ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Kaitseministeerium

[email protected]

Teie 17.09.2026 nr 5-2/26/20-2

Meie 24.09.2026 nr 2.3-5/26/3696-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks kaitseministri määruse

„Kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimäärus“ eelnõu.

Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu §-s 2 on toodud kaitseplaneerimise infosüsteemi (KAPLIS) eesmärk, mis meie

hinnangul on laiem kui KORKS1 § 137 lõikes 1 sätestatud eesmärk. Nimelt on KORKS §

137 lõike 1 kohaselt KAPLIS andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitse

planeerimise ja kaitsevõime korraldamisega seotud andmete, rahu- ja sõjaaja

äriprotsesside haldamise, rahu- ja sõjaaja võimete ja ressursside, hankevajaduse

kavandamise ja eelarveliste otsuste tegemise ning Kaitseministeeriumi valitsemisala

strateegiliste andmevarade üle. Seega määrab seadus kindlaks nii andmekogu arvestusliku

funktsiooni kui ka objektid, mille üle arvestust peetakse.

Samas eelnõu § 2 lõike 1 punktides 2–4 ja lõikes 2 nähakse aga lisaks ette andmekogu

andmete kasutamine ressursside planeerimiseks, jaotamiseks ja kasutamiseks sündmuste

ning protsesside juhtimisel, rahu- ja sõjaaja riigikaitseliste tegevuste ja valmisoleku

hindamisel, analüütilise ja strateegilise andmebaasi loomiseks, riigikaitseliste otsuste

ettevalmistamiseks, ohuhinnangute analüüsiks, riigi julgeoleku tagamiseks ning

statistilistel eesmärkidel koos teiste Kaitseministeeriumi valitsemisala andmekogudega.

Leiame, et nende eesmärkide puhul ei ole tegemist üksnes KORKS § 137 lõikes 1

sätestatud eesmärgi täpsustamistega, vaid eraldiseisvate andmete töötlemise eesmärkide

ja viisidega. Kui lähtuda eelnõus toodust, siis võiks KAPLIS andmeid kasutada mitte

ainult seaduses nimetatud objektide üle arvestuse pidamiseks, vaid üldiselt riigikaitseliste

ja riigi julgeolekuga seotud tegevuste juhtimiseks, hindamiseks, analüüsimiseks ja

statistika tegemiseks. Selline regulatsioon laiendab aga määrusega seaduses sätestatud

andmetöötluse eesmärki.

Rõhutame, et andmekogu eesmärk ei ole ainult andmekogu kirjeldav säte, vaid määrab

kindlaks andmekogus toimuva andmetöötluse lubatud piirid. Andmekogude juhendis2

oleme selgitanud, et andmekogu eesmärk peab olema sätestatud seaduses, kuna see

moodustab andmekogu asutamise volitusnormi tuuma. Seadusest peab selguma, millisel

eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu luuakse. Sealjuures peab eesmärk

olema piisavalt konkreetne, et selle alusel oleks võimalik kontrollida andmekogu pidamise

õiguspärasust ja isikuandmete töötlemise ulatust ning hinnata, kas tegelikult kogutavad ja

1 Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus 2 Andmekogude juhend

2 (8)

kasutatavad andmed on eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Andmete kogumine,

töötlemine või analüüsimine ei saa olla eesmärk iseenesest, vaid üksnes seaduses

sätestatud ülesande täitmise vahend.

Ühtlasi oleme seoses andmekogu eesmärgiga selgitanud, et üldsõnaline eesmärk ei ole

piisav olukorras, kus andmekogu sisaldab ulatuslikult isikuandmeid või tundlikke

isikuandmeid. Selgeks eesmärgiks ei saa pidada abstraktset viidet näiteks avaliku korra

tagamisele või asutuse töö korraldamisele, kui selline sõnastus ei võimalda kindlaks teha,

milliste konkreetsete ülesannete täitmiseks andmeid kasutatakse. Mida laiemalt on

eesmärk sõnastatud, seda vähem on võimalik selle alusel piiritleda kogutavate andmete

koosseisu, andmete kasutajaid, andmete ühendamist teiste andmekogude andmetega ja

andmete edasist kasutamist.

Samuti on Justiits- ja Digiministeeriumi juhistes3 (JDM juhend) märgitud, et andmekogu

puhul tuleb seaduses sätestada, millisel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks

andmeid töödeldakse. Andmekogu peetakse seadusest tuleneva ülesande täitmise

lihtsustamiseks ning eelnõu koostajal tuleb põhjendada isikuandmete töötlemise vajadust

ja ulatust. Juhises on ühtlasi märgitud, et andmetöötluse eesmärgid peavad olema selged

ja konkreetsed.

Antud eelnõu puhul ei nähtu eelkõige KORKS § 137 lõikest 1, et KAPLIS eesmärk oleks

üldiselt riigi julgeoleku tagamine, ohuhinnangute analüüsimine, sündmuste ja protsesside

operatiivne juhtimine või andmete kasutamine statistilistel eesmärkidel koos teiste

Kaitseministeeriumi valitsemisala andmekogudega. Juhime tähelepanu sellele, et ka

riigikaitse või riigi julgeoleku tagamine on sedavõrd avar ülesanne, et selle käsitamine

iseseisva andmetöötluse eesmärgina ei võimalda määrata KAPLIS-s toimuva töötlemise

piire. Samuti ei ole statistilistel eesmärkidel andmete kasutamine piisavalt selge, kuna

sättest ei nähtu, millist statistikat koostatakse, millise seadusest tuleneva ülesande

täitmiseks seda tehakse, kas kasutatakse isikustatud või isikustamata andmeid ega ka see,

milliste teiste andmekogude andmetega KAPLIS andmeid kavatsetakse ühendada. Eelnõu

§ 2 lõike 2 praegune sõnastus võimaldaks seetõttu KAPLIS andmeid kasutada

määratlemata ulatuses teisestel eesmärkidel.

Samuti ei kirjelda iseseisvat avalikku ülesannet ega andmetöötluse eesmärki eelnõu § 2

lõike 1 punktis 4 kasutatud sõnastus, mille kohaselt luuakse analüütiline ja strateegiline

andmebaas. Andmebaasi loomine, andmete koondamine ja analüüsivõimekuse tagamine

on tehnilised või korralduslikud vahendid, mitte eesmärk, mis iseenesest õigustaks

andmete kogumist, ühendamist ja edasist kasutamist. Sättest peab nähtuma konkreetne

seadusest tulenev ülesanne, mille täitmiseks analüüsi tehakse ning analüüsi ulatus peab

jääma KORKS § 137 lõikes 1 sätestatud eesmärgi piiridesse. Ühtlasi ei ole andmekogu

andmete kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamine samuti käsitatav andmekogu iseseisva

pidamise eesmärgina. Kättesaadavus ja terviklus on andmekogu pidamisel ja turvalisuse

tagamisel järgitavad nõuded. Need ei põhjenda, milliste avalike ülesannete täitmiseks

andmeid kogutakse ega seda, millistel eesmärkidel võib neid kasutada.

KORKS § 137 lõige 4 annab valdkonna eest vastutavale ministrile volituse kehtestada

andmekogu põhimäärus ning reguleerida selles andmekogu pidamise korralduslikke

küsimusi. Nimetatud volitus ei anna aga määruse andjale õigust seaduses sätestatud

andmekogu eesmärki laiendada ega luua uusi isikuandmete töötlemise eesmärke. Määrus

peab jääma volitusnormi piiridesse ning võib seaduses sätestatud eesmärki üksnes

täpsustada ulatuses, mis on vajalik seadusega ette nähtud arvestuse pidamise

korraldamiseks. Andmete kasutamise eesmärgid, mis ei ole hõlmatud KORKS § 137

lõikega 1 vajavad aga seaduslikku alust ega saa tugineda üksnes põhimääruse §-le 2 või

3 Andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhised eelnõu koostajale

3 (8)

seletuskirjas esitatud üldistele riigikaitselistele vajadustele.

Seetõttu palume viia eelnõu § 2 kooskõlla KORKS § 137 lõikega 1 ning siduda

andmekogu pidamise eesmärk selgelt ja vahetult seaduses nimetatud arvestuse

pidamisega. See tähendab, et eelnõust tuleks välja jätta eesmärgid ja kasutusviisid, mida

KORKS § 137 lõige 1 ei hõlma, sh üldine viide riigi julgeoleku tagamisele, ohuhinnangute

analüüsile, sündmuste ja protsesside juhtimisele ning statistilisele kasutamisele koos teiste

andmekogudega. Juhul kui eelnõu koostaja peab aga selliseid andmetöötluse eesmärke

KAPLIS toimimiseks vajalikuks, tuleb täiendada KORKS § 137 lõiget 1 ning sätestada

seaduses selgelt vastavad ülesanded, andmete kasutamise eesmärgid ja andmetöötluse

piirid. Seadusliku aluse puudumist ei saa kõrvaldada seletuskirjas esitatud põhjendustega

ega määruse tasandil eesmärgi laiendamisega.

2. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt ei ole infosüsteemi kantud andmetel kolmandate isikute suhtes

õigusi loovat tähendust. Ebaselgeks jääb sätte vajalikkus. AvTS § 436 lõike 4 kohaselt

antakse andmekogu andmetele õiguslik tähendus seadusega, mistõttu ei ole sellisel kujul

andmete õigusliku tähenduse reguleerimine ministri määruse tasandil vajalik ega

asjakohane. Teeme ettepaneku § 3 lõige 1 eelnõust välja jätta.

3. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt kehtestatakse andmekogule ja selles sisalduvatele andmetele

juurdepääsupiirangud avaliku teabe seaduse ja salastatud välisteabe seaduse alusel. Samas

ei selgu eelnõust, kas selle sättega soovitakse kehtestada uus juurdepääsupiirang või

üksnes viidata kehtivate seaduste kohaldamisele. Juhul kui soov on kehtestada uus

juurdepääsupiirang, siis tuleb seaduses määrata piiranguga hõlmatud teave ja kaitstav huvi

ning põhjendada piirangu vajalikkust. Kui sätte eesmärk on aga üksnes viidata avaliku

teabe seaduse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaldamisele, puudub

sättel iseseisev regulatiivne sisu. Soovitame sätte eelnõust välja jätta.

4. Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab, et infosüsteemi peetakse infotehnoloogilise andmekoguna ning

selle andmeid töödeldakse ja säilitatakse digitaalsel kujul. Leiame, et tegemist on

sisuliselt deklaratiivse sättega. AvTS § 431 lõike 1 järgi on andmekogu oma olemuselt

infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum. Infosüsteem on defineeritud

küberturvalisuse seaduses ning selle järgi kujutabki infosüsteem endast digitaalset

andmete töötlemist. Kuna eelnõust tervikuna on niigi üheselt selge, et KAPLIS on

digitaalne infosüsteem, siis soovitame sätte põhimäärusest välja jätta.

5. Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt on infosüsteemi ja selles töödeldavate andmete kaitsetarve

konfidentsiaalsuse, tervikluse ja käideldavuse osas väga suur. Juhime tähelepanu, et

Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. aasta määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide

küberturvalisuse nõuded“ kohaselt määratakse andmetele turvaklass ning andmekogule

sellest lähtuv turbeaste. Andmete turvaklassi väljendatakse käideldavuse, tervikluse ja

konfidentsiaalsuse turvaosaklasside kombinatsioonina KTS ning andmekogu turbeaste

võib olla kõrge, keskmine või madal. Eelnõus toodu mõiste väga suur kaitsetarve ei vasta

aga nimetatud määruses kasutatavale turvaklassi ega turbeastme tähistusele.

Palume § 4 lõiget 2 täiendada ning märkida eelnõus andmete turvaklass ja andmekogu

turbeaste määruse nr 121 §-des 7–9 sätestatud tähistuses. Lisaks tuleks seletuskirjas

selgitada, millise andmete tähtsuse ja võimaliku kahju hindamise tulemusel turvaklass

ning turbeaste määrati.

6. Eelnõu § 4 lõigete 3 ja 4 iseseisev õiguslik tähendus jääb ebaselgeks. Nimelt on eelnõu §

4 lõikes 3 sätestatud, et turvameetmete rakendamisel lähtutakse Eesti infoturbestandardist

(E-ITS). Samas E-ITS rakendamise kohustus tuleneb juba küberturvalisuse valdkonna

õigusaktidest. Samuti ei ole selgitatud, miks on vajalik sätestada põhimääruses

andmekogu turbeviisina tuumikturve ning milline õiguslik või korralduslik tagajärg selle

4 (8)

määratlusega kaasneb. Juhul kui tegemist on E-ITS rakendamisel tehtava tehnilise või

metoodilise valikuga, ei ole selle sätestamine põhimääruses põhjendatud.

Samuti sätestab eelnõu § 4 lõige 4 üksnes üldise nõude, et andmevahetus toimub

õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras. Paistab, et sätte mõte on kinnitada, et KAPLIS

ei vaheta andmeid ilma õigusliku aluseta, kuid see nõue kehtib ka ilma põhimääruse

vastava sätteta. Igasugune andmete saamine ja edastamine peab niigi põhinema õigusaktil

ning vastama andmekogu eesmärgile ja kohaldatavatele andmekaitsenõuetele.

Andmeandjad, andmesaajad, vahetatavate andmete koosseis ja andmevahetuse eesmärk

tuleb sätestada eelnõu andmete töötlemist reguleerivates sätetes.

Lisaks tuleneb AvTS § 439 lõikest 5 üldreegel, et andmevahetus riigi infosüsteemi

kuuluvate andmekogudega ja nende andmekogude vahel toimub läbi riigi infosüsteemi

andmevahetuskihi. Seega ei ole eelnõu § 4 lõike 4 üldine viide õigusaktides sätestatud

juhtudele ja korrale vajalik ka andmevahetuse tehnilise kanali määramiseks.

Leiame, et eelnõu § 4 lõiked 3 ja 4 tuleks põhimäärusest välja jätta või põhjendada nende

sätete eraldiseisvat õiguslikku eesmärki ja sõnasta need vastavalt sellele ümber.

7. Eelnõu § 1 lõikes 1 nimetatakse KAPLIS-t piiratud juurdepääsuga andmekoguks. Juhime

tähelepanu sellele, et juurdepääsupiirang kehtestatakse konkreetsele teabele seaduses

sätestatud aluse ja kaitstava huvi järgi. Andmekogu üldine nimetamine piiratud

juurdepääsuga andmekoguks ei asenda andmekogus sisalduva teabe liigipõhist hindamist

ega konkreetse juurdepääsupiirangu aluse kindlaksmääramist. Isegi juhul, kui kogu

andmekogus sisalduvale teabele peakski kohalduma AvTS-s või mõnes eriseaduses

sätestatud juurdepääsupiirangu alus, ei ole seda vaja andmekogu põhimääruses eraldi

sätestada, kuna asjaomane juurdepääsupiirang tuleneb vahetult seadusest. Palume eelnõu

§ 1 lõiget 1 muuta sellist, et välja jääb see osa, mille järgi on tegemist piiratud

juurdepääsuga andmekoguga.

8. Eelnõu § 7 kohaselt on andmekogu volitatud töötlejad Kaitsevägi, Kaitseliit,

Kaitseressursside Amet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Välisluureamet. Samas

nähtub eelnõust ja seletuskirjast, et nimetatud asutused töötlevad andmeid oma pädevuse

ja tööülesannete ulatuses, sisestavad andmeid, määravad kasutajaid ning vastutavad enda

tehtud toimingute õiguspärasuse eest. Siinjuures peame vajalikuks selgitada, et asutus, kes

määrab oma avaliku ülesande täitmisel iseseisvalt (või on seda teinud tema eest

seadusandja) kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgi või olulised vahendid, ei saa

selles ulatuses olla volitatud töötleja. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid vastutava

töötleja nimel ja tema dokumenteeritud juhiste alusel. Asjaolu, et asutus kuulub

Kaitseministeeriumi valitsemisalasse või kasutab Kaitseministeeriumi hallatavat

infosüsteemi, ei ole piisav alus tema käsitamiseks volitatud töötlejana.

Palume iga §-s 7 nimetatud asutuse tegelikku rolli uuesti hinnata ning seletuskirjas

selgitada, milliseid toiminguid teeb iga asutus Kaitseministeeriumi nimel ja juhiste alusel

ning milliseid toiminguid enda seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Samuti tuleb

kindlaks määrata, kes otsustab isikuandmete töötlemise eesmärkide ja oluliste vahendite

üle, kes määrab andmete kasutamise ulatuse, kes otsustab andmete edastamise,

parandamise ja kustutamise ning kes vastab andmesubjekti taotlustele. Kui mõni asutus

määrab töötlemise eesmärgid ja vahendid koos Kaitseministeeriumiga, tuleb hinnata, kas

tegemist võib olla kaasvastutavate töötlejatega.

JDM juhendis on selgitatud, et kui andmekogu kaudu täidavad oma ülesannet mitu asutust,

siis on nad koos andmekogu haldajaga kaasvastutavad töötlejad. Sellisel juhul tuleb

seaduse tasandil määrata kindlaks isikuandmete kaasvastutavad töötlejad ning

andmekogu põhimääruses sätestada, kellel täpselt millised kohustused on.

5 (8)

9. Lisaks juhime tähelepanu sisulisele vastuolule eelnõu § 7 lõike 2 ja § 8 vahel. Nimelt

täidab eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt andmekogu tehnilise uuendamise, majutamise ja

käigushoidmise ülesandeid Kaitsevägi. Samas § 8 punktides 1, 2, 4 ja 5 omistatakse

andmekogu tehnilise keskkonna haldamise, tehnilise käideldavuse, varundamise,

süsteemsete logide säilitamise ning tehnilise arendamisega seotud ülesanded üldiselt

kõigile volitatud töötlejatele. Leiame, et selline regulatsioon ei võimalda üheselt kindlaks

teha, milline asutus millise ülesande eest tegelikult vastutab.

Palume eristada Kaitseväe tehnilised ülesanded teiste asutuste sisulistest

andmetöötlusülesannetest ning määrata selgelt kindlaks, milliseid ülesandeid iga töötleja

täidab ja mille eest vastutab.

10. Eelnõu §-des 10–12 esitatud andmekoosseis ei ole piisavalt täpne ega ammendav. Näiteks

hankeprojektide juhtimise andmed ei näita, kas töödeldakse hanke nimetust, menetluse

liiki, maksumust, tähtaegu, vastutava isiku nime, pakkuja andmeid, lepinguandmeid või

muid andmeid. Sama puudutab ka varasid, varusid, hooldushaldust, taristut,

eelarveotsuseid ja strateegilisi andmevarasid. Samuti ei selgu, kas töökogemuse andmed

hõlmavad tööandjat, ametikohta, töösuhte kestust, tööülesandeid, teenistuskäiku või muid

isiku varasemat tegevust kirjeldavaid andmeid. Lisaks nimetatakse seletuskirjas ka

teenistuskäigu andmeid, mida määruse § 10 andmekoosseisus eraldi üldse ei ole.

Selgitame, et andmekogu põhimäärusest peab üheselt selguma, milliseid konkreetseid

andmeid ja milliste andmesubjektide kohta andmekogus töödeldakse. Andmekategooriate

nimetamine üldiste valdkondade või protsesside kaudu ei võimalda hinnata andmete

töötlemise vajalikkust, eesmärgipärasust ega kooskõla seadusega. Andmekaitse

Inspektsioon on andmekogude juhendis selgitanud, et põhimäärus peab sisaldama

andmekogusse kogutavate andmete ammendavat loetelu ning loetelust peab selguma ka

see, kelle kohta andmeid kogutakse. Kui andmekoosseis on väga mahukas, võib selle

esitada põhimääruse lisana. Sama põhimõte tuleneb JDM juhendist, mille kohaselt ei ole

sellised mõisted nagu „isiku üldandmed“ või „isiku kohta käivad andmed“ ilma täpsema

andmekoosseisuta piisavad.

Palume eelnõu tekst ja seletuskiri omavahel kooskõlla viia ning kõik töödeldavad andmed

põhimääruses ammendavalt nimetada.

11. KORKS § 137 lõike 3 punkt 3 lubab KAPLIS töödelda kaitseväekohustuslase

tervisenõuetele vastavuse andmeid. Eelnõu § 13 punkt 3 võimaldab saada Kaitseväe

meditsiini infosüsteemist terviseseisundi hindamise otsuseid. Selgusetuks jääb nende

sätete omavaheline seos. KORKS-s nimetatud tervisenõuetele vastavuse andmed ei pruugi

hõlmata terviseseisundi hindamise otsuse täielikku sisu, põhjendusi ega otsuse aluseks

olevaid meditsiinilisi andmeid. Kui andmekogu eesmärgi täitmiseks on vajalik üksnes

teave selle kohta, kas isik vastab konkreetse ametikoha või ülesande tervisenõuetele, tuleb

piirduda vastavuse tulemuse töötlemisega. See tähendab, et KAPLIS-sse ei tohiks kanda

diagnoose, tervisekontrolli alusdokumente, raviteavet ega muid üksikasjalikke

terviseandmeid, kui nende töötlemise vajadus ja õiguslik alus ei ole selgelt sätestatud.

Palume sõnastada säte nii, et sellest nähtuks üheselt, kas KAPLIS-sse kantakse üksnes

tervisenõuetele vastavuse tulemus või ka otsuse sisu ja põhjendused. Juhul kui

planeerimise eesmärk on üksnes hinnata isiku sobivust ametikohale, tuleb lähtuda

minimaalsuse põhimõttest ning välistada diagnooside, terviseandmete alusdokumentide ja

muu detailse meditsiinilise teabe kandmine KAPLIS-sse.

12. Paragrahvis 13 kasutatakse sõnastust, mille kohaselt infosüsteem saab andmeid teistest

riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest, sealhulgas sättes nimetatud

andmekogudest. Leiame, et selline avatud loetelu ei vasta KORKS § 137 lõike 4 punktile

6 (8)

4, mille järgi tuleb põhimääruses sätestada andmeandjad ja nende edastatavad andmed.

Samuti näeb AvTS § 435 lõige 1 ette, et andmekogu põhimääruses tuleb muu hulgas

sätestada ka andmeandjad. Leiame, et uute andmeallikate lisamist ei saa jätta vastutava

töötleja sisemise otsuse või andmevahetuslepingu tasandile.

Palume esitada põhimääruses andmeandjate ammendav loetelu ning määrata iga

andmeandja puhul täpselt kindlaks edastatavad andmed. Kui andmeid sisestavad ka

füüsilised isikud või Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused, tuleb ka nemad

andmeandjatena välja tuua.

13. Eelnõu § 14 kohaselt võib KAPLIS saata andmeid teistesse rahvusvahelistesse, riigi või

kohaliku omavalitsuse andmekogudesse, sh NATO logistika infosüsteemile Logistics

Functional Area Services. Sättest ei selgu aga piisava täpsusega, milliseid andmeid,

milliste isikute kohta, millisel eesmärgil ja millise õigusliku aluse alusel edastatakse.

Näiteks on selline mõiste nagu personali andmed niivõrd lai, et selle alusel ei ole võimalik

hinnata andmeedastuse vajalikkust ega proportsionaalsust. Samuti ei ole selge, kas

andmeid edastatakse automaatselt, perioodiliselt, päringupõhiselt või üksikjuhtudel.

Palume §-s 14 ammendavalt määrata iga andmesaaja puhul edastatavad andmed,

andmesubjektide kategooriad, andmeedastuse eesmärk ja viis. Andmevahetusleping võib

täpsustada tehnilist korraldust, kuid see ei saa asendada õigusaktis nõutavat

andmeedastuse ulatuse ja eesmärgi määratlemist.

14. Eelnõu §-d 17 ja 18 reguleerivad eelkõige andmekogu kasutajate juurdepääsuõigusi.

Põhimääruses puudub aga terviklik andmete väljastamise kord, mille kehtestamist

kohustab KORKS § 137 lõige 4 punkt 7. Põhimääruses ei ole eristatud andmekogu

sisekasutaja juurdepääsu, teise asutuse teenistuja otseligipääsu, andmekogudevahelist

automaatset andmevahetust ja andmete väljastamist üksiktaotluse alusel. Samuti ei ole

reguleeritud, kes otsustab andmete väljastamise, milliseid asjaolusid taotluse lahendamisel

hinnatakse, kuidas piiratakse väljastatavate andmete koosseisu ning kuidas andmete

väljastamine logitakse.

Palume eelnõu selles osas täiendada, kuna juurdepääsuõiguse andmine andmekogu

kasutajale ja andmete väljastamine andmesaajale on erinevad andmetöötlustoimingud

ning vajavad seetõttu eraldi regulatsiooni.

15. Eelnõu § 17 lõike 4 järgi võib juurdepääsuõiguse sulgemine toimuda kuni viie tööpäeva

möödumisel juurdepääsu vajaduse äralangemisest, s.o asutusel on teavitamiseks kuni

kolm tööpäeva ja vastutaval töötlejal juurdepääsu sulgemiseks veel kuni kaks tööpäeva.

Leiame, et nii pikk ajavahemik ei ole piisavalt põhjendatud, kui arvestada andmekogus

töödeldavate andmete tundlikkust ja kaitsetarbe väga kõrget taset. Teenistus- või töösuhte

lõppemisel või juurdepääsuvajaduse äralangemisel tuleb kasutusõigus üldjuhul sulgeda

viivitamata.

Palume hinnata, kas juurdepääsuõiguste sulgemine saab toimuda automatiseeritult keskse

identiteedi- ja kasutajahaldussüsteemi kaudu ning muuta eelnõu sõnastust selliselt, et

põhjendamatu juurdepääs ei säiliks pärast selle vajaduse äralangemist.

16. Eelnõu § 19 lõike 2 punkti 3 kohaselt peab logikirje sisaldama toimingu liiki ja sisu.

Leiame, et nõue logida ja säilitada ka toimingu sisu võib olla liiga lai ja ebaselge ning

võimaldab logidesse salvestada rohkem andmeid, kui toimingute kontrollitavuse

tagamiseks vajalik. Palume logikirje koosseisu täpsustada, lähtudes logimise eesmärgist

ja andmete minimaalsuse põhimõttest.

Lisaks peame vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et üksnes logiandmete kogumine ja

7 (8)

säilitamine ei taga andmetöötluse õiguspärasuse tegelikku kontrolli. Lisaks logimisele

tuleb andmekogu kasutamist ehk päringute tegemist ka kontrollida.

Andmekogude juhendis olema soovitanud põhimääruses reguleerida ka kontrollimise

asjaolud, s.t kes milliseid logisid kontrollib, minimaalne sagedus, maht ja kriteeriumid,

metoodika, kes uurib päringu asjaolusid ja kogub asjakohased tõendid kokku, kellele ja

millal edastab, mis on järelmid.

JDM juhendis on samuti märgitud, et põhimääruses tuleb sätestada vastutava töötleja

kohustus teha järelevalvet andmekogu kasutamise ja volitatud töötleja üle.

17. Eelnõu § 20 lõike 2 kohaselt säilitatakse alaliselt riigikaitseliste võimete ja taristu

planeerimisandmeid, millel on ajalooline või strateegiline väärtus. Leiame, et ajalooline

väärtus ja strateegiline väärtus puhul on tegemist määratlemata mõistetega ning eelnõust

ei selgu, kes ja milliste kriteeriumide alusel sellise väärtuse tuvastab. Sättest ei selgu, kes

selle väärtuse kindlaks teeb ega see, kuidas välditakse isikuandmete alalist säilitamist

selliste planeerimisandmete koosseisus. Alaline säilitamine andmekogus ja teabe

arhiiviväärtus arhiiviseaduse tähenduses ei ole samatähenduslikud.

Palume täpsustada, milliseid konkreetseid andmeid alaliselt säilitatakse, kas need

sisaldavad isikuandmeid, millisel eesmärgil toimub alaline säilitamine ning kuidas

suhestub see Rahvusarhiivi pädevusega hinnata teabe arhiiviväärtust.

18. Eelnõu § 21 lõikes 2 kasutatakse andmekogu arhiivi mõistet, mis võib eksitavalt viidata

arhiivile arhiiviseaduse tähenduses, kuigi seletuskirja järgi peetakse silmas aktiivsest

kasutusest eemaldatud andmete tehnilist säilitamist andmekogus.

Soovitame kasutada üheselt mõistetavat terminit ning sätestada, millal andmed aktiivsest

kasutusest eemaldatakse, millisel kujul neid säilitatakse ja kellel on neile juurdepääs.

Ühtlasi palume seletuskirjas kirjeldada, kuidas toimub nende lõplik kustutamine.

19. Eelnõu § 22 lõikes 2 käsitletakse ühes sättes eriliiki isikuandmete ning riigikaitselise

salastatud teabe töötlemist. Juhime tähelepanu sellele, et need andmekategooriad

kuuluvad erinevatesse õiguslikesse raamistikesse. Eriliiki isikuandmete töötlemisel tuleb

järgida IKÜM-st tulenevaid nõudeid, riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisele

kohaldub aga vastav eriseadus ja selle alusel kehtestatud nõuded. Lisaks märgime, et kogu

riigi julgeoleku või riigikaitse eesmärgil toimuv isikuandmete töötlemine ei pruugi

kuuluda IKÜM kohaldamisalasse.

Palume seletuskirjas analüüsida, millises ulatuses kohaldatakse KAPLIS-s toimuvale

isikuandmete töötlemisele IKÜM ning millises ulatuses võib töötlemine jääda selle

kohaldamisalast välja. Üldine viide korraga mitmele õigusaktile ei asenda kohalduva

õigusraamistiku kindlaksmääramist.

20. Eelnõu § 23 järgi toimub kasutajate autentimine üksnes asutuse keskse kataloogiteenuse

kaudu. Arvestades KAPLIS kaitsetarbe väga kõrget taset ning terviseandmete,

riigikaitseliste andmete ja võimaliku salastatud teabe töötlemist, ei nähtu seletuskirjast,

kas keskse kataloogiteenuse kasutamine on piisav ja ka seda, kas rakendatakse

mitmeastmelist autentimist. Leiame, et põhimääruses ei ole vaja sätestada kiiresti muutuda

võivaid tehnilisi üksikasju, kuid regulatsioon peab tagama, et autentimismeetod vastab

andmetöötluse riskile ja E-ITS nõuetele.

Palume kaaluda tehnoloogianeutraalsemat sõnastust, mille järgi kasutatakse tugevat

autentimist ja riskile vastavaid autentimisvahendeid, selle asemel et siduda määrus ühe

konkreetse tehnilise lahendusega.

8 (8)

21. Ühtlasi ei nähtu seletuskirjast, kas KAPLIS andmetöötluse kohta on koostatud IKÜM

artikli 35 kohane andmekaitsealane mõjuhinnang või muu samaväärne riskihinnang.

KAPLIS võimaldab eri andmekogudest pärinevate isikuandmete ulatuslikku koondamist

ja seostamist, sisaldab tervisenõuetele vastavuse andmeid ning toetab isikute sobivuse

hindamist sõjaaja ametikohtadele ja ülesannetele. Eelnõu seletuskirjas on nimetatud ka

keskse andmekogumi, laia andmete seostamise võimaluse ning turvaintsidendi suure mõju

riske. Leiame, et sellises olukorras tuleb enne andmetöötluse alustamist või olulist

muutmist hinnata ka andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamise kohustust ning

asjakohasel juhul mõjuhinnang koostada.

22. Seletuskirja punktis 6.2 on esitatud järeldus, et ebasoovitavate mõjude risk isikuandmete

kaitsele on vähene. Leiame, et selline järeldus ei ole aga kooskõlas samas punktis

kirjeldatud riskidega. Seletuskirjas nenditakse, et eri andmekogudest pärinevate andmete

seostamine suurendab isiku kohta moodustuva teabe hulka ning ühe kasutaja või ühe

turvaintsidendi kaudu võib saada juurdepääsu suuremale andmehulgale kui eraldiseisvate

süsteemide puhul. Samal ajal aga väidetakse, et andmete koondamine ei suurenda

isikuandmete volitamata kasutamise, avalikuks tuleku või väärkasutuse mõju. Need

järeldused on omavahel vastuolus. Palume mõjude hinnang uuesti läbi viia, eristada ohu

realiseerumise tõenäosus ja tagajärgede raskus ning kirjeldada konkreetselt kavandatavaid

riskide maandamise meetmeid.

23. Ühtlasi palume parandada määruse volitusnormile tehtud vastuolulised viited. Nimelt

kehtestatakse eelnõu ja seletuskirja sissejuhatuse järgi määrus KORKS § 137 lõike 4

alusel, kuid seletuskirja punktis 8 viidatakse KORKS § 138 lõikele 3.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144