Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Meie: 24.09.2026 nr 2-5/26-01833-2

      Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 28. ja 29. septembri 2026. a istungil

  Austatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon      Edastan Vabariigi Valitsuse 24.  septembri 2026.  a  istungil heaks kiidetud Eesti  seisukohad  Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 28. ja 29. septembri 2026. a istungil:   Euroopa  Parlamendi  ja  nõukogu määrus  (EL),  millega  kehtestatakse  tingimused määruses  (EL) [riikliku ja piirkondliku partnerluse fond] sätestatud riikliku ja piirkondliku partnerluse  fondi  raames ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti  ning  liidu merenduspoliitika  ja  vesiviljeluspoliitika jaoks antava liidu toetuse rakendamiseks ajavahemikul 2028–2034 (CFP)  (COM(2025) 559)   1.  Kuigi  ühise  kalanduspoliitika  rahastamise  määruse  kompromisstekstis  ei  ole  kõikides  osades saavutatud Eesti eesmärke, saame kompromissi nimel nõustuda nõukogu osalise üldise  lähenemise kokkuleppimisega.   2. Eesti võib nõukogu osalise üldise lähenemisviisi hääletamisel jääda vastu või erapooletuks,  kui  määruse  kompromissteksti  jäävad  sätted,  mis  seavad  kalavarude  kaitse  eesmärgi  saavutamiseks  ebaproportsionaalselt  koormavad  ja  kalalaevastiku  uuendamist  tõkestavad  piirangud.   2.1 Leiame, et määruses sätestatud meetmete rahastamise tingimused on piisavad selleks, et  täita „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtteid.   2.2  Samuti  leiame,  et  püügivõimsusega  seotud  erireegleid  ei  pea  kohaldama  nendele  kalalaevastiku investeeringutele, millel keskkonnamõju puudub või on positiivne.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik  

.

2 (2)

    Lisad:  1. Seletuskiri 2. Päevakord 3. Määruse eelnõu COM(2026) 559   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 16.7.2025

COM(2025) 559 final

2025/0235 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse tingimused määruses (EL) [riikliku ja piirkondliku partnerluse

fond] sätestatud riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi raames ühise

kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja

vesiviljeluspoliitika jaoks antava liidu toetuse rakendamiseks ajavahemikul 2028–2034

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjon võttis 16. juulil 2025 vastu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku

kohta aastateks 2028–2034. See hõlmab toetust ühise kalanduspoliitika (ÜKP), Euroopa

ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika rakendamiseks riikliku ja

piirkondliku partnerluse fondi (edaspidi „fond“) raames.

Selline rahastamine on peamine vahend, millega toetatakse põlvkondade vahetumist ja

energiasüsteemi ümberkujundamist kalandussektoris, kestlikku vesiviljelust ning kalapüügi-

ja vesiviljelustoodete töötlemist ja turustamist, kestlikku sinist majandust rannikualadel,

saartel ja sisemaal, merealaste teadmiste ja sinise majanduse tegevustega seotud oskuste

omandamist, rannikukogukondade ja eelkõige väikesemahulise rannapüügi vastupanuvõimet,

rahvusvahelise ookeanide majandamise ja seire tugevdamist ning merede ja ookeanide ohutu,

turvalise, puhta ja säästva majandamise võimaldamist.

Fond aitab kaasa ÜKP rakendamisele, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 43

lõikes 2 ja ÜKP määruse artiklis 2, ning Euroopa ookeanipaktis sätestatud meetmetele.

Üleilmses ookeanide majandamises osalejana ja maailma suuruselt viienda mereandide

tootjana vastutab liit suurel määral ookeanide ja nende ressursside kaitse, alalhoidmise ja

säästva kasutamise eest.

Lisaks on oluline, et mered ja ookeanid oleksid ohutud ja turvalised, et kontrollida tõhusalt

piire ja võidelda merekuritegevusega kogu maailmas, mis aitab lahendada kodanike

julgeolekumuresid.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

ÜKP, Euroopa ookeanipakt ning merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika toimivad riikliku ja

piirkondliku partnerluse kava ja selle ühtsete eeskirjade raames. See teeb nähtavamaks ja

tõhusamaks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF), mis on aidanud

saavutada säästvat kalapüüki ja säilitada mere bioloogilisi ressursse. See aitab ka saavutada

ÜRO kestliku arengu 14. eesmärki (kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja

mereressursse), mille Euroopa Liit on võtnud endale südameasjaks. Kuigi ÜKP, ookeanipakt

ning merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika on tihedalt seotud riikliku ja piirkondliku

partnerluse kavaga, säilitavad need sõltumatu õigusliku aluse, nagu on sätestatud Euroopa

Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 43 lõikes 2.

Riikliku ja piirkondliku partnerluse kavaga toetatavate meetmete, sealhulgas kalanduse ja

ookeanidega seotud meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine sõltub kõigi sektoris osalejate

heast juhtimistavast ja partnerlusest, kasutades toetust sektori energiasüsteemi

ümberkujundamiseks lähiaastatel ning tunnistades ookeanide ja nende ökosüsteemide

otsustavat rolli teenuste osutamisel väljaspool kalandussektorit, kus tuleks süsiniku sidumise

funktsioone tunnustada ja tõhustada.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

ÜKP, ookeanipakti ning merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika eesmärk on parandada

koostoimet ja sidusust muude meetmetega, mis aitavad kaasa toiduga kindlustatusele,

elurikkuse ja veeökosüsteemide säilitamisele ja taastamisele, ning ookeani kõigi aspektidega

riikliku ja piirkondliku partnerluse kava raames, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika,

põllumajanduspoliitika toetamise ning Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja instrumendi

ET 2 ET

„Globaalne Euroopa“ raames. Käesoleva määrusega hõlmatud poliitikavaldkonnad täiendavad

üksteist peamiselt seoses rannikukogukondade toetamiseks ning oskuste, koolituse,

töötingimuste ja sektori ligitõmbavuse toetamiseks tehtavate investeeringutega.

Käesolev ettepanek on kooskõlas ka ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega toiduga

kindlustamisel ning aitab oluliselt kaasa üldiste toiduga kindlustatuse eesmärkide

saavutamisele, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete hästi toimiva siseturu säilitamisele ning

kestlikkusele (põllumajandustoodete ühine turukorraldus). Maaelu arengu käsitlemisel on

ettepanekus vesiviljeluse ja/või rannikualade puhul võimalikud koostoime ja kattumine, kuid

selline toetus on endiselt piiratud ja sellise koostoime tugevdamiseks on vaja teha rohkem

jõupingutusi.

Ettepanek ja selle eesmärgid on kooskõlas liidu poliitikaga, eelkõige keskkonna-, kliima-,

ühtekuuluvus-, põllumajandus-, sotsiaal-, turu- ja kaubanduspoliitikaga.

Käesolev ettepanek, mis kujutab endast integreeritud lähenemisviisi rahastamisele ja

ookeanidega seotud poliitikavaldkondadele, on kooskõlas ookeanipaktis esitatud algatustega,

mis hõlmavad mitmesuguseid elemente: mere bioloogiliste ressursside kaitsmine ühena viiest

ELi ainupädevusest, mere elurikkuse taastamine, kalapüügi ja kestliku vesiviljeluse

korraldamine ja sellealane innovatsioon, ühise kalanduspoliitika rakendamine, ookeanidega

seotud teadmised, meresõidu turvalisus, toiduga kindlustatus, konkurentsivõimelise ja kestliku

sinise majanduse arendamine ja laiendamine, sealhulgas merel toodetud taastuvenergia ja

ookeanienergia, biotehnoloogia ja magestamine, veealuse kultuuripärandi kaitsmine, muude

sinise majanduse sektorite ja tööstusharude toetamine kliimaneutraalseks muutumisel, arukate

lahenduste kasutuselevõtt ning mereruumi planeerimise toetamine.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 42, artikli 43 lõige 2, artikli 91 lõige 1, artikli 100

lõige 2, artikli 173 lõige 3, artikkel 175, artikkel 188, artikli 192 lõige 1, artikli 194 lõige 2,

artikli 195 lõige 2 ja artikkel 349. Eelkõige:

ELi toimimise lepingu artikliga 38 ja artikli 42 lõikega 3 antakse liidule volitused määratleda

ja viia ellu ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) ja ühist kalanduspoliitikat (ÜKP). ELi

toimimise lepingu artikliga 39 kehtestatakse ÜPP eesmärgid, mis hõlmavad põllumajanduse

tootlikkuse suurendamist, põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldava elatustaseme

tagamist, turgude stabiliseerimist, varude kättesaadavuse tagamist ja seda, et need varud

jõuaksid tarbijateni mõistlike hindadega. ELi toimimise lepingu artikliga 42 võimaldatakse

liidul kindlaks määrata, millises ulatuses kohaldatakse ELi toimimise lepingu I lisas loetletud

põllumajandustoodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes liidu konkurentsi- ja

riigiabieeskirju.

ELi toimimise lepingu artiklis 175 on loetletud struktuurifondid, millest toetatakse kahe

majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamist: Euroopa Põllumajanduse

Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu; Euroopa Sotsiaalfond; Euroopa Regionaalarengu

Fond. ELi toimimise lepingu artiklis 177 on sätestatud, et „Euroopa Parlament ja nõukogu

määravad [...] kindlaks struktuurifondide ülesanded, esmatähtsad eesmärgid ja ülesehituse,

mis võib hõlmata fondide rühmitamise“.

ET 3 ET

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kuna mereressursside kaitse on ELi ainupädevuses, paneb see liidule vastutuse selle

valdkonna poliitika kujundamise ja rahastamise eest. Ettepaneku sätted rakendatakse eelarve

jagatud, otsese ja kaudse täitmise raames vastavalt finantsmäärusele.

ÜKP, ookeanipakt ning merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika põhinevad subsidiaarsuse

põhimõttel. Eelarve jagatud täitmise raames delegeerib komisjon strateegilise programmitöö

ja rakendusülesanded ELi liikmesriikidele ja piirkondadele. Selle põhimõtte kohaselt ei ole ka

ELi meetmed aluslepingutes sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust ulatuslikumad.

Eelarve jagatud täitmise eesmärk on tagada, et otsuseid tehakse kodanikele nii lähedal kui

võimalik ja et ELi tasandi meetmed on põhjendatud, võttes arvesse riiklikul, piirkondlikul või

kohalikul tasandil olevaid võimalusi. Eelarve jagatud täitmine toob Euroopa oma kodanikele

lähemale ja ühendab kohalikud vajadused Euroopa eesmärkidega. Lisaks suurendab see

vastutuse võtmist ELi eesmärkide täitmise eest, kuna liikmesriigid ja komisjon jagavad

otsustusõigust ja vastutust.

• Proportsionaalsus

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe kavandatav määrus kaugemale sellest, mis on

vajalik kavandatavas riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi käsitlevas määruses (EL) [...]

nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

Kavandatud meetmed vastavad proportsionaalsuse põhimõttele, kuna need on asjakohased ja

vajalikud ning muud, vähem piiravad meetmed ei ole soovitud poliitiliste eesmärkide

saavutamiseks kättesaadavad.

Ettepaneku eesmärk on tõhustada varasemaid lihtsustamispüüdlusi ning ühtlustada ja

konsolideerida veelgi eeskirju.

• Vahendi valik

Kavandatav vahend: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse

tingimused ÜKP, Euroopa ookeanipakti ning merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika jaoks.

Tulevane fond peaks jätkuvalt olema peamine vahend, millega toetatakse ÜKP ambitsioonikat

rakendamist ja elluviimist ning püütakse selgelt saavutada liidu eesmärke nii ELis kui ka

rahvusvahelisel tasandil. ÜKP on üks liidu viiest ainuõiguslikust poliitikast: selle

õigusraamistik koos ülemineku toetamisega on osutunud tõhusaks kalavarude säilitamisel või

nende hea seisundi taastamisel – eriti juhul, kui edusammud on olnud aeglasemad – ja

kestliku vesiviljeluse edendamisel. Mereressursside kaitse, mis on ELi ainupädevuses, paneb

liidule vastutuse poliitika kujundamise ja rahastamise eest. Selleks on vaja jätkuvat toetust, et

luua tõendusbaas kalavarude kaitsemeetmeteks ja majandamiseks, andmete kogumiseks ning

teaduslike nõuannete ja teadmiste andmiseks, ning aidata kaasa läbivaadatud kontrollimääruse

rakendamisele. Kuna negatiivsed välismõjud ja muutlikud keskkonnategurid on

kalandussektoris tavapärased, on eriti oluline, et vajaduse korral oleksid olemas

nõuetekohased rahalised vahendid kohanemise toetamiseks, samuti strateegilisemaks

planeerimiseks seoses innovatsiooniga ning kalanduse ja vesiviljeluse kestlikkuse

tegevuskava edendamisega. Seda tuleb nõuetekohaselt juhtida ja toetada. Kalandus ja

vesiviljelus on ELi toidutootmise lahutamatu osa.

ELi liikmesriigid moodustavad üheskoos maailma suurima majandusvööndi, seega on meil

kohustus ja võimalus võtta juhtroll. Seepärast peame edendama oma juhtalgatusi ja meetmeid

Euroopast kaugemale. Seetõttu on vajalik jätkuv rahastamine, et rahastada rahvusvahelist

koostööd: säästva kalapüügi partnerluslepingute ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide

abil luuakse asjakohased hoovad ja saavutatakse tulemused, samuti edendatakse rangeid

üleilmseid standardeid ja viiakse ellu ELi ookeanide majandamise tegevuskava. ELi

ET 4 ET

rannikukogukonnad on kliimamuutuste suhtes kõige vastuvõtlikumad ja haavatavamad ning

seetõttu vajavad nad meie toetust ja suuniseid – kõige olulisem on rannikualade ja sotsiaalne

vastupanuvõime (eelkõige seoses kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega).

Sinises majanduses tegutsevatel ettevõtjatel, olgu need siis transpordi-, energeetika- või

turismisektoris, on ühised vajadused.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

EMKFi määruse (201407–201420) järelhindamise ja EMKVFi määruse (2021–2027)

vahehindamise esialgsed tulemused näitavad, et varasematel ELi fondidel, mis olid suunatud

sarnastele toetusvaldkondadele, on olnud positiivne mõju kalandus- ja vesiviljelussektoritele

ning need on aidanud kaasa ühise kalanduspoliitika rakendamisele, sealhulgas mere

bioloogiliste ressursside kaitsele, eelkõige kalanduse kontrolli ja nõuete täitmise tagamise

parandamise ning andmete kogumise abil. Samuti on need andnud positiivse panuse

merenduspoliitikasse, rahvusvahelisse ookeanide majandamisse ning rannikukogukondade ja

kestliku sinise majanduse arengusse.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon suhtles algatusprotsessi ajal aktiivselt sidusrühmadega, eelkõige temaatiliste

ürituste ja avalike konsultatsioonide kaudu, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud riikliku ja

piirkondliku partnerluse fondi käsitleva määruse (EL) [...] ettepaneku seletuskirja vastavas

peatükis.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Teave selle kohta, kuidas komisjon kasutab väliseksperte, on esitatud riikliku ja piirkondliku

partnerluse fondi käsitleva määruse (EL) [...] ettepaneku seletuskirja vastavas peatükis.

• Mõjuhinnang

Teave komisjoni mõjuhinnangu kohta on esitatud riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi

käsitleva määruse (EL) [...] ettepaneku seletuskirja vastavas peatükis.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Algatus peaks aitama märkimisväärselt vähendada halduskoormust ja kulusid ning parandada

liidu toetuse rakendamise tulemuslikkust, vt ka riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi

käsitleva määruse (EL) [...] ettepaneku seletuskirja vastavat peatükki.

• Põhiõigused

Liidu toetust rakendatakse kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja õigusriigi

põhimõttega, nagu on sätestatud määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 2 punktis a, vt ka

määruse (EL) (riikliku ja piirkondliku partnerluse määrus) ettepaneku seletuskirja vastavat

jagu.

Lisaks õigusriigi tingimuslikkuse määrusele, mida kohaldatakse jätkuvalt kogu ELi eelarve

suhtes, sisaldab käesolev määrus tugevaid kaitsemeetmeid tagamaks, et rahalisi vahendeid

rakendatakse kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja õigusriigi põhimõttega, mis on

sätestatud määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 2 punktis a. Tulevastesse kavadesse

selliste reformide lisamine, mis on muu hulgas seotud õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes

ET 5 ET

esitatud soovitustega, peaks samuti parandama põhiõiguste kaitset ja tugevdama harta

järgimist.

Käesolev algatus on ka kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste

õiguste konventsiooni põhimõtetega.

4. MÕJU EELARVELE

/

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Käesoleva ettepaneku kohast liidu toetust rakendatakse koostöös liikmesriikidega eelarve

jagatud täitmise ja komisjoni eelarve otsese/kaudse täitmise raames. Liidu toetuse

rakendamist jälgitakse mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 suhtes kohaldatava

tulemusraamistiku abil, mis on sätestatud määruse (EL) [...] [tulemusraamistik] ettepanekus.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Suurem osa ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja

vesiviljeluspoliitika rakendamiseks riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi raames antava

toetuse rakendamise eeskirju on esitatud määruses (EL) [riikliku ja piirkondliku partnerluse

määrus].

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

/

ET 6 ET

2025/0235 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse tingimused määruses (EL) [riikliku ja piirkondliku partnerluse

fond] sätestatud riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi raames ühise

kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja

vesiviljeluspoliitika jaoks antava liidu toetuse rakendamiseks ajavahemikul 2028–2034

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42, artikli 43 lõiget 2,

artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192

lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 195 lõiget 2 ja artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Kõnealust liidu toetust antakse riikliku ja piirkondliku partnerluse fondist vastavalt

nimetatud fondi tegevust reguleerivatele eeskirjadele, mis on sätestatud määruses (EL)

[riikliku ja piirkondliku partnerluse fond].

(2) Liidu toetus aitab kaasa ka Euroopa ookeanipaktis sätestatud meetmetele ning liidu

ookeanide kestlikkuse ja kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, liidu kalandus- ja

vesiviljelussektori kestlikkusele, konkurentsivõimele ja vastupanuvõimele, Euroopa

sinise majanduse kestlikkusele, vastupanuvõimele ja konkurentsivõimele, ranniku- ja

saarekogukondade ning äärepoolseimate piirkondade vastupanuvõimele ning

ookeanide majandamise ja seire tõhustamisele, sealhulgas Copernicuse programmi,

liidu Maa seire programmi ja selle merega seotud teenuste kaudu.

(3) Riikliku ja piirkondliku partnerluse fond peaks aitama saavutada ühise

kalanduspoliitika (ÜKP) keskkonnaalaseid, majanduslikke, sotsiaalseid ja

tööhõivealaseid eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1380/20133 artiklis 2. Sellise toetusega tuleks tagada püügitegevuse kestlikkus

1 ELT C, , lk . 2 ELT C, , lk . 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise

kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ)

nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004

ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj).

ET 7 ET

pikas perspektiivis ning selle korraldus viisil, mis on kooskõlas ÜKP määruse

artiklis 2 sätestatud eesmärkidega.

(4) Euroopa ookeanipakti raames esitatud algatusi tuleb toetada ja edendada era- ja

avaliku sektori investeeringute ja rahastamisega. Integreeritud lähenemisviis

rahastamisele ja ookeanidega seotud poliitikale hõlmab mitmesuguseid elemente,

näiteks: mere bioloogiliste ressursside kaitse ühena viiest ELi ainupädevusest, mere

elurikkuse kaitse ja taastamine, kalapüügi ja vesiviljeluse korraldamine ja sellealane

innovatsioon eesmärgiga suurendada nende sektorite kestlikkust ja vastupanuvõimet,

ÜKP rakendamine, põlvkondade vahetus, ookeanidega seotud teadmised ja seire,

meresõidu turvalisus, toiduga kindlustatus, konkurentsivõimelise ja kestliku sinise

majanduse arendamine ja laiendamine, sealhulgas (kuid mitte ainult) merel toodetud

taastuvenergia ja ookeanienergia, biotehnoloogia ja magestamine, veealuse ja

rannikuäärse kultuuripärandi kaitsmine, muude sinise majanduse sektorite ja

tööstusharude toetamine kliimaneutraalseks muutumisel, arukate ja heitevabade

lahenduste kasutuselevõtt, teadusele ning ookeanialaste teadusuuringute ja

innovatsiooni strateegiale tuginemine, mereala ruumilise planeerimise toetamine ja

piirkondlik merenduskoostöö merepiirkonna tasandil, samuti rannikukogukondade,

saarte ja äärepoolseimate piirkondade kestlik ja vastupanuvõimeline territoriaalne

areng.

(5) Väikesemahulise rannapüügiga tegelevad mere- ja siseveekalalaevad, mille

kogupikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid, ning

kaldakalurid ja samuti karpide korjajad. Selles sektoris tegutseb peaaegu 75 % kõigist

liidus registreeritud kalalaevadest ja see moodustab peaaegu poole kalapüügisektori

tööhõivest ning see on oluline osa rannikualade majandusstruktuurist.

Väikesemahulise rannapüügi sektori käitajad on eriti sõltuvad heas seisundis

kalavarudest kui oma peamisest sissetulekuallikast. Seepärast tuleks väikesemahulise

rannapüügi erivajadusi ning ÜKP määruses (EL) nr 1380/2013 kindlaks määratud

püügitoimingute keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse edendamist

käsitleda riikliku ja piirkondliku partnerluse kavades, nagu on sätestatud [riikliku ja

piirkondliku partnerluse määruse] artiklis 22.

(6) Säästvate kalapüügitavade soodustamiseks peaksid liikmesriigid tagama

väikesemahulise rannapüügi sektori käitajatele sooduskohtlemise maksimaalselt

100 %-lise abi ülemmääraga.

(7) Liikmesriigid peaksid oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas võtma arvesse

meetmeid, mis on esitatud Euroopa ookeanipaktis mere bioloogiliste ressursside

kaitseks ja taastamiseks, mere elurikkuse taastamiseks, kestliku kalapüügi ja

vesiviljeluse korraldamiseks ja innovatsiooniks, tuginedes teadusuuringute ja teaduse

abil loodud uuenduslikele lahendustele, meresõidu turvalisuse jaoks,

konkurentsivõimelise ja kestliku sinise majanduse arendamiseks, rannikukogukondade

ja saarte kaitseks ja nende mõjuvõimu suurendamiseks ning piirkondliku

merenduskoostöö edendamiseks merepiirkonna tasandil.

(8) Peaks olema võimalik toetada kalanduse, vesiviljeluse ja sinise majandusega seotud

meetmeid, mis aitavad saavutada liidu keskkonnaalaseid ning kliimamuutuste

leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke, sealhulgas energiasüsteemi

ümberkujundamist kõigis sektorites.

(9) Määrusega (EL) nr 1379/2013 kehtestatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühine

korraldus on ühise kalanduspoliitika tugisammas ning sellel on oluline roll ELi

kalandus- ja vesiviljelusturgude stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamisel. Selleks võtavad

ET 8 ET

liikmesriigid oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas arvesse toetust, mida

antakse eelkõige tootjaorganisatsioonide loomiseks ja tugevdamiseks, turustusnormide

rakendamiseks ja täitmise tagamiseks, turuandmete kogumiseks ja levitamiseks

riiklikul tasandil.

(10) Ühine kalanduspoliitika põhineb teaduspõhisel otsustusprotsessil ja piisavate

kontrollide tegemisel ning sellel, et ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük

ei ole mingil juhul lubatud. Liikmesriike tuleks toetada vastavate ELi õigusaktide

rakendamisel ja meetmete kavandamisel nendes valdkondades,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesolevas määruses sätestatakse eritingimused liidu toetuse rakendamiseks

kooskõlas määruse XX [riikliku ja piirkondliku partnerluse fond] artiklis 2 ja

eelkõige selle punktis d sätestatud üldeesmärkidega. Liidu toetusega aidatakse kaasa

Euroopa ookeanipaktis esitatud meetmetele ja ühise kalanduspoliitika rakendamisele.

Kõnealust liidu toetust antakse riikliku ja piirkondliku partnerluse fondist, sealhulgas

ELi rahastust, vastavalt nimetatud fondi tegevust reguleerivatele eeskirjadele, mis on

sätestatud määruses (EL) […] [riikliku ja piirkondliku partnerluse fond].

Artikkel 2

Ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja

vesiviljeluspoliitika toetamine

1. Ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja

vesiviljeluspoliitika jaoks antava toetusega toetatakse [riikliku ja piirkondliku

partnerluse määruse] artiklis 2 sätestatud üldeesmärke.

Artikkel 3

Ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja

vesiviljeluspoliitika toetamine

1. Liikmesriigid võtavad oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas arvesse

kalanduse, vesiviljeluse ja rannikukogukondade ning eelkõige väikesemahulise

rannapüügi erivajadusi kooskõlas [riikliku ja piirkondliku partnerluse määruse]

artikli 22 lõike 2 punktiga i.

2. Liikmesriigid võtavad riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas arvesse

püügitoimingute keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse edendamist

ning tasakaalu laevastike püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste vahel,

millest liikmesriigid igal aastal määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõike 2 kohaselt

teatavad.

3. Liikmesriigid sätestavad oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas abi

ülemmäärad riikliku ja piirkondliku partnerluse kava alusel toetatavate eri liiki

ET 9 ET

tegevuste jaoks. Väikesemahulise rannapüügiga seotud tegevuste puhul võivad

liikmesriigid määrata abi ülemmääraks 100 %.

4. Taotleja esitatud toetusetaotlus ei ole vastuvõetav vähemalt sellise ajavahemiku

jooksul, mis on kindlaks määratud määruse XX [riikliku ja piirkondliku partnerluse

fond] artikli XX (põllumajandusettevõtte vastutustundliku majandamise ja ühise

kalanduspoliitika kontrollisüsteem) kohaselt, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et

asjaomane taotleja:

a) on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008(30) artikli 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009

artikli 90 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ÜKP raames vastu võetud muu

õigusakti kohaselt pannud toime tõsiseid rikkumisi;

b) on olnud seotud sellise kalalaeva käitamise, haldamise või omamisega, mis on

kantud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 40 lõikes 3 sätestatud ebaseadusliku,

teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja, või

selliste riikide lipu all sõitvate laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on

kooskõlas nimetatud määruse artikliga 33 kindlaks määratud kui koostööd

mittetegevad kolmandad riigid, või

c) on toime pannud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ(31)

artiklites 3 ja 4 sätestatud keskkonnaalase õigusrikkumise, kui toetustaotlus

esitatakse konkreetse vesiviljelusalase sekkumise kohta.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud kontrollimise eesmärgil edastab liikmesriik

teise liikmesriigi taotlusel oma määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 93 osutatud riiklikus

rikkumiste registris sisalduva teabe.

Artikkel 4

Toetuse andmise eeskirjad

1. Toetust ei anta kalalaevastikule või käitajatele, kes ei järgi WTO kalandustoetuste

lepingut ega ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikes 2 ja ühise kalanduspoliitika

määruse artiklis 2 osutatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

2. Toetusesaajad peavad jätkuvalt järgima ühist kalanduspoliitikat ning ei tohi viie aasta

jooksul panna toime ühtegi artikli 3 lõike 4 punktides a–c loetletud rikkumist ega

kuritegu.

3. Toetust ei ole õigust saada kalalaevade üleandmisel või ümberregistreerimisel

kolmandatesse riikidesse, sealhulgas ühisettevõtete loomisel kolmandate riikide

partneritega, ning ettevõtte omandiõiguse üleminekul.

4. Süvamerekaevandamist ei toetata.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

ET 10 ET

Seda kohaldatakse alates määruse (EL) [...] (millega luuakse riikliku ja piirkondliku

partnerluse fond ajavahemikuks 2028–2034) kohaldamise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas

aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

CM 4046/26 1

Kontaktandmed: [email protected] ET

Euroopa Liidu Nõukogu Peasekretariaat

Brüssel, 11. september 2026

CM 4046/26

OJ CONS AGRI

PECHE

PARLNAT

KOOSOLEKUTEADE JA ESIALGNE PÄEVAKORD

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

(põllumajandus ja kalandus)

Europa hoone, Brüssel

28. ja 29. september 2026 (10.00, 10.00)

Formaadis: 2 + 2 (+ 2 arutelude jälgimise ruumis)

Päevakorra vastuvõtmine

(võim.) A-punktide heakskiitmine

a) Muu kui seadusandliku tegevusega seonduv nimekiri

b) Seadusandliku tegevusega seonduv nimekiri (avalik arutelu

vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 8)

PÕLLUMAJANDUS

Seadusandlikud arutelud

(Avalik arutelu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 8)

Määrus, millega kehtestatakse ÜPP raames liidu toetuse rakendamise

tingimused

Poliitiline mõttevahetus

CM 4046/26 2

ET

Muu kui seadusandlik tegevus

Turuolukord, eelkõige pärast sissetungi Ukrainasse1

Teave komisjonilt ja liikmesriikidelt

Arvamuste vahetus

KALANDUS

Seadusandlikud arutelud

(Avalik arutelu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 8)

Määrus, millega kehtestatakse tingimused ühise kalanduspoliitika,

Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja

vesiviljeluspoliitika jaoks antava liidu toetuse rakendamiseks

ajavahemikul 2028–2034

Osaline üldine lähenemisviis

Määrus, millega muudetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi

Poliitiline mõttevahetus

Muu kui seadusandlik tegevus

ELi ja Ühendkuningriik: 2027. aasta kalapüügivõimalusi käsitlevad

iga-aastased konsultatsioonid

Arvamuste vahetus

EL-Norra, EL-Norra-Ühendkuningriik ja rannikuriigid: iga-aastased

konsultatsioonid 2027. aasta kohta

Arvamuste vahetus

Muud küsimused

Esimene lugemine

Komisjoni ettepanekul põhinev päevakorrapunkt

NB! Palun saatke nii kiiresti kui võimalik koosolekul osalevate delegatsiooni liikmete

nimekiri järgmisel e-posti aadressil: [email protected]

1 Ukraina põllumajanduspoliitika ja toiduministri osavõtul.

.

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 28.-29. septembri 2026. aasta istungil

28.-29. septembri 2026. a põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil (edaspidi AGRIFISH) on põhipunktidena päevakorras turuolukord, ÜPP läbirääkimiste hetkeseis, üldise lähenemise kokkuleppimine määruse osas, millega kehtestatakse tingimused liidu toetuse rakendamiseks ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merendus- ja vesiviljeluspoliitika raames aastatel 2028–2034, lisaks on päevakavas Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi muudatuse määrus ning samuti EL-UK ning EL ja Norra ja rannikuriikide iga-aastased konsultatsioonid 2027. aasta kalapüügivõimaluste üle.

Eestit esindab nõukogu istungil Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures suursaadik, esinduse asejuht Coreper I küsimustes Katrin Juhandi.

Nõukogu materjalide raames uuendatakse ka Eesti seisukohad ühisele kalanduspoliitikale, Euroopa maailmamerepaktile ning liidu merendus- ja vesiviljeluspoliitikale ajavahemikus 2028–2034 antava liidu toetuse rakendamise tingimuste kehtestamise (ühise kalanduspoliitika rahastamise määrus) eelnõu kohta.

Seletuskirja päevakorrapunktide ülevaate on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi välissuhete- ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunikud Teve Michenet ([email protected]) ja Svetlana Jankovenko ([email protected]). Seletuskirja on kooskõlastanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel ([email protected]), innovatsiooni ja strateegia asekantsler Tõnis Tänav ([email protected]) ning kantsler Triin Kõrgmaa ([email protected]).

PÕLLUMAJANDUS

Turuolukord

Päevakorrapunkti eesmärk: Euroopa Komisjon annab ülevaate põllumajandusturgude olukorra kohta, toimub arutelu.

Sisu lühikokkuvõte: Järgnevalt on toodud ülevaade peamiste põllumajandussektorite turuolukorra kohta.

Teraviljasektor: Rahvusvahelise Teraviljanõukogu (International Grains Council, IGC) augusti raporti kohaselt väheneb maailma teraviljatoodang 2026/27. aastal 2,42 mld tonnini (-3,1% võrreldes 2025/26. aastaga). Nisutoodanguks prognoositakse 816,7 mln t (-3,3%), maisitoodanguks 1,30 mld t (-3%), odratoodanguks 152,5 mln t (-1,3%) ja kaeratoodanguks 22,6 mln t (-9,6%). Toodangu vähenemist oodatakse mitmes peamises eksportijariigis, sh USAs, ELi riikides, Argentinas, Austraalias, Kanadas, Kasahstanis ja Venemaal.

Euroopa Komisjoni prognoosi järgi kujuneb ELi 2026/27. aasta teraviljatoodanguks 262,7 mln t (-9,4% võrreldes 2025/26. aastaga; -4,4% võrreldes 5 aasta keskmisega). Sellest moodustab nisutoodang 124,2 mln t (-8,3%), maisitoodang 50,1 mln t (-16,8%), odratoodang 52,9 mln t (-4,9%), kaeratoodang 7,9 mln t (-10,6%) ja rukkitoodang 6,6 mln t (-9,2%).

2

Teraviljahinnad on maailmas väga volatiilsed. Hinnatõusu toetavad Venemaa ja Ukraina ekspordi häired ning väiksem toodang peamistes eksportijariikides, sh ELis. Samas pidurdavad suuremat hinnakasvu importijariikide parem toodang, nõrgem impordinõudlus ja suured laovarud.

ELis olid 2026. aasta augusti alguse teraviljahinnad juuliga võrreldes kõrgemad ning ületasid valdavalt ka eelmise aasta taset. Aastases võrdluses olid hinnad 2,4–18,4% kõrgemad, v.a mais (-0,3%) ja kõva nisu (-9,8%).

Eestis olid augustis hinnad järgmised:  toidunisu 201 €/t (-6% vs juuli; +0,3% vs 2025. aasta august);  söödanisu 191 €/t (+1%; +4%);  söödaoder 185 €/t (+2%; +9%);  rukis 163 €/t (kuuvõrdluse andmed puuduvad; +17%);  kaer 153 €/t (+13%; -3%);  raps 538 €/t (+5%; +12%).

Eestis oli kevad väga soe ja kuiv: kevade sajusumma oli 65 mm ehk 59% normist. Suvi kujunes aga sagedaste sadude tõttu normist sajusemaks: suve sajusumma oli 262 mm ehk 120% normist. Niisked tingimused soodustasid fusarioosi levikut ning koristatud teraviljast on leitud lubatust kõrgemat mükotoksiinide taset. Statistikaamet avaldab põllukultuuride saagiprognoosid septembri lõpus, kuid sektori tagasiside põhjal on oodata häid saake.

Piima ja piimatoodete sektor: 2025. aasta oli piimatootmiseks soodne. Statistikaameti (SA) andmetel oli 2025. aasta lõpus veiseid 234,1 tuhat, neist piimalehmi 84,8 tuhat. Võrreldes eelnenud aastaga oli piimalehmi 2 000 võrra rohkem. SA andmetel toodeti Eestis 2025. aastal piima 969 tuhat tonni (+3%). Keskmine piimatoodang lehma kohta kasvas 2025. aastal eelmise aastaga võrreldes 245 kg võrra, tasemele 11 595 kg. 2025. aastal kasvas esmaostjatele tarnitud toorpiima kogus 2 tuhat tonni ja kokku tarniti piima 918,3 tuhat tonni. Piima keskmine kokkuostuhind püsis 2025. aastal suhteliselt stabiilne ja varasemate aastatega võrreldes kõrgel tasemel.

2026. aasta I poolaastal olid piimalehmade arv ja piima kogutoodang (0,8%) eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suuremad. Piima kokkuostuhind oli Eestis 2026. aasta juulis 38,2 €/100 kg (-6,3% võrreldes eelmise kuuga). ELi keskmine piima kokkuostuhind oli alates 2025. aasta oktoobrist languses, kuid 2026. aasta juulis tõusis see esmakordselt eelmise kuuga võrreldes (+0,5%) tasemele 42 €/100 kg, augustis tõus jätkus 0,4% (42,22 €/100 kg). Eesti piima kokkuostuhind oli augustis 38 €/100 kg ja see jäi ELi keskmisest 10% madalamaks ja 24% madalamaks kui eelmisel aastal.

Lihasektor: Veise- ja vasikaliha: SA andmetel oli 2025. aasta lõpus Eestis lihaveiseid 64,8 tuhat, mis oli 300 looma võrra enam kui eelmisel aastal. Lihaveiste osakaal veiste koguarvust oli 2025. aasta lõpus 27% ja see näitaja eelnenud aastaga võrreldes ei muutunud. Veiseliha hind oli 2025. aastal rekordiline ja see oli tõenäoliselt üks põhjus, mis peatas lihaveiste arvu vähenemise, mis oli kestnud alates 2020. aastast.

Tapaloomade arv oli 2025. aastal väiksem ja ka lihatootmine vähenes. Veiseliha toodeti 2025. aastal 9 993 tonni, millest lihaveiseliha moodustas 21%. Eelmise aastaga võrreldes vähenes veiseliha tootmine 15% ja lihaveiseliha tootmine 32%. Lihakäitlemisettevõtted ostsid 2025. aastal kokku ja väärindasid 74% tapaveistest ning see oli viimase viie aasta madalaim määr. Seega jäi veiste kokkuost 2025. aastal aastatagusega võrreldes 22% ja saadud lihakogus 23% väiksemaks. Tapaloomade arvu vähenemine ja püsiv nõudlus kasvatasid 2025. aastal veiseliha hinda. Veiseliha hind oli 2025. aastal rekordiline, olles aasta keskmisena 431 €/100 kg.

3

Erinevalt ELi turust on Eestis veiste, sh lihaveiste arv 2026. aastal kasvanud. Põllumajandusloomade registri andmetel oli lihaveiseid 2026. aasta augustis 1,5% rohkem kui aasta tagasi. 2026. aasta I poolaastal olid veiste kokkuost (-18%) ja saadud lihakogus (-21%) aastatagusega võrreldes väiksemad. Veiseliha hind on 2026. aastal olnud kõikuv, kuid sarnane 2025. aasta kõrge hinnatasemega. 2026. aasta juulis oli veiseliha hind 446 €/100 kg. Veiserümba (ACZ-R3) hind oli 2026. aasta augustis Eestis 579 €/100 kg, mis moodustas 92% ELi keskmisest veiseliha hinnast.

Sealiha: Eesti sealihasektoris jätkub taastumine 2025. aasta aafrika seakatku puhangust. 2025. aasta suvel diagnoositi Eestis kodusigadel aafrika seakatk. Üheteistkümnes taudipuhangus hukkus või hukati üle 62 tuhande kodusea. 2025. aasta lõpuks oli SA andmetel sigu 197,8 tuhat, mis oli 30% vähem kui aasta tagasi. Emiste arv vähenes 41%, mis pani lihakäitlejad 2025. aasta lõpus ja 2026. aastal raskete valikute ette: kuni karja taastamiseni tuleb turuosa säilitamiseks importida võõrdepõrsaid või tapaloomi või leppida turuosa kaotamisega.

Tapaloomade arv oli 2025. aastal väiksem ja sealiha tootmine vähenes. Sealiha toodeti 40 739 tonni. Tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes tapeti 2025. aastal 488,6 tuhat siga, mis oli 4% vähem kui eelmisel aastal, ning neist 88% väärindati lihatööstustes. Seega olid 2025. aastal kokkuostetud sigade arv ja saadud lihakogus 10% väiksemad. 2025. aasta keskmiseks sealiha kokkuostuhinnaks kujunes 1 822 €/t, mis oli aastatagusega võrreldes 10% madalam.

Sigade arv ei olnud 2026. aasta I poolaasta lõpuks taastunud ja oli aastatagusega võrreldes oluliselt väiksem. 2026. aasta I poolaastal olid sigade kokkuost (-24%) ja saadud lihakogus (-36%) aastatagusega võrreldes väiksemad. Sealiha hind on alates 2025. aasta suvest olnud languses ja oli 2026. aasta juulis 144 €/100 kg. Searümba (E-klass) hind oli 2026. aasta juulis Eestis 151 €/100 kg, mis moodustas 99,6% ELi keskmisest sealiha hinnast.

Sealiha sektori majanduslik olukord on muutunud kriitiliseks, kuna sealiha hinnatase on olnud madalam nii eelmise aasta kui ka 2021.-2025. a keskmisest hinnast, samas tootmiskulud (sööt, energia, tööjõud jm) on kasvanud. Sealihasektori majanduslikule olukorrale annab kiirhinnangu sealiha ja söödaodra hinna suhe, mis alates juulist on 8. Olukorda peetakse heaks kui näitaja on 10; kui näitaja on 6-7, siis on sektor raskustes. Hinnasuhe 8 näitab, et sealiha müügihind ei pruugi ära katta tootmise omahinda. Eelmise aasta Sigade Aafrika katku kahjud ja sellel aastal jätkunud madal turuhind on viinud ettevõtete konkurentisvõime kriitiliseks ja sealihaga isevarustatus on langenud sektori hinnangul 63% tasemele. Seega on sealiha impordisõltuvus suurenenud ja toidujulgeolek nõrgenenud.

Munad: Maailma suurim munatootja on jätkuvalt Hiina (umbes 40% kogu toodangust), järgnevad USA ja India. EL toodab aastas mune umbes 6,6 mln tonni. ELi peamised tootjad on Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola.

2025. aastal toodeti 36,1% ELi munadest täiustatud puurides, 40,7% lindlates, 16,6% vabapidamisel ja 6,6% mahetootmises. Samal aastal oli ELis kokku 397,6 mln munakana. Maailmaturul on munade hind kõrgeim ELis (292 €/100 kg), järgnevad Brasiilia (141 €/100 kg) ja India (77 €/100 kg). Madalaim munade hind on USAs (62 €/100 kg).

2026. aasta 20. nädala andmete kohaselt on munade hinnad kõikide pidamisviiside puhul tõusnud võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kõige rohkem on hind tõusnud lindlas peetavate kanade munadel (+8%) ja kõige vähem täiustatud puurides peetavate kanade munadel (+5,5%). Seni on 2026. aastal olnud munade hinnad kõrgemad kui 2025. aastal. Munade hinda mõjutavad sisendihinnad, mis on alates veebruarist tõusnud. Samuti mõjutavad hinda import kolmandatest riikidest ja linnugripi puhangud.

4

Ukrainast imporditud munade kogus oli kuni 4. maini 2026. aastal 44 691 t. Perioodil 01.10.2025– 07.05.2026 oli ELis 727 linnugripi haiguspuhangut, millest enamik leidis aset Poolas (41% lindudest), Itaalias (12%) ja Saksamaal (9%).

Kui võrrelda 2025. ja 2026. aasta maikuud, on Eestis kanamunade kaalutud keskmised tootjahinnad (€/10 tk, käibemaksuta) tõusnud puurikanade munadel (+11,4%) ja lindlas peetavate kanade munadel (+6,1%), kuid vabapidamisel peetavate kanade munadel langenud (-0,1%).

Aiandussektor: Köögiviljade uue saagi tootjahinnad on madalamad kui 2025. aastal. Eestis oli augustis valge peakapsa hind 0,30 €/kg, mis oli 32% madalam kui juulis ja 32% madalam kui 2025. aasta juulis.

Kevad oli Eestis väga soe ja kuiv: sademeid oli keskmiselt 65 mm ehk 59% normist. Hilisemad sademed leevendasid kuivust ning taimekasvuhooaeg kujunes pigem niiskeks. Öökülmakahjustusi oli sel aastal vähe, miinuskraade esines peamiselt Ida- ja Lõuna-Eestis 6. ja 8. mai öösel.

Normist külmem 2025/2026. aasta talv põhjustas talvekahjustusi vaarika- ja luuviljaliste istandikes. Mõnes vaarikaistandikus ulatus kahjustus 100%-ni. Ploomipuudel esines samuti tugevaid talvekahjustusi ning paljudes aedades on suve jooksul olnud puude väljalangemist.

Luuviljaliste saagikust vähendasid talvekahjustused, jahe kevad, vähene tolmeldajate arv ning luuviljaliste mädaniku levik. Maguskirsside kvaliteeti kahjustasid valmimise ajal tugevad vihmasajud, mis põhjustasid viljade lõhenemist. Ploomidel, eriti hilistel sortidel, oli saagikadu kohati 30–50%. Kokkuvõttes oli luuviljaliste saagikus keskpärane.

Õuna- ja pirnipuude õitsemine oli rohke, kuid saaki vähendas suvine rahe. Lisaks esines palju kärntõbe ja mädanikke, mistõttu on taliõunte säilivus tõenäoliselt halb ja kvaliteetseid õunu vähe.

Maasikasaak oli keskpärane või veidi kehvem. Suurt kahju põhjustas hahkhallitus, ka istandikes, kus taimekaitsetööd tehti õigeaegselt. Talvitunud istandikes oli kahju suurem; näiteks sordi ’Falco’ puhul võis saagikadu ulatuda 50%-ni. Frigotaimede istandikud said vähem kahjustada.

Musta sõstra saaki vähendasid talvekülm, kevadised öökülmad ning pikk ja jahe õitsemisaeg. Mõnes istandikus oli kahjustus peaaegu täielik. Paljude sortide saak jäi eelmisele aastale alla, kuid üksikute külmakindlamate sortide saagikus oli hea. Punase sõstra saak oli keskpärane.

Kartul: Kartulituru olukord ELis on keeruline, kuna kasvupind suurenes 2025. aastal ja saadi rekordsaak, mistõttu pakkumine ületab nõudluse ning kartuli hind ELis on ajalooliselt madalal tasemel — kohati isegi negatiivne, mistõttu kartulit antakse söödaks. ELi kartulituru olukorra tasakaalustumine võtab aega vähemalt ühe või kaks hooaega.

Madal hind ja ülepakkumine ELi siseturul on viinud alla ka kohaliku kartuli hinna. Eestis oli kartuli kasvupind 2026. aastal 3 151 ha (-0,5% võrreldes 2025. aastaga). Kartuli uue saagi tootjahind oli juulis 0,32 €/kg, mis oli küll kõrgem kui aasta tagasi, kuid juba augustis langes tootjahind 0,25 €/kg tasemele, mis on 26% madalam kui eelmise aasta augustis.

Eesti põhisõnumid:  Täname komisjoni ülevaate eest ja võtame informatsiooni teadmiseks.  Piimaturu olukord on keeruline. Seetõttu peame oluliseks, et Euroopa Komisjon jälgiks turul

toimuvat järjest suurema tähelepanuga ja oleks valmis vajadusel sekkuma.  Eesti soovib juhtida tähelepanu sealihasektori raskele olukorrale ning ootab Euroopa Komisjonilt

lahendusi.

5

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP)

Päevakorrapunkti eesmärk: poliitiline arutelu.

Sisu lühikokkuvõte: Komisjon esitas 16. juulil 2025 ÜPP 2028+ määruse ettepaneku1, millega kehtestatakse liidu toetuse rakendamise tingimused aastateks 2028–2034. ÜPP 2028+ määruse eesmärk on luua lihtsam ja paindlikum poliitikaraamistik, sh kindlustada põllumajandustootjate sissetulekuid, parandada toetuste sihistamist, edendada põlvkondade vahetust, toetada riskijuhtimist ja vastupanuvõimet ning tasakaalustada ühiseid reegleid kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu meetmetega. Komisjoni ettepanekutega lõimiti ÜPP ka riigiplaani (NRPP) raamistikku, et tugevdada sünergiat teiste liidu fondidega ning jaotada rahastust eri poliitikavaldkondade vahel tõhusamalt ja paindlikumalt.

Tööd ÜPP 2028+ määruse ettepanekuga tehti Taani ja Küprose eesistumise ajalja see jätkub Iirimaa eesistumise ajal. Aruteludes vaadati läbi määruse tehnilised üksikasjad ning keskenduti muu hulgas mõistetele „põllumajandustootja“, „aktiivne põllumajandustootja“ ja „toetuskõlblik hektar“. Iirimaa eesistumise aja alguses toimusid 2026. aasta suvel mitu töörühma kohtumist ning kahepoolsed kohtumised kõigi liikmesriikidega. Liikmesriigid esitasid ka kirjalikke ettepanekuid määruse sõnastuse parandamiseks.

Arutelud aitasid välja selgitada peamised poliitilised ja tehnilised murekohad. Kõige rohkem räägiti sellest, kuidas leida tasakaal ühiste ELi reeglite ja liikmesriikide paindlikkuse vahel. Samuti arutati sissetulekutoetusi, lihtsustamist, noorte põllumajandustootjate toetamist, riskijuhtimist ning kliima- ja keskkonnanõudeid. Liikmesriigid rõhutasid, et tuleb vähendada nii põllumajandustootjate kui ka ametiasutuste halduskoormust, tagada õiguskindlus ning arvestada paremini riikide erinevate põllumajandustingimuste ja prioriteetidega.

Liikmesriikide ettepanekute ja komisjoniga peetud arutelude põhjal töötas Iirimaa eesistujariik välja muudetud sõnastusi. Nende eesmärk on muuta määruse tekst selgemaks, lahendada liikmesriikide tõstatatud murekohti ning valmistada ette järgmised arutelud. Iirimaa eesistujariik on kompromissteksti koostamisel keskendunud eelkõige järgmisele:  sissetulekutoetuste ja pensionile jäämisega seotud sätete läbivaatamine, et need arvestaksid

paremini liikmesriikide erinevaid põllumajandusolusid;  põlvkondade uuenemise toetamise paindlikumaks muutmine, sh noorte põllumajandustootjate

alustamise ja ettevõtete üleandmise toetamine;  kliima- ja keskkonnanõuete lihtsustamine ning liikmesriikidele suurema otsustusruumi andmine

nende rakendamisel;  riskijuhtimise reeglite täpsustamine, et põllumajandustootjatel oleks parem ligipääs riskide

maandamise ja kliimamuutustega kohanemise toetustele;  mõistete „põllumajandustootja“, „aktiivne põllumajandustootja“ ja „toetuskõlblik hektar“ selgem

määratlemine. Selleks, et toetusi paremini sihtida ning tagada samal ajal piisavalt paindlik mänguruum liikmesriikidele on kesksel kohal ka „aktiivse põllumajandustootja“ mõistega seotud vajaduste kaardistamine ja määratlemine Euroopa Liidu üleselt.

Eesistujariik sai liikmesriikidelt ka küsimusi, mida tuleb arutada laiemas formaadis. Need puudutavad näiteks ELi pikaajalist eelarvet. 4. septembril arutas eesistujariik liikmesriikidega väikestes rühmades mõningaid põllumajandusega seotud läbirääkimisküsimusi. Neid ettepanekuid praegu hinnatakse. Mitu liikmesriiki soovis lisada ka uusi toetusmeetmeid, kuid kõiki uusi ettepanekuid ei saa automaatselt ÜPP määrusesse lisada. Iirimaa eesistujariik plaanib enne 15.–16. oktoobri Euroopa Ülemkogu esitada muudetud eelarveläbirääkimiste paketi. Samal ajal jätkub ÜPP määruse tehniline läbivaatamine ja kompromisstekstide koostamine. Eesmärk on liikuda 26.–27. oktoobri 2026

1 EUR-Lex - 52025PC0560 - EN - EUR-Lex

6

põllumajandus- ja kalandusnõukogul ÜPP määruse osalise kokkuleppe suunas. Septembrikuu nõukogu eesmärk on arutada, kui kaugele on ÜPP 2028+ ettepanekutega Iirimaa eesistumise ajal jõutud.

Eesti põhisõnumid:  Leiame, et eesistuja kompromisstekst liigub üldiselt õiges suunas, kuna mitmetes küsimustes on

saavutatud mõistlik tasakaal ja paindlikkus ning säilitatud liikmesriikidele vajalik otsustusruum.  Tervitame lahendusi, mis vähendavad halduskoormust ja jätavad liikmesriikidele suurema

paindlikkuse toetuste ja nõuete rakendamisel, näiteks väheneva pindalapõhise sissetulekutoetuse diferentseerimisega seotud tingimuste leevendamisel, samuti väikepõllumajandustootjate toetuse ning looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tingitud piirangutega alade toetuse vabatahtlik rakendamine, mis võimaldab paremini arvestada riiklikke eripärasid, põllumajandussektori olukorda ja tootjate vajadusi.

 Leiame jätkuvalt, et toetuse järkjärgulise vähendamise ja toetuse piiramise reeglite kohaldamine väheneva pindalapõhise sissetulekutoetusel ning peab jääma liikmesriikidele vabatahtlikuks. Leiame, et DABISe (degressiivne pindalapõhine sissetulekutoetus) minimaalne keskmine toetuse määr hektari kohta peaks olema oluliselt madalam kui välja pakutud 130€/ha kohta või siis üldse vabatahtlik.

 Leiame, et „aktiivse põllumajandustootja“ mõiste määratlemine ja rakendamine peaks jääma vabatahtlikuks, et liikmesriikidel oleks piisavalt paindlikkust ise otsustada selle rakendamise vajalikkuse üle.

 Täiendavat paindlikkust on vaja ka keskkonna- ja kliimasekkumiste kavandamisel ja rakendamisel, et liikmesriigid saaksid valida oma oludele sobivaimad lahendused.

Eesti lähtub järgmistest seisukohtadest: Vabariigi Valitsuse 11. detsembril 2025. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 23. jaanuari 2026. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika, ühise turukorralduse poliitika ja koolikavade ettepanekute kohta eelarveperioodil 2028–2034; Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025–2027, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. aasta istungil ning Vabariigi Valitsuse 27. novembril 2025. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 4. detsembri 2025. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028–2034 kohta.

KALANDUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL), millega kehtestatakse tingimused määruses (EL) [riikliku ja piirkondliku partnerluse fond] sätestatud riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi raames ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika jaoks antava liidu toetuse rakendamiseks ajavahemikul 2028–2034 (CFP) (COM(2025) 559)

Päevakorrapunkti eesmärk: osalise üldise lähenemisviisi kokku leppimine.

Sisu lühikokkuvõte: Komisjon esitas 16. juulil 2025 järgmise perioodi 2028–2034 mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) osana õigusettepaneku liidu toetuse rakendamise tingimuste kohta ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merendus- ja vesiviljeluspoliitika rakendamiseks riikliku ja piirkondliku partnerlusfondi (MFF riigiplaani) raames.

Iirimaa eesistumise ajal on eelnõu kompromissteksti mõnes osas meile sobivas suunas täiendatud, sealhulgas on lisatud kalalaevastiku toetamise abikõlblikkuse kriteeriumid. Samas on eelnõusse lisatud sätteid, mis võivad tekitada rakendusprobleeme või on ebaproportsionaalselt piiravad ning mille sõnastust tuleb õigusselguse tagamiseks täiendada.

Kalandus- ja vesiviljelussektori toetuste andmise tingimused on reguleeritud kalanduse spetsiifilise

7

määruse alusel ning ühine kalanduspoliitika ja selle rakendusraamistik juba sisaldavad põhjalikke keskkonna-, kontrolli- ja kestlikkusnõudeid. Seepärast soovime, et õigusselguse eesmärgil sätestatakse eelnõus , et selle määruse alusel tehtud investeeringud on kooskõlas tulemusraamistiku “ei kahjusta oluliselt” (“Do No Significant Harm” ehk DNSH) põhimõttega. Me ei toeta täiendava „ei kahjust oluliselt põhimõtte“ hindamise kohustuse sisse viimist meetmete osas, mille tingimused on selles määruses ammendavalt sätestatud. Leiame, et see suurendab põhjendamatult toetuse saajate ja riigi halduskoormust.

Eelnõus on püügivõimsusega seotud erireegleid võrreldes kehtiva finantsperioodi reeglitega (EMKVF määrus) laiendatud ka nendele investeeringutele, mis kalalaeva püügivõimsust (kW ja GT) ei mõjuta ning nende investeeringute keskkonnamõju puudub või on positiivne. Sellised investeeringud on näiteks seotud kontrolli ja järelevalve seadmete paigaldamisega kalalaevadele (nt kaamerad, mootori võimsuse jälgmisseadmed, asukoha jälgmisseadmed), töötingimuste ja ohutuse parandamisega ilma kalalaeva kogumahutavust suurendamata jne. Liikmesriigid hindavad igal aastal laevastikuaruandes kalalaevastiku segmentide püügivõimsuse ja püügivõimaluste tasakaalu ning esitavad aruande komisjonile, kes hindab liikmesriikide esitatud teavet ja annab selle kohta tagasisidet. Kehtivas EMKVF määruses on laevastikusegmendi tasakaaluaruande nõue seotud konkreetsete tegevustega, millel on otsene või potentsiaalne seos püügivõimsusega, kuid eelnõu sõnastus muudab tasakaaluaruande üldiseks toetuskõlblikkuse tingimuseks. Investeeringuteks toetuse andmise sidumine laevastikusegmendi üldise tasakaaluhinnanguga on senisest lähenemisest rangem ja suurendab halduskoormust, ilma et see annaks lisaväärtust kalavarude säästlikule majandamisele.

Eesti põhisõnumid:  Kuigi ühise kalanduspoliitika rahastamise määruse kompromisstekstis ei ole kõikides osades

saavutatud Eesti eesmärke, saame kompromissi nimel nõustuda nõukogu osalise üldise lähenemise kokkuleppimisega.

 Eesti võib nõukogu osalise üldise lähenemisviisi hääletamisel jääda vastu või erapooletuks, kui määruse kompromissteksti jäävad sätted, mis seavad kalavarude kaitse eesmärgi saavutamiseks ebaproportsionaalselt koormavad ja kalalaevastiku uuendamist tõkestavad piirangud. - Leiame, et määruses sätestatud meetmete rahastamise tingimused on piisavad selleks, et täita

„ei kahjusta oluliselt“ põhimõtteid. - Samuti leiame, et püügivõimsusega seotud erireegleid ei pea kohaldama nendele

kalalaevastiku investeeringutele, millel keskkonnamõju puudub või on positiivne.

Eesti lähtub 19. juunil 2025. a. Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest aastateks 2025−2027 ning Vabariigi Valitsuses 16. detsembril 2025. a heaks kiidetud ja 23. jaanuaril 2026. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt kinnitatud Eesti seisukohtadest määruse „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL), millega kehtestatakse tingimused määruses (EL) [riikliku ja piirkondliku partnerluse fond] sätestatud riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi raames ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika jaoks antava liidu toetuse rakendamiseks ajavahemikul 2028–2034“ eelnõu kohta.

Määrus, millega muudetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond

Päevakorrapunkti eesmärk: poliitiline arutelu.

Sisu lühikokkuvõte: Liikmesriigid, sealhulgas Eesti on korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele lihtsustada ja muuta Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi määrust, et eemaldada kalalaevade püügivõimsuse ja toetuste abikõlblikkusega seotud ebavajalikud piirangud. Kehtivad reeglid

8

takistavad investeeringuid energiatõhusamatesse ja ohutumatesse laevadesse, põlvkondade vahetust ning finantsinstrumentide kasutamist. Oleme toetanud laevastiku haldamise reeglite üle vaatamist, kuna kalavarude säästlik kasutamine on tagatud eelkõige kvootide ja püügivahendite piirangutega. Määruse kiire muutmine võimaldaks paremini kasutada käesoleva finantsperioodi vahendeid ning toetada sektorit.

Eesti põhisõnumid:  Euroopa Liidu energiasüsteemi ümberkujundamisel on vajalik vaadata üle ELi ühise

kalanduspoliitika laevastiku haldamise osa ja kaotada ebavajalikud piirangud seal, kus kalavarude säästlik kasutamine on tagatud lubatud väljapüügimahtude piiramise teel või kus kalapüük toimub lubatud passiivpüüniste arvu piires.

 Peame vajalikuks Euroopa Liidu kalapüügilaevastiku uuendamise rahaliste stiimulite olemasolu, mis aitaksid suurendada ettevõtjate majanduslikku kindlustunnet.

 Stiimulid peavad võimaldama tõhusamal tehnoloogial põhineva tehnika kasutamist ja tehnika asendamist puhtamatel energiaallikatel põhinevaga, mis tooks kaasa struktuursed muudatused kalapüügisektoris. On vajalik muuta Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi alusmäärust selliselt, et rahastamisvahendite kaudu antava abiga oleks võimalik seda soodustada.

Eesti lähtub Vabariigi Valitsuse 4. mail 2023. a heaks kiidetud ning 19. mail 2023. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatiste Euroopa Liidu kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamine, ühine kalanduspoliitika praegu ja tulevikus ning mereökosüsteemide kaitsmise ja taastamise tegevuskava kohta.

EL-UK: iga-aastased konsultatsioonid 2027. aasta kalapüügivõimaluste üle

Päevakorrapunktieesmärk: poliitiline arutelu.

Sisu lühikokkuvõte: Vastavalt kaubandus- ja koostöölepingule toimuvad Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel iga-aastased kalandusläbirääkimised, mille käigus pannakse paika Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi ühiselt majandatavate kalavarude lubatud saagid ja kvoodid. Põhjamerel ja Atlandi ookeanil on selliseid varusid ligikaudu 100. Eesti kalalaevad kõnealuste varude püügiga aktiivselt ei tegele. Jälgime Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelisi kalandusläbirääkimisi Euroopa Nõukogu kalanduse ja Ühendkuningriigi töögruppide tasandil.

Eesti põhisõnumid:  Eestil kõnealuste varude püügihuvi pole, läbirääkimiste käigus tehtavad otsused Eesti

kalandust ei mõjuta.

EL ja Norra ning rannikuriigid: iga-aastased konsultatsioonid 2027. aasta kohta

Päevakorrapunktieesmärk: poliitiline arutelu.

Sisu lühikokkuvõte: Päevakorrapunkti raames puudutavad Eestit EL-Norra püügivõimaluste läbirääkimised, nn kaldariikide läbirääkimistega Eestil puutumust pole.Euroopa Liidu-Norra kalandusleping kuulub ühise kalanduspoliitika laiemasse kohaldamisalasse. See on aluseks kalandussuhetele piirkondades, kus varusid majandatakse ühiselt koos Norraga, et edendada mere bioloogiliste ressursside säästvat kasutamist, majandamist ja kaitset kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja hea haldustava põhimõtetega. Seni kehtinud kalandusleping Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahel sõlmiti 1980. a ning kuigi osapooled on uue kalandusleppe läbirääkimiste suhtes huvi üles näidanud, pole praktikas korralikke läbirääkimisi siiski toimuma

9

hakanud, kuna ELi ja Norra vahel on viimaste aastate jooksul mitmeid teravaid kalandusprobleeme, mis pole seni lahendatud.

Eesti koostas uue leppe läbirääkimiste suhtes oma seisukohad, et kaitsta Eesti erihuvisid saamaks juurdepääsu Norra majandusvööndi ja Jan Mayeni vetele oma Teravmägede kreveti püügipäevade (377 päeva) kasutamiseks. Üks EL-Norra lepingu oluline osa on kalapüügivõimaluste vahetamine. Näiteks umbes pool Euroopa Liidu Ida-Gröönimaa krevetikvoodist läheb iga-aastaselt Euroopa Liidu ja Norra püügivõimaluste vahetusse, mille tulemusel saab Norra krevetipüügi võimalused Ida- Gröönimaal. Teine pool jääb EL liikmesriikidele, kelle omavaheliste vahetuste tulemusena saavad ka Eesti kaugpüügilaevad osa kvoodist endale kasutamiseks.

Nõukogu istungil toimub arvamuste vahetus järgmise aasta püügivõimaluste vahetamise kohta Norra ja kaldariikidega. Arutelu eesmärk on valmistada läbirääkimisteks ette Euroopa Liidu seisukoht. Pärast nõukogus toimunud arutelu koostab ja edastab Euroopa Komisjon asjakohased eelnõud Euroopa Liidu ühispositsiooni kohta. Euroopa Liidu-Norra läbirääkimised ja nn kaldariikide läbirääkimised toimuvad mitmes voorus kuni detsembri lõpuni.

Eesti põhisõnumid:  Eesti Euroopa Liidu ja Norra püügivõimaluste vahetuse käigus Norralt püügivõimalusi ei saa.

Seetõttu on oluline jälgida, et Norrale ei antaks suurel hulgal neid püügivõimalusi, mida Eesti kasutab (Ida-Gröönimaa krevett).

 Euroopa Liidu ja Norra püügivõimaluste vahetuse läbirääkimistel tuleks jälgida, et Norrale antavate püügivõimaluste paketti panustaksid eelkõige need, kes vahetustest ka ise püügivõimalusi saavad.

 Läbirääkimiste edukuse huvides on oluline, et liikmesriigid leiaksid ühispositsiooni võimalikult vara sügise jooksul.

 ELi poolt vahetuskaubana pakutavateks kvootideks sobivad vaid sellised, mille puhul on vastav toetav teadussoovitus olemas. Muuhulgas tähendab see seda, et EL ei peaks pakkuma püügivõimalusi, mis jäävad kaugemasse tulevikku ehk kvoote nn ette ära lubama olukorras, kus vastava püügihooaja jaoks teadussoovitust veel pole.

 Lisaks tuleb jälgida, et 2022. aasta aprillis sõlmitud Euroopa Liidu ja Norra vaheline poliitiline kokkulepe ja iga-aastased kvoodivahetuste arutelud püsiksid võimalikult lahus.

Eesti lähtub oma seisukohtades Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise kalanduslepingute läbirääkimiste ajaks koostatud seisukohtadest, mis kiideti heaks 11. veebruari 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil ning kinnitati 19. veebruari 2021. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil.