Tere

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seosestestostude korraldamisega.

Igasugune isikuandmete töötlemine vajab õiguslikku alust, vastaselt juhul ei ole töötlemine seaduslik (Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1).

Vestluste salvestamine on isikuandmete töötlemine, sest salvestusele jääb peale inimese hääl. Seetõttu võib vestlusi salvestada üksnes juhul, kui selleks on olemas õiguslik alus. Ilma õigusliku aluseta on võimalik vestlus salvestada üksnes siis, kui seda tehakse isiklikuks otstarbeks. Isiklik otstarve tähendab seda, et salvestist ei jagata kolmandate isikutega ning seda tehakse isiklike või koduste tegevuste käigus ja seega väljaspool ametialast või äritegevust.

Teie puhul on tegemist olukorraga, kus isikuandmete töötlemine toimub äritegevuse käigus. Seega peate enne vestluste salvestamist hindama, kas Teil on esiteks õiguslik alus, et vestlusi salvestada ning seejärel kuulata. Etteruttavalt selgitame, et õigustatud huvile kui õiguslikule alusele tuginemine eeldab õigusliku analüüsi läbiviimist. Õigustatud huvi kohta saate täpsemalt lugeda siit: Õigustatud huvi | Andmekaitse Inspektsioon. Ühe võimaliku õigusliku alusena on võimalik kasutada isikuandmete töötlemisel ka nõusolekut, mis peab olema antud vabatahtlikult. Samas, töökohustuste täitmise käigus antud nõusoleku vabatahtlikkus on alati küsimärgi all.

Lisaks on oluline meeles hoida, et ka töötajal kelle vestlust klient soovib salvestada, on õigus privaatsusele. See tähendab, et lisaks õiguslikule alusele peab enne salvestamist vestluskaaslast teavitama, et salvestus toimub. Seejuures, salaja vestluse salvestamine ning hiljem kolmandatele isikutele avaldamine ei ole lubatud.

Juhul, kui näiteks tööandja salvestist töötleb, peab ka tööandjal olema õiguslik alus, et töödelda töötajate isikuandmeid sellisel viisil. Sarnastes olukordades on AKI varasemalt leidnud, et tööandjal ei ole õigustatud huvi kontrollida salvestiste abil testostude tegemist ehk töötaja õigus privaatsusele on kaalukam, kui tööandja huvi kontrollida vastavalt töökohustuste täitmist.

Täiendavalt täpsustame, et enne isikuandmete töötlemist peate hindama, kas isikuandmete töötlemine sellisel viisil on vajalik ja eesmärgipärane. See tähendab, et isikuandmete töötlemiseks peab olema selge, konkreetne ja õiguspärane eesmärk. Algsest erineval eesmärgil ei ole isikuandmete töötlemine lubatud. Seega on vajalik selgeks teha, mis on testostude vestluste salvestamise eesmärk ning kas seda oleks võimalik saavutada ka ilma salvestist tegemata.

Õigus isikuandmete kaitsele on osa inimese põhiõigusest eraelu puutumatusele, mis tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26. Seetõttu tuleks suhtuda tõsiselt isikuandmete kaitse reeglitesse, st enne tegevuse alustamist tagada, et selleks on olemas õiguslik alus ja õiguspärane eesmärk. Läbipaistev ja õiguspärane isikuandmete töötlemine on osa ettevõtte mainest. Hindamisel on võimalik kasutada õigusabiteenuseid, mis aitaksid tagada tegevuse õiguspärasuse ja teha kindlaks, kas selliseks andmetöötluseks on sobivat õiguslikku alust.

Loodame, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Andmekaitse Inspektsioon

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube