Tehisaru sekkumiste mõjuhindamise raamistik Riigikantselei teadus- ja arenduskonkurss Eesti.ai sekkumiste ning tehisaru kasutuselevõtu mõjuhindamise raamistiku loomiseks

Lühikokkuvõte Riigikantselei tellib rakendusuuringu, mille eesmärk on luua ja empiiriliselt valideerida Eesti.ai sekkumiste ning tehisaru laiema kasutuselevõtu mõjuhindamise raamistik ning muuhulgas vastata küsimusele: mida tehisaru kasutamine tegelikult Eestis muudab? Eesti investeerib Eesti.ai programmide kaudu märkimisväärseid ressursse tehisaru laiaulatuslikku kasutuselevõttu, et kasvatada inimeste töö väärtust ja majandust, kuid praegu suudetakse enamasti mõõta vaid seda, kui palju tööriistu, koolitusi ja litsentse on kasutusele võetud, mitte nende tegelikku mõju inimeste teadmiste ning oskuste kasvule, heaolule ja majandusele. Projektitulemuseks peab tekkima praktiline võimekus mõõta, kas ja kui palju tehisaru sekkumised tulemusi päriselt muudavad, ning esitada need tõendid otsustajatele nii, et vajalikud ressursid suunatakse sinna, kus tekib reaalne lisandväärtus. Samal ajal aitavad projektitulemused Eestil paista maailmas välja riigina, mis loob võimekuse esitada tehisaru poliitikate kohta kontrollitavaid, põhjuslikult omistatavaid tulemusi, mitte üksnes lubadusi ja kasutuslugusid. Projekti ajaraamis peavad valmima selleks vajalikud hindamiskavandid, lähtetasemed ja esimesed hinnangud. Uuringu läbiviimise ajastus on kriitiline, sest paljud Eesti.ai algatused alles käivituvad ning kui lähteolukorda ja rakendamisloogikat kohe ei fikseerita, kaob hilisem võimalus nende tegelikku mõju usaldusväärselt hinnata.

1. Nõuded taotlusele Konkursil osalemise taotlus esitatakse eesti keeles ning mille sisulise osa maksimaalne pikkus on 10 A4- lehekülge, reavahega vähemalt 1,0 ja kirjasuurusega vähemalt 11 punkti. Mahu hulka ei arvestata tiitellehte, sisukorda, CV-sid, eelarvetabelit ega tellija vormil esitatavaid lisasid. Mahupiirangut ületavat osa ei hinnata.

Taotlus peab sisaldama: 1. Ülesande lahenduse kirjeldus ja metoodiline lähenemine. Taotleja esitab oma arusaama ülesande lahendusest ning kirjeldab käivitusetapi ja töösuundade A–D tegevused, nende järjestuse, omavahelised sõltuvused, vahetulemused ja lõpptulemused. Koos metoodilise lähenemisega esitatakse selge loetelu eeldustest, millele lahendus tugineb, eristades kontrollitavaid eeldusi ja tellijalt oodatavat sisendit.

Taotleja peab tagama uuringuprojekti teostamisel piisava ulatuse ja detailsusega dokumentatsiooni ning alusandmete säilitamise ja üleandmise, mis on vajalik, et tellija saaks uuringutulemustega seotud andmeid efektiivselt kasutada, edasi hooldada ja kohandada.

Tellija eeldab, et töösuundade lõplik ulatus lepitakse kokku käivitusetapi lõpus üleantava otsustusdokumendi alusel ning mille töömaht lepitakse kokku esitatud ühikuhindade piires arvestades tellija indikatiivset eelarve piirmäära. 2. Riskid ja maandamine. Projekti tulemuslikkust mõjutavad olulised sisu-, andme- ja ajakavariskid koos tõenäosuse, mõju ja maandamistegevustega. 3. Ajakava ja eelduslik maht. Töö läbiviimise maksimaalne kogupikkus on pärast lepingu sõlmimist 14 kuud. Taotluses tuleb esitada tegevuste ajakava kuude lõikes (tegevus – meetod – tulemus), sh käivitusetapis tekkiva otsustusdokumendi tähtaeg ning eelduslik töömaht töötundides töösuundade kaupa.

Teostaja peab arvestama, et taotleja ülesanne on korraldada regulaarseid tellijaga kokkulepitud kohtumisi ja vajadusel teiste asjaosalistega, sh korraldab projekti lõpptulemuste tutvustamise tellijale ja teistele huvipooltele ning avalikkusele. 4. Meeskond ja pädevused. Nimelised võtmeisikud koos rolli, vastutuse ja minimaalse töömahuga ning viited pädevust tõendatavale CV-dele (nt ETIS). Asutuse kinnitus, et lubatud koormus on olemasoleva töö kõrval teostatav ja seoste deklaratsioon hinnatavate Eesti.ai sekkumistega ja huvide konflikti maandamise kava (nt sõltumatu eksperdi kaasamine vastavates töösuundades). 5. Töö maksumus ja eelarvekomponendid. Kogumaksumus ilma käibemaksuta. Töö maksumus peab sisaldama vähemalt järgmist:

 töömahu jaotust töösuundade ja tegevuste lõikes;  eelarvekomponente (personalikulu, üldkulu määr, andmed ja turvaline analüüsikeskkond, tarkvara ja

arendus, jmt).

Tellija indikatiivne eelarve on 250 000 eurot ilma käibemaksuta. Indikatiivset eelarvet ületav taotlus ei ole automaatselt konkursi tingimustele mittevastav, kuid eelarve ületamine peab olema taotluses eraldi põhjendatud. Taotleja võib esitada täiendavaid asjakohaseid maksumuse läbipaistvust tagavaid kuluartikleid. 6. Taotluste hindamine. Tellija hindab kõiki vastavaks tunnistatud taotlusi. Taotlust hinnatakse kuni kolme sõltumatu hindaja poolt. Eduka taotluse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe), mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil. Taotluste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:

 Metoodilise lähenemise põhjendatus – maksimaalselt 50 punkti  Teostatavus ja tegevuskava – maksimaalselt 20 punkti  Meeskonna kompetents ja projektijuhtimine, sh riskide juhtimine – maksimaalselt 20 punkti  Maksumus – maksimaalselt 10 punkti

7. Mõisted

Väljund (output) –sekkumise vahetu ja loendatav tulem (nt toimunud koolituste, osalejate või väljastatud litsentside arv). Vahetulemus (intermediate outcome) – muutus teadmistes, oskustes, käitumises või protsessides, mis eeldatavalt viib tulemuseni (nt tehisaru regulaarne kasutamine tööülesannetes). Tulemus (outcome) – sihtrühma või süsteemi tasandi sisuline muutus, mida sekkumisega taotletakse (nt tootlikkuse kasv, teenuse kvaliteedi paranemine). Mõju (impact) – sekkumisele omistatav muutus tulemustes ehk erinevus tegeliku olukorra ja ilma sekkumiseta kujunenud (kontrafaktilise) olukorra vahel. Panus (contribution) – hinnang selle kohta, mil määral sekkumine on koos teiste teguritega tulemuse kujunemisele kaasa aidanud, kui ranget põhjuslikku omistamist ei ole võimalik teha. Põhjuslik mõju (causal effect) – usaldusväärse uurimiskavandiga (nt võrdlusrühmad, loomulikud katsed) tuvastatud mõju, mille puhul alternatiivsed seletused on välistatud või maandatud. Indikaator – kokkulepitud definitsiooni ja metoodikaga korrapäraselt mõõdetav näitaja, mis iseloomustab väljundit, vahetulemust, tulemust või mõju. Indeks – mitme indikaatori kaalutud koondnäitaja (nt töö väärtuse indeks). Tõendikindlus – hinnang tõenduse tugevusele ja usaldusväärsusele (nt kirjeldav, korrelatiivne, kvaasieksperimentaalne ja eksperimentaalne tase). Süvavaade (deep dive) – ühe sekkumise või valdkonna põhjalik mõjuhindamine kokkulepitud hindamiskavandi alusel. Kaitsemõõdik (guardrail) – näitaja, millega jälgitakse võimalikke soovimatuid kõrval- või jaotusmõjusid.

2. Taust Tehisarust on kiiresti kujunemas üldotstarbeline võimekus, mis võib põhjalikult ümber kujundada teadmustööd, teenuste osutamist ja väärtuse loomist kogu majanduses ja ühiskonnas, kuid samal ajal tekitab ka uusi riske. Eesti on käsitlenud tehisaru riikliku prioriteedina alates 2018. aastast, mil algas töö esimese riikliku tehisaru strateegia väljatöötamiseks.

Eesti.ai on 2026. aasta alguses käivitatud riiklik algatus, mille eesmärk on kasvatada inimeste töö väärtust ja majandust tehisaru süsteemse rakendamise kaudu eri sektorites. Algatuse tasandil on seatud ambitsioon kahekordistada inimeste töö väärtus aastaks 2035 ning kasvatada Eesti majandust viie aastaga 25% ja kümne aastaga 50%, lähtudes põhimõttest, et iga algatus peab looma mõõdetavat väärtust ajas, rahas või kvaliteedis.

Eesti.ai tegevus koosneb hetkel 15 projektist oskuste, tervise, ettevõtluse, avaliku sektori, hariduse, taristu ja julgeoleku valdkonnas. Iga algatuse puhul eeldatakse, et see loob ajas, rahas või kvaliteedis mõõdetava lisandväärtuse. Eesti.ai projektide nimekirjaga saab tutvuda aadressil https://eesti.ai/projektid. Eesti.ai lipulaevaks on projekt “Kõige AI-targem rahvas” tööealise elanikkonna AI oskuste tõstmiseks, mis seab eesmärgiks jõuda 2027. aasta lõpuks praktiliste tehisaru töötubadega vähemalt 100 000 inimeseni ning luua 1 000 000 õpiampsu, et tehisaru kasutamise võimekus oleks laialdaselt kättesaadav ega muutuks vaid väheste isikute eeliseks.

3. Probleemi kirjeldus

Probleem ei ole tehisaru rakendamine ise, vaid selle rakendamise ja seda toetavate algatuste laiema mõju mõõtmine ja tõestamine väljaspool pelka kasutuselevõttu. Sellel probleemil on kaks omavahel seotud tahku:

(1) rahvusvahelise parima praktika puudumine ning

(2) Eesti enda mõju mõõtvate seiresüsteemide puudumine.

Rahvusvahelisel tasandil käsitlevad peamised tehisaruga seotud indeksid ja statistikainstrumendid (nt Stanford AI Index, OECD.AI, Eurostati ettevõtete tehisaru statistika, IMF AI Preparedness Index, Oxford Government AI Readiness Index ja teenusepakkujate majandusindeksid) tehisaru kasutamist valdavalt tulemusena, mõõtes valmisolekut, võimekust või kasutuselevõttu, mitte aga tehisaru kasutamisest tulenevat mõju. Uurimistööd, mis loovad põhjusliku seose tehisaru kasutuselevõtu ja peamiste poliitiliste tulemuste vahel, on küll esile kerkimas, kuid kasutatavate meetodite ja andmeallikate maastik on endiselt ebaühtlane. Peaaegu ükski neist ei mõõda tehisaru tegelikke, põhjuslikult omistatavaid tulemusi, vaid piirdutakse üldiselt sisendite, valmisoleku ja üldise keskkonna kirjeldamisega.

Hiljutine TAIE arengukava vahehindamine on Eesti andmevajaduse mõtestamisel oluline lähtekoht. Hinnangu kohaselt sobib Eesti senine makrotasandi indikaatoriraamistik (TAIE, Eesti 2035) strateegiliseks seireks, kuid nende indikaatorite muutuste tõlgendamiseks on vaja sügavamat põhjuslikku ja konteksti siduvat analüüsi. Samuti esitati arengukava vahehindamise tulemusena soovitus käsitleda tehisaruga seotud sekkumisi horisontaalselt läbi kõikide TAIE fookusvaldkondade (TAIE vahehindamine: arengukava suund on õige, kuid rakendamine vajab selgemat fookust | TAIE). Selline lähenemine aga ei pruugi olla piisav mõõtmaks tehisaru tegelikku mõju majandusse.

Olemasolevatel Eesti tehisaru algatuste (sh DÜAKi tehisaruga seotud eesmärgid ja Eesti.ai projektid) indikaatorid keskenduvad peamiselt tegevuste lõpuleviimisele ja kasutuselevõtu jälgimisele, kuigi osadel juhtudel on sõnastatud ka mõjueesmärgid. Eesti.ai projektide ideekavandites on tulemusindikaatorid enamasti konkreetsed ja loendatavad (osalejate arv, litsentside hulk, hinnangud, lõpetatud piloodid), mõjuindikaatorid on aga pigem soovipõhised, ilma selge omistamise loogikata või lükatud tulevikku („luuakse seiremudel“), ning mitu Eesti.ai projekti on lubanud mõjuhindamise mudeleid varajaste väljunditena, ilma et neil oleks selleks praegu sisulist meetodit.

Vähestel riikidel on tehisaru mõju usaldusväärseks mõõtmiseks nii tugev eeldus kui Eestil. Eesti ainulaadne võimalus tugineb X-tee kaudu isikukoodi alusel seostatavatele maksu-, tööturu-, hariduse-, tervise- ja äriregistri andmetele, mis võimaldavad granulaarselt mõõta tehisaru kasutamise (või selle pädevuse omandamise) mõju. Täiendavalt loob riigi poolt juhitud tehisaru kasutuselevõtt olukorra, kus AI-kasutuse kulgemine on jälgitav. Oluline täiendav andmeallikas on tehisaru pakkujate (nt Anthropic, OpenAI) kasutuslogid, mille puhul Riigikantselei on valmis toetama andmetele ligipääsu taotlemist nende teaduskasutuseks.

Seepärast on käesolev projekt ka ajakriitiline. Mitmed sekkumised jõuavad peagi rakendamisfaasi, mis tähendab, et sekkumiseelsed lähteolukorra andmed, osalejate identifikaatorid, võrdlusrühmad ja rakendamisjärjekord võivad peagi muutuda selliseks, et neid ei ole enam võimalik usaldusväärselt taastada. Mitmel Eesti.ai sekkumisel on sisuliselt loomuliku katse kuju – töötoad toimuvad lainetena, litsentsid lisanduvad asutuste kaupa, koolitusprogrammid rulluvad lahti kohortidena ning piloodid eelnevad täismahus rakendamisele – mis tähendab, et etapiviisiline rakendamine loob põhjusliku mõju tuvastamiseks loomuliku katse tingimused, kuid ainult siis, kui lähteolukord ja rakendamisjärjekord fikseeritakse enne rakendamise lõppu. Samal ajal ei sobitu kõik Eesti.ai projektid sellesse vormi. Mudeli- ja tööriistaarendus nõuab teistsugust hindamiskavandit, mistõttu valitakse iga projekti tuvastamisstrateegia eraldi töösuunas C.

Oluline praktiline piirang on juurdepääs andmetele. Isikustatud või pseudonüümitud registri- ja haldusandmete kasutamine eeldab õiguslikku alust ning võib nõuda Andmekaitse Inspektsiooni luba, eetikakomitee kooskõlastust ja andmevaldajatega sõlmitavaid kokkuleppeid. Projekti tegevuskava planeerimisel tuleb arvestada vajalike juurdepääsutaotluste realistlike menetlusaegadega ning turvakeskkonna töövormiga.

4. Eesmärk ja ulatus

Tegemist on rakendusuuringuga, mille käigus luuakse uusi ja üldistatavaid teadmisi tehisaru sekkumiste mõju mõõtmise võimaluste, piirangute ja meetodite kohta ning töötatakse välja ja empiiriliselt valideeritakse Eesti oludesse sobivad hindamiskavandid. Uurimistulemused, sobivaimad meetodid ja üksikute sekkumiste tuvastatav mõju ei ole töö alustamisel ette teada. Uuring viiakse läbi süstemaatiliselt ja dokumenteeritud uurimisprotokollide alusel ning selle üldistatavad tulemused tehakse avalikult kättesaadavaks, arvestades andmekaitse-, konfidentsiaalsus- ja julgeolekupiiranguid.Rakendusuuringu põhieesmärk on kujundada ja luua praktiline võimekus mõõta Eesti.ai sekkumiste ning laiemalt tehisaru kasutuselevõtu tegelikke mõjusid ja siduda need oluliste valdkondlike ja riiklike eesmärkidega (sh Eesti 2035). Uuringu tulemusel tekib tõenduspõhine sild sekkumiste ja kasutuselevõtu ning organisatsiooni, sektori- ja riigitasandi tulemuste vahel.

Uuringuprojekti esmane siht on poliitikakujunduse ja otsuste toetamine Eestis. Teisese eesmärgina panustavad projekti avaldatavad metoodikad ja tulemused rahvusvahelisse teadmusesse tehisaru mõju mõõtmise kohta ning aitavad kujundada rahvusvaheliselt võrreldavaid metoodilisi lähenemisi. Samuti tagab projekt, et kogutud tõendus on arusaadaval kujul kättesaadav nii poliitikakujundajatele kui ka avalikkusele.

Kõik projekti käigus valmivad materjalid ja tulemused tuleb teha taaskasutamiseks kättesaadavaks sellisel kujul, mis võimaldab neid kasutada nii poliitikakujundamises kui ka edasistes teadusuuringutes, arvestades andmekaitsereegleid. Projekti tulemused on ette nähtud avaldamiseks, arvestades andmekaitse- ja turvanõudeid ning riigi avaliku teabe poliitikat.

Rakendusuuringu väljundid tuleb esitada eesti ja inglise keeles.

Projekt puudutab kahte omavahel seotud otsustustasandit:

Tase Otsustusküsimus Põhiline analüüsiühik Tüüpiline tõendus

1. Eesti.ai projekti põhine sekkumine

Kas konkreetne sekkumine tõi kaasa sisulise muutuse, kelle jaoks ja millise kuluga?

Osaleja, töötaja, meeskond, ettevõte, asutus, kool või teenus

Lähtetasemed, võrdlusrühmad, rakendamise varieeruvus, kasutuslogid, registriandmed, küsitlused, protsessiandmed

Seega hõlmab projekti ulatus nii Eesti.ai projekte kui ka laiemat tehisaru kasutuselevõtu maastikku riigi tasandil. Eesti.ai projektide tasandil uuritakse, mida konkreetsed sekkumised mõjutavad, samal ajal kui valdkondlikul ja riiklikul tasandil uuritakse, kuidas koondatud tõendus seostub laiemate tulemustega.

Elanike tehisaruoskuste arendamise projektiga („Kõige AI-targem rahvas“) seostuvad kaks eraldiseisvat uurimisprojekti - Tehisintellekti pädevusmudeli projekt ning kavandatav uurimisprojekt „Tehisaru mõju töö väärtusele ja oskuste arendamisele Eestis“ (ETAG-is avatud strateegiliste uuringute programmi ehk SUP taotlusvooru uurimissuund Riigikantselei_SUP_uurimissuunad_2026.pdf, mille võimalik algus on 2027. aasta jaanuaris), mille tööjaotus ja liidesed on kirjeldatud punktis 5 ja töösuunas C.

5. Peamised uurimisküsimused

1.Millised rahvusvahelises kasutuses olevad indikaatorid või hindamismudelid mõõdavad tehisaru rakendamise tegelikult realiseerunud mõjusid, mitte kasutuselevõttu või valmisolekut (“readiness”), ning milliseid neist saab Eesti oludesse üle kanda?

2.Milliseid näitajaid Eesti.ai projektides ja riiklikes indikaatoriraamistikes juba kasutatakse, kus esineb nende vahel vastuolusid ning millistes küsimustes tehakse paralleelsetes projektides sisuliselt sama tööd?

3.Milliste sekkumiste puhul tuleb viivitamata (enne kui projekt täies mahus käivitub) panna paika lähtetasemed, identifikaatorid, rakendamisega seotud teave, võrdlusrühmad ja/või andmekokkulepped?

4.Millised mõjud saab põhjuslikult konkreetsele projektile omistada, milliseid saab hinnata üksnes panusena?

5.Kuidas tuleks projekti-, portfelli- ja riiklikku tõendibaasi esitada, et otsustajad näeksid korraga nii tulemusi kui ka tõendikindluse tugevust ja piire?

6.Milliste mehhanismide kaudu tekib mõju (sh ligipääs, tegelik kasutusintensiivsus, oskused või tööprotsesside ja juhtimise muutus) ning millised täiendavad muutused oskustes, juhtimises ja töökorralduses on mõju eelduseks (mehhanismide koostoime)?

7.Milline on sekkumiste kulu võrreldaval kujul (eurot tulemusühiku kohta) ning mil määral on toetatud osalejate võit majanduse kasv, mitte ümberjaotus konkurentide arvelt?

6. Olemasolevad andmed, projektid ja indikaatorid

Projekt tugineb mahukale Eesti-sisesele tõendibaasile. Projekti peamine ülesanne on see materjal süstemaatiliselt korrastada, üle kontrollida ja omavahel seostada – mitte hakata looma eraldiseisvaid või uusi indikaatoreid. Olemasolevate andmete ja indikaatorite hulka kuuluvad näiteks:

Olemasolevad sisendid Roll selles projektis

TAIE, DÜAK ja Eesti 2035 indikaatorid

Makrotasandi ja strateegiline tulemiraamistik, sh tootlikkus, tervelt elatud aastad ning tööturu- ja jaotuslikud tulemused. DÜAK-ilt digivõimekuse, kasutuselevõtu, teenusekvaliteedi ja usalduse mõõdikud

Eesti.ai projektide KPI-d Portfelli väljundid, osalus ja kasutus, vahetulemused, projekti sihttasemed ning riiklike indikaatorite esialgsed kavandid

Senised uuringud ja paralleelsed projektid

TI-Hüpe mõjuhindamine, sektoripõhised hindamised ja projektipõhine seire

Olemasolevad sisendid Roll selles projektis

Tehisintellekti pädevusmudeli projekt

Paralleelselt viiakse läbi eraldi teadustöö, mille eesmärk on olemasoleva Eesti.ai tehisaru kirjaoskuse Pädevusmudelile juurde luua enesehindamisraamistik. Mudel määratleb teadmised, oskused ja hoiakud viies valdkonnas ning kolmel pädevustasemel.

Teadusprojekt töötab välja ja valideerib nii avaliku enesehindamisvahendi kui ka formaalsema välise hindamisinstrumendi, sh kasutamiseks koolituste eel ja järel, et oleks võimalik mõõta pädevustasemeid ja nende muutust ajas.

Mõjutamm ja tulemuste esitamise kanalid

Võimalik visualiseerimiskeskkond avalikkusele ja otsustajatele. Töötav prototüüp — veebis: https://luukasilves.github.io/mojutamm/ · kood: https://github.com/luukasilves/mojutamm

7. Töösuunad ja ajaraam Projekt jaguneb kaheks etapiks:

I etapp hõlmab käivitusetappi, rahvusvahelise tõendibaasi esmast analüüsi, Eesti.ai portfelli auditit, ajakriitiliste lähteandmete säilitamist ning süvavaadete valiku ettepanekut; II etapp hõlmab tellija kinnitatud süvavaadete detailset kavandamist ja elluviimist, tulemuste sünteesi ning tulemuste esitamise lahenduse loomist.

Uurimisprojekt viiakse ellu lühikese käivitusetapi ja nelja omavahel seotud töösuuna kaudu. Töösuunad A–D toimuvad osaliselt paralleelselt, lähtudes allpool kirjeldatud sõltuvustest ja otsustuskohtadest.

 Käivitusetapp kestab esimesed 4–6 töönädalat pärast lepingu sõlmimist. Selle jooksul lepitakse kokku töökorraldus ja detailne tegevuskava, koostatakse projektdokumentatsioon ja teadaolevad andmekirjeldused, täpsustatakse töösuundade omavahelised liidesed ning tuvastatakse juhtumid, mille puhul lähteandmete, identifikaatorite või rakendamisjärjekorra säilitamiseks tuleb tegutseda viivitamata. Eesti.ai portfelli andmeallikate, andmevalmiduse ja juurdepääsu teostatavuse süstemaatiline hindamine toimub töösuunas B koostöös töösuunaga C.

 Töösuunad A–D algavad käivitusetapi jooksul või vahetult pärast seda ning toimuvad osaliselt paralleelselt. Töösuunad A ja B loovad tõendibaasi ja portfellivaate, töösuund C kavandab ja rakendab valitud hindamisi ning töösuund D arendab tulemuste esitamise lahendusi.

 2026. aasta vaheotsus kinnitab prioriteetsed süvavaated ja 2027. aasta täpsustatud tööprogrammi. Enne vaheotsust võib töösuunas C teha üksnes ajakriitilisi ja pöördumatuse riski vähendavaid tegevusi, nagu lähteandmete säilitamine, andmejuurdepääsu taotlused ja hindamiskavandite ettevalmistamine.

Tellija eeldab, et vaheotsuse aluseks valmiv otsustusdokument esitatakse orienteeruvalt kahe kuu möödudes alates lepingu sõlmimisest ning mis sisaldab:

 esialgse rahvusvahelise tõendibaasi koondanalüüsi (töösuund A);  Eesti.ai projektide mõju mõõtmise profiile ja kattuvuste registrit (töösuund B);  kiireloomulised lähteolukorra fikseerimise tegevused;  elanike oskuste mõõtmise arhitektuuri ja liidesed paralleelprojektidega (töösuund C);  soovitatud prioriteetsed tulemused ja süvavaated (orienteeruvalt 3-4, lisaks kuni 2 reservjuhtu), ning  edaspidise andmete ja tulemuste esitamise plaani (töösuund D).

Otsustusdokumendi alusel kinnitab Riigikantselei koos projektiomanikega prioriteetsed süvavaated ja teise etapi tegevuskava.

Töösuund Fookus Oodatav seis 2026. aasta vaheotsuseks Lõpptulemus / väljund

A (rahvusvaheline skaneering)

Rahvusvaheline tõendibaas, indikaatorid ja ülekantavad mõjuhindamise meetodid

Esialgne koondanalüüs; lünkade hüpoteesid on testitud; registriandmete skeemid; Eesti tulemusperekondade ja meetodite lühinimekiri

Tõendite ja meetodite register – kodeeritud rahvusvahelised indikaatorid, uuringud, meetodid, andmevajadused, tõendikindluse ja ülekantavuse hinnang

B (portfelliaudit) Kogu Eesti.ai projektiportfelli, indikaatorite, kattuvuste ja lähtetasemete audit

Kõik 15 projekti on kaardistatud; indikaatorid ja võimalikud andmeallikad on klassifitseeritud; andmevaldajad, ühendamisvõimalused, kvaliteedi- ja juurdepääsupiirangud ning võimalikud asendusallikad on kirjeldatud; kattuvusregister on olemas; kokku on lepitud kiireloomulised tegevused lähtetasemete tagamiseks; koostatud on loend soovitatud prioriteetsetest tulemustest ja süvavaadetest

Portfelli mõõtmise audit – kinnitatud indikaatorisõnastik, projektide mõõtmisprofiilid, üleriigiline risttabel, kattuvusregister ja lähtetasemete prioriteetide loend

C (meetodid ja mudelid)

Mõjuhindamise kavandid ja mõju mõõtmise moodulid valitud süvavaadete jaoks

Elanike oskuste mõõtmise arhitektuur, lähtetasemed ja liidesed paralleelprojektidega on paigas; teiste prioriteetsete valdkondade puhul on kirjeldatud võimalikud kavandid, andmevajadused ja teostatavus

Mõjuhindamise mudelite pakett – ühine mall, metoodikajuhendid, detailsed süvavaadete disainid, andmespetsifikatsioonid ja analüüsiplaanid.

Valideerimispakett – teostatavad uuringud ja esialgsed analüüsid, andmekorraldused, vastutajad, kulud, tõendikindluse astmed ja avaldamisreeglid

D (juhtpaneel) Visualiseeringud, juhtpaneel (dashboard) ja otsustustoetuse raportid

Infoarhitektuur; tõendikindluse astmete ja avalikustamise reeglite raamistik; sise- ja avaliku vaate prototüübi kavand

Visualiseerimis- ja tulemuste esitamise kiht – infoarhitektuur, prototüübid, juhtpaneeli või Mõjutammi spetsifikatsioon või rakendus ning hooldusmudel; toetab portfellijuhtimist ja avalikku aruandlust

Töösuundade ülene Koordineerimine, süntees ja otsustustugi

Vahe- ja lõpptulemuste tutvustamine mõnel avatud üritusel (nt mõne konverentsi raames)

2026. aasta otsustusdokument ja ettepanek 2027. aasta tööplaaniks: järeldused, soovitatud tulemused ja süvavaated, kiireloomulised andmeprioriteedid, liidesed ja välistused

Lõppkoondanalüüs – tulemused, hinnangud panusele, ebakindluse kirjeldus, soovitused ja edasine mõjuhindamise töövoog; alus jätkamise, muutmise, laiendamise või lõpetamise otsustele

Riigikantselei on uurimisprojekti kujundamisel aktiivne partner, eelkõige käivitusetapis ja 2026. aasta vaheotsuse tegemisel. Uurimisrühm koondab esmalt rahvusvahelise ja siseriikliku tõendibaasi ning esitab Riigikantseleile läbimõeldud valikuvõimalused ja soovitused, mille alusel pannakse koos kokku teise faasi fookussuunad. Projekti jooksul tehakse ka tihedat koostööd üksikute Eesti.ai projektide elluviijatega, et ulatus ja hindamismudelid haakuksid tegelike sekkumiste loogika ja ajastusega. Isikustatud või pseudonüümitud andmete töötlemiseks valmistab töövõtja koostöös tellijaga ette vajalikud juurdepääsutaotlused, andmevaldajatega sõlmitavad kokkulepped ning muud õiguslikud ja eetilised kooskõlastused. Vajaduse korral taotletakse Andmekaitse Inspektsiooni luba ja eetikakomitee kooskõlastust. Andmetele juurdepääsu võimalikkus ja tingimused sõltuvad andmevaldaja otsusest ning kohaldatavatest õiguslikest nõuetest.

Isikustatud ja pseudonüümitud andmeid töödeldakse üksnes selleks sobivas kontrollitud analüüsikeskkonnas ning kooskõlas andmete minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja turvalisuse põhimõtetega. Avalikud tulemused esitatakse agregeeritud või nõuetekohaselt anonüümitud kujul. Pseudonüümitud andmeid ei avaldata, välja arvatud juhul, kui selleks on eraldi õiguslik alus ja dokumenteeritud riskihinnang.

7.1 Ootused töösuundadele

Töösuund A – rahvusvaheline tõendibaas, indikaatorid ja meetodid

Mida rahvusvaheliselt mõõdetakse, mida saab usaldusväärselt käsitleda mõjuna ning milliseid lähenemisviise saab Eestisse üle kanda?

Eesmärk. Luua kodeeritud tõendibaas, mis eristab valmisoleku- ja kasutuselevõtumõõdikud tulemus- ja põhjusliku mõju tõendusest, vältides seejuures olemasolevate kogumike dubleerimist.

Töösuund B – Eesti indikaatorite, portfelli, kattuvuste ja lähteolukorra audit

Mida Eesti juba mõõdab, millised andmed on portfelli tasandil olemas või potentsiaalselt kättesaadavad, mida need mõõdikud sisuliselt tähendavad, kus tehakse dubleerivat tööd ning milline tõenduspõhi tuleb enne Eesti.ai projektide rakendamist kindlasti koguda?

Eesmärk. Auditeerida kogu Eesti.ai portfelli mõõtmisloogikat ja andmevalmidust, sidudes projektide indikaatorid riiklike tulemusraamistike ning olemasolevate mõjuhindamise tegevustega. Audit kaardistab võimalikud andmeallikad ja -valdajad, andmete olemasolu, kvaliteedi, ühendatavuse ja analüütilise kasutatavuse, õiguslikud, eetilised ja tehnilised juurdepääsutingimused, eeldatavad menetlusajad ning realistlikud asendusallikad. Juurdepääsu teostatavust ja sobivust konkreetsetele hindamiskavanditele hinnatakse koostöös töösuunaga C.

Töösuund C – hindamismudelid, meetodid ja valitud mõõtemoodulid

Kuidas mõõta prioriteetseid mõjusid usaldusväärselt, kasutades iga sekkumise jaoks sobivaid ja Eesti andme- ning ajapiirangutega kooskõlas olevaid hindamismudeleid?

Eesmärk. Koostada prioriteetide alusel orienteeruvalt 3-4 projekti- ja valdkonnatasandi hindamismudelit, andmespetsifikatsioonid ja taaskasutatavad metoodikajuhendid (playbook). Ajakriitilised ettevalmistused algavad enne vaheotsust; täismahus süvavaated viiakse ellu pärast nende kinnitamist 2026. aasta vaheotsusega.

Käivitusetapis tuvastatakse esmase kiirhindamisega juhtumid, mille puhul lähteandmete, osalejate identifikaatorite, võimalike võrdlusrühmade või rakendamisjärjekorra säilitamisega ei saa oodata portfelli täisauditi valmimiseni. Nende juhtumite puhul algatatakse viivitamata minimaalne säilitamistegevus. Kõigi kandidaat-süvavaadete süstemaatiline lähteolukorra, andmeallikate ja andmevalmiduse hindamine toimub töösuunas B koostöös töösuunaga C.

Süvavaated (deep dives) valitakse 2026. aasta vaheotsusega ning need võivad hõlmata tehisaru pädevusi, ettevõtlust, avalikku haldust, haridust, tervishoidu või muid valdkondi. Taotlus peab arvestama kuni nelja süvavaate täieliku kavandamise ja elluviimisega projekti ajaraamis teostatavas ulatuses. Kuni kahe reservjuhtumi kohta koostatakse valiku tegemiseks teostatavus- ja andmejuurdepääsu hinnang; reservjuhtumid ei lisandu automaatselt süvavaadete koguarvule. Süvavaate tulemus võib sõltuvalt sekkumise ajastusest olla lõplik mõjuhinnang, esialgne mõjuhinnang või valideeritud hindamiskavand koos lähtetaseme ja analüüsiplaaniga. Iga kandidaat-süvavaate kohta koostatakse andmejuurdepääsu ja teostatavuse hinnang („valgusfoor“). Kui juurdepääs vajalikele andmetele või mõjuhindamise läbiviimine osutub projekti ajaraamis ebarealistlikuks, asendatakse süvavaade paremusjärjestuses järgmise reservjuhtumiga. Süvavaadete lõplik valik, oodatav tulemus ja töömaht kinnitatakse otsustusdokumendi alusel, muutmata lepingu maksimaalset maksumust.

Iga hindamismudel katab vähemalt: poliitikaküsimuste kirjelduse; põhjusliku hinnangu või panuse väite, mida hinnatakse; analüüsiühiku ja populatsiooni; sekkumise ja võrdlusolukorra määratluse; lähtetaseme; tulemused ja kaitsemõõdikud; kasutatavad identifikaatorid ja andmed; minimaalse valimi suuruse ja statistilise võimsuse kaalutlused; ajastuse; andmete kasutamise õigusliku ja eetilise aluse; analüüsiplaani; tõendikindluse astme; vastutaja; kulu ja teostamise otsuse. Iga süvavaate kohta avaldatakse enne põhitulemuste analüüsi hindamisprotokoll (eksperimentaalsete ja kvaasieksperimentaalsete kavandite puhul formaalne eelregistreering) ning tulemused avaldatakse ka juhul, kui mõju ei tuvastata (nulltulemuste avaldamise kohustus).

Töösuund D – visualiseeringud, juhtpaneel (dashboard) ja tulemuste sisuline esitamine otsustajatele

Kuidas saavad erinevad sihtrühmad ülevaate sellest, mida tehakse, mis on muutunud ja kui tugev on tõendus?

Eesmärk. Luua tulemuste esitamise juhtpaneeli prototüüp, mis seob projektitasandil kogutud tõenduse Eesti.ai portfelli- ja riikliku tasandi tulemustega ning visualiseerib töösuundade A-C tulemusi ja mida on kasutajatega testitud. Projekt ei hõlma määratlemata mahuga riikliku infosüsteemi arendust.

8. Töö üleandmine ja tasumine

Töö eest tasutakse kahes osas:

 Vahemakse – 40% lepingu kogumaksumusest vaheotsuse aluseks oleva otsustusdokumendi esitamisel. Vahemakse tehakse pärast seda, kui tellija on otsustusdokumendi lepingutingimustele vastavaks tunnistanud ja vastu võtnud.

 Lõppmakse – 60% lepingu kogumaksumusest. Lõppmakse tehakse pärast kõigi saavutatud lõpptulemuste üleandmist ja tellijapoolset vastuvõtmist.

Tellija vaatab üleantud tulemuse läbi neljateistkümne (14) päeva jooksul ning kas võtab selle vastu või esitab kirjalikult põhjendatud puuduste loetelu. Töövõtja kõrvaldab puudused tellijaga kokkulepitud tähtaja jooksul. Tulemuse esitamine iseenesest ei tähenda selle vastuvõtmist.

9. Uurimismeeskonna pädevused

Uurimisprojekti elluviimiseks on vajalikud järgmised pädevused ja valdkonnateadmised:

1. Võimekus kavandada ja juhtida ulatuslikku mõjuhindamis- ja hindamisuuringut, sh põhjuslik järeldamine (causal inference), panuse analüüs ja kombineeritud meetoditega uurimiskujundus;

2. Kogemus Eesti haldus- ja registriandmete kasutamisel uuringutes, sh vastavus õiguslikele ja infoturbenõuetele;

3. Ekspertiis ettevõtte tootlikkuse, tööturu, avaliku halduse, hariduse, tervise ning sotsiaalpoliitika valdkondades;

4. Kasutuslogide analüüs, protsessikaeve, andmeinseneeria, indikaatorihaldus ning reprodutseeritavad analüüsitöövood;

5. Selge andmevisualiseerimine ja otsustusinfo esitamine nii sise- kui ka avalikule sihtrühmale; 6. Kogemus isikuandmete töötlemist eeldavate uuringute eetika- ja loaprotsessidega (sh eetikakomitee

kooskõlastused ja Andmekaitse Inspektsiooni loataotlused); ning 7. Projektijuhtimine kogemusega sarnaste projektide läbiviimisel. Projektijuht peab tagama kogu

uurimisprotsessi sujuva täitmise ning suhtluse tellija esindajaga.

Taotluses nimetatakse võtmeisikud koos rollide ja minimaalse töömahuga ning esitatakse taotleja asutuse kinnitus, et lubatud koormus on võtmeisikute olemasoleva töökoormuse kõrval reaalselt teostatav.

Taotleja deklareerib taotluses oma seosed hinnatavate Eesti.ai sekkumistega (sh nende teostamine või nendega seotud uuringud) ning esitab huvide konflikti maandamise kava, näiteks eraldi hindajate või välise eksperdi kaasamise vastavate süvavaadete puhul.

10.Hindamismetoodika

Taotluste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:

 Metoodilise lähenemise põhjendatus – maksimaalselt 50 punkti  Teostatavus ja tegevuskava – maksimaalselt 20 punkti  Meeskonna kompetents ja projektijuhtimine, sh riskide juhtimine – maksimaalselt 20 punkti  Maksumus – maksimaalselt 10 punkti

Tellija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud taotluse. Võrdsete väärtuspunktidega taotluste korral tunnistatakse edukaks taotlus, millele on omistatud kriteeriumi “Metoodilise lähenemise põhjendatus“ eest suurim arv väärtuspunkte. Kui selle kriteeriumi väärtuspunktid on hinnatud taotluste puhul võrdsed, arvestatakse järgmisena kriteeriumi “Maksumus” eest saadud väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, korraldab tellija eduka taotluse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud taotluse esitanud taotlejatel liisuheitmise juures viibida.

Tellija võib hindamisskaala punktide andmisel arvesse võtta vahepunktide andmise võimalust, kus:

 Metoodilise lähenemise põhjendatuse kriteeriumi hindepunktide andmise samm on 10-punktiline, milles vahepunktid väga hea (50 p) ja hea (30 p) vahel on 40 punkti ning hea (30 p) ja kasina (10 p) vahel on 20 punkti.

 Teostatavus ja tegevuskava kriteeriumi hindepunktide andmise samm on 5-punktiline, milles vahepunktid väga hea (20 p) ja hea (10 p) vahel on 15 punkti ning hea (10 p) ja kasina (1 p) vahel on 5 punkti.

 Meeskonna kompetents ja projektijuhtimine, sh riskide juhtimine kriteeriumi hindepunktide andmise samm on 5-punktiline, milles vahepunktid väga hea (20 p) ja hea (10 p) vahel on 15 punkti ning hea (10 p) ja kasina (1 p) vahel on 5 punkti.

 Madalaima maksumusega taotlus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (10 p). Järgmiste taotluste punktisummad arvutatakse valemiga: [madalaima taotluse väärtus / taotluse väärtus x kriteeriumi osakaal (10)].

10.1 Hindamiskriteeriumid

Kriteerium Hindamisskaala

Metoodilise lähenemise põhjendatus – maksimaalselt 50 punkti

Kriteeriumis hinnatakse, kuivõrd taotleja pakutud lahendus võimaldab saavutada projekti eesmärgi - luua praktiline ja teaduslikult usaldusväärne võimekus Eesti.ai sekkumiste ning tehisaru laiema kasutuselevõtu tulemuste ja mõjude hindamiseks.

Hinnatakse töösuundade A–D omavahelist terviklikkust, rahvusvahelise tõendibaasi analüüsi ja Eesti konteksti ülekantavuse käsitlust, Eesti.ai projektide, olemasolevate indikaatorite ja paralleelsete hindamiste auditit, põhjusliku mõju ja panuse eristamist, süvavaadete hindamiskavandeid, sobivate registri-, haldus-, kasutuslogi-, küsitlus- ja muude andmete kasutamise loogikat, lähtetasemete ja võrdlusrühmade määratlemist, tõendikindluse hindamist, tulemuste sünteesi ning tulemuste esitamise lahendust. Samuti hinnatakse käivitusetapi lähteandmete säilitamise paketti, süvavaadete valiku ja andmejuurdepääsu „valgusfoori“ metoodikat, asendusreeglit, andmekaitse ja teaduseetika korraldust, hindamisprotokollide kasutamist ja nulltulemuste avaldamise põhimõtet. Eraldi arvestatakse, kui selgelt on lahendus seotud juba käimasolevate projektidega ning väldib olemasoleva töö dubleerimist.

50 p – Väga hea. Pakutud metoodiline lahendus on terviklik, teaduslikult tugev ja projekti eri töösuundi selgelt ühendav. Taotleja kirjeldab konkreetselt, kuidas liigutakse rahvusvahelisest tõendibaasist ja portfelliauditist konkreetsete hindamiskavandite ning otsustustoeni. Põhjusliku mõju ja panuse hindamise loogika, andmeallikate valik, lähtetasemete ja võrdlusrühmade kasutamine ning tõendikindluse hindamine on selgelt põhjendatud. Süvavaadete valiku, andmejuurdepääsu, andmekaitse, teaduseetika ja kvaliteedikontrolli lahendused on praktiliselt rakendatavad. Paralleelprojektide liidesed ja dubleerimise vältimine on selgelt läbi töötatud. Pakutud lahendus annab tellijale väga selge arusaama, kuidas projekti tulemused tekivad ja kuidas neid saab kasutada otsuste tegemisel. Taotleja on tellija vajadusi igati mõistnud ja ootusi ületanud.

30 p – Hea. Metoodiline lahendus on teaduslikult põhjendatud ja üldiselt terviklik. Peamised töösuunad, meetodid ja andmeallikad on kirjeldatud ning põhjusliku mõju hindamise vajadust on arvestatud. Mõne olulise osa – näiteks süvavaadete valiku, andmetele juurdepääsu, tõendikindluse, paralleelprojektidega liidestamise või tulemuste sünteesi – kirjeldus jääb siiski üldisemaks. Tellijal on piisav arusaam kavandatavast lähenemisest ja selle rakendamisest. Taotleja on tellija vajadusi hästi mõistnud.

10 p – Kasin. Esitatud on teaduslikule lähenemisele tuginev üldine metoodika ja võimalikud andmeallikad, kuid lahendus ei moodusta piisavalt terviklikku Eesti.ai mõjuhindamise süsteemi. Meetodite seos konkreetsete töösuundade, süvavaadete, põhjusliku mõju hindamise, andmejuurdepääsu või otsustustoega jääb ebaselgeks. Olulised metoodilised valikud on põhjendamata või kirjeldatud pealiskaudselt. Tellija jaoks jääb väheseks metoodilise lähenemise kirjeldus.

Teostatavus ja tegevuskava - maksimaalselt 20 punkti

Kriteeriumis hinnatakse pakutud lahenduse realistlikku elluviidavust projekti ajaraamis ning tegevuste, tulemuste ja ressursside omavahelist seost. Hinnatakse eelkõige esimese 2–3 töönädala ajakriitilisi tegevusi, 4–6 töönädala pikkuse käivitusetapi otsustusdokumendi valmimist, I ja II faasi tööde järjekorda ja sõltuvusi, süvavaadete valiku otsustuspunkti ning II faasi kohandamise võimalust. Hinnatakse tegevuskava kuude lõikes, töömahu jaotust töösuundade ja tööetappide vahel ning eelarve läbipaistvust ja seost kavandatud tegevustega.

20 p – Väga hea. Uuringuprojekti läbiviimise lahendus on terviklik, väga hea detailsuse ja teostatavusega. Tegevuskava on terviklik, detailne ja realistlik ning järgib selgelt projekti kahefaasilist ülesehitust. Käivitusetapi kiireloomulised tegevused, I faasi otsustuspunkt ja II faasi analüüsid on selgelt järjestatud. Olulised sõltuvused, andmejuurdepääsu tähtajad, kooskõlastused ja kriitilised otsustuskohad on arvesse võetud ning nende jaoks on olemas realistlikud alternatiivid. Töömaht ja ressursid on põhjendatud töösuundade ja tööetappide kaupa. Eelarve on läbipaistev ning seotud kavandatud tegevuste ja väljunditega. Taotleja on tellija vajadusi igati mõistnud ja ootusi ületanud.

10 p – Hea. Uuringuprojekti läbiviimise lahendus on terviklik, piisava detailsuse ja teostatavusega. Tegevuskava on realistlik ja võimaldab projekti nõutud ajaraamis ellu viia. Peamised etapid, tähtajad ja sõltuvused on kirjeldatud ning andmejuurdepääsu ja muude praktiliste piirangutega on üldiselt arvestatud. Mõni tegevuste omavaheline sõltuvus, töömahu jaotus või teostatavuse risk jääb siiski vähem detailselt avatuks. Eelarve on piisavalt läbipaistev. Piisavalt hästi on esitatud ja põhjendatud, millised väljakutsed tuleb lahendada teostatavuse tagamisel. Taotleja on tellija vajadusi hästi mõistnud.

1 p – Kasin. Uuringuprojekti tegevused ja ülesehitus on üldiselt loogilised, kuid on kohati ebaselged või vastuolulised. Puudulikuks jääb ülevaade teostatavuse terviklikkusest. Tegevused on üldjoontes esitatud, kuid nende järjestus, sõltuvused või seos projekti väljunditega ei ole piisavalt selged. Andmejuurdepääsu ja muid projekti olulisi teostatavuspiiranguid ei ole piisavalt arvestatud. Töömahu või eelarve jaotus ei võimalda hinnata, kas projekt on kavandatud kujul nõutud ajaks teostatav. Tellijal ei ole võimalik piisavalt mõista, kuidas pakutud tegevuskavaga on võimalik tagada lepingu täitmine.

Meeskonna kompetents ja projektijuhtimine, sh riskide juhtimine

Kriteeriumis hinnatakse, kas meeskonna koosseis ja töökorraldus tagavad projekti sisuliseks elluviimiseks vajaliku interdistsiplinaarse kompetentsi. Hinnatakse võtmeisikute rolle, vastutust, minimaalset töömahtu ja tegelikku kättesaadavust, projektijuhtimise korraldust, tellija ja Eesti.ai projektiomanikega tehtava koostöö korraldust ning riskide tuvastamist ja maandamist. Arvestatakse ka taotleja seoseid hinnatavate Eesti.ai sekkumistega ning huvide konflikti maandamise lahendust.

20 p - Väga hea. Uuringuprojekti läbiviimise meeskond on väga hästi komplekteeritud, meeskonna liikmete kompetents ületab tellija seatud tingimusi. Meeskond katab kõik nõutud pädevusvaldkonnad ning täiendavate ekspertide kaasamine on põhjendatud konkreetsete ülesannete ja töömahuga. Meeskonna rollid, vastutused ja töömahud on selgelt määratud. Võtmeisikute kogemus on otseselt seotud nende vastutusalaga. Projektijuhtimise lahendus toetab nelja töösuuna ja kahe projektifaasi koordineeritud elluviimist ning regulaarset koostööd tellija ja projektiomanikega. Olulised sisu-, andme-, õiguslikud, eetilised, ajakava- ja ressursiriskid on sisuliselt hinnatud, koos tõenäosuse, mõju ja konkreetsete maandamismeetmetega. Võimalikud huvide konfliktid on selgelt deklareeritud ja usaldusväärselt maandatud. Taotleja on tellija ootuseid meeskonnale ja uuringuprojekti juhtimisele väga hästi mõistnud.

10 p – Hea. Uuringuprojekti läbiviimise meeskond on hästi komplekteeritud, milles meeskonna liikmete kompetents vastab hästi tellija tingimustele. Meeskonnas on projekti elluviimiseks vajalikud põhipädevused ning võtmeisikute rollid ja projektijuhtimise korraldus on piisavalt selged. Peamised riskid on tuvastatud ja nende maandamiseks on pakutud realistlikke meetmeid. Mõni spetsiifiline kompetents, vastutus, töömaht või riskijuhtimise osa on kirjeldatud üldisemalt. Huvide konfliktide käsitlemiseks on esitatud piisav lahendus. Taotleja on tellija ootuseid meeskonnale ja uuringuprojekti juhtimisele hästi mõistnud.

1 p – Kasin. Uuringuprojekti läbiviimise meeskonna kompetents vastab üldjoontes minimaalselt projekti vajadustele, kuid rollid, vastutused või töömahud ei ole piisavalt selgelt määratud. Projektijuhtimise korraldus jääb üldiseks. Peamised riskid on küll nimetatud, kuid nende mõju, tõenäosust või maandamist ei ole piisavalt sisuliselt käsitletud. Huvide konflikti maandamise lahendus on ebapiisavalt avatud. Taotleja ei ole tellija ootuseid uuringu juhtimise olulisusele mõistnud.

Kogumaksumus

(ilma käibemaksuta)

10 p - madalaima maksumusega taotlus. Teiste taotluste väärtuspunktid arvutatakse valemiga: madalaima taotluse maksumus / hinnatava taotluse maksumus × 10.

11. Taotluse esitamiseks vajalikud lepinguandmed

Taotleja ärinimi

Taotleja registrikood

Taotleja juriidiline aadress

Taotleja esindaja lepingu allkirjastamisel

Taotleja kontaktisik/ volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)

12. Taotluse maksumus kuluartiklite kaupa

Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot)

Taotluse maksumus (ilma käibemaksuta)

Käibemaks:

Taotluse kogumaksumus (käibemaksuga)

TÖÖVÕTULEPING

Riigikantselei, mida esindab riigisekretäri 5. jaanuari 2010. a. käskkirja nr 1 „Strateegiabüroo põhimäärus” alusel strateegiadirektor Kristi Klaas (edaspidi nimetatud tellija), ja

......, mida esindab …… alusel …… (edaspidi nimetatud töövõtja),

edaspidi nimetatud eraldi pool, koos pooled, leppisid kokku alljärgnevas:

1. Lepingu objekt 1.1. Töövõtja ülesandeks on luua ja empiiriliselt valideerida Eesti.ai sekkumiste ning tehisaru laiema kasutuselevõtu mõjuhindamise raamistik. Eesmärk on kujundada ja luua praktiline võimekus mõõta Eesti.ai sekkumiste ning laiemalt tehisaru kasutuselevõtu tegelikke mõjusid ja siduda need oluliste valdkondlike ja riiklike eesmärkidega 1.2. Töö täpsem kirjeldus ja ülesanded on toodud konkursi alusdokumendis.

2. Poolte kohustused 2.1. Töövõtja kohustub:

2.1.1. tegema tööd vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele; 2.1.2. teostama tööd kvaliteetselt, vastavalt oma erialastele oskustele ja võimetele; 2.1.3. järgima töö teostamisel tellija juhiseid; 2.1.4. informeerima tellijat kõikidest asjaoludest, mis võivad tööde teostamist takistada või lepingu eesmärgi saavutamist ohustada; 2.1.5. andma lepingu täitmise kohta tellijale asjakohast infot ja võimaldama tellijal jooksvalt kontrollida töö teostamise käiku; 2.1.6. pidama kinni käesoleva lepingu punktis 8 sätestatud konfidentsiaalsuskohustusest.

2.2 Tellija kohustub: 2.2.1. maksma töövõtjale töö teostamise eest kokku lepitud tasu; 2.2.2. andma töövõtjale töö teostamiseks vajalikke juhiseid ja informatsiooni.

3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1. Töövõtja annab tellijale töö üle kahes osas:

3.1.1. esimese etapi tööd, milleks on vaheotsuse aluseks valmiv otsustusdokument; 3.1.2. teise etapi tööd hiljemalt 14 kuu möödudes alates lepingu sõlmimisest.

3.2. Kui esitatud töö vastab lepingus kirjeldatud nõuetele, koostab tellija töö üleandmise- vastuvõtmise akti ning saadab selle 14 päeva jooksul pärast töö esitamist töövõtjale allkirjastamiseks. Kui esitatud töö ei vasta lepingus toodud nõuetele, esitab tellija pretensiooni töös esinevate puuduste kohta, andes töövõtjale uue tähtaja töösse paranduste sisseviimiseks. 3.3. Töö loetakse kätte saaduks, kui see on edastatud lepingus nimetatud tellija esindaja e-posti aadressile ning tellija on kinnitanud selle kättesaamist.

4. Töövõtjale makstav tasu 4.1. Tellija kohustub tasuma töö eest kogumaksumusena ..... eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras. Tasumine jaguneb vastavalt punktis 3.1 nimetatud ja

alusdokumendis kirjeldatud tööde üleandmise etappidele: 4.1.1. Vahemakse – 40% lepingu kogumaksumusest peale vaheotsuse aluseks oleva otsustusdokumendi esitamist. Vahemakse tehakse pärast seda, kui tellija on otsustusdokumendi lepingutingimustele vastavaks tunnistanud ja vastu võtnud. 4.1.2. Lõppmakse – 60% lepingu kogumaksumusest. Lõppmakse tehakse pärast kõigi

lepingus ette nähtud lõpptulemuste üleandmist ja tellijapoolset vastuvõtmist.

4.2. Tasumine toimub pärast töö vastuvõtmist kinnitava üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist poolte poolt ja e-arve laekumist tellijale. Töövõtja märgib e-arvele tellija kontaktisiku nime ja lepingu numbri. E-arve esitatakse vähemalt 14-päevase maksetähtajaga. 4.3. Punktis 4.1. toodud tasu sisaldab kõiki tasusid seoses lepinguga ning töövõtjal ei ole õigust täiendavale tasule.

5. Poolte esindajad 5.1. Tellija esindajaks töö juhiste andmisel, töövõtjale vajaliku informatsiooni andmisel ja töö kvaliteedi kontrollimisel ning töö üleandmisel ja vastuvõtmisel on Eesti.ai algatuse programmijuht Annemai Mägi, tel +372 5386 3644, [email protected]. Töövõtjale vajaliku informatsiooni võib töövõtjale anda ka tellija teenistuses olev muu isik. 5.2. Töövõtja esindajaks on ...., tel +372 ........, e-post ..... 5.3. Punktis 5.1. nimetatud Tellija esindaja teenistuskohustustest eemalviibimisel (puhkus, välislähetus, haigus, töövõimetus vmt) on vastavad õigused > Eesti.ai tiimijuht Kirke Maar , +372 5349 4492, e-post [email protected]. 5.4. Punktis 5.2. nimetatud Töövõtja esindaja töökohustustest eemalviibimisel (puhkus, välislähetus, haigus, töövõimetus vmt) on vastavad õigused …… /töötaja nimi, telefon …. ja e- posti aadress/ ….. .

6. Vääramatu jõud 6.1. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna kvalifitseeritavad asjaolud (sh, kuid mitte ainult: loodusõnnetused, streik, sõjaseisukord), kusjuures pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 6.2. Vääramatu jõuna kvalifitseeritavate asjaolude esinemine peab olema tõendatud poole poolt, kes viitab vääramatu jõu esinemisele kui alusele, et vabaneda seadusest tulenevast või lepingus sätestatud vastutusest endale lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittekohase täitmise eest. 6.3. Vääramatu jõu asjaolude esinemisel tuleb teist poolt sellest viivitamatult kirjalikult teavitada. 6.4. Lepingu täitmist takistavate asjaolude lõppemisel ja juhul, kui lepingu täitmise reaalne vajadus ei ole ära langenud, teevad pooled kõik endast oleneva, et võetud kohustuste täitmist jätkata. 6.5. Vääramatu jõu asjaolude esinemisel võivad pooled töö tegemise tähtaega pikendada nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Kokkulepe fikseeritakse kirjalikult.

7. Poolte vastutus 7.1. Pooled on teadlikud asjaolust, et endale lepinguga võetud kohustuste mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus sätestatud ulatuses. Seejuures on lepingut rikkunud pool, lisaks lepingus sätestatud leppetrahvidele ja viivistele, kohustatud teisele poolele hüvitama oma tegevuse või tegevusetusega tekitatud kogu kahju täies ulatuses. 7.2. Tellijal on õigus olukorras, kus töövõtja ei täida lepingus sätestatud kohustusi või täidab neid mittenõuetekohaselt, nõuda leppetrahvi kuni 20% töövõtjale makstavast tasust ning tasaarvestada leppetrahvi summa tasumisele kuuluva maksega või vastavalt lepingu punktile 10.2 leping erakorraliselt üles öelda. 7.3. Punktis 8.2 nimetatud juhul, sh juhul, kui töövõtja tegevuse läbi on avalikkusele saanud kättesaadavaks konfidentsiaalne teave, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 20 000eurot. Leppetrahvi nõude peab esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul arvates päevast, mil tekkis leppetrahvi nõude esitamise õigus. 7.4. Töövõtjal on õigus nõuda tellijalt 0,05% viivist tellijale esitatud arve mittekohase tasumise korral iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem, kui 20% tasumisega viivitatud summast. 7.5. Töövõtja tasub lepingus sätestatud leppetrahvi tellijale hiljemalt 14 päeva jooksul arvates vastava põhistatud kirjaliku teate saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada töövõtjale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra. 7.6. Töövõtja vastutab töövõtulepingu alusel tööd tegevate isikute töö eest.

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tegema kõik endast oleneva vältimaks kahju tekkimist tellijale. 8.2. Töövõtja ei avalda, muuhulgas informatsiooni edastamise või kättesaadavaks tegemise teel, talle käesoleva lepingu täitmise käigus teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet (sh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet, isikute eraelu puudutavad teavet jm teavet, mille hoidmist võib lepingu olemust arvestades mõistlikult eeldada) kolmandatele isikutele ega kasuta sellist teavet enda ega kolmandate isikute kutse- või majandustegevuses või selle huvides. 8.3. Juhul kui leping lõpeb mistahes alusel, jääb konfidentsiaalsuskohustus ja selle igakordse rikkumise eest ette nähtud leppetrahvi nõudeõigus kehtima. 8.4. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

9. Intellektuaalne omand 9.1. Töövõtja varasem intellektuaalomand 9.1.1 Kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on Töövõtja (sh mistahes konsortsiumi liikme ja nende alltöövõtjate ning litsentsiandjate) omandis enne käesolevat lepingut (edaspidi „varasem intellektuaalomand“), on ja jäävad töövõtja omandisse. 9.1.2 Töövõtja varasem intellektuaalomand hõlmab kõiki intellektuaalse omandi õigusi, sh kõik patendid ja patenditaotlused, mis kuuluvad töövõtjale või on tema kontrolli all, kaubamärgid, autoriõigused, tehnoloogia, oskusteave ja muud töövõtjale kuuluvad

intellektuaalomandi vormid (olenemata sellest, kas need on registreeritud või registreeritavad või mitte), mille kasutamine võib osutuda vajalikuks seoses tööga ja mida töövõtja kasutab töö täitmise käigus ja/või töö tulemuste rakendamiseks. 9.1.3 Töövõtja annab tellijale mitte-eksklusiivse õiguse kasutada oma varasemat intellektuaalomandit üksnes ulatuses, milles see on vajalik tellijale tellitud töö tulemuste kasutamise eesmärgil. Töövõtja kinnitab, et varasema intellektuaalomandi kasutamine tellija poolt ei riku ühegi kolmanda isiku intellektuaalomandi õigusi ega ühtegi kohaldatavatest õigusaktidest tulenevat nõuet ega keeldu. 9.1.4 Tellijale ega teistele isikutele ei anta mingeid litsentse ega mistahes muid õigusi seoses töövõtja varasema intellektuaalomandiga, välja arvatud punkti 9.1.3 kohaselt töö tulemuste kasutamiseks. Vajadusel sõlmivad pooled varasema intellektuaalomandi kasutamiseks lihtlitsentsilepingu, milles lepitakse kokku mh varasema intellektuaalomandi kasutamisega seotud piirangud ja muud tingimused. 9.1.5 Tellijale varasema intellektuaalomandi kasutamiseks andmise tasu sisaldub töövõtjale punkti 4.1 alusel makstava tasu sees. Töövõtjal ei ole õigust varasema intellektuaalomandi kasutamise õiguse andmise eest nõuda täiendavat tasu.

9.2. Lepingu täitmisel loodud uus intellektuaalomand 9.2.1 Pooled on kokku leppinud, et töövõtja loovutab ja annab tellijale tagasivõtmatult ja seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses lõplikult üle kõik varalised õigused (sh patendid ja patenditaotlused, õigus taotleda töö ja selle tulemuse suhtes patendi ja/või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi omanikuks, sh kaubamärgid, autoriõigused ja muud intellektuaalomandi vormid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või registreeritavad või mitte), mis on seotud töövõtja poolt (sh mistahes konsortsiumi liikme, nende töötajate, alltöövõtjate ja muude isikute poolt) käesoleva lepingu alusel tehtud tööga ning muude intellektuaalse tegevuse tulemustega, mis on käesoleva lepingu raames loodud (edaspidi „uus intellektuaalomand“). Kõik lepingu alusel loodud varalised õigused uuele intellektuaalomandile loetakse tellijale üle antuks alates punktis 3.1 nimetatud tööde üleandmisest tellijale. 9.2.2 Koos varaliste õiguste loovutamisega annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu, tingimusteta litsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega uue intellektuaalomandiga seotud isiklike õiguste kasutamiseks seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses. Töövõtja poolt antud litsents annab tellijale, sh selle töötajatele, teenusepakkujatele ja kolmandatele isikutele tagasivõtmatu loa ilma töövõtja nõusolekuta teha uude intellektuaalomandisse mistahes muudatusi ja täiendusi, luua uuel intellektuaalomandil põhinevaid tuletatud teoseid ning ühendada uut intellektuaalomandit kolmandate isikute intellektuaalse tegevuse tulemustega. Litsents loetakse töövõtja poolt tellijale antuks iga punktis 3.1. nimetatud töö üleandmisega tellijale ning litsents kehtib kuni õiguste kehtivuse lõppemiseni. 9.2.3 Töövõtja loobub seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses oma õigusest teostada isiklikke õigusi, et võimaldada punktis 9.2.1 ja 9.2.2 nimetatud õiguste üleandmine ja litsentseerimine tellijale. 9.2.4 Töövõtja uus intellektuaalomand hõlmab kõiki käesoleva lepingu raames töövõtja poolt loodud intellektuaalse tegevuse tulemusi, sh, ent mitte üksnes, kõik uuringu tulemused, kasulikud mudelid, tehnoloogiad, andmebaasid ja andmekogud, arvutiprogrammid, aruanded,

artiklid, raportid, kasutusjuhendid ja muud kirjalikud teosed ja mis tahes muu intellektuaalne omand, mis luuakse töövõtja poolt käesoleva lepingu täitmise käigus tellitud töö teostamise raames või sellega seoses. 9.2.5 Töövõtja kohustub tagama, et töö teostamisega seotud isikud (töötajad, alltöövõtjad jms) loovutavad ja annavad konsortsiumi liikmele, kelle töötajad või alltöövõtjad nad on, täielikult ja tagasivõtmatult seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses lõplikult üle kõik õigused töö ja selle tulemustega seotud intellektuaalse tegevuse tulemustele. Samuti kohustub töövõtja tagama kõigi konsortsiumi liikmete poolt oma töötajate ja alltöövõtjate käest uue intellektuaalomandiga seotud isiklike õiguste kasutamiseks litsentside hankimise, mis on vajalikud uue intellektuaalomandi vabaks kasutamiseks ja sellega seotud õiguste täies mahus teostamiseks. 9.2.6 Töövõtja kohustub tegema kõik vajalikud toimingud selleks, et tagada uue intellektuaalomandiga seotud varaliste õiguste üleandmine ja isiklike õiguste litsentseerimine tellijale. Töövõtja tagab, et uue intellektuaalomandi kasutamine ei riku ühegi kolmanda isiku intellektuaalomandi õigusi ega ühtegi kohaldatavatest õigusaktidest tulenevat nõuet ega keeldu. Töövõtja kinnitab, et töövõtjale teadaolevalt ei esine piiranguid, mis takistaksid tellijal uue intellektuaalomandiga seotud õiguste kasutamist. 9.2.7 Samaaegselt uue intellektuaalomandi varaliste õiguste üleandmisega ja isiklike õiguste litsentseerimisega tellijale annab tellija töövõtjale tasuta lihtlitsentsi uue intellektuaalomandi vabaks kasutamiseks töövõtja äranägemisel. Litsents loetakse antuks punktis 3.1 nimetatud tööde üleandmisega tellijale. 9.2.8 Töövõtja kohustub tagama, et kõiki käesoleva lepingu raames tehtava töö tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib näiteks avaldamise, õpetamise või standardiorganisatsioonide tegevuses osalemise kaudu laialdaselt levitada viisil, mis võimaldab muudel ettevõtjatel neid korrata. 9.2.9 Töövõtja ei saa eraldi tasu üleantavate ja litsentseeritavate õiguste eest. Tasu õiguste üleandmise ja litsentseerimise eest on hõlmatud lepingu punktis 4.1 toodud tasus.

9.3 Intellektuaalse omandi õiguskaitse 9.3.1 Kui töö käigus luuakse uut registreeritavat uut intellektuaalomandit, kohustub töövõtja tegema tellija nõudmisel kõik vajalikud toimingud ja osutama tellijale igakülgset abi registreeritava uue intellektuaalomandiga seotud varaliste õiguste teostamiseks ja õiguskaitse saamiseks vajalikes toimingutes, sh asjakohaste avalduste, (patendi)taotluste, dokumentide ja nõuete esitamises. 9.3.2 Töö käigus loodud uuele intellektuaalomandile õiguskaitse saamise, jõushoidmise ja õiguste jõustamise kulud kannab tellija. 9.3.3 Töövõtja vastutab kolmandatele isikutele kuuluvate intellektuaalse omandi alaste õiguste järgimise eest.

10. Lepingu lõpetamine 10.1. Lepingu võib igal ajal lõpetada töövõtja ja tellija kokkuleppel, teatades lepingu lõpetamise soovist kirjalikult teisele poolele ette vähemalt 14 päeva. Tellija tasub lepingu lõpetamise korral töövõtjale faktiliselt tehtud tööde eest juhul, kui töö vastab lepingu tingimustele. 10.2. Pooltel on õigus leping erakorraliselt ja ilma etteteatamiseta üles öelda, kui pool on oma

lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud. Oluliseks rikkumiseks loeb tellija töövõtja poolt lepingu punktis 8.2 nimetatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist. Olulise lepingu rikkumisena on lisaks käsitletav:

10.2.1. lepingust tulenevate kohustuste korduv rikkumine; 10.2.2. lepingulise kohustuse täitmata jätmine tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul; 10.2.3. kohustuse rikkumine tahtlikult või raske hooletusega; 10.2.4. olukord, kus pool teeb avaldusi või käitub viisil, mis loob mõistliku eelduse, et pool ei soovi lepingut täita.

10.3. Töövõtjal ei ole õigust tasule, kui tellija on lepingu üles öelnud töövõtja poolse olulise lepingu rikkumise tõttu punktis 10.2 ja selle alapunktides toodud alustel.

11. Teadete edastamine 11.1. Pooled on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama oma nime, asukoha, pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud. 11.2. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. Kirjalik teade loetakse kättesaaduks, kui:

11.2.1. teade on üle antud poole volitatud esindajale; 11.2.2. teade on saadetud postiasutuse vahendusel tähitud kirjaga teise poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödas 5 (viis) kalendripäeva; 11.2.3. digitaalselt allkirjastatud teade on saadetud e-posti teel poole volitatud esindajale.

11.3. Pooled vastutavad kõigi teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest.

12. Lõppsätted 12.1. Leping kehtib kuni poolte poolt endale võetud kohustuste kohase ja täieliku täitmiseni. 12.2. Lepingut muudetakse ainult poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. 12.3. Pooled kohustuvad rakendama kõiki kohaseid meetmeid, et lahendada lepingust tulenevad vaidlusküsimused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse lepingust tulenevad vaidlusküsimused vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. 12.4. Leping on sõlmitud elektroonilises vormis ning allkirjastatud digitaalselt. 12.5. Kui mõni käesoleva lepingu tingimus osutub tühiseks, jääb leping muus osas kehtima. 12.6. Lepingu lahutamatuteks osadeks on konkursi alusdokument, taotlus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

13. Lepingul on sõlmimise hetkel järgmised lisad: 13.1. Konkursi alusdokumendid, sh lähteülesanne; 13.2. Töövõtja esitatud taotlus projekti teostamiseks.

14. Poolte rekvisiidid Riigikantselei ……….. Registrikood 70004809 Registrikood ……….. Rahukohtu 3 Aadress ………….. 15161 Tallinn …………..

Tellija: Töövõtja:

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)