Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 24.09.2026 nr 2-5/26-01419-3

      Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu ning investeeringute kaitse lepingu allkirjastamise kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan Vabariigi Valitsuse  24.  septembri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad  Euroopa  Liidu Nõukogu  otsuse  eelnõude COM(2026)  341  ja  COM(2026)  342  kohta:   1.1. Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Indoneesia  vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu allkirjastamine Euroopa Liidu nimel.   1.2. Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Indoneesia  vahelise investeeringute kaitse lepingu allkirjastamine Euroopa Liidu nimel.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Nõukogu otsuse eelnõu - COM(2026) 341 3. Lisa 1 eelnõu COM(2026) 341 4. Lisa 2 osa 1 eelnõule COM(2026) 341 5. Lisa 2 osa 2 eelnõule COM(2026) 341 6. Lisa 2 osa 3 eelnõule COM(2026) 341 7. Lisa 2 osa 4 eelnõule COM(2026) 341 8. Lisa 2 osa 5 eelnõule COM(2026) 341 9. Lisa 3 eelnõule COM(2026) 341 10. Lisa 4 eelnõule COM(2026) 341

.

2 (2)

10. Lisa 4 eelnõule COM(2026) 341 11. Lisa 5 eelnõule COM(2026) 341 12. Lisa 6 eelnõule COM(2026) 341 13. Nõukogu eelnõu COM(2026) 342 14 Lisa 1 eelnõule COM(2026) 342 15. Lisa 2 eelnõule COM(2026) 342       Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

11292/26  COMPET.3 ET

Euroopa Liidu Nõukogu

Brüssel, 29. juuni 2026 (OR. en)

11292/26

POLCOM 243 SERVICES 30 FDI 25 COASI 117

Institutsioonidevaheline dokument:

2026/0184 (NLE)

ETTEPANEK

Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud Martine DEPREZ, direktor

Saaja: Thérèse BLANCHET, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär

Komisjoni dok nr: COM(2026) 342 final

Teema: Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute kaitse lepingu allkirjastamise kohta

Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2026) 342 final.

Lisatud: COM(2026) 342 final

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,  29.6.2026   COM(2026) 342 final 

2026/0184 (NLE) 

Ettepanek: 

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute kaitse lepingu allkirjastamise kohta

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Indoneesia   oli   2025.   aastal   ELi   suuruselt   30.   kaubanduspartner   maailmas   ja   ELi   viies  kaubanduspartner Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) riikide seas, samas kui EL oli  Indoneesia suuruselt neljas kaubanduspartner, kelle arvele langes 6 % kogu tema kaubandusest.  Kahe partneri kahepoolse kaubanduse maht oli 2025. aastal 28,9 miljardit eurot, kusjuures ELi  ekspordi rahaline väärtus oli 10,2 miljardit eurot ja ELi impordi rahaline väärtus 18,7 miljardit  eurot. ELi ja Indoneesia kahepoolse teenuskaubanduse maht oli 2024. aastal 9,3 miljardit eurot,  kusjuures ELi ekspordi maht oli 5,8 miljardit eurot ja impordi maht 3,5 miljardit eurot. 2024.  aastal oli ELi välismaiste otseinvesteeringute maht Indoneesias 24,7 miljardit eurot, samal ajal  kui Indoneesia välismaiste otseinvesteeringute maht ELis oli 1,3 miljardit eurot.

23. aprillil 2007 andis nõukogu komisjonile loa pidada läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle  Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) riikidega, mille hulka kuulub ka Indoneesia.  Selle loaga nähti ette võimalus pidada ASEANi liikmetega kahepoolseid läbirääkimisi.

15.  oktoobril  2013 andis  nõukogu ELi  uue,  Lissaboni   lepingust   tuleneva  pädevuse  alusel  komisjonile   loa  ASEANi   riikidega  käimasolevaid   läbirääkimisi   laiendada,   et   käsitleda  ka  investeeringute kaitset.

13. juulil 2016 volitas nõukogu komisjoni pidama Indoneesiaga läbirääkimisi laiaulatusliku  majanduspartnerluslepingu üle.

Läbirääkimisi   laiaulatusliku   majanduspartnerluslepingu   üle   alustasid   Indoneesia  kaubandusminister   Thomas   Lembong   ja   ELi   suursaadik   Indoneesias   Vincent   Guérend  ametlikult 19. juulil 2016. Läbirääkimised hõlmasid investeeringute kaitset. Pärast Euroopa  Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust 2/15 otsustati siiski, et investeeringute kaitse osa peaks  olema reguleeritud eraldiseisva lepinguga (edaspidi „investeeringute kaitse leping“). Komisjon  teavitas   kaubanduspoliitika   komiteed   oma   otsusest   eraldada   investeeringute   kaitse   leping  laiaulatuslikust majanduspartnerluslepingust 2021. aastal, kui läbirääkimisi pärast COVID-19  pandeemiat taasalustati.

Läbirääkimised Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu  ning investeeringute kaitse lepingu üle viidi edukalt lõpule 23. septembril 2025, eesmärgiga  luua uusi võimalusi ja õiguskindlust partneritevahelises kaubanduses ja investeeringutes.

Investeeringute kaitse lepingu õiguslikult läbivaadatud tekst on avalikustatud ja kättesaadav  järgmise lingi kaudu:

Lepingute tekst – Kaubandus ja majandusjulgeolek – Euroopa Komisjon

Komisjon esitab järgmised nõukogu otsuste ettepanekud:

– ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku  majanduspartnerluslepingu allkirjastamise kohta;

– ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku  majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta;

– ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute  kaitse lepingu allkirjastamise kohta;

ET 2 ET

– ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute  kaitse lepingu sõlmimise kohta.

Lisatud ettepanek nõukogu otsuse kohta on õigusakt Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise  investeeringute kaitse lepingu allkirjastamise kohta.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Enne investeeringute kaitse lepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimist pidasid EL ja  Indoneesia läbirääkimisi  partnerlus- ja koostöölepingu üle,  millele kirjutati  alla Jakartas 9.  novembril   2009   ja   mis   jõustus   1.   mail   2014.   Leping   on   aluseks   koostööle   paljudes  valdkondades,   sealhulgas   inimõiguste   ja   kaubanduse   valdkonnas,   ning   korrapärasele  poliitilisele dialoogile ja valdkondlikule koostööle.

Kui investeeringute kaitse leping jõustub, kehtib see koos ELi ja Indoneesia vahelise partnerlus-  ja   koostöölepinguga   kui   erileping   ning   sellest   saab   ELi   ja   Indoneesia   vaheliste   üldiste  kahepoolsete suhete lahutamatu osa. Kahes lepingus ei ole vastuolulisi sätteid.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Investeeringute kaitse leping on täielikult kooskõlas liidu tegevuspõhimõtetega ega nõua ELi  reeglite,   õigusnormide   ega   standardite   muutmist   üheski   reguleeritud   valdkonnas.   Lisaks  kindlustatakse investeeringute kaitse lepinguga täielikult ELi ja Indoneesia õigus kehtestada  oma territooriumil õigusnorme, et saavutada selliseid õiguspäraseid poliitilisi eesmärke nagu  avalik kõlblus, sotsiaal- ja tarbijakaitse, eraelu puutumatus ja andmekaitse, kestlik areng ja  kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Materiaalõiguslik alus

ELi toimimise lepingu artiklis 207 on sätestatud, et liidu ühise kaubanduspoliitika (mis hõlmab  ka välismaiseid otseinvesteeringuid) osaks on kaubanduslepingute üle läbirääkimiste pidamine  ja nende sõlmimine.

Arvestades, et investeeringute kaitse lepingu peamine eesmärk on luua ELi ja Indoneesia vahel  paremad   tingimused  välismaiste   otseinvesteeringute   arendamiseks  ning  kehtestada   selliste  investeeringute kaitseks vajalik kord, on materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel  207.

Arvestades kavandatava lepingu eset, on asjakohane, et komisjon esitaks ettepaneku nõukogule.

• Menetlusõiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 5 on sätestatud, et kui kavandatav leping ei ole seotud  eranditult   või   peamiselt   ühise   välis-   ja   julgeolekupoliitikaga,   esitab   komisjon   nõukogule  ettepaneku. Nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse luba leping allkirjastada.

Komisjon teeb ettepaneku anda luba Euroopa Liidu ja Indoneesia vaheline investeeringute  kaitse leping allkirjastada, eeldusel et see hiljem sõlmitakse.

Lepingu allkirjastamist  lubava kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus on ELi toimimise  lepingu artikli 218 lõige 5.

ET 3 ET

• Liidu pädevus

Vastavalt   Euroopa   Kohtu   16. mai   2017. aasta   arvamusele 2/15   ELi   ja   Singapuri  vabakaubanduslepingu   kohta   kuuluksid   kõik   investeeringute   kaitse   lepinguga   hõlmatud  valdkonnad   ELi   ainupädevusse   ning   täpsemalt   ELi   toimimise   lepingu   artikli 207  kohaldamisalasse. Kohus kinnitas ELi ainupädevust ühise kaubanduspoliitika raames vastavalt  ELi toimimise lepingu artikli 207 lõikele 1 ja artikli 3 lõikele 2.

Sellest   tulenevalt   peab   liit   investeeringute   kaitse   lepingu   allkirjastama  vastavalt   nõukogu  otsusele,  mille  aluseks  on  ELi   toimimise   lepingu  artikli 218  lõige 5,   ja   leping   sõlmitakse  vastavalt nõukogu otsusele, mille aluseks on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 6, kui  Euroopa Parlamendilt on saadud nõusolek.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Investeeringute kaitse lepingus, nagu see on nõukogule esitatud, ei käsitleta küsimusi, mis ei  kuulu ELi ainupädevusse.

• Proportsionaalsus

Investeeringute kaitse leping on sobiv vahend, et luua välismaiste otseinvesteeringute arenguks  parem keskkond ning kehtestada vajalik kord selliste investeeringute kaitseks ELi ja kolmanda  riigi vahel. Puuduvad alternatiivid, mis võimaldaksid sellist kaitset õiguslikult siduvaks muuta.

Algatusega taotletakse otseselt välistegevuse valdkonnas seatud liidu eesmärki ja toetatakse  poliitilist prioriteeti „EL kui tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil“. Algatus on kooskõlas  ELi üldise strateegia eesmärgiga teha koostööd teistega ja töötada vastutustundlikult ümber  oma välised partnerlussuhted, et saavutada ELi välistegevuses seatud sihid. See aitab saavutada  ELi kaubandus- ja arengueesmärke.

• Vahendi valik

Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 5, milles nähakse  ette, et otsused rahvusvaheliste lepingute allkirjastamise kohta võtab vastu nõukogu. Käesoleva  ettepaneku eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik kasutada ühtki muud õiguslikku vahendit.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Enne ja pärast läbirääkimisi teavitati ELi liikmesriike korrapäraselt ning nendega konsulteeriti  nõukogu kaubanduspoliitika komitee vahendusel, sealhulgas selle teenuseid ja investeeringuid  käsitlevas allkomitees suuliselt ja kirjalikult läbirääkimiste erinevate aspektide üle. Parlamendi  rahvusvahelise  kaubanduse komisjoni  kaudu hoiti  Euroopa Parlamenti  korrapäraselt  kursis  läbirääkimiste   tulemustega   ja   konsulteeriti   temaga.   Läbirääkimiste   tulemusena   jooksvalt  koostatud teksti levitati kogu protsessi vältel mõlemas institutsioonis.

Paralleelselt   läbirääkimistega   tellis   komisjon   ELi   ja   Indoneesia   vahelise   laiaulatusliku  partnerluslepingu jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu.

Jätkusuutlikkuse mõjuhinnangus, mis valmis 2019. aasta septembris, et toetada läbirääkimisi  vabakaubandus- ja investeeringute kaitse lepingu üle, uuriti, kuidas läbiräägitava laiaulatusliku  partnerluslepingu   kaubandus-   ja   investeerimissätted   võivad   mõjutada   majanduslikke,  sotsiaalseid, inimõigusalaseid ja keskkonnaküsimusi ELis ja Indoneesias. Mõjuhinnang tugines 

ET 4 ET

analüüsile,  mis   esitati   2009. aastal   tehtud   jätkusuutlikkuse  mõjuhinnangus,  millega   toetati  piirkondadevahelisi   läbirääkimisi   ELi-ASEANi   kaubanduslepingu   üle,   kuid   selles   esitati  ajakohasemat   teavet   ning   keskenduti   selgelt   üksnes   Indoneesiaga   peetavate   kahepoolsete  läbirääkimiste eripärale ja võimalikule mõjule.

Üldiselt jõuti jätkusuutlikkuse mõjuhinnangus järeldusele, et lepingul peaks olema positiivne  mõju mõlemale lepinguosalisele ja nende ühiskonnale kõigi peamiste majandusnäitajate (SKP,  heaolu,   ülemaailmne   ja   kahepoolne   kaubandus)   lõikes,   kusjuures   nende   suhteline   ulatus  Indoneesias on kahe riigi majanduse suhtelise suuruse erinevuste tõttu suurem kui ELis.

Jätkusuutlikkuse   mõjuhinnangu   kontekstis   ja   läbirääkimiste   vältel   andis   komisjon  kodanikuühiskonna organisatsioonidele võimaluse teha oma hääl kuuldavaks, esitada küsimusi  ning aidata kaasa usaldusväärsele, tõenduspõhisele ja läbipaistvale ühiskondlikule arutelule.  Selleks korraldati spetsiaalsed kodanikuühiskonna dialoogid, seminar Indoneesia kohalikele  sidusrühmadele, kahepoolseid kohtumisi, küsitlusi ja veebipõhiseid uuringuid.

Lisaks on komisjon läbirääkimiste käigus ja oma läbipaistvuspoliitikat järgides oma veebisaidil  avaldanud ja korrapäraselt ajakohastanud läbirääkimisvoorude aruandeid, tekstiettepanekuid,  pressiteateid, teabelehti ja taustteabe materjale.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Laiaulatusliku partnerluslepingu mõjuhinnangu koostas komisjoni kaubanduse peadirektoraadi  tellimusel   sõltumatute   konsultatsiooniettevõtete   konsortsium,   mida   juhtis   Development  Solutions.

• Mõjuhinnang

ELi   ja  Kagu-Aasia   riikide   vaheliste   kahepoolsete   vabakaubanduslepingute   üle   peetavaid  läbirääkimisi   käsitleti   mõjuhinnangus,  mis   koostati   ajal,   mil   komisjon   esitas   ettepaneku  läbirääkimisvolituste ning ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingu kohta.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Investeeringute kaitse lepingu suhtes ei kohaldata õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse  programmi menetlusi.

• Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset liidus.

4. MÕJU EELARVELE

Investeeringute kaitse lepingul puudub negatiivne finantsmõju ELi eelarvele.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Investeeringute kaitse leping sisaldab institutsioonilisi sätteid, millega nähakse ette lepingu  rakendamist, toimimist ja mõju pidevalt jälgivate rakendusasutuste struktuur.

Investeeringute   kaitse   lepingu   institutsiooniliste   sätete   peatükiga   luuakse   komitee,   mille  peamine ülesanne on jälgida ja lihtsustada lepingu rakendamist ja kohaldamist.

ET 5 ET

Komitee   vahetab   lepingu   rakendamisega   seotud   teemadel   arvamusi   kodanikuühiskonna  dialoogis osalevate kodanikuühiskonna esindajatega.

Investeeringute   kaitse   lepinguga   luuakse   ka   sisenõuanderühmad,   kus   on   tasakaalustatult  esindatud   sõltumatud   kodanikuühiskonna   organisatsioonid,   ning   need   on   loodud   paljusid  sidusrühmi   kaasava   lähenemisviisi   põhjal,   hõlmates   asjaomaseid   majandus-,   sotsiaal-   ja  keskkonnaküsimustega tegelevaid huvirühmi. Sisenõuanderühmad võivad esitada arvamusi ja  soovitusi investeeringute kaitse lepingu toimimise ja rakendamise kohta ning kohtuvad kord  aastas.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Investeeringute   kaitse   lepingu   sätetega   kehtestatakse   õigusraamistik   investorite   ja   nende  investeeringute kaitseks ELi ja Indoneesia territooriumidel. Investeeringute kaitse leping tagab  sobiva   tasakaalu  ühelt   poolt   investorite   ja  nende   investeeringute  kaitse  ning   teiselt   poolt  valitsuste õiguse vahel kehtestada avalikes huvides õigusnorme.

Investeeringute kaitset käsitlevas jaos sisalduvad sisulised kohustused kajastavad täpselt ELi  reformitud lähenemisviisi, mis on lisatud kõikidesse seni sõlmitud ELi lepingutesse. Eelkõige  kinnitatakse   asjakohastes   sätetes   lepinguosaliste   reguleerimisõigust   ja   kinnitatakse,   et  investeeringute suhtes kohaldatav õigusraamistik võib muutuda, sealhulgas viisil,  mis võib  konkreetseid investeeringuid kahjustada.

Investeeringute kaitset  käsitlevate  sätete aluseks on selged ja  täpsed normid,  mis annavad  välisinvestoritele põhitagatised otsustamisel, kas investeerida vastavalt ELi või Indoneesiasse.  Lisaks  mittediskrimineerimiskohustustele   hõlmavad   need   tagatised   kaitset   ilma   hüvitiseta  sundvõõrandamise   eest,   õiglase   ja   võrdse   kohtlemise   ning   füüsilise   julgeolekuga   seotud  kohustusi, sõja või muu relvastatud konflikti tõttu tekkinud kahju hüvitamist ning rahaliste  vahendite vaba ülekandmist. Oluline on see, et sätetes määratletakse täpselt asjaolud, mille  korral võib lugeda lepinguosalise õiglase ja võrdse kohtlemise standardit rikkunuks, piirates  seeläbi märkimisväärselt kaalutlusõigusel põhineva tõlgendamise võimalusi vaidluste korral.

Nende kaitsenormide suhtes kohaldatakse ka konkreetseid erandeid, mille eesmärk on säilitada  vajaduse   korral   täiendav   poliitiline  manööverdamisruum,   sealhulgas   usaldatavusnõuetega  seotud erandite, julgeolekuerandite ja üldiste erandite kaudu.

Investeeringute   kaitse   lepingut   toetab   ka   korralik   vaidluste   lahendamise  mehhanism,  mis  hõlmab a) investori ja riigi vahelist vahendamist ja b) riikidevaheliste vaidluste lahendamist.  Riikidevaheliste vaidluste lahendamise mehhanismiga tagatakse, et lepingus sätestatud õigused  on   kaitstavad   ja   kohustuste   täitmist   saab   tagada.   Samuti   kohustuvad   EL   ja   Indoneesia  taasalustama   läbirääkimisi   ühe   lepinguosalise   ja   teise   lepinguosalise   investori   vaheliste  investeeringuvaidluste   lahendamise   üle   ning   maksustamismeetmeid   ja   sundvõõrandamist  käsitlevate   tõlgendamissuuniste   üle   hiljemalt   investeeringute   kaitse   lepingu   jõustumise  kuupäeval. Seda tehes lepivad pooled kokku, et võtavad arvesse asjaomastel rahvusvahelistel  foorumitel investeerimisvaidluste lahendamise reformimisel tehtud edusamme.

• Lepingu allkirjastamine ja tekst 

Investeeringute kaitse lepingu tekst esitatakse nõukogule koos käesoleva ettepanekuga.

Vastavalt   aluslepingutele   tagab   komisjon   investeeringute   kaitse   lepingu   allkirjastamise,  eeldusel et see hiljem sõlmitakse.

ET 6 ET

2026/0184 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute kaitse lepingu allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku  koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1) 23.   aprillil   2007   andis   nõukogu   komisjonile   loa   pidada   läbirääkimisi  vabakaubanduslepingu  üle  Kagu-Aasia  Maade  Assotsiatsiooni   (ASEAN)   riikidega,  mille hulka kuulub ka Indoneesia. Selle loaga nähti ette kahepoolsete läbirääkimiste  võimalus.

(2) 2013.   aasta   oktoobris   laiendas  nõukogu  oma   läbirääkimisjuhiste   kohaldamisala,   et  lisada investeeringute kaitset käsitlevad sätted.

(3) 13.   juulil   2016   volitas   nõukogu   komisjoni   pidama   Indoneesiaga   läbirääkimisi  laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu, sealhulgas investeeringute kaitse üle. Võttes  arvesse Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust 2/15, otsustati sõlmida eraldi  investeeringute kaitse leping.

(4) Läbirääkimised Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute kaitse lepingu  (edaspidi „leping“) üle viidi edukalt lõpule 23. septembril 2025 nagu laiaulatuslikku  majanduspartnerluslepingut käsitlevad läbirääkimisedki.

(5) Indoneesiaga investeeringute kaitse korra  loomise kaudu peaks leping tagama liidu  ühise kaubanduspoliitika edendamise.

(6) Seetõttu tuleks leping allkirjastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba allkirjastada Euroopa Liidu ja Indoneesia vaheline investeeringute  kaitse leping, tingimusel et kõnealune leping sõlmitakse.

ET 7 ET

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel eesistuja

11304/26  COMPET.3 ET

Euroopa Liidu Nõukogu

Brüssel, 29. juuni 2026 (OR. en)

11304/26

POLCOM 250 COASI 120

Institutsioonidevaheline dokument:

2026/0183 (NLE)

ETTEPANEK

Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud Martine DEPREZ, direktor

Kättesaamise kuupäev:

29. juuni 2026

Saaja: Thérèse BLANCHET, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär

Komisjoni dok nr: COM(2026) 341 final

Teema: Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu allkirjastamise kohta

Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2026) 341 final.

Lisatud: COM(2026) 341 final

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,  29.6.2026   COM(2026) 341 final 

2026/0183 (NLE) 

Ettepanek: 

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu allkirjastamise kohta

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Indoneesia   oli   2025.   aastal   ELi   suuruselt   30.   kaubanduspartner   maailmas   ja   ELi   viies  kaubanduspartner ASEANis, samas kui EL oli Indoneesia suuruselt neljas kaubanduspartner ,  kelle arvele langes 6 % riigi kogu kaubandusest. Kahe partneri kahepoolse kaubanduse maht oli  2025. aastal 28,9 miljardit eurot, kusjuures ELi ekspordi rahaline väärtus oli 10,2 miljardit eurot  ja  ELi   impordi   rahaline  väärtus  18,7  miljardit   eurot.   Indoneesia  ekspordib  ELi  peamiselt  põllumajandustooteid,  mitteväärismetalle,  kemikaale,  masinaid ja seadmeid,  rasvu ja õlisid  ning   jalatseid.  ELi   ekspordis   Indoneesiasse  on   tähtsaimal   kohal   tööstustooted,   sealhulgas  masinad   ja   seadmed,   transpordivahendid   ja   keemiatooted.   ELi   ja   Indoneesia   vahelise  kahepoolse   teenustekaubanduse  maht   oli   2024.   aastal   9,3  miljardit   eurot,   kusjuures   ELi  ekspordi maht oli 5,8 miljardit eurot ja ELi impordi maht 3,5 miljardit eurot. 2024. aastal oli ELi  välismaiste otseinvesteeringute maht Indoneesias 24,7 miljardit eurot, samal ajal kui Indoneesia  välismaiste otseinvesteeringute maht ELis oli 1,3 miljardit eurot.

Indoneesia on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige alates 1995. aastast ja saab  praegu üldiste tariifsete soodustuste kava (edaspidi „GSP“) raames ELiga kaubandussoodustusi  ning on suuruselt teine soodustatud riik. 2024. aastal kohaldati Indoneesia ekspordist ELi 44 %  suhtes GSP raames vähendatud tariife. Ent Indoneesia ei kuulu 1. jaanuarist 2027 enam üldiste  tariifsete soodustuste kava alla, kuna ta on viimase kolme aasta jooksul olnud üle keskmise  sissetulekuga riik.

23.   aprillil   2007   volitas   nõukogu   komisjoni   alustama   ASEANi   riikidega   läbirääkimisi  vabakaubanduslepingu   sõlmimiseks.   Toonane   eesmärk   oli   pidada   läbirääkimisi  piirkondadevahelise   vabakaubanduslepingu   üle.   Volitusega   nähti   siiski   ette   kahepoolsete  läbirääkimiste võimalus juhul, kui ei ole võimalik jõuda kokkuleppele ühistes läbirääkimistes  ning kui sellised kahepoolsed läbirääkimised on poliitiliselt vastuvõetavad ja majanduslikult  mõttekad.

Komisjon esitas 8. mail 2009 artikli 133 komiteele (komiteel oli tol ajal selline nimi) aruande  ELi   ja  ASEANi   läbirääkimistel   tekkinud   raskuste  kohta,   kusjuures  mõlemad  pooled  olid  nõustunud   tegema   läbirääkimistes   vaheaja.   Artikli 133   komitee   palus   komisjonil   uurida  väljavaateid individuaalseteks kahepoolseteks läbirääkimisteks mitme ASEANi riigiga ning  2009. aasta detsembris kiitis nõukogu selle lähenemisviisi heaks. 

Indoneesia president Susilo Bambang Yudhoyono ja Euroopa Komisjoni president José Manuel  Barroso otsustasid 2009. aasta lõpus uurida, kuidas saaks süvendada ELi ja Indoneesia vahelisi  kaubandussuhteid.  Nad  moodustasid   koos   Indoneesia   ja   ELi   esindajatega   visioonirühma,  kellele anti ülesandeks koostada soovitused selle kohta, kuidas viia suhted järgmisele tasandile.  4.   mail   2011   soovitas   visioonirühm   sõlmida   ELi   ja   Indoneesia   vahel   laiaulatusliku  majanduspartnerluslepingu, mis põhineks vabakaubanduspiirkonnal ning mille aluseks oleks  parem turulepääs, suutlikkuse suurendamine ning kaubanduse ja investeeringute hõlbustamine.  Tähelepanuväärseks   peeti   Indoneesia   suurt   potentsiaali   seoses   riigi   suuruse,   praeguste   ja  eeldatavate  kasvumääradega,   sellega,   et   riigi  majanduse   raskuskese  on  nihkumas   töötleva  tööstuse ekspordile,  samuti  seoses uute  teenuste,  suureneva avatuse ja makromajandusliku  stabiilsusega. Oluline roll oli ka ELi ja Indoneesia majanduse vastastikusel täiendavusel, kuna  EL ekspordib Indoneesiasse hoopis teistsuguseid tooteid kui Indoneesia Euroopasse.

ET 2 ET

EL   ja   Indoneesia   tegid   ühise   analüüsi,   et   määrata   kindlaks   tulevase   kaubanduslepingu  kohaldamisala ja ambitsioonikuse tase. See analüüs valmis 2016. aasta aprillis ja näitas, et  läbirääkimised võivad viia kaubanduslepingu sõlmimiseni mõlema poole huvides. 

13.   juulil   2016   volitas   nõukogu   komisjoni   alustama   Indoneesiaga   kahepoolseid  vabakaubanduslepingu   läbirääkimisi.   Ametlikult   alustasid   Indoneesia   kaubandusminister  Thomas   Lembong   ja   ELi   suursaadik   Indoneesias  Vincent  Guerend   läbirääkimisi   ELi   ja  Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) üle 19. juulil  2016. Läbirääkimiste esimene voor toimus 20.–21. septembril 2016 Brüsselis. Läbirääkimisi  toetas kaubanduse jätkusuutlikkuse mõjuhinnang. Pärast üheksa-aastast läbirääkimisprotsessi  ja 19 läbirääkimisvooru viisid EL ja Indoneesia 23. septembril 2025 läbirääkimised lepingu üle  lõpule. 

Laiemas   geopoliitilises   ja   geomajanduslikus   kontekstis   annab   nende   läbirääkimiste  lõpuleviimine  ASEANi   peamise  majandusjõuga   selge   signaali   ELi   ja   Indoneesia   ühisest  toetusest   reeglitel   põhinevale   kaubandussüsteemile   ning   ELi   kindlast   tahtest  muuta   oma  kaubandus avatumaks ja mitmekesisemaks. 

Lepinguga kaotatakse tollimaksud enam kui 98 %-l tariifiridadest (väärtuse järgi arvestades  peaaegu 100 %-l tariifiridadest). 80 % vabastatakse tollimaksudest juba lepingu jõustumisel ja  pärast   viieaastast   järkjärgulist   tollimaksudest   vabastamist   jõutakse   96 %-ni   kahepoolsest  kaubandusest.  Samuti  on  lepingu eesmärk kõrvaldada  tehnilised  tõkked ELi  ja Indoneesia  vahelises   kaubavahetuses.   See   loob   läbipaistvama,   prognoositavama   ja   kulutõhusama  keskkonna,   parandab   turulepääsu   ja   vähendab   kulusid.   Lepinguga   laiendatakse   ELi   ja  Indoneesia   teenuseosutajate   ja   investorite   võimalusi   ning   tagatakse   prognoositavam  kaubanduskeskkond. Kuigi   leping   edendab   ELi   ja   Indoneesia   vahelisi   kauba-   ja  investeeringuvooge,  kaitseb   see   sõnaselgelt  kummagi  poole  õigust  kehtestada  õigusnorme  õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti pakub see otsest kaitset 221 ELi ja  72 Indoneesia geograafilisele tähisele ning sisaldab kindlaid kohustusi kaubanduse ja kestliku  arengu valdkonnas.

Lepingu õiguslikult läbivaadatud tekst on avalikustatud ja kättesaadav järgmise lingi kaudu:

lepingute tekstid – kaubanduse ja majandusjulgeolek – Euroopa Komisjon

Komisjon esitab järgmised nõukogu otsuste ettepanekud:

– ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku  majanduspartnerluslepingu allkirjastamise kohta; 

– ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku  majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta; 

– ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute  kaitse lepingu allkirjastamise kohta; 

– ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute  kaitse lepingu sõlmimise kohta. 

Lisatud ettepanek nõukogu otsuse kohta on õigusakt Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise  laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu allkirjastamise kohta.

ET 3 ET

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Enne   laiaulatusliku   majanduspartnerluslepingu   üle   peetavate   läbirääkimiste   lõpuleviimist  pidasid EL ja Indoneesia läbirääkimisi partnerlus- ja koostöölepingu üle, millele kirjutati alla  Jakartas 9. novembril 2009 ja mis jõustus 1. mail 2014. Leping on aluseks koostööle paljudes  valdkondades,   sealhulgas   inimõiguste   ja   kaubanduse   valdkonnas,   ning   korrapärasele  poliitilisele dialoogile ja valdkondlikule koostööle.

Kui laiaulatuslik majanduspartnerlusleping jõustub, kehtib see koos ELi ja Indoneesia vahelise  partnerlus- ja koostöölepinguga kui erileping ning sellest  saab ELi ja Indoneesia vaheliste  üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa. Kahes lepingus ei ole vastuolulisi sätteid. 

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Laiaulatuslik majanduspartnerlusleping on täielikult kooskõlas liidu tegevuspõhimõtetega ega  nõua ELi reeglite,  õigusnormide ega standardite muutmist üheski reguleeritud valdkonnas.  Nagu kõik muud kaubanduslepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud, kaitseb ka  laiaulatuslik majanduspartnerlusleping täielikult avalikke teenuseid ning tagab, et valitsuste  õigus   kehtestada   avalikkuse   huvides   õigusnorme   säilib   täielikult   ja   moodustab   selle  aluspõhimõtte.

Lisaks   kajastavad   laiaulatusliku   majanduspartnerluslepingu   sätted   täielikult   ELi   kestliku  kaubanduspoliitika   läbivaatamist   käsitleva   teatise   tulemusi   (22. juuni   2022. aasta   teatis  „Kaubanduspartnerluste jõud: ühiselt rohelise ja õiglase majanduskasvuni“).

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Materiaalõiguslik alus

ELi toimimise lepingu artiklis 207 on sätestatud, et liidu ühise kaubanduspoliitika osaks on  kaubanduslepingute üle läbirääkimiste pidamine ja nende sõlmimine. Artiklis 91 ja artikli 100  lõikes 2 on sätestatud alus rahvusvahelise transpordi sätete kokkuleppimiseks.

Arvestades, et laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu peamised eesmärgid ja komponendid  on  ühine  kaubanduspoliitika   ja   transpordi   pakkumine,   on  materiaalõiguslikud   alused  ELi  toimimise lepingu artiklid 207 ja 91 ning artikli 100 lõige 2.

Arvestades kavandatava lepingu eset, on asjakohane, et komisjon esitaks ettepaneku nõukogule.

• Menetlusõiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 5 on sätestatud, et kui kavandatav leping ei ole seotud  eranditult   või   peamiselt   ühise   välis-   ja   julgeolekupoliitikaga,   esitab   komisjon   nõukogule  ettepaneku. Nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse luba lepingule alla kirjutada. 

Komisjon   teeb   ettepaneku   anda   luba   protokoll   Euroopa   Liidu   ja   Indoneesia   vaheline  laiaulatuslik majanduspartnerlusleping allkirjastada, eeldusel et see hiljem sõlmitakse. 

Lepingu allkirjastamist  lubava kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus on ELi toimimise  lepingu artikli 218 lõige 5. 

• Liidu pädevus

Vastavalt   Euroopa   Kohtu   16. mai   2017. aasta   arvamusele 2/15   ELi   ja   Singapuri  vabakaubanduslepingu   kohta   kuuluksid   kõik   laiaulatusliku   majanduspartnerluslepinguga 

ET 4 ET

hõlmatud valdkonnad ELi ainupädevusse  ning  täpsemalt  ELi   toimimise   lepingu artikli 91,  artikli 100   lõike 2   ja   artikli 207   kohaldamisalasse.   ELi   ainupädevuse   tuletas   kohus   ELi  toimimise lepingu artikli 207 lõike 1 alusel ühise kaubanduspoliitika kohaldamisalast ja ELi  toimimise   lepingu   artikli 3   lõikest 2   (lähtudes   sellest,   kas   leping  mõjutab   olemasolevaid  ühiseeskirju, mis sisalduvad teisestes õigusaktides). 

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Laiaulatuslikus  majanduspartnerluslepingus,   nagu   see   on   nõukogule   esitatud,   ei   käsitleta  küsimusi, mis ei kuulu ELi ainupädevusse.

• Proportsionaalsus

Kaubanduslepingud on sobivad vahendid selleks, et reguleerida turulepääsu ja sellega seotud  valdkondi, kus ELil on väljaspool ELi asuva kolmanda riigiga ulatuslikud majandussuhted.  Puuduvad  alternatiivid,  mis  võimaldaksid   sellised  kohustused   ja   liberaliseerimispüüdlused  õiguslikult siduvaks muuta.

Algatusega taotletakse otseselt välistegevuse valdkonnas seatud liidu eesmärki ja toetatakse  poliitilist prioriteeti „EL kui tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil“. Algatus on kooskõlas  ELi üldise strateegia suunaga teha teistega koostööd ja töötada vastutustundlikult ümber oma  välispartnerlussuhted, et saavutada ELi välistegevuses seatud sihid. See aitab saavutada ELi  kaubandus- ja arengueesmärke. 

• Vahendi valik

Käesolev nõukogu otsuse ettepanek esitatakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218  lõikega   5,   milles   nähakse   ette,   et   nõukogu   võtab   vastu   otsuse,   millega   antakse   luba  rahvusvahelistele lepingutele alla kirjutada. Käesoleva ettepaneku eesmärgi saavutamiseks ei  ole võimalik kasutada ühtki muud õiguslikku vahendit.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Enne ja pärast läbirääkimisi teavitati ELi liikmesriike korrapäraselt ning nendega konsulteeriti  nõukogu kaubanduspoliitika komitee vahendusel suuliselt ja kirjalikult läbirääkimiste erinevate  aspektide   üle.   Parlamendi   rahvusvahelise   kaubanduse   komisjoni   kaudu   hoiti   Euroopa  Parlamenti   korrapäraselt   kursis   läbirääkimiste   tulemustega   ja   konsulteeriti   temaga.  Läbirääkimiste tulemusena jooksvalt koostatud teksti levitati kogu protsessi vältel mõlemas  institutsioonis. 

Paralleelselt   läbirääkimistega   tellis   komisjon   ELi   ja   Indoneesia   vahelise   laiaulatusliku  majanduspartnerluslepingu jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu (edaspidi „mõjuhinnang“). 

Mõjuhinnangus, mis valmis 2019. aasta septembris laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu  toetamiseks, uuriti, kuidas läbiräägitava laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu kaubandus-  ja kaubandusega seotud sätted võivad mõjutada majanduslikke, sotsiaalseid, inimõigusalaseid  ja keskkonnaküsimusi ELis ja Indoneesias. Mõjuhinnang tugines analüüsile, mis esitati 2008.  aastal tehtud jätkusuutlikkuse mõjuhinnangus, millega toetati piirkondadevahelisi läbirääkimisi  ELi-ASEANi kaubanduslepingu üle, kuid selles esitati ajakohasemat teavet ning keskenduti  selgelt  üksnes Indoneesiaga peetavate  kahepoolsete   läbirääkimiste  eripärale   ja  võimalikule  mõjule.  Eelkõige  uuriti  põhjalikumalt   laiaulatusliku  majanduspartnerluslepingu võimalikku 

ET 5 ET

mõju mitmes ELi ja Indoneesia kaubandussuhete seisukohast eriti olulises sektoris, sealhulgas  taimeõlide ja õliseemnete, rõivaste ja riideesemete ning finantsteenuste sektoris. 

Üldiselt jõuti mõjuhinnangus järeldusele, et ELi-Indoneesia lepingul peaks olema positiivne  mõju mõlemale lepinguosalisele ja nende ühiskonnale kõigi peamiste majandusnäitajate (SKP,  heaolu,   ülemaailmne   ja   kahepoolne   kaubandus)   lõikes,   kusjuures   nende   suhteline   ulatus  Indoneesias on kahe osalise majanduse suhtelise suuruse erinevuste tõttu suurem kui ELis.  Majandusmudelite abil prognoositi ELi heaolu suurenemist 2–2,4 miljardi euro võrra ja ELi  SKP kasvu 2,5–3,1 miljardi euro võrra. See näitas,  et mida rohkem lepinguga kaubandust  liberaliseeritakse,  seda suurem on mõlemale poolele oodatav majanduslik kasu, mis toetab  läbirääkimistel võimalikult suure liberaliseerimise poole püüdlemist. Ilmnes, et mittetariifsete  kaubandustõkete   kõrvaldamine   on   peamine   tegur   eeldatava   majandusliku   kasu   suuruse  kindlaksmääramisel, ning aruandes rõhutati, kui oluline on pöörata erilist tähelepanu sellistele  valdkondadele nagu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ning tehnilised kaubandustõkked.

Komisjon avaldas 26. juunil 2020 mõjuhinnangu kohta seisukoha. Selles jõuti järeldusele, et  jätkusuutlikkuse   mõjuhinnang   kinnitas   vajadust   pidada   läbirääkimisi   ambitsioonika  kaubandus- ja investeerimislepingu üle, ning anti ülevaade nendest sektoritest ja osapooltest,  keda leping võib negatiivselt mõjutada, et nende olukorda erilise tähelepanuga jälgida.

Jätkusuutlikkuse   mõjuhinnangu   kontekstis   ja   läbirääkimiste   vältel   andis   komisjon  kodanikuühiskonna organisatsioonidele võimaluse teha oma hääl kuuldavaks, esitada küsimusi  ning aidata kaasa usaldusväärsele, tõenduspõhisele ja läbipaistvale ühiskondlikule arutelule.  Selleks korraldati spetsiaalsed kodanikuühiskonna dialoogid, seminar Indoneesia kohalikele  sidusrühmadele, kahepoolseid kohtumisi, küsitlusi ja veebipõhiseid uuringuid.

Lisaks on komisjon läbirääkimiste käigus ja oma läbipaistvuspoliitikat järgides oma veebisaidil  avaldanud ja korrapäraselt ajakohastanud läbirääkimisvoorude aruandeid, tekstiettepanekuid,  pressiteateid, teabelehti ja taustteabe materjale. 

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Laiaulatusliku   majanduspartnerluslepingu   mõjuhinnangu   koostas   komisjoni   kaubanduse  peadirektoraadi   tellimusel   sõltumatute   konsultatsiooniettevõtete   konsortsium,   mida   juhtis  Development Solutions.

• Mõjuhinnang

ELi   ja  Kagu-Aasia   riikide   vaheliste   kahepoolsete   vabakaubanduslepingute   üle   peetavaid  läbirääkimisi käsitleti 2009. aasta augustiks  mõjuhinnangus, mis koostati ajal, mil komisjon  esitas ettepaneku läbirääkimisvolituste ning ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingu kohta.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Laiaulatusliku   majanduspartnerluslepingu   suhtes   ei   kohaldata   õigusloome   kvaliteedi   ja  tulemuslikkuse   programmi   menetlusi.   Sellele   vaatamata   sisaldab   leping   sätteid,   mis  lihtsustavad   kaubandust   ja   sellega   seotud   menetlusi,   vähendavad   ekspordikulusid   ja  võimaldavad seega suuremal arvul VKEdel tegutseda mõlemal turul. VKEdele pühendatud  peatükis   käsitletakse   eelkõige   tõhustatud   teabevahetust   ja   Indoneesiaga   tehtavat   koostööd  VKEdega seotud küsimustes. Tollimaksude kaotamine, sealhulgas elektroonilise side suhtes,  lihtsustatud ja digiteeritud tolliprotseduurid ning omavahel paremini kokkusobivad tehnilised  nõuded vähendavad ekspordiga seotud kulusid ja võimaldavad väiksema kaubandusmahuga  VKEdel konkureerida suuremate äriühingutega. See suurendab ka VKEde suutlikkust osaleda 

ET 6 ET

tarneahelates, digikaubanduses ja riigihangetes ning osutada teenuseid Indoneesia turul. Samuti  edendatakse   laiaulatusliku   majanduspartnerluslepinguga   läbipaistvust   ja   rahvusvaheliste  standardite   kasutamist,   et   hõlbustada   turulepääsu   ja   vähendada   nõuete   täitmisega   seotud  kulusid.

• Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset liidus.

4. MÕJU EELARVELE

Laiaulatuslikul majanduspartnerluslepingul on finantsmõju ELi eelarve tulude poolel. Pärast  laiaulatusliku   majanduspartnerluslepingu   täielikku   rakendamist   võib   saamata   jäävate  tollimaksude summa olla hinnanguliselt vahemikus 630–700 miljonit eurot aastas. See hinnang  põhineb   2041.   aastaks   vabakaubanduslepingu   puudumise   korral   prognoositud   keskmisel  impordil.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Laiaulatuslik majanduspartnerlusleping sisaldab institutsioonilisi sätteid, millega nähakse ette  lepingu rakendamist, toimimist ja mõju pidevalt jälgivate rakendusasutuste struktuur. 

Laiaulatusliku   majanduspartnerluslepingu   institutsiooniliste   sätete   peatükiga   luuakse  kaubanduskomitee, mille peamine ülesanne on jälgida ja lihtsustada lepingu rakendamist ja  kohaldamist.   Kaubanduskomitee   ülesanne   on   valvata   kõikide   laiaulatusliku  majanduspartnerluslepingu alusel loodud erikomiteede ja töörühmade töö üle.

Kaubanduskomitee   vahetab   lepingu   rakendamisega   seotud   teemadel   arvamusi  kodanikuühiskonna dialoogis osalevate kodanikuühiskonna esindajatega. 

Laiaulatusliku   majanduspartnerluslepinguga   luuakse   sisenõuanderühmad,   kus   on  tasakaalustatult   esindatud   sõltumatud   kodanikuühiskonna   organisatsioonid,   sealhulgas  valitsusvälised  organisatsioonid,  ettevõtjate   ja   tööandjate  organisatsioonid  ning majandus-,  sotsiaal-, keskkonnaküsimustega tegelevad ametiühingud. Sisenõuanderühmad võivad esitada  arvamusi ja soovitusi laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu toimimise ja rakendamise kohta  ning kohtuvad kord aastas.

Nagu on  rõhutatud   teatises  „Kaubandus  kõigile“,  kulutab komisjon  üha  rohkem ressursse  kaubandus-   ja   investeerimislepingute   tulemuslikule   rakendamisele   ja   täitmise   tagamisele.  2025. aasta novembris avaldas komisjon viienda lepingute rakendamist ja täitmise tagamist  käsitleva aastaaruande. Selle aruande peamine eesmärk on anda ELi vabakaubanduslepingute  rakendamisest  objektiivne ülevaade,  milles   tuuakse välja   tehtud edusammud ja  käsitlemist  vajavad   puudused.   Aruanne   peaks   olema   aluseks   liikmesriikide,   Euroopa   Parlamendi   ja  laiemalt kodanikuühiskonnaga peetavale avatud arutelule ja koostööle vabakaubanduslepingute  ja nende rakendamise teemal. Kuna aruanne esitatakse igal aastal, võimaldab see arenguid  regulaarselt jälgida ja dokumenteerib ka seda, kuidas on käsitletud prioriteetseid küsimusi.  Aruanne käsitleb ka ELi ja Indoneesia laiaulatuslikku majanduspartnerluslepingut alates selle  jõustumisest.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

ET 7 ET

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 2. peatükiga kaotavad EL ja Indoneesia tollimaksud  enam kui 98 %-l tariifiridadest (väärtuse järgi arvestades peaaegu 100 %-l tariifiridadest). 80 %  vabastatakse   tollimaksudest   juba   lepingu   jõustumisel.   Pärast   viieaastast   järkjärgulist  tollimaksudest   vabastamist   jõutakse   96 %-ni   kahepoolsest   kaubandusest. Näiteks   kaotab  Indoneesia kõrged tollimaksud tööstustoodetelt, nagu mootorsõidukid (praegused tollimaksud  kuni   50 %),  masinad   ja   elektriseadmed,   ravimid   ja   kemikaalid   ning   põllumajanduslikud  toiduained. Lepinguga kaotatakse ka enamiku ELi eksporditavate Indoneesia kaupade suhtes  kohaldatavad ELi tollimaksud või vähendatakse neid oluliselt.

Laiaulatusliku   majanduspartnerluslepingu   3.   peatükk   sisaldab   päritolureegleid,   millega  tagatakse, et lepingus sätestatud tariifseid soodustusi kohaldatakse üksnes toodete suhtes, mida  on ELis või Indoneesias märkimisväärselt töödeldud. 

Laiaulatusliku   majanduspartnerluslepingu   4.   peatükk   aitab   ELi   ja   Indoneesia   vahelise  kaubavahetusega tegelevatel ettevõtjatel oma tooted lihtsamalt ja kiiremini tollist läbi saada.  See aitab tagada tulemusliku tollikontrolli, et imporditud kaubad vastaksid kõigile importiva  riigi eeskirjadele, sealhulgas ohutuse, turvalisuse ja intellektuaalomandi õiguste austamisega  seotud nõuetele.  Leping sisaldab eelkõige sätteid piiril   järgitavate tolliprotseduuride kohta,  kohustusi   tagada   lihtne   juurdepääs   teabele   kohaldatavate   tariifide   kohta   ning   tollialaste  õigusaktide ühiseid põhimõtteid.

Laiaulatusliku   majanduspartnerluslepingu   5.   peatükk   sisaldab   ka   kahepoolset  kaitsemehhanismi,   mis   võimaldab   ELil   ja   Indoneesial   kehtestada   ajutisi   meetmeid,   kui  sooduskorra  alusel   toimuva   impordi  märkimisväärne  suurenemine  põhjustab  või  ähvardab  põhjustada tõsist kahju nende omamaisele tootmisharule.

Laiaulatusliku   majanduspartnerluslepingu   6.   peatükk,   mis   käsitleb   sanitaar-   ja  fütosanitaarküsimusi, reguleerib toiduohutust ning looma- ja taimetervist. EL võtab ka edaspidi  vastu   toiduohutuseeskirju   ja   kontrollib   nende   täitmist,   olgu   siis   tegemist   kodumaiste   või  imporditud toodetega. Lepingus kinnitatakse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu  põhimõtteid. EL ja Indoneesia tugevdavad ühist tööd sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, et  tagada   kiire   sekkumine   põllumajandus-   ja   kalandustoodete   impordi   ja   ekspordiga   seotud  hädaolukordades. 

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 7. peatüki eesmärk on kõrvaldada tehnilised tõkked  ELi   ja   Indoneesia   kaubavahetuses.   Olulistes   sektorites,   nagu   elektroonika,   masinad   ja  energiatõhusad   tooted,   tunnustatakse   ELis   asuvate   akrediteeritud   asutuste   sertifikaate   ja  katsearuandeid, mis tähendab, et kulukas ja aeganõudev korduskatsetamine ja -sertifitseerimine  Indoneesias ei ole enam vajalik. Laiaulatuslik majanduspartnerlusleping sisaldab ka ühtlustatud  märgistamismenetlusi.   Laiaulatuslik   majanduspartnerlusleping   tagab   parema   regulatiivse  läbipaistvuse ja prognoositavuse, kuna sellega parandatakse sidusrühmade ja ametiasutuste  võimalusi anda tagasisidet teise lepinguosalise tehniliste normide eelnõude kohta ning jäetakse  piisavalt aega nendega kohanemiseks enne nende jõustumist. Samuti nähakse lepinguga ette, et  mõlemad   lepinguosalised   võtavad   oma   tehniliste   normide   alusena   vastu   asjakohased  rahvusvaheliselt   tunnustatud   standardid   ja   kohaldavad   neid.   Laiaulatusliku  majanduspartnerluslepingu spetsiaalse mootorsõidukeid käsitleva lisaga tagatakse, et lepingus  kindlaks   määratud   ÜRO   tüübikinnitustunnistustega   ELi   sõidukite   suhtes   ei   kohaldata  Indoneesias   täiendavaid   katsetamis-   või   märgistamisnõudeid,   mis   vähendab   kulusid   ja  turulejõudmiseks kuluvat aega.

ET 8 ET

Laiaulatusliku   majanduspartnerluslepingu   8.   peatükiga   laiendatakse   ELi   ja   Indoneesia  teenuseosutajate ja investorite võimalusi ning tagatakse prognoositavam kaubanduskeskkond.  Eelkõige tagatakse sellega, et laiaulatuslikus majanduspartnerluslepingus kindlaks määratud  sektorites ei diskrimineerita ELi teenuseosutajaid ja investoreid Indoneesia teenuseosutajate ja  investoritega   võrreldes.   Tänu   selgetele,   õiglastele   ja   õigeaegsetele   menetlustele   on   ELi  ettevõtjatel lihtsam saada oma teenuste osutamiseks vajalik litsents või kvalifikatsioon. Sellega  tagatakse,  et   teatavates  sektorites   tegutsevatelt  ELi   teenuseosutajatelt  ei  nõuta  Indoneesias  kohalikku esindust (näiteks filiaali), teatavat arvu ettevõtjaid või teatavat tehingute väärtust.

Kuigi leping edendab ELi ja Indoneesia vahelisi kauba- ja investeeringuvooge, kaitseb see  sõnaselgelt kummagi poole õigust kehtestada õigusnorme õiguspäraste poliitiliste eesmärkide  saavutamiseks. 

Laiaulatusliku  majanduspartnerluslepingu  9.  peatükiga   tagatakse,   et  kapital,  mida  on  vaja  lepingu   alusel   liberaliseeritud   tehingute   tegemiseks,   näiteks   välisomandis   oleva   ettevõtte  loomiseks, saab tegelikult liikuda EList Indoneesiasse ja vastupidi. Samal ajal võivad mõlemad  pooled   vajaduse   korral   kohaldada   oma   seadusi   ja   eeskirju,   näiteks   pankroti   korral   või  väärtpaberitega tegelemisel.

Laiaulatusliku  majanduspartnerluslepingu  10.  peatükiga   luuakse  prognoositav,   turvaline   ja  õiglane   digikaubanduse   keskkond.   Eelkõige   tagatakse   sellega   andmete   vaba   piiriülene  liikumine,   keelates   põhjendamatud   asukohanõuded,   ja   keelatakse   elektroonilise   edastuse  tollimaksud. Lepinguga nähakse ette siduvad õigusnormid, mis suurendavad tarbijate usaldust  ja tagavad ettevõtjatele õiguskindluse ning toetavad innovatsiooni.

Laiaulatusliku   majanduspartnerluslepingu   11.   peatükis   on   sätestatud   eeskirjad,   millega  tagatakse, et riigihankelepingute sõlmimise menetlused on ELi ettevõtjate jaoks läbipaistvad,  õiglased ja mittediskrimineerivad.

EL ja Indoneesia leppisid 12. peatükis kokku intellektuaalomandi õiguste tulemuslikus kaitses  ja jõustamises. Laiaulatusliku majanduspartnerluslepinguga tagatakse eelkõige otsene kaitse  221   ELi   ja   72   Indoneesia   geograafilisele   tähisele,   mille   hulka   kuuluvad   sellised  põllumajanduslikud   toiduained  nagu  ELi   liha   ja   juust   ning   Indoneesia  vürtsid   ja  kohvid.  Geograafiliste   tähiste   kõrgetasemeline   kaitse   tugevdab   ekspordipotentsiaali   väärtuslike  põllumajanduslike toiduainete sektorites, tagades ainunimetuse ja aidates tootjatel turustada  kvaliteettooteid.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 13. peatükiga tagatakse, et mõlemas jurisdiktsioonis  säilitatakse   tulemuslikud   konkurentsialased   õigusaktid,   mida   rakendavad   oma   tegevuses  sõltumatud asutused, kes peavad tegutsema läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, austades  kaitseõigust. Lepinguga nähakse ette ka koostöö ametiasutuste vahel. Leping sisaldab eeskirju  subsiidiumide, konkurentsi ja riigiettevõtete kohta.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 14. peatükk on oluliseks sammuks kaubanduse ja  investeeringute  avamisel  ning ELi   ja   Indoneesia  vaheliste  energia-   ja   toorainetarneahelate  kindlustamisel. 

15. peatükis esitatakse kaubanduse ning kestliku majanduskasvu ja arengu terviklik raamistik  koos   õiguslikult   siduvate   kohustustega,   mis   on   jõustatavad   laiaulatusliku  majanduspartnerluslepingu   vaidluste   lahendamise   mehhanismi   kaudu.   Lisaks   luuakse  laiaulatusliku majanduspartnerluslepinguga platvorm dialoogiks ja koostööks kaubandusega  seotud keskkonna- ja kliimaküsimustes,  sealhulgas palmiõlisektoris.  See sisaldab erisätteid 

ET 9 ET

loodusvarade   kaitse   ja   majandamise   kohta,   millega   kehtestatakse   kohustused   seoses  metsakaitse, elurikkuse, looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemise ning  ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisega.

Laiaulatusliku   majanduspartnerluslepingu   16.   peatükiga   luuakse   ELi   ja   Indoneesia  koostööraamistik, et tugevdada poliitikameetmeid ja määrata kindlaks programmid, mis aitavad  kaasa kestlike, kaasavate, tervislike ja vastupidavate toidusüsteemide arendamisele.

Lepingu   17.   peatükis   on   sätestatud   majanduskoostöö   ja   suutlikkuse   suurendamise  aluspõhimõtted ja tegevussuunised lepingu kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades. 

Samuti on selles VKEdele pühendatud 18. peatükk ja muid sätteid, mis on sellistele ettevõtjatele  kasulikud, näiteks ühtse üldsusele juurdepääsetava digiplatvormi loomine, mis annab teavet  selle   kohta,   kuidas   pääseda  mõlema   lepinguosalise   turgudele   ja   seal   tegutseda,   VKEde  kontaktpunktide loomine, äritegevuse digiteerimine jne.

Laiaulatusliku  majanduspartnerluslepingu   19.   peatükiga   edendatakse   selliste   läbipaistvate,  koordineeritud   ja   tõenduspõhiste   eeskirjade   kehtestamist,   milles   järgitakse   riigisiseseid  õigusakte,   toetatakse   avaliku   poliitika   eesmärke   ning   võetakse   arvesse   ettevõtjate   ja  sidusrühmade   huve. Eelkõige   peavad   lepinguosalised   avaldama   igal   aastal   peamiste  kavandatavate eeskirjade loetelu, milles selgitatakse nende eesmärki ja ajakava.

Laiaulatusliku   majanduspartnerluslepingu   20.   peatükk   suurendab   kaubandusega   seotud  reguleerimise  prognoositavust,  vastutust   ja  õiglust.  Tagades  õigeaegse  avaldamise,   avatud  juurdepääsu teabele, õiglased haldusmenetlused ja sõltumatud õiguskaitsevahendid, suurendab  see usaldust õigusraamistike vastu ja vähendab piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate ebakindlust.

• Lepingu allkirjastamine ja tekst

Lepingu tekst esitatakse nõukogule koos käesoleva ettepanekuga.

Vastavalt   aluslepingutele   tagab  komisjon   lepingule   allakirjutamise,   eeldusel   et   see  hiljem  sõlmitakse.

ET 10 ET

2026/0183 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget  2 ja artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjon   on   pidanud   Indoneesiaga   läbirääkimisi   laiaulatusliku  majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) üle. 

(2) Leping peaks tagama liidu ühise kaubanduspoliitika edendamise, luues laiaulatusliku  majanduspartnerluse Indoneesiaga. 

(3) Seetõttu tuleks leping allkirjastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: 

Artikkel 1

Käesolevaga  antakse   luba  allkirjastada  Euroopa  Liidu   ja   Indoneesia  vaheline   laiaulatuslik  majanduspartnerlusleping (edaspidi „leping“), tingimusel et kõnealune leping sõlmitakse.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel eesistuja

ET 11

ET

FINANTSSELGITUS „TULUD“ – EELARVE TULUDE POOLELE MÕJU AVALDAVATE ETTEPANEKUTE JAOKS

1. ETTEPANEKU NIMETUS

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku  majanduspartnerluslepingu allkirjastamise kohta

2. EELARVEREAD

Tulude eelarverida (peatükk/artikkel/punkt): 12. peatükk, artikkel 120

Asjaomaseks  aastaks eelarves  ette  nähtud summa:  (2026) 21 368 300 000 eurot.  Eelarve   on   kättesaadav   siin:  2026.   aasta   eelarveprojekt   -   TULUDE  KOONDARVESTUS

(ainult sihtotstarbeliste tulude puhul):

Tulud määratakse järgmisele kulude reale (peatükk/artikkel/punkt): 

3. FINANTSMÕJU

 Ettepanekul puudub finantsmõju

x  Ettepanek ei avalda finantsmõju kuludele, kuid sellel on finantsmõju tuludele.

 Ettepanekul on finantsmõju sihtotstarbelistele tuludele

Mõju on järgmine: 

(miljonites eurodes ühe komakohani)

Tulude eelarverida Mõju tuludele12 12 kuud Aasta 2027

Peatükk 12, artikkel 120 630 miljonit eurot Jõustumine eeldatavasti  2027. aasta esimesel  poolel

0

Olukord pärast meetme rakendamist

Tulude eelarverida [N+11] [N+12] [N+13] [N+14] [N+15]

Peatükk/artikkel/punkt  …

700 miljonit  eurot

700 miljonit  eurot

700 miljonit  eurot

700 miljonit  eurot

700 miljonit  eurot

1Aastasummade prognoos peab põhinema 5. punktis märgitud valemil või meetodil. Aastane summa makstakse  esimesel aastal üldjuhul ilma mahaarvamisteta ja mitte proportsionaalsel alusel.

2Märgitud   summad   on   tollimaksud   (brutosumma).   ELi   eelarvesse   laekuvatest   vastavatest   traditsioonilistest  omavahenditest tuleb maha arvata kogumiskulud (25 % jätavad liikmesriigid endale kuni 2027. aastani  (kaasa arvatud) ja hiljem 10 %, nagu on kavandatud dokumendis COM(2025)574).

ET 12

ET

(Ainult sihtotstarbelise tulu puhul, tingimusel et eelarverida on juba teada):

Kulude eelarverida3 Aasta N Aasta N+1

Peatükk/artikkel/punkt  …

Peatükk/artikkel/punkt  …

Kulude  eelarverida

[N+2] [N+3] [N+4] [N+5]

Peatükk/artikkel/ punkt …

Peatükk/artikkel/ punkt …

4. PETTUSEVASTASED MEETMED

5. MUUD MÄRKUSED

Ettepanek ei põhjusta täiendavaid kulusid ELi eelarvest (kulude poolel). 

Laiaulatuslikul majanduspartnerluslepingul on finantsmõju ELi eelarve tulude poolel. Pärast  laiaulatusliku   majanduspartnerluslepingu   täielikku   rakendamist   võib   saamata   jäävate  tollimaksude summa olla hinnanguliselt vahemikus 630–700 miljonit eurot aastas. See hinnang  põhineb   2042.   aastaks   vabakaubanduslepingu   puudumise   korral   prognoositud   keskmisel  impordil.

Oodata   on   kaudset   positiivset  mõju,  mis   seisneb   käibemaksu   ja   kogurahvatuluga   seotud  vahendite suurenemises.

3Kasutada ainult vajaduse korral.

1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu ning Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute kaitse lepingu allkirjastamise kohta

Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi nõukogu) otsuste eelnõude1 kohta, millega antakse vastavalt luba kirjutada alla Euroopa Liidu (EL) nimel Euroopa Liidu ja Indoneesia vaheline laiaulatuslik majanduspartnerlusleping (Comprehensive Economic Partnership Agreement) (edaspidi majanduspartnerlusleping või CEPA) ning Euroopa Liidu ja Indoneesia vaheline investeeringute kaitse leping (Investment Protection Agreement) (edaspidi investeeringute kaitse leping või IPA) (edaspidi ühiselt ka lepingud).

ELi ja Indoneesia vaheliste lepingute eesmärk on süvendada poolte kaubandus- ja investeerimissuhteid, parandada Euroopa Liidu ettevõtjate juurdepääsu Indoneesia turule ning luua läbipaistvam ja prognoositavam õiguslik raamistik kaubanduseks ja investeeringuteks. Lepingud toetavad ühtlasi Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete mitmekesistamist India ja Vaikse ookeani piirkonnas.

Nõukogu otsused on vajalikud ELi nimel lepingutele alla kirjutamiseks. Nõukogu otsused on plaanis vastu võtta 2026. aasta oktoobris toimuval nõukogu korralisel kohtumisel. Lepingute allakirjutamise kuupäev ja koht ei ole veel teada. Lepinguid käsitletakse ELi ainupädevuses olevate lepingutena.

Eesti seisukohad ja protokollilise otsuse eelnõu on koostanud Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna lauaülem Kätlin Joala ([email protected]). Dokumendid on üle vaadanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Päivi Margna ([email protected]). Valdkonna eest vastutav Välisministeeriumi asekantsler on välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik ([email protected]).

I. Sissejuhatus

Majanduspartnerluslepingu ja investeeringute kaitse lepingu peamine eesmärk on tõhustada ja tugevdada reeglitel põhinevat rahvusvahelist kaubandussüsteemi ning luua soodsamad tingimused ELi ja Indoneesia vahelise kaubanduse ja investeeringute arenguks. Lepingute sõlmimine Indoneesiaga kui Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) suurima majandusega väljendab ELi ja Indoneesia pühendumust avatud ja prognoositavale rahvusvahelisele kaubandusele ning toetab ELi eesmärki mitmekesistada kaubandussuhteid.

Läbirääkimised ASEAN-5 piirkonna riikidega2 algasid 23. aprillil 2007, mil nõukogu volitas Euroopa Liidu Komisjoni (edaspidi komisjon) alustama läbirääkimisi piirkondliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Komisjon teatas 8. mail 2009 läbirääkimiste peatamisest

1 COM(2026)341 ettepanek nõukogu otsuseks Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise lauaulatusliku majanduspartnerluslepingu allkirjastamise kohta ja COM(2026) 342 ettepanek nõukogu otsuseks Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute kaitse lepingu allkirjastamise kohta. 2 Indoneesia, Malaisia, Singapur, Tai ja Filipiinid.

2

ning alustas seejärel võimaluste kaardistamist kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks nimetatud ASEAN-5 riikidega eraldiseisvalt. 2013. aasta oktoobris laiendas nõukogu läbirääkimisjuhiste kohaldamisala, hõlmates ka investeeringute kaitset käsitlevaid sätteid.3 Praeguseks on ELil ASEAN-5 riikidest jõus vabakaubanduslepingud Singapuri ja Vietnamiga, mis jõustusid vastavalt 2019. aasta novembris ja 2020. aasta augustis.

13. juulil 2016 volitas nõukogu komisjoni alustama Indoneesiaga läbirääkimisi kahepoolse vabakaubanduslepingu, sh investeeringute kaitse lepingu sõlmimiseks. Ametlikud läbirääkimised algasid sama aasta 19. juulil. Läbirääkimiste alustamise üheks peamiseks ajendiks oli Indoneesia märkimisväärne majanduspotentsiaal, sealhulgas riigi suur siseturg ja tugev majanduskasvu väljavaade. Komisjoni hinnangu kohaselt oli Indoneesia majanduse väljavaated soodsad ning eeldati suuremat majanduslikku avatust, teenusesektori arengut ja makromajandusliku stabiilsuse tugevnemist. Samuti leiti, et ELi ja Indoneesia kaubandussuhete mitmekesistamiseks on märkimisväärne potentsiaal, kuna pooled ekspordivad valdavalt erinevaid kaupu ja teenuseid.

Pärast üheksa aastat kestnud läbirääkimisi ja 19 läbirääkimisvooru saavutasid Euroopa Komisjon ja Indoneesia 23. septembril 2025 kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt kaotatakse tollimaksud enam kui 98% tariifiridadest, mis katavad kaubanduse väärtuse alusel peaaegu kogu ELi ja Indoneesia vahelist kaubavahetuse. Neist ligikaudu 80% tariifiridadest liberaliseeritakse majanduspartnerluslepingu jõustumisel ning pärast viieaastast üleminekuperioodi hõlmab tollimaksude kaotamine ligikaudu 96% kahepoolse kaubavahetuse väärtusest. Lisaks lepiti kokku tehniliste kaubandustõkete vähendamises, et suurendada nõuete ja menetluste läbipaistvust ning prognoositavust ja hõlbustada ettevõtjate juurdepääsu turule.

Nõukogu otsuse eelnõu, mis puudutab investeeringute kaitse lepingut, materiaalõiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikkel 207 (lepingud, mis puudutavad liidu ühist kaubanduspoliitikat). Investeeringute kaitse leping ei sisalda sätteid kaudsete investeeringute ega riigi ja investori vaheliste vaidluste lahendamise kohta, mis Euroopa Kohtu arvamuse A-2/15 kohaselt on ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses.4

Arvestades, et majanduspartnerluslepingu peamised eesmärgid ja komponendid on ühine kaubanduspoliitika ja transpordi pakkumine, on majanduspartnerluslepingut puudutava nõukogu otsuse eelnõu materiaalõiguslikud alused ELTL artiklid 207 ja 91 ning artikli 100 lõige 2.

Menetlusõiguslik alus mõlema otsuse eelnõu puhul on ELTL artikli 218 lõige 5 (välislepingule allakirjutamine) koostoimes ELTL artikli 218 lõike 8 esimese lõiguga, milles on sätestatud kvalifitseeritud häälteenamuse nõue nõukogus.

3 Eesti toetas läbirääkimisi investeeringute kaitse teemal ASEAN riikidega vabakaubanduslepingute raames ning oli nõus mandaadi muutmisega vastavalt VV 17.10.2013 istungil ja Riigikogu väliskomisjoni 15.10.2013 istungil toetatud Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 18. oktoobri 2013. a istungil 4 Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamus 2017, C-2/15, EU:C:2017:376, mis on antud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 11 alusel ja milles käsitletakse Euroopa Liidu pädevust seoses Euroopa Liidu ja Singapuri vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimisega.

3

II. Nõukogu otsuste eelnõude sisu

2.1. Nõukogu otsuse eelnõu majanduspartnerluslepingu kohta

Komisjoni ettepanek nõukogu otsuse kohta on õigusakti eelnõu, millega tehakse ettepanek anda luba ELi ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu allakirjutamiseks.

Majanduspartnerluslepingut puudutav nõukogu otsuse eelnõu koosneb kahest artiklist ja kuuest lisast (lisa 2 on omakorda jagatud viieks erinevaks osaks).

Nõukogu otsuse eelnõu artiklis 1 kiidetakse ELi nimel heaks Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatuslik majanduspartnerluslepingu allakirjutamine, tingimusel et nimetatud leping hiljem sõlmitakse.

Nõukogu otsuse eelnõu artikli 2 kohaselt jõustub otsus selle vastuvõtmise päeval.

Nõukogu otsuse eelnõu lahutamatud osad on lisad 1–6. Lisa 1 sisaldab lepingu teksti. Lisa 2 koosneb viiest alamdokumendist, mis käsitlevad tollimaksude kaotamist, sealhulgas Euroopa Liidu ja Indoneesia tariifikavasid. Lisa 3 sisaldab sissejuhatavaid märkusi päritolureeglite loetelu kohta. Lisa 4 sisaldab piiriülese teenuste osutamise kohustuste kava. Lisa 5 sisaldab Euroopa Liidu riigihangete turulepääsu kava. Lisa 6 sisaldab haldusabi tolliküsimustes.

2.1.1. ELi ja Indoneesia laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu sisu

CEPA on laiaulatuslik ja vastastikku kasulik leping, mille eesmärk on suurendada kaubandust ja investeeringuid, toetada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ning muuta tarneahelad vastupidavamaks. Majanduspartnerlusleping tugevdab ka koostööd kriitiliste toorainete valdkonnas, mis on mõlema lepinguosalise strateegiliste huvide ja tööstuse konkurentsivõime seisukohalt olulised. Majanduspartnerlusleping hõlmab kaubandusega seotud valdkondi, nagu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, kaubanduse lihtsustamine, tehnilised kaubandustõkked, intellektuaalomandi kaitse, konkurents, subsiidiumid, riigi osalusega ettevõtted, läbipaistvus ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi VKEd). Lisaks sisaldab majanduspartnerlusleping tugevat kaubanduse ja kestliku arengu peatükki, mis hõlmab töö-, keskkonna- ja kliimakohustusi ning tunnustab Pariisi kokkulepet5 partnerluse olulise osana.

Kaubandussuhted: Majanduspartnerluslepinguga kehtestatakse impordi- ja ekspordipiiranguid käsitlevad reeglid, mille eesmärk on muuta EL ja Indoneesia vaheline kaubanduskeskkond läbipaistvamaks ja prognoositavamaks ning hõlbustada ettevõtjate juurdepääsu teise lepinguosalise turule. Indoneesia kohustub menetlema EList pärit kaupade impordilitsentsitaotlusi üldjuhul 30 päeva jooksul. Impordilitsentse kasutatakse viisil, mis välistab üldjuhul nende kasutamise koguseliste impordipiirangute kehtestamiseks. Ekspordimaksude ja muude ekspordipiirangute puhul säilitab Indoneesia teatava paindlikkuse oma arengueesmärkide saavutamiseks. Samal ajal suurendab majanduspartnerlusleping ELi ettevõtjate jaoks Indoneesiast pärit tooraine eksporditingimuste prognoositavust. See aitab

5 Paris Agreement, Paris, 12 December 2015, United Nations Treaty Series, Vol. 3156, p. 79.

4

suurendada tarneahelate stabiilsust ning toetab Euroopa Liidu ettevõtjate juurdepääsu olulistele tootmissisenditele.

Päritolureeglid: CEPAga kehtestatakse päritolureeglid, mille alusel kohaldatakse majanduspartnerluslepingus ette nähtud tariifseid soodustusi kaupadele, mis pärinevad EList või Indoneesiast ja vastavad majanduspartnerluslepingus sätestatud päritolunõuetele. Päritolureeglite eesmärk on tagada, et tariifsed soodustused kohaldatakse eelkõige EL ja Indoneesias toodetud või piisavalt töödeldud kaupadele.

Päritolu tõendamisel kasutatakse ettevõtja koostatud päritolukinnitust, mis lihtsustab tariifsete soodustuste kasutamist. Päritolu kontrollimisel teevad koostööd importija ja asjaomased tolliasutused ning vajaduse korral toimub täiendav halduskoostöö EL ja Indoneesia tolliasutuste vahel.

Tolli ja kaubanduse lihtsustamine: CEPA eesmärk on lihtsustada EL ja Indoneesia vahelist kaubandust, muutes tolliprotseduurid kiiremaks ja sujuvamaks ning tagades samal ajal tõhusam kontrolli ja impordiriigi nõuete järgimise. Tolliprotseduuride puhul lähtutakse WTO kaubanduse lihtsustamise lepingus6 kokku lepitud põhimõtetest ning majanduspartnerluslepinguga täiendatakse neid valdkondi, kus on võimalik kaubandust veelgi hõlbustada.

Majanduspartnerlusleping suurendab tollialast läbipaistvust ja parandab ettevõtjate juurdepääsu teabele, sealhulgas tariifide, kaupade klassifitseerimise ja tolliväärtuse määramise kohta. Samuti nähakse ette ettevõtjatega konsulteerimine enne oluliste tollialaste õigusaktide ja menetluste muutmist. Lisaks tugevdatakse ELi ja Indoneesia tolliasutuste koostööd ja teabevahetust, et muuta tollikontroll tõhusamaks ning hõlbustada kaupade importi, eksporti ja transiiti.

Kaubanduse kaitsemeetmed: Majanduspartnerlusleping kinnitab ELi ja Indoneesia õigust kohaldada Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi WTO) eeskirjade kohaseid kaubanduse kaitsevahendeid, sealhulgas dumpinguvastaseid ja subsiidiumivastaseid meetmeid ning üldisi kaitsemeetmeid. Lisaks nähakse ette meetmed kaubanduse kaitsevahenditest kõrvalehoidumise ennetamiseks ning Euroopa Liidu ja Indoneesia koostööks ja kogemuste vahetamiseks antud valdkonnas. Lisaks kehtestatakse kahepoolne kaitsemehhanism, mille alusel võib EL või Indoneesia ajutiselt kohaldada kaitsemeedet juhul, kui majanduspartnerluslepingu kohaselt vähendatud või kaotatud tollimaksude tõttu suureneb lepinguosalise päritolu kaupade import sellisel määral, et see põhjustab või ähvardab põhjustada tõsist kahju samasuguseid või otseselt konkureerivaid kaupu tootvale kodumaisele tööstusele.

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed (SPS-meetmed): Majanduspartnerluslepinguga reguleeritakse sanitaar- ja fütosanitaarküsimusi, mis hõlmavad toiduohutust ning loomade ja taimede tervise kaitset. Majanduspartnerlusleping kinnitab ELi õigust kehtestada ja kohaldada

6 World Trade Organization, Agreement on Trade Facilitation (Trade Facilitation Agreement, TFA), 7 December 2013.

5

oma SPS-meetmeid nii kodumaistele kui ka imporditud toodetele ning lähtub WTO SPS- lepingus7 sätestatud põhimõtetest.

EL ja Indoneesia tugevdavad koostööd SPS-meetmete rakendamisel, et parandada läbipaistvust ja teabevahetust ning tagada kiire reageerimine põllumajandus- ja kalandustoodetega seotud ohtudele ja hädaolukordadele. Koostöö hõlmab muu hulgas tehnilisi konsultatsioone, ametlikku kontrolli ja sertifitseerimist ning piiril tehtavat impordikontrolli.

Tehnilised kaubandustõkked (TBT): Majanduspartnerluslepinguga vähendatakse ELi ja Indoneesia vahelisi tehnilisi ja regulatiivseid kaubandustõkkeid ning parandatakse turulepääsu läbipaistvust ja prognoositavust. Indoneesia tunnustab teatavates valdkondades, sealhulgas elektroonika-, masina- ja energiatõhusate toodete puhul, ELis akrediteeritud asutuste väljastatud sertifikaate ja katsearuandeid, vähendades seeläbi dubleeriva testimise ja sertifitseerimise vajadust.

Majanduspartnerluslepinguga lihtsustatakse ka märgistamisnõudeid ning suurendatakse regulatiivset läbipaistvust. Uute tehniliste eeskirjade puhul nähakse ette vähemalt 60-päevane avalik konsultatsiooniperiood ning piisav aeg uute nõuetega kohanemiseks. Samuti soodustatakse rahvusvaheliste standardite, sealhulgas Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) standardite kasutamis standardite kasutamist ning tugevdatakse turujärelevalve ja tooteohutuse alast koostööd ja teabevahetust.

Autotööstuses vähendab majanduspartnerlusleping eraldi dubleeriva testimise ja sertifitseerimise vajadust. Indoneesia tunnustab ELis väljastatud Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) tüübikinnitusi ning rakendab järk-järgult UNECE standarditel põhinevaid tehnilisi nõudeid. See lihtsustab muu hulgas elektrisõidukite, täiustatud ohutussüsteemide ja digitaalsete autotehnoloogiate turulepääsu ning loob Euroopa Liidu tootjatele Indoneesia turul prognoositavama regulatiivse keskkonna.

Kapitali liikumine: Majanduspartnerluslepinguga tagatakse ELi ja Indoneesia vahel liberaliseeritud tehingutega seotud rahaliste vahendite vaba liikumine. See hõlmab eelkõige investeeringutega seotud kapitaliülekandeid, kaupade ja teenuste eest tehtavaid makseid ning muid investeeringute tegemiseks ja haldamiseks vajalikke finantstehinguid.

Lepinguosalised säilitavad õiguse kohaldada oma õigus- ja regulatiivset raamistikku, sealhulgas pankroti- ja väärtpaberivaldkonnas. Kapitali vaba liikumise reeglid toetavad majanduspartnerluslepinguga liberaliseeritud kaubanduse ja investeeringute praktilist toimimist.

Digikaubandus: Majanduspartnerluslepinguga kehtestatakse digikaubandust käsitlevad reeglid, mille eesmärk on hõlbustada digitaalset kaubandust ja tagada selleks prognoositav regulatiivne keskkond. Majanduspartnerluslepinguga toetatakse andmete piiriülest liikumist ning piiratakse põhjendamatuid andmete lokaliseerimise nõudeid, säilitades samal ajal

7 Agreement on the Application of Sanitary and Phytosanitary Measures, Annex 1A to the Marrakesh Agreement Establishing the World Trade Organization, 15 April 1994.

6

lepinguosalise õiguse kaitsta isikuandmeid ja eraelu ning kujundada oma regulatiivset raamistikku.

Elektroonilistele edastustele ei kehtestata tollimakse ning tunnustatakse elektrooniliste lepingute, autentimismeetodite ja usaldusteenuste õiguslikku kehtivust. Samuti tugevdatakse tarbijakaitset digikeskkonnas, sealhulgas kaitset petturlike ja eksitavate veebipraktikate ning soovimatute otseturundussõnumite eest, ning soodustatakse asjaomaste asutuste koostööd.

Majanduspartnerluslepinguga kaitstakse innovatsiooni ja ausat konkurentsi, piirates lähtekoodi sunniviisilist üleandmist või avalikustamist, välja arvatud põhjendatud regulatiivsetel, järelevalve- või konkurentsieesmärkidel. Lisaks edendatakse küberturvalisuse alast koostööd ning digiregulatsiooni ja -standardite ühtlustamist. Eraldi tähelepanu pööratakse VKEde toetamisele ja nende osalemise hõlbustamisele digikaubanduses.

Riigihanked: Majanduspartnerluslepinguga kehtestatakse riigihangete läbipaistvust, õiglast kohtlemist ja mittediskrimineerimist tagavad reeglid. Hanketeated avaldatakse majanduspartnerluslepingu jõustumisest alates ühtse elektroonilise portaali kaudu, mis parandab ettevõtjate juurdepääsu hankevõimalustele.

Majanduspartnerluslepinguga tagatakse ELi ettevõtjatele Indoneesias ja Indoneesia ettevõtjatele ELis võrdne kohtlemine ning välistatakse diskrimineerimine ettevõtja asukoha alusel. Euroopa Liidu ettevõtjatele tagatakse võrdne juurdepääs ka Indoneesias korraldatavatele hangetele, mida rahastatakse ELi toetuste, laenude või muude rahastamisvahendite kaudu. Riigihangete turulepääsu ulatuse läbivaatamine toimub viie aasta jooksul pärast majanduspartnerluslepingu jõustumist.

Konkurents, subsiidiumid ja riigi osalusega ettevõtted (SOEd): Majanduspartnerluslepinguga kehtestatakse reeglid konkurentsitingimuste läbipaistvuse suurendamiseks ja konkurentsimoonutuste vähendamiseks ELi ja Indoneesia vahelises kaubanduses. Lepinguosalised kohustuvad tagama tõhusate konkurentsieeskirjade kohaldamise ning konkurentsiasutuste sõltumatu ja läbipaistva tegevuse ning tegema konkurentsiküsimustes koostööd.

Subsiidiume käsitlevate sätetega suurendatakse läbipaistvust ja nähakse ette teabevahetus juhul, kui subsiidiumid võivad mõjutada kahepoolset kaubandust. Riigi osalusega ettevõtete puhul nähakse ette nende tegevuse korraldamine turutingimustel ning teise lepinguosalise ettevõtjate mittediskrimineeriv kohtlemine. Majanduspartnerluslepinguga nähakse ette ka järelevalve- ja läbivaatamismehhanismid, mis võimaldavad sätteid vajaduse korral edasi arendada.

Energia ja toormed: Majanduspartnerluslepingu ja investeeringute kaitse lepinguga parandatakse ELi ja Indoneesia vahelise energia- ja toorainekaubanduse tingimusi ning suurendatakse energia- ja toorainesektori investeerimiskeskkonna läbipaistvust ja prognoositavust. Sätted käsitlevad muu hulgas ekspordipiiranguid, riiklikku hinnaregulatsiooni ning energia- ja toorainesektori investeeringute tegemise tingimusi. Samuti hõlbustatakse säästva energia, taastuvenergia ja energiatõhusate toodete kaubandust ning nähakse ette ELi ja Indoneesia koostööd energiaülemineku, taastuvkütuste ja kriitiliste toorainete valdkonnas.

7

Intellektuaalomandi õigused: Majanduspartnerluslepinguga tugevdatakse intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist ELi ja Indoneesia vahelises kaubanduses. Majanduspartnerlusleping sisaldab WTO TRIPS-lepingust8 kaugemale ulatuvaid kohustusi muu hulgas autoriõiguste, kaubamärkide, geograafiliste tähiste, patentide ja ärisaladuste kaitse valdkonnas. Lisaks sätestatakse intellektuaalomandi õiguste jõustamise menetlused ja õiguskaitsevahendid.

Geograafilised tähised: Majanduspartnerluslepinguga tagatakse 221 ELi ja 72 Indoneesia geograafilise tähise otsene kaitse, mis aitab vältida kaitstud nimetuste väärkasutamist ja toodete jäljendamist. Geograafiliste tähiste kaitse aitab säilitada tootjate mainet ning toodete majanduslikku väärtust ja toetab kõrge lisandväärtusega põllumajandus- ja toidutoodete eksporti. Euroopa Liidu kaitstud geograafiliste tähiste hulka kuuluvad muu hulgas Feta, Camembert de Normandie, Aceto Balsamico di Modena ja Gouda Holland.

Kaubandus ning jätkusuutlik majanduskasv ja areng: Majanduspartnerluslepinguga edendatakse kaubandussuhete kestlikkust, nähes ette keskkonnakaitse, kliimamuutustega seotud eesmärkide, tööõiguse ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete arvestamise kaubandussuhetes. EL ja Indoneesia teevad koostööd ja peavad dialoogi kaubandusega seotud keskkonna- ja kliimaküsimustes ning kohustuvad hoiduma keskkonna- ja tööõigusnormide nõrgendamisest kaubanduse või investeeringute edendamise eesmärgil.

Lisaks sisaldab majanduspartnerlusleping palmiõli protokolli, millega toetatakse kestlikult toodetud palmiõli kaubandust ning nähakse ette koostöö palmiõli tootmise kestlikkuse parandamiseks.

Kestlikud toidusüsteemid (SFS): Majanduspartnerluslepinguga luuakse ELi ja Indoneesia koostööraamistik kestlike, kaasavate, tervislike ja vastupidavate toidusüsteemide arendamiseks. Koostöö eesmärk on toetada üleminekut kestlikumale toidutootmisele ja -tarbimisele ning edendada teadmiste ja heade tavade vahetamist selles valdkonnas.

Majanduskoostöö ja suutlikkuse suurendamine: Majanduspartnerluslepinguga sätestatakse majanduskoostöö ja suutlikkuse suurendamise põhimõtted ning rakendussuunised lepingu kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades. Koostöö tugineb EL ja Indoneesia partnerlus- ja koostöölepinguga loodud üldisele koostööraamistikule.

Hea õigusloome tava: Majanduspartnerluslepinguga edendatakse läbipaistvat, koordineeritud ja tõenduspõhist regulatiivset lähenemist, võttes arvesse regulatsioonide võimalikku mõju kaubandusele ja investeeringutele. Selleks suurendatakse regulatiivse protsessi läbipaistvust, sealhulgas kavandatavate regulatsioonide kohta teabe avaldamise ja nende mõju hindamise kaudu, ning nähakse ette kehtivate regulatsioonide läbivaatamine nende tõhususe parandamiseks ja põhjendamatu halduskoormuse vähendamiseks. Lepinguosalised vahetavad regulatiivse juhtimise parimaid tavasid ja kogemusi.

8 Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS-leping), Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu lisa 1C, Marrakeš, 15. aprill 1994.

8

Läbipaistvus: Majanduspartnerluslepinguga suurendatakse regulatiivse keskkonna ja haldusmenetluste läbipaistvust, et muuta kaubandus- ja investeerimiskeskkond prognoositavamaks ning vähendada ettevõtjate, sealhulgas VKEde, regulatiivset ebakindlust. Selleks parandatakse juurdepääsu teabele, nähakse ette võimalus esitada seisukohti ning tagatakse haldusotsuste sõltumatu läbivaatamise võimalus.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd): Majanduspartnerluslepinguga parandatakse VKEde juurdepääsu teabele majanduspartnerluslepingu võimaluste ja Indoneesia turu kohta. Selleks nähakse ette VKEde kontaktpunktid ning digitaalsed teabevahetuse võimalused, mis aitavad ettevõtjatel majanduspartnerluslepingust tulenevaid võimalusi paremini kasutada.

Kahepoolne dialoogimehhanism: Majanduspartnerluslepinguga luuakse mehhanism ELi ja Indoneesia regulatiivsete raamistike kohta teabe vahetamiseks ja koostööks. Selle eesmärk on suurendada regulatiivset läbipaistvust ja prognoositavust ning hõlbustada kaubandust ja investeeringuid.

Vaidluste lahendamine: Majanduspartnerluslepinguga luuakse raamistik ELi ja Indoneesia vaheliste majanduspartnerluslepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks. Menetlus põhineb WTO vaidluste lahendamise süsteemi põhimõtetel ning näeb ette sõltumatute ekspertide kaasamise, kindlad menetlusreeglid ja tähtajad ning menetluse läbipaistvuse. Kui üks lepinguosaline ei täida vahekohtu otsust, on teisel lepinguosalisel majanduspartnerluslepingus sätestatud tingimustel võimalik kohaldada ajutisi meetmeid.

2.2. Nõukogu otsuse eelnõu investeeringute kaitse lepingu kohta

Komisjoni ettepanek nõukogu otsuse kohta on õigusakti eelnõu, millega tehakse ettepanek anda luba ELi ja Indoneesia vahelise investeeringute kaitse lepingu allakirjutamiseks9.

Investeeringute kaitse lepingut puudutav nõukogu otsuse eelnõu koosneb kahest artiklist ja kahest lisast.

Nõukogu otsuse eelnõu artiklis 1 kiidetakse ELi nimel heaks Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise vaheline investeeringute kaitse lepingu allakirjutamine, tingimusel et nimetatud investeeringute kaitse leping hiljem sõlmitakse.

Nõukogu otsuse eelnõu artikli 2 kohaselt jõustub otsus selle vastuvõtmise päeval.

Nõukogu otsuse eelnõu lahutamatud osad on lisad 1 ja 2. Lisa 1 sisaldab lepingu teksti. Lisa 2 sisaldab sundvõõrandamise selgitavat käsitlust.

2.2.1. ELi- Indoneesia investeeringute kaitse lepingu sisu

9 COM(2026) 342 ettepanek nõukogu otsuseks Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute kaitse lepingu allkirjastamise kohta Euroopa Liidu nimel. Samuti esitas komisjon osana paketist COM(2026) 343 ettepaneku nõukogu otsuseks Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute kaitse lepingu sõlmimise koht Euroopa Liidu nimel.

9

Investeeringute kaitse lepinguga luuakse õigusraamistik ELi ja Indoneesia territooriumil tegutsevate investorite ning nende investeeringute kaitseks, säilitades tasakaalu investeeringute kaitse ja lepinguosaliste õiguse vahel reguleerida avalikes huvides. Investeeringute kaitse leping kajastab ELi reformitud lähenemisviisi investeeringute kaitsele ning kinnitab lepinguosaliste õigust kujundada oma õigus- ja regulatiivset raamistikku.

Investeeringute kaitse lepingus sätestatakse investorite ja investeeringute kaitse põhimõtted, sealhulgas diskrimineerimise keeld, õiglane ja võrdne kohtlemine, kaitse ebaseadusliku sundvõõrandamise eest ning kapitali ja rahaliste vahendite ülekandmise põhimõtted. Õiglase ja võrdse kohtlemise standardi rikkumise alused on täpsustatud, suurendades õiguskindlust ja vähendades sätete ebamäärase tõlgendamise võimalust.

Investeeringute kaitse lepinguga nähakse ette lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismid. Erinevalt traditsioonilistest sarnastest lepingutest ei sisalda investeeringute kaitse leping investori ja riigi vahelise vaidluste lahendamise mehhanismi ning selle kohaldamisala ei hõlma portfelliinvesteeringuid. Investeeringute kaitse leping keskendub otseste välisinvesteeringute kaitsele ning säilitab lepinguosaliste õiguse reguleerida avalikes huvides.

III. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Lepingute mõju Eesti majandusele on eeldatavalt positiivne, kuid tervikuna piiratud ulatusega. Eesti ja Indoneesia vaheline kaubavahetus on praegu tagasihoidlik ning seetõttu ei ole oodata märkimisväärset mõju Eesti sisemajanduse koguproduktile, üldisele hinnatasemele ega tööhõivele. Samas võivad lepingud parandada üksikute Eesti ettevõtjate turulepääsu võimalusi Indoneesias ning toetada Eesti ettevõtjate osalemist ELi tarneahelates. Lepingu olulisem mõju Eestile võib avalduda teenuste ja digikaubanduse valdkonnas, eelkõige piiriüleste andmevoogude hõlbustamise ja digiteenuste ettevõtjate turulepääsu parandamise kaudu.

ELi eksport Indoneesiasse suureneb hinnanguliselt 6,4 miljardi euro võrra ning Indoneesia eksport ELi ligikaudu 2,6 miljardi euro võrra. Geopoliitiliselt tugevdavad CEPA ja IPA ELi suhteid ühe strateegiliselt olulisima ASEANi riigi ja Indo-Vaikse piirkonna võtmepartneriga, suurendades ELi majanduslikku ja poliitilist kohaolu piirkonnas ning toetades reeglitel põhineva rahvusvahelise majanduskorra hoidmist.

3.1. Eesti ja Indoneesia majandussuhted

Indoneesia on suuruselt 77. Eesti ekspordipartner. 2025. aastal Indoneesiasse eksporditud kaupade väärtus oli 4,9 miljonit eurot ja Indoneesiast imporditud kaupade väärtus oli 33,7 miljonit eurot, mille tõttu oli kaubavahetuse puudujääk 28,8 miljonit eurot.

Eksport

Eesti kaupade ja teenuste kogueksport Indoneesiasse moodustas 2025. aastal 13,6 miljonit eurot. 2023. aastal toimus väga suur hüpe 47,1 miljoni euroni, mis on selgelt vaadeldava perioodi (2021-2025. aastad) tipp. Kuid üldjoontes on kogueksport Indoneesiasse tagasihoidlik.

10

Kaupade ekspordi maht oli 2025. aastal 4,9 miljonit eurot ja tegi Indoneesiast 77. ekspordipartneri Eestile. Aastaga on eksport teinud suure languse ehk –57%. Languse taga oli eelkõige masinate ja seadmete ekspordi vähenemine, mis näitab, et üksikud suuremahulised tehingud mõjutavad oluliselt kogunäitajaid.

Teenuste eksport on aastaga aga kasvanud (58%) ja tegi Indoneesiast Eesti 66. teenuste ekspordipartneri. Peamiselt koosnes teenuste eksport telekommunikatsiooni-, arvuti ja infoteenustest (3,3 mln eurot), transporditeenustest (2,1 mln eurot) ning reisiteenustest (1,5 mln eurot).

Eesti eksport Indoneesiasse aastatel 2021 - 2025:

Kaupade eksport, mln eurot Teenuste eksport, mln eurot Kaubad + teenused

2021 5,5 8,6 14,1

2022 3,7 10,1 13,8

2023 25,1 22,0 47,1

2024 11,4 5,5 16,9

2025 4,9 8,7 13,6

(allikas: Statistikaamet)

2025. aastal eksportis Indoneesiasse 28 Eesti ettevõtet. Nendest suurimad olid Ookeani Konteinervedude Osaühing (Laondus ja veondust abistavad tegevusalad), SIARVIK OÜ (Jaekaubandus), Osaühing Rantelon (Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine), Rapturecamps OÜ (Reklaamindus, turu-uuringud ja suhtekorraldus), F.B.EST OÜ (Hulgikaubandus), WIRE SALAD OÜ (Rentimine ja kasutusrent).

Import

Kaupade ja teenuste koguimport moodustas 2025. aastal 49,0 miljonit eurot, mis on 24% vähem, kui varasemal aastal. Enamuse impordist moodustasid kaubad.

Kaupade impordi maht oli 33,7 miljonit eurot (41. koht) ning on aastaga kahanenud 40%. Peamise languse on teinud keemiatööstuse toodete import. Üle poole impordist moodustasid metall ja metalltooted (69%).

Teenuste import oli 2025. aastal 15,3 miljonit eurot (54. koht) ning on aastaga kahanenud 39%. Teenuste impordi peamiseks vedajaks olid reisiteenused mahuga 8,3 miljonit eurot ja transporditeenused mahuga 4,5 miljonit eurot.

Eesti import Indoneesiast aastatel 2021 - 2025:

Kaupade import, mln eurot Teenuste import, mln eurot Kaubad + teenused

11

2021 11,1 2,3 13,4

2022 17,4 3,6 21,0

2023 10,4 5,8 16,2

2024 53,8 11,0 64,8

2025 33,7 15,3 49,0

(allikas: Statistikaamet)

Otseinvesteeringud

Indoneesia otseinvesteeringute maht Eestisse (seisuga 31. märts 2026) on kolm miljonit eurot. Investeeringud jagunevad kümne tegevusala vahel. Eesti otseinvesteeringud Indoneesiasse on 12 miljonit eurot. Investeeringuid on tehtud hulgi- ja jaekaubandusse ning kinnisvarasse.

E-residendid

16. juuli 2026. aasta seisuga on Eestil 224 Indoneesia kodanikust e-residenti ja neist 44 on registreerinud oma ettevõtte Eestis.

3.2. Mõju majandusele ja väliskaubandusele

Euroopa Komisjoni koostatud arvutusliku üldise tasakaalu mudeli (CGE-mudeli) simulatsiooni kohaselt avaldab CEPA positiivset mõju nii ELi kui ka Indoneesia majandusele. Suhteline mõju on suurem Indoneesiale, kuna selle majandus on väiksem ning parem juurdepääs ELI turule omab suuremat majanduslikku tähtsust.

Mudeli hinnangu kohaselt suureneb Euroopa Liidu SKP ligikaudu 16,1 miljardi euro võrra (0,01%), samal ajal kui Indoneesia SKP kasvab ligikaudu 26,8 miljardi euro võrra (0,13%). ELi eksport Indoneesiasse suureneb hinnanguliselt 6,4 miljardi euro võrra ning Indoneesia eksport ELi ligikaudu 2,6 miljardi euro võrra.

ELi ekspordikasv koondub peamiselt töötlevasse tööstusse. Suurimat kasvu prognoositakse masinate, mootorsõidukite, metallide, kemikaalide, raua- ja terasetoodete ning elektriseadmete ekspordis. See tuleneb eelkõige Indoneesia tollitariifide vähenemisest tööstustoodetele ning regulatiivse keskkonna paranemisest, sealhulgas tehniliste kaubandustõkete vähendamisest. Indoneesia ekspordikasv ELi keskendub eelkõige sektoritele, kus riigil on konkurentsieelis, nagu rõiva- ja nahatööstus, taimeõlid ning muud toiduained. Indoneesia põllumajandusliku toidutööstuse eksport ELi suureneb hinnanguliselt 721 miljoni euro võrra.

Tootmisele avalduv mõju on ELis üldiselt positiivne ning kasv koondub eelkõige kõrgema lisandväärtusega töötlevasse tööstusse ja sellega seotud teenustesse. Samal ajal võib suurenenud konkurents vähendada tootmismahtu mõnes importkonkureerivas sektoris, sealhulgas arvutite, nahatoodete, transpordivahendite ja rõivaste tootmises ning mõõdukal määral ka taimeõlide sektoris. Indoneesias prognoositakse tootmise kasvu eelkõige

12

tööjõumahukas töötlevas tööstuses, põllumajanduslikus toidutootmises ja teenustes. Suurimat kasvu oodatakse äriklienditeenustes, rõiva- ja nahatööstuses ning transporditeenustes, samal ajal kui mõnes kapitalimahukamas sektoris, näiteks mootorsõidukite, masinate ja kemikaalide tootmises, võib konkurentsisurve suureneda.

Kokkuvõttes näitab simulatsioon, et CEPA aitab suurendada ELi ja Indoneesia vahelist kaubandust ning loob eeldused majandusliku kasu tekkimiseks mõlemale lepinguosalisele. ELi peamine kasu tuleneb tööstuskaupade ekspordivõimaluste paranemisest, samas kui Indoneesia suhteline majanduslik kasu on suurem tänu paremale juurdepääsule ELi turule. Samal ajal kaasneb majanduspartnerluslepingu rakendamisega sektoritevaheline kohanemine, eelkõige importkonkureerivates sektorites.

CEPA ja IPA jõustumisel kaotatakse ELi ja Indoneesia vahel tollimaksud enam kui 98%-lt tariifiridadest, mis hõlmavad peaaegu kogu kahepoolse kaubavahetuse väärtuse. Ligikaudu 80% tariifiridadest liberaliseeritakse majanduspartnerluslepingu jõustumisel ning viieaastase üleminekuperioodi jooksul suureneb tollimaksuvabade tariifiridade osakaal 96%-ni. Lisaks vähendab majanduspartnerlusleping mittetariifseid kaubandustõkkeid, sealhulgas teatavaid impordipiiranguid, impordilitsentsimise nõudeid ja kohaliku sisendi kasutamise kohustusi.

Lepingute mõju Eesti majandusele on eeldatavalt positiivne, kuid tervikuna piiratud ulatusega.

Eesti ja Indoneesia vaheline kaubavahetus on praegu tagasihoidlik ning seetõttu ei ole oodata märkimisväärset mõju Eesti sisemajanduse koguproduktile, üldisele hinnatasemele ega tööhõivele.

Turu avamine ja eelnevalt nimetatud kaubandustõkete vähendamine võivad parandada Eesti ettevõtjate võimalusi eksportida Indoneesiasse eelkõige masinaid ja elektriseadmeid, elektroonikatooteid, puidu- ja paberitooteid, töödeldud toiduaineid ning keskkonna- ja energiatehnoloogia lahendusi. Positiivne mõju võib avalduda ka Eesti ettevõtjate osalemise kaudu Euroopa Liidu sisestes tarneahelates. Samas sõltub Eesti ettevõtjate tegelik kasu nende võimest katta kaugele turule sisenemisega seotud transpordi-, sertifitseerimis-, turundus- ja õigusabikulud. Seetõttu võib lepingute mõju riigi majandusele jääda tagasihoidlikuks, kuid olla oluline üksikute eksportivate ettevõtjate jaoks.

Indoneesiast pärineva impordi suurenemine võib suurendada kaubavalikut ning avaldada mõõdukat hinnasurvet teatavatele tarbekaupadele ja tootmissisenditele. Samal ajal võib suureneda konkurents Eesti tekstiili-, rõiva-, jalatsi- ja toiduainetööstuse teatavatele ettevõtetele. Arvestades Indoneesiast pärineva impordi praegust tagasihoidlikku osakaalu Eesti turul, on negatiivne mõju eeldatavalt piiratud ning koondub üksikutesse ettevõtetesse või tooterühmadesse.

Eesti ravimiturule ei ole lepingutel eeldatavalt otsest mõju. Ravimite ja meditsiiniseadmete tootjate arv Eestis on väike ning Ravimiameti andmetel ei eksporditud 2025. aastal Eestist Indoneesiasse ravimeid.

13

Geograafiliste tähiste kaitse valdkonnas on majanduspartnerluslepingu mõju Eestile vahetult piiratud. CEPA alusel kaitstavate geograafiliste tähiste nimekirjas ei ole Eesti geograafilisi tähiseid nagu KGT Estonian Vodka. Nimekiri koostati 2017. aastal, mil Eestil veel ELis registreeritud kaitstud geograafilisi tähiseid ei olnud. Läbirääkimiste praeguses etapis ei ole võimalik nimekirja uusi geograafilisi tähiseid lisada. Samas võimaldab majanduspartnerluslepingu rakendamise käigus toimuv nimekirjade ajakohastamine tulevikus Eesti geograafiliste tähiste lisamist.

Põllumajanduse ja toidusektori vaates mõjutab CEPA Eesti puhul tõenäoliselt rohkem importi kui eksporti. Tollimaksude vähendamine võib suurendada Indoneesia päritolu palmiõli, kakaotoodete, vürtside ning muude troopiliste põllumajandustoodete ja toorainete konkurentsivõimet ELi siseturul ning seeläbi ka Eestis. Eesti põllumajandus- ja toidutoodete ekspordipotentsiaal Indoneesia turule on seevastu lähiaastatel eeldatavalt tagasihoidlik.

Kokkuvõttes on lepingute vahetu mõju Eesti põllumajandus- ja toidusektorile eeldatavalt mõõdukas. Pikemas perspektiivis võivad lepingud siiski parandada Eesti ettevõtjate võimalusi siseneda Indoneesia turule ning osaleda ELi ekspordi- ja tarneahelates. Samal ajal võib ELi siseturul mõnevõrra suureneda konkurents troopiliste põllumajandustoodete segmendis.

3.3. Mõju ettevõtlusele ja väikese ning keskmise suurusega ettevõtjatele

Mõju ettevõtluskeskkonnale on eeldatavalt positiivne. Majanduspartnerlusleping suurendab kaubanduse reeglite läbipaistvust ja prognoositavust, lihtsustab tollimenetlusi ning parandab ettevõtjate juurdepääsu teabele Indoneesia turule sisenemise tingimuste kohta. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks vähenevad eelduslikult tehingukulud, kuid geograafilisest kaugusest, turu eripäradest ja sertifitseerimisnõuetest tulenevad takistused jäävad alles. Tariifsete soodustuste kasutamine eeldab päritolureeglite täitmist, mis võib mõnevõrra suurendada ettevõtjate halduskoormust.

3.4. Mõju teenustele ja digimajandusele

Lepingute suhteliselt olulisem mõju võib avalduda teenuste ja digikaubanduse valdkonnas. Majanduspartnerlusleping hõlbustab piiriüleseid andmevooge, piirab põhjendamatuid andmete lokaliseerimise nõudeid ning toetab elektroonilist kaubandust. See võib parandada Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT), küberturvalisuse, finantstehnoloogia ja muude digiteenuste ettevõtjate võimalusi Indoneesia turul.

3.5. Mõju investeeringutele

Investeeringutele avalduv mõju on eeldatavasti tagasihoidlik, kuid positiivne. Lepingud parandavad investeerimistingimusi muuhulgas taastuvenergia ja IKT sektoris ning võivad suurendada Eesti ettevõtjate võimalusi osaleda rahvusvahelistes projektides. Kuigi investeeringutega seotud õiguslikud ja poliitilised riskid jäävad alles, aitab neid riske leevendada IPAs kokku lepitud riikidevaheline vaidluste lahendamise mehhanism.

14

Kinnisasja omandamise kitsendamise seadusega (KAOKS) on Eesti kehtestatud piirangud põllumajandus- ja metsamaa omandamisele. Lepingu lisas pole seda välja toodud. Koostöös komisjoniga püütakse leida lahendus enne lepingu heaks kiitmist.

3.6. Mõju majandusjulgeolekule ja tarneahelatele

Majandusjulgeoleku seisukohast toetab CEPA ELi tarneahelate mitmekesistamist ning parandab ligipääsu kriitilistele toorainetele, sealhulgas niklile. Eesti jaoks on mõju peamiselt kaudne ning avaldub Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja vastupidavamate tarneahelate kaudu.

3.7. Mõju tarbijatele

Tarbijatele võivad lepingud avaldada vähest positiivset mõju, suurendades kaupade valikut ja vähendades mõningate imporditavate toodete hindu.

3.8. Keskkonnamõju

CEPA sisaldab kaubanduse ja kestliku arengu peatükki, milles lepinguosalised kinnitavad oma kohustusi rahvusvaheliste keskkonna- ja kliimakokkulepete, sealhulgas Pariisi kokkuleppe täitmisel. Majanduspartnerlusleping hõlmab ka sätteid elurikkuse kaitse, metsade säästva majandamise, ebaseadusliku metsaraie ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamise kohta. Lisaks toetatakse keskkonnasõbralike kaupade, taastuvenergia ja vähese süsinikuheitega tehnoloogiate kaubandust.

Lepingute mõju kasvuhoonegaaside heitkogustele on hinnanguliselt väike. ELi CO₂ heitkogused võivad suureneda ligikaudu 0,78 miljoni tonni ja Indoneesia CO₂ heitkogused ligikaudu 1,27 miljoni tonni võrra. Samal ajal võivad ülemaailmsed CO₂ heitkogused väheneda ligikaudu 0,46 miljoni tonni ehk 0,0007% võrra, mis viitab sellele, et kaubanduse ja tootmise kasvust tulenevat heitkoguste suurenemist tasakaalustab osaliselt tootmise ja kaubanduse ümberpaiknemine.

Eesti jaoks on lepingute otsene keskkonna- ja kliimamõju eeldatavalt väike, arvestades Eesti ja Indoneesia vahelise kaubavahetuse tagasihoidlikku mahtu. Samas toetab majanduspartnerlusleping kestlike tarneahelate arengut ning keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja taastuvenergia lahenduste laiemat kasutuselevõttu.

3.9. Mõju riigi eelarvele

Laiaulatuslikul majanduspartnerluslepingul on finantsmõju ELi eelarve tulude poolel. Lepingu täielikul rakendamisel võib saamata jäävate tollimaksude summa olla hinnanguliselt 630–700 miljonit eurot aastas. Saamata jäävate tollimaksude tõttu võib suureneda liikmesriikide kogurahvatulul põhinev sissemakse, millest Eesti osa on hinnanguliselt 0,22% ehk 1,39–1,45 miljonit eurot aastas. Samal ajal võimaldab leping suurendada investeeringuid, töökohtade arvu ja ekspordikäivet, mis pikemas perspektiivis tasakaalustab eelarvesse laekuvate tollitulude vähenemist.

15

3.10. Mõju kvalifikatsioonide tunnustamisele ja tööturule

CEPA kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevad sätted lähtuvad ELi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise põhimõtetest ning seega toetavad Eesti lähenemist, mille kohaselt on vastastikuse tunnustamise kokkulepete sõlmimine liikmeriikidele vabatahtlik. Majanduspartnerlusleping ei too seega iseenesest kaasa Indoneesias omandatud kutsekvalifikatsioonide automaatset tunnustamist Eestis ega Eesti kutsekvalifikatsioonide automaatset tunnustamist Indoneesias.

Indoneesia kodanike arv Eestis tööturul on praegu väike ning Indoneesia ei ole Eesti jaoks oluline tööjõu päritoluriik. Seetõttu ei ole majanduspartnerluslepingu jõustumisel ette näha olulist mõju Eestis kutsekvalifikatsioonide tunnustamisele ega tööturule. Teisalt puuduvad andmed selle kohta, kui paljud Eesti kodanikke vajavad oma kvalifikatsiooni tunnustamist Indoneesias või kuivõrd oluline on Indoneesia Eesti tööjõu jaoks sihtriigina.

Tulevikus võib mõju suureneda seoses komisjoni algatusega kvalifikatsioonide tunnustamise ja oskuste liikuvuse parandamiseks, mille eesmärk on lihtsustada oskuste kvalifikatsioonide piiriülest kasutamist.

3.11. Mõju välissuhetele

Lepingutel on positiivne mõju Eesti ja ELi välissuhetele. CEPA ja IPA tugevdavad ELi suhteid ASEANi suurima majandusega, toetavad reeglitel põhinevat rahvusvahelist kaubanduskorda ning suurendavad ELi majanduslikku kohalolekut India ja Vaikse ookeani piirkonnas.

Eesti jaoks on mõju peamiselt kaudne ning avaldub ELi ühise kaubandus- ja välispoliitika kaudu. Lepingud on kooskõlas Eesti huvidega mitmekesistada kaubanduspartnereid, tugevdada tarneahelate vastupidavust ning toetada läbipaistvaid ja prognoositavaid rahvusvahelisi kaubandusreegleid.

IV. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus

1. Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõud, millega kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise lauaulatusliku majanduspartnerluslepingu allkirjastamine Euroopa Liidu nimel.

Selgitus: Eesti jaoks on oluline majanduspartnerluslepingu eesmärk tugevdada partnerlust ja majanduskoostööd ELi ja Indoneesia vahel. Euroopa Liidu ja Indoneesia on viimastel aastatel järjepidevalt süvendanud oma poliitilist ja majanduskoostööd. Majanduspartnerlusleping on ELi ja Eesti jaoks oluline ka poliitilisest vaatenurgast, kuna sellega luuakse ühine koostööraamistik ja lepitakse kokku põhimõtted, mis hõlbustavad tulevikus vajaduse korral valdkondlike või kitsamas ulatusega koostöö kokkulepete sõlmimist. Samal ajal toetab majanduspartnerlusleping ELi eesmärki tugevdada majandus- ja kaubandussuhteid India ja Vaikse ookeani piirkonnaga.

16

2. Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõud, millega kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute kaitse lepingu allkirjastamine Euroopa Liidu nimel.

Selgitus: Investeeringute kaitse lepingu sõlmimine Indoneesiaga on Eestile oluline eelkõige õiguskindluse suurendamise seisukohast. Indoneesias on kiiresti kasvav majandus ja ASEANi suurim majandus, mistõttu võib riigi tähtsus Euroopa ettevõtete jaoks investeerimissihtkohana tulevikus suureneda. Investeeringute kaitse lepinguga loodav prognoositav investeeringute kaitse raamistik aitab parandada investeeringute keskkonda ning toetada pikaajaliste investeerimisotsuste tegemist.

Kuigi Eesti ettevõtete investeeringute maht Indoneesiasse on praegu tagasihoidlik võrreldes suuremate ELi liikmeriikidega, aitab investeeringute kaitse leping tagada Eesti investoritele samasuguse kaitseraamistiku nagu teiste ELi liikmeriikide investoritele. Indoneesia majanduse areng võib tulevikus luua võimalused Eesti ettevõtjatele, eelkõige tehnoloogia, digiteenuste, energeetika ja rohetehnoloogia valdkonnas.

Investeeringute kaitse leping tugevdab ELi ja Indoneesia majandussuhteid tervikuna ning toetab tarneahelate mitmekesistamist, sealhulgas kriitiliste toorainete, energia ja rohepöördega seotud strateegilistes sektorites.

V. Arvamuse saamine ja seisukohtade kooskõlastamine

Seisukohtade ettevalmistamisel paluti tagasisidet Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiits- ja Digiministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt ja Sotsiaalministeeriumilt.

Tagasisidet andsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Sotsiaalministeerium kaasas arvamuse kujundamisesse partnerina Ravimiametit. Kõikide tagasiside võeti arvesse.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas sisulise märkuse, milles paluti täpsustada kinnisasja omandamise kitsendamise seaduses (KAOKS) põllumajandusmaa ja metsamaa omandamisel sätestatud piiranguid. Komisjoni seisukohalt on majanduspartnerluslepingu lisas 4 välja toodud sõnastuse asendamine uue sõnastusega sisuline muudatus, mida antud hetkel pole enam võimalik sisse viia kuna läbirääkimised on lõppenud. Hetkel ootame komisjonilt kirjalikku selgitust, et kuigi lepingus puudub viide KAOKSist tulenevatele piirangutele, on lepingus kajastatud arusaam, et Eesti ei võta lepinguga kohustust oma kehtivaid piiranguid üle vaadata.

Majanduspartnerluslepingu ja investeeringute kaitse lepingu sisulised läbirääkimised lõppesid suures osas juba 23. septembril 2025. aastal. Käesolevas etapis on Välisministeerium huvirühmadega suhtluses suunanud põhitähelepanu EL-Indoneesia majanduspartnerlusleppe ja investeeringute kaitse lepingu tutvustamisele nii Eesti ettevõtlusringkondadele kui ka laiemale avalikkusele. Huvirühmadel on olnud võimalus lepingu kohta arvamust avaldada otsesuhtluses

17

ministeeriumidega, mida ministeeriumid on läbirääkimiste perioodil tagasisidet andes võtnud vastavalt kaalumiseks.