Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Kaitseministeerium Meie: 24.09.2026 nr 7-2/26-01749-2

      Kaitseministri määruse „Kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimäärus“ kooskõlastamine

  Austatud minister     Kaitseministeerium  on  Riigikantseleile  kooskõlastamiseks  esitanud  kaitseministri  määruse  „Kaitseplaneerimise  infosüsteemi  põhimäärus“  eelnõu.  Riigikantselei  kooskõlastab  eelnõu  järgmiste märkustega arvestamisel.   Sisulised märkused   1. Eelnõu § 2 lg 1  – normi p 1 sätestab, et  infosüsteemi pidamise eesmärk on mh  tagada  riigikaitse  ja  riigikaitseliste  võimete  planeerimiseks  vajalike  andmete  kättesaadavus  ja  terviklikkus.  Kriisiolukorra  ja  riigikaitse  seaduse  (KORKS)  §  2  lg  1  defineerib  riigikaitse:    Riigikaitse  on  Eesti  Vabariigi  iseseisvuse  ja  sõltumatuse,  tema  maa-ala,  territoriaalmere  ja  õhuruumi  lahutamatu  ja  jagamatu  terviklikkuse  ning  julgeoleku  ja  põhiseadusliku  korra  kindlustamine,  tagades  seejuures  elanikkonnakaitse  ja  ühiskonna  toimimise.   See  tähendab,  et  riigikaitse  ei  ole  kitsas  ülesanne Kaitseministeeriumi  valitsemisalas,  vaid  oluliselt laiem ja seega hõlmab eelnõu § 2 lg 1 p 1 rohkemat, kui eelnõu koostajad tõenäoliselt  eelnõu  ette  valmistades  silmas  pidasid.  Seda  toetab  KORKS  seletuskirjas  (lk  307  ja  308)  märgitu:  „Paragrahviga 134  luuakse  uus Kaitseministeeriumi  valitsemisala  infosüsteem.“  ja  Kaitseplaneerimise  infosüsteem  on  piiratud  juurdepääsuga  andmekogu,  et  tagada  ministeeriumile ja tema allasutustele ühine planeerimisalane platvorm.“   Palume normi täpsustada, et kaitseplaneerimise infosüsteemi (KAPLIS) pidamise eesmärgist  selguks seos  just Kaitseministeeriumi valitsemisala puudutavate ülesannetega. See  tähendab  eelnõu  muutmist  selliselt,  et  eesmärk  ei  ole  laia  riigikaitsega  seotud  tegevused,  vaid  konkreetselt Kaitseministeeriumi  valitsemisalas  riigi  sõjalise  kaitsmise  raames  läbiviidavate  tegevuste planeerimine ja muud sellega seotud tegevused.    Lisaks  sätestab  normi  p  2,  et  infosüsteemi  eesmärk  on  mh  võimaldada  riigikaitseliste  ressursside, sh inimressursi, planeerimist. Eelnõu seletuskirjas ei selgu, kas ja kuidas on see  norm seotud KORKS § 135 lg 3 alusel kehtestatava tsiviiltoetuse registriga, milles peetakse  samuti  arvestus  riigikaitseks  vajaliku  ressursi,  sh  ametikohtade,  üle  ning maksukorralduse  seaduse (MKS) § 17 lg 2 alusel kehtestatud maksukohustuslaste registri alamregistri töötamise 

.

2 (4)

seaduse (MKS) § 17 lg 2 alusel kehtestatud maksukohustuslaste registri alamregistri töötamise  registriga.    Palume  seletuskirjas  nimetatud  registrite  omavaheline  seos  välja  tuua  ja  selgitada,  kas  nimetatud registrites töödeldakse samu andmeid ja kui see nii on, siis märkida ka selle põhjus  ja vajadus.   2. Eelnõu § 10 – sätestab isikuandmete andmestiku regulatsiooni, kus nimetatakse andmed,  mida  andmestik  sisaldab  (isiku  üldandmed,  hariduse  ja  töökogemuse  andmed  ning  kaitseväekohustuslase tervisenõuetele vastavuse andmed, et hinnata isiku sobivust planeeritud  sõjaaja ametikohale või ülesandele).    KORKS § 136 lg 3 alusel kehtestatakse mobilisatsiooniregistri põhimäärus. Selle eelnõu § 4 lg  3 sätestab isikuandmed (kokku 22 punkti).   Palume  seletuskirjas  selgitada,  kas  ja  kuidas  erineb  käesolev  infosüsteem  selles  osas  mobilisatsiooniregistrist ning kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 11 lg 2 alusel kehtestud  kaitseväekohustuslaste registrist ning mis põhjusel erinevates registrites on samad andmed.    Soovitame  esitada  erinevate  omavahel  seotud  registrite  ja  infosüsteemide  võrdlus  eelnõu  seletuskirjas tabelina.   3. Eelnõu § 11 –  sätestab  andmeid  sisaldava  andmestiku, mis  on  vajalikud mh  riigikaitse  juhtimiseks ja planeerimisprotsesside läbiviimiseks.    KORKS  §  36  lg  2  kohaselt  on    alati  kriisiolukorra  juht  peaminister,  seaduse  või  riigi  kriisiplaaniga määratakse kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus (KORKS § 36 lg 5).    KAPLIS vastutav töötleja on Kaitseministeerium, volitatud töötlejad on Kaitsevägi, Kaitseliit,  Kaitseressursside Amet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Välisluureamet (eelnõu § 7 lg 1).    Eelnõu  seletuskiri  selgitab,  et  „Andmestik  hõlmab  muu  hulgas  andmeid  rahu-  ja  sõjaaja  võimete,  võimearenduse,  võimeprojektide,  riigikaitse  arengukava  eesmärkide,  otsustuspakettide, arengukavade meetmete ning nende elluviimise seire kohta. Samuti sisaldab  andmestik  andmeid  üksuste  lahingvalmiduse,  protsesside,  struktuuride,  vastutajate,  kooskõlastuste ja mõjuanalüüside kohta.“ ja „Näiteks saab infosüsteemis hinnata, milline mõju  on konkreetse hanke,  taristuobjekti või personaliressursi muudatusel  riigikaitse arengukavas  kavandatud võime saavutamisele.“ – seletuskirjas puudub teave selle kohta, kuidas andmestiku  kaudu  loodud  tervikvaade  jõuab  erinevate  vastutavate  isikuteni,  sh  peaministrini,  ja  kriisiolukorda,  sh  riigikaitselist  kriisiolukorda,  lahendavate  asutusteni  nagu  nt  Politsei  ja  Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet  või  näiteks mereolukorrateadlikkuse  loomise  ja  tagamise  võime  puhul Kliimaministeeriumini  ning  Justiits-  ja Digiministeeriumini,  kes  on  elutähtsat  teenust korraldavad asutused merealuse taristu osas (nt Estlinkid ja sidekaablid).   Palume seletuskirja täiendada.   4. Eelnõu § 11 p 4 –  sätestab,  et  andmestik  koosneb mh  riigikaitse  arengukava  (RKAK)  elluviimise andmetest ja selleks vajalike ressursside planeerimise infost.   

RKAK on laia riigikaitse arengukava, mitte valdkondlik arengukava, ning seetõttu peab see 

3 (4)

RKAK on laia riigikaitse arengukava, mitte valdkondlik arengukava, ning seetõttu peab see  andmestik  olema  juurdepääsetav  ja  kasutatav  kõikidele  ministeeriumidele  ja  asjakohastele  allasutustele, mitte ainult eelnõu § 7 lg-s 1 nimetatutele.    Palume seletuskirjas selgitada, kuidas on eelnõu koostajad arvestanud normi sisustamisel laia  riigikaitsega  ning  kuidas  teised  laia  riigikaitse  eest  vastutavad  osapooled  kõnealust  andmestikku  kasutada  saaksid.  Vajadusel  täiendada  eelnõu  asjakohaste  normidega,  mis  sätestavad teiste osapoolte õigused ja võimalused andmestiku kasutamiseks.   5. Eelnõu § 12  –  sätestab,  et  ressursiandmete  andmestikus  peetakse  arvestust  riigikaitseks  vajaliku vara, hangete ja eelarve üle.    Juhime tähelepanu, et riigikaitse ja sõjaline kaitse ei ole sünonüümid – sõjaline kaitse on osa  laiast riigikaitsest. Seetõttu ei ole selge, millise vara, hangete ja eelarve üle arvestust peetakse.  Kui arvestuse pidamine on seotud sõjalise kaitsega, siis peab see normist nähtuma.    Palume eelnõu täpsustada.   6. Eelnõu § 14 p 3 –  sätestab,  et  KAPLIS  võib  talle  pandud  ülesannete  täitmiseks  saata  andmeid  teistesse  rahvusvahelistesse,  riigi  või  kohaliku  omavalitsuse  andmekogudesse  turvaliste  kanalite  kaudu,  sealhulgas  saata  tsiviiltoetuse  registrisse  riigikaitse  arengukavast  tulenevaid ja riigikaitse planeerimiseks vajalikke tellimusi.    Juhime tähelepanu, et tsiviiltoetuste registri põhimääruse eelnõus puudub norm, mis nimetab  riigikaitse arengukavast  tulenevaid ja riigikaitse planeerimiseks vajalikke tellimusi. Seega ei  ole kaks põhimäärust omavahel kooskõlas ning ka tsiviiltoetuste registri põhimääruses peavad  sellised andmed olema nimetatud.    Lisaks palume seletuskirjas avada, mis on turvalised andmevahetuskanalid.   Palume kahte eelnõu võrrelda ja teha vajalikud täiendused.   Muud tähelepanekud   1. Eelnõu § 1 – kuna normi pealkirjas on nimetus esitatud esimesena ja asutamine teisena, siis  peab lõikes 1 reguleerima nimetust ja lõikes 2 asutamist.   2. Eelnõu § 3 lg 2 ja § 22 lg 2 viitavad  riigisaladuse  ja  salastatud  välisteabe  seadusele.  Sõjalise kaitse planeerimisega seotud võimed võivad olla seotud salastatud välisteabega.    Teeme  ettepaneku  eelnõus  ja  seletuskirjas  eraldi  välja  tuua,  mis  tasemel  salastatud  teavet  infosüsteemis töödeldakse ning milliseid meetmed rakendatakse, et tagada nii riigisaladuse kui  ka salastatud välisteabe tõhus kaitse.   3. Eelnõu § 19 lg 2 – norm sätestab, et logikirje peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:  toimingu teinud kasutaja ees- ja perekonnanimi, toimingu tegemise täpne kuupäev ja kellaaeg,  toimingu liik ja sisu.    Ebaselgeks  jääb, mis  eesmärk on  sõnal  „vähemalt“ – kui  rohkem andmeid  ei  ole vaja,  kui  kolmes punktis nimetatud andmed, siis on sõna „vähemalt“ tarbetu ja tuleb eelnõust välja jätta. 

Kui aga on rohkem andmeid vaja, siis tuleb need nimetada. Kui neid nimetada ei ole võimalik, 

4 (4)

Kui aga on rohkem andmeid vaja, siis tuleb need nimetada. Kui neid nimetada ei ole võimalik,  siis esitada põhjendus, miks neid ei saa nimetada ja seletuskirjas tuua näiteid, millised andmed  need võiksid olla.    4. Eelnõu § 20 lg 1 p-d 1 ja 2 – norm kordab KORKS § 137 lõiget 5, määruse eelnõus piisab  viitest KORKS § 137 lõikele 5.   Lisaks: lg 1 sissejuhatavas lauseosas on „pärast isiku kaitseväekohustuse lõppemist või surma“  ja  seletuskirjas  viidatakse  säilitamistähtaegade  osas  KORKS  §  137  lg-le  5  ning  samuti  märgitakse, et „Punkti 1 kohaselt säilitatakse isikut tuvastavaid andmeid ning andmeid isiku  kaitseväeteenistuse  käigu  kohta  kuni  50  aastat.  Pikem  säilitamistähtaeg  on  põhjendatud  vajadusega  tagada  andmete  kasutatavus  riigikaitseliste  ülesannete  täitmisel,  võimaldada  vajaduse  korral  kontrollida  isiku  kaitseväeteenistusega  seotud  asjaolusid  ning  säilitada  riigikaitseliselt  oluline  ajalooline  teave.  Samuti  võimaldab  see  lahendada  võimalikke  hilisemaid õiguslikke küsimusi, mis võivad olla seotud isiku teenistuskäiguga.“   Palume eelnõu seletuskirjas avada, miks on pärast isiku surma vaja andmeid säilitada kuni 50  aastat – pärast isiku surma ei saa ta täita riigikaitselisi ülesandeid.    Mis põhjusel on vaja kontrollida surnud isiku kaitseväeteenistusega seotud asjaolusid ning kas  ja kuidas on see ajalooliselt oluline teave (palume tuua näiteid ajalooliselt olulise teabe kohta).  Samuti tekib küsimus, millised õiguslikud küsimused võivad nt 35 aastat pärast isiku surma  olla seotud tema teenistuskäiguga.    Veelgi  enam  – mis  põhjusel  peavad  sellised  andmed  olema  säilitatud  infosüsteemis, mille  eesmärk on võimete, ressursside, tegevuste ja protsesside planeerimine ja hindamine ning olla  andmebaasiks riigikaitseliste otsuste ettevalmistamiseks ja ohuhinnangute analüüsiks. Palume  hinnata, kas KAPLIS on see infosüsteem, kuhu sisuliselt sobib ajaloolise teabe säilitamine või  on selleks sobivam mõni muu valdkondlik infosüsteem.   Palume  seletuskirja  selgitustega  täiendada  ja  valdkondlikke  infosüsteeme  analüüsides  leida  selliste andmete säilitamiseks sisuliselt sobiv infosüsteem.   5. Seletuskirja 8. osa  ja määruse preambulis esitatud KORKS normid on erinevad. Palume  parandada ja esitada õige volitusnorm.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär