Lk 1 / 4

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS

Koostamise kuupäev ja koht: 24.09.2026, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Meelis Juursoo

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26261000554

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 120 lg 1

Kahtlustatava nimi, isikukood: xxxxxx xxxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 20.05.2026

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles on xxxxxx xxxxxxx-le esitatud

kahtlustus KarS § 120 lg 1 alusel selles, et tema: 20.mail 2026a. õhtul peale kella 21 xxxx linnas

xxxxx tn xxx-xx korteri magamistoas, olles ise alkoholijoobes, ei lasknud rasedal elukaaslasel

xxxx-xxxx xxxxx-l magama minna. Kui xxxx-xxxx xxxx soovis korterist lahkuda, võttis

kannatanul randmetest ega lubanud toast lahkuda vaid lükkas kannatanu voodile pikali, vehkis

kannatanu xxxx-xxxx xxxx-e näo ees rusikatega ning ähvardas sõnaliselt - tapab nii xxxx-xxxxx

, samuti naise kõhus oleva nende ühise lapse, samuti ütles, et paneb korterile tule otsa, samuti

väänas xxxx-xxxxx-l telefoni käest, et kannatanu ei saaks politseisse helistada.

Ülalkirjeldatud xxxxxx xxxxxx-a agressiivse käitumise tõttu tundis kannatanu xxxx-xxxx

xxxxx hirmu ning tal oli reaalselt alust pidada kuuldud ähvardust oma elu ja tervist

ohustavateks ja karta ähvarduse täideviimist, sest alkoholijoobes xxxxxx xxxxxx oli

ettearvamatu käitumisega ning varasemalt kodus laamendanud, asju lõhkunud ja ähvardanud

enesetapuga.

Seega pani xxxxxx xxxxxx toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse

täideviimist ehk KarS § 120 lg 1 sätestatud kuriteo.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega: kannatanu xxxx-xxxx xxxxx ütlustega, patrullpolitseiniku

vormikaamera videosalvestise ja häirekeskuse kõne salvestise vaatlusprotokolliga, tunnistajate

xxxxxx xxxxx, xxxx xxxxx ja xxxxx-xxxxx xxxxx ütlustega, kahtlustatava enda ütlustega on

tõendamist leidnud xxxxxx xxxxxx-a poolt enda elukaaslase suhtes KarS § 120 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo episoodi toimepanemine.

Käesolevaks ajaks on selgunud, et kahtlustatav xxxxxx xxxxxx on teinud oma eelnevast

vägivaldsest käitumisest konkreetsed positiivsed järeldused ja soovib paremini oma käitumist

ja emotsioone kontrollida ning juhtida: isik pöördus vägivallast loobumise toetamise nõustaja

Artur Usk´i vastuvõtule, samuti Lõuna-Eesti Haiglas psühholoogi vastuvõtule.

Vägivallast loobumise toetamise nõustajaArtur Usk´i tagasiside xxxxxx xxxxxxx-ga vestluste

osas on olnud igati positiivne. Isikul on jätkuvalt huvi ka edaspidi nõustamisprotsessis

osalemiseks.

Kannatanuga samuti on läbisaamine stabiilne, xxxxxx xxxxxx osaleb ka osapoolte ühise lapse

kasvatamises. Ka väikelapse huvides on oluline, et vanemate omavahelised suhted paraneksid,

oleks vähem pingeid ja nad tekkinud probleemidega tegeleksid ning et lapsele oleks tagatud

igati stabiilne ja turvaline kasvukeskkond. Kannatanu ei soovi xxxxxx xxxxxx-a

Lk 2 / 4

kriminaalkorras karistamist ega karmi kohtlemist, vaid soovib, et xxxxxx xxxxxx saaks enda

ebaõigest käitumisest aru ning et midagi sellist enam ei korduks.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxxx xxxxxx-a

suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202

sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib

prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur

ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav

prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka

proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine

juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-

04).

Kriminaalasjas on xxxxxx xxxxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb

karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 120 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega

ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel

võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni, samuti tekitatud kahju liiki

ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet.

Kahtlustatav xxxxxx xxxxxx mõistab, millises osas oli ta ise valesti käitunud ning oli igati

valmis tulevikus stabiilse lapsekasvatamise ja peresuhte nimel pöörduma ise vägivallast

loobumise nõustaja vastuvõtule, kes omakorda motiveerib isikut tegelema enda emotsioonidega

ja loobuma alkoholi tarvitamisest. Lisaks analüüsitakse nõustajaga probleemkohti ning seda,

kuidas probleemsetes olukordades stabiilsemalt ja paremini toime tulla.

Xxxxxx xxxxxx-a poolt toimepandud teo puhul ei ole olnud tegemist ka sellise vägivallaaktiga,

millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Tänaseks on osapoolte omavaheline suhtlemine

igati stabiilne. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad xxxxxx xxxxxx-a tegevuses

väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on nii ülekuulamisel

kui ka prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas.

Prokuröri hinnangul puudub antud kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja

eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva

perevägivallaga või kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt

näinud alaealise pereliikme huvid.

Antud juhul on xxxxxx xxxxxxx-le esitatud kahtlustus ühes vägivallaga ähvardamise episoodis

enda elukaaslase suhtes. Kuigi mitmeid aastaid tagasi on xxxxxx xxxxxx süüdi tunnistatud ka

liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, ei ole teda varasemalt vägivallakuritegude eest

karistatud ega tema suhtes ka kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud.

Kahtlustatav on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud sellest vajalikud järeldused, mis

annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Xxxxxx xxxxxx on valmis

jätkuvalt osalema vägivallast loobumise nõustaja vastuvõtul ning alkoholitarvitamisega seoses

ka vaimse tervise õe vastuvõtule, vajadusel läbima ravi.

Lk 3 / 4

Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul xxxxxx xxxxxx-a edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid, mida ei saaks

kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus

tegemist on teise astme kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik

menetlushuvi, ei ole mõistlik isikut kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et

kriminaalkaristus (tingimisi vangistus) ei lahenda probleeme, mis puudutavad osa omavahelist

suhtlemist ühise lapse kasvatamisprotsessis ja konfliktolukordades toimetulekut. Xxxxxx

xxxxxx edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada

kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele

talle ka kohustusi määrates.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, prokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26261000554 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxxxx 1 (ühe) aasta jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 24.09.2026

– 24.09.2027, hoiduma uute vägivallakuritegude toimepanemisest.

2.2) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada xxxxxx xxxxxxx-a jätkama vägivallast loobumise

toetamise nõustaja Artur Usk vastuvõtul käimist (tel: 58517028, e-

post: [email protected]). Xxxxxx xxxxxx on kohustatud võtma

nõustajaga ühendust 5 tööpäeva jooksul alates määruse allkirjastamisest. Kohtumised

toimuvad kuni vajaduse äralangemiseni, mille üle otsustab nõustaja

2.3) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxxxx kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 24.09.2026 – 29.03.2027 jätkama ravi

Lõuna-Eesti haigla AS vaimse tervise õe vastuvõtul alkoholitarvitamise häire ravi

teenuse raames.

Xxxxxx xxxxxx nõustub ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku……………………

Kinnituse ravil osalemise tulemuse kohta esitab xxxxxx xxxxxx Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

prokurör Meelis Juursoo hiljemalt 28.02.2027 e-posti teel aadressile

[email protected].

3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on

kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul

talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed:

andmeid ei kustutata.

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata kannatanule xxxx-xxxx xxxxx. Kahtlustatavale xxxxxx xxxxxx on

lõpetamise määrus üle antud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 24.09.2026.

9. Teadmiseks: Sotsiaalkindlustusametile [email protected]

10. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse koopia saamisest

menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul

Lk 4 / 4

taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Põhistatud

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul on

kannatanul õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt,

võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust

arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Meelis Juursoo

prokurör

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse

lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja

toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et

kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS §

202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.

…………………………………………………………………………………………………

(nimi, allkiri, kuupäev)