Suur-Ameerika 1 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Maaelu Teadmuskeskus

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT

EESTI ERAMETSALIIT

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/424-6

Vastus regionaalministri määruse eelnõu

kooskõlastamisel tehtud märkustele

Täname Teid AKIS osak toetuse andmise osas kaasamõtlemise eest.

Teie saadetud ettepanekud vaatasime kõik hoolega läbi, regionaal- ja põllumajandusministri

määruses „Perioodi 2023–2027 põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS)

osaku andmise tingimused“ ja määruse seletuskirjas tegime mitmeid muudatusi.

Vastused esitatud märkustele on toodud määruse seletuskirja lisas (lisatud).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Sipelgas

Teadus- ja arendusosakonna osakonnajuhataja

Lisa: seletuskirja lisa

Kristiina Niilits

56570509 [email protected]

Seletuskirja lisa

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 põllumajanduse

teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) osaku andmise tingimused“ eelnõu

kohta esitatud märkustega arvestamise/mittearvestamise tabel

Ettepaneku esitaja Laekunud ettepanek,

kommentaar

Vastus

Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium

Viiteviga § 5 lg 6 on minu

arust vale viide, st peaks

olema § 3 lg 2 punkt 3, mitte

§ 3 lõige 3.

Arvestatud.

Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium

Seletuskirja pealkirjas on

topelt jutumärk.

Arvestatud.

Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium

Määruses on kasutatud enne

toetuse saamist mõistet

„teenuse osutaja“ ja pärast

toetuse saamist „toetuse

saaja“, mis tekitab veidi

segadust; lisaks esineb

mõisteid „nõustamisteenuse

osutaja“ (§ 4 lg 2) ja

seletuskirjas

„teenusepakkuja“. Soovitus

on jääda vähemalt kahe

põhimõiste juurde.

Arvestatud.

Muudame § 6 lõige 2.

Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium

Seletuskirjas oleks hea välja

tuua, et EISil on olemas

innovatsiooni- ja

arendusosakud, mida võivad

mh taotleda ka toidutootjad,

kuid et meetmed teineteist ei

dubleeri.

Arvestatud.

Rahandusministeerium Eelnõu § 3 lõige 1 – palume

lisada, et toetus on vähese

tähtsusega abi või riigiabi

lõppkasusaajale. Täpsustus

on vajalik, sest seletuskirja

kohaselt makstakse osak

teenuse osutajale, kuid

riigiabi või vähese

tähtsusega abi saajaks

loetakse lõppkasusaaja.

Praegune säte abi saajat ei

nimeta.

Arvestatud.

Rahandusministeerium Eelnõu § 3 lõige 2 – palume

täiendada tekstiga „ja

konkurentsiseaduse §-s 34²

sätestatut“.

Arvestatud.

Seletuskirja lisa

Rahandusministeerium Eelnõu § 5 lõikes 6 on

sätestatud, et kui osakut

antakse § 3 lõike 3 kohaselt

riigiabina, on osaku määr 50

protsenti abikõlblikest

kuludest. Eelnõu § 3 lõige 3

käsitleb aga vähese

tähtsusega abi ülemmäära,

mitte riigiabi. Palume sätet

ja selles sisalduvat viidet

täpsustada.

Arvestatud.

Rahandusministeerium Eelnõu §-s 7 avatakse

lõppkasusaaja mõiste sisu ja

eelnõu § 8 lõikes 1 on

toodud nõuded

lõppkasusaajale, sh EMTAK

2025 põhitegevusala koodid.

Palume täpsustada, kas nõue

koodide kohta kehtib ka §-s

7 nimetatud nõuandeteenuse

osutaja suhtes.

Ei arvesta.

Selgitame, et ei kehti

EMTAKi nõue

nõuandeteenuse osutajale

(vastava määruse osas).

Rahandusministeerium Eelnõu § 8 lõikes 6 on

ekslikult viidatud komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014

artikli 2 punktidele 18 ja 31.

Raskustes oleva ettevõtja

mõiste on sätestatud artikli 2

punktis 18, mistõttu palume

viite punktile 31 kustutada.

Samuti palume kustutada

tekstiosa „kui selline nõue

tuleneb asjakohasest

Euroopa Liidu õigusaktist“,

sest riigiabi andmisel

grupierandi määruse alusel

tuleneb abi andmise keeld

raskustes olevale ettevõtjale

vahetult kohaldatavast

Euroopa Liidu õigusest.

Arvestatud.

Rahandusministeerium Eelnõu § 9 lõige 10 algab

sõnadega „Kui teenuse

osutaja on riigiabi saaja“.

See ei ole kooskõlas

seletuskirjas esitatud

käsitlusega, mille kohaselt

makstakse osak teenuse

osutajale, kuid riigiabi või

vähese tähtsusega abi saaja

on lõppkasusaaja. Ka eelnõu

Arvestatud.

Seletuskirja lisa

§ 9 lõike 10 kohta antud

seletus ei põhjenda, millisel

juhul võiks teenuse osutaja

olla riigiabi saaja. Palume

tagada eelnõus läbivalt selge

eristus toetuse väljamakse

saaja ja riigiabi saaja vahel.

Rahandusministeerium Selgitus eelnõu § 3 lõike 2

punkti 3 kohta – palume

seletuskirja leheküljel 4

eelnõu § 3 lõike 2 punkti 3

puudutav esimene lause

ümber sõnastada. Eelnõu §

3 lõike 2 punktis 3 ei

käsitleta toetuse andmist

üksnes VKE-

dele. Komisjoni grupierandi

määruse nr 651/2024 artikli

18 alusel saab küll anda

riigiabi ainult VKE-dele,

kuid artikkel 31 kohaldub

ka suurettevõtjatele;

Arvestatud.

Rahandusministeerium Selgitus eelnõu § 7 kohta –

palume täiendada

äriseadustikust tuleneva

ettevõtja mõiste kirjeldust.

Seletuskirjas on esitatud

üksnes ettevõtja mõiste

esimene osa. Terviklik

sõnastus peab hõlmama ka

sõnu „ning käesolevas

seadustikus sätestatud

äriühing“.

Arvestatud.

Rahandusministeerium Osa 3 „Eelnõu vastavus

Euroopa Liidu õigusele“ –

palume osa täiendada kõigi

eelnõu § 3 lõikes 2

nimetatud komisjoni

määrustega (komisjoni

määrus (EL) 2022/2472,

komisjoni määrus (EL)

2023/2831, komisjoni

määrus (EL) nr 651/2014).

Arvestatud.

Rahandusministeerium Rahastamine. Seletuskirja

kohaselt kaetakse meetme

1,8 miljoni euro suurusest

kogueelarvest 60 protsenti

EAFRD vahenditest ja 40

protsenti ehk 0,72 miljonit

eurot Eesti riigieelarvest.

Arvestatud.

Seletuskirja lisa

Palume täpsustada, kas

riiklik kaasrahastus on

Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi

valitsemisala eelarves juba

kavandatud ning milliste

olemasolevate

eelarvevahendite arvelt see

kaetakse. Samuti palume

kinnitada, et eelnõu

rakendamine ei tekita

täiendavat riigieelarvelist

vajadust.

PRIA Ettepaneku lisada määruse

eelnõu punkti § 9 järgmised

kaks lõiget, mis annab

PRIAle õiguse andmeid

kogud ja säilitada.

Arvestatud.

PRIA Välismaistel

teenusepakkujatel ei ole

võimalik e-PRIAs

maksetaotlust esitada ega

ennast registrisse kanda,

kuna e-PRIAsse

sisselogimine toimub Eesti

isikukoodi alusel.

Arvestatud.

Kliimaministeerium Eelnõus on välja toodud, et

AKIS-e osaku andmise

eesmärk on muuhulgas

arendada ka metsa ja

maamajandustootjate

ettevõtjate teadmisi ja

oskuseid.

Tegevusvaldkondade

loetelus metsandusega

seotud valdkonda kahjuks

välja toodud ei ole. Samas

nähakse lõppkasusaajatena

mh ettevõtjad, kelle

põhitegevusala on

metsakasvatus ja muud

metsamajanduse

tegevusalad. Tuleneval

eeltoodust teeme ettepaneku

täiendada määruse eelnõu §

4 lõiget 3

tegevusvaldkondade loetelu

metsandusvaldkonnaga.

Ei arvesta.

ÜPP AKISe eelarve

piiratuse tõttu pakub

AKISe osak

metsandussektori

ettevõtetele võimalusi

suunatult seni vähe levinud

agrometsanduse alaste

teadmiste edendamiseks

Eestis. Agrometsanduse

alased teadmised aitavad

nii põllumajanduse kui ka

metsanduse ettevõtetel

panustada põllumajanduse

vastupanuvõime

suurendamisse

kliimamuutustele ja tagada

tulevikus kestlikku

toidutootmist.

Metsandusvaldkond saab

jätkuvalt toetust AKISe

nõuandeteenuse raames .

Seletuskirja lisa

Taluliit "Palume lisada ka ettepanek

§ 4 lg 3 täiendamiseks

punktiga 8:

8) metsamajandus

See viib tegevusvaldkonnad

kooskõlla eelnõu eesmärgiga

(AKIS-e osaku (edaspidi

osak) andmise eesmärk on

arendada põllu-, metsa- ja

maamajanduse, toidu

käitlemise, sealhulgas toidu

töötlemise ning

põllumajandussaaduste

töötlemisega tegelevate

sektori ettevõtjate teadmisi

ja oskuseid. Praegusel

eelnõu kujul ei ole osak

metsandusvaldkonnas

tegutsejatele kättesaadav."

Ei arvesta.

ÜPP AKISe eelarve

piiratuse tõttu pakub

AKISe osak

metsandussektori

ettevõtetele võimalusi

suunatult seni vähe levinud

agrometsanduse alaste

teadmiste edendamiseks

Eestis. Agrometsanduse

alased teadmised aitavad

nii põllumajanduse kui ka

metsanduse ettevõtetel

panustada põllumajanduse

vastupanuvõime

suurendamisse

kliimamuutustele ja tagada

tulevikus kestlikku

toidutootmist.

Metsandusvaldkond saab

jätkuvalt toetust AKISe

nõuandeteenuse raames .

METK "§ 4. Toetatavad tegevused

p.4

2) rutiinne tarkvara ost ning

tarkvara arendamine ja

uuendamine;

Arvestades sektori

digitaliseerimise vajadust ja

tehisintellekti kiiret arengut

ja innovatsioonipotentsiaali

palume lõiget täpsustada nii,

et tarkavaralahenduste

arendus ja sellealane

nõustamine oleks lubatud ja

keelatud oleks vaid tarkvara

rutiinne juurutamine."

Ei arvesta.

AKISe osaku toetus peab

panustama osaku

lõppkasusaaja tegelikku

arengusse, mitte ei ole

mõeldud korraliste

tegevuste kulude

katmiseks. Toetuse

eesmärk ei ole rutiine

tarkvaraarendus või

versiooniuuendused, sest

need on ettevõtte

tavapärased tegevuskulud.

METK § 4. Toetatavad tegevused

p.4

4) kirjanduse alusel

teostatavusuuringu tegemine

Palume täpsustada „kui see

ei ole vältimatult vajalik

jätkutegevuste

elluviimiseks“ Igas

Ei arvesta.

AKISe osaku näol ei ole

tegemist projektipõhise

tegevusega, vaid

personaalselt ettevõtja

teadmiste taseme

tõstmisega, et suurendada

kõrgema lisandväärtusega

toodete, teenuste ja

Seletuskirja lisa

arendusprojektis on oluline

tegevus teha selgeks

varasemad tulemused ja

kogemused, mis üldjuhul

toimuvad kirjanduse

analüüsi tulemusena.

Mõistame, et iseseisva

kirjanduse analüüsi

teostamisel ei

pruugi olla mõju ettevõtte

tegevusele, kuid peame

vajalikuks, et

arendusprojekti

elluviimiseks

kirjanduse analüüsimine

jätkutegevuste

kavandamiseks oleks

toetatud.

tehnoloogiate

väljatöötamist. Sellise

sisuga teadmusiirde

tegevuse pakkumiseks peab

teenusepakkuja ennast ise

uuemate teaduse ja

tehnoloogia trendide ning

uuringutega kursis hoidma

ning AKISe osak ei ole

vahend selle töö

rahastamiseks.

Teenusepakkuja peab

olema võimeline pakkuma

ettevõtjale tema

majandustegevuse

kontekstist lähtuvalt

kohandatud teadmist ja

nõu. Kirjanduspõhist

teostatavusuuringut ei

toetata, kuna see ei hõlma

lõppkasusaajale vajaliku

rakendusliku ekspertiisi

siiret ega uue tehnoloogia

või meetodi valideerimist.

METK § 8. Lõppkasusaajale seatud

tingimused.

Lõppkasusaaja puhul on

loetletud tegevusalad, millel

lõppkasusaaja tegutseb.

Määruse ettevalmistamise

käigus rõhutasime vajadust

arvestada nõustajatega kui

lõppkasusaajatega. Seetõttu

palume lisada

lõppkasusaajate loetellu

nõustajate poolt kasutatava

EMTAK koodi 74991 Kogu

muu mujal liigitamata

kutse-, teadus- ja

tehnikaalane tegevus või

lisada viite, et lõppkasusaaja

võib olla toetava

nõuandeteenuse par 6

nõuetele vastav nõustaja.

Ei arvesta.

Ei ole vaja EMTAKit

lisada, tekib oht et tuleb

palu selgitada sama

EMTAKi kasutajatele, kes

ei ole nõuandeteenuse

nõustajad, et nad ei ole

sihtgrupp. Vajalik sõnastus

on § 7 olemas.

Eesti Erametsaliit Juhime tähelepanu

vastuolule eelnõu

Ei arvesta.

Seletuskirja lisa

eesmärkide ja § 4 lõikes 3

sätestatud toetatavate

tegevusvaldkondade vahel:

kuigi metsamajanduse sektor

on eelnõu kohaselt toetuse

sihtrühm ning § 8 lg 1 p 2

järgi toetuskõlblike

ettevõtjate hulgas, on

metsamajandus jäetud välja

toetatavate

tegevusvaldkondade

loetelust. See ei ole

kooskõlas ka Euroopa

Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2021/2115,

mille järgi AKIS hõlmab ka

metsamajandussektorit.

Teeme ettepaneku täiendada

eelnõu § 4 lõiget 3 ning tuua

metsamajandus eraldi välja

toetatava ja arendatava

tegevusvaldkonnana.

ÜPP AKISe eelarve

piiratuse tõttu pakub

AKISe osak

metsandussektori

ettevõtetele võimalusi

suunatult seni vähe levinud

agrometsanduse alaste

teadmiste edendamiseks

Eestis. Agrometsanduse

alased teadmised aitavad

nii põllumajanduse kui ka

metsanduse ettevõtetel

panustada põllumajanduse

vastupanuvõime

suurendamisse

kliimamuutustele ja tagada

tulevikus kestlikku

toidutootmist.

Metsandusvaldkond saab

jätkuvalt toetust AKISe

nõuandeteenuse raames .