Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Kaitseministeerium Teie: 14.09.2026 nr KAM/26-1003/01-1K Meie: 24.09.2026 nr 7-2/26-01763-2

      Kaitseministri määruse "Mobilisatsiooniregistri põhimäärus" kooskõlastamine

  Austatud minister     Kaitseministeerium  on  Riigikantseleile  kooskõlastamiseks  esitanud  kaitseministri  määruse  „Mobilisatsiooniregistri  põhimäärus“  eelnõu.  Riigikantselei  kooskõlastab  eelnõu  järgmiste  märkustega arvestamisel.   Sisulised märkused   1. Eelnõu § 1 lg 2 sätestab, et sõjaaja üksuse varustuses olevate materiaalsete vahendite üle  arvestuse pidamine reguleeritakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS) § 137 lõike 4  alusel  kehtestatud  määruses  ja  käesolevas  eelnõus  seda  ei  reguleerita.  Seletuskirjas  põhjendatakse  seda  järgmiselt:  „Kuivõrd  sõjaaja  üksuste  lahinguvalmiduse  ja  varustuse  planeerimise  platvorm  on  koondatud  KORKS  §  137  alusel  kehtestatud  kaitseplaneerimise  infosüsteemi,  ei  ole  enam  otstarbekas  andmetöötluse minimaalsuse  põhimõtte  järgi  pidada  mobilisatsiooniregistris  arvestust  sõjaaja  üksuste  materiaalsete  vahendite  üle.  Seetõttu  täpsustatakse  lõikega  2,  et  sõjaaja  üksuse  varustuses  olevate  materiaalsete  vahendite  üle  arvestuse  pidamine  reguleeritakse  kriisiolukorra  ja  riigikaitse  seaduse  §  137  lõike  4  alusel  kehtestatud määruses.“   Esiteks: KORKS § 136  lg 5  sätestab,  et mobilisatsiooniregister  sisaldab mh  sõjaaja üksuse  varustatuse  andmeid.  Leiame,  et  käesolev  eelnõu  ja  KORKS  on  selles  osas  vastuolus  –  KORKS  sätestab,  et  mobilisatsiooniregistri  põhimääruses  need  andmed  sätestatakse,  aga  määrus sellele normile ei vasta.    Teiseks: KORKS § 137  lg  4  alusel  kehtestatava määruse  „Kaitseplaneerimise  infosüsteemi  põhimäärus“ eelnõu, mis on edastatud kooskõlastamisele, sellist andmekoosseisu ette ei näe.   Eelnõu tuleb täiendada ja põhimääruse sisustamisel tuleb lähtuda KORKS-s sätestatust.  2. Eelnõu § 4 lg 1 p 11 sätestab,  et  sõjaaja üksuse kohta kantakse digitaalsesse  registrisse  mh  väljaõppe andmed.  

Sõjaväeline  väljaõpe  on  defineeritud  kaitseväeteenistuse  seaduse  (KVTS)    §  6  lg-s  1: 

.

2 (4)

Sõjaväeline  väljaõpe  on  defineeritud  kaitseväeteenistuse  seaduse  (KVTS)    §  6  lg-s  1:  sõjaväeline väljaõpe on Kaitseväe nõuetele vastav  teadmiste, oskuste, vilumuste  ja hoiakute  kogum, mis on vajalik teenistusülesannete edukaks täitmiseks rahu- ja sõjaajal.   Palume kontrollida, kas eelnõu § 4  lõike 1 punktis 11 nimetatud „väljaõpe“ katab piisavalt  KORKS § 136 lõike 5 punktis 1 nimetatud üksuse ettevalmistuse andmeid, ja võtta arvesse, et  kuni  30.09.2026.  a  kehtiva  riigikaitseseaduse  (RiKS)  alusel  kehtestatud  kaitseministri  15.05.2022.  a  määruse  nr  9  „Mobilisatsiooniregistri  põhimäärus“  §  4  lg  1  p-des  6  ja  10  nimetatud valmidusaste ja kiirusklass on käesolevast eelnõust välja jäetud.    Samuti palume seletuskirjas selgitada, kas väljaõppe andmed hõlmavad ka nt reservis olevate  isikute  riiklikku  järelevalvesse  kaasamise  raames  läbitud  väljaõppe  andmeid  (nt  on  isik  läbinud abipolitseiniku väljaõppe). Palume eelnõu  ja seletuskirja täiendada. 3.   KORKS § 136 lõike 5 punkt 2 hõlmab ka üksusele vajaliku väljaõppega reservis olevat  isikut.  Eelnõu  §  3  lõike  2  punkt  1  ja  §  4  lõige  3  seovad  isikute  ringi  kitsamalt  ametikohale  nimetamise ja üksusesse kuulumisega ning välistavad sõjaaja ametikoha nõuetele mittevastava  isiku.  Eelnõu  seletuskiri  toetab  KORKS-s  sätestatut  ja  märgib,  et  registris  peab  saama  üksusega siduda ka isiku, kes ei ole sõjaaja ametikohale nimetatud, kuid kelle väljaõpe sobib  üksuses teenimiseks.   Palume eelnõu muuta ja viia see KORKS-ga kooskõlla.   4. Eelnõu § 4 lg 2 p 11  kohaselt  kantakse  registrisse  sõjaaja  ametikoha  kohta  andmed  ametikohal nõutava riigisaladusele juurdepääsu loa vajaduse ja taseme kohta ning eelnõu § 4  lg  3  p  21  kohaselt  sõjaaja  ametikohale  nimetatava  ja  üksusesse  kuuluva  isiku  kohta  riigisaladusele juurdepääsu loa andmed.   KVTS  §  71  lg  1  defineerib  vabatahtliku  teenistuse:  vabatahtlik  teenistus  on  Kaitseväes  tähtajaliselt  koosseisuvälisele  sõjaväelise  auastmega  ametikohale  nimetatud  reservis  oleva  isiku  osalemine  Kaitseväe  ülesannete  täitmisel.  Vabatahtlikus  teenistuses  olev  isik  allub  Kaitseväe korraldusele ja juhtimisele.   Palume  eelnõu  koostajal  analüüsida,  kas  KORKS  normid  võimaldavad  vabatahtliku  teenistusega seoses  registris arvestust pidada  isiku välisteabe  juurdepääsusertifikaadi  (EL  ja  NATO) olemasolu üle.    Põhjendame analüüsivajadust sellega, et mobilisatsiooni korral võib olla vajadus kutsuda välja  isikuid,  kelle  ametikoht  eeldab  salastatud  välisteabe  töötlemist,  seega  võiks  olla  teada,  kas  isikul on kehtiv välisteabe juurdepääsusertifikaat.   5. Eelnõu § 4 lg 3 p-d 12 ja 16 nimetavad  registrisse  kantavateks  andmeteks  ka  antropomeetrilised andmed ja isikuplaadi väljastamise kuupäeva.   KORKS § 136 lg 5 p 2 nimetab, millised andmeid register sisaldab: sõjaaja üksuse koosseisus  oleva  isiku  ja  üksusele  vajaliku  väljaõppega  reservis  oleva  isiku  üldandmed,  hariduse,  väljaõppe,  töö-  või  ametikoha,  veregrupi,  tervisenõuetele  vastamise,  mobilisatsioonist  ja  lisaõppekogunemisel  osalemise  kohustusest  vabastamise,  riigisaladusele  juurdepääsu  loa  ja 

3 (4)

lisaõppekogunemisel  osalemise  kohustusest  vabastamise,  riigisaladusele  juurdepääsu  loa  ja  Eestist lahkumise piirangu andmed.   KORKS § 136 lg 4 p 2 võimaldab põhimääruses mh sätestada registrisse kogutavate andmete  täpsema koosseisu.   Eelnõus  mh  nimetatud  mootorsõiduki  juhtimisõiguse,  antropomeetriliste  andmete  ja  isikuplaadi  väljastamise  kuupäeva  puhul  tuleb  kontrollida  ja  seletuskirjas  selgitada, millise  KORKS-s  nimetatud  andmekategooria  täpsustusega  on  tegemist.  Juhtimisõigus  võib  olla  seostatav väljaõppega, kuid antropomeetria ja isikuplaadi puhul ei ole seos sama ilmne.    Juhime  tähelepanu,  et  eelnõu  seletuskirjas  nimetatakse  lisaks  ka  karistatuse  andmeid, mida  eelnõu tekstis ei ole. Kui ka neid andmeid on vaja põhjendatud juhul töödelda, siis peab ka  nende andmete töötlemiseks olema KORKS-s õiguslik alus.    Palume  eelnõus  sätestatud  andmeid  kõigi KORKS §-s  136  sätestatud  andmekategooriatega  võrrelda,  veendumaks,  et määruse  eelnõus  sätestatu  ulatus  ei  lähe kaugemale,  kui KORKS  võimaldab; eelnõu seletuskirjas need seostada ja vajaduse korral eelnõu täpsustada.   6. Eelnõu § 9 lg 4 sätestab isikuandmete säilitamise tähtaja. Norm kordab KORKS § 136 lg-s  6 sätestatut. Rakendusaktis ei korrata seaduses sätestatut, vajaduse korral saab eelnõus viidata  asjakohasele seaduse sättele.   Lisaks: seletuskiri ei selgita isikuandmete säilitamise tähtaegu. Palume seletuskirja täiendada.   7. Eelnõu § 10 lg 2  sätestab, et registriandmetele võimaldatakse juurdepääs vajaduspõhiselt  ning kooskõlas riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega.   Eelnõu § 10  lg 4 p 8 sätestab, et  juurdepääsu võimaldamiseks peab  isik või asutus esitama  volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles on märgitud isiku riigisaladusele juurdepääsu loa  tase.   Teeme  ettepaneku  eelnõus  ja  seletuskirjas  eraldi  välja  tuua,  mis  tasemel  salastatud  teavet  registris töödeldakse ning milliseid meetmed rakendatakse, et tagada nii riigisaladuse kui ka  salastatud välisteabe tõhus kaitse. Sellest selgub ka, millise taseme riigisaladusele juurdepääsu  luba peab isikul olema, selleks, et tal oleks juurdepääs registriandmetele.   Lisaks:  normi  sissejuhatav  lauseosa  märgib  „vähemalt  järgmised  andmed“  –  mis  sisuline  olulisus on sõnal „vähemalt“ ja millised võivad olla need andmed, mida isik või asutus võib  esitada  ja  mille  alusel?  Kui  sõnal  „vähemalt“  puudub  sisuline  olulisus,  siis  tuleb  see  sissejuhatavast lauseosast välja jätta.   Eelnõu § 13 lg 2 kohaselt peab järelevalvet  tegeval  isikul olema vähemalt salajasel  tasemel  riigisaladusele juurdepääsu luba. Kuivõrd järelevalve teostamine on sisuliselt midagi muud kui  tavapärane registrile juurdepääs ja andmete töötlemine, siis tekib küsimus, kas on piisav, kui  järelevalve  teostajal on vähemalt  salajasel  tasemel  luba, või on praktikas vaja  luba, mis on  täiesti salajane? Palume seda seletuskirjas avada.   Muud tähelepanekud  

1. Eelnõu § 1 lg 1 määrab mobilisatsiooniregistrile lühendi „register“, eelnõu § 3 lg 1 sätestab, 

4 (4)

1. Eelnõu § 1 lg 1 määrab mobilisatsiooniregistrile lühendi „register“, eelnõu § 3 lg 1 sätestab,  et  registrit  peetakse  ühetasandilise  digitaalse  andmekoguna  ja  eelnõu §  4  nimetab  andmed,  mida kantakse digitaalsesse registrisse. Seletuskirjas märgitakse, et „digitaalses andmekogus  ehk  registri  põhiosas  töödeldakse  mobilisatsiooni  ettevalmistamiseks  ja  korraldamiseks  vajalikke andmeid (üksused, väljaõppe saanud isikud).“   Jääb  ebaselgeks,  miks  on  registri  juures  täiend  „digitaalne“  vajalik,  kui  see  register  ongi  digitaalne. Selline täiend viitab, nagu oleks olemas ka register, mis ei ole digitaalne. Sellise  ebaselguse vältimiseks palume kasutada „register“ ilma täiendita.   2. Eelnõu § 13  sätestab järelevalvega seonduva. Märgime, et normist peab selguma, mis liiki  järelevalvega seonduvat reguleeritakse.   Palume eelnõu täiendada.   3. Eelnõu § 15  reguleerib registri järjepidevust, seletuskirjas märgitakse järgmist: „Eelnõu §-s  15  tuuakse välja,  et  tegemist  ei ole uue  registriga ning  seni kaitseministri  15. märtsi 2022.  aasta määrusega  nr  9  „Mobilisatsiooniregistri  põhimäärus“  kehtestatud  põhimääruse  alusel  andmekogusse  kantud  andmete  töötlemine  jätkub  käesoleva  eelnõu  kohase  määruse  jõustumisel määruses kehtestatud korras.“    Seletuskirjas  tuleb  välja  tuua,  et  käesoleva  eelnõu  kohaselt  ei  töödelda  enam  kõiki  hetkel  kehtivas määruses nimetatud andmeid (nt kehtiva määruse § 4 lg 1 p-d 5 ja 6, 9 ja 10), samuti  tuleb välja tuua, mis nendest andmetest saab – kas need arhiveeritakse? Kui jah, siis millisel  alusel? Samuti – üleminekusätte vajaduse ilmnemisel palume see eelnõus esitada.      Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär