Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

24.09.2026 nr 2-2/3301-1

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

21. juuni 2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru

ettevõtluse investeeringute toetus” ja

majandus- ja infotehnoloogiaministri

9. juuni 2023. a määruse nr 33 „Ida-

Virumaa väike- ja keskmise suurusega

ettevõtjate investeeringute toetamise

tingimused ja kord” muutmine

Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja tööstusministri määruse „Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute

toetus“ ja majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määruse nr 33 „Ida-Virumaa

väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja

kord“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) määruse eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon

Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Euroopa Komisjon

Terje Kleemann +372 5305 4377

[email protected]

EELNÕU

11.09.2026

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a

määruse nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“

ja majandus- ja infotehnoloogiaministri

9. juuni 2023. a määruse nr 33 „Ida-Virumaa väike-

ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute

toetamise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruses nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse

investeeringute toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 1 ja § 11 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga

„ja lõike 3 punktis 11“;

2) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) konsulteerimine, projektijuhtimine, tasuvusuuringute tegemine, tehnoloogiate võrdlemine,

hinnangute koostamine, ülevaade ehitusloa taotlemiseks taotleja tehtud ja kavandatud tegevustest

koos ajakava ja dokumentatsiooniga ning toetuse saamisega seotud teavitamine;“;

3) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) projekteerimine, omanikujärelevalve, infrastruktuuri arendamine ja võrkudega liitumine;“; 4) paragrahvi 8 lõige 82 sõnastatakse järgmiselt:

„(82) Abikõlblik on § 7 lõike 3 punktides 1 ja 11 nimetatud tegevusega seotud personalikulu

ühendmääruse § 16 lõike 1 punktide 1 ja 4 kohaselt või sisseostetud teenuse kulu. Paragrahvi 7

lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuste kulud on abikõlblikud ulatuses, mis ei ületa kümmet

protsenti projekti abikõlblikest kuludest.“;

5) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui ühele tegevusele antakse toetust nii VTA määruse kui ka üldise grupierandi määruse alusel,

kohaldatakse vastavas üldise grupierandi määruse artiklis sätestatud maksimaalset abi osakaalu.“;

6) paragrahvi 13 lõikest 2 jäetakse pärast sõna „põhimõttele“ välja sõna „koostamisel“;

7) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Toetuse saajal on õigus taotleda toetuse andmise otsuse muutmist, kui projekti elluviimisel

ilmneb vajadus muuta projekti tegevusi, tingimusel et muudatuse tulemusel ei muutu erinevate

riigiabi liikide alusel antava toetuse summad ega kohaldatavad abi osakaalud. Toetuse summat

võib suurendada, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina VTA määruse alusel, järgides

nimetatud määruses sätestatud tingimusi ja piirmäärasid.“;

8) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) 2026. a oktoobris jõustunud muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2022. a.“.

§ 2. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määruses nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja

keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „punktides 1 ja 11“ tekstiosaga „punktides

1, 11, 5, 9 ja 10“;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5 asendatakse tekstiosa „5–9“ tekstiosaga „6–81“;

3) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) projektijuhtimine;“;

4) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) omanikujärelevalve.“;

5) paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse arv „9“ arvuga „81“;

6) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 83 ja 84 järgmises sõnastuses:

„(83) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktis 81 nimetatud projektijuhtimisega seotud personalikulu

ühendmääruse § 16 lõike 1 punktide 1 ja 4 kohaselt või sisseostetud teenuse kulu.

(84) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktis 10 nimetatud omanikujärelevalve sisseostetud teenuse

kulu.“;

7) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktides 1–2“ tekstiosaga „punktides 1, 11, 2, 5,

9 ja 10“;

8) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse arv „9“ arvuga „4“; 9) paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui ühele tegevusele antakse toetust nii VTA määruse kui ka üldise grupierandi määruse alusel,

kohaldatakse vastavas üldise grupierandi määruse artiklis sätestatud maksimaalset abi osakaalu.“;

10) paragrahvi 20 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse ühendmääruse § 12 sätestatud tingimustel ja

korras. Toetuse saajal on õigus taotleda toetuse andmise otsuse muutmist, kui projekti elluviimisel

ilmneb vajadus muuta projekti tegevusi, tingimusel et muudatuse tulemusel ei muutu erinevate

riigiabi liikide alusel antava toetuse summad ega kohaldatavad abi osakaalud. Toetuse summat

võib suurendada, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina VTA määruse alusel, järgides

nimetatud määruses sätestatud tingimusi ja piirmäärasid. Rakendusüksusel on õigus keelduda

taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti

oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse

perioodil.“;

11) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) 2026. a oktoobris jõustunud muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 16. juunist

2023. a.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

11.09.2026

Majandus- ja tööstusministri määruse „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni

2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“ ja majandus- ja

infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määruse nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõuga on kavandatud muuta kahte Ida-Virumaa ettevõtluse toetamise määrust: ettevõtlus-

ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määrust nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute

toetus“ ja majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määrust nr 33 „Ida-Virumaa

väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“.

Muudatuste eesmärk on täpsustada toetuse andmise riigiabi õiguslikke aluseid, abimäärasid ja

toetatavaid tegevusi. Samuti täpsustatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise korda. Vähese

tähtsusega abina antavate toetuste puhul luuakse võimalus suurendada toetuse summat ka pärast

toetuse andmise otsuse tegemist, kui see on vajalik projekti edukaks elluviimiseks ning vastab

vähese tähtsusega abi tingimustele.

Muudatuste tulemusel suureneb õigusselgus projektide elluviimisel ning paraneb määruste

kooskõla riigiabi ja vähese tähtsusega abi õigusraamistikuga. Riigiabi õiguslike aluste ja kulude

abikõlblikkuse selgem reguleerimine vähendab erinevatest tõlgendustest tekkivaid probleeme

ning lihtsustab toetuse saajate ja rakendusüksuse tegevust projekti ettevalmistamisel ja

elluviimisel.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Terje Kleemann (5305 4377,

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili

Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga on kavandatud muuta:

1) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määrust nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse

investeeringute toetus“ redaktsioonis RT I, 26.06.2026, 5;

2) majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määrust nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja

keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“ redaktsioonis RT

I, 26.06.2026, 5.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse muudatused ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a

määruses nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse muudatusedmajandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a

määruses nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute

toetamise tingimused ja kord“.

Eelnõu § 1 punktiga 1 ning § 2 punktidega 1, 2 ja 7 sätestatakse selgelt, millistele

tugitegevustele on võimalik anda toetust lisaks Euroopa Komisjoni määrusele (EL) 2023/2831,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) ka regionaalabina

Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187,

26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), mõttes.

Muudatuse vajalikkus tuleneb asjaolust, et Euroopa Komisjoni tõlgenduse kohaselt tuleb ühe

investeeringuna käsitada kõiki selliseid kaasnevaid tegevusi, mis on vajalikud investeeringu

tekkimiseks ja kasutama hakkamiseks ning mis on kapitaliseeritavad (arvele võetavad vara

soetusmaksumuse hulgas). Selliseid kulusid tuleb käsitada samade abikõlblike kuludena,

millele kohalduvad riigiabi kumuleerimisreeglid. Seetõttu tuleb sellistele kuludele abi andmisel

kohaldada ühetaolisi reegleid, sh ühtset toetuse määra.

Kuna tugitegevuste hulgas esineb investeeringuga vahetult seotud ja kapitaliseeritavaid kulusid,

on põhjendatud nende toetamine samal õiguslikul alusel nagu investeeringut ennast. Praktikas

on selliseid kulusid (nt projekteerimine) toetatud regionaalabina, mis ei ole vastuolus määruse

ega riigiabi reeglitega. Samuti esineb praktikas sageli olukordi, kus investeeringuga otseselt

seotud tugitegevuste kulud kajastuvad koos investeeringukuludega samal arvel või

hankelepingus. Näiteks võivad ehitustööde ja projekteerimise kulud olla tellitud ühe tervikliku

lepingu või arve alusel, mistõttu ei ole alati võimalik ega otstarbekas neid kulusid

investeeringust selgelt eristada. Selliste kulude erinev kohtlemine võiks kaasa tuua

põhjendamatuid rakenduslikke keerukusi ning halduskoormust nii toetuse saajatele kui ka

rakendusüksusele. Muudatusega luuakse seetõttu sõnaselge võimalus anda sellistele

investeeringuga vahetult seotud tugitegevustele toetust üldise grupierandi määruse artikli 14

alusel regionaalabina. Sellega tagatakse investeerimisprojekti kõigi seotud kulude ühetaoline

käsitlus, suurem õigusselgus toetuse andmisel ning kooskõla riigiabi regulatsiooniga.

Oluline on siinkohal märkida, et üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel saab toetada üksnes

selliseid kulusid, mis vastavad üldise grupierandi määruse nõuetele, sh ergutava mõju nõudele.

Kulude puhul, millega seotud kohustused on võetud enne toetuse saamiseks taotluse esitamist,

ei ole ergutava mõju nõue täidetud ning seetõttu ei saa nendele kuludele anda toetust

regionaalabina. Selliste kapitaliseeritavate tugitegevuste toetamine on võimalik üksnes VTA

määruse alusel, kohaldades neile investeeringukuludega sama toetuse määra.

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 ning § 2 punktidega 3 ja 4 muudetakse toetatavate tegevuste

loetelu, lisades projektijuhtimise ja omanikujärelevalve. Muudatuse eesmärk on kõrvaldada

praktikas tekkinud ebaselgus nende tegevustega seotud kulude abikõlblikkuses.

Projektijuhtimine ja omanikujärelevalve on investeeringuprojektide ettevalmistamisel ja

elluviimisel tavapärased ning sageli vältimatult vajalikud tegevused, mis aitavad tagada projekti

nõuetekohase juhtimise, kvaliteedi ja eesmärkide saavutamise. Oluline on märkida, et

kõnealused tugitegevused on olnud toetusskeemi väljatöötamisel algusest peale mõeldud

investeeringuprojekti osana toetatavate kuludena. Kehtivas määruses ei ole neid tegevusi siiski

sõnaselgelt nimetatud, mistõttu on praktikas tekkinud küsimusi nende kulude abikõlblikkuse

kohta. Muudatusega ei laiendata sisuliselt toetatavate tegevuste ringi, vaid luuakse õigusselgus

nende kulude abikõlblikkuses.

Lisaks täpsustatakse investeeringutega seotud tugitegevuste käsitlust, eristades tegevusi, mis

moodustavad investeeringuga ühe terviku ning mille kulud tuleb lugeda investeeringu osaks

(kapitaliseeritavad kulud), tegevustest, millel selline seos puudub. Muudatus on vajalik

õigusselguse loomiseks. Samuti aitab täpsustus vältida riigiabi kumuleerimisreeglite rikkumise

riski juhul, kui investeeringuga seotud erinevaid tegevusi toetatakse erinevate riigiabi reeglite

alusel. Selge regulatsioon võimaldab rakendusüksusel ja toetuse saajal üheselt määrata, millised

tugitegevused tuleb riigiabi andmisel käsitada ühe investeeringu osana ning arvestada neid

vastavate abiintensiivsuse ja kumuleerimisreeglite kohaldamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 4 ja § 2 punktiga 6 täpsustatakse tugitegevuste abikõlblikke kulusid.

Muudatusega sätestatakse sõnaselgelt, et tugitegevustest on abikõlblikud nii personalikulud kui

ka sisseostetud teenuste kulud. Muudatus on olemuselt täpsustava iseloomuga ning selle

eesmärk on teha üheselt selgeks, millised kululiigid on tugitegevuste puhul abikõlblikud.

Eelnõu § 1 punktiga 4 ja § 2 punktiga 5 täpsustatakse määruses sätestatud piirangut, mille

kohaselt võivad teatud tugitegevused moodustada kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest.

Muudatusega välistatakse nende tugitegevuste hulgast projekteerimine. Projekti elluviimisel

hangitakse projekteerimistööd sageli koos ehitustöödega või kajastatakse need ühistel arvetel

osana investeeringu kogukulust. Seetõttu osutub projekteerimise kulude eristamine muudest

investeeringuga seotud kuludest ning nende 10 protsendi piirmäära reegli kontrollimiseks

arvestuse pidamine ebamõistlikult keeruliseks. See suurendab nii toetuse saaja kui ka

rakendusüksuse halduskoormust, omamata seejuures mõju toetuse eesmärkide saavutamisele.

Muudatuse eesmärk on vähendada toetuse rakendamisega seotud halduskoormust ning muuta

regulatsioon selgemaks ja paremini rakendatavaks. Lisaks, kuivõrd projekteerimist käsitatakse

investeeringu osana, ei ole ka seetõttu põhjendatud selle kulu allutamine tugitegevustele

kehtestatud kulupiirangule.

Eelnõu § 2 punktiga 8 parandatakse määruses esinev eksimus. Kehtiva redaktsiooni kohaselt

sätestatakse kõikidele tugitegevustele võimalus anda üldise grupierandi määruse alusel toetust

abi määraga 50%, kuid nimetatud võimalused on siiski üksnes tootearenduse tulemusel

valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisele ja ettevõtja toote või teenusega seotud

protsesside arendustegevusele.

Eelnõu § 1 punktiga 5 ja § 2 punktiga 9 täpsustatakse toetuse maksimaalse osakaalu

määramise põhimõtteid, kui sama tegevust toetatakse osaliselt vähese tähtsusega abina VTA

määruse alusel ja osaliselt riigiabina üldise grupierandi määruse alusel. Muudatuse eesmärk on

tagada kooskõla riigiabi kumuleerimisreeglitega ning vältida olukorda, kus erinevate riigiabi

andmise aluste kombineerimise tulemusel ületatakse lubatud maksimaalset abi osakaalu. Nii

VTA määrus kui ka üldise grupierandi määrus näevad ette, et samade abikõlblike kulude

katmiseks antavat vähese tähtsusega abi võib kumuleerida riigiabiga üksnes tingimusel, et ei

ületata asjaomases riigiabi regulatsioonis sätestatud maksimaalset abi osakaalu. Seetõttu tuleb

juhul, kui ühte tegevust toetatakse nii VTA määruse kui ka üldise grupierandi määruse alusel,

arvestada üldise grupierandi määruses vastavale abiliigile kehtestatud abi osakaalu. Muudatus

on õigusselgust suurendava iseloomuga, mille eesmärk on teha toetuse saajale ja

rakendusüksusele üheselt selgeks, et riigiabi andmise õigusliku aluse kombineerimine ei

võimalda suurendada toetuse osakaalu üle üldise grupierandi määruses lubatud ülemmäära.

Sellega välditakse riigiabi kumuleerimisreeglite rikkumise ohtu ning tagatakse toetuse andmise

vastavus Euroopa Liidu riigiabi nõuetele.

Eelnõu § 1 punktiga 6 jäetaksemääruse § 13 lõikest 2 välja üleliigne sõna „koostamisel“, mis

on sättes kaks korda. Muudatus tagab lause korrektsuse.

Eelnõu § 1 punktiga 7 ja § 2 punktiga 10 täiendatakse määrustes taotluse rahuldamise otsuse

muutmist käsitlevat korda. Muudatusega täpsustatakse, et toetuse saajal on õigus taotleda

toetuse andmise otsuse muutmist, kui projekti elluviimisel ilmneb vajadus muuta projekti

tegevusi, mis võib seisneda tegevuse lisamises, muutmises või ärajätmises. Muudatuse

tulemusena ei tohi suureneda erinevate riigiabide summad ja osakaalud. Muudatuse eesmärk

on suurendada toetuse saajate paindlikkust projektide elluviimisel ning võimaldada projektide

kohandamist tegelikele vajadustele. Praktikas võib projekti ettevalmistamise või rakendamise

käigus selguda, et algselt kavandatud tegevuste maht või sisu vajab muutmist või on projekti

edukaks elluviimiseks vaja teha rohkem tegevusi. Kehtiv kord ei reguleeri selliseid muudatusi

piisava selgusega, mistõttu täpsustatakse toetuse andmise otsuse muutmise võimalusi.

Lisaks nähakse ette võimalus suurendada vähese tähtsusega abina antava toetuse summat, kui

täidetud on vähese tähtsusega abi määruses sätestatud tingimused ja piirmäärad. Muudatus

võimaldab reageerida juhul, kui projekti elluviimise käigus ilmneb põhjendatud vajadus

lisarahastuse järele. Seejuures ei teki toetuse suurendamiseks automaatset õigust, vaid

muudatus on võimalik üksnes juhul, kui see on kooskõlas vähese tähtsusega abi andmise

reeglitega ning toetuse andmiseks on olemas rahalised vahendid. Muudatus aitab kaasa projekti

eesmärkide saavutamisele ning toetuse andmise paindlikumale ja tõhusamale korraldamisele.

Eelnõu § 1 punktis 8 ja § 2 punktis 11 sätestatakse muudatuste tagasiulatuv jõustumine alates

muudetavate määruste kehtima hakkamisest. Muudatuste tagasiulatuv kohaldamine on vajalik

eelkõige taotlejate võrdse kohtlemise ning õigusselguse tagamiseks. Muudatustega

täpsustatakse toetatavate tegevuste, nende abikõlblikkuse ning toetuse andmise otsuse

muutmise tingimusi viisil, mis vastab meetmete senisele rakenduspraktikale. Seetõttu on

põhjendatud, et samad tingimused kohalduvad kõikidele toetuse saajatele sõltumata sellest,

millal nende projekt on toetust saanud. Muudatused ei sea toetuse saajatele uusi kohustusi ega

kitsenda nende õigusi, vaid täpsustavad olemasolevat korda. Tegemist on olemasolevat

õiguskorda selgitavate muudatustega. Seetõttu ei riiva muudatuste tagasiulatuv kohaldamine

õiguspärase ootuse ega õiguskindluse põhimõtet ega kahjusta ühegi isiku õigusi või huve.

Tagasiulatuv kohaldamine aitab vältida olukorda, kus samasisuliste projektide suhtes

kohaldatakse erinevaid reegleid üksnes sõltuvalt toetuse taotluse esitamise või rahuldamise

ajast. Selline erinev kohtlemine ei oleks muudatuste eesmärki arvestades põhjendatud ning

võiks tekitada põhjendamatuid rakenduslikke ja õiguslikke erisusi toetuse saajate vahel.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706).

Eelnõu on kooskõlas järgmiste ELi riigiabi käsitlevate õigusaktidega:

1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,

2023/2831, 15.12.2023);

2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks

(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78).

4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud, määruse rakendamise

eeldatavad tulud ja määruse mõjud

Määruse rakendamisel on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, kes võtab vastu

taotlusi, teeb vastavuskontrolli ja korraldab hilisemat hindamist, teeb otsuseid, maksab toetusi

välja ja vajaduse korral nõuab tagasi. Määruse rakendamiseks ei ole vaja luua uusi menetlusi,

infosüsteeme ega organisatsioonilisi protsesse. Rakendusüksus kohaldab muudatusi

olemasolevate meetmete rakendamisel.

Muudatus ei avalda vahetut mõju riigieelarve tuludele ega kuludele võrreldes meetme senise

rakendamisega.

Muudatused suurendavad õigusselgust, täpsustades toetatavate tegevuste loetelu, riigiabi

õiguslikke aluseid ning toetuse andmise otsuse muutmise võimalusi.

5. Määruse jõustumine

Määruses sätestatud muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates muudetavate määruste

kehtima hakkamisest.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja

ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele. Samuti edastatakse

eelnõu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava

seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.