EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 4 (E67)

Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-

120,6 asuva Are–Nurme lõigu

ehitamiseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Enne kinnisasjal ehitustöödega alustamist peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks.

2. Tööde teostamisel lähtuda Eesti Lairiba Arenduse SA (ELA SA) kooskõlastuses nr

KK2297 toodud nõuetest.

3. Enne Telia Eesti AS sideehitise ümberehitamist peab ümberpaigaldusest huvitatud isik

sõlmima Teliaga sideehitise ümberehitamise lepingu (kolmepoolse kokkuleppe), mille

osapoolteks on ümberpaigaldusest huvitatud isik, tööde teostaja ja Telia. Tööde teostamisel

lähtuda Telia Eesti AS projekti kooskõlastuses nr 36709501 esitatud kooskõlastuse

tingimustest.

4. Tööde teostamisel lähtuda Elering AS kooskõlastuses nr 12-9/2023/482 toodud nõuetest.

5. Elektrilevi OÜ elektripaigaldise ümberpaigutamiseks kooskõlastada tööjoonised

täiendavalt. Elektrivõrgu ümbertõstmiseks esitada taotlus ümberehituseks ning sõlmida

projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks leping.

6. Ehitustöödega mitte alustada varem, kui äralõiked Maa-ameti volitusalas olevatest

kinnisasjadest on välja jagatud ning Kliimaministeeriumile riigivaraseaduses sätestatud

korras üle antud.

7. Tee-ehitustööde käigus lõhutud katastriüksuste piirimärkide taastamine on ehitaja

kohustus.

8. Ehitada mahasõidud Kamariku katastriüksuse (14901:001:0044) lahustükkidele, millest

üks jääb ühele ning teine teisele poole kogujateed.

EELNÕU

2

9. Ehitada kaks mahasõitu Tammiku katastriüksuse (14901:001:0074) lahustükkidele.

10. Ehitada Tammiku katastriüksuse (14901:001:0074) põikkraavidele ühendused põhiteega

paralleelselt kulgeva kraaviga.

11. Ehitada Kummi katastriüksusel (80901:001:0721) kruusast kogujatee pikendus kuni ol.ol

mahasõiduni.

12. Ehitada kogujatee paralleelselt olemasoleva trassiga Parisselja praegusest bussipeatusest

Metsataguse teeni

13. Pärna katastriüksusel (14901:001:0248) ei ole puude langetamine lubatud.

14. Ehitada kaks mahasõitu, üks Vana Tallinna mnt 38 (73001:001:1147) ja teine Ahto

kinnistule (73001:001:1416).

15. Elbu väike konnakotka elupaigas tohib raadamise teostada ajavahemikul 1. septembrist

kuni 14. märtsini, et mitte nurjata konkreetse aasta pesitsust.

16. Looduskaitseseaduse kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud.

Keelatud on ka kaitsealuste taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja

hävitamine. Selleks, et tagada looduskaitseseaduse nõuete täimine, tuleb enne

ehitustöödega alustamist kontrollida kaitstavate taime ja loomaliikide võimalik olemasolu

projektialal. Kuna vastavad andmed ei ole I ja II kategooria liikide kohta avalikult

kättesaadavad, tuleb selleks pöörduda Kekskonnaameti poole. Juhul, kui projektialal on

vahepealse aja jooksul registreeritud kaitsealuse liigi elupaik või püsielupaik, tuleb sellest

teada anda Transpordiametile, kes koostöös Keskkonnaametiga korraldab vajalikud

tegevused liikide kaitse tagamiseks.

17. Metsalinnustikule avalduva mõju leevendamiseks tuleb raadamist (raietöid) vältida

linnustiku pesitsusperioodil 15. aprillist 31. juulini.

18. Lähtudes veeseaduse § 196 lg 2 on veekogusse uute truupide paigaldamiseks, kui nende

kogumaht ületab 5 m3; tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamisel avalikult

kasutataval veekogul või avalikul veekogul; veekogu süvendamisel (setendi

eemaldamisel), kui maht on 5-100 kuupmeetrit; keemilise taimekaitsevahendi kasutamisel

veekaitsevööndis (nt sildadel ja truupidel) vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse

registreerimine Keskkonnaametis. Vooluveekogu (sh peakraavi) sängi muutvateks töödeks

on vaja taotleda veeluba. Kui kavandatavate tegevuste käigus toimuvad tegevused, millest

osa vajab veeluba veeseaduse (VeeS) § 187 p 17 kohaselt ja teised veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringut VeeS § 196 lg 2 p 4 alusel, siis tuleb esitada Keskkonnaametile

ühine taotlus veeloa saamiseks.

19. Kui ehitatav sild või truup ei asu avalikul või avalikult kasutataval veekogul, tuleb seda

käsitleda tahke aine paigutamisena veekogusse, mis vastavalt mahule vajab

veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut (VeeS § 196 lg 2 p 5) või veeluba (VeeS §

187 p 10).

20. Sildade ja truupide paigaldamiseks (sh truubi remont) tee koosseisu kuuluva silla või truubi

ehitamisel avalikul või avalikult kasutataval veekogul tuleb veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering taotleda ka siis, kui allapoole veepinda jääv kogumaht ühe veekogu piires

arvutatuna jääb alla 5 m3 ja sellisel juhul kui maht ulatub üle 100 m3. Juhul kui, üks

tingimus on täitmata, st kui tegemist ei ole näiteks avaliku või avalikult kasutatava

veekoguga (nt teega ristuvad maaparandussüsteemide eesvoolud), tuleb seda käsitleda

tahke aine paigutamisena veekogusse, mis vastavalt mahule vajab registreeringut või luba.

21. Kui silla või truubi paigaldamisel või remondil on vajalik selles kohas ka veekogu

süvendada, siis antakse luba ainult VeeS § 196 lg 2 p 4 alusel. Kui tegemist ei ole avaliku

veekoguga, siis sellel juhul tuleb taotleda sõltuvalt mahust registreering (VeeS § 196 lg 2

p2 või § 187 p 8). Nii süvendamisel kui truupide paigutamisel kohaldub keskkonnamõjude

hindamise kohustus, kui tahkete ainete maht ühe veekogu piires on 2000 m3 ja

süvendamismaht 500 m3 (KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja p 171).

22. Ehitustööde käigus ja veekogude ületamisel ja ehituskeeluvööndis (metsamaal ulatub

EELNÕU

3

ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini – LKS § 38 lg 2) tuleb vältida kallaste

kahjustamist, erosiooniohu tekkimist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse.

Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud.

23. Juhul, kui tööde käigus on vajalik puu- või põõsarinde raie vooluveekogude

veekaitsevööndis (10 m), tuleb veeseaduse § 119 punkti 2 kohaselt saada selleks nõusolek

Keskkonnaametilt.

24. Setete sissekande vähendamiseks Elbu ojasse, Angojasse ja Torni ojasse tuleb ehitustööd

vooluveekogude sängide õgvendamiseks teostada kuival aastaajal jõe madalseisu ajal, sest

siis on jõe vooluhulk väike ning aeglase voolu tõttu on heljumi edasikanne minimaalne.

Tagada tuleb võimalikult vähene heljumi edasivool ojades.

25. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad, tee-ehitusmasinate parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi

olla rajatud veekogude veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale. Sobivad

alad peavad olema kinnitatud ehituse järelevalveinseneri poolt.

26. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida

tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.

27. (Ehitus)materjalide ja jäätmete sattumisel veekogusse ning kandumisel ladustamisalast

väljapoole (nt õhu, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed

koheselt kokku koguda ning pinnase- või veereostuse tekkimisel see koheselt likvideerida.

28. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad jms ei tohi olla rajatud

kohtadesse, kust on võimalik saasteainete sattumine otse pinnasesse.

29. Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad

olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine ja sattumine pinnasesse.

30. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida

tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.

31. Ehitustegevuse ajal tuleb vältida tee-ehitusmasinate hoidmist, hooldamist (sh pesemist) ja

tankimist aladel, kus neist võib pinnasesse lekkida ohtlike aineid.

32. (Ehitus)materjalide ja jäätmete sattumisel pinnasesse ning ladustamisalast väljapoole (nt

kandumine tuule, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed

koheselt kokku koguda ning pinnasereostuse tekkimisel see koheselt likvideerida.

33. Ehitusetapis pinnase kahjustamise ulatuse piiramiseks tuleb võimalusel vältida tegevust

väljaspool teetrassi ja teemaad (sh ehitusmaterjalide ja jäätmete ladustamine, sõidukite ja

tee-ehitusmasinatega liikumine, nende hoiustamine ja hooldamine, ehitusaegsete rajatiste

püstitamine vms).

34. Ehitusetöödel tuleb lähtuda olemasolevate pinnavormide säilitamisest maksimaalses

võimalikus ulatuses.

35. Kooritav kasvupinnas tuleb pinnase kohaliku loodusliku väärtuse säilitamiseks võimalikult

suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal.

36. Mullatööde teostamisel tuleb kasutada olemasoleva muldega võimalikult sarnast materjali

vältimaks hilisemaid külmakerkelisi erinevusi.

37. Ehitustööde teostamisel tuuliste ilmadega tuleb tuule- ja mullaerosiooni vältimiseks/

vähendamiseks rakendada erosiooni tõkestavaid meetmeid (nt ohustatud alade

niisutamine).

38. Pinnasetööde lõppedes tuleb ala heakorrastada ja haljastada.

39. Erosiooni vältimiseks teetammidelt tuleb tammide nõlvad kindlustada erosiooni vastu

sobilike erosioonitõkke meetmetega (erosioonitõkkematid).

40. Ehitamisel üle jäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning selle kasutamine toimub

vastavalt maapõueseaduse nõuetele (§ 96).

41. Maapõuest võetava materjali kasutamise kavandamisel on vajalik arvestada, et ehitamisel

üle jääva kaevise tarbimine ning võõrandamine saab toimuda vastavalt maapõueseaduse §-

EELNÕU

4

le 97. Ehitamisel üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine

on lubatud ainult Keskkonnaameti loal.

42. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest ja kohalike omavalitsuste

jäätmehoolduseeskirjadest tulenevatest nõuetest.

43. Kõik tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti. Kogumisel tuleb vältida erinevate jäätmeliikide

omavahelist segunemist.

44. Jäätmete kogumiseks ning ajutiseks ladustamiseks kogumiskonteinerite kasutamisel tuleb

tagada, et need on lekkekindlad, sobivad jäätmete füüsikalis-keemilistele omadustele ning

on vastupidavad teisaldamisele ja transpordile.

45. Jäätmete kogumisel ja ajutisel ladustamisel peab olema välistatud jäätmete keskkonda

sattumine kokkupuutel sademetega, tuulega või jäätmetes toimuvate reaktsioonide

tulemusena.

46. Lahtiselt hoitavate jäätmete kogumisel tuleb eelistada kõvakattega pinda. Vajadusel tuleb

maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lekkekindla kattega, et vältida jäätmete või neist

välja leostuvate saasteainete keskkonda sattumist. Katte kasutamisel tuleb jälgida, et see ei

tekitaks kokkupuutel jäätmetega soovimatuid reaktsioone.

47. Vältida tuleb jäätmete pikaajalist ajutist ladustamist tekkekohal. Kogumiskonteinerite

täitumisel/koormatäie jäätmete kogumisel tuleb suunata need käitlusesse. Maksimaalselt

on jäätmeid enne taaskasutusse suunamist lubatud ladustada kolm aastat ning enne

kõrvaldamist aasta (JäätS § 28 lg 7). Kui jäätmeid on kavas taaskasutada nende tekkekohal

ning ajavahemik jäätmete tekke ja taaskasutamise vahel on pikem kui 9 kuud, peab

jäätmete ladustamine toimuma selleks kohandatud laoplatsil (keskkonnaministri

21.04.2004 määruse nr 21 § 41 lg 11).

48. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmehierarhia põhimõttest: eelistada

jäätmetekke vältimist, mille järgselt jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, seejärel

ringlussevõttu ning järgnevalt muud taaskasutust. Kõrvaldamisele on lubatud suunata

jäätmed viimases järjekorras. Jäätmete taaskasutamisele suunamisel tuleb eelistada

ringlussevõttu.

49. Tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb

võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal

taaskasutamisel tuleb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest

(Jäätmeseadus, keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21). Kui tekkekohal

taaskasutatavate jäätmete kogus ületab 5 tonni aastas, on tegevuseks vajalik taotleda

jäätmeluba. Jäätmekäitleja registreerimist käsitleb jäätmeseaduse 9. jagu.

50. Jäätmeid on lubatud käitlemiseks anda üle vaid selleks vastavat keskkonnakaitseluba

omavale jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse

põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat keskkonnamõju.

51. Teostada tuleb pidevat järelevalvet jäätmehoolduse üle. Soovitav on määrata selleks

vastutav(ad) isik(ud) ja koostada vastav kord.

52. Hoiduda jäätmete ladustamisest vooluveekogude piiranguvööndis.

53. Tuleb lähtuda Tori valla jäätmehoolduseeskirjast.

54. Ehitustööde käigus ei tohi mälestist ohustada, rikkuda ega hävitada (MuKS § 33 lg 1).

55. Mälestise kaitsevööndis tuleb ehitustööde tegemisel järgida MuKS §-s 58 sätestatud

nõudeid ning arvestada arheoloogilise väärtusega leiu ilmsikstuleku võimalusega.

56. Tegevus mälestise kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

57. Kui ehitustööde käigus teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja

kaevetööde tegemisel avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või

selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd

peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest

Muinsuskaitseametit.

58. Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel,

teisaldamisel, ajutisel ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu

EELNÕU

5

teket ja levikut.

59. Kergesti tolmavate materjalide veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või katta koorem

tolmu levikut takistava kattega.

60. Ehitustööde teostamisel ning ehitusmaterjalide ja jäätmete käsitlemisel tuleb jälgida

ilmastikutingimusi. Piirkondades, kus ehitusobjektist 100 m raadiuses avatud aladel (st

kohtades, kus nt elamuala ja ehitusala vahel ei ole kõrghaljastust või teisi ehitisi või rajatisi,

mis õhusaasteainete levikut takistavad/vähendavad) asuvad majapidamised ning

tegutsevad ettevõtted, tuleb vältida tolmu tekitavate tööde ning materjalide käsitlemist

nende suunas puhuva tugeva tuulega (alates 10 m/s). Alternatiivina on see lubatud juhul,

kui rakendatakse meetmeid, millega välditakse neile tolmu kandumist (nt tolmavate

materjalide niisutamine).

61. Tuule- ja mullaerosiooni ning sellega kaasneva tolmu tekke ja leviku vältimiseks tuleb

rakendada erosiooni tõkestavaid meetmeid (nt erosioonitundlike alade niisutamine).

62. Ehitusplatsile viivatel katteta teedel ja ehitusplatsidel tuleb vajadusel (kuival, sademeteta

perioodil) teostada tolmutõrjet.

63. Tööks tuleb kasutada vaid veokeid, masinad ja seadmeid, mis on töökorras ja vastavad

kõikidele kehtivatele normidele.

64. Ehitusobjekti kõvakattega alad ning tööks kasutatavad veokid, masinad ja seadmed tuleb

perioodiliselt puhastada neile kogunevast tolmust.

65. Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist).

66. Liiklusest tuleneva õhusaaste vähendamiseks tuleb vajadusel kehtestada kiirusepiirangud

ehitusobjektile viivatel teedel, ehitusobjektil ja selle piirkonnas.

67. Tööde läbiviimisel tuleb järgida kõiki töödele kehtestatud riiklikke ja konkreetsest

töökeskkonnast tulenevaid ohutusnõudeid ning ehitusobjektil kehtivaid liiklusreegleid.

68. Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtivate müra normtasemetega

(Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“) ja korraldada tööd viisil, et on

tagatud normidest kinnipidamine.

69. Impulssmüra põhjustavaid töid (nt lõhkamine, rammimine jne) on lubatud teha vaid

tööpäevadel kella 7.00-19.00.

70. Väga mürarikaste tööde teostamist ja tehnoloogiate (seadmete müraemissiooniga LW=115-

120 dB) kasutamist elamute piirkonnas (eeskätt Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu-Jaagupi

alevis, Halinga, Tarva ja Kangru külades ning Tori vallas Eavere külas) tuleb vältida öisel

ajal ning soovitavalt ka puhkepäevadel.

71. Peamine ehitustöödega seotud veokite liiklemine elamute piirkonnas (eeskätt Põhja-

Pärnumaa vallas Pärnu-Jaagupi alevis, Halinga, Tarva ja Kangru külades ning Tori vallas

Eavere külas) tuleb sättida päevasele ajale.

72. Töökeskkonna müra tasemed peavad olema kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse

seadusest tulenevate nõuetega.

73. Ehitustööde korraldamisel ja läbiviimisel tuleb kinni pidada sotsiaalministri 17.05.2002

määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtustest.

74. Ehitustöödel kasutatavad seadmed, masinad ja muud vibratsiooniallikad peavad olema

töökorras.

75. Kohtades, kus elamud paiknevad teostatavatest ehitustöödest kuni 30 m raadiuses, on

soovitav vältida vibratsiooni tekitavate tööde teostamist õhtusel ja öisel ajal ning

puhkepäevadel.

76. Enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku mõjualasse (teostatavatest

ehitustöödest 30 m raadiuses) jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste (nt joogiveekaevude

jms) tehniline seisukord.

77. Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks

määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras.

EELNÕU

6

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba

antakse

Riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee

km 108,5-120,6 Are–Nurme lõigul 2+2

sõidurajaga maantee ehitamine, sh:

- Are eritasandiline ristmik;

- Nurme eritasandiline ristmik;

- Kalme-Angoja riste;

- Kurena riste;

- Ökodukt;

- Ernitsa–Are kogujatee (põhi-

maanteest vasakul lõigus km 108,5-

109,8);

- Tallinna–Pärnu–Ikla tee (põhi-

maanteest vasakul lõigus km 114,9-

115,2);

- Nurme–Raba kogujatee (põhi-

maanteest paremal pool lõigus km

114,1-119,8);

- Kummi–Nurme kogujatee (põhi-

maanteest vasakul lõigus km 117,9

kuni Nurme liiklussõlmeni);

- Nurme–Papsaare tee (põhimaanteest

paremal pool lõigus km 119,8-120,3);

- Nurme–Vana-Tallinna mnt kogujatee

(põhimaanteest vasakul pool lõigus

km 119,6-120,1);

- Nurme liiklussõlm – Vana-Tallinna

mnt (põhimaanteest vasakul pool

lõigus km 119,9-120,0);

- Vana-Tallinna maantee mustkatte

ehitus km 2,95-5,80;

- Kogujatee (põhimaanteest paremal

pool lõigus km 108,5-109,1)

- Kamariku tee mustkatte ehitus lõigus

km 0,00-0,52;

- Parisselja tee mustkatte ehitus lõigus

km 0,25-0,65;

- Parissselja tee – Männiku-Tammiku

tee mustkatte ehitus lõigus km 0,00-

0,46;

- Männiku-Tammiku tee mustkatte

ehitus lõigus km 0,182-0,913;

- Are-Elbu tee mustkatte ehitus lõigus

km 1,53-2,26

EELNÕU

7

2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi SKEPAST&PUHKIM OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11255795

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Laki põik 2, 12915 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 664 5808

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla

km 108,5 – 120,6 Are-Nurme lõik

Põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number 2017-0074-1

(allkirjastatud digitaalselt)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud kinnisasja omanik

Riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km

108,5-120,6 asuva Are–Nurme lõigu ehitusloa

menetlusse kaasamine

Meie 08.04.2024 nr 8-1/21-200/5992-1

Transpordiamet algatas ehitusloa menetluse riigitee 4 Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6

asuva Are–Nurme lõigu ehituseks. Tee ehitustööd algavad 2024. aastal vastavalt projektile

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5-120,6 Are-Nurme lõik“ (Skepast&Puhkim

OÜ töö nr 2017-0074-1).

Projekti eesmärk on Tori vallas asuva olemasoleva 1+1 sõidurajaga maanteelõigu liikluslahenduse

vastavusse viimine teemaplaneeringuga kavandatud I klassi maanteele, kiirusrežiimiga 120 km/h.

Are–Nurme lõigu rekonstrueerimine sisaldab uute teerajatiste, teede (sh Are õgvenduse),

kogujateede ja kergliiklusteede rajamist, tee katendi ning muldkeha remonti (sh olemasolevad

ristmikud, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta

liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/ik6f7D5OfzhMIpn

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 18.04.2024 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust

avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kristjan Reimets poole (tel +372 5813 3343, e-post

[email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Reimets

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

2 (2)

Lisa: Riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme lõigu

ehitamiseks ehitusloa eelnõu