkide saavutamiseks vajalik.

74 Kaesoleval juhul on EPVS § 29 loikes 5 ette nahtud, et iga Euroopa Parlamendi valimistel kandideeriva isiku eest tasutakse kautsjonina summa, mis vastab viiele kuupalga alammaarale. EPVS §-s 77 on tapsustatud, et kautsjon makstakse tagasi, kui uksikkandidaat voi erakonna kandidaatide nimekiri kogub vahemalt 5% antud haaltest.

75 Eelotsusetaotlusest nahtub, et pohikohtuasjas eelotsusetaotluse esitanud kohtusse poordumise ajal oli pohikohtuasjas kone all olevate riigisiseste oigusnoiTnide kohaselt noutud kautsjon sel ajal 4100 eurot iga kandidaadi kohta ja 36 900 eurot

14

ERAKOND EEST1MAA ROHELISED

erakonna kohta, kes esitas kandidaatide taisnimekirja. Samal ajal oli Eesti keskmine brutokuupalk 1904eurotja Eesti mediaanbmtopalk 1578eurot. Seega oli iga kandidaadi kautsjon ligikaudu 2,2 korda suurem kui keskmine bmtokuupalkja ligikaudu 2,6 korda suurem kui mediaanbrutopalk.

76 Sellest jareldub, et kautsjoni tasumise noue voib tekitada markimisvaarse rahalise koormuse sellise liidu kodaniku varalisele seisundile, kes soovib Eestis kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel.

77 Samuti tuleb esiteks markida, et Eesti valitsus kinnitas Euroopa Kohtu istungil, et riigisisestel parlamendivalimistel kandidaadi registreerimiseks noutav kautsjon on viis korda vaiksem sellest, mis on noutav Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks.

78 Seega, isegi kui riigisisestel parlamendivalimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel on erinevusi, mis voivad oigustada kummagi suhtes erinevaid reegleid, ei ole liikmesriigi seadusandja pidanud mittetosiseltvoetavate kandidaatide ulesseadmise ja kandidaatide kergekaelise ulesseadmise arahoidmise eesmargi saavutamiseks vajalikuks nouda liikmesriigi parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks sama suure kautsjoni tasumist, kuigi ta taotleb seda eesmarki molemate valimiste puhul.

79 Euroopa Kohtu istungil pohjendas Eesti valitsus kautsjoni suunise erinevust asjaoluga, et jagatavate mandaatide arvu arvestades on riigisisestel parlamendivalimistel ulesseatavate kandidaatide arv suurem kui Euroopa Parlamendi valimistel kandideerijate arv. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu iilesanne on kontrollida, kas kautsjonite erinevus on pohjendatav neil valimistel kasutatavate erinevate haaletussiisteemidega. Eitava vastuse korral ei saa EPVS § 29 loikes 5 kindlaks maaratud kautsjoni suurust pidada proportsionaalseks eesmargiga hoida ara mittetosiseltvoetavate kandidaatide iilesseadmist ja kandidaatide kergekaelist ulesseadmist.

80 Teiseks tunnistas Eesti valitsus Euroopa Kohtu istungil, et kuigi Eesti oiguses on ette nahtud eelarvest saadav eraldis, mis voimaldab erakondadel, kes on kogunud vahemalt 2% nendel valimistel antud haaltest, katta riigisisestel parlamendivalimistel osalemiseks kantud kulud, ei ole sellist eraldist ette nahtud Euroopa Parlamendi valimiste jacks, kuna neil valimistel uksikkandidaadi voi erakonna kandidaatide nimekirja registreerimiseks tasutud kautsjoni tagasimaksmine on seotud tingimusega, et see kandidaat voi see nimekiri kogub 5% antud haaltest.

81 Eelotsusetaotiusest nahtub aga, et Eesti oigusnormid piiravad erakondade voimet teenida tulu oma tegevuse rahastamiseks, sealhulgas asjaomase kautsjoni tasumiseks. Nimelt, uhelt poolt voib erakond saada tulu uksnes oma pohikirja alusel makstavatest liikmemaksudest, seaduse alusel makstavatest riigieelarve eraldistest, seaduses satestatud tingimustele vastavatest fiiusilise isiku annetustest

15

KOHTDOTSUS 17.9 2026 - KOIITl'ASI C-438/24

ja tehingutest erakonna varaga. Teiselt poolt on anonuiimsed ja juriidilise isiku annetused keelatud ning ka laenamisele on seatud piirangud.

82 Neil asjaoludel voib Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks noutav suur kautsjon, mis on ette nahtud pohikohtuasjas kone all elevates riigisisestes oigusnormides, ammendada olulise osa teatud kandidaatide ja/voi erakondade aastaeelarvest, kuna nad peavad kandma nii kampaaniakulud kui ka votma riski, et kui nad ei kogu 5% antud haaltest, kaotavad nad kautsjonina tasutud summa.

83 Seega voivad kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord, nagu need on ette nahtud pohikohtuasjas kone all elevates riigisisestes oigusnoiTnides, muuta vaikese sissetulekuga kandidaatidel voi erakondadel Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise voi kandidaatide nimekirja lilesseadmise praktikas keeruliseks.

84 Tuleb lisada, et nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 65 ja 66 rohutas, voib kautsjon ja/voi kogutud haalte kunnis nii suure kautsjoni tagasisaamise oiguse saamiseks viia selleni, et jaetakse korvale vahemusriihmadesse kuuluvad kandidaadid, uued poliitilised liikumised voi madala sissetulekuga isikud, kes toenaoliselt kull mandaati ei saa, kuid voivad esindada olulisi ja esindamata poliitilisi noudmisi ning koguda arvestatava arvu haali. Samuti voib range kautsjoninoue takistada uute erakondade teket ja minna vastuollu liidu oigusega tagatud poliitilise pluralismi pohimottega.

85 Neil asjaoludel tuleb todeda, et kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord, nagu need on ette nahtud pohikohtuasjas kone all elevates riigisisestes oigusnonnides, lahevad kaugemale sellest, mis on vajalik nende oigusnormidega taotletavate eesmarkide saavutamiseks, ning seega ei ole vaja eraldi analiiusida muude, vahem piiravate meetmete olemasolu kusimust.

86 Eespool toodud kaalutlustest tuleneb, et harta artikli 39 loiget 2 koostoimes ELL artiklis 10 valjendatud esindusdemokraatia pohimottega, mis reguleerib Euroopa Parlamendi valimisi, tuleb tolgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed oigusnonnid, mille kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tasuda kautsjon, mille suurus on viis asjaomases liikmesriigis kehtivat kuupalga alammaara ja mis makstakse tagasi tingimusel, et uksikkandidaat voi erakonna kandidaatide nimekiri on kogunud 5% nendel valimistel antud haaltest, kuna kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord lahevad kaugemale sellest, mis on vajalik nende oigusnonnidega taotletavate eesmarkide saavutamiseks.

Kohtukulud

87 Kuna pohikohtuasja poolte jaoks on kaesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja uks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus.

16

ERAKOND EESTIMAA ROHELISED

Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, valja arvatud poolte kohtukulud, ei huvitata.

Esitatud pohjendustest lahtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Euroopa Liidu pohioiguste harta artikli 39 loiget 2 koostoimes ELL artiklis 10 valjendatud esindusdemokraatia pohimottega, mis reguleerib Euroopa Parlamendi valimisi, tuleb tolgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed oigusnormid, mille kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tasuda kautsjon, mille suurus on viis asjaomases liikmesriigis kehtivat kuupalga alammaara ja mis makstakse tagasi tingimusel, et iiksikkandidaat voi erakonna kandidaatide nimekiri on kogunud 5% nendel valimistel antud haaltcst, kuna kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord lahevad kaugemale sellest, mis on vajalik nende oigusnormidega taotletavate eesmarkide saavutamiseks.

Biltgen Ziemele Kumin

Gervasoni Bosnjak

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 17. septembril 2026 Luxembourgis.

Kohtusekretar Koja president

A. Calot Escobar

£^

F. Biltgen

KoopiaCigsiutkinnitab,^

Iwn*«^ \7. 09. 2026 <MtiB*b»to 3•nd

'E7^^'- CcciliaStrOmholml

Anetnjkl

17

^