1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 21.09.2026, Rapla

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Merike Lugna

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26263000209

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX)

Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 26263000209, milles XXX XXXit

kahtlustatakse selles, et tema, töötades rühmaõpetajana Rapla maakonnas XXX vallas XXX külas

asuvas XXX XXX lasteaia XXX majas, 09.04.2026 kella 11 paiku lasteaia terrassil pigistas

sõrmedega teiste laste nähes 4-aastast XXX XXX põskedest, mille peale hakkas laps nutma. XXX

XXX põhjustas XXX XXX füüsilist valu ja verevalumid põskedel.

Oma tegevusega pani XXX XXX toime teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise

väärkohtlemise, mis on karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et võttes arvesse kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, teo olulisust ja

raskusastet, kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS)

§ 202 alusel ning seda järgnevatel põhjustel.

KrMS § 202 alusel võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei

ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda

nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks.

KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes

konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid preventsioone.

Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud

kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust.

Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX XXX on toime pannud kehalise

väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise

karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena

ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et

seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest

väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul ei ole kahtlustatava

XXX XXXi süü suur. Kannatanule on tekitatud kehalise väärkohtlemise väheintensiivse tagajärjena

füüsilist valu ja kergem vigastus. Prokurör leiab, et tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega

ehk tahtluse vormidest kõige leebema tahtlusega. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et

2

kahtlustatava süü oleks piisavalt suur, et õigustada tema suhtes kohest kriminaalkaristuse

kohaldamist.

XXX XXXi käitumises puudub avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul

kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetlus jätkamine

on vajalik üld-või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Samuti on avalik menetlushuvi olemas kui

teo on toime pannud isik, kelle suhtes peab avalikkusel olema kuriteo asjaoludega seonduvalt

kõrgendatud usaldus. Prokurör leiab, et olenemata sellest, et XXX XXX töötas kohas, kus tema suhtes

oli kõrgendatud usaldus, puudub tema suhtes avalik menetlushuvi. Tuleb arvestada, et kuriteo

sündmuse järgselt esitas kahtlustatav lahkumisavalduse ja ei tööta enam kõnealuses asutuses. Seega

ei ole kahtlustatav käesoleval hetkel isikuks, kelle suhtes peab olema kõrgendatud usaldus. Avaliku

menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja

läbiviimine, milles XXX XXXit koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis

aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele arusaamisele käituda ja hoiduda süütegude

toimepanemisest. Samuti kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei ole varasemalt

tema suhtes otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava

suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Lisaks kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on XXX

XXX vabandanud alaealise kannatanu ees, mis näitab, et kahtlustatav on mingilgi määral mõistnud

valesti käitumist sündmuse järgselt. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute

süütegude toimepanemist tema poolt.

Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad kohustustega mitte toime panna teise

inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist ja maksta riigituludesse 500

eurot. Samuti on kannatanu seaduslik esindaja on märkinud, et ei soovi kahtlustatavale halba või suurt

karistust ning kahtlustatav võiks lihtsalt tunnistada, et käitus valesti.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel

eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse

kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva

kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid

signaale. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma

isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava

suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse

tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest. Seega

puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26263000209 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

• KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXX mitte toime panema teise inimese

tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Prokuratuur kontrollib

käesoleva kohustuse täitmist kuni 21.03.2027.

• KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustub XXX XXX maksma riigituludesse 500 eurot.

Määratud kohustuse täitmise tähtajaks on 21.02.2027.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: -.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: -.

6. Kriminaalmenetluse kulud: -.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kuriteoteate esitanud XXX Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistile,

kannatanu esindajale, kahtlustatavale ja tema kaitsjale.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib

ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks

selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Merike Lugna

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: XXX XXX

Juures viibis XXX XXXi kaitsja adv Hanna-Lisa Kuslap: