Kinnitatud ainuaktsionäri otsusega 23.09.2026 nr 1-3/26/43

Omaniku ootused Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsile

Riigi osalemise põhjused äriühingus

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts on riigi äriühing, milles riik osaleb avalikust ja strateegilisest huvist lähtuvatel kaalutlustel.

Äriühingu ülesandeks on tagada ohutud, kvaliteetsed ja rahvusvahelistele standarditele

vastavad aeronavigatsiooni- ja lennuliiklusteenused (ATM/ANS) Tallinna lennuinfopiirkonnas ning ICAO poolt delegeeritud neutraalvete kohal.

Äriühing peab tagama lennuohutuse ning õhuruumi tõhusa, paindliku ja kõigi kasutajate vajadusi arvestava toimimise. Selleks osutab äriühing teenuseosutaja sertifikaadi alusel

aeronavigatsiooniteenuseid, sealhulgas lennuliiklusteenuseid, lennuliiklusvoogude juhtimist, õhuruumi korraldamist, side-, navigatsiooni- ja seireteenuseid, aeronavigatsiooniteabe

teenuseid ning lennuprotseduuride kavandamist.

Eesti Vabariik omab osalust Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsis järgmistel kaalutlustel:

▪ tegemist on riigile strateegiliselt olulise, avalikust huvist lähtuvat teenust osutava

äriühinguga, kellest sõltub Eesti rahvusvaheliste lennuühenduste kvaliteet ning kes

tagab teenusevalmiduse ka tsiviilkriiside, muude konfliktide või riigikaitseliste

vajaduste korral;

▪ riik kindlustab äriühingu kaudu kõikidele turuosalistele võrdsed võimalused äriühingu

pakutavate teenuste saamiseks Tallinna lennuinfopiirkonnas;

▪ omatulu teenimiseks lennuliikluse toimimiseks tehtavate riigi kulude katmiseks;

▪ koostöö edendamiseks ning valdkondlikes projektides ja rahvusvahelistes

koostööprogrammides osalemiseks eesmärgiga arendada teenuseid ning tagada vastavus

tänapäevastele nõuetele.

Üldised ootused äriühingule

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts lähtub oma tegevuses heast ühingujuhtimise tavast ning integreerib vastutustundliku ja kestliku juhtimise põhimõtted nii strateegiasse kui ka

igapäevastesse tegevustesse, olles eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest.

Äriühingu tegevust peab toetama:

▪ toimiva kvaliteedijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi olemasolu, sh elutähtsa teenuse

osutajale kohalduvate nõuete ning riskijuhtimise põhimõtete järjepidev rakendamine,

mis võimaldab riske regulaarselt hinnata ja tõhusalt maandada ning korruptsiooni ja

huvide konflikte ennetada;

▪ läbipaistvus ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetest lähtumine, hinnates

muuhulgas ühingu ärisuhteid ja partnereid ning vältides mistahes ebaeetilisi ärisuhteid

isikute ja institutsioonidega, kes ohustavad Eesti Vabariigi iseseisvust, sh Vene

Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigiga;

▪ majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõju arvestamine otsuste tegemisel,

investeeringute planeerimisel, riskide kaardistamisel ning sisekontrolli- ja

juhtimissüsteemide kujundamisel;

▪ ettevõtte tegevusest tuleneva negatiivse keskkonnajalajälje vähendamine ning positiivse

mõju tugevdamine majandusele, ühiskonnale ja looduskeskkonnale;

▪ ressursside sihipärane ja tõhus kasutamine, rakendades energia- ja ressursisäästlikke

lahendusi ning edendades keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja ringmajanduse

põhimõtteid;

▪ kestlikkuseesmärke toetavate lahenduste ja partnerite soodustamine hangetes ja

koostöös, toetades liikumist kliimaneutraalsuse suunas;

▪ kestlikkuse põhimõtete selge ja läbipaistev kommunikatsioon nii ettevõtte sees kui ka

koostööpartnerite ja avalikkuse suunal, et toetada ühist arusaama ettevõtte eesmärkidest

ja vastutusest;

▪ koostöö lennuliikluse juhtimist edendavate organisatsioonide ja ametitega.

Valdkondlikud eesmärgid

Tegevuste planeerimisel peab äriühing lähtuma transpordi ja liikuvuse arengukavast 2021– 2035, rahvusvahelistest konventsioonidest ja Euroopa Liidu regulatsioonidest,

lennundusseadusest, tulemuslikkuse kavast konkreetse ajaperioodi kohta ning 23. detsembril 2012. aastal jõustunud riikidevahelisest lepingust, mille alusel moodustasid Eesti, Läti, Soome ja Norra Põhja-Euroopa funktsionaalse õhuruumiosa.

Eesti Vabariik seab Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsile järgmised valdkondlikud eesmärgid:

1. Tagada lennuliikluse ohutus ja operatsioonide sujuvus Eesti õhuruumis ja ICAO

delegeeritud neutraalvete kohale jäävates osades kõigile õhuruumi kasutajatele:

▪ täita Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) ohutusalase tegevuskava European

Plan for Aviation Safety1 ja Eesti riikliku lennundusohutusprogrammi2 eesmärke;

▪ täita perioodi 2025–2029 tulemuslikkuse kava (ingl Performance Plan) RP43 raames

kokku lepitud eesmärke. RP4 täitmisel tuleb äriühingul:

o arvestada julgeolekuolukorrast tingitud lennuliikluse eripärasid ja riske Eesti

õhuruumis ning vajaduspõhiselt rakendada meetmeid nende maandamiseks;

o säilitada või tõsta ohutustaset järgides EASA tõhusat ohutusjuhtimise süsteemi

(ingl Effectiveness of Safety Management);

▪ täita komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2023/203 tulenevaid infoturbenõudeid ja

rakendada nende täitmiseks vajalikke meetmeid;

1 ELi ohutusalane tegevuskava EASA kodulehel https://www.easa.europa.eu/en/domains/safety-

management/european-plan-aviation-safety. 2 Riiklik lennundusohutusprogramm avaldatakse Transpordiameti kodulehel

https://transpordiamet.ee/lennuohutus. 3 Tulemuslikkuse kava ELi ülesed eesmärgid Euroopa Komisjoni kodulehel https://eu-single-

sky.transport.ec.europa.eu/ses-performance-and-charging-scheme/rp4-target-setting_en.

▪ tsiviil-militaarvaldkondade koostöös rakendada õhuruumi ühiskasutuse protseduure ja

arvestada teenusevalmidusega vastavalt Kaitseväega kokku lepitud õhuruumi kontrolli

plaanile;

▪ hoida Eesti õhuruumi ja Eestis asuvate lennuväljade lennuprotseduure ajakohastena

ning koostöös partneritega tagada alternatiivne võimekus teenuse osutamiseks

regulaarlende teenindavatel lennuväljadel (sh GNSS häirete korral).

2. Tõhustada ja arendada teenuseid, mh koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega:

▪ lähtuda ICAO pikaajalistest eesmärkidest;

▪ tagada Euroopa ühisprojektide ja lennuliikluse korraldamise taristu üldkava (ingl ATM

Masterplan) eesmärkide täitmine;

▪ teha ettevalmistusi ja rakendada etapiviisiliselt Eesti ja Soome vahelist FINEST

koostööprojekti, et tagada riigipiiriülene lennuliikluse korraldamise süsteem ja

aeronavigatsiooni- ning lennuliikluse korraldamise teenuse osutamise võimekus;

▪ töötada välja mehitamata lennuliikluse korralduse ärimudel ning ajakohastada seda

regulaarselt vastavalt mehitamata lennunduse valdkonna vajadustele;

▪ arendada ja osutada mehitamata lennuliikluse valdkonnale suunatud ohutust tagavaid

teenuseid ning muid teenuseid, mis vastavad turu nõudlusele ja on majanduslikult

põhjendatud;

▪ toetada Eesti rahvusvaheliste lennuühenduste toimimist, aidates kaasa riigi ettevõtluse

ja turismi arengule ning konkurentsivõime kasvule;

▪ jätkata piirkondlikes avalikes lennujaamades teenuste osutamist ja arendamist, võttes

arvesse Kärdla, Kuressaare, Tartu ning Pärnu lennujaamades kasutajate vajadusi, samuti

teenuste kulutõhusust ja optimaalse teenuste korralduse põhimõtteid, tagades nende

lennujaamade teenuste kättesaadavuse ja toimimise ka juhul, kui see eeldab täiendavat

panustamist ettevõtte teistest tuludest;

▪ osaleda Eesti side, navigatsiooni ja seire (ingl Communication, Navigation and

Surveillance – CNS) tegevuskava koostamisel ning rakendamisel koostöös Euroopa

Komisjoni ja selle asutustega;

▪ panustada Euroopa minimaalse toimevõrgustiku (ingl Minimum Operational Network –

MON) loomisse ja koostada ning võimalusel rakendada Eesti vastavat toimevõrgustiku

plaani arvestades õhuruumi kasutajate ja lennujaamade vajadusi;

▪ osaleda tehisintellekti kasutamise võimaluste analüüsimisel ATS/ATM teenuse

osutamiseks;

▪ tagada piisavad strateegilised kompetentsid äriühingu teenuste ulatuses, sh ka

turutõrgete korral.

3. Tagada elutähtsa teenuse võimekuse olemasolu vastavalt regulatsioonidele:

▪ tagada kriitilise taristu ja objektide turvameetmed vastavalt riigikaitse objekti või

elutähtsa teenuse tasemele seatud tingimustele;

▪ tagada kriitilise personali asendatavus ja turvameetmed;

▪ rakendada küberkaitse ja -turvalisuse nõudeid.

Mõõdikud:

1) teenuste osutamisega seotud 2025–2029 perioodi iga-aastased tulemuslikkuse kava, EASA

ohutusalase tegevuskava ja Eesti riikliku lennundusohutusprogrammi eesmärgid on

täidetud;

2) lennuohutusliku mõjuga juhtumite suhtarv teenuste osutamisel on väiksem kui 44;

3) õhuruumi läbilaskevõime on tagatud vähemalt 2025. aasta tasemel ning on olemas valmidus

järk-järgult suurendada õhuruumi läbilaskevõimet vastavalt teenuste kasutajate

lisandumisele;

4) 2027. aasta jooksul esitada mehitamata lennuliikluse korralduse ärimudel, mis võtab

arvesse kasutajate praeguseid vajadusi ning tuleviku nõudlust, tulude-kulude ülevaadet,

ootusi partneritele ja ettepanekuid mudeli rakendamiseks;

5) täiendava piiriülese koostöö võimaluste ärianalüüs on koostatud 2029. aastaks eesmärgiga

leida koostöövõimalusi aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas, eelkõige naaberriikidega;

6) mehitamata õhusõidukite käitamiseks vajalikud ohutust tagavad ning nõudluspõhised

mehitamata lennuliikluse valdkonna teenused toimivad hiljemalt aastaks 2030.

Finantseesmärgid

Valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid:

1. Kasumlikkus:

▪ teenuste hinnakujundamisel lähtub äriühing eeskätt Euroopa Komisjoni

rakendusmäärusest (EL) nr 2019/317;

▪ finantsplaanide koostamise aluseks oleva omakapitali hinna määrab omanik igakordselt

tulemuslikkuse kava koostamisel kogu kehtestatava tulemuslikkuse kava 5-aastasele

perioodile (perioodil 2025-2029 on omakapitali hinnaks 7,3%).

2. Efektiivsus:

▪ äriühingul tuleb keskpikas perspektiivis tagada kuluefektiivsus;

▪ äriühingu juhtkonnal tuleb defineerida tegevusvaldkonnale kohased

efektiivsusmõõdikud;

▪ äriühingu juhtkonnal tuleb kindlustada majandustegevus, mis tagab äriühingu arengu,

kvaliteetsed rahvusvahelised lennuühendused Eestist ning omanikutulu riigile, sh

lennuliikluse toimimiseks vajalike tulemuslikkuse kavas kajastatud riigi kulude katmise.

3. Dividendipoliitika:

▪ äriühingul tuleb tagada optimaalset kapitalistruktuuri tagav stabiilne omanikutulu

(dividend).

▪ omanikutulu arvestamisel peab aktsionär lähtuma:

o ICAO kehtestatud nõuetest, mille kohaselt ei tohi dividendisumma ületada riigilt

lennuliiklusteenuse toimimise võimaldamiseks tehtud kulutusi;

4 Sündmuste arv 100 000 operatsiooni kohta.

o Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2019/317, mille alusel

sätestatakse teenuste ühised eesmärgid ning tasude kulubaasi alused.

4. Konservatiivsus:

▪ äriühing osaleb majandustegevuses sektori keskmise võrreldava riskitaseme ja

optimaalse kapitalistruktuuriga;

▪ optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest, millest äriühing finantsplaanide

koostamisel peab lähtuma, määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute,

sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“;

▪ investeeringud kaetakse äriühingu põhitegevuse rahavoogudest, võõrvahenditest,

vajadusel laenukapitali kaasates, kusjuures riik reeglina omakapitali investeeringuid

äriühingusse ei tee.

Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad äriühingu nõukogu ja juhatus. Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide pikaajalise kaitsmise eest vastutab äriühingu nõukogu.

Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab osaluse valitseja üle ning

ajakohastab vähemalt igal kolmandal aastal.

AINUAKTSIONÄRI OTSUS

Tallinn 23.09.2026 nr 1-3/26/43

Lennuliiklusteeninduse AS omaniku ootuste

kinnitamine

Äriseadustiku § 298 lõike 1 punktide 1 ja 10, § 305 lõike 1 ja riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punkt

71 alusel:

1. Kinnitada omaniku ootused Lennuliiklusteeninduse AS-ile (lisatud).

2. Lugeda kehtetuks taristuministri 28.05.2025 otsusega nr 1-3/25/13 kinnitatud omaniku

ootused.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Saata: Lennuliiklusteeninduse AS, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Kuldar Väärsi,

Taivo Linnamägi, Sven Kirsipuu