1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 19203 Are-

Suigu tee km 12 asuva Timmermanni

viadukti ehitamiseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/26/601

Tee ehitusloa andmise kuupäev 22.09.2026

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Ave Kallo

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Vastavalt jäätmeseaduse § 28 lg 1 on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses

olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks

õigust omavale isikule..

3. Jäätmete tekkekohas tuleb pidada arvestust tekkivate jäätmete kohta tavajäätmete ja ohtlike

jäätmete osas eraldi.

4. Jäätmete kogumisel ja ajutisel ladustamisel peab olema välistatud jäätmete sattumine

keskkonda.

5. Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud rikkuda pinna- ja põhjavee hüdroloogilist režiimi ja

olemasolevat kvaliteediseisundit. Põhjaveerežiimi muutustega on keskkonnamõju

hindamise käigus arvestatud asukohtades, kus projektikohaselt on raudtee kavandatud

süvendisse ning põhjavee maapinnalähedaste kihtide mõjutusi ei ole ehitustehniliselt

võimalik vältida.

6. Pinnavee vooluhulgad tuleb säilitada maaparandussüsteemide toimimise säilitamise ning

vee ümbersuunamisega truupide ja kraavide abil.

7. Vältida pinnase sattumist ja uhtumist veekogudesse ning settereostuse kandumist

allavoolu.Selleks sobivad näiteks ajutised kaavilaiendused või settepesad, kus voolukiirus

on kordades madalam ja heljum jõuab settida enne eesvoolu edasi liikumist. Liigne heljumi

sissekanne võib põhjustada koelmute mudastumist ja häirida kalade kudemist. Ajutiste

2

valingvihmade korral tuleb tööd katkestada, et piirata setete allavoolu liikumist.

8. Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel on eriti oluline kinni pidada kemikaalide

ja kütuste käitlemisnõuetest.

9. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras, kõikidele normidele vastavaid ja hooldatud

transpordi- ja ehitusmasinaid ning seadmeid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest kütte-

ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist keskkonda.

10. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse hoidmise alad jms ei tohi olla rajatud

veekogude veekaitsevööndisse. Võimalusel vältida jäätmete ladustamist veekogude

kallastel piiranguvööndi ulatuses ja kaitsmata põhjaveega aladel. Hoiduda tuleb ohtlike

aineid sisaldavate materjalide ja jäätmete (kütused, õlid) ladustamisest sillal/truubil.

Ehitusaegsete ajutiste kontorite, ladude, töökodade, kütuse hoidmise, jäätmete ning

materjali ladustamise aladeks tuleb valida koht, kust on välistatud ohtlike ainete ja pesuvee

sattumine veekogusse ja põhjavette. Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse

järelevalveinseneri poolt.

11. Ehitusaegsed ehitusmasinate hoidmise, hooldamise ja tankimise alad jms ei tohi olla

rajatud veekogude veekaitsevööndisse (olenevalt veekogust 10m või 1m). Vältida

ehitusmasinate hoidmist, hooldamist (sh pesemist) ja tankimist vooluveekogudele ja

allikale lähemal kui 50 meetrit. Ehitusmasinate hoidmiseks, hooldamiseks (sh pesemiseks)

ja tankimiseks tuleb valida koht, kust on välistatud ohtlike ainete ja pesuvee sattumine

veekogusse ja põhjavette. Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse

järelevalveinseneri poolt.

12. Ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema

sellised, kust on välistatud nende laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja

põhjavette. Ehitusmaterjali hoidmise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude

veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale.

13. (Ehitus)materjalide, jäätmete või ohtlike ainete sattumisel pinnasesse või veekogusse ning

kandumisel ladustamisalast väljapoole (nt õhu, vee või autorataste mõjul) tuleb

laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda. Tekkinud pinnase- või

veereostus tuleb koheselt likvideerida.

14. Sademevee juhtimisel olemasolevasse kraavitussüsteemi on vaja kraavide süsteem

vajadusel enne tee ehitust või ehituse ajal puhastada. Vastasel juhul ei pruugi vee

ärajuhtimine maantee juurest toimida.

15. Raudtee ning sellega kaasnevate taristuobjektide ja muude rajatiste aluselt maa-alalt

eemaldatud väärtuslik kasvupinnas tuleb kasutada sihipäraselt ehitusobjektil või suunata

taaskasutusse muudele objektidele.

16. Pinnase kahjustamise ulatuse vähendamiseks tuleb piirata ehitustöödeks kasutatava maa-

ala ulatust, vältides tegevust väljaspool raudteemaad ja teemaad (ristete ehitamisel). Kui

on vajadus ajutisteks laoplatsideks väljaspool raudteemaad ja teemaad, tuleb selleks

eelistada kõvakattega või juba rikutud pinnasega alasid.

17. Erosiooni tekke ärahoidmiseks/vähendamiseks ehitusetapis tuleb rakendada asjakohaseid

ennetusmeetmeid (kihtide silumine, nõlva kindlustustöödega alustamine ning tihendamine

vahetult pärast muldkeha valmimist, erosioonitundlike alade niisutamine nt taimestikuta

aladel jne).

18. Vältimaks looduslikku tasakaalu ohustavateks (invasiivseteks) võõrliikideks olevate

taimeliikide levikut kasvumullaga, tuleb raudtee rajamisega seotud haljastustöödel

kasutada kohaliku päritoluga (varem alalt kooritud) mullakihti. Invasiivsete võõrliikide

seemnete leviku vältimiseks mujalt toodud kasvumullaga (sh kompostmullaga) ei tohi

mulda teadlikult tuua kohtadest, kus on tuvastatud invasiivse võõrliigi olemasolu.

19. Jäätmetest toodetud ja tooteks muudetud komposti kasutamise puhul on oluline, et

kompostmuld ei sisaldaks kahjulikke baktereid ja võõrliikide seemneid, samuti

looduslikust foonist enam raskmetalle jm looduslikule keskkonnale mitteomaseid

ühendeid. Seda tuleb enne kasutamist analüüsiga tõendada.

3

20. Kui ehitusplatsil tuvastatakse invasiivne võõrliik, on ehitusettevõte kohustatud

kooskõlastama tegevuse Keskkonnaametiga ja kõrvaldama võõrliigi ehitusplatsilt vastavalt

ameti poolt väljastatud tingimustele ja juhistele.

21. Kasvupinnast ei tohi ladustada üle kahe aasta selles oleva mikrofloora hävimise

vältimiseks, samuti tuleb vältida kasupinnase liigset tihendamist.

22. Juhul, kui ehitustööde käigus leitakse jääkreostust, siis tuleb peatada pinnasetööd, eraldada

leiuala või leitud reostunud pinnas, võtta pinnaseproovid, et tuvastada pinnases oleva

jääkreostuse olemus ja otsustada vajalike meetmete üle. Leiud tuleb dokumenteerida ja

vajadusel teavitada Keskkonnaametit.

23. Ehitusplatsile viivatel katteta teedel ja ehitusplatsidel tuleb vajadusel (kuival, sademeteta

perioodil) teostada tolmutõrjet. Tuleb vältida tolmu levikut elamualadele. Enne ehitustööde

algust tuleb koos tee omanikuga leida lahendus, et tagada ehitusperioodil elamualadega

külgnevate ehitustranspordiks kasutatavate teede hoidmine tolmuvabana.

24. Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel,

teisaldamisel, ajutisel ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu

teket ja levikut.

25. Kergesti tolmavate materjalide veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või katta koorem

tolmu levikut takistava kattega.

26. Ehitustööde teostamisel ning ehitusmaterjalide ja jäätmete käsitlemisel tuleb jälgida

ilmastikutingimusi. Piirkondades, kus ehitusobjektist 500 m raadiuses asuvad

majapidamised, tuleb vältida tolmu tekitavate tööde ning materjalide käsitlemist nende

hoonete suunas puhuva tugeva tuulega (alates 10 m/s). Alternatiivina on see lubatud juhul,

kui rakendatakse meetmeid, millega välditakse tolmu kandumist nendele aladele (nt

niisutamine, kinnised veokid).

27. Ehitusobjekti kõvakattega alad ning tööks kasutatavad veokid, masinad ja seadmed tuleb

perioodiliselt puhastada neile kogunevast tolmust.

28. Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist).

29. Liiklusest tuleneva õhusaaste vähendamiseks tuleb vajadusel kehtestada kiirusepiirangud

ehitusobjektile viivatel teedel, ehitusobjektil ja selle piirkonnas.

30. Juhul, kui ehitustöödel (näiteks viadukti või silla rajamiseks) kasutatakse vaiade

rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb

ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase lähedal olevates elamutes ei ületaks normikohast

taset. Ehitaja peab olema teadlik, kui kaugele tema poolt kasutatava ehitustehnoloogia

vibratsiooni mõju ulatub. Ehitajal tuleb ehitustööde kavandamisel hinnata, kas tema

kasutatav ehitustehnoloogia võib põhjustada ülemäärast vibratsiooni lähedalasuvates

hoonetes.

31. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete

seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral)

saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet.

32. Ehitusaegse liiklusega, eriti raskeveokite liiklusega kaasneva vibratsiooni seisukohast on

oluline tagada ehitusmaterjalide veoks kasutatavate teede hea seisukord, sest

ebarahuldavas seisukorras (auklik ja ära vajunud) tee põhjustab suuremat vibratsiooni

ümbritseval alal kui heas seisukorras tee.

33. Raietööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi, et vältida lindude hukkumist.

Keskkonnaameti hinnangul peab pesitsusperioodi ajavahemik, millal raietöid teostada ei

tohi, olema 15.04-15.07.

34. Raadamist ja suuremaid ehitustöid tuleb vältida kaitsealuste imetajate, roomajate,

kahepaiksete, kalade ja selgrootute ning kõigi looduslikult esinevate lindude

sigimisperioodil. Ehitustööde planeerimisse tuleb kaasata liigirühmade eksperdid, kes iga

kaitstava liigi elupaigas ütlevad ehitajale, millal võib teostada raieid, raadamist ja suure

häiringuga ehitustöid.

35. "Samuti tuleb kavandada mürarikkad ehitustööd väljapoole lindude sigimisaega, sest müra

4

vähendab lindude sigimisedukust. Mürarikka tegevusena käsitletakse tegevust, mille

müratase kaitsealuse linnuliigi pesakohas/mängukohas ületab pesitsusperioodil järgmisi

näitajaid: keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB.

36. Vajadusel kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle

vahetus ümbruses pesitsevad ning täpsustab kohapõhiseid piiranguid. Üld meetmena

käsitletakse lindude pesitsusperioodina 15.04-15.07."

37. Ehitusmaterjalide ja ehitusmasinate laoplatse ning ehitusaegseid (ajutisi) veoteid mitte

kavandada arheoloogilise väärtusega alade uurimata aladele.

38. Ehitustööde, eriti ettevalmistustööde (pinnase koorimine, ehituseks sobimatu pinnase

teisaldamine) käigus tuleb arvestada, et arheoloogilise väärtusega alade läheduses võib

tõenäoliselt samuti paikneda avastamata muistiseid. Eelnimetatud piirkondades võib ka

uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus olla suurem. Seetõttu tuleb

ehitustööde käigus olla tavalisest tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada.

39. Kogu projektialal tuleb kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Arheoloogilise leiu tunnustega asja leidja on

kohustatud säilitama leiu ja leiukoha muutmata kujul. Leiust tuleb viivitamata teatada

Muinsuskaitseametile. Leitud asi jäetakse kuni ametile üleandmiseni leiukohta. Leidja võib

leitud asja leiukohast eemaldada ainult ameti nõusolekul või juhul, kui asja säilimine satub

ohtu. Arheoloogilist leidu ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise, väljakaevamise või

muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada.

40. Oluline on teavitada kohalikke omavalitsusi ja elanikke ehitustööde algusest, korraldusest

ja kestvusest. Teavitamine peab olema korraldatud piisavalt aegsasti ning võimalikult suurt

hulka kohalikust kogukonnast haarav. Koostöös kohalike omavalitsustega ja teede

valdajatega saab paika panna sobivad marsruudid ehitusmaterjalide juurdeveoks. Ühtlasi

aitab selline teavitamine ja koostöö ehitustööde korraldajal leida parimaid kohalikke

lahendusi ehitustöödest osavõtvate töötajate toitlustamise, majutamise ja transpordi

organiseerimiseks ning kohalikel elanikel soovi korral vastavate teenuste osutamiseks.

41. Kui kaevu lähi piirkonnas teostatakse raudteetrassi rajamisel vaiamistöid ((kuni 100 m

kaevust)), tuleb sellest puurkaevu omanikku eelnevalt teavitada. Enne vaiamise alustamist

tuleb võtta kaevust veeproov ning seejärel jälgida regulaarselt kaevuvee hägusust. Kui

puurkaevu vesi läheb tööde läbiviimise perioodil häguseks, tuleb tööde teostajal peale

ehitustöid teostada puurkaevu puhastuspumpamine. Kuni puhastuseni tuleb tööde teostajal

tagada veetarbija(te) veevarustus puhta joogiveega.

42. Kui tööde ajal (ehituskaevikust) on vajalik põhjavett ära juhtida rohkem kui 1000 m3

ööpäevas või põhjavee ümberjuhtimine kestab kauem kui kuus kuud (ka juhul, kui kogus

ei ületa 1000 m3 ööpäevas), tuleb VeeS § 187 p 12 ja §.

1. Andmed tee kohta Riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi K-Projekt

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12203754

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Ahtri tn 6a, Kesklinna linnaosa, 10151

Tallinn, Harju maakond

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 6264100

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

5

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Põhiprojekt DPS1 riigitee nr 19203 Are-

Suigu, Timmermanni vidaukt, Sanga

ökodukt, juurdepääsu- ja hooldusteed

(OR2215)

2.7 Tee ehitusprojekti number 25028

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas

1 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Kiri nr: 16-12/26-11203-002

/…/

Tehnilise Järelevalve Amet kooskõlastab ehitusloa eelnõu tingimusteta. Otsus: 1.Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

2 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus loeb EhS § 42 lg 9 alusel eelnõu kooskõlastatuks. 3 Maa- ja Ruumiamet -

4 Kliimaministeerium -

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Rail Baltic Estonia OÜ

Kiri nr:

V2026-RBEE-RBE-COM-K-

00210

/…/

Anname menetluses nõustumise tingimusel, et enne ehitustöödega alustamist peab ehitusprojekt ja tööde

teostamise dokumentatsioon olema Rail Baltic Estonia OÜ poolt kooskõlastatud.

Otsus:

1. Kooskõlastada ehitusprojekt ja tööde teostamise

dokumentatsioon Rail Baltic Estonia OÜ-ga.

2. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa

eelnõule.

2 Pärnumaa Ühistranspordikeskus

16.07.2026 e-kiri

Pärnumaa Ühistranspordikeskus kooskõlastab Timmermanni viadukti ehitusloa eelnõu.

Otsus: 1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa

eelnõule.

3 Keskkonnaamet

Kiri nr: 6-2/26/13277-2

/…/

Kavandatud tööd ei toimu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis,

mistõttu kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek (kooskõlastus) ehitusloa andmiseks vajalik ei ole. Esitame

alljärgnevad märkused, millega palume arvestada.

Maa-ameti kaardirakenduse 1:50000 põhjaveekaitstuse kihi järgi jääb suur osa projektialast nõrgalt kaitstud

põhjaveega alale.

Seega ehitustööde kavandamisel ja korraldamisel tuleb eriti kinni pidada kemikaalide ja kütuste

käitlemisnõuetest, et veesaaste ei sattuks pinnase ja pinnavee kaudu põhjavette.

Samuti on nõrgalt kaitstud alal soovitatav vältida puurimistöid, mis läbistab mitmeid põhjaveekihte. Kui

osutub vajalikuks veetaseme alandamine detailse tööprojekti raames, on vajalik teostada piirkonnas

täiendavad kohaspetsiifilised hüdrogeoloogilised uuringud, et teha kindlaks tegelikud põhjaveetasemed,

voolusuund ja võimalik mõju piirkonna kaevudele ja põhjaveest sõltuvatele kooslustele ning rakendada

meetmeid põhjavee sügavamate kihtide saastumise vältimiseks.

Lisaks on soovitatav välistada ladustamisalade ja masinaparkide rajamine. Kui ladustamisala või masinapark

rajatakse nõrgalt kaitstud põhjaveega kohtadesse, on kohustuslik kasutada materjali, mis takistab ehitusaegse

sademevee imbumist masinapargi hoiualalt põhjavette.

Põhjavee kaitse seisukohalt tuleb alal erilist tähelepanu pöörata kemikaalidele käitlusele, mille ohuna

ohutuskaardi jaos 2 on välja toodud GSH09-keskkonnaoht: oht veekeskkonnale. Kõik töötajad kes käitlevad

Otsus: 1. Lisada ehitusloa kõrval tingimuseks:

1.1 kui tööde ajal (ehituskaevikust) on vajalik põhjavett ära

juhtida rohkem kui 1000 m3 ööpäevas või põhjavee

ümberjuhtimine kestab kauem kui kuus kuud (ka juhul, kui

kogus ei ületa 1000 m3 ööpäevas), tuleb VeeS § 187 p 12 ja §

188 lg 1 p 11 alusel taotleda vee erikasutuse keskkonnaluba.

2. Muuta ehitusloa kõrvaltingimuse nr 2 ja nr 36 sõnastust

järgmiselt:

2.1 Vastavalt jäätmeseaduse § 28 lg 1 on jäätmevaldaja

kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt

kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks

õigust omavale isikule.

2.2 lindude pesitsusperioodina 15.04-15.07.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks“

lisa 2

2

vastavat kemikaali, kemikaali taarat või kemikaali jäätmeid peavad teadma ja järgima saaste ennetamise

meetmeid, ehitusettevõte peab tagama tehnilised vahendid kemikaali ohutuks hoidmiseks (sh lekkekontrolli

vahendid) ja tagama õnnetusjuhtumitega leketena kemikaali kokkukogumise vahendite kättesaadavuse

objektil (absorbendid, jne) ning vahendid jäätmekäitluseks.

Seletuskirja järgi esines vett välitööde käigus (06.2025) pooltes puuraukudes, kus see asus maapinnast

0,00…2,40 m sügavusel. Maapinna lähedal esinevad savikiht ja moreenid. Seetõttu võib hooajati pinnasevesi

tõusta maapinnale, tulenedes välja toodud pinnaste halvast veejuhtivusest.

Märgime, et kui tööde ajal (ehituskaevikust) on vajalik põhjavett ära juhtida rohkem kui 1000 m3 ööpäevas

või põhjavee ümberjuhtimine kestab kauem kui kuus kuud (ka juhul, kui kogus ei ületa 1000 m3 ööpäevas),

tuleb VeeS § 187 p 12 ja § 188 lg 1 p 11 alusel taotleda vee erikasutuse keskkonnaluba.

Lisaks juhime tähelepanu, et tee ehitusloa eelnõus on kõrvaltingimusena nr 2 nimetatud, et tekkivad jäätmed

tuleb edasiseks nõuetekohaseks käitlemiseks üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Soovitame selle asemel lähtuda jäätmeseaduse § 28 lg 1 sõnastusest, mille kohaselt jäätmevaldaja on

kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need

käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Selgitame, et lisaks jäätmekäitlusettevõtetele võib jäätmeid

käitlemiseks üle anda ka vastavat keskkonnakaitseluba omavale eraisikule või ettevõttele, kelle

põhitegevuseks ei ole jäätmete käitlemine.

Tee ehitusloa eelnõus on kõrvaltingimuses nr 36 muuhulgas kirjas, et üld meetmena käsitletakse lindude

pesitsusperioodina 15.04-15-07. Soovitame teksti parandada ja märkida 15.04-15.07.

4 Riigimetsa Majandamise

Keskus

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

5 Tori Vallavalitsus - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Kablistaru

80601:001:0028

Antsumetsa

80901:001:0764

20.07.2026 e-kiri

Tutvusin Timmermanni viadukti ja Sanga ökodukti ehitusloa eelnõu

dokumentidega. Minul mingeid vastuväiteid ei ole.

Mida ma soovin, on see, et tehke see RB võimalikult kiirelt valmis, et

saaksin ka uuel raudteel sõita enne kui kõigevägem ära kutsub.

Joonise pealt ei selgu, aga ma oletan, et ökodukti teeninduteelt ma pääsen

oma Kablistaru kinnistule ja ökoduktiga külgnevale Antsumetsa kinnistule?

Põhjendus:

Hooldusteed, millelt on juurdepääs Kablistaru ja Antsumetsa kinnistutele on ehitusloa eseme menetluse

piiridest väljas. Hooldusteedele väljastab ehitusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Antsumetsa kinnistu juurdepääs projekteeritud hooldustee kaudu. Hooldusteelt pääseb Aasa kinnistu

kaudu kulgeva ol.ol tee kaudu Antsumetsa kinnistule.

Kablistaru kinnistule juurdepääsu osas täiendatakse projekti, juurdepääs tagatakse hooldusteelt.

Otsus:

Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks“

lisa 2

3

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud.Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Nurme 80801:002:0311

Aasa 80901:001:1791

Villema 80901:001:1779

Nurme 80801:002:0312

Uus-Soone 80801:001:0835

Timmermanni 80901:001:1797

Timmermanni 80901:001:1798

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Kraavipõllu 80901:018:4230

Kalliste 80901:001:1803

Timmerimetsa 80901:018:5549

Kivipõllu 80901:018:3370

Talvikese 80601:001:0030

Alevi 80801:002:0351

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

KORRALDUS

22.09.2026 nr 1.1-3/26/601

Tee ehitusloa andmine riigitee 19203 Are-Suigu tee

km 12 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks

Transpordiamet algatas 15.07.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 19203 Are-Suigu tee

km 12 asuva Timmermanni viadukti (BR2205) ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101

lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni

viadukt paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 80901:018:2920; 80801:002:0078;

80901:001:1738; 80901:001:1739; 80901:001:1740; 80601:001:0029; 80601:001:0031;

80901:001:1799; 80901:001:1804; 80901:001:1796; 80901:001:1741) Pärnu maakonnas, Tori

vallas, Suigu külas.

Projekti koostamise aluseks on 13.02.2018 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneering "Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine".

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt K-Projekt AS tööle nr 25028 „Põhiprojekt DPS1 riigitee nr

19203 Are-Suigu, Timmermanni vidaukt, Sanga ökodukt, juurdepääsu- ja hooldusteed

(OR2215)“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2027 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/wmwecTlKfl6L8QF.

Käesoleva menetluse käigus antakse ehitusluba riigiteel 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva

Timmermanni viaduktile (BR2205). Paralleelselt on käimas ehitusloa menetlus Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametis teiste projekteeritud teede osas.

Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse eritasandilise maanteeviadukti

ehitus, mis sisaldab teede katendite ning muldkehade ümberehitamist (sh olemasolevad ristmikud

ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid

jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet ning

tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

2

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 26 lg 3 ning RB Rail

AS Eesti filiaali taotluse alusel algatas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi

TTJA) kaheksale Rail Baltica raudteelõigule keskkonnamõju hindamised ehitusprojekti

koostamise käigus. TTJA tunnistas 21.02.2025 kirjaga nr 16-6/20-17539-081 Rail Balticu

raudteetrassi lõigu „Tootsi-Pärnu“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande

nõuetele vastavaks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et KMH käigus on muuhulgas hinnatud ka Rail Baltica

Timmermanni viadukti ja teede rajamise keskkonnamõjusid, leiab Transpordiamet, et

keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus puudub.

Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste

seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest

tulenevad keskkonnameetmed on kantud käesoleva korralduse lisaks 1 olevale ehitusloale.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõike 2,

majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike

3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 9 ja § 24 lõiked 1 ja 15 , otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti

ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Rail Baltic Estonia OÜ.

4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse

kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ave Kallo

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus