MINISTRI MÄÄRUS

24.09.2026 nr 37

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 "Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ muutmine

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 11, 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõigete 21 ja 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 7 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud tõendi abivahendi vajaduse kohta, välja arvatud juhul, kui abivahendi vajadust on vaja tuvastada ja tõend väljastada üks kord ning sama abivahendi eest on riigi poolt tasu maksmise kohustus juba varem üle võetud;“; 2) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa Abivahendite loetelu

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“

muutmise määruse seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ (edaspidi määrus nr 74) muutmise eesmärk on kaasajastada abivahendite loetelu piirhindu vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 50 sätestatud abivahendite piirhinna seadmise põhimõttele. Muudatusega vähendatakse halduskoormust, võimaldades abivahendi erandi taotluse menetlemisel arvestada tõendina ka sama abivahendi kohta varem riigipoolse soodustusega tehtud tehingut, mistõttu ei pea inimene juba esitatud tõendit uuesti esitama. Määruse planeeritud jõustumisaeg on 01.10.2026. 1.2. Määruse ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puuetega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ([email protected]), Sotsiaalkindlustusameti sotsiaal- ja erihoolekande osakonna abivahendite talituse ekspert Mare Toompuu ([email protected]) ja teenuseomanik Bret Schär ([email protected]). Määruse koostamisel küsiti sisendit suurematelt Sotsiaalkindlustusameti lepingupartneritelt (nt Invaru OÜ, ITAK OÜ, Tervise Abi OÜ, Elu Ratastel OÜ). Mõjude hindamisse kaasati Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Priit Laanoja ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 74 „Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ avaldamismärkega RT I, 29.08.2025, 9. Määruse ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, sest uusi isikuandmete töötlemise viise ega töötlejaid ei lisandu. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist ja määruse lisast. Muudatuste tulemusena kaasajastatakse abivahendite piirhinnad ja vähendatakse halduskoormust. 2.1. Määruse muudatused

2

Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 7 lõike 7 punkti 4 sõnastust. Muudatuse kohaselt võib edaspidi abivahendi riigipoolse soodustusega erandi taotlemisel tõendina arvestada ka sama abivahendi riigipoolse soodustusega tehtud tehingut, kui abivahendi saamiseks ei ole korduv abivajaduse tuvastamine ja tõendi väljastamine vajalik. Muudatusega tagatakse, et isik, kellele on abivahendi tõend üks kord väljastatud ja kes on sama abivahendi kohta juba varem riigipoolse soodustusega tehingu teinud ning selle raames juba varem tõendi esitanud, ei pea varasemat tõendit uuesti esitama. Muudatus on vajalik, et vältida samade andmete korduvat küsimist ja vähendada halduskoormust nii erandit taotleva inimese kui ka abivahendi tõendi väljastaja jaoks. Näiteks, ISO-kood 06.24.09.02 sääreproteesid – aktiivsusgrupp II. Sellel on loetelus nõue, et vajaduse tuvastamine on ühekordne. Isik on saanud tõendi, läinud sellega teenuseosutaja juurde ja ostnud endale soodustingimustel sääreproteesi. Kolme aasta pärast on inimene haiguse tõttu kaalust palju alla võtnud ning protees ei vasta vajadusele. Isik esitab erandi taotluse, et riik võimaldaks talle uue proteesi enne eelmise kasutusaja lõppu. Muudatuse tulemusel ei pea inimene taotlusele enam lisama abivahendi tõendit, sest tema proteesivajadus on üks kord ära hinnatud, sellekohane tõend on teenuseosutajale esitatud ja SKA näeb tõendi väljastanud arsti koodi varem tehtud tehingu juures. Nii ei pea inimene enam kolme aasta tagust pabertõendit üles otsima, et erandi taotlust esitada. Määruse § 1 punktiga 2 asendatakse määruse lisa uue lisaga. Võrreldes kehtiva määrusega on lisas olevat abivahendite loetelu kaasajastatud, tuginedes Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi ka SKA) 01.01.2025–31.12.2025 andmete põhjal koostatud piirhindade analüüsile. Määruse §-s 2 on sätestatud määruse jõustumine 1. oktoobril 2026. a. 2.2. Määruse lisa muudatused Määruse lisas olevas abivahendite loetelus tehakse alljärgnevad muudatused. 2.2.1. Uute ISO-koodide loetellu lisamine (ei kaasne lisakulu) ISO-kood 12.24.09 käsitsi juhitavate ratastoolide käiturseadmed – uuena lisatakse üüritava abivahendina loetellu käsitsi juhitavate ratastoolide käiturseadmed. Nende all mõeldakse käsiratastooli raamile kinnituvaid käiturseadmeid liikumise lihtsustamiseks (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, või sellele eelnenud nõukogu direktiivile 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta vastavad käiturseadmed). Abivahendi piirmäär on 90% ja piirhind 210 eurot kuus. Abivahendi võimaldamise eelduseks on ISO-koodiga 12.22 (käsiratastoolid) tehing. Välistavad koodid (SKA soodustingimustel tehtud tehing, mille tõttu ei võimaldata märgitud abivahendit) on 12.23.03 (invarollerid) ja 12.23.06 (elektrilised ratastoolid). Hoolduse minimaalne sagedus üüritava abivahendi puhul on üks kord ühe aasta jooksul. Abivahendi vajaduse tuvastajad on perearst, üldarst, arst-resident, eriarst, füsioterapeut ja tegevusterapeut (korduv abivajaduse tuvastamine ja tõendi väljastamine). Kuna seni on seda abivahendit võimaldatud loeteluvälise abivahendina, siis muudatusega lisakulu ei kaasne. Muudatuse vajadusele on varem tähelepanu juhtinud erinevad SKA lepingupartneritest abivahendiettevõtted. Muudatuse tulemusena saab abivahendi ilma erandi taotlust menetlemata, mis vähendab bürokraatiat ja halduskoormust. ISO-kood 22.21.09.00 madaltehnoloogilised kommunikaatorid – seoses senise abivahendi kommunikaatorid (ISO-kood 22.21.09.01) jaotamisega madaltehnoloogilisteks kommunikaatoriteks (ISO-kood 22.21.09.00) ja kõrgtehnoloogilisteks kommunikaatoriteks (edaspidi ISO-kood 22.21.09.01) lisatakse individuaalseks kasutamiseks mõeldud 90%-lise piirmääraga ja piirhinnaga 725 eurot müüdava abivahendina loetellu madaltehnoloogilised kommunikaatorid, mille kasutusaeg on kaks aastat (kogus piirhinna ulatuses kahe aasta jooksul).

3

Selle abivahendi all mõeldakse suulist ja/või kirjalikku suhtlust toetavaid ja/või asendavaid vahendeid, sealhulgas suhtlusraamatuid, pildikaarte ja muid sümbolipõhiseid mitteelektroonilisi vahendid; erinevaid sisend- ja väljundtehnoloogiaid, spetsiaalseid lüliteid, alternatiivseid juhtimisviise, lähisuhtlustarkvarasid. Abivahend võimaldatakse soodustingimustel isikutele, kes vastavad kõigile järgmistele kriteeriumitele: • esineb püsiv täielik või raske probleem sõnade või lausete kasutamisel suhtlemise eesmärgil; • isik vajab igapäevases suhtluses alternatiivset või toetavat kommunikatsioonivahendit; • isik suudab kasutada visuaalseid sümboleid, pilte või kirjalikke märksõnu suhtlemise toetamiseks. Tõend laieneb koodidele 22.21.09.01 (kõrgtehnoloogilised kommunikaatorid) ja 22.21.09.03 (silmajälgijad). Tõendi laienemise täpsustuse lisamine on vajalik seoses eelnõu kooskõlastusringil tehtud ja arvestatud ettepanekuga muuta ISO-kood 22.21.09.00 summasoodustusega ISO- koodiks ning loobuda koguselisest piirangust „1 tk“. Abivahendi vajaduse tuvastajad on eriarst, rehabilitatsioonimeeskond, tegevusterapeut ja logopeed. Abivahendi vajadus tuleb tuvastada ja tõend väljastada üks kord. Kuna seni on seda abivahendit võimaldatud kommunikaatorite alt, siis muudatusega lisakulu ei kaasne. 2.2.2. Tehnilised muudatused 1. Abivahendite rühma ja abivahendi nimetuse muutmine (B veerg) – täpsustatakse osade abivahendite nimetusi, et oleks selgemini arusaadav, milliste omadustega/funktsionaalsustega abivahendeid mõeldakse, samuti täpsustatakse nimetusi. ISO-kood 12.24 ratastoolide tarvikud – abivahendi nimetus „Ratastoolide tarvikud“ asendatakse nimetusega „Liikumisabivahendite tarvikud“, kuna lisaks ratastoolidele saab tarvikuid ka kärudele, eriistmetele jt liikumisabivahenditele. ISO-kood 12.24.30 ratastoolirihmad – abivahendi nimetus „Ratastoolirihmad“ asendatakse nimetusega „Asendirihmad“, kuna lisaks ratastoolile saab erinevaid rihmasid osta ka eriistmetele, kärudele jne. ISO-kood 12.24.00 muud ratastooli varuosad – abivahendi nimetus „Muud ratastooli varuosad“ asendatakse nimetusega „Muud liikumisabivahendite varuosad“, kuna selle koodi alt saab osta varuosi ka kärudele, eriistmetele, invarolleritele jne. ISO-kood 22.06.21.03 varuosad – abivahendi nimetus „Varuosad“ asendatakse nimetusega „Kuulmisimplantaadi kõneprotsessorite varuosad“, et oleks üheselt mõistetav milliseid varuosi mõeldakse. ISO-kood 22.21.09.01 kõrgtehnoloogilised kommunikaatorid – seoses senise abivahendi „Kommunikaatorid“ (ISO-kood 22.21.09.01) jaotamisega madaltehnoloogilisteks kommunikaatoriteks (uus ISO-kood 22.21.09.00) ja kõrgtehnoloogilisteks kommunikaatoriteks täpsustatakse vastavalt ISO-koodi 22.21.09.01 nimetust. 2. Abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduse (C veerg) muutmine – muudetakse osade abivahendite täpsustust või abivahendi grupi kirjeldust, et oleks selgem, milliste omadustega ja millistes olukordades abivahendeid võimaldatakse konkreetse ISO-koodi alt. ISO-kood 12.06.12 käimislauad – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et käimisraami all mõeldakse ratastel, küünarvarte toetusega käimislauda, mille lükkamisel kasutatakse ülakeha abi. ISO-kood 12.22.03.01 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et selle abivahendi koodi alla kuuluvad minimaalsete reguleerimisvõimalustega standardsed kahekäeratastoolid.

4

ISO-kood 12.22.03.02 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et selle abivahendi koodi alla kuuluvad rohkete reguleerimis- ja kohandamisvõimalustega kahekäeratastoolid, v.a abistaja juhitavad, passiiv- ja komfortratastoolid. ISO-kood 12.22.03.03 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et selle abivahendi koodi alla kuuluvad kerge kaaluga kahekäeratastoolid, mis on mitmete reguleerimisvõimalustega ning kohandatavad individuaalselt vastavalt kasutaja mõõtmetele (ratastooli on võimalik kohandada sobivaks mitmele erinevale kasutajatele). ISO-kood 12.22.03.04 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et selle abivahendi koodi alla kuuluvad ülikerge kaaluga (transpordikaal kuni 5 kg) kõrgtehnoloogilistest materjalidest kahekäeratastoolid, mis on väheste reguleerimisvõimalustega ning valmistatud individuaalselt vastavalt kasutaja mõõtmetele. ISO-kood 12.22.09.01 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et selle abivahendi koodi alla kuuluvad minimaalsete reguleerimisvõimalustega standardsed ühekäeratastoolid. ISO-kood 12.22.09.02 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et selle abivahendi koodi alla kuuluvad rohkete reguleerimis- ja kohandamisvõimalustega ühekäeratastoolid, v.a abistaja juhitavad, passiiv- ja komfortratastoolid. ISO-kood 12.22.09.03 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et selle abivahendi koodi alla kuuluvad kerge kaaluga ühekäeratastoolid, mis on mitmete reguleerimisvõimalustega ning kohandatavad individuaalselt vastavalt kasutaja mõõtmetele (ratastooli on võimalik kohandada sobivaks mitmele erinevale kasutajatele). ISO-kood 12.22.09.04 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et selle abivahendi koodi alla kuuluvad ülikerge kaaluga kõrgtehnoloogilistest materjalidest ühekäeratastoolid, mis on väheste reguleerimisvõimalustega ning valmistatud individuaalselt vastavalt kasutaja mõõtmetele. ISO-kood 12.24.21 rehvid ja rattad – täpsustatakse sõnastust selliselt, et rehvide ja rataste all mõeldakse lisaks ratastoolide, elektriliste ratastoolide, kärude, õue- ja toaraamide, invarollerite, rulaatorite ja käiturseadmete rehvidele ja ratastele ka õue- ja toaraamide ja käiturseadmete rehve ja rattaid. ISO-kood 12.24.24 akud ja akulaadijad – eelduskoodide hulgast eemaldatakse koodid 12.22.03 (kahekäeratastoolid), 12.22.09 (ühekäeratastoolid) ja 12.22.18 (abistaja juhitavad ja komfortratastoolid) ning uue eelduskoodina lisatakse 12.24.09 (käsitsi juhitavate ratastoolide käiturseadmed). ISO-kood 12.24.00 muud ratastooli varuosad (uue nimetusega „Muud liikumisabivahendite varuosad“)– täpsustatakse sõnastust selliselt, et muude liikumisabivahendite varuosade all mõeldakse kõiki muid varuosi, v.a rehvid, rattad, akud, akulaadijad ja asendirihmad. ISO-kood 22.06.06 kommunikatsioonivõimendid – täpsustatakse, et selle abivahendi all mõeldakse lisaks riiete külge kinnitatavatele või kaelas kantavatele helivõimendusseadmetele ka kõrvadel kantavaid helivõimendusseadmeid. ISO-kood 22.21.09.01 kõrgtehnoloogilised kommunikaatorid – täpsustatakse, et selle abivahendi all mõeldakse suulist ja/või kirjalikku suhtlust toetavaid ja/või asendavaid elektroonilisi seadmed ja suhtlustarkvaralahendusi. ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad – täpsustatakse, et silmajälgija all mõeldakse pilguga juhitavaid elektroonilisi dialoogiseadmeid.

5

3. Abivahendi kasutusaeg (D veerg) ISO-kood 12.24.21 rehvid ja rattad – senise ühe aasta asemel arvestatakse edaspidi abivahendi kasutusajana kalendriaastat. 4. Tehingu liik: Müük (M) / Üür (Ü) (veerg E) ISO-kood 22.21.09.01 kõrgtehnoloogilised kommunikaatorid – lisaks senisele abivahendi müügile saab edaspidi seda abivahendit ka üürida. Seeläbi laiendatakse isikutele abivahendi kättesaadavust. 5. Koguseline piirlimiit aastate või kuude arvestuses (F veerg) ISO-kood 12.24.21 rehvid ja rattad – senise koguse (4 tk 1 a jooksul) asemel arvestatakse edaspidi kogusega piirhinna ulatuses kalendriaasta jooksul. ISO-kood 22.21.09 dialoogiseadmed – eemaldatakse märge „1 tk“. Muudatus on seotud eelnõu kooskõlastusringil tehtud ja arvestatud ettepanekuga muuta ISO-kood 22.21.09.00 summasoodustusega ISO-koodiks ning loobuda koguselisest piirangust „1 tk“. Muudatus võimaldab inimesel kasutada ettenähtud hüvitist paindlikult ja vajaduspõhiselt. ISO-kood 22.21.09.01 kõrgtehnoloogilised kommunikaatorid – lisatakse märge „1 tk“. Muudatus on seotud eelnõu kooskõlastusringil tehtud ja arvestatud ettepanekuga muuta ISO-kood 22.21.09.00 summasoodustusega ISO-koodiks ning loobuda koguselisest piirangust „1 tk“. Muudatus võimaldab inimesel kasutada ettenähtud hüvitist paindlikult ja vajaduspõhiselt. ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad – lisatakse märge „1 tk“. Muudatus on seotud eelnõu kooskõlastusringil tehtud ja arvestatud ettepanekuga muuta ISO-kood 22.21.09.00 summasoodustusega ISO-koodiks ning loobuda koguselisest piirangust „1 tk“. Muudatus võimaldab inimesel kasutada ettenähtud hüvitist paindlikult ja vajaduspõhiselt. 6. Abivahend, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega (H veerg) Asutusepõhist hooldusteenust osutades tuleb teenuseosutajal arvestada, et teenusesaajate hulgas on hulk inimesi, kes vajavad kõrvalabi hügieenitoimingutes. Selleks peavad hoolekandeasutuse keskkond ja vahendid seda toetama. Seega on elementaarne, et hoolekandeasutus on varustatud hügieenitoimingute tegemiseks vajalike vahenditega. Samas ei pea hoolekandeasutus tagama ühekordseks individuaalselt kasutamiseks mõeldud abivahendeid, sest nende vajadus lähtub konkreetselt individuaalsusest ning neid ei ole samaaegselt võimalik kasutada rohkemal kui ühel inimesel. Hooldusteenuse raames tuleb asutusel tagada sarnaselt näiteks seebiga ka muud pesemis- ja nahahooldusvahendid. Sellised tooted, mis tuleb hooldusteenuse osutajal endal tagada, on abivahendite loetelus märgitud H-tähisega. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks. Järgmistele ISO-koodidele lisatakse H-tähis, sest tegemist on hooldusteenuse osutamisega otseselt seotud abivahenditega, mis hõlbustavad eelkõige hooldaja tööd, mitte inimese individuaalset hakkamasaamist: ISO-kood 09.21.06 nahapesemisvahendid ISO-kood 09.21.18 nahakaitsevahendid ISO-kood 09.33.30.01 niisutatud salvrätid ISO-kood 09.33.30.02 pesukindad ISO-kood 09.33.30.03 peapesumütsid. 7. Piirhind (müük) (K veerg) ISO-kood 22.06.12.05 teise kõrva heli ülekande süsteemid (CROS) – piirhinna lahtrist eemaldatakse viide erandi taotlusele (erandi taotluse alusel riikliku pensionikindlustuse seaduse

6

§-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikud). Seeläbi laiendatakse isikutele abivahendi kättesaadavust ning vähendatakse bürokraatiat ja halduskoormust. ISO-kood 22.06.15.05 teise kõrva heli ülekande süsteemid (CROS) – piirhinna lahtrist eemaldatakse viide erandi taotlusele (erandi taotluse alusel riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikud). Seeläbi laiendatakse isikutele abivahendi kättesaadavust ning vähendatakse bürokraatiat ja halduskoormust. ISO-kood 12.24.21 rehvid ja rattad – varasema tükipõhise hinna 77 eurot asemel hakatakse edaspidi kasutama summapõhist piirhinda kalendriaasta jooksul – 308 eurot. 8. Ühik (L veerg) ISO-kood ISO-kood 12.24.21 rehvid ja rattad – ühiku lahtris asendatakse „tk“ sõnaga „summa“, kuna muudatusega minnakse selle abivahendi puhul üle summapõhisele arvestusele kalendriaastas. Nii ei ole piiratud, kui palju rehve või rattaid keegi nimetatud summa piires osta soovib. 9. Abistav kirjeldus, millise funktsioonipiirangu või terviseprobleemi korral abivahend sobib (sh soodustingimuste rakendamine) (lahter M) ISO-kood 06.24.15 põlve- ja reieproteesid – lisatakse selguse mõttes, et isiku kirjeldused põhinevad rahvusvahelisel K-taseme hindamissüsteemi. Nimetatud tasemeid on selle abivahendigrupiga alanevate koodide juures kirjeldatud. ISO-kood 09.21.06 nahapesemisvahendid – eemaldatakse tõendi laienemise märge, kuna see ei ole enam vajalik. ISO-kood 09.21.18 nahakaitsevahendid – eemaldatakse tõendi laienemise märge, kuna see ei ole enam vajalik. ISO-kood 22.21.09.01 kõrgtehnoloogilised kommunikaatorid – täpsustatakse, et abivahend võimaldatakse soodustingimustel isikutele, kes vastavad kõigile järgmistele kriteeriumitele: • esineb püsiv täielik või raske probleem sõnade või lausete iseseisval väljaütlemisel või suhtluseks kasutamisel; • madaltehnoloogilised kommunikatsioonivahendid ei kata piisavalt isiku suhtlusvajadust või ei ole funktsionaalselt piisavad; • isikul on kognitiivne ja funktsionaalne võimekus iseseisvalt kasutada elektroonilist kommunikatsiooniseadet (nt puuteekraan või muu sisestusviis). Tõend laieneb koodidele 22.21.09.00 (madaltehnoloogilised kommunikaatorid) ja 22.21.09.03 (silmajälgijad). Tõendi laienemise muudatus on vajalik seoses eelnõu kooskõlastusringil tehtud ja arvestatud ettepanekuga muuta ISO-kood 22.21.09.00 summasoodustusega ISO-koodiks ning loobuda koguselisest piirangust „1 tk“. ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad – täpsustatakse, et tõend laieneb koodidele 22.21.09.00 (madaltehnoloogilised kommunikaatorid) ja 22.21.09.01 (kõrgtehnoloogilised kommunikaatorid). Muudatus on vajalik seoses eelnõu kooskõlastusringil tehtud ja arvestatud ettepanekuga muuta ISO-kood 22.21.09.00 summasoodustusega ISO-koodiks ning loobuda koguselisest piirangust „1 tk“. 10. Eelduskood (SKA soodustingimustel tehtud tehing, mis peab olema märgitud abivahendi saamiseks eelnevalt tehtud) (N veerg) ISO-kood 12.24.21 rehvid ja rattad – lisaks olemasolevatele eelduskoodidele lisatakse eelduskoodid 12.27.07.01 (toaraamid), 12.27.07.02 (õueraamid) ja 12.24.09 (käsitsi juhitavate ratastoolide käiturseadmed).

7

ISO-kood 12.24.00 muud ratastooli varuosad (uue nimetusega „Muud liikumisabivahendite varuosad“)– olemasolevate eelduskoodide hulka lisatakse koodid 12.27.07.01 (toaraamid), 12.27.07.02 (õueraamid), 18.09.21 (eriistmed) ja 12.24.09 (käsitsi juhitavate ratastoolide käiturseadmed). ISO-kood 12.24.39 trepironijad – eemaldatakse eelduskoodid 12.22 (käsiratastoolid) ja 12.23.06 (elektrilised ratastoolid). Järgmiste ISO-koodide puhultäpsustatakse eelduskoodi sõnastust selliselt, et see hõlmaks lisaks olemasolevale ka kokkuõppe eksami läbinud isikut. ISO-kood 12.39.00.04 veterinaarkulud ISO-kood 12.39.00.06 õppepäev ISO-kood 12.39.00.07 lemmikloomakindlustus. 11. Välistav kood (SKA soodustingimustel tehtud tehing, mille tõttu ei võimaldata märgitud abivahendit) (O veerg) Järgmiste abivahendite puhul lisatakse olemasolevale välistavale koodile ka ISO-kood 12.24.09 (käsitsi juhitavate ratastoolide käiturseadmed): ISO-kood 12.23.03 invarollerid ISO-kood 12.23.06.01 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp I ISO-kood 12.23.06.02 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 12.23.06.03 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp III. Järgmisi abivahendeid võimaldatakse edaspidi ilma eelduskoodita: ISO-kood 22.21.09.01 kõrgtehnoloogilised kommunikaatorid ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad. 12. Abivahendi vajaduse tuvastaja (Q veerg) Läbivalt korrigeeritakse Q veerus olev nimetus „nina-kõrva-kurguarst“ vastavaks üldtuntud nimetusele „kõrva-nina-kurguarst“. ISO-kood 09.30 uriini absorbeerivad abivahendid – tegemist on tehnilise muudatusega, millega abivajaduse tuvastaja lahtris parandatakse eelmise loetelu muudatusega sisse jäänud pooliku lause sõnastus. Jätkuvalt ei ole vaja vanaduspensioniealisel isikul uriini absorbeerivate abivahendite saamiseks abivajadust tuvastada ega talle tõendit väljastada. Sarnaselt niisutatud salvrättide, pesukinnaste ja peapesumütsidega ei tooda järgmiste abivahendite puhul enam välja abivahendi tuvastajat, kuna need on seotud uriini absorbeerivate abivahenditega ja nende tõendi väljastajatega. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks. ISO-kood 09.21.06 nahapesemisvahendid ISO-kood 09.21.18 nahakaitsevahendid. Järgmiste abivahendite puhul täpsustatakse abivahendi vajaduse tuvastaja veeru sõnastust selliselt, et senise korduva abivajaduse tuvastamise ja tõendi väljastamise asemel piisab edaspidi ühekordsest abivahendi vajaduse tuvastamisest ja tõendi väljastamisest. Muudatuse tulemusel ei pea isik uue tõendi saamisek korduvalt arsti poole pöörduma. ISO-kood 12.03.03 käimiskepid ISO-kood 12.03.06 küünarkargud ISO-kood 12.03.12 kaenlakargud ISO-kood 12.03.16 harkkepid. Järgmiste abivahendite puhul laiendatakse abivajaduse tuvastajate ringi perearsti, üldarsti ja arst- residendiga. Muudatus parandab abivahendite kättesaadavust. ISO-kood 12.23.03 invarollerid ISO-kood 12.23.06.01 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp I

8

ISO-kood 12.23.06.02 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 12.23.06.03 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp III ISO-kood 22.06.06 kommunikatsioonivõimendid – abivajaduse tuvastajate ringi laiendatakse audioloogiga. Muudatus parandab abivahendite kättesaadavust. 2.2.3. Piirhinnaga seotud muudatused SHS § 50 sätestab abivahendite piirhinna seadmise põhimõtted, mille kohaselt lähtutakse müügi puhul piirhinna arvutamisel eelmisel aastal kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast. Piirhindade kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et üks kolmandik müügil olevatest abivahenditest oleksid piirhinnast kallimad ja kaks kolmandikku müügil olevatest abivahenditest oleksid sama hinnaga või odavamad. Üürimise puhul lähtutakse piirhinna arvutamisel samast põhimõttest, mis müügi puhul piirhinna kujunemisel. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes SKA 01.01.2025–31.12.2025 andmete põhjal koostatud piirhindade analüüsile korrigeeritakse osade abivahendite piirhindu1. Täpsemalt on mõju eelarvele, piirhindade muudatused ja sellega seonduv esitatud seletuskirja lisas 1. Piirhinna kehtestamisel on arvestatud, et isik saab vajaliku abivahendi piirhinnaga kätte. Kui abivahendi hind peaks piirhinda siiski ületama, on inimesel jätkuvalt võimalus soetada vajalik abivahend erandi menetluse kaudu. ISO-kood 04.48.08.02 täiskasvanute seisuraamid Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 105 eurolt 117 eurole. ISO-kood 04.48.08.03 püstitõusmisfunktsiooniga ratastoolid Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 138 eurolt 140 eurole. ISO-kood 09.12.03.02 poti- ja dušitoolid Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 26,50 eurolt 28 eurole ja müügi piirhinda 318 eurolt 360 eurole. ISO-kood 09.12.27 tualettpaberitangid Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 26 eurolt 31 eurole. ISO-kood 09.30.24.11 inkontinentsisidemed meestele kuni 399 ml Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,34 eurolt 0,40 eurole. ISO-kood 09.30.24.13 inkontinentsisidemed meestele üle 600 ml Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,50 eurolt 0,55 eurole. ISO-kood 09.30.24.15 inkontinentsisidemed naistele 300–599 ml Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,24 eurolt 0,29 eurole. ISO-kood 09.30.24.16 inkontinentsisidemed naistele 600–999 ml Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,37 eurolt 0,44 eurole. ISO-kood 09.30.24.26 vormmähkmed 1500–1999 ml Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,40 eurolt 0,45 eurole. ISO-kood 09.30.24.29 vormmähkmed üle 3000 ml Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,72 eurolt 0,78 eurole.

1 Seoses abivahendite ja meditsiiniseadmete reformiga liiguvad 2027. aastal osad abivahendid (I etapp)

SKA-st Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu, mistõttu üleviidavate abivahendite piirhindu selle määrusega ei muudeta, vaid Tervisekassa sõlmib vajalikud hinnakokkulepped. Vt täpsemalt: https://sm.ee/tervise-ja-sotsiaal-valdkonna-loimimine/valdkondade-uuendamine/abivahendite-ja- meditsiiniseadmete.

9

ISO-kood 09.30.24.35 püksmähkmed 1900–2499 ml S Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,71 eurolt 0,82 eurole. ISO-kood 09.30.24.69 vöömähkmed 2500–2999 ml L Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,86 eurolt 0,95 eurole. ISO-kood 09.30.24.70 vöömähkmed 2500–2999 ml XL Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1,21 eurolt 1,27 eurole. ISO-kood 09.30.24.82 imavad püksid kuni 1399 ml M Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,89 eurolt 1,05 eurole. ISO-kood 09.30.24.83 imavad püksid kuni 1399 ml L Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1,07 eurolt 1,19 eurole. ISO-kood 09.30.24.93 imavad püksid üle 1700 ml XS–S Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1,33 eurolt 1,41 eurole. ISO-kood 09.30.24.95 imavad püksid üle 1700 ml L Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1,38 eurolt 1,44 eurole. ISO-kood 09.30.24.96 imavad püksid üle 1700 ml XL–XXL Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1,57 eurolt 1,63 eurole. ISO-kood 09.30.39.01 püksid mähkmete fikseerimiseks S Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,75 eurolt 1,05 eurole. ISO-kood 09.30.39.02 püksid mähkmete fikseerimiseks M Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,95 eurolt 1,00 eurole. ISO-kood 09.30.39.03 püksid mähkmete fikseerimiseks L Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,90 eurolt 1,05 eurole. ISO-kood 09.30.39.04 püksid mähkmete fikseerimiseks XL Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,93 eurolt 1,20 eurole. ISO-kood 09.33.03 vanni- ja dušitoolid Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 24,00 eurolt 30,00 eurole. ISO-kood 09.33.12 vanni-, duši- ja mähkimislauad Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 44,00 eurolt 46,00 eurole. ISO-kood 12.03.06 küünarkargud Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 13,20 eurolt 14,00 eurole. ISO-kood 12.06.03 käimisraamid Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 9,00 eurolt 10,00 eurole. ISO-kood 12.06.09 käimistoolid Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 74,00 eurolt 77,00 eurole. ISO-kood 12.22.09.01 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 50,00 eurolt 52,00 eurole. ISO-kood 12.22.09.02 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 170,00 eurolt 171,00 eurole.

10

ISO-kood 12.22.09.03 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III

Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 138 eurolt 140 eurole.

ISO-kood 12.22.18 abistaja juhitavad ja komfortratastoolid Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 90,00 eurolt 96,00 eurole. ISO-kood 12.27.07.00 kärud Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 162,00 eurolt 163,00 eurole. ISO-kood 12.27.07.02 õueraamid Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 85,00 eurolt 86,00 eurole. ISO-kood 12.31.09 teisaldatavad käsipuud Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 6,10 eurolt 12,00 eurole. ISO-kood 12.36.03 lingtõstukid Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 58,00 eurolt 59,00 eurole. ISO-kood 12.36.21 lingtõstuki kehatoed Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 12,00 eurolt 13,00 eurole. ISO-kood 18.18.06 tugikäepidemed Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 15,70 eurolt 16,00 eurole. ISO-kood 22.06.12.01 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp I Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 350,00 eurolt 500,00 eurole. ISO-kood 22.06.12.02 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 736,00 eurolt 850,00 eurole. ISO-kood 22.06.15.01 kõrvatagused kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp I Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 350,00 eurolt 380,00 eurole. ISO-kood 22.24.21 helistamistarvikud Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 415,00 eurolt 439,00 eurole. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatuste eesmärk on tagada inimestele parem abivahendite kättesaadavus ja vajadustele vastavus. Mõju analüüsimise eesmärk on hinnata, kas ja millisel määral mõjutavad määruses esitatud muudatused võrreldes kehtiva olukorraga riigieelarvet ja nende inimeste toimetulekut, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast, mõjude hindamise metoodikast ja kontrollküsimustikust mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruses esitatud muudatused ei avalda mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele, julgeolekule, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju nendes mõjuvaldkondades hinnatud.

11

Sotsiaalne mõju Sihtrühm: abivahendi taotlejad SKA andmetel sai 2025. aastal riigi soodustusega abivahendeid kokku 78 765  inimest.2 Määruse muudatused mõjutavad neist enamikku, kuid 2025. aasta keskmist rahvastikku arvestades on sihtrühm väike (5,8%3). Muudatused mõjutavad abivahendit soodustingimustel vajavate isikute igapäevaeluga toimetulekut ning seeläbi ka tervist ja heaolu. Muudatused avaldavad mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele ning tööturul osalemise võimalusele. Kuivõrd eeldatavalt abivahendite kättesaadavus paraneb riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelu täiendamise, täpsustamise ja näidustuste ajakohastamisega, on seeläbi paremini toetatud ka neid vajavate inimeste elukvaliteet ning muudatused annavad sihtrühmale võrdsemad võimalused, et osaleda ühiskondlikus, haridus- ja tööelus. Seega avaldub positiivne mõju eelkõige inimese heaolule ja toetatakse sihtrühma võrdseid võimalusi ning seeläbi võib eeldada ka sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse riski vähenemist. Vanuserühmadest on kõige nõrgemas seisus Eesti ühiskonnas üle 65-aastased, kes moodustavad abivahendite kasutajatest rohkem kui 86,3%, samuti puudega inimesed. Kui 2024. aastal elas suhtelises vaesuses 19,5% Eesti elanikest, siis 65-aastastest ja vanematest inimestest elas suhtelises vaesuses 33,7%4 ja puudega inimestest 38%, sealhulgas puudega vanemaealistest 45,6%5. Seega võivad määrusega tehtavad muudatused parandada abivahendisaajate võimalusi endale sobiliku abivahendi leidmisel. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmised, kuivõrd sihtrühmal on muudatustest tulenevalt küll paremad võimalused abivahendid kätte saada ja abivahendiga kokkupuude on üldjuhul regulaarne, kuid suuri muutusi siiski ei kaasne, mistõttu ei kaasne eeldatavalt ka kohanemisraskusi. Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes kogurahvaarvuga väike ja ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Abivahendite taotlejate jaoks on kokkuvõttes tegemist olulise sotsiaalse mõjuga. Mõju majandusele Sihtrühm: abivahendite müügi ja üürimisega tegelevad ettevõtted (SKA lepingupartnerid6), mis moodustab alla 1% Eestis tegutsevate ettevõttete koguarvust. Mõju majandusele puudutab eelkõige eespool nimetatud ettevõtete haldus- ja töökoormust. Muudatuste tulemusena väheneb vähesel määral abivahendeid müüvate/laenutavate ettevõtete haldus- ja töökoormus, kuna abivahendite korralduse regulatsioon muutub selgemaks, toetavamaks ja üheselt arusaadavaks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes ettevõtete koguarvuga väike. Mõju ulatus on väike, kuivõrd muudatustega võib kaasneda vähene töökoormuse vähenemine ning halduskoormuse

2 Sotsiaalkindlustusameti aastaraamat 2025. Kättesaadav: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sotsiaalkindlustusameti-aastaraamat-

2025 (27.04.2026). 3 Statistikaamet, 2026. RV0211: Aastakeskmine rahvastik. Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-

ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0211 (28.07.2026). 4 Statistikaamet, 2026. LES01: VAESUSE JA ILMAJÄETUSE MÄÄR VANUSERÜHMA JA SOO JÄRGI. Statistika andmebaas

(28.07.2026). 5 Statistikaamet, 2026. THV41: VAESUSE JA ILMAJÄETUSE MÄÄR VANUSERÜHMA, SOO JA PUUDELISUSE JÄRGI. Statistika andmebaas (06.11.2024). 6 Sotsiaalkindlustusameti andmetel 183 (01.04.2025.a seisuga).

12

suurenemist ega muudatustega seonduvaid kohanemisraskusi ei kaasne. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd abivahendite müüjate/laenutajate kokkupuude muudatustega on regulaarne. Kokkuvõttes on mõju abivahendite müügi ja üürimisega tegelevatele ettevõtetele väheoluline. Mõju riigivalitsemisele Muudatused puudutavad eeskätt SKA tööd. Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutustele. Eespool nimetatud muudatused võivad, aga ei pruugi mõne aja pärast mingiks perioodiks suurendada erandi taotluste hulka, kuna inimeste hulk ja teadlikkus abi saamise võimalustest eelduslikult suureneb. Praegu tegeleb SKA-s abivahendite erandite taotlustega kolm täiskohaga spetsialisti, kes moodustavad kogu asutuse töötajaskonnast väga väikse osa. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatustel on pikemas perspektiivis väike positiivne mõju riigiasutuse (SKA) töökoormuse leevenemise näol. Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väikesed, mõjutatud sihtrühma suurus on SKA-d arvestades väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on riigivalitsemisega seotud mõju SKA-le väheoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatuste tulemusel muutuvad abivahendid abivajajatele kättesaadavamaks. Kuivõrd abivahendite kättesaadavus riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelu ja piirhindade ajakohastamisega paraneb, on seeläbi paremini toetatud ka neid vajavate inimeste elukvaliteet ning muudatused annavad sihtrühmale võrdsemad võimalused osalemiseks ühiskondlikus, haridus- ja tööelus. Eespool nimetatud muudatuste prognoositav kulu aasta peale kokku on 571 426,39 eurot. Kuna muudatus on plaanitud jõustuma 1. oktoobril 2026, avaldub mõju 2026. aastal kolm kuud. Sellest tulenevalt on 2026. aasta prognoositav lisakulu 142 856,60 eurot ja alates 2027. aastast 571 426,39 eurot aastas. Abivahenditeenuse puhul on tegemist riigieelarves arvestusliku kuluga. Piirhinna tõusuga kaasnev kulu on 2026. aasta eelarves olemas ning mõjuga on arvestatud riigieelarve strateegia 2027–2030 rahastamiskavas. Detailsemalt on kulud välja toodud lisas 1 (piirhinna muudatustega kaasnev kulu). Määruse rakendamisega tulusid ei kaasne.

6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2026. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Tervisekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Optometristide Seltsile, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Pimedate Liidule, Eesti Kurtide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Audioloogia Seltsile, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsile, MTÜ-

13

le Eesti Koduabi Selts, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Patsientide Liidule, MTÜ-le Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning abivahendite müügi ja üüriga tegelevatele ettevõtetele (SKA lepingupartneritele (edastati SKA poolt)). Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Kooskõlastusringil esitatud ettepanekute ja arvamuste tabel on esitatud seletuskirja lisas.

Seletuskirja lisa 1

Piirhinna muudatustega kaasnev kulu

ISO kood ISO koodi nimetus Piirhind Uus

piirhind

Piir määr

%

Tehingu liik

Kogus aastas,

tk

Täiendav kulu

Täiendav kulu

riigile

Unikaalsete kasutajate

arv

04.48.08.02 täiskasvanute seisuraamid 105,00 117,00 90% üür 89 1068,00 961,20 10

04.48.08.03 püstitõusmisfunktsiooniga ratastoolid 138,00 140,00 90% üür 287 574,00 516,60 35

09.12.03.02 poti- ja dušitoolid 26,50 28,00 90% üür 2677 4015,50 3613,95 376

09.12.03.02 poti- ja dušitoolid 318,00 360,00 90% müük 46 1932,00 1738,80 46

09.12.27 tualettpaberitangid 26,00 31,00 90% müük 7 35,00 31,50 7

09.30.24.11 inkontinentsisidemed meestele kuni 399 ml 0,34 0,40 50% müük 351879 21112,74 10556,37 2567

09.30.24.13 inkontinentsisidemed meestele üle 600 ml 0,50 0,55 50% müük 430539 21526,95 10763,48 2305

09.30.24.15 inkontinentsisidemed naistele 300–599 ml 0,24 0,29 50% müük 3292969 164648,45 82324,23 16812

09.30.24.16 inkontinentsisidemed naistele 600–999 ml 0,37 0,44 50% müük 2319551 162368,57 81184,29 10505

09.30.24.26 vormmähkmed 1500–1999 ml 0,40 0,45 50% müük 79057 3952,85 1976,43 424

09.30.24.29 vormmähkmed üle 3000 ml 0,72 0,78 50% müük 43250 2595,00 1297,50 246

09.30.24.35 püksmähkmed 1900–2499 ml S 0,71 0,82 50% müük 47149 5186,39 2593,20 202

09.30.24.69 vöömähkmed 2500–2999 ml L 0,86 0,95 50% müük 983 88,47 44,24 20

09.30.24.70 vöömähkmed 2500–2999 ml XL 1,21 1,27 50% müük 19838 1190,28 595,14 106

09.30.24.82 imavad püksid kuni 1399 ml M 0,89 1,05 50% müük 223708 35793,28 17896,64 2937

09.30.24.83 imavad püksid kuni 1399 ml L 1,07 1,19 50% müük 303044 36365,28 18182,64 3441

09.30.24.93 imavad püksid üle 1700 ml XS–S 1,33 1,41 50% müük 110926 8874,08 4437,04 1013

09.30.24.95 imavad püksid üle 1700 ml L 1,38 1,44 50% müük 1223263 73395,78 36697,89 8148

09.30.24.96 imavad püksid üle 1700 ml XL–XXL 1,57 1,63 50% müük 662977 39778,62 19889,31 4566

09.30.39.01 püksid mähkmete fikseerimiseks S 0,75 1,05 50% müük 465 139,50 69,75 68

09.30.39.02 püksid mähkmete fikseerimiseks M 0,95 1,00 50% müük 4447 222,35 111,18 631

09.30.39.03 püksid mähkmete fikseerimiseks L 0,90 1,05 50% müük 6099 914,85 457,43 872

09.30.39.04 püksid mähkmete fikseerimiseks XL 0,93 1,20 50% müük 3849 1039,23 519,62 622

09.33.03 vanni- ja dušitoolid 24,00 30,00 90% üür 384 2304,00 2073,60 72

15

ISO kood ISO koodi nimetus Piirhind Uus

piirhind

Piir määr

%

Tehingu liik

Kogus aastas,

tk

Täiendav kulu

Täiendav kulu

riigile

Unikaalsete kasutajate

arv

09.33.12 vanni-, duši- ja mähkimislauad 44,00 46,00 90% üür 444 888,00 799,20 44

12.03.06 küünarkargud 13,20 14,00 90% müük 4439 3551,20 3196,08 2575

12.06.03 käimisraamid 9,00 10,00 90% üür 17492 17492,00 15742,80 2539

12.06.09 käimistoolid 74,00 77,00 90% üür 825 2475,00 2227,50 100

12.22.09.01 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I 50,00 52,00 90% üür 229 458,00 412,20 27

12.22.09.02 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II 106,00 108,00 90% üür 1244 2488,00 2239,20 156

12.22.09.03 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III 170,00 171,00 90% üür 135 135,00 121,50 14

12.22.18 abistaja juhitavad ja komfortratastoolid 90,00 96,00 90% üür 1059 6354,00 5718,60 136

12.27.07.00 kärud 162,00 163,00 90% üür 1959 1959,00 1763,10 189

12.27.07.02 õueraamid 85,00 86,00 90% üür 321 321,00 288,90 31

12.31.09 teisaldatavad käsipuud 6,10 12,00 90% üür 1638 9664,20 8697,78 246

12.36.03 lingtõstukid 58,00 59,00 90% üür 1023 1023,00 920,70 135

12.36.21 lingtõstuki kehatoed 12,00 13,00 90% üür 96 96,00 86,40 18

18.18.06 tugikäepidemed 15,70 16,00 90% müük 1732 519,60 467,64 1059

22.06.12.01 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp I 350,00 500,00 90% müük 250 37500,00 33750,00 177

22.06.12.02 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II 736,00 850,00 90% müük 143 16302,00 14671,80 84

22.06.15.01 kõrvatagused kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp I 350,00 380,00 90% müük 6677 200310,00 180279,00 4223

22.24.21 helistamistarvikud 415,00 439,00 90% müük 70 1680,00 1512,00 70

Kokku: 571426,39

* SKA ettepanek 01.01.2025–31.12.2025 andmete põhjal.

Seletuskirja lisa

Kooskõlastustabel

Kooskõlastustabel on koostatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

tingimused ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ muutmise määruse kohta.

Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

Rahandusministeerium

Kooskõlastatud märkusteta.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Kooskõlastatud märkusteta.

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside Sotsiaalkaitseministri 21.

detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, tasu

maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ning abivahendi tõendi

ja kaardi andmed“ muutmise määrusele Eelnõus on mitu positiivset muudatust – ratastooli käiturseade tuuakse

abivahendite loetellu ning inimesel kaob vajadus läbida selle saamiseks

erandimenetlus, vähendatakse korduva tõendi esitamise kohustust

erandimenetluses, käimiskeppide ja karkude vajaduse tuvastamine

muudetakse ühekordseks, laiendatakse elektriratastoolide ja

invarollerite vajaduse tuvastajate ringi ning luuakse kõrgtehnoloogiliste

kommunikaatorite üürivõimalus. Järgnevalt eelnõu kitsaskohad ja EPIKoja võrgustiku ettepanekud:

Käiturseadme, elektriratastooli ja invarolleri vastastikune

välistamine.

EPIKoja liikmesorganisatsioonide tagasiside on, et sama inimene võib

vajada korraga või eri olukordades mitut erineva funktsiooniga

Täname tagasiside eest.

Selgitame.

Inimese funktsionaalsest seisundist või erinevatest

kasutuskeskkondadest tulenevalt võib inimesel olla põhjendatud

vajadus kasutada samaaegselt mitut elektrilist liikumisabivahendit,

liikumisabivahendit. Käsiratastool koos käiturseadmega, elektriratastool

ja invaroller ei ole tingimata üksteise alternatiivid. Need võivad olla

vajalikud eri vahemaade läbimisel või välis- või sisekeskkonnas. Samuti

ei pruugi abivajadus olla ajas muutumatu, nt võib muutuva kuluga

haiguse puhul liikumisvõime lühikese aja jooksul muutuda.

Seisukoht: Palume seetõttu loobuda vastastikusest välistusest ning

asendada see vajaduspõhise hindamisega.Samuti palume muuta

käiturseadme eeldust, mille järgi peab olema varem tehtud just SKA

soodustusega käsiratastooli tehing. Kui inimesel on talle sobiv ja

tehniliselt käiturseadmega ühilduv ratastool juba olemas, näiteks ise

ostetud vms viisil saadud, ei ole põhjendatud nõuda uue riigipoolse

tehingu tegemist ratastooli soetamiseks ainult käiturseadme saamiseks.

Eesti Vähilaste Vanemate Liit toob välja, et kui inimesele ei võimaldata

tema tegelikust vajadusest lähtuvat eri kasutuskeskkonda sobivaid

abivahendi kombinatsioone, võib süsteem suunata valima ühe

võimalikult suure funktsionaalsusega ja sellest tulenevalt kallima

abivahendi. Palume seetõttu hinnata välistuste mõju mitte ainult

üksikute tehingute arvule, vaid ka lahenduste kogukulule. Eesti Vähilaste Vanemate Liidu ettepanek: Kui riik peab teatud

kombinatsioonide puhul piiranguid vajalikuks, palume automaatse

tehingupõhise välistuse asemel kirjeldada loetelu M-veerus

funktsioonivajadusest ja kasutuskeskkonnast lähtuvad kriteeriumid

(spetsialistide ja kasutajate osalusel). Näiteks võiks hinnata inimese

võimet liikuda sise- ja väliskeskkonnas, ülajäsemete jõudu ja

vastupidavust, läbitavaid vahemaid, maastikku ning seda, kas

käiturseadet vajatakse ainult teatud olukordades.

mistõttu saab individuaalsete ja tavapärasest erinevate vajaduste

hindamiseks jätkuvalt kasutada erandi menetlust.

Käsitsi juhitavate ratastoolide käiturseade on abivahendite loetelu

mõistes uus riiklikult rahastatav abivahend. Seetõttu peame

põhjendatuks rakendada esialgu eelnõus kavandatud tingimusi ja

hinnata nende sobivust ning mõju pärast rakenduspraktika

kujunemist. Seeläbi saame täpsema teadmise selle kohta, milline on

tegelik kasutajate vajadus, milliseid abivahendite kombinatsioone

praktikas vajatakse ning kas ja milliseid muudatusi on loetelus

tulevikus põhjendatud teha. Märgime, et elektrilisi liikumisabivahendeid on võimalik riigi toel

üürida, mis võimaldab inimesel kasutada ja vajaduse korral proovida

erinevaid elektrilisi liikumisabivahendeid ning hinnata, milline

lahendus vastab kõige paremini tema funktsionaalsele vajadusele ja

tegelikule kasutuskeskkonnale. See vähendab ka riski, et inimesele

soetatakse püsivalt abivahend, mis praktikas tema vajadustele ei

vasta. Käiturseadme puhul on käsiratastooli tehingu nõude eesmärk tagada,

et seade paigaldatakse tehniliselt sobivale ja töökorras ratastoolile.

Käiturseade ei ole igale ratastoolile paigaldatav universaalne

lisaseade, vaid selle kasutamisel tuleb arvestada nii ratastooli

tehniliste omaduste, seisukorra kui ka tootjapoolsete

sobivusnõuetega. Eelnev ratastoolitehing annab suurema kindluse, et

inimese kasutuses olev ratastool on tema vajadustele vastav ning

käiturseadme paigaldamiseks sobiv. Samuti arvestatakse

olukordadega, kus inimesel on juba olemas talle sobiv ja

käiturseadmega tehniliselt ühilduv ratastool, kuid see ei ole saadud

riigipoolse soodustusega. Sellisel juhul on võimalik käiturseadme

Kõrgtehnoloogiline kommunikaator

Eelnõus nõutakse, et inimesel oleks kognitiivne ja funktsionaalne

võimekus elektroonilist kommunikatsiooniseadet iseseisvalt kasutada,

mis välistab inimesed, kes vajavad seadme kasutamisel kõrvalabi.

Kommunikatsiooniabivahendit vajavad ka inimesed, kes suudavad selle

abil oma tahet väljendada, kuid vajavad seadme käivitamisel,

paigutamisel, seadistamisel ja sisustamisel, navigeerimisel, sümbolite

valikul või alternatiivse sisendi kasutamisel kõrvalabi.

Seisukoht: Kriteerium tuleb sõnastada põhimõttel, et inimene suudab

seadet kasutada „iseseisvalt või vajaliku juhendamise või kõrvalabi

toel.“

Käimiskeppide koguseline piirang

Eesti Insuldipatsientide Selts toob välja, et taastumise jooksul võib

inimese liikumisvõime oluliselt muutuda ja eri etappidel võib vaja minna

erinevat tüüpi keppi. Seetõttu võiks kiiresti muutuva liikumisvõime või

taastumisperioodi puhul olla võimalik saada soodustusega rohkem kui

üks käimiskepp.

Seisukoht: Palume kiiresti muutuva liikumisvõime või

taastumisperioodi korral võimaldada põhjendatud vajadusel

vajadust ja olemasoleva ratastooli sobivust hinnata erandimenetluse

kaudu.

Abivahendite loetelu täiendatud.

Tingimus, mille kohaselt peab inimesel olema kognitiivne ja

funktsionaalne võimekus elektroonilist kommunikatsiooniseadet

iseseisvalt kasutada, ei tähenda, et inimene peab tulema kõrvalise

abita toime kõigi seadme kasutamisega seotud tegevustega.

Tingimuse eesmärk on tagada, et inimene suudab kommunikaatori

abil iseseisvalt oma tahet väljendada ja suhelda (nt peab kasutaja

olema võimeline ise tegema suhtlemiseks vajalikke valikuid, sh

valima puutetundlikult ekraanilt sobiva sümboli).

Iseseisva kasutamise nõue ei välista kõrvalabi sellistes tegevustes

nagu seadme sisse- ja väljalülitamine, sobivasse asendisse

paigutamine, seadistamine või muu tehniline ettevalmistamine. Eespool tulenevast on loetelus M veergu täiendatud.

Selgitame.

Mõistame ettepanekut, et kiiresti muutuva liikumisvõime või

taastumisperioodi korral võib inimesel olla põhjendatud vajadus

saada soodustusega rohkem kui üks käimiskepp nelja aasta jooksul.

Praegu on seda võimalik teha erandi menetluse kaudu.

Selle määruse muudatusega soovime eelkõige tõsta abivahendite

piirhindu alates 01.10.2026. Ettepanek võimaldada põhjendatud

tavamenetluses rohkem kui üks käimiskepp. Eelnõuga kavandatav

ühekordne vajaduse tuvastamine vähendab halduskoormust, kuid ei

lahenda koguselise piirangu probleemi.

Rehvide-rataste summapiir

Eelnõuga asendatakse rehvide ja rataste senine koguseline piirang „4 tk

ühe aasta jooksul“ 308-eurose piirhinnaga kalendriaastas. Seletuskirja

järgi on muudatuse eesmärk muuta süsteem paindlikumaks: inimene ei

ole enam piiratud nelja rehvi või rattaga, vaid võib 308 euro piires

soetada neid vastavalt vajadusele.

Palume selgitada, kas 308 euro piires on võimalik katta ka

aktiivratastoolide, elektriratastoolide, invarollerite, käiturseadmete ning

muude erilahendustega liikumisabivahendite rehvide ja rataste tegelik

vajadus. Eelnõuga laiendatakse rehvide ja rataste kasutusala muu hulgas

õue- ja toaraamidele ning käiturseadmetele, mistõttu võib ühe

summapiiri alla kuuluvate toodete hinnatase olla väga erinev. Samuti

vajadusel tavamenetluses rohkem kui üks käimiskepp eeldab

täiendavat analüüsi ning arutelusid ja kokkuleppeid teiste asjaomaste

osapooltega.

Ettepaneku rakendamine eeldab arutelusid ja kokkuleppeid

asjaomaste osapooltega, et hinnata, millistel juhtudel ja tingimustel

oleks põhjendatud võimaldada tavamenetluses rohkem kui ühte

käimiskeppi. Praeguse teadmise järgi ei ole põhjendatud suurendada

koguselist limiiti kõikidele kasutajatele, kuid teatud sihtrühmade

puhul võib selleks olla vajadus.

Abivahendite loetelu praegune ülesehitus ei võimalda eristada

koguseid erinevate näidustuste või kasutajarühmade kaupa. Seetõttu

käsitleme seda küsimust põhjalikumalt käimiskeppide Tervisekassa

süsteemi üleviimise ettevalmistamisel. Võtame ettepaneku töösse

2028. aastal, et hinnata vajalikke lahendusi ja vajadusel viia

muudatused ellu käimiskeppide Tervisekassasse üleminekuga alates

1. jaanuarist 2029.

Selgitame.

Muudatuse eesmärk on muuta senine koguseline piirang

paindlikumaks ja ühtlasi saada parem ülevaade inimeste tegelikust

rehvide ning rataste vajadusest. Kui praegu on hüvitamine piiratud

nelja rehvi või rattaga aastas, siis edaspidi saab inimene 308 euro

suuruse piirhinna ulatuses soetada rehve ja rattaid vastavalt oma

vajadusele, ilma kindla koguselise piiranguta. Rakenduspraktika ja

tehinguandmete põhjal saab edaspidi hinnata ka seda, kas

kehtestatud piirhind on piisav või vajab muutmist.

palume põhjendada, kas 308-eurone piir on reaalses turuolukorras

piisav?

Hügieeni- ja nahahooldusvahendid

Liikmete tagasiside põhjal ei pruugi hügieenivahendi vajadus olla seotud

inkontinentsi või mähkmete kasutamisega. Näiteks võib

liikumispuudega inimesel olla raskendatud duši või pesemisruumi

kasutamine, kehaasendi muutmine või iseseisev pesemine, mistõttu võib

niisutatud salvrättide või muu veevaba pesemisvahendi vajadus olla

tingitud inimese funktsioonipiirangust, mitte inkontinentsist.

Seisukoht: Palume hinnata hügieenivahendite vajadust inimese tegeliku

hügieeni- ja enesehooldusvajaduse alusel ning mitte siduda nende

saamist üksnes uriini absorbeerivate abivahendite kasutamisega.

Ühtlasi laiendatakse nende abivahendite ringi, mille puhul on

võimalik vastava ISO-koodi alusel rehve ja rattaid soetada. Kuna

piirhinna kujundamise aluseks olnud varasema perioodi tehingud ei

hõlma veel kogu eelnõuga kavandatavat laiendatud abivahendite

ringi, ei ole praegu võimalik olemasolevate tehinguandmete põhjal

lõplikult hinnata, kas kehtestatav piirhind katab piisavalt kõigi

erinevate liikumisabivahendite ja erilahenduste kasutajate tegeliku

vajaduse. Seda on võimalik hinnata järgmise piirhinna analüüsi

käigus 2027. aastal ja juhul kui analüüs näitab, et piirhinda on vaja

tõsta, siis seda tehakse hiljemalt 01.01.2028.a.

Selgitame.

Mõistame ettepanekut, et naha kaitse ja puhastamise vahendite

vajadus ei pruugi kõikidel juhtudel olla seotud uriini absorbeerivate

abivahendite kasutamisega. Samas ei ole meile praegu teada, kui

suur on nende inimeste sihtrühm, kellel on põhjendatud vajadus naha

kaitse ja puhastamise vahendite järele, kuid puudub uriini

absorbeerivate abivahendite vajadus.

Praeguse määruse muudatuse peamine eesmärk on tõsta

abivahendite piirhindu alates 1. oktoobrist 2026. Kuna esitatud

ettepanek vajab täiendavat sisulist hindamist koos asjaomaste

osapooltega, et selgitada välja võimaliku probleemi ulatus ja hinnata,

kas ja millistel tingimustel oleks põhjendatud hügieeni- ja

nahahooldusvahendite võimaldamine ka muudel alustel kui uriini

absorbeerivate abivahendite kasutamine.

Kuna hügieeni- ja nahahooldusvahendid on kavandatud üle viia

Tervisekassa korraldusse alates 1. jaanuarist 2028, võtame

ettepaneku töösse 2027. aastal ülemineku ettevalmistamise raames.

Pikaajalise üürimise kulutõhusus

Pikaajalise vajaduse korral võib abivahendi üürimine muutuda

majanduslikult ebaotstarbekas. Palume analüüsida, kas pikaajaliselt

kasutuses olnud lihtsamate ja stabiilse vajadusega abivahendite puhul on

põhjendatud luua tavamenetluses võimalus abivahendi jääkväärtusega

väljaostmiseks, kui see on inimesele ja riigile majanduslikult

otstarbekam kui üürisuhte jätkamine.

Kokkuvõttes peab abivahendite süsteemi keskmes olema inimese tegelik

ja vajadusel muutuv funktsioonivajadus. Varasem abivahenditehing,

abivahendi tehniline kategooria, selle soetamise viis või inimese vajadus

kõrvalabi järele ei saa ega tohi iseenesest välistada inimese vajadustele

vastava abivahendi saamist.

Selgitame.

Abivahendi jääkväärtusega väljaostmine ei ole täna välistatud, kui

abivahendi kasutaja ja abivahendiettevõte selles kokkuleppele

jõuavad.

Siinjuures tuleb arvestada, et üüriteenuse raames vastutab abivahendi

korrashoiu ja vajaduse korral hoolduse ning remondi eest

teenuseosutaja. Abivahendi välja ostmisel see kohustus ei laiene, mis

võib tuua inimesele kaasa hilisemaid lisakulusid. Seetõttu tuleb

üürimise ja väljaostmise majandusliku otstarbekuse võrdlemisel

arvestada lisaks abivahendi soetusmaksumusele ka selle

kasutamisega kaasnevaid kulusid kogu kasutusperioodi jooksul.

Kui konkreetse inimese puhul on põhjendatud, et tavapäraselt

üürimiseks mõeldud abivahendi ostmine on tema pikaajalist vajadust

arvestades otstarbekam, on võimalik selleks taotleda erandit.

Eesti Optometristide Selts

Täname võimaluse eest avaldada arvamust sotsiaalkaitseministri

määruse nr 74 muutmise eelnõu kohta.

Oleme eelnõu ja selle seletuskirjaga tutvunud. Optometristide ning

optiliste abivahendite osas me eelnõus sisulisi muudatusi ei tuvastanud.

Soovime siiski täpsustust optiliste abivahendite piirhindade kohta.

Palume selgitada, millistele andmetele tuginedes on leitud, et nende

piirhindu ei ole vaja tõsta. Optiliste abivahendite ja prilliklaaside hinnad

on viimastel aastatel suurenenud ning praegused piirhinnad ei pruugi

enam võimaldada sobiva abivahendi soetamist piirhinna ulatuses.

Täname tagasiside eest.

Kinnitame, et optiliste abivahendite osas sisulisi muudatusi ei ole.

Selgitame. Piirhinna analüüsi ei hõlmatud 01.01.2027 Tervisekassasse üle

liikuvaid tooteid, kuna nende toodete puhul kujundatakse uued

hinnad Tervisekassa ja ettevõtete vaheliste hinnaläbirääkimiste

tulemusel.

Abivahendite loetelus olevaid piirhindu kaasajastatakse vastavalt

sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) §-s 50 sätestatud abivahendite

piirhinna seadmise põhimõtetele. Müügi puhul lähtutakse piirhinna

arvutamisel eelmisel aastal kõige enam ostetud abivahendi

müügihinnast. Piirhindade kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et

Lisaks palume täpsustada, millise ISO-koodi alla kuuluvad optilised

filterklaasid. Kas neid käsitletakse ISO-koodi 22.03.03 „valgusfiltrid“

all? Optilised filterklaasid kuuluvad praegu meie hinnakirjas kõige

kallimate toodete hulka, mistõttu soovime teada, kas selle abivahendi

kehtiv piirhind 152 eurot paari kohta hõlmab ka individuaalselt

valmistatavaid optilisi filterklaase.

Kui optilised filterklaasid kuuluvad nimetatud ISO-koodi alla, palume

kaaluda ka selle piirhinna ajakohastamist vastavalt tegelikele

turuhindadele.

1/3 müügil olevatest abivahenditest oleksid piirhinnast kallimad ning

2/3 müügil olevatest abivahenditest oleksid sama hinnaga või

odavamad. Üürimise puhul lähtutakse piirhinna arvutamisel samast

põhimõttest, mis müügi puhul.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes SKA 01.01.2025–31.12.2025

andmete põhjal koostatud piirhindade analüüsile, korrigeeritakse

osade abivahendite piirhindu.

Abivahendite loetelus on ISO-kood 22.03.03 valgusfiltrid, mille alt

hüvitatakse filterprille, meditsiinilised valgusfiltreid, sh prillidele

paigaldatavad klippe. Lisaks on loetelus ISO-kood 22.03.06.01

prilliklaasid Dsph, cyl ja ISO-kood 22.03.06.02 prillidesse

monteeritud optilised süsteemid, mille alt hüvitatakse prismaprille ja

luupprille. Kõikidele neile abivahenditele kehtivad erinevad

piirhinnad. Selleks, et aru saada, millise koodi alla toode läheb, tuleb

vaadata veerus "Abivahendi täpsustus või abivahendi grupi

kitsendus" olevat täpsustust.

Nagu eespool selgitasime, siis I etapis üle viidavate toodete (sh

optilised filterklaasid) piirhindu analüüsi ei hõlmatud, kuna need

liiguvad Tervisekassasse, kus kujundatakse uued hinnad.

Eesti Naha- ja Suguhaiguste Selts

Tunnen, et ei ole minu pädevuses antud hinnakalkulatsioonide õigsust

hinnata.

Küll tekkis küsimus liik 6:

ISO-kood 12.39.00.04 veterinaarkulud

ISO-kood 12.39.00.06 õppepäev

ISO-kood 12.39.00.07 lemmikloomakindlustus

Võetud teadmiseks.

Teresa OÜ

Kirjutan teile seoses sotsiaalkaitseministri määruse nr 74 muutmise

eelnõuga, mille kohta ootate arvamusi 7. septembriks.

Tegeleme igapäevaselt aktiivsete ratastooli kasutajate varustamisega

ning oleme käsiratastoolide klassifitseerimise küsimust

Sotsiaalkindlustusametiga arutanud juba selle aasta algusest. Soovime

kasutada seda võimalust, et edastada meiepoolsed mõtted eelnõu

ratastooliosa kohta.

IV AKTIIVSUSGRUPI UUS SÕNASTUS

IV aktiivsusgrupi uus sõnastus on oluline edasiminek. Eriti tervitame

sõnastust, mis lisab eraldi kriteeriumina ülikerge kaaluga

kõrgtehnoloogilistest materjalidest ratastoolid, mis on valmistatud

individuaalselt vastavalt kasutaja mõõtmetele. See vastab tänapäevase

süsinikkiust ratastooli tegelikkusele – tooted nagu Küschall K-Series

Carbon (transpordikaal 4,8 kg) on meditsiiniliselt kõrgema

nõudlikkusega kui nende kaal üksi võiks viidata, ning individuaalne

valmistamine kasutaja mõõtmete järgi on nende puhul toote disaini

lahutamatu osa. Palume kinnitada, et selline süsinikkiust mudel

kvalifitseerub selgelt IV gruppi.

III AKTIIVSUSGRUPI SÕNASTUS

Soovime juhtida tähelepanu III aktiivsusgrupi kirjeldusele, mis säilitab

sõnastuse, et ratastooli on võimalik kohandada sobivaks erinevatele

kasutajatele. Meie igapäevane kogemus näitab, et kuigi

kõrgtehnoloogiliste ratastoolide üksikuid osi on tehniliselt võimalik

vahetada, ei muuda see tooli teisele kasutajale kliiniliselt sobivaks.

Raskuskeskme asend, istmesügavus, rattakalle ja seljatoe nurk on seotud

konkreetse kasutajaga ning ümberhindamine uue kasutaja jaoks eeldab

tervishoiuspetsialisti tööd. Invacare'i esindaja selgitas seda meie ühisel

Täname tagasiside eest. Selgitame.

Kinnitame, et mudel Küschall K-Series Carbon kvalifitseerub IV

aktiivsusgruppi. Selgitame.

Nõustume, et III aktiivsusgrupi ratastooli sobivus konkreetsele

kasutajale eeldab individuaalset hindamist ja ratastooli kohandamist

vastavalt kasutaja mõõtmetele, funktsionaalsele võimekusele ja

vajadustele. See ei tähenda siiski, et kord ühele kasutajale

kohandatud ratastooli ei oleks võimalik hiljem kohandada teisele

kasutajale.

III aktiivsusgrupi puhul on oluline säilitada põhimõte, et ratastool on

reguleeritav ja kohandatav erinevatele kasutajatele. Sellele tugineb

ka abivahendi üüriteenus. Üürist tagastatud ratastool peab pärast

nõuetekohast kontrolli, hooldust ja vajaduse korral osade vahetamist

kohtumisel SKA ametnikega: ümberkonfigureerimise tegelik maksumus

teeb uue tooli tellimise reeglina otstarbekamaks. Palume kaaluda III

grupi kirjelduse täpsustamist nii, et see eristaks selgemalt universaalselt

kohandatavad toolid individuaalselt valmistatud toodetest.

I AKTIIVSUSGRUPI KASUTUSAEG

Juhime tähelepanu I aktiivsusgrupi ratastoolide kehtivale kasutusajale,

mis on praegu 6 aastat. Meie praktika näitab, et I grupi ratastool on

igapäevases ja intensiivses kasutuses nii sise- kui välitingimustes — tool

on käibel kogu ärkvelolekuaja ning koormus on oluliselt suurem kui

harvem kasutatava ratastooli puhul. Lisaks kasutavad tooli tihti ka

abistajad, mis kulutab toodet veelgi kiiremini. Sellises kasutuses ei vasta

6-aastane periood tegelikule toote elueale. Palume kaaluda I

aktiivsusgrupi kasutusaja lühendamist 3-4 aastale, et see paremini

kajastaks intensiivkasutuse tegelikku mõju toote kestvusele ning väldiks

olema võimalik kohandada järgmisele kasutajale. See on oluline ka

olukorras, kus ratastooli kasutatakse üksnes lühiajaliselt või inimese

terviseseisund ja funktsionaalne võimekus aja jooksul muutuvad.

III aktiivsusgrupi ratastoolide konstruktsioon võimaldab muuta ja

vahetada erinevaid komponente ning kohandada ratastooli kasutaja

vajadustele. Sellise abivahendi üüriteenuse pakkumine eeldab

teenuseosutajalt vajalikku tehnilist pädevust, varuosade

kättesaadavust ning võimekust ratastooli nõuetekohaselt seadistada.

Sama kohandamisvõimekus, mida kasutatakse ratastooli esmasel

seadistamisel või olemasoleva kasutaja vajaduste muutumisel,

võimaldab tehniliselt ratastooli seadistada ka järgmise kasutaja

vajadustele.

Ka ratastoolide tootjate juhendites on ette nähtud toodete

korduskasutamise võimalus, eeldusel et enne uut kasutajat tehakse

nõutud puhastus, desinfitseerimine, tehniline kontroll ja hooldus.

Sõnastuse eesmärk ei ole väita, et üks ja sama seadistus sobib

mitmele inimesele või et uue kasutaja puhul puudub vajadus tema

individuaalsete vajaduste hindamiseks.

Selgitame. Me ei näe praegu põhjendatud vajadust I aktiivsusgrupi ratastoolide

kasutusaja lühendamiseks, kuna erandi otsuste menetluste andmetest

ei nähtu, et inimesed sooviksid I aktiivsusgrupi ratastoole

sagedamini vahetada. Tootjate kasutusjuhendites toodud eeldatav

kasutusiga I aktiivsusgrupi ratastoolidele on üldjuhul 5 aastat, mis

omakorda sõltub kasutamise sagedusest, intensiivsusest, hooldusest

ja muudest tingimustest. Kasutusjuhendites toodud eeldatav eluiga ei

tähenda siiski automaatselt toote maksimaalset kasutusaega.

Nõuetekohaselt hooldatud ja tehniliselt korras ratastooli võib olla

võimalik kasutada ka kauem.

Leiame, et praegune kasutusaeg on seega piisav ja ei vaja muutmist.

olukorda, kus inimene kasutab amortiseerunud ja ohutuse seisukohalt

ebapiisavat abivahendit.

TÕENDI VÄLJASTAMISE PÄDEVUS HOOLDEKODUS

Meie klientide hulka kuuluvad mitmed hooldekodud, kelle elanikele

TERESA OÜ abivahendeid rendib. Selle kogemuse põhjal soovime

juhtida tähelepanu ühele kitsaskohale tõendi väljastamise protsessis.

Hooldekodu õdedel on abivahendi vajaduse hindamiseks vajalik

väljaõpe ning igapäevatööst tulenev praktiline kogemus. Õde puutub

elanikuga regulaarselt kokku ning omab terviklikku ülevaadet tema

terviseseisundist, funktsionaalsest võimekusest ja nende muutumisest

ajas – seda ülevaadet ei pruugi olla spetsialistil, kes inimesega

igapäevaselt kokku ei puutu.

Seetõttu palume kaaluda hooldekodu õe pädevuse laiendamist

tavapäraste ratastoolide vajaduse tuvastamiseks ja tõendi väljastamiseks.

See muudaks abivahendi saamise protsessi eaka jaoks kiiremaks ja

inimesekesksemaks ning vähendaks olukordi, kus piiratud

liikumisvõimega inimene peab üksnes tõendi saamiseks pöörduma

lisaspetsialisti poole või olema transporditud hooldekodust välja.

Keerukamate abivahendite või ebaselge funktsionaalse seisundi korral

oleks jätkuvalt põhjendatud füsioterapeudi, tegevusterapeudi või arsti

kaasamine.

Oleme valmis vajadusel täiendavaid materjale esitama.

Selgitame.

Hooldekodus elava inimese ratastooli hüvitab riik, kui tegu on

individuaalse vajadusega ehk inimese terviseseisund on keerulisem

ja enamasti vajavad nad seetõttu ka arsti tähelepanu. Seega vajadusel

abivahendi tõendi väljastamine ei tohiks olla probleemiks.

Haakuva ettepaneku on määruse kooskõlastamise käigus teinud ka

Eesti Õdede Liit, kes on teinud ettepaneku laiendada õdede õigust

väljastada tõendeid kõigi nende abivahendite puhul, millele saab

praegu tõendi väljastada perearst. Soovime ettepanekut hinnata

abivahendigruppide kaupa, et välja selgitada, milliste abivahendite

puhul, mille vajadust saab praegu tuvastada perearst, võiks sama

õigus olla ka tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval õel.

Seetõttu ei ole võimalik kavandatavat muudatust teha käesoleva

määruse muudatusega. Kuna abivahendite ja meditsiiniseadmete

reformi raames on käesoleval aastal kavandatud veel üks määruse

muutmise eelnõu, mille jõustumine on planeeritud 01.01.2027,

soovime ettepanekut enne selle eelnõu koostamist

abivahendigruppide kaupa hinnata ning kavandada vastavad

muudatused 01.01.2027 jõustuva määruse raames.

OÜ Invaru

Edastan OÜ Invaru poolsed ettepanekud eelnõule

„Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74

„Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused

ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ muutmine.

Ettepanek muuta ISOkood 22.21.09.00 summasoodustusega ISO-

koodiks Uue määruse kohaselt on ISO-koodi 22.21.09.00 puhul müügikoguseks

määratud 1 tk ning piirhinnaks 725 eurot.

Teeme ettepaneku muuta ISO-kood 22.21.09.00 summasoodustusega

ISO-koodiks ning loobuda koguselisest piirangust „1 tk“.

Muudatus võimaldaks inimesel soetada oma vajadustest lähtuva

tervikliku lahenduse jaoks mitu erinevat madaltehnoloogilist

abivahendit tingimusel, et nende kogumaksumus jääb ISO-koodile

kehtestatud 725 euro suuruse piirhinna ulatusse.

Kehtiv koguseline piirang ei arvesta olukordadega, kus inimese

vajaduste rahuldamiseks ei piisa ühest abivahendist, vaid vajalik on

mitme omavahel seotud abivahendi kasutamine. Summasoodustuse

rakendamine võimaldaks kasutada ettenähtud toetust paindlikumalt ja

vajaduspõhisemalt, suurendamata seejuures ISO-koodile määratud

maksimaalset hüvitatavat summat.

Ettepanek lisada ISO koodidele 12.23.06.01, 12.23.06.02 ja

12.23.06.03 abivahendi vajaduse tuvastajaks ka üldarst.

Arvestatud.

Abivahendite loetelu ja seletuskirja vastavalt täpsustatud.

Arvestatud.

Abivahendite loetelu ja seletuskirja vastavalt täpsustatud.

Kuuldeaparaadid OÜ

Kuuldeaparaadid OÜ teeb ettepaneku tõsta määruse lisas ISO-koodi

22.06.15.02 „Kõrvatagused kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp

II“ müügi piirhind seniselt 736 eurolt 850 eurole.

Mitte arvestatud.

Abivahendite loetelus olevaid piirhindu kaasajastatakse vastavalt

sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) §-s 50 sätestatud abivahendite

piirhinna seadmise põhimõtetele, mida oleme kirjeldanud määruse

eelnõu seletuskirjas.

Eelnõuga tõstetakse kõrvasiseste aktiivsusgrupi II kuulmisabivahendite

(ISO-kood 22.06.12.02) piirhind 736 eurolt 850 eurole, kuid sama

aktiivsusgrupi kõrvataguste kuulmisabivahendite piirhind jäetakse 736

eurole. Seletuskirjas ei ole esitatud sisulist põhjendust, miks sama

aktiivsusgrupi kuulmisabivahendeid koheldakse piirhinna määramisel

erinevalt. Kuuldeaparaadi korpuse tüüp ei määra üksinda seadme tehnoloogilist

taset, sobivust ega tegelikku maksumust. Nii kõrvasiseseid kui ka

kõrvataguseid aktiivsusgrupi II seadmeid kasutatakse kõrgema

funktsionaalsusvajaduse korral. Konkreetse seadmetüübi valik peab

lähtuma inimese kuulmislangusest, kõrva anatoomiast, käelisest

võimekusest, nägemisest, eluviisist, ühenduvusvajadusest ja

audioloogilisest sobivusest, mitte sellest, kummale seadmekorpusele on

kehtestatud kõrgem riiklik piirhind. Erineva piirhinna säilitamine tekitab olukorra, kus inimese omaosalus

võib olla kõrvataguse aktiivsusgrupi II seadme puhul oluliselt suurem

kui sama aktiivsusgrupi kõrvasisese seadme puhul. See võib suunata

inimest

valima riikliku rahastuse tõttu kõrvasisese seadme ka siis, kui

kõrvatagune seade oleks audioloogiliselt või kasutusmugavuse

seisukohalt sobivam. Selline tulemus ei ole kooskõlas eelnõu

eesmärgiga parandada abivahendite kättesaadavust ja vajadustele

vastavust. Seletuskirja kohaselt tuleb piirhinna kujundamisel lähtuda põhimõttest,

et ligikaudu kaks kolmandikku müügil olevatest abivahenditest oleksid

piirhinnaga või sellest odavamad ning üks kolmandik piirhinnast

kallimad. Sama metoodikat tuleb rakendada läbipaistvalt ja ühetaoliselt

ka kõrvataguste aktiivsusgrupi II kuulmisabivahendite suhtes.

Müügi puhul lähtutakse piirhinna arvutamisel eelmisel aastal kõige

enam ostetud abivahendi müügihinnast. Piirhindade kujundamisel

lähtutakse põhimõttest, et 1/3 müügil olevatest abivahenditest

oleksid piirhinnast kallimad ning 2/3 müügil olevatest abivahenditest

oleksid sama hinnaga või odavamad. Üürimise puhul lähtutakse

piirhinna arvutamisel samast põhimõttest, mis müügi puhul.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes SKA 01.01.2025–31.12.2025

andmete põhjal koostatud piirhindade analüüsile ei nähtunud

andmete põhjal vajadust tõsta ISO-koodi 22.06.15.02 (kõrvatagused

kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II) piirhinda.

Kõrvasiseste aktiivsusgrupi II kuulmisabivahendite piirhinna tõus 736

eurolt 850 eurole moodustab ligikaudu 15,5%. Kuna kõrvataguste

aktiivsusgrupi II seadmete kehtiv piirhind on samuti 736 eurot, tähendab

samas proportsioonis tõstmine samuti piirhinda 850 eurot. Selline

lahendus tagaks sama aktiivsusgrupi seadmete võrdsema kohtlemise,

vähendaks kliendi omaosalust ja säilitaks audioloogiliselt põhjendatud

valikuvabaduse.

Taotletav muudatus

ISO-kood 22.06.15.02 „Kõrvatagused kuulmisabivahendid –

aktiivsusgrupp II“: piirhind 850 eurot.

Muudatuse eelarvemõju tuleb arvutada Sotsiaalkindlustusameti 2025.

aasta tegeliku tehingumahu põhjal ja lisada seletuskirja piirhinna

muudatustega kaasneva kulu tabelisse. Praeguses seletuskirjas ei ole

ISO-koodi 22.06.15.02 tehingumahtu ega võimaliku piirhinnatõusu kulu

esitatud, sest selle koodi piirhinna muutmist eelnõus ei kavandata. Kuuldeaparaadid OÜ hinnangul peab aktiivsusgrupi II piirhind olema

seadme korpuse tüübist sõltumata ühetaoline, kui erinevaks

kohtlemiseks puudub objektiivne audioloogiline, tehniline või

hinnastatistikal põhinev põhjendus. Seetõttu palume tõsta kõrvataguste

aktiivsusgrupi II kuulmisabivahendite piirhind 736 eurolt 850 eurole.

Eesti Õdede Liit

Eesti Õdede Liit kooskõlastab sotsiaalkaitseministri määruse nr 74

„Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused

ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ muutmise määruse eelnõu,

kuid toome välja oma tähelepanekud ja ettepanekud. Palume anda õdedele abivahendi tõendi määramise õigus kõikide nende

abivahendite puhul, kus see on praegu sätestatud ka perearstile.

Abivahendite vajaduse ja hindamise määramine on õdede põhiõppes

Täname tagasiside eest.

Selgitame.

Ettepanek on asjakohane, kuid vajab täiendavat analüüsi ja arutelu

asjaomaste osapooltega, sealhulgas abivahendeid müüvate ja

aastast 2021, see on osa õe baaspädevusest - hinnata inimese

terviseseisundit ja –vajadusi, juhendada ja õpetada inimest, tema

lähedasi ja kogukonda tervisedendamisel ning haiguste ennetamisel.

Praktikas on abivahendite vajaduse hindamine ja määramine

esmatasandil õe igapäevatöö. Patsient satub esmalt õe vastuvõtule. Õde

hindab abivahendi vajadust ja võimalusel väljastab tõendi. Kui õel

puudub õigus abivahendi tõendi väljastamiseks (nt ratastoolide puhul),

siis praktikas valmistab õde tõendi ette ning suunab selle arstile

allkirjastamiseks. Selline tegutsemine raiskab nii patsiendi kui õe ja arsti

ressurssi. Kui õel oleks võimalus abivahendi tõend kohe oma vastuvõtul

väljastada, hoiaks patsient kokku aega ega peaks ootama, mil arstil tekib

võimalus allkirjastamiseks. Arst aga saaks tegeleda raskemat käsitlust

nõudvate patsientidega. Eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat ning

tagada inimestele kiirem abi - õdedele abivahendite väljastamise õiguse

laiendamine toetab otseselt eelnõu eesmärki. Hiljuti valminud ravijuhend “Diabeetilise jalahaiguse ennetamise ja ravi

juhend” soovitab ortopeedilisi jalanõusid diabeedi diagnoosiga

inimestele, kel on keskmine või suur haavandirisk. Abivahendite

loetelus ei ole diabeeti põdevate inimeste erisus hästi mõistetav ja jääb

mulje, et õigus ortopeedilisele jalanõule on vaid juhul, kui juba esineb

alajäseme haavand. Haavand on tagajärg, tüsistus. Haavandi vältimiseks

tuleks keskmise või kõrge riskiga diabeeti põdevatel inimestel juba

ennetavalt ortopeedilisi jalanõusid kanda. Kui diabeeti põdeva inimese

erisus ei ole välja toodud, ei pruugi tervishoiutöötajad osata ortopeedilisi

jalanõusid riskigrupis olevatele inimestele õigeaegselt soovitada. Praktikas on endiselt ajamahukas ISO-koode ja abivahendite nimetusi

Exceli tabelist otsida. Suure töö on siinkohal teinud ära mõned

abivahendeid pakkuvad ettevõtted, kes oma kodulehe kaudu pakuvad

võimalust tõendi genereerimiseks. Tulevikuvaade võiks olla viia

abivahendi tõendi väljastamine elektroonseks.

üürivate ettevõtetega. Soovime hinnata ettepanekut

abivahendigruppide kaupa, et välja selgitada, milliste abivahendite

puhul, mille vajadust saab praegu tuvastada perearst, võiks sama

õigus olla ka tervishoiu teenuse osutaja juures töötaval õel.

Seetõttu ei ole võimalik kavandatavat muudatust teha käesoleva

määruse muudatusega. Kuna abivahendite ja meditsiiniseadmete

reformi raames on sellel aastal kavandatud veel üks määruse

muutmise eelnõu, mille jõustumine on planeeritud 01.01.2027,

soovime ettepanekut abivahendigruppide kaupa hinnata ja

kavandada vastavad muudatused 01.01.2027 jõustuva määrusega.

Selgitame.

Seoses abivahendite ja meditsiiniseadmete reformiga viiakse

ortopeedilised jalatsid 2027. aastast SKA abivahendite süsteemist ja

loetelust üle Tervisekassasse. Selle raames vaatab Tervisekassa üle

ortopeediliste jalatsite näidustused ja rakendusstingimused. Seetõttu

ei ole otstarbekas abivahendi loetelu selles osas muutma hakata.

Abivahendi tõend muutub elektroonseks abivahendite ja

meditsiiniseadmete reformiga, sest senist tõendit hakkab asendama

digitaalne meditsiiniseadme kaart.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Teavitan, et Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppekava esindajad on

tutvunud sotsiaalkaitseministri määruse nr 74 eelnõus

„Abivahendite loetelu“ (registreerimise kuupäev 24.08.2026,

registreerimisnumber 1.2-2/72-1) kavandatud muudatustega ning

võtavad need teadmiseks.

Õppeprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel lähtume edaspidi

ajakohastatud ISO-koodidest ning muudest eelnõus sätestatud

tehnilistest muudatustest, mis puudutavad abivahendi vajaduse

hindamist ja abivahendikaardi täitmist õe pädevuse piires.

Täname tagasiside eest.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Täname kaasamise eest, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolil ei ole

kommentaare ja ettepanekuid.

Täname tagasiside eest.

Eesti Ämmaemandate Ühing

Eesti Ämmaemandate Ühing tänab võimaluse eest avaldada arvamust

sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74

„Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused

ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ muutmise eelnõu kohta. Eesti Ämmaemandate Ühing on eelnõu ja selle seletuskirjaga tutvunud.

Toetame eelnõu eesmärki ajakohastada abivahendite loetelu ja piirhindu

ning vähendada abivahendite taotlemisega seotud halduskoormust.

Peame positiivseks muudatust, mille kohaselt ei pea inimene erandi

taotlemisel uuesti esitama abivahendi vajadust tõendavat dokumenti

juhul, kui abivahendi vajadus on varem ühekordselt tuvastatud ning

sama abivahendi eest on riik juba varem tasu maksmise kohustuse üle

võtnud.

Täname tagasiside eest.

Samuti toetame abivahendite piirhindade ajakohastamist, mille eesmärk

on parandada abivahendite kättesaadavust ja vastavust inimeste

tegelikele vajadustele. Eesti Ämmaemandate Ühingul ei ole eelnõu kohta täiendavaid

ettepanekuid.