| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.5-1.1/2271-1 |
| Registreeritud | 24.09.2026 |
| Sünkroonitud | 25.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus |
| Sari | 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 1.5-1.1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Vastutaja | Nikita Panjuškin (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Sotsiaalministeerium
Justiits-ja Digiministeerium
Meie: 23.09.2026 nr 81
Päring tahtevastase paigutamise ja ravi kohaldamise statistika saamiseks
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koostab ülevaadet puuetega inimeste olukorrast
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi konventsioon) täitmise kohta.i
Palume selleks teavet psüühikahäirega inimeste nõusolekuta kinnisesse asutusse paigutamise
ja ravi kohta aastatel 2020–2025.
Psüühikahäirega inimeselt saab Eestis tema tahte vastaselt vabaduse võtta kolmel viisil:
1. tahtest olenematu ravi korras psühhiaatrilise abi seaduse alusel;
2. nõusolekuta paigutamine ööpäevaringsele erihooldusteenusele sotsiaalhoolekande
seaduse alusel;
3. psühhiaatriline sundravi kohaldamisega karistusseadustiku alusel.
Kahel esimesel juhul otsustab paigutamise kohus hagita menetluses (tsiviilkohtumenetluse
seadustiku § 533) ning paigutamise alused on sarnased. Sundravi puhul tuleb kõigepealt
tuvastada selle eeldused: isik on toime pannud õigusvastase teo ja oli teo ajal süüdimatu. Kui
eeldused on täidetud, hindab kohus, kas isik on ohtlik ja vajab psühhiaatrilist ravi.
Kõigil kolmel juhul on tegemist äärmusliku meetmega, mis piirab inimese
enesemääramisõigust ja autonoomiat maksimaalsel võimalikul määral. Konventsiooni artikli
14 lõike 1 järgi peab riik tagama, et puuetega inimestel on teistega võrdselt õigus vabadusele
2
ja isikupuutumatusele, et neilt ei võeta vabadust ebaseaduslikult ega meelevaldselt ning et puue
ei oleks kunagi vabaduse võtmise aluseks. ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee soovitas
2021. aastal Eestil vaadata läbi ja tunnistada kehtetuks normid, mis lubavad võtta vabaduse
puude ja tajutud ohtlikkuse tõttu, ning taastada psühhosotsiaalse puudega inimeste õigus
vabadusele teistega võrdsetel alustel.
Kuni kehtiv õigus paigutamist lubab, peab riik tagama, et kohtumääruse saanud inimene jõuab
teenusele viivitamata.
EPIKoda esindab katuseorganisatsioonina psüühika- ja intellektipuudega inimeste huve ning
nõustab inimesi ka üksikjuhtumitel. Sageli puudutavad pöördumised just kinnisesse asutusse
paigutamist: inimese õigusi menetluses, õigusabi kättesaadavust, õigust taotleda paigutamise
lõpetamist, ohtlikkuse ja ravivajaduse hindamist, praktikat ning aluseid. Riiklik statistika aitab
meil hinnata, kas üksikjuhtumites nähtud probleemid on süsteemsed ning kuidas on järgitud
Komitee poolt antud soovitusi.
Arvestades eelnevat palume esitada andmed aastate kaupa ning eraldi iga kolme
menetluse kohta (tahtest olenematu ravi, nõusolekuta paigutamine ööpäevaringsele
erihooldusteenusele, paigutamine sundravi korras).
1. Esitatud taotluste arv ja rahuldatud taotluste arv, eristades esialgse õiguskaitse korras
paigutamist ja korralist menetlust ning esma-ja pikendamistaotlusi.
2. Kohtu määratud tähtaeg ja paigutamise tegelik kestus.
3. Lõpetamiste arv ja lõpetamise alus (tähtaja möödumine, taotlus vm). Kui paigutamine
lõpetati enne tähtaega taotluse alusel, palume märkida, kes taotluse esitas (inimene ise,
lähedane, eestkostja, teenuseosutaja, kohalik omavalitsus vm).
4. Mitu kohtumäärust jäi täitmata või täideti hilinemisega kohtade puudumise tõttu,
millisele teenusele inimene ooteajal suunati ja kui pikk oli ooteaeg.
5. Prognoos järgmiseks kaheks aastaks: eeldatav paigutamiste arv ja olemasolevate
kohtade arv.
Eelistame andmeid tabelina koos täiendavate selgitustena. Kui osa andmetest on mõne teise
asutuse valduses (nt kohtute infosüsteem), palume päring neile edastada. Kui mõnda statistilist
näitajat või teavet ei koguta, on ka see teave meile oluline, mistõttu palume ka sellest teada
anda.
3
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Kristi Rekand
[email protected]; Tel: 6715909
Jurist
i https://epikoda.ee/wp-content/uploads/2025/09/EPIK_variraport_webi.pdf
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
Kristi Rekand Jurist | Eesti Puuetega Inimeste Koda Lawyer | Estonian Chamber of People with Disabilities kristi.rekand@epikoda.ee +372 6715909 |
|
Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga!
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Sotsiaalministeerium
Justiits-ja Digiministeerium
Meie: 23.09.2026 nr 81
Päring tahtevastase paigutamise ja ravi kohaldamise statistika saamiseks
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koostab ülevaadet puuetega inimeste olukorrast
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi konventsioon) täitmise kohta.i
Palume selleks teavet psüühikahäirega inimeste nõusolekuta kinnisesse asutusse paigutamise
ja ravi kohta aastatel 2020–2025.
Psüühikahäirega inimeselt saab Eestis tema tahte vastaselt vabaduse võtta kolmel viisil:
1. tahtest olenematu ravi korras psühhiaatrilise abi seaduse alusel;
2. nõusolekuta paigutamine ööpäevaringsele erihooldusteenusele sotsiaalhoolekande
seaduse alusel;
3. psühhiaatriline sundravi kohaldamisega karistusseadustiku alusel.
Kahel esimesel juhul otsustab paigutamise kohus hagita menetluses (tsiviilkohtumenetluse
seadustiku § 533) ning paigutamise alused on sarnased. Sundravi puhul tuleb kõigepealt
tuvastada selle eeldused: isik on toime pannud õigusvastase teo ja oli teo ajal süüdimatu. Kui
eeldused on täidetud, hindab kohus, kas isik on ohtlik ja vajab psühhiaatrilist ravi.
Kõigil kolmel juhul on tegemist äärmusliku meetmega, mis piirab inimese
enesemääramisõigust ja autonoomiat maksimaalsel võimalikul määral. Konventsiooni artikli
14 lõike 1 järgi peab riik tagama, et puuetega inimestel on teistega võrdselt õigus vabadusele
2
ja isikupuutumatusele, et neilt ei võeta vabadust ebaseaduslikult ega meelevaldselt ning et puue
ei oleks kunagi vabaduse võtmise aluseks. ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee soovitas
2021. aastal Eestil vaadata läbi ja tunnistada kehtetuks normid, mis lubavad võtta vabaduse
puude ja tajutud ohtlikkuse tõttu, ning taastada psühhosotsiaalse puudega inimeste õigus
vabadusele teistega võrdsetel alustel.
Kuni kehtiv õigus paigutamist lubab, peab riik tagama, et kohtumääruse saanud inimene jõuab
teenusele viivitamata.
EPIKoda esindab katuseorganisatsioonina psüühika- ja intellektipuudega inimeste huve ning
nõustab inimesi ka üksikjuhtumitel. Sageli puudutavad pöördumised just kinnisesse asutusse
paigutamist: inimese õigusi menetluses, õigusabi kättesaadavust, õigust taotleda paigutamise
lõpetamist, ohtlikkuse ja ravivajaduse hindamist, praktikat ning aluseid. Riiklik statistika aitab
meil hinnata, kas üksikjuhtumites nähtud probleemid on süsteemsed ning kuidas on järgitud
Komitee poolt antud soovitusi.
Arvestades eelnevat palume esitada andmed aastate kaupa ning eraldi iga kolme
menetluse kohta (tahtest olenematu ravi, nõusolekuta paigutamine ööpäevaringsele
erihooldusteenusele, paigutamine sundravi korras).
1. Esitatud taotluste arv ja rahuldatud taotluste arv, eristades esialgse õiguskaitse korras
paigutamist ja korralist menetlust ning esma-ja pikendamistaotlusi.
2. Kohtu määratud tähtaeg ja paigutamise tegelik kestus.
3. Lõpetamiste arv ja lõpetamise alus (tähtaja möödumine, taotlus vm). Kui paigutamine
lõpetati enne tähtaega taotluse alusel, palume märkida, kes taotluse esitas (inimene ise,
lähedane, eestkostja, teenuseosutaja, kohalik omavalitsus vm).
4. Mitu kohtumäärust jäi täitmata või täideti hilinemisega kohtade puudumise tõttu,
millisele teenusele inimene ooteajal suunati ja kui pikk oli ooteaeg.
5. Prognoos järgmiseks kaheks aastaks: eeldatav paigutamiste arv ja olemasolevate
kohtade arv.
Eelistame andmeid tabelina koos täiendavate selgitustena. Kui osa andmetest on mõne teise
asutuse valduses (nt kohtute infosüsteem), palume päring neile edastada. Kui mõnda statistilist
näitajat või teavet ei koguta, on ka see teave meile oluline, mistõttu palume ka sellest teada
anda.
3
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Kristi Rekand
[email protected]; Tel: 6715909
Jurist
i https://epikoda.ee/wp-content/uploads/2025/09/EPIK_variraport_webi.pdf