Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 24.09.2026 nr 2-5/26-01585-3

      Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust, eelnõu kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan Vabariigi Valitsuse  24.  septembri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust  kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust (uuesti sõnastatud), eelnõu kohta:   1.1. Eesti  toetab ettepanekut ajakohastada kriminaalasjades  tõendite kogumise regulatsiooni,  suurendada  piiriüleste  menetluste  õigusselgust  ning  kõrvaldada  Euroopa  uurimismääruse  kohaldamisel ilmnenud puudused. Peame oluliseks eelnõu eesmärki, et liikmesriikidevaheline  koostöö  oleks  kiire  ja  tõhus,  säilitades  samas  tõendite  kogumise  paindlikkuse  ning  liikmesriikide menetlusautonoomia.   1.2. Eesti toetab ühtsete nõuete kehtestamist Euroopa uurimismääruse väljastamiseks pädeva  asutuse  määramisele.  Peame  oluliseks,  et  säiliks  prokuröri  pädevus  väljastada  Euroopa  uurimismäärus  ilma  kohtu  kinnituseta  juhul,  kui  vajalik  kohtu  luba  taotletava  menetlustoimingu  tegemiseks  on  juba  antud  või  kui  sellist  luba  ei  ole  riigisisese  õiguse  kohaselt vaja.   1.3.  Eesti  toetab  tõendite  kogumise  eesmärgil  toimuva  piiriülese  jälgimise  reguleerimist  Euroopa uurimismääruse  raames. Kiireloomulise piiriülese  jälgimise korral peab  täitjariigile  viivitamata pärast piiriületust edastatav teave võimaldama hinnata jälgimise õiguspärasust ja  selle jätkamise tingimusi ning otsustada selle lubatavus.   1.4.  Eesti  toetab  direktiivi  kohaldamisala  täpsustamist,  mis  võimaldaks  Euroopa  uurimismääruse  alusel  menetlustoiminguid  teha  ka  süüdimõistva  kohtuotsuseta  konfiskeerimise menetlustes. Selline laiendus peab jääma kriminaalasjades tehtava õigusalase  koostöö raamidesse ning säilitama isikute menetluslikud tagatised.   1.5. Eesti  toetab Euroopa kaugosalemise  regulatsiooni  loomist  selleks,  et võimaldada  teises  liikmesriigis  viibival  kahtlustataval,  süüdistataval  või  kannatanul  kriminaalkohtu  istungil  kaugosaleda.  Peame  oluliseks  eelnõu  põhimõtet,  et  Euroopa  kaugosalemise  määruse  väljastamise  eeldused,  sealhulgas  kaugosalemise  lubatavus,  on  taotleva  riigi  õiguse 

.

2 (2)

väljastamise  eeldused,  sealhulgas  kaugosalemise  lubatavus,  on  taotleva  riigi  õiguse  reguleerida. Direktiivis  tuleb selgelt kindlaks määrata  taotleva  ja  täitva  riigi ülesanded ning  vältida  täitjariigile  selliste  kohustuste  panemist, mida  on  otstarbekam  täita  taotlevas  riigis.  Euroopa kaugosalemise määruse täitmine ei tohi täitjariigile kaasa tuua ebaproportsionaalset  koormust.   1.6. Eesti peab oluliseks, et kohtuistungil kaugosalemine  toimuks üldjuhul ainult asjaomase  isiku nõusolekul. Sellest põhimõttest võib teha põhjendatud erandeid, kui kaugosalemine on  vajalik ja proportsionaalne ega kahjusta isiku kaitseõigusi. Isikul peab olema tegelik võimalus  pidada kaitsjaga nõu ning suhelda temaga turvaliselt ja konfidentsiaalselt.   1.7. Eesti  toetab  isikute põhiõiguste  tõhusat kaitset direktiivi alusel  toimuvates menetlustes.  Samas  tuleb  vältida  dubleerivate  õiguskaitsevahendite  kehtestamist  ning  kavandatavad  lahendused peavad olema vajalikud  ja proportsionaalsed. Õiguskaitsevahendeid peab saama  kasutada selles liikmesriigis, kelle otsust või toimingut vaidlustatakse, ning nende kasutamine  ei  tohi  kaasa  tuua  kriminaalmenetluse  põhjendamatut  pikenemist  või  ebamõistlikku  menetluskoormust.   1.8.  Eesti  toetab  rahvusvahelise  justiitskoostöö  digitaliseerimist.  Samas  peab  direktiivi  ülevõtmise  tähtaeg  olema  piisav  vajalike  õiguslike,  korralduslike  ja  tehniliste  muudatuste  tegemiseks,  sealhulgas  infosüsteemide  arendamiseks.  Statistika  kogumine  peab  toimuma  automatiseeritult  olemasolevate  infosüsteemide  kaudu  ega  tohiks  tekitada  liikmesriikidele  põhjendamatut aruandluskoormust.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Seletuskirja lisa - kooskõlastustabel  3. Eelnõu COM(2026) 313 4. Eelnõu COM(2926) 313 lisad      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 23.6.2026 COM(2026) 313 final

ANNEXES 1 to 12

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,

mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa

kaugosalemismäärust (uuesti sõnastatud)

ET 1 ET

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

AI LISA

EUROOPA UURIMISMÄÄRUS

Käesoleva Euroopa uurimismääruse on koostanud pädev asutus või ametiisik. Taotlev asutus

või ametiisik kinnitab, et käesoleva Euroopa uurimismääruse koostamine on selles kindlaks

määratud uurimistoimingu jaoks vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse kahtlustatava või

süüdistatava õigusi, ning et taotletavate uurimistoimingute tegemist oleks saanud samadel

tingimustel taotleda sarnases riigisiseses asjas. Käesolevaga taotlen järgnevalt täpsustatud

uurimistoimingu või -toimingute tegemist, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse

uurimise konfidentsiaalsust, ning Euroopa uurimismääruse täitmise käigus saadud tõendite

edastamist.

A OSA

Taotlev riik:................................................................................................................................

Täitjariik: ...........................................................................................................................

B OSA. Kiireloomulisus

Märkida, kas asi on kiireloomuline, sest

 esineb tõendite varjamise või hävitamise oht

 kohtuliku arutamise päev on kohe kätte jõudmas

  tõendite kogumine võib olla ohus 

 mõni muu põhjus

Palun täpsustage järgnevalt:

Euroopa uurimismääruse täitmise tähtajad on sätestatud direktiivis 2014/41/EL[uuesti sõnastatud

direktiivi AASTA/NUMBER]. Kui vajatakse lühemat või kindlat tähtaega, siis märkida kuupäev ja

selgitada selle põhjus:

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

ET 2 ET

C OSA. Tehtav(ad) uurimistoiming(ud)

Kirjeldada taotletud abi / uurimistoimingut või uurimistoiminguid NING märkida, kui see on

kohaldatav, kas see on üks järgmistest uurimistoimingutest:

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

 Määrust Täitva asutuse või ametiisiku valduses juba olemasoleva teabe või tõendi saamine

 Politsei- või õigusasutuse andmebaasides leiduva teabe saamine

 Ülekuulamine  (kui taotletakse ülekuulamist, lisada toimingu kirjeldusse asjaomasele isikule

esitatavate küsimuste loetelu) 

□ tunnistaja

□ ekspert

□ kahtlustatav

□ või süüdistatav

□ kannatanu

□ kolmas isik

 Konkreetset telefoninumbrit või IP-aadressi kasutavate isikute kindlakstegemine

  Läbiotsimine ja konfiskeerimine 

 Vahistatud isiku ajutine üleviimine taotlevasse riiki

 Vahistatud isiku ajutine üleviimine täitjariiki

 Ülekuulamine videokonverentsi teel või muud audiovisuaalset edastamisvahendit kasutades

 muu kaugsidetehnoloogia abil 

□ tunnistaja

□ ekspert

□ kahtlustatav

□ või süüdistatav

ET 3 ET

 Ülekuulamine telefonikonverentsi teel

□ tunnistaja

□ ekspert

 Teave pangakontode ja muude finantskontode kohta

 Teave pangatoimingute ja muude finantstehingute kohta

 Uurimistoiming, mis eeldab tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul

□ Pangatoimingute või muude finantstehingute jälgimine  seire 

□ Kontrollitavad alused saadetised 

 □ Jälgimine täitjariigi territooriumil 

 □ Täitjariigi territooriumil asukoha-, heli- või visuaalsete andmete kogumist võimaldava

tehnilise seadme paigaldamine ja kasutamine 

□ Muu

 Varjatud uurimine

  Piiriülene jälgimine 

 Elektroonilise side pealtkuulamine

 Kriminaalmenetluse tagamise vahend (vahendid), millega hoitakse ära tõendina kasutada

võidava eseme hävitamine, muutmine, eemaldamine, edastamine või kõrvaldamine.

  Euroopa uurimismääruses taotletud uurimistoimingu täitmiseks vajalike

menetlusdokumentide kättetoimetamine 

ET 4 ET

GD OSA. Euroopa uurimismääruse koostamise põhjus

1. Asjaolude kokkuvõte

Märkida, miks Euroopa uurimismäärus on tehtud, sealhulgas esitada selle aluseks olevate

asjaolude kokkuvõte, nende süütegude kirjeldus, mille eest süüdistus on esitatud või mida

uuritakse, käimasolev uurimise etapp, mis tahes riskitegurite põhjused ja muu oluline teave:

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

 Uurimise/menetluse etapp:

☐ uurimine

☐ süüdistuse esitamine

☐ kohtulik arutamine

☐ muu (täpsustada): ............................................................................................................

Märkida põhjused, miks taotletav(ad) toiming(ud)* on kriminaalmenetluse jaoks oluline

(olulised): ....................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

* Kohaldatakse juhul, kui taotletakse ühte või mitut järgmist uurimistoimingut: teave pangakontode ja

muude finantskontode või pangatoimingute ja muude finantstehingute kohta; ühe või mitme konkreetse

konto kaudu tehtavate pangatoimingute või muude finantstehingute seire; kontrollialused saadetised;

jälgimine täitjariigi territooriumil; täitjariigi territooriumil asukoha-, heli- või visuaalsete andmete kogumist

võimaldava tehnilise seadme paigaldamine ja kasutamine; muud uurimistoimingud, mis eeldavad tõendite

kogumist reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul; varjatud uurimised; piiriülene jälgimine või

elektroonilise side pealtkuulamine. 

2. Selle süüteo (nende süütegude) laad ja  õiguslik kvalifikatsioon  koosseisu tunnused,

mille alusel Euroopa uurimismäärus koostatakse, ning kohaldatav õigusnorm/seadustik:

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

3. Kas kuritegu, millega seoses Euroopa uurimismäärus on tehtud, on taotlevas riigis

karistatav vabaduskaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille

maksimaalne pikkus on taotleva riigi õiguse kohaselt vähemalt kolm aastat ja mis on lisatud

allpool esitatud süütegude loetelusse? (märgistada vastav lahter)

□ kuritegelikus ühenduses  organisatsioonis  osalemine,

□ terrorism,

□ inimkaubandus,

□ laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno,

□ narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu,

□ ebaseaduslik relvade, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine,

□ korruptsioon,

□ pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve 26. juuli 1995. aasta

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses,

□ kuritegelikul teel saadud tulu  kriminaaltulu  rahapesu,

□ rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine,

ET 5 ET

□ arvutikuriteod,

ET 6 ET

□ keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja taimeliikide

ning taimesortidega,

□ ebaseaduslikule riiki sisenemisele ja riigis viibimisele kaasaaitamine,

□ mõrv, raske kehavigastuse tekitamine,

□ ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

□ inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

□ rassism ja ksenofoobia,

□ organiseeritud või relvastatud röövimine,

□ kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemete salakaubavedu,

□ kelmus,

□ väljapressimine,

□ toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine,

□ haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,

□ maksevahendite võltsimine,

□ ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,

□ tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainete salakaubavedu,

□ varastatud sõidukitega kauplemine,

□ vägistamine,

□ süütamine,

□ Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod,

□ õhusõiduki või laeva kaaperdamine,

□ sabotaaž,

 □ liidu piiravate meetmete rikkumine. 

ET 7 ET

DE OSA. Seos varasema Euroopa uurimismäärusega  või muude taotluste, määruste või

teatistega 

i) Märkida, kas käesolev Euroopa uurimismäärus täiendab varasemat Euroopa uurimismäärust.

Asjakohasel juhul lisada varasema Euroopa uurimismääruse kindlakstegemiseks vajalik teave

(Euroopa uurimismääruse koostamise kuupäev; asutus või ametiisik, kellele see edastati;

võimaluse korral Euroopa uurimismääruse edastamise kuupäev; taotleva ja määrust täitva asutuse

või ametiisiku antud viitenumbrid):

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

 ii) Asjakohasel juhul märkida, kas käesolev Euroopa uurimismäärus on seotud taotlevale riigile

samas asjas edastatud teise Euroopa uurimismääruse, muu õigusalase koostöö taotluse, teatise või

vastastikusel tunnustamisel põhineva määrusega. Kui on kohaldatav, lisada seotud teatise

identifitseerimiseks vajalik teave (koostamise ja edastamise kuupäev, asutus, kellele see edastati,

ja vastavate asutuste määratud viitenumbrid):  .........................................................................

......................................................................................................................................................

iii) Asjakohasel juhul märkida, kas samas asjas on Euroopa uurimismäärus , õigusalase koostöö

taotlus, teatis või vastastikusel tunnustamisel põhinev määrus  juba saadetud teisele

liikmesriigile.  Kui on kohaldatav, märkida koostamise ja edastamise kuupäev ning asutus,

kellele see edastati  :

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

ET 8 ET

EF OSA. Asjaomane isik

1. Märkida kogu teadaolev teave i) füüsilis(t)e või ii) juriidilis(t)e isiku(te) kohta, keda

uurimistoiming puudutab (kui see puudutab rohkem kui ühte isikut, siis esitada teave iga isiku

kohta).

i) Füüsilis(t)e isiku(te) puhul

Nimi: .............................................................................................................................................

Eesnimi (-nimed): .........................................................................................................................

Asjakohasel juhul muu nimi (muud nimed): ................................................................................

Asjakohasel juhul varjunimed: .....................................................................................................

Sugu: .............................................................................................................................................

Kodakondsus: ...............................................................................................................................

Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: .....................................................................................

Võimaluse korral isikut tõendava dokumendi (tõendavate dokumentide) (ID-kaart, pass) liik ja

number:

......................................................................................................................................................

Sünniaeg: ......................................................................................................................................

Sünnikoht: ....................................................................................................................................

Elukoht ja/või teadaolev aadress; kui aadress ei ole teada, siis märkida viimane teadaolev aadress:

......................................................................................................................................................

 Muud kontaktandmed (e-post, telefoninumber):

……………………………………..………………. 

Keel(ed), mida isik mõistab:

......................................................................................................................................................

 Kirjeldada, milline on asjaomase isiku osa menetluses: 

 □ kahtlustatav 

 □ süüdistatav 

 □ kannatanu 

 □ tunnistaja 

 □ ekspert 

 □ kolmas isik 

 □ muu (täpsustada)  ..........................................................................................................

ET 9 ET

ii) Juriidilis(t)e isiku(te) puhul

Nimi: .............................................................................................................................................

Juriidilise isiku õiguslik vorm: .....................................................................................................

Asjakohasel juhul lühinimi, tavanimi või ärinimi:

......................................................................................................................................................

Registreeritud asukoht: .................................................................................................................

Registreerimisnumber: .................................................................................................................

Juriidilise isiku aadress: ...............................................................................................................

 Muud kontaktandmed (e-post, telefoninumber):

…………………………………………………. 

Juriidilise isiku esindaja nimi: ......................................................................................................

Kirjeldada, milline on asjaomase isiku osa menetluses:

□ kahtlustatav

□ või süüdistatav

□ kannatanu

□ tunnistaja

□ ekspert

□ kolmas isik

□ muu põhjus (täpsustada): ..................................................................................................

2. Kui erineb eespool märgitud aadressist, siis märkida koht, kus uurimistoiming tuleb teha:

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

3. Esitada igasugune muu teave, mis aitab Euroopa uurimismäärust täita:

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

ET 10 ET

F G OSA. Menetluse liik, millega seoses Euroopa uurimismäärus tehti:

□ a) kriminaalmenetlus, mida õigusasutus või ametiisik viib läbi taotleva riigi õiguse

kohase kuriteo suhtes toimetab taotleva riigi õiguse kohaselt või mille mida

õigusasutus või ametiisik võib alustada; või

□ b) haldusasutuste läbiviidav alustatud menetlus taotleva riigi õiguse kohaselt

õiguserikkumisena karistatava teo suhtes, kui selle käigus tehtud otsuse põhjal võib

alustada menetlust eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus; või

□ c) õigusasutuste läbiviidav alustatud menetlus taotleva riigi õiguse kohaselt

õiguserikkumisena karistatava teo suhtes, kui selle käigus tehtud otsuse põhjal võib

alustada menetlust eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus;

□ d) punktides a, b ja c osutatud menetlused, mis on seotud kuritegude süütegude või

õigusrikkumistega, mille eest võib taotlevas riigis juriidilise isiku võtta vastutusele või

teda karistada.

ET 11 ET

G OSA. Euroopa uurimismääruse koostamise põhjus

1. Asjaolude kokkuvõte

Märkida, miks Euroopa uurimismäärus on tehtud, sealhulgas esitada selle aluseks olevate

asjaolude kokkuvõte, nende süütegude kirjeldus, mille eest süüdistus on esitatud või mida

uuritakse, käimasolev uurimise etapp, mis tahes riskitegurite põhjused ja muu oluline teave:

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

2. Selle süüteo (nende süütegude) laad ja koosseisu tunnused, mille alusel Euroopa

uurimismäärus koostatakse, ning kohaldatav õigusnorm/seadustik:

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

3. Kas kuritegu, millega seoses Euroopa uurimismäärus on tehtud, on taotlevas riigis

karistatav vabaduskaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille

maksimaalne pikkus on taotleva riigi õiguse kohaselt vähemalt kolm aastat ja mis on lisatud

allpool esitatud süütegude loetelusse? (märgistada vastav lahter)

□ kuritegelikus ühenduses osalemine,

□ terrorism,

□ inimkaubandus,

□ laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno,

□ narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu,

□ ebaseaduslik relvade, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine,

□ korruptsioon,

□ pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve 26. juuli 1995. aasta

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses,

□ kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu,

□ rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine,

□ arvutikuriteod,

ET 12 ET

□ keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja taimeliikide

ning taimesortidega,

□ ebaseaduslikule riiki sisenemisele ja riigisviibimisele kaasaaitamine,

□ mõrv, raske kehavigastuse tekitamine,

□ ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

□ inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

□ rassism ja ksenofoobia,

□ organiseeritud või relvastatud röövimine,

□ kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemete salakaubavedu,

□ kelmus,

□ väljapressimine,

□ toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine,

□ haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,

□ maksevahendite võltsimine,

□ ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,

□ tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainete salakaubavedu,

□ varastatud sõidukitega kauplemine,

□ vägistamine,

□ süütamine,

□ Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod,

□ õhusõiduki või laeva kaaperdamine,

□ sabotaaž.

ET 13 ET

H OSA. Lisanõuded teatavate toimingute korral

Täita taotletava(te) uurimistoimingu(te) jaoks vajalikud osad

H1 OSA. Vahistatud isiku üleviimine

1) Kui uurimise eesmärgil taotletakse vahistatud isiku ajutist üleviimist taotlevasse riiki, siis

märkida, kas isik on üleviimisega nõus.

 Jah  Ei  Taotlen isikult nõusoleku küsimist

2) Kui uurimise eesmärgil taotletakse vahistatud isiku ajutist üleviimist täitjariiki, siis

märkida, kas isik on üleviimisega nõus.

 Jah  Ei

H2 OSA. Video- või telefonikonverents või muud audiovisuaalsed edastamisvahendid  muu

kaugsidetehnoloogia 

Kui taotletakse ülekuulamist video- või telefonikonverentsi teel või muude audiovisuaalsete

edastamisvahendite kaudu  muu kaugsidetehnoloogia abil ,

märkida asutuse või ametiisiku nimi, kes ülekuulamist läbi viib (kontaktandmed/keel):............

......................................................................................................................................................

 Kavandatud kuupäev(ad) (PP/KK/AAAA):

………………………………………………………….

Konverentsi algusaeg (tt:mm:ss): …………………………………………….………

Ajavöönd: ………………………………………………………………………….............

Ülekuulamise ligikaudne kestus: ……………………………………………………………….

Tehnilised üksikasjad:

Toimumiskoha nimi:

…………………………………………………………………………………….

Sidesüsteem:……………………………………………………………………...

Tehniku kontaktandmed ja kõneldav keel: ………………………………………………...

Ühenduse katsetamise kuupäev ja kellaaeg:

…………………………………………………………………………..

Ühenduse katsetaja kontaktandmed, kui need on teada:

…………………………………………………

Keel ja suulise tõlke võimalused: …………………………………………………..

Muud nõuded (täpsustada): …………………………………………………

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

Täpsustada, kas asjaomane kahtlustatav või süüdistatav on nõusoleku andnud.

□ Jah

□ Ei

□ Taotlen isikult enne taotluse täitmist nõusoleku küsimist

ET 14 ET

märkida selle toimingu taotlemise põhjused:

......................................................................................................................................................

□ a) videokonverentsi või muude audiovisuaalsete edastamisvahendite abil toimuv

ülekuulamine:

□ kahtlustatav või süüdistatav on andnud oma nõusoleku

□ b) ülekuulamine telefonikonverentsi teel

H3 OSA. Kriminaalmenetluse tagamise vahendid

Kui taotletakse kriminaalmenetluse tagamist, et hoida ära tõendina kasutada võidava eseme

hävitamine, muutmine, eemaldamine, edastamine või kõrvaldamine, siis märkida, kas

□ ese edastatakse taotlevasse riiki

□ ese jääb täitjariiki, märkida eeldatav kuupäev:

millal kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamine lõpetatakse: ............................

millal eseme kohta esitatakse järgmine taotlus: ..................................................................

ET 15 ET

H4 OSA. Teave pangakontode ja muude finantskontode kohta

1) Kui taotletakse teavet pangakontode või muude finantskontode kohta, mida isik omab või

käsutab, siis märkida iga konto puhul, miks peate toimingut kriminaalmenetluse jaoks oluliseks ja

millisel põhjusel eeldate, et see konto on täitjariigis asuvas pangas:

 Täpsustada, millist teavet taotlete: 

□ teave pangakontode kohta, mida isik omab või mille suhtes on tal volitus

□ teave muude finantskontode kohta, mida isik omab või mille suhtes on tal volitus

 □ teave pangatoimingute kohta:

□ pangakonto väljavõtted

□ konto avamise dokumendid

□ volitus või täiendav konto omanik

□ muu (täpsustada): ……………………………………………………....

□ teave muude finantstehingute kohta:

□ kontoväljavõtted

□ konto avamise dokumendid

□ volitus või täiendav konto omanik

□ muu (täpsustada): ……………………………………………………....

Võimaluse korral esitada järgmised andmed:

konto omaniku nimi: ………………………………………………………………………

panga/finantsasutuse nimi: ……………………………………………………………

IBAN või kontonumber ja panga kood: …………………………………………….……..

tehingute ajavahemik: ……………………………………………………………………

☐ muu (täpsustada): ……………………………………………………………….. 

2) Kui taotletakse teavet pangatoimingute või muude finantstehingute kohta, siis märkida

mõlema osas põhjused, miks peate meedet kriminaalmenetluse jaoks oluliseks:

□ teave pangatoimingute kohta

□ teave muude finantstehingute kohta

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

Märkida asjakohane ajavahemik ja seonduvad kontod

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

ET 16 ET

H5 OSA. Uurimistoimingud, mis eeldavad tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatava aja

jooksul

Sellise uurimistoimingu taotlemisel märkida põhjused, miks peate taotletavat teavet

kriminaalmenetluse jaoks oluliseks

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

H6 OSA. Varjatud uurimine

Varjatud uurimise taotlemisel märkida põhjused, miks peate uurimistoimingut kriminaalmenetluse

jaoks tõenäoliselt oluliseks

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

H75 OSA: Elektroonilise side pealtkuulamine

1) Elektroonilise side pealtkuulamise taotlemisel märkida põhjused, miks peate meedet

kriminaalmenetluse jaoks oluliseks

(12) Esitada järgmine teave:

a) pealtkuulatava isiku kindlakstegemiseks vajalik teave:

......................................................................................................................................................

b) pealtkuulamise soovitud kestus:

......................................................................................................................................................

c) tehnilised andmed (eelkõige seoses pealtkuulatava isiku kindlakstegemisega, näiteks

mobiiltelefoni number, lauatelefoninumber, e-posti aadress, internetiühendus  internetipääsu

identifikaator või mõni muu elektroonilise side teenuse või elektroonilise side võrgu

identifikaator ) Euroopa uurimismääruse täitmise tagamiseks:

......................................................................................................................................................

(23) Märkida eelistus täitmise meetodi osas:

 vahetu edastamine

 salvestamine ja sellele järgnev edastamine

Märkida, kas vajate ka pealtkuulamisel saadud materjali transkriptsiooni, dekodeerimist või

dekrüpteerimist (*):

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

* NB! Transkriptsiooni, dekodeerimise ja dekrüpteerimise kulud kannab taotlev riik.

ET 17 ET

I OSA. Täitmiseks taotletavad formaalsused ja menetlused,  muu oluline teave ja lisade

loetelu 

1. Märkida ära ja täita vastavalt vajadusele Määrust Täitval asutusel või ametiisikul

palutakse täita järgmised formaalsused ja menetlused  (juhul, kui see on kohaldatav) :

......................................................................................................................................................

2. Märkida ära ja täita vastavalt vajadusele Taotletakse, et taotleva riigi üks või mitu

ametiisikut abistaksid täitjariigi pädevaid asutusi või ametiisikuid Euroopa uurimismääruse

täitmisel  (juhul, kui see on kohaldatav)  .

Ametiisikute kontaktandmed:

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

Suhtlemisel kasutatavad keeled: ...................................................................................................

......................................................................................................................................................

 3. Muu teave, mida taotlev asutus või ametiisik peab oluliseks:  ....................................

......................................................................................................................................................

 4. Lisade loetelu:  .........................................................................................................

......................................................................................................................................................

ET 18 ET

J OSA. Õiguskaitsevahendid

1. Märkida, kas Euroopa uurimismääruse koostamise vastu on õiguskaitsevahendit juba

taotletud, ning, kui seda on tehtud, siis esitada täpsemad üksikasjad (õiguskaitsevahendi kirjeldus,

sealhulgas vajalikud sammud ja tähtajad):

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

 2. Kui Euroopa uurimismääruse koostamise vastu ei ole õiguskaitsevahendit taotletud, siis

märkida

kas ja milliseid õiguskaitsevahendeid on Euroopa uurimismääruse koostamise vastu olemas? .

.................................................................................................................................................. 

23. Taotleva riigi asutus või ametiisik, kes võib anda täpsemat teavet õiguskaitsevahendite

taotlemise kohta taotlevas riigis ning selle kohta, kas õigusabi ning suuline ja kirjalik tõlge on

kättesaadavad:

Nimi: .............................................................................................................................................

Kontaktisik (vajaduse korral): ......................................................................................................

Aadress: ........................................................................................................................................

Tel nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): ....................................................................

E-post: ..........................................................................................................................................

ET 19 ET

K OSA. Euroopa uurimismäärust taotleva  uurimismääruse koostanud  asutuse või ametiisiku

kontaktandmed

Märkida Euroopa uurimismäärust taotleva  uurimismääruse koostanud  asutuse  või

ametiisiku  liik:

□ õigusasutus

 □ a) kohtunik või kohus

 □ b) eeluurimiskohtunik

 □ *c) prokurör

□ *d) muu asutus, kes on taotleva riigi õiguse kohaselt pädev

*  Asjakohasel juhul  tTäita ka L osa.

 * Märkida, kas 

 □ taotletud uurimistoimingu(te)ks on andnud loa kohtunik, kohus või

eeluurimiskohtunik; märkida loa andmise otsuse kuupäev ja viitenumber:  .................

 □ taotleva riigi õiguse kohaselt ei ole taotletud uurimistoimingu jaoks kohtuniku,

kohtu või eeluurimiskohtuniku luba vaja 

Asutuse või ametiisiku nimi:

......................................................................................................................................................

Esindaja/kontaktpunkti nimi:

......................................................................................................................................................

Toimiku number: ..........................................................................................................................

Aadress: ........................................................................................................................................

Tel nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): ....................................................................

Faksi nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): .................................................................

E-post: ..........................................................................................................................................

Keeled, milles on võimalik taotleva asutuse või ametiisikuga suhelda:

......................................................................................................................................................

Kui erineb eespool toodust, siis selle isiku (nende isikute) kontaktandmed, kellega võtta ühendust

lisateabe saamiseks või tõendite edastamiseks vajalike praktiliste korralduste tegemiseks:

Nimi/ametinimetus/asutus: ...........................................................................................................

Aadress: ........................................................................................................................................

E-post / kontakttelefoni nr: ...........................................................................................................

Taotleva asutuse või ametiisiku ja/või tema esindaja  e- allkiri, millega kinnitatakse

Euroopa uurimismääruse sisu täpsust ja õigsust:

Nimi: .............................................................................................................................................

Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): ..........................................................................................

Kuupäev: ......................................................................................................................................

Ametlik pitser (olemasolu korral):

ET 20 ET

L OSA. Euroopa uurimismääruse kinnitanud õigusasutuse või ametiisiku kontaktandmed

Märkida käesoleva Euroopa uurimismääruse kinnitanud õigusasutuse liik või ametiisik:

□ a) kohtunik või kohus

□ b) eeluurimiskohtunik

□ c) prokurör

Kinnitava asutuse või ametiisiku ametlik nimi:

......................................................................................................................................................

Esindaja nimi:

......................................................................................................................................................

Ametikoht (ametinimetus/ametiaste):

......................................................................................................................................................

Toimiku nr number: .....................................................................................................................

Aadress: ........................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

Tel nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): ....................................................................

Faksi nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): .................................................................

E-post: ..........................................................................................................................................

Keeled, milles on võimalik kinnitava asutuse või ametiisikuga suhelda:

......................................................................................................................................................

Märkida, kas määrust täitva asutuse peamine kontaktpunkt peaks olema:

□ taotlev asutus  või ametiisik 

□ kinnitav asutus  või ametiisik 

Kinnitava asutuse või ametiisiku  e- allkiri ja kontaktandmed

Nimi: .............................................................................................................................................

Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): ..........................................................................................

Kuupäev: ......................................................................................................................................

Ametlik pitser (olemasolu korral):

ET 21 ET

 2014/41/EL (kohandatud)

IIB LISA

EUROOPA UURIMISMÄÄRUSE KÄTTESAAMISE KINNITUS

Käesoleva vormi peab täitma allpool osutatud Euroopa uurimismääruse saanud täitjariigi

asutus või ametiisik.

(A) ASJAOMANE EUROOPA UURIMISMÄÄRUS

Euroopa uurimismäärust taotlev  uurimismääruse koostanud  asutus või ametiisik:

......................................................................................................................................................

Toimiku viitenumber: ...................................................................................................................

Koostamise kuupäev: ...................................................................................................................

Kättesaamise kuupäev: .................................................................................................................

(B) EUROOPA UURIMISMÄÄRUSE SAANUD ASUTUS VÕI AMETIISIK (1)

Pädeva aAsutuse ametlik nimi  või ametiisiku nimi :

......................................................................................................................................................

Esindaja nimi:

......................................................................................................................................................

Ametikoht (ametinimetus/ametiaste):

......................................................................................................................................................

Aadress:

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

Tel nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): ....................................................................

Faksi nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): .................................................................

E-post: ..........................................................................................................................................

Toimiku viitenumber: ...................................................................................................................

Keeled, milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda:

......................................................................................................................................................

1 Selle osa täidab iga asutus või ametiisik, kellele Euroopa uurimismäärus saadeti. See kohustus on

asutusel või ametiisikul, kes on pädev Euroopa uurimismäärust tunnustama ja täitma, ning asjakohasel

juhul keskasutusel või asutusel, kes edastas Euroopa uurimismääruse pädevale asutusele või

ametiisikule.

ET 22 ET

(C) (ASJAKOHASEL JUHUL) PÄDEV ASUTUS VÕI AMETIISIK, KELLELE PUNKTIS B

OSUTATUD ASUTUS VÕI AMETIISIK EUROOPA UURIMISMÄÄRUSE EDASTAB

Asutuse ametlik nimi või ametiisiku nimi:

......................................................................................................................................................

Esindaja nimi:

......................................................................................................................................................

Ametikoht (ametinimetus/ametiaste):

......................................................................................................................................................

Aadress:

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

Tel nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): ....................................................................

Faksi nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): .................................................................

E-post: ..........................................................................................................................................

Edastamise kuupäev: ....................................................................................................................

Toimiku viitenumber: ...................................................................................................................

Suhtlemisel kasutatavad keeled:

......................................................................................................................................................

(D) MUU TEAVE, MIS VÕIB OLLA TAOTLEVALE ASUTUSELE  VÕI

AMETIISIKULE  VAJALIK:

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

(E)  E- ALLKIRI JA KUUPÄEV

 E- aAllkiri:

Kuupäev: ......................................................................................................................................

Ametlik pitser (olemasolu korral):

ET 23 ET

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

IIIC LISA

TEATIS

Käesolevat vormi kasutatakse liikmesriigi teavitamiseks elektroonilise side pealtkuulamisest,

mida tema territooriumil tehakse või on tehtud tema tehnilise abita. Käesolevaga teatan

pealtkuulamisest … (teavitatud liikmesriik).

(A)2 PÄDEV ASUTUS VÕI AMETIISIK

 Uuriva  Pealkuulamist korraldava liikmesriigi pädeva asutuse ametlik nimi või

ametiisiku nimi:

......................................................................................................................................................

Esindaja nimi:

......................................................................................................................................................

Ametikoht (ametinimetus/ametiaste):

......................................................................................................................................................

Aadress:

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

Tel nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): ....................................................................

Faksi nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): .................................................................

E-post: ..........................................................................................................................................

Toimiku viitenumber: ...................................................................................................................

Koostamise kuupäev: ...................................................................................................................

Keeled, milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda:

......................................................................................................................................................

2 Siin nimetatud asutus või ametiisik on see, kellega tuleks uuriva liikmesriigiga edasisel suhtlemisel

ühendust võtta.

ET 24 ET

(B) PEALTKUULAMIST KÄSITLEV TEAVE

(I) Ülevaade olukorrast. Teavitamine toimub (märgistada)::

□ enne pealtkuulamist

□ pealtkuulamise ajal

□ pärast pealtkuulamist

(II) Pealtkuulamise (eeldatav) kestus (taotlevale riigile  pädevale asutusele või

ametiisikule  teadaolevalt):

……………………………………, alates …………………………………………...

(III) Pealkuulatav isik: (telefoninumber, IP-number või e-post)

......................................................................................................................................................

(IV) Asjaomased isikud

Esitada kogu teadaolev teave i) füüsilis(t)e või ii) juriidilis(t)e isiku(te) kohta, kelle suhtes

toimingut kohaldatakse / võidakse kohaldada:

i) Füüsilis(t)e isiku(te) puhul

Nimi: ..........................................................................................................................

Eesnimi (-nimed): ......................................................................................................

Asjakohasel juhul muu nimi (muud nimed): .............................................................

Asjakohasel juhul varjunimed: ..................................................................................

Sugu: ..........................................................................................................................

Kodakondsus: ............................................................................................................

Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: ..................................................................

Sünniaeg: ...................................................................................................................

Sünnikoht: .................................................................................................................

Elukoht ja/või teadaolev aadress; kui aadress ei ole teada, siis märkida viimane

teadaolev aadress:

...................................................................................................................................

Keel(ed), mida isik mõistab:

...................................................................................................................................

ET 25 ET

ii) Juriidilis(t)e isiku(te) puhul

Nimi: ..........................................................................................................................

Juriidilise isiku õiguslik vorm: ..................................................................................

Asjakohasel juhul lühinimi, tavanimi või ärinimi:

...................................................................................................................................

Registreeritud asukoht: ..............................................................................................

Registreerimisnumber: ..............................................................................................

Juriidilise isiku aadress: .............................................................................................

Juriidilise isiku esindaja nimi ja kontaktandmed: .....................................................

(V) Pealtkuulamise eesmärki käsitlev teave:

Esitada kogu teave, sealhulgas asja kirjeldus, süüteo (süütegude)  õiguslik

kvalifikatsioon  koosseisu tunnused ning kohaldatav õigusnorm/seadustik, mida teatise

saanud asutus või ametiisik vajab järgmise hindamiseks:

□ kas pealtkuulamiseks antaks luba sarnases riigisiseses asjas ning kas saadud

materjali võib kasutada kohtumenetluses;

□ kui pealtkuulamine on juba läbi viidud, siis kas saadud materjali võib kasutada

kohtumenetluses

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

NB! Kõik vastuväited pealtkuulamisele või pealtkuulamise käigus juba saadud materjali

kasutamisele,  samuti märkused selle materjali kasutust piiravate tingimuste kohta  tuleb

esitada hiljemalt 96 tunni möödumisel käesoleva teatise saamisest.

ET 26 ET

(C)  E- ALLKIRI JA KUUPÄEV

 E- Aallkiri:

Kuupäev: ......................................................................................................................................

Ametlik pitser (olemasolu korral):

ET 27 ET

 uus

IV LISA

TEABE VÕI TÕENDITE EDASISE KASUTAMISE VÕI EDASISAATMISE

TAOTLUS

Taotluse on koostanud pädev asutus või ametiisik. Käesoleva taotlusega küsitakse taotluse

saanud asutuse nõusolekut Euroopa uurimismääruse täitmise tulemusena või direktiivi [uuesti

sõnastatud direktiiv AASTA/NUMBER] artiklite 33 ja 34 kohaselt saadud teabe või tõendite

kasutamiseks muudel eesmärkidel kui need, milleks see teave või need tõendid koguti, või

sellise teabe või tõendite edasisaatmiseks teisele liikmesriigile, kolmandale riigile või

rahvusvahelisele organisatsioonile.

Taotluse esitanud asutus kinnitab, et käesolevas taotluses käsitletud isikuandmete töötlemine

on kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis (EL) 2016/6803 või asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2016/679,4 sealhulgas asjakohasel juhul isikuandmete kolmandale riigile või

rahvusvahelisele organisatsioonile edastamise tingimustega.

(A) Taotluse esitanud riik ja taotluse saanud riik

Taotluse esitanud riik:

Taotluse saanud riik:

Taotluse saanud asutuse nimi:

(B) Asjaomase Euroopa uurimismääruse või teatise kindlakstegemine

I) Taotlus käsitleb teavet või tõendeid, mis saadi seeläbi, et:

☐ täideti Euroopa uurimismäärus;

☐ toimus ilma taotluse saanud riigi tehnilise abita korraldatud pealkuulamine, mille

kohta esitati direktiivi [uuesti sõnastatud direktiiv AASTA/NUMBER] artikli 33

kohane teatis, või

☐ tehti ilma taotluse saanud riigi tehnilise abita korraldatud uurimistoiming, mis eeldas

tehnilise salvestusseadme kasutamist ja mille kohta esitati direktiivi [uuesti

sõnastatud direktiiv AASTA/NUMBER] artikli 34 kohane teatis.

II) Asjaomase Euroopa uurimismääruse / teatise andmed

Euroopa uurimismääruse / teatise koostanud asutus või ametiisik:

Toimiku number:

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste

isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,

avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil

ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus

2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

ET 28 ET

Koostamise kuupäev:

Edastamise kuupäev:

Asutus või ametiisik, kes täitis Euroopa uurimismääruse või kellele teatis edastati:

Toimiku number:

III) Algse eesmärgi piirang

Eesmärk, milleks teavet või tõendeid Euroopa uurimismääruse või teatise alusel algselt

koguti:

Täitva asutuse või ametiisiku või teavitatud asutuse kehtestatud tingimused:

(C) Taotluses käsitletud teabe või tõendite kirjeldus

Teabe või tõendite kirjeldus:

Sisu kokkuvõtlik kirjeldus:

Hõlmatud kuupäevade vahemik (kui on kohaldatav):

Kogumismeetod (asjakohasel juhul):

(D) Taotletud edasine kasutamine (kui on kohaldatav)

(I) Teabe ja tõendite edasist kasutamist taotletakse järgmistel eesmärkidel:

☐ teise kriminaalmenetluse jaoks;

☐ avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks;

☐ haldusmenetluse jaoks;

☐ muu.

(II) Kavandatud kasutuse üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral asjakohased

faktilised asjaolud, asjaomane süütegu või tegu:

(III) Kohaldatavad riigisisesed õigusnormid:

(IV) Edasise kasutamise põhjendus:

(E) Taotletud teabe või tõendite edasisaatmine (kui on kohaldatav)

(I) Kavandatud saaja:

☐ liikmesriik:

☐ kolmas riik:

☐ rahvusvaheline organisatsioon:

(II) Saaja kavandatud kasutuse üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral olulised

faktilised asjaolud, asjaomane süütegu või tegu:

(III) Teave kahtlustatava või süüdistatava isiku kohta:

(IV) Saaja suhtes kohaldatavad riigisisesed õigusnormid:

(V) Edasisaatmise põhjendus:

ET 29 ET

(F) Kiireloomulisus (kui on kohaldatav)

Kiireloomulisuse tingib järgmine:

☐ vahetu ja tõsine oht avalikule julgeolekule;

☐ kohtuliku arutamise päev on kohe kätte jõudmas

☐ muu põhjus.

Kiireloomulisuse üksikasjalik põhjendus:

(G) Lisateave

Asjakohasel juhul märkida selle taotlusega seotud muu teave:

(H) Taotluse esitanud asutus

Asutuse või ametiisiku nimi:

Esindaja nimi:

Ametikoht:

Telefoninumber: (riigikood) (piirkonna/linna suunanumber)

E-post:

Aadress:

Toimiku number:

Keel(ed), milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda:

E-allkiri:

Kuupäev:

(I) Kinnitav asutus või ametiisik (kui on kohaldatav)

Asutuse või ametiisiku nimi:

Esindaja nimi:

Ametikoht:

Telefoninumber: (riigikood) (piirkonna/linna suunanumber)

E-post:

Aadress:

Toimiku number:

Keel(ed), milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda:

Märkida, kas täitva asutuse peamine kontaktpunkt peaks olema:

☐ taotluse esitanud asutus;

☐ kinnitav asutus või ametiisik.

E-allkiri:

Kuupäev:

ET 30 ET

 uus

V LISA

KIIRELOOMULISE PIIRIÜLESE JÄLGIMISE TEATIS

Käesolevat vormi kasutatakse liikmesriigi teavitamiseks ............................................. (uuriv

liikmesriik) õiguskaitseametnike teostatavast kiireloomulisest piiriülesest jälgimisest.

Käesolevaga teavitan...................................... (teavitatud liikmesriik) jälgimise jätkamisest

tema territooriumil. Kinnitan, et piiriülest jälgimist läbiviivatele õiguskaitseametnikele on

antud korraldus tegutseda üksnes vaatluse ja piiriülese jälgimise dokumenteerimise eesmärgil

ning nad ei kasuta teavitatud liikmesriigi territooriumil sunnivolitusi.

Uuriva riigi pädevad asutused koostavad Euroopa uurimismääruse ja edastavad selle

viivitamata ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast riigipiiri ületamist.

(A)5 Uuriva liikmesriigi pädev asutus või ametiisik

Pädev asutus või ametiisik:

Esindaja nimi:

Ametikoht:

Telefoninumber: (riigikood) (piirkonna/linna suunanumber)

E-post:

Aadress:

Toimiku number:

Keel(ed), milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda:

(B) Kiireloomulisuse põhjendus

Kiireloomulisust põhjendavad asjaolud:

(C) Ülevaade olukorrast ja kestus

(II) Teavitatud liikmesriigi territooriumile sisenemise kuupäev/kellaaeg:

(III) Piiriülese jälgimise (eeldatav) kestus teavitatud liikmesriigis:

(IV) Riigipiiri ületamise koht ja (eeldatav) tegevuspiirkond:

(D) Kriminaalmenetluse teave

(I) Teatise aluseks oleva süüteo (süütegude) õiguslik kvalifikatsioon:

(II) Kuriteo kirjeldus

(III) Jälgimiseks loa andnud asutus või ametiisik

5 Siin nimetatud asutus või ametiisik on see, kellega tuleks uuriva liikmesriigiga edasisel suhtlemisel

ühendust võtta.

ET 31 ET

(E) Jälgitava(te) isiku(te) ja/või jälgitava eseme kindlakstegemine

(i) Isik(ud)

Nimi(nimed):

Eesnimi (-nimed):

Asjakohasel juhul muu nimi (muud nimed):

Asjakohasel juhul varjunimed:

Sugu:

Kodakondsus(ed):

Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber:

Sünniaeg:

Sünnikoht:

Elukoht ja/või teadaolev aadress; kui aadress ei ole teada, siis märkida viimane teadaolev

aadress:

Muu oluline teave:

ii) Eseme(te) kindlakstegemine

Kirjeldus:

Sõiduki registreerimisnumber/tootja/mudel/värv:

Muu oluline teave:

(F) Seos Euroopa uurimismäärusega või teatisega tehnilise salvestusseadme kasutamise

kohta juhul, kui tehnilist abi ei vajata

Asjakohasel juhul märkida, kas samas asjas on teavitatud liikmesriigile juba saadetud või veel

saadetakse seotud Euroopa uurimismäärus või teatis tehnilise salvestusseadme kasutamise

kohta juhul, kui tehnilist abi ei vajata.

i) Seotud Euroopa uurimismäärus

Koostamise (eeldatav) kuupäev:

Asutus või ametiisik, kes Euroopa uurimismääruse koostas või peaks selle koostama:

Asutus või ametiisik, kellele see edastati või edastatakse:

Taotleva asutuse või ametiisiku viitenumber:

Täitva asutuse või ametiisiku viitenumber:

ii) Seotud teatis tehnilise salvestusseadme kasutamise kohta juhul, kui tehnilist abi ei

vajata.

Koostamise (eeldatav) kuupäev:

Asutus või ametiisik, kes teatise koostas või peaks selle koostama:

Asutus või ametiisik, kellele see edastati või edastatakse:

Uuriva liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku viitenumber:

ET 32 ET

Teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku viitenumber:

(G) Kohapeal tegutsevate õiguskaitseametnike kontaktandmed

Õiguskaitseametniku (õiguskaitseametnike) nimi (nimed):

Telefoninumber(-numbrid):

(H) Lisateave

Asjakohasel juhul märkida selle teatisega seotud muu teave:

(I) Allkiri ja kuupäev

Allkiri:

Koostamise kuupäev:

ET 33 ET

 uus

VI LISA

TEATIS TEHNILISE SALVESTUSSEADME KASUTAMISE KOHTA JUHUL, KUI

TEHNILIST ABI EI VAJATA

Käesolevat vormi kasutatakse liikmesriigi teavitamiseks tema territooriumil ilma tema

tehnilise abita kasutatavast või kasutatud tehnilisest salvestusseadmest. Käesolevaga teavitan

sellisest kasutamisest…………… (teavitatud liikmesriik) ………………… (pädev asutus või

ametiisik).

(A)6 Uuriva liikmesriigi pädev asutus või ametiisik

Uuriv liikmesriik:

Pädev asutus või ametiisik:

Esindaja nimi:

Ametikoht:

Telefoninumber: (riigikood) (piirkonna/linna suunanumber)

E-post:

Aadress:

Toimiku number:

Keel(ed), milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda:

(B) Ülevaade olukorrast ja kestus

(I) Teavitamine toimub

☐ enne tehnilise salvestusseadme kasutamist

☐ tehnilise salvestusseadme kasutamise ajal

☐ pärast tehnilise salvestusseadme kasutamist

(II) Teavitatud liikmesriigi territooriumile sisenemise (eeldatav) kuupäev/kellaaeg:

(III) Tehnilise salvestusseadme (pädevale asutusele või ametiisikule teadaolev) kasutamise

(eeldatav) kestus teavitatud liikmesriigis:

(IV) (Eeldatav) riigipiiri ületamise koht ja tegevuspiirkond:

(C) Kriminaalmenetluse teave

(I) Selle süüteo (nende süütegude) laad ja õiguslik kvalifikatsioon, mille alusel teatis

koostatakse, ning kohaldatav õigusnorm/seadustik:

(II) Kuriteo kokkuvõte

(III) Põhjused, miks toiming on kriminaalmenetluse jaoks oluline:

6 Siin nimetatud asutus või ametiisik on see, kellega tuleks uuriva liikmesriigiga edasisel suhtlemisel

ühendust võtta.

ET 34 ET

(IV) Tehnilise salvestusseadme kasutamiseks loa andnud asutus või ametiisik

(D) Toimingu sihtmärk

(I) Teave eseme kohta, mille külge/sisse tehniline salvestusseade on paigaldatud:

(II) Tehnilise salvestusseadme liik:

☐ asukohaandmete kogumist võimaldav seade;

☐ heliandmete kogumist võimaldav seade;

☐ visuaalsete andmete kogumist võimaldav seade.

(III) Seadme tehniline kirjeldus:

(E) Asjaomane isik (asjaomased isikud)

Esitada kogu teadaolev teave i) füüsilis(t)e või ii) juriidilis(t)e isiku(te) kohta, kelle suhtes

toimingut kohaldatakse.

i) Füüsilis(t)e isiku(te) puhul

Nimi(nimed):

Eesnimi (-nimed):

Asjakohasel juhul muu nimi (muud nimed):

Asjakohasel juhul varjunimed:

Sugu:

Kodakondsus(ed):

Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber:

Sünniaeg:

Sünnikoht:

Elukoht ja/või teadaolev aadress; kui aadress ei ole teada, siis märkida viimane teadaolev

aadress:

ii) Juriidilis(t)e isiku(te) puhul

Nimi:

Juriidilise isiku õiguslik vorm:

Asjakohasel juhul lühinimi, tavanimi või ärinimi:

Registreeritud asukoht:

Registreerimisnumber:

Juriidilise isiku aadress:

Juriidilise isiku esindaja nimi ja kontaktandmed:

(F) Seos Euroopa uurimismääruse, kiireloomulise piiriülese jälgimise teatise või muu

taotluse või määrusega

ET 35 ET

Asjakohasel juhul märkida, kas samas asjas on teavitatud liikmesriigile saadetud või

saadetakse seotud Euroopa uurimismäärus või kiireloomulise piiriülese jälgimise teatis.

i) Seotud Euroopa uurimismäärus

Koostamise (eeldatav) kuupäev:

Asutus või ametiisik, kes Euroopa uurimismääruse koostas või peaks selle koostama:

Asutus või ametiisik, kellele see edastati või edastatakse:

Taotleva asutuse või ametiisiku viitenumber:

Täitva asutuse või ametiisiku viitenumber:

ii) Seotud kiireloomulise piiriülese jälgimise teatis

Koostamise (eeldatav) kuupäev:

Asutus või ametiisik, kes teatise koostas või peaks selle koostama:

Asutus või ametiisik, kellele see edastati või edastatakse:

Uuriva liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku viitenumber:

Teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku viitenumber:

ii) Muu seotud õigusalase koostöö taotlus, teatis või vastastikusel tunnustamisel põhinev

määrus

Koostamise (eeldatav) kuupäev:

Asutus või ametiisik, kes taotluse või määruse koostas või peaks selle koostama:

Asutus või ametiisik, kellele see edastati või edastatakse:

Uuriva liikmesriigi asutuse või ametiisiku viitenumber:

Teavitatud liikmesriigi asutuse või ametiisiku viitenumber:

Taotluse, määruse või teatise liik ja teema:

(G) Lisateave

Asjakohasel juhul märkida selle teatisega seotud muu teave:

(H) E-allkiri ja kuupäev

E-allkiri:

Koostamise kuupäev:

NB! Kõik vastuväited tehnilise salvestusseadme või saadud materjali kasutamisele, samuti

märkused selle materjali kasutust piiravate tingimuste kohta tuleb esitada hiljemalt 96 tunni

möödumisel käesoleva teatise saamisest.

____________________________________________________________

ET 36 ET

 uus

VII LISA

VAREM VAHETATUD TEABE TÕENDINA KASUTAMISE NÕUSOLEKU

TAOTLUS

Taotluse on koostanud pädev asutus või ametiisik. Käesoleva taotlusega küsitakse taotluse

saanud asutuse nõusolekut varem vahetatud teabe tõendina kasutamiseks. Taotluse esitanud

asutus kinnitab, et käesoleva taotluse esitamine on asjaomase kriminaalmenetluse otstarbel

vajalik ja proportsionaalne ning oleks taotluse esitanud riigis sarnases riigisiseses asjas

samadel tingimustel lubatud.

(A) Taotluse esitanud riik ja taotluse saanud riik

Taotluse esitanud riik:

Taotluse saanud riik:

Taotluse saanud asutuse nimi:

(B) Eelmise teabeedastuse andmed

Eelmise edastamise kuupäev:

Teabe edastanud asutus:

Toimiku number:

Teabe saanud asutus:

Toimiku number:

Teabe eelneva edastamise õiguslik alus:

☐ direktiiv (EL) 2023/9777;

☐ konventsioon, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel

Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades8

(artikkel 7).

Eesmärk, milleks teavet algselt vahetati:

Tingimused, mille edastav asutus on teabe kasutamiseks kehtestanud (kui on kohaldatav):

(C) Tõendina kasutamise eesmärk

Kavandatud kasutuse üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas asjakohasel juhul olulised faktilised

asjaolud, asjaomane süütegu või tegu:

Kohaldatavad riigisisesed õigusnormid:

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb

liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

raamotsus 2006/960/JSK (ELT L 134, 22.5.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/977/oj). 8 Konventsioon, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu

liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3).

ET 37 ET

Tõendina kasutamise taotlemise põhjused:

Teave kahtlustatava või süüdistatava isiku kohta:

(D) Taotluses käsitletud teabe kirjeldus

Teabe kirjeldus:

Sisu kokkuvõtlik kirjeldus:

Hõlmatud kuupäevade vahemik (kui on kohaldatav):

Kogumismeetod (asjakohasel juhul):

(E) Kiireloomulisus (kui on kohaldatav)

Kiireloomulisuse tingib järgmine:

☐ vahetu ja tõsine oht avalikule julgeolekule;

☐ kohtuliku arutamise päev on kohe kätte jõudmas;

☐ muu põhjus.

Kiireloomulisuse üksikasjalik põhjendus:

(F) Õiguskaitsevahendid ja lisateave

Märkida, kas ja milliseid õiguskaitsevahendeid saab taotluse esitanud riigi õiguse kohaselt

kasutada, et varem vahetatud teabe tõendina kasutamise nõusoleku taotlemist vaidlustada:

Asjakohasel juhul märkida selle taotlusega seotud muu teave:

(G) Taotluse esitanud asutus

Asutuse või ametiisiku nimi:

Esindaja nimi:

Ametikoht:

Telefoninumber: (riigikood) (piirkonna/linna suunanumber)

E-post:

Aadress:

Toimiku number:

Keel(ed), milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda:

E-allkiri:

Kuupäev:

(H) Kinnitav asutus või ametiisik (kui on kohaldatav)

Asutuse või ametiisiku nimi:

ET 38 ET

Esindaja nimi:

Ametikoht:

Telefoninumber: (riigikood) (piirkonna/linna suunanumber)

E-post:

Aadress:

Toimiku number:

Keel(ed), milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda:

Märkida, kas täitva asutuse peamine kontaktpunkt peaks olema:

☐ taotluse esitanud asutus;

☐ kinnitav asutus või ametiisik.

E-allkiri:

Kuupäev:

ET 39 ET

 uus

VIII LISA

EUROOPA KAUGOSALEMISMÄÄRUS

Euroopa kaugosalemismääruse on koostanud pädev asutus või ametiisik. Taotlev asutus või

ametiisik kinnitab, et käesoleva Euroopa kaugosalemismääruse koostamine on asjaomase

isiku õigusi arvesse võttes proportsionaalne ja asjakohane, et hõlbustada kahtlustatava,

süüdistatava või kannatanu osalemist taotlevas riigis kriminaalmenetluses ühel või mitmel

kohtuistungil, ning vastab direktiivi III jaotise artiklis 37 sätestatud tingimustele.

A osa.

Taotlev riik:

Taotlev asutus või ametiisik (nimi, aadress, kontaktandmed):

Täitjariik:

Täitev asutus või ametiisik:

B osa. Isik, kelle kaugosalemist taotletakse

1. Euroopa kaugosalemismäärus koostati, et kaugosaleda saaks:

☐ kahtlustatav/süüdistatav

☐ süüdimõistetu

☐ kannatanu, kellel on menetlusosalise staatus

2. Märkida kogu teadaolev teave isiku(te) kohta, kelle suhtes Euroopa kaugosalemismäärus on

tehtud (kui see on tehtud rohkem kui ühe isiku kohta, siis esitada teave iga isiku kohta).

Perekonnanimi:

Eesnimi:

Asjakohasel juhul muu nimi (muud nimed):

Asjakohasel juhul varjunimed:

Sugu:

Kodakondsus:

Võimaluse korral isikukood või sotsiaalkindlustusnumber:

Võimaluse korral isikut tõendava dokumendi (tõendavate dokumentide) (ID-kaart, pass) liik

ja number:

Sünniaeg:

ET 40 ET

Sünnikoht:

Elukoht ja/või teadaolev aadress:

Asukoht täitjaliikmesriigis, kui see on teada ja erineb elukohast/teadaolevast aadressist:

Keel(ed), mida isik mõistab:

Igasugune oluline teave, mida taotleval asutusel või ametiisikul selle isiku võimaliku

haavatavuse kohta on:

C osa. Isikut, kelle suhtes on tehtud Euroopa kaugosalemismäärus, esindava advokaadi

nimi ja kontaktandmed

1. Täpsustada, kas asjaomase isiku advokaat on

☐ asjaomase isiku volitatud

☐ taotleva riigi määratud

2. Kontaktandmed:

Perekonnanimi:

Eesnimi:

Võimaluse korral isikut tõendava dokumendi (tõendavate dokumentide) (ID-kaart, pass) liik

ja number:

Sünniaeg:

Sünnikoht:

E-post:

Telefoninumber:

Büroo registrijärgne nimi:

Büroo registrijärgne aadress:

D osa. Menetluse esemeks oleva kuriteo kirjeldus

1. Euroopa kaugosalemismääruse aluseks olevas menetluses uuritavate / süüdistuse esemeks

oleva(te) süüteo (süütegude) laad ja õiguslik kvalifikatsioon ning kohaldatav

õigusnorm/seadustik:

2. Kas kuritegu, millega seoses Euroopa kaugosalemismäärus on tehtud, on taotlevas riigis

karistatav vabaduskaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille

maksimaalne pikkus on taotleva riigi õiguse kohaselt vähemalt kolm aastat ja mis on lisatud

ET 41 ET

allpool esitatud süütegude loetelusse? (märgistada vastav lahter)

☐kuritegelikus organisatsioonis osalemine,

☐terrorism,

☐inimkaubandus,

☐laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno,

☐narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu,

☐ebaseaduslik relvade, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine,

☐korruptsioon,

☐pettus, sealhulgas ☐ pettus, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve 26. juuli

1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses,

☐kriminaaltulu rahapesu,

☐rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine,

☐arvutikuriteod,

☐keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja

taimeliikide ning taimesortidega,

☐ebaseaduslikule riiki sisenemisele ja riigis viibimisele kaasaaitamine,

☐mõrv, raske kehavigastuse tekitamine,

☐ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

☐inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

☐rassism ja ksenofoobia,

☐organiseeritud või relvastatud röövimine,

☐kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemete salakaubavedu,

☐kelmus,

☐väljapressimine,

☐toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine,

☐haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,

☐maksevahendite võltsimine,

☐ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,

☐tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainete salakaubavedu,

☐varastatud sõidukitega kauplemine,

☐vägistamine,

☐süütamine,

☐Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod,

ET 42 ET

☐õhusõiduki või laeva kaaperdamine,

☐sabotaaž,

☐liidu piiravate meetmete rikkumine.

E osa. Menetlusetapp ja kohtuistung või -istungid, millega Euroopa

kaugosalemismäärus on seotud

Menetluse praegune etapp:

Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istung(id):

☐eelistung(id), täpsustada

☐üks või mitu põhiistungit, täpsustada

☐kõik põhiistungid

Konkreetne teave asjaomas(t)e istungi(te) liigi, arvu ja laadi kohta:

F osa. Euroopa kaugosalemismääruse koostamise põhjused

1. Teave asjaomase isiku elukoha kohta täitjariigis või kaugosalemise põhjendatuse

kohta

2. Põhjused, miks Euroopa kaugosalemismäärust peetakse konkreetsel juhul

proportsionaalseks ja asjakohaseks:

G osa. Asjaomase isiku nõusolek või taotlus

1. Kas asjaomane isik taotles Euroopa kaugosalemismääruse koostamist?

☐jah, taotlusdokumendid on lisatud

☐ei

2. Kas asjaomane isik nõustus kaugosalema?

☐jah, nõustumisdokumendid on lisatud

☐ei, kohaldatakse III jaotise artikli 37 lõikes 2 sätestatud erandit – vt H osa

☐ei, järgmistel põhjustel kohaldatakse III jaotise artikli 37 lõikes 3 sätestatud erandit:

H osa. Asjaomase isiku nõusoleku küsimiseks täitjariigi abi taotlemine (kui on

kohaldatav)

☐ Käesoleva Euroopa kaugosalemismäärusega palub taotlev asutus või ametiisik täitjariigilt

abi ka selles, et saada isiku nõusolek kaugosalemiseks asjaomas(t)el istungi(te)l ning esitada

sellele isikule enne Euroopa kaugosalemismääruse tunnustamise ja täitmise kohta otsuse

tegemist kooskõlas direktiivi III jaotise artikliga 38 kogu oluline teave.

ET 43 ET

Märkida kõik formaalsused või menetlused, mida täitev asutus või ametiisik peab järgima

nõusoleku küsimisel ja asjaomasele isikule teabe andmisel:

Sel eesmärgil lisatud dokumentide loetelu:

I osa. Euroopa kaugosalemismääruse täitmise kavandatav praktiline kord

Istungi(te) võimalik(ud) kuupäev(ad) (pp/kk/aaaa) ja kellaaeg (kellaajad) (tt:mm:ss

koos kohaldatava ajavööndiga) ning ligikaudne kestus:

Istungit (istungeid) läbiviiva ameti või ametiisiku nimi ja kontaktandmed:

Kõik taotleva riigi õigusaktidega ette nähtud formaalsused ja menetlused, mida tuleb järgida:

Kas täitjariigis on vaja tõlki?

☐ Jah

☐ Ei

Keel(t)ekasutuse kord:

Arvesse võetavad erivajadused ja nende vajaduste rahuldamiseks vajalikud meetmed / vajalik

kord:

Teave kasutatavate tehniliste vahendite / videokonverentsisüsteemi kohta:

Asjakohasel juhul teave tehniliste vahendite eeltesti ja kontaktisiku (nt IT-

spetsialist/asjaomane ettevõtja) kohta:

Muu oluline teave:

J osa. Õiguskaitsevahendid

1. Märkida, kas Euroopa kaugosalemismääruse koostamise vastu on õiguskaitsevahendit juba

taotletud, ja kui on, siis esitada täpsemad üksikasjad. Märkida, kas Euroopa uurimismääruse

koostamise vastu on õiguskaitsevahendit juba taotletud, ja kui on, siis esitada täpsemad

üksikasjad (õiguskaitsevahendi kirjeldus, sealhulgas vajalikud sammud ja tähtajad):

2. Kui Euroopa kaugosalemismääruse koostamise vastu ei ole õiguskaitsevahendit taotletud,

siis märkida

kas ja milliseid õiguskaitsevahendeid saab Euroopa kaugosalemismääruse koostamise vastu

kasutada?

3. Taotleva riigi asutus, kes võib anda täpsemat teavet taotlevas riigis õiguskaitsevahendite

taotlemise kohta:

Nimi:

ET 44 ET

Kontaktisik (vajaduse korral):

Aadress:

Tel nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber):

E-post:

Osa K. Euroopa kaugosalemismääruse kinnitanud õigusasutuse või ametiisiku

kontaktandmed (kui on kohaldatav)

Märkida käesoleva Euroopa kaugosalemismääruse kinnitanud õigusasutuse liik või ametiisik:

☐kohtunik või kohus

☐eeluurimiskohtunik

Kinnitava asutuse või ametiisiku ametlik nimi:

Esindaja nimi:

Ametikoht (ametinimetus/ametiaste):

Toimiku number:

Aadress:

Tel nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber):

E-post:

Keeled, milles on võimalik kinnitava asutuse või ametiisikuga suhelda:

Märkida, kas täitva asutuse peamine kontaktpunkt peaks olema:

☐taotlev asutus või ametiisik

☐kinnitav asutus või ametiisik

Kinnitava asutuse või ametiisiku e-allkiri ja kontaktandmed

Nimi:

Ametikoht (ametinimetus/ametiaste):

Kuupäev:

Ametlik pitser (olemasolu korral):

ET 45 ET

 2014/41/EL

 uus

DIX LISA

ARTIKLIS 11 OSUTATUD SÜÜTEO KATEGOORIAD

– Kuritegelikus ühenduses  organisatsioonis  osalemine,

– terrorism,

– inimkaubandus,

– laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno,

– narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu,

– ebaseaduslik relvade, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine,

– korruptsioon,

– pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve 26. juuli 1995.

aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses,

– kuritegelikul teel saadud tulu  kriminaaltulu  rahapesu,

– rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine,

– arvutikuriteod,

– keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja

taimeliikide ning taimesortidega,

– ebaseaduslikule riiki sisenemisele ja riigis viibimisele kaasaaitamine,

– mõrv, raske kehavigastuse tekitamine,

– ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

– inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

– rassism ja ksenofoobia,

– organiseeritud või relvastatud röövimine,

– kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemete salakaubavedu,

– kelmus,

– väljapressimine,

– toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine,

– haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,

– maksevahendite võltsimine,

– ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,

– tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainete salakaubavedu,

– varastatud sõidukitega kauplemine,

– vägistamine,

– süütamine,

ET 46 ET

– Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod,

– õhusõiduki või laeva kaaperdamine,

– sabotaaž,

–  liidu piiravate meetmete rikkumine. 

ET 47 ET



X LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos hilisemate muudatustega

(osutatud artiklis 63)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/41/EL (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/41/oj)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/228 (ELT L 39, 21.2.2022, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/228/oj)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2843 – ainult artikkel 11 (ELT L,

2023/2843, 27.12.2023,ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2843/oj)

B osa

Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäev (osutatud artiklis 63)

Direktiiv Ülevõtmise tähtpäev Kohaldamise alguskuupäev

2014/41/EL 22. mai 2017

2022/228

2023/2843

14. märts 2023

Kaks aastat pärast määruse

(EL) 2023/2844 artikli 10

lõike 3 punktis a osutatud

vastava rakendusakti

jõustumist

Selle kuu esimesest päevast,

mis järgneb kaheaastase

ajavahemiku möödumisele

pärast määruse (EL)

2023/2844 artikli 10 lõike 3

punktis a osutatud vastava

rakendusakti jõustumist

ET 48 ET

XI LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2014/41/EL Käesolev direktiiv

– Artikli 1 lõige 1

– Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 1 Artikli 3 lõige 1

Artikli 1 lõige 2 Artikli 3 lõige 2

Artikli 1 lõige 3 Artikli 3 lõige 3

Artikli 1 lõige 4 Artikli 1 lõige 2

Artikkel 2, sissejuhatav osa Artikli 2 lõige 1, sissejuhatav osa

Artikli 2 punkt a Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 2 punkt b Artikli 2 lõike 1 punkt b

Artikli 2 punkt c, sissejuhatav osa Artikli 2 lõike 1 punkt c, sissejuhatav osa

Artikli 2 punkti c alapunkt i Artikli 2 lõike 1 punkti c alapunktid i ja ii

Artikli 2 punkti c alapunkt ii Artikli 2 lõike 1 punkti c alapunkt iii ja

artikli 2 lõige 2

Artikli 2 punkt d Artikli 2 lõike 1 punkt d

– Artikli 2 lõike 1 punktid e, f, g, h

Artikkel 3 Artikkel 4

Artikkel 4 Artikkel 5

Artikli 5 lõige 1, sissejuhatav osa Artikli 6 lõige 1, sissejuhatav osa

Artikli 5 lõike 1 punkt a Artikli 6 lõike 1 punkt a

Artikli 5 lõike 1 punkt b Artikli 6 lõike 1 punkt b

Artikli 5 lõike 1 punkt c Artikli 6 lõike 1 punkt c

Artikli 5 lõike 1 punkt d Artikli 6 lõike 1 punkt d

Artikli 5 lõike 1 punkt e Artikli 6 lõike 1 punkt e

– Artikli 6 lõike 1 punkt f

ET 49 ET

– Artikli 6 lõike 1 punkt g

Artikli 5 lõige 2 Artikli 6 lõige 2

Artikli 5 lõige 3 Artikli 6 lõige 3

– Artikli 6 lõige 4

Artikli 5a lõige 1 Artikli 51 lõige 1

– Artikli 51 lõige 2

Artikli 5a lõige 2 Artikli 51 lõige 3

Artikkel 6 Artikkel 7

Artikli 7 lõige 1 Artikli 8 lõige 1

Artikli 7 lõige 2 Artikli 8 lõige 2

Artikli 7 lõige 3 Artikkel 52

Artikli 7 lõige 4 –

Artikli 7 lõige 5 Artikli 8 lõige 3

Artikli 7 lõige 6 Artikli 8 lõige 4

Artikli 7 lõige 7 Artikli 8 lõige 5

Artikli 8 lõige 1 Artikli 9 lõige 1

Artikli 8 lõige 2 Artikli 9 lõige 2

Artikli 8 lõige 3 Artikli 9 lõige 3

Artikkel 9 Artikkel 10

Artikkel 10 Artikkel 11

Artikkel 11 Artikkel 12

Artikli 12 lõige 1 Artikli 13 lõige 1

Artikli 12 lõige 2 Artikli 13 lõige 3

Artikli 12 lõige 3 Artikli 13 lõike 2 punkt a

Artikli 12 lõige 4 Artikli 13 lõike 2 punkt b

– Artikli 13 lõige 4

ET 50 ET

– Artikli 13 lõige 5

Artikli 12 lõige 5 Artikli 13 lõige 6

Artikli 12 lõige 6 Artikli 13 lõige 7

– Artikli 13 lõige 8

Artikli 13 lõige 1 Artikli 14 lõige 1

Artikli 13 lõige 2 Artikli 14 lõige 2

Artikli 13 lõige 3 Artikli 14 lõige 3

Artikli 13 lõige 4 Artikli 14 lõige 4

– Artikli 14 lõige 5

Artikli 14 lõige 1 Artikli 17 lõige 1

Artikli 14 lõige 2 Artikli 17 lõige 2

Artikli 14 lõige 3 Artikli 17 lõige 3

Artikli 14 lõige 4 Artikli 17 lõige 4

Artikli 14 lõige 5 Artikli 17 lõige 5

Artikli 14 lõige 6 Artikli 17 lõige 6

Artikli 14 lõige 7 Artikli 17 lõige 7

Artikkel 15 Artikkel 15

Artikkel 16 Artikkel 16

Artikkel 17 Artikkel 18

Artikkel 18 Artikkel 19

Artikli 19 lõige 1 Artikli 20 lõige 1

Artikli 19 lõige 2 Artikli 20 lõige 2

Artikli 19 lõige 3 Artikli 20 lõige 3

Artikli 19 lõige 4 Artikli 20 lõige 4

– Artikli 20 lõige 5

Artikkel 21 Artikkel 54

ET 51 ET

– Artikkel 21

Artikkel 22 Artikkel 22

Artikkel 23 Artikkel 23

Artikli 24 lõige 1 Artikli 24 lõige 1

Artikli 24 lõige 2, sissejuhatav osa Artikli 24 lõige 2

Artikli 24 lõike 2 punkt a Artikli 24 lõige 2

Artikli 24 lõike 2 punkt b –

Artikli 24 lõige 3 Artikli 24 lõige 3

Artikli 24 lõige 4 Artikli 24 lõige 4

Artikli 24 lõige 5, sissejuhatav osa Artikli 24 lõige 5, sissejuhatav osa

Artikli 24 lõike 5 punkti a esimene lõik Artikli 24 lõike 5 punkti a esimene lõik

Artikli 24 lõike 5 punkti a teine lõik –

Artikli 24 lõike 5 punkt b Artikli 24 lõike 5 punkt b

Artikli 24 lõike 5 punkt c Artikli 24 lõike 5 punkt c

Artikli 24 lõike 5 punkt d Artikli 24 lõike 5 punkt d

Artikli 24 lõike 5 punkt e Artikli 24 lõike 5 punkt e

Artikli 24 lõige 6 Artikli 24 lõige 6

Artikli 24 lõige 7 Artikli 24 lõige 7

Artikkel 25 Artikkel 25

Artikkel 26 Artikkel 26

Artikkel 27 Artikkel 27

Artikli 28 lõige 1, sissejuhatav osa Artikli 28 lõige 1, sissejuhatav osa

Artikli 28 lõike 1 punkt a Artikli 28 lõike 1 punkt a

Artikli 28 lõike 1 punkt b Artikli 28 lõike 1 punkt b

– Artikli 28 lõike 1 punkt c

– Artikli 28 lõike 1 punkt d

ET 52 ET

Artikli 28 lõige 2 Artikli 28 lõige 2

Artikli 28 lõige 3 Artikli 28 lõige 3

Artikli 28 lõige 4 Artikli 28 lõige 4

Artikkel 29 Artikkel 29

– Artikkel 30

Artikli 30 lõige 1 Artikli 31 lõige 1

Artikli 30 lõige 2 Artikli 31 lõige 2

Artikli 30 lõige 3 Artikli 31 lõige 3

Artikli 30 lõige 4 Artikli 31 lõige 4

Artikli 30 lõige 5 Artikli 31 lõige 5

Artikli 30 lõige 6 Artikli 31 lõige 6

– Artikli 31 lõige 7

Artikli 30 lõige 7 Artikli 31 lõige 8

Artikli 30 lõige 8 Artikli 31 lõige 9

Artikli 31 lõige 1 Artikli 33 lõige 1

Artikli 31 lõige 2 Artikli 33 lõige 2

Artikli 31 lõige 3 Artikli 33 lõige 3

Artikli 31 lõige 4 Artikli 33 lõige 2

– Artikli 33 lõige 5

– Artikli 33 lõige 6

– Artikli 33 lõige 7

Artikkel 32 Artikkel 32

– Artikkel 34

– Artikkel 35

– Artikkel 36

Artikkel 37

ET 53 ET

– Artikkel 38

– Artikkel 39

– Artikkel 40

– Artikkel 41

– Artikkel 42

– Artikkel 43

– Artikkel 44

– Artikkel 45

– Artikkel 46

– Artikkel 47

– Artikkel 48

– Artikkel 49

– Artikkel 50

– Artikkel 53

– Artikkel 55

– Artikkel 56

– Artikkel 57

Artikli 33 lõige 1, sissejuhatav osa Artikli 58 lõige 1, sissejuhatav osa

Artikli 33 lõike 1 punkt a Artikli 58 lõike 1 punkt a

– Artikli 58 lõike 1 punkt b

– Artikli 58 lõike 1 punkt c

Artikli 33 lõike 1 punkt b Artikli 58 lõike 1 punkt d

Artikli 33 lõike 1 punkt c Artikli 58 lõike 1 punkt e

Artikli 33 lõige 2 Artikli 58 lõige 2

Artikli 33 lõige 3 Artikli 58 lõige 3

Artikli 33 lõige 4 Artikli 58 lõige 4

ET 54 ET

– Artikli 58 lõige 5

Artikli 34 lõige 1, sissejuhatav osa Artikli 59 lõige 1, sissejuhatav osa

Artikli 34 lõike 1 punkt a Artikli 59 lõike 1 punkt a

Artikli 34 lõike 1 punkt b Artikli 59 lõike 1 punkt b

Artikli 34 lõike 1 punkt c Artikli 59 lõike 1 punkt c

– Artikli 59 lõike 1 punkt d

– Artikli 59 lõike 1 punkt e

– Artikli 59 lõike 1 punkt f

– Artikli 59 lõike 1 punkt g

– Artikli 59 lõike 1 punkt h

Artikli 34 lõige 2 –

– Artikli 59 lõige 2

– Artikli 59 lõige 3

Artikli 34 lõige 3 Artikli 59 lõige 4

Artikli 34 lõige 4 Artikli 59 lõige 5

– Artikli 59 lõige 6

– Artikli 59 lõige 7

Artikkel 35 –

– Artikkel 60

Artikli 36 lõige 1 Artikli 61 lõige 1

Artikli 36 lõige 2 Artikli 61 lõige 2

Artikli 36 lõige 3 –

– Artikli 61 lõige 3

Artikkel 37 Artikkel 62

– Artikkel 63

Artikkel 38 Artikkel 64

ET 55 ET

Artikkel 39 Artikkel 65

A lisa I lisa

B lisa II lisa

C lisa III lisa

D lisa IX lisa

– IV lisa

– V lisa

– VI lisa

– VII lisa

– VIII lisa

ET 1 ET

XII LISA

FINANTS- JA DIGISELGITUS

Sisukord

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3

1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3

1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 4

1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 4

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 5

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 5

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 5

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 6

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 6

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 7

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 7

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 8

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) ............................................................................ 8

2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 9

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 9

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 9

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 9

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 9

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) ............................................................................................................ 10

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ....................................... 10

ET 2 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 11

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub11

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 13

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 13

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 13

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta

detsentraliseeritud asutuste puhul) ............................................................................. 16

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 19

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 19

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 19

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 19

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 21

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 22

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 22

3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 23

4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 23

4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 23

4.2. Andmed ...................................................................................................................... 23

4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 25

4.4. Koostalitlusvõime hindamine ..................................................................................... 25

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 26

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb Euroopa

uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemise määrust (uuesti

sõnastatud)

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Õigusalane koostöö kriminaalasjades

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Algatuse üldeesmärk on aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala

edasisele arengule, tugevdades tõhusat, turvalist ja põhiõigusi järgivat

liikmesriikidevahelist õigusalast koostööd kriminaalasjades. Ettepanekuga nähakse

ette ülevõtmisperiood ja selles esitatakse õigusakti digitaalse rakendamise ajakava.

Algatuse üldeesmärgi saavutamiseks parandatakse kriminaalasjades piiriüleseks

tõendite kogumiseks kasutatava Euroopa uurimismääruse toimimist ning luuakse

liidu raamistik, et hõlbustada Euroopa kaugosalemise määruste koostamisega

kahtlustatavate, süüdistatavate ja kannatanute kaugosalemist kriminaalkohtu

istungitel, kui nad asuvad teises liikmesriigis, ning tõhustatakse veelgi asjaomaste

vormide ja ametlike teadete turvalist elektroonilist vahetamist detsentraliseeritud IT-

süsteemi kaudu.

Selle eesmärgi saavutamisel tehtavate edusammude jälgimiseks kasutatakse

statistilisi andmeid, mida liikmesriigid peavad igal aastal koguma ja edastama,

sealhulgas andmeid edastatud, tunnustatud, täidetud või täitmata jäetud Euroopa

uurimismääruste ja Euroopa kaugosalemise määruste kohta ning andmeid taotletud

õiguskaitsevahendite ja taotluste tunnustamiseks ja/või täitmiseks kulunud aja kohta.

1.3.2. Erieesmärgid

Erieesmärk nr 1

Parandada ülevõtmisperioodi lõpuks kriminaalasjades piiriüleseks tõendite

kogumiseks kasutatava Euroopa uurimismääruse raamistiku tulemuslikkust,

õigusselgust ja järjepidevust, sealhulgas selgemate eeskirjadega Euroopa

uurimismääruste, teatiste ja seonduvate taotluste koostamise, tunnustamise ja

täitmise kohta, tagades samal ajal põhiõiguste ja menetluslike tagatiste täieliku

austamise.

Selle eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks kasutatakse eelkõige

iga-aastast statistikat edastatud, täidetud või täitmata jäetud Euroopa

uurimismääruste ja teatiste arvu, taotletud õiguskaitsevahendite ning tõendite või

tunnustamata/täitmata jätmise otsuste edastamiseks kulunud aja kohta.

Erieesmärk nr 2

Luua ülevõtmisperioodi lõpuks liidu raamistik Euroopa kaugosalemise määruste

koostamiseks, tunnustamiseks ja täitmiseks, et võimaldada menetlusosalistest

kahtlustatavatel, süüdistatavatel ja kannatanutel, kes asuvad teises liikmesriigis,

osaleda videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia vahendusel tõhusalt ja

ET 4 ET

turvaliselt kriminaalkohtu istungitel, säilitades samal ajal menetluste õigluse ja

asjaomaste isikute menetlusõiguste tõhusa kasutamise.

Selle eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks kasutatakse eelkõige

iga-aastast statistikat edastatud, tunnustatud, täidetud või täitmata jäetud Euroopa

kaugosalemise määruste arvu, asjaomaste menetlusetappide, asjaomaste isikute

kategooriate, tunnustamata või täitmata jätmise aluste, taotletud õiguskaitsevahendite

ning määruste täitmiseks või tunnustamata/täitmata jätmise otsuste edastamiseks

kulunud aja kohta.

Erieesmärk nr 3

Toetada asjakohase digitaalse rakendamise ajakava raames Euroopa

uurimismääruste, Euroopa kaugosalemise määruste, teatiste, taotluste ja seonduvate

ametlike teadete turvalist, usaldusväärset ja koostalitlusvõimelist elektroonilist

vahetamist pädevate asutuste vahel detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu ning

hõlbustada järelevalveks ja hindamiseks vajalike statistiliste andmete

programmeeritud kogumist ja iga-aastast edastamist.

Selle eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks kasutatakse eelkõige

asjakohaseid digitaalseid vorme ja teabevahetusvooge ning igal aastal edastatavaid

liikmesriikide statistilisi andmeid.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Ettepanek peaks tooma kasu riikide pädevatele asutustele, kuna sellega nähakse ette

selgemad ja tulemuslikumad normid piiriüleseks õigusalaseks koostööks

kriminaalasjades, eelkõige Euroopa uurimismääruste ja Euroopa kaugosalemise

määruste koostamiseks, tunnustamiseks ja täitmiseks.

See peaks tooma kasu kahtlustatavatele, süüdistatavatele ja kannatanutele,

vähendades praktilisi ja õiguslikke tõkkeid kriminaalmenetluses teisest liikmesriigist

osalemisel, tagades samal ajal põhiõiguste ja menetluslike tagatiste austamise.

See peaks tooma kasu liikmesriikidele, võimaldades turvalist ja tõhusat elektroonilist

teabevahetust detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu ning parandades usaldusväärsete

statistiliste andmete kättesaadavust järelevalve ja hindamise jaoks.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Erieesmärk 1: parandada Euroopa uurimismääruste toimimist

Näitaja: tunnustamise/täitmise või tunnustamata/täitmata jätmise otsuste

edastamiseks keskmiselt kuluv aeg.

Võrdlusalus: usaldusväärset ja kõikehõlmavat ELi-ülest avaldatud võrdlusalust ei

ole. Võrdlusaluse saaks kehtestada alates 2028. aasta märtsist, võttes arvesse

rakendamistööd, mida tehakse praegu seoses kehtiva Euroopa uurimismääruse

direktiivi digitaliseerimisega.

Eesmärk: täitmiseks kuluva aja järkjärguline lühendamine kooskõlas direktiivis

sätestatud tähtaegadega.

Erieesmärk 2: kehtestada Euroopa kaugosalemise määruse raamistik

ET 5 ET

Näitaja: tunnustatud ja täidetud või tunnustamata/täitmata jäetud Euroopa

kaugosalemise määruste arv ja osakaal.

Võrdlusalus: puudub, kuna Euroopa kaugosalemise määrus on uus vahend.

Eesmärk: Euroopa kaugosalemise määruste tõhus kasutamine alates kohaldamise

esimesest täisaastast; kõigi nende liikmesriikide iga-aastaste andmete kättesaadavus,

kelle suhtes direktiiv on siduv.

Erieesmärk 3: toetada turvalist digitaalset teabevahetust ja jälgimist

Näitaja: komisjonile täielikke iga-aastaseid statistilisi andmeid edastavate

liikmesriikide osakaal.

Võrdlusalus: usaldusväärset ja kõikehõlmavat ELi-ülest avaldatud võrdlusalust ei

ole.

Eesmärk: kõik liikmesriigid, kelle suhtes direktiiv on siduv, edastavad igal aastal

täielikud statistilised koondandmed, mis hõlmavad direktiivis kindlaks määratud

kategooriaid.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest9

olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Lühiajalises perspektiivis nõuab algatus uuesti sõnastatud direktiivi vastuvõtmist,

millele järgnevad liikmesriikide ülevõtmismeetmed. Liikmesriigid peavad

kohandama riigisiseseid õigusraamistikke ning menetlus- ja praktilisi norme, et

kohaldada Euroopa uurimismääruse muudetud raamistikku ja uusi norme Euroopa

kaugosalemise määruse kohta.

Samal ajal peab komisjon koostama digitaliseerimismääruse (määrus

(EL) 2023/2844) alusel vajaliku rakendusakti, tagamaks, et detsentraliseeritud IT-

süsteem toetab direktiiviga kehtestatavaid või muudetavaid menetlusi, sealhulgas

Euroopa uurimismääruste, Euroopa kaugosalemise määruste, teatiste, taotluste ja

seonduvate ametlike teadete vahetamist. Komisjon jätkab ka etalonteostuse tarkvara

arendamist ja kohandamist.

Kasutuselevõtt peaks toimuma vastavalt järgmisele ajakavale:

1. kui kaasseadusandjad on ettepaneku suhtes kokkuleppele jõudnud, jõustub

direktiiv 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas;

2. kahe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist peavad liikmesriigid vastu võtma

direktiivi järgimiseks vajalikud riigisisesed meetmed ja neist teatama. Sama

ajavahemiku jooksul võtab komisjon vastu rakendusakti digitaliseerimismääruse

alusel loodud detsentraliseeritud IT-süsteemi kohta;

9 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 6 ET

3. alates direktiivi kohaldamise kuupäevast kohaldatakse edastatavate taotluste suhtes

Euroopa uurimismäärust käsitlevaid läbivaadatud eeskirju ja uut Euroopa

kaugosalemise määruse raamistikku;

4. menetluste puhul, mis nõuavad detsentraliseeritud IT-süsteemi kohandamist,

kohaldatakse asjaomaseid teabevahetuseeskirju alates selle kuu esimesest päevast,

mis järgneb rakendusakti jõustumise kuupäevast arvestatavale kaheaastasele

ajavahemikule (vt punkt 2 eespool);

5. pikemas perspektiivis jälgib komisjon direktiivi kohaldamist, tuginedes

liikmesriikide esitatud teabele ja iga-aastastele statistilistele andmetele. Viie aasta

jooksul alates asjaomaste rakendusaktide jõustumisest esitatakse aruanne direktiivi

kohaldamise kohta.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante)

Liidu tasandi meetmed on vajalikud, sest algatus käsitleb piiriülest õigusalast

koostööd kriminaalasjades, mida liikmesriigid üksi ei suuda piisavalt saavutada.

Erinevused riigisisestes õigusnormides ja tavades, mis käsitlevad tõendite kogumist,

kaugosalemist kriminaalkohtu istungitel teisest liikmesriigist ja pädevate asutuste

vahelist teabevahetust, põhjustavad õiguskindlusetust, viivitusi ja menetlusõiguste

ebaühtlast kaitset.

Seepärast on vaja liidu meetmeid, et tagada sidus raamistik, mis põhineb

vastastikusel tunnustamisel, ühistel menetluslikel tagatistel ja turvalisel

elektroonilisel teabevahetusel liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post)

Algatus peaks looma ELi lisaväärtust, parandades kriminaalasjades tehtava piiriülese

õigusalase koostöö tulemuslikkust, kiirust ja järjepidevust. See tagab pädevatele

asutustele ja asjaomastele isikutele suurema õiguskindluse, vähendab killustatust ja

parandab juurdepääsu õigusemõistmisele seoses kaugosalemisega kriminaalkohtu

istungitel ning hõlbustab turvalist ja koostalitlusvõimelist elektroonilist teabevahetust

detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu.

Samuti parandab see võrreldavate statistiliste andmete kättesaadavust, toetades

seeläbi paremat järelevalvet, hindamist ja tulevase poliitika kujundamist liidu

tasandil.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Algatus tugineb kogemustele, mille komisjon on saanud samaväärsete liidu

õigusaktide rakendamisel õigusalase koostöö ja digitaliseerimise valdkonnas; nende

hulka kuuluvad eeskätt dokumentide kättetoimetamise määrus (määrus

(EL) 2020/1784), tõendite kogumise määrus (määrus (EL) 2020/1783),

digitaliseerimismäärus (määrus (EL) 2023/2844), elektrooniliste tõendite määrus

(määrus (EL) 2023/1543) ja hilisema kriminaalmenetluse üleandmise määrus

(määrus (EL) 2024/3011) puhul.

Nende vahendite digitaliseerimisel saadud kogemustest on näha, et vajamineva aja,

ressursside ja koordineerimise puhul alahinnatakse sageli kaht aspekti: 1) vajadus

ET 7 ET

saavutada õigusnõuetele vastav ja praktikas kohaldatav ühine arusaam tõlgendamist

vajavatest küsimustest ja rakendamise korrast ning 2) vajadus leppida kokku

tulemuslikuks piiriüleseks digitaalseks teabevahetuseks vajalikes tehnilistes

standardites, spetsifikatsioonides ja äriprotsessides.

Käesolevas dokumendis kirjeldatud ressursside planeerimisel on neid kaalutlusi

arvesse võetud, eelkõige seoses rakendusmeetmete ettevalmistamiseks vajaliku

õigus- ja poliitikaalase ning koordineerimis- ja tehnilise tööga, etalonteostuse

tarkvara arendamise või kohandamisega ning liikmesriikide toetamisega rakendamise

ajal.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Ettepanek on kooskõlas komisjoni ettepanekuga järgmise mitmeaastase

finantsraamistiku (2028–2034) kohta ja kavandatud õigusprogrammiga samaks

ajavahemikuks. Kavandatud õigusprogrammiga toetatakse edasi tsiviil- ja

kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, õigusalast koolitust ja juurdepääsu

õigusemõistmisele ning pööratakse suuremat tähelepanu õigusemõistmise

digitaliseerimisele.

Algatus peaks looma koostoime kavandatud õigusprogrammiga, eelkõige piiriülese

õigusalase koostöö toetamise, digivahendite arendamise ja kasutamise ning liidu

õigusvaldkonna vahendite tulemusliku rakendamise osas. Algatus on kooskõlas ka

digitaliseerimismäärusega (määrus (EL) 2023/2844), millega on loodud ulatuslik

raamistik turvaliseks elektrooniliseks teabevahetuseks piiriüleses õigusalases

koostöös.

Läbirääkimised järgmise mitmeaastase finantsraamistiku paketi ja kavandatud

2028.–2034. aasta õigusprogrammi üle jätkuvad. Algatuse finantsplaneerimine ei

mõjuta asjaomaste eelarve- ja seadusandlike menetluste lõpptulemust.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Direktiivi rakendamiseks on vaja nii siseressursse kui ka väliseksperte, eelkõige

algatuse digitaliseerimiskomponentide jaoks. Tarvis on õigus- ja poliitikaalast tööd ja

koordineerimist komisjonis, samuti tehnilist tööd detsentraliseeritud IT-süsteemi ja

selle komponentide arendamiseks, kohandamiseks, katsetamiseks, hooldamiseks ja

toetamiseks.

Seetõttu hõlmavad rahastamisvõimalused komisjoni enda ressursside kasutamist ja

välisteenuste hankimist, eelkõige tarkvara arendamiseks ja tehnilise toe pakkumiseks

komisjonis.

Arvestades õigusvaldkonnas pooleli olevate ja kavandatud digitaliseerimisalgatuste

arvu ning vajadust tagada kehtivate õiguslike kohustuste õigeaegne täitmine, on

ümberpaigutamise võimalused piiratud. Seepärast tuleks igat ümberpaigutamist

hoolikalt hinnata, võttes arvesse selle mõju muudele prioriteetsetele algatustele ja

kohustuslike rakendamistähtaegade järgimisele.

ET 8 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2028–2030,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)10

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku

ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise

kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on

kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi

eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega

usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd,

kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke

teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile

solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed

finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse

maksimumsummaga.

Märkused

Ei kohaldata.

10 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil

https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx.

ET 9 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Komisjon peab esitama viie aasta jooksul alates direktiivis osutatud rakendusaktide

jõustumise kuupäevast Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele aruande direktiivi kohaldamise kohta. Lisaks nähakse direktiiviga

ette pidev ja põhjalik iga-aastane statistiline aruandlus.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Direktiiv ei mõjuta komisjoni kasutatavaid olemasolevaid eelarve täitmise viise,

maksete tegemise korda ega kontrollisüsteeme.

Direktiiviga luuakse muu hulgas digitaalne kanal elektrooniliseks teabevahetuseks

riikide pädevate asutuste ning asjakohasel juhul justiits- ja siseküsimustega

tegelevate asjaomaste liidu asutuste ja organite vahel. Seda kanalit kasutatakse

Euroopa uurimismääruste, teatiste ja Euroopa kaugosalemise määruste ning

seonduvate ametlike teadete elektrooniliseks edastamiseks.

Kanali rakendamine nõuab tehniliste kirjelduste ja standardite väljatöötamist,

tarkvaraarendust ning koordineerimist riikide ametiasutuste ja kõigi teiste osalejate

vahel. Kuna piiriüleste juhtumitega seotud teabevahetuse digitaliseerimise tase

liikmesriikides on praegu madal, nähakse direktiiviga ette, et komisjon arendab välja

tarkvaratoote, nn etalonteostuse tarkvara.

Seega sõltub eelarve täitmise viis komisjoni suhtes kohaldatavast kehtivast korrast.

Rakendamisel kasutatakse asjaomaste tegevuseelarve ridade IT-ressursse ja hankeid,

eelkõige rakendusaktiga seotud töö ja etalonteostuse tarkvara arendamise jaoks.

Kavandatud rakendamisviisi suhtes kohaldatakse komisjoni asjaomase tegevuse,

sealhulgas hanke-, finantsjuhtimis-, projektijuhtimis-, auditi- ja

sisekontrollimenetluste suhtes kohaldatavat standardset kontrollistrateegiat.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Peamised kindlakstehtud riskid on järgmised:

a) raskused rakendusaktis sätestatava detsentraliseeritud IT-süsteemi tehnilises

kirjelduses kokkuleppele jõudmisel;

b) tähtaegade ja kulude ületamine detsentraliseeritud IT-süsteemi arendamisel

ettenägematute probleemide tõttu, mis on seotud IT-süsteemi rakendamisega. Seda

riski maandab asjaolu, et peamised elemendid, mis on vajalikud detsentraliseeritud

IT-süsteemi väljatöötamiseks, täpsemalt e-CODEXi süsteem, mis omakorda põhineb

eDelivery süsteemil, ja komisjoni loodud etalonteostuse tarkvara, on juba olemas ja

toimivad hästi.

Riski vähendamiseks kasutatakse komisjoni välja töötatud IT-süsteemide suhtes

kohaldatavaid standardseid sisekontrollisüsteeme, eelkõige juhtimise järelevalvet

ning projektijuhtimise ja riskijuhtimise kontrolli;

ET 10 ET

c) viivitused rakendamisel ja kasutuselevõtul liikmesriigi tasandil, eelkõige

liikmesriikide ametiasutustes, kes vastutavad detsentraliseeritud IT-süsteemiga

ühenduse loomise ja selle süsteemi kasutamise eest. Selle riski vähendamiseks

tagatakse, et rakendamise ajakava on teostatav ja liikmesriikidega kokku lepitud,

ning pakutakse rakendamise eest vastutavatele osalejatele korrapäraseid

järelmeetmeid ja tehnilist tuge.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Direktiiv ei mõjuta komisjoni olemasolevate kontrollimeetmete kulutõhusust.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Direktiivi jaoks vajalikud assigneeringud kaetakse komisjoni suhtes kohaldatavatest

olemasolevatest pettuste ennetamise, kontrolli ja auditeerimise meetmetest.

ET 11 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud

näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil

sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate

institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need

kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Konkreetsemalt sõltub neist

tulemustest õigusprogrammi raames ette nähtav eraldis, mida tuleks asjakohasel

juhul rahastada asjakohase programmi vahendite ümberpaigutamise kaudu. Kõik

assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta11

EFTA

riigid12

kandidaatrii

gid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d13

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

2 07 07 01, õigusalase koostöö edendamine Liigenda

mata EI EI EI EI

• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta

EFTA

riigid

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

11 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 12 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 13 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 12 ET

ET 13 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 2

DG JUST Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik 2028–

2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

Eelarverida 07 07 01, õigusalase koostöö edendamine Kulukohustused (1a) 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100

Maksed (2a) 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0

Maksed (2b) 0

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud14

Eelarverida (3) 0

DG JUSTi Kulukohustused

=

1a

+

1b

+ 3

0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100

assigneeringud KOKKU Maksed

=

2a

+

2b

+ 3

0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100

14 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 14 ET

Hinnang alates 2028. aastast õigusprogrammi kuludele avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist

mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase

finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-

aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud alates 2028. aastast on soovituslikud.

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik 2028–

2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

KOKKU

Kulukohustused (4) 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100

Maksed (5) 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0 0 0 0 0 0 0 0

Mitmeaastase

finantsraamistikuKulukohustused = 4 + 6 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100

RUBRIIGI 2

assigneeringud

KOKKU

Maksed = 5 + 6 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik 2028–

2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

• Tegevusassigneeringud

KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused (4) 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100

Maksed (5) 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100

• Eriprogrammide vahenditest (6) 0 0 0 0 0 0 0 0

ET 15 ET

rahastatavad haldusassigneeringud

KOKKU (kõik rubriigid)

Mitmeaastase

finantsraamistikuKulukohustused = 4 + 6 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100

rubriikide 1–3

assigneeringud

KOKKU Maksed = 5 + 6 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100

(vajalikud vahendid)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 „Halduskulud“15

DG: JUST Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik 2028–

2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Personalikulud 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 4,074

Muud halduskulud 0,140 0,140 0 0 0 0 0 0,280

DG <JUST>

KOKKU Assigneeringud 0,722 0,722 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 4,354

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

0,722 0,722 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 4,354

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

15 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 16 ET

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik 2028–

2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Mitmeaastase

finantsraamistikuKulukohustused 1,022 1,022 2,882 2,882 2,882 2,882 2,882 16,454

RUBRIIKIDE 1–4

assigneeringud

KOKKU

Maksed 1,022 1,022 2,882 2,882 2,882 2,882 2,882 16,454

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

NB! Erieesmärk nr 1 on seotud üldise õigusraamistiku parandamisega, mitte ei piirdu digitaliseerimisega seotud aspektidega, mida on

nimetatud erieesmärkide nr 2 ja 3 all. Seepärast ei ole seda alljärgnevas tabelis eraldi eesmärgina välja toodud.

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige

eesmärgid ja

väljundid



Aasta 2028

Aasta 2029

Aasta 2030

Aasta 2031

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

Väljun

di

liik16

Kesk

mine

kulu

A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kulud

kokku

ERIEESMÄRK nr 217

16 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 17 Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

ET 17 ET

- Väljund Statisti

ka

kogum

ise

funktsi

oonide

väljatö

ötamin

e ja

projekt

eerimi

ne

0,050 1 0,050 1 0,050 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,100

Erieesmärk nr 2 kokku 1 0,050 1 0,050 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0,100

ERIEESMÄRK nr 3

- Väljund Tehnili

sed

kirjeld

used

rakend

usaktid

e

jaoks,

sh

äriprot

sessi

mudeli

d ja

andme

skeemi

d

0,250 1 0,250 1 0,250 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0,500

ET 18 ET

- Väljund Detsen

tralisee

ritud

IT-

süstee

mi

analüü

s,

projekt

eerimi

ne,

rakend

amine

ja

toetam

ine

2,300 0 0 0 0 1 2,300 1 2,300 1 2,300 1 2,300 1 2,300 5 11,500

Erieesmärk nr 3 kokku 1 0,250 1 0,250 1 2,300 1 2,300 1 2,300 1 2,300 1 2,300 7 12,000

KOKKU 2 0,300 2 0,300 1 2,300 1 2,300 1 2,300 1 2,300 1 2,300 9 12,100

ET 19 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD

EELARVE

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–

2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Personalikulud 0,582 0,582 0,582 0,582 0,5820,5820,582 4,074

Muud halduskulud 0,140 0,140 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,280

RUBRIIK 4 kokku 0,722 0,722 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 4,354

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja

jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,722 0,722 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 4,354

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille

asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees

ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest

lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise

menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise

eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste

kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle

peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks

iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on

soovituslikud.

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina18

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris

ja esindustes) 3 3 3 3 3 3 3

18 Palun täpsustage tabeli all, mitu täistööaja ekvivalenti märgitud arvust on meetme haldamiseks juba

määratud ja/või on võimalik teie peadirektoraadis ümber paigutada ning milline on teie koguvajadus.

ET 20 ET

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0

(kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

(otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest

rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

0 0 0 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad,

kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida • peakorteris 0 0 0 0 0 0 0

[XX.01.YY.YY] • ELi

delegatsiooni des

0 0 0 0 0 0 0

(lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

(lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) – Rubriik 4

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) –

Rubriigist 4 välja jäävad kulud 0 0 0 0 0 0 0

KOKKU 3 3 3 3 3 3 3

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Komisjon:

Kaetakse komisjoni

talituste olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse

rubriigist 4

Rahastatakse

BA ridadelt

Rahastatakse

tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

1 täistööaja ekvivalent

(AD ametikoht) –

asutusesisene

ümberpaigutamine

2 täistööaja ekvivalenti

(AD ametikohad) –

komisjoni

ümberpaigutamisreservist

ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata

ET 21 ET

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad Komisjon

Ettepaneku rakendamiseks on õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadis

vaja kolme täistööajale taandatud töötajat, kes täidavad eraldiseisvaid, aga

vastastikku täiendavaid ülesandeid:

1 täistööajale taandatud õigus-/poliitikaametnik, kes juhib asjaomase

komisjoni tööd, tegeleb sidusrühmade koordineerimisega ning suhtleb

äriprotsesside ja süsteeminõuete kindlaksmääramise teemal IT arendamise

rühmaga;

1 täistööajale taandatud IT-valdkonna projektijuht, kes tegutseb

tooteomanikuna, määrab kindlaks IT-süsteemi rakendamise ja haldab seda,

koordineerib tehnilist rakendamist ning tagab, et toodet pakutakse kooskõlas

kohaldatavate õiguslike ja tegevusnõuetega.

1 täistööajale taandatud finantsametnik, kes haldab meetme finantsaspekte,

sealhulgas hankeid, välislepinguid, eelarve täitmist, makseid ja nendega seotud

aruandlust.

Praegu suudab õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat täita olemasolevate

ressurssidega ainult ühe täistööajale taandatud õigus-/poliitikaametniku

ametikoha. Ülejäänud vajadusi ei ole võimalik peadirektoraadi sisese

ümberpaigutamisega täielikult rahuldada, võttes arvesse olemasolevat

töökoormust, mis on seotud õigusalase koostöö digitaliseerimisega, mitme

seotud õigusakti rakendamisega ja vajadusega pidada kinni õigusaktidega

ettenähtud tähtaegadest. Täiendavad ümberpaigutamised võivad mõjutada nii

käesoleva ettepaneku kui ka muude käimasolevate digitaliseerimisalgatuste

õigeaegset ja õigusnõuetele vastavat elluviimist.

Koosseisuvälised töötajad ei kohaldata

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud

näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad

mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste

läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase

eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on

soovituslikud.

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest

tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 4

assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–3 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis

on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida

kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite

taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt

litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks

olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

ET 22 ET

Digi- ja IT-

assigneeringud

KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik 2028–

2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Institutsiooni tasandi IT-kulud

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 4 kokku 0,0000,0000,0000,0000,0000,0000,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele

0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100

RUBRIIGIST 4 välja

jäävad kulud kokku 0,3000,3002,3002,3002,3002,3002,300 12,100

KOKKU 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

Kokku 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Nimetage

kaasrahastav

asutus

Kaasrahastatavad

assigneeringud

KOKKU

ET 23 ET

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

–  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju19

Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek

mõjutab.

[…]

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu

teave).

[…]

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

Nõue 1 (R1): pädevate asutuste vaheliseks elektrooniliseks teabevahetuseks on kohustuslik

kasutada detsentraliseeritud IT-süsteemi (mis põhineb e-CODEXil) kooskõlas määruse

(EL) 2023/2844 artikliga 3. Õigusnorm: artikli 2 lõike 1 punkt b ning artiklid 51 ja 52.

Mõjutatud sidusrühmad: liikmesriigid (pädevad õigus-/keskasutused), Eurojust, Euroopa

Prokuratuur, komisjon. Üldised protsessid: piiriülene õigusalane teabevahetus,

standardvormide vahetamine.

Nõue 2 (R2): liikmesriigid peavad esitama komisjonile statistilisi andmeid. Õigusnorm:

artikkel 57. Mõjutatud sidusrühmad: liikmesriigid, komisjon. Üldised protsessid: andmete

kogumine direktiivi kohaldamise kohta.

Nõue 3 (R3): komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomiteele direktiivi kohaldamise kohta aruande, mis põhineb

liikmesriikide esitatud teabel. Õigusnorm: artikkel 64. Mõjutatud sidusrühmad: komisjon,

Euroopa Parlament, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. Üldised protsessid:

aruandlus.

4.2. Andmed

19 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 10 % sissenõudmiskulude mahaarvamist, nagu on ette nähtud dokumendis

COM(2025) 574.

ET 24 ET

Andmete liik Viide

(viited)

nõudele

(nõuetele)

Osaleja, kes

andmed

esitab

Osaleja, kes

andmed saab

Andmevahetus

e ajend

Sagedus

(kui see on

asjakohane

)

Elektroonilisel

kujul

edastatavad

õigusalase

koostöö

standardvormi

d (loetletud

lisades) ja

muu

teabevahetus

liikmesriikide

ametiasutuste

vahel, samuti

liikmesriikide

ametiasutuste

ning Eurojusti

ja Euroopa

Prokuratuuri

vahel.

Artikkel 5

1

Liikmesriikid

e

ametiasutused

, Eurojust,

Euroopa

Prokuratuur

Liikmesriikid

e

ametiasutused

, Eurojust,

Euroopa

Prokuratuur

Manuaalne või

automaatne

Vastavalt

vajadusele

Statistilised

andmed

Artikkel 5

7

Liikmesriigid Komisjon Automaatne Automaatne

: kord

aastas,

alates

kuupäevast,

mil

asjaomase

rakendusakt

i jõustumise

kuupäevast

möödub

kolm aastat

Aruanne

direktiivi

kohaldamise

kohta

Artikkel 6

4

Komisjon Euroopa

Parlament,

nõukogu

Viie aasta

jooksul

alates

asjaomase

rakendusakt

i jõustumise

kuupäevast

Need kolm andmeliiki on kooskõlas Euroopa andmestrateegia eesmärkidega edendada

andmete kasutamist üldsuse hüvanguks ning suurendada läbipaistvust ja usaldust andmete

ET 25 ET

kasutamisel, hõlbustades liikmesriikidevahelist tõhusat teabevahetust liikmesriikide vahel

ning edendades läbipaistvust ja vastutust direktiivi kohaldamisel, millega lõppkokkuvõttes

toetatakse paremini integreeritud, tõhusama ja läbipaistvama õigusalase koostöö raamistiku

väljatöötamist.

Ühekordsuse põhimõte ei ole otseselt asjakohane, kuna detsentraliseeritud IT-süsteemis

vahetatakse andmeid liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning justiits- ja siseküsimustega

tegelevate ELi asutuste ja organitega. Sellest põhimõttest peetakse siiski kinni, kandes

määruse (EL) 2023/2844 kohast detsentraliseeritud IT-süsteemi mudelit järgides hoolt selle

eest, et teave, dokumendid ja menetlusteated edastatakse detsentraliseeritud IT-süsteemi

kaudu turvalisel, struktureeritud ja koostalitlusvõimelisel viisil, nii et pädevad asutused

saavad tugineda selle süsteemi kaudu toimunud elektroonilisele edastamisele, nõudmata

sama materjali paralleelset või uut esitamist paberil või muude kanalite kaudu.

4.3. Digilahendused

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

Määruse (EL) 2023/2844 alusel loodud detsentraliseeritud IT-süsteem (artikli 2 lõike 1

punkti b ning artiklid 51 ja 52): turvaline, krüpteeritud ja usaldusväärne e-CODEXil

põhinev piiriülene õigusalase koostöö vormide vahetamine ja seonduv teabevahetus

pädevate asutuste vahel. e-CODEX tagab ELi turvalise piiriülese koostalitlusvõime,

tuginedes eDelivery süsteemile.

Lahendus hõlmab komisjoni välja töötatud etalonteostuse tarkvara laiendamist muude

piiriülese õigusalase koostöö vahendite, sealhulgas Euroopa uurimismääruse jaoks, et seda

saaksid kasutada liikmesriigid, kellel puudub sobiv riiklik süsteem.

Tehisintellektitehnoloogia kasutamist ei ole ette nähtud; süsteem on turvaline teadete ja

vormide vahetamise platvorm.

Digilahenduse eesmärk on luua turvaline keskkond õigusalase koostöö vormide

vahetamiseks ja muuks teabevahetuseks liikmesriikide ametiasutuste vahel kooskõlas ELi

küberturvalisuse raamistiku ning muude kohaldatavate digipoliitikameetmete ja

õigusaktidega, et tagada elutähtsa taristu ja isikuandmete turvalisus ja terviklus.

R1: detsentraliseeritud IT-süsteemi kohustuslik kasutamine

Detsentraliseeritud IT-süsteem on ELi piiriülene digitaalne avalik teenus, mis ühendab

kõigi osalevate liikmesriikide pädevaid asutusi ning Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri. See

eeldab suhtlemist üle liikmesriikide piiride ja mõjutab piiriülest koostalitlusvõimet,

hõlbustades andmete ja teabe jagamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel ja ELi

üksustega.

Seega on nõudel otsene ja märkimisväärne mõju koostalitlusvõimele, kuna sellega luuakse

digitaalne kanal menetlusteadete, dokumentide ja standardvormide turvaliseks

elektrooniliseks vahetamiseks. Koostalitleva Euroopa korduskasutuslahenduseks on e-

CODEX – turvaline ja koostalitlusvõimeline raamistik õigusdokumentide ja -teabe

vahetamiseks üle piiri. e-CODEX põhineb eDelivery süsteemil. Selle teiste komponentide

hulka kuuluvad digitaalsed protsessistandardid, etalonteostus ja asjakohased eIDASe

usaldusteenused. Võimalikud allesjäänud tõkked on seotud riiklike süsteemide

integreerimise, pädevate asutuste kaasamise, vormide ja andmeväljade semantilise

ühtlustamise ning liikmesriikide tehnilise valmisoleku taseme erinevustega.

R2: statistiliste andmete esitamine komisjonile

ET 26 ET

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

See nõue näeb ette liikmesriikide ja komisjoni vahelise suhtlemise infosüsteemide kaudu,

kus kogutakse ja edastatakse elektrooniliselt statistilisi andmeid. See mõjutab piiriülest

koostalitlusvõimet sedavõrd, et liikmesriigid peavad esitama direktiivi kohaldamise

jälgimiseks võrreldavaid ja taaskasutatavaid andmeid.

Mõjutatud digitaalne avalik teenus on statistiliste andmete elektrooniline kogumine ja

edastamine. Asjakohased korduskasutuslahendused hõlmavad masinloetavaid vorminguid

ja vajaduse korral määruse (EL) 2023/2844 alusel välja töötatud olemasolevate statistiliste

funktsioonide kasutamist. Võimalikud allesjäänud tõkked on seotud erinevustega riikide

andmete kättesaadavuses, statistilistes meetodites, automatiseerituse tasemes ja näitajate

määratlustes.

R3: komisjoni aruanne direktiivi kohaldamise kohta

See nõue käsitleb komisjoni ja liikmesriikide vahelist suhtlust. Nõude otsene mõju

piiriülesele koostalitlusvõimele on piiratud, kuna see puudutab kirjeldavat aruannet, mitte

operatiivset menetlusteadete vahetamist. Samas kasutatakse selle puhul ulatuslikult nõude 2

täitmisel välja töötatud andmeid ja funktsioone.

Mõjutatud digitaalne avalik teenus on liikmesriikide esitatud teabel põhinev aruandlus ja

hindamine. Asjakohased korduskasutuslahendused hõlmavad ühiseid korduskasutatavaid

näitajaid ja masinloetavaid statistilisi väljundeid. Võimalikud allesjäänud tõkked seisnevad

selles, kui riikide andmed ei ole täielikud või võrreldavad, nende aruandlustavad on

erinevad ja automatiseerimine vähene.

1. Rakendusakt

Kahe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist võtab komisjon vajaduse korral vastu

rakendusakti. See meede toetab nõudeid 1 ja 2.

Rakendusaktis sätestatakse detsentraliseeritud IT-süsteemi tehnilised kirjeldused ja

standardid, sealhulgas asjakohased digitaalsed protsessistandardid, ühine äriprotsessi mudel

ja XML-andmeskeemid, mis on vajalikud koostalitlusvõimeliseks piiriüleseks

andmevahetuseks. Rakendusakti koostab komisjon, kaasates asjaomase komitee kaudu

liikmesriigid. Mõjutatud osalejatena kaasatakse Eurojust, Euroopa Prokuratuur ja eu-LISA.

Eeldatav ajakava: kahe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist.

2. Etalonteostuse tarkvara arendamine või kohandamine

Pärast rakendusakti vastuvõtmist arendab/kohandab komisjon etalonteostuse tarkvara. See

meede toetab nõudeid 1 ja 2.

Komisjon kasutab oma arendustegevuses väliseid teenuseosutajaid, välja arvatud IT-

valdkonna projektijuhtimiseks, mis jääb komisjoni talituste ülesandeks. Arendustegevuse üle

teeb järelevalvet õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi IT juhtkomitee süsteemi omaniku

kontrolli all. Kasutatakse komisjoni standardset tarkvaraarenduse metoodikat.

Etalonteostuse tarkvara tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks piisavalt aegsasti, et nad

saaksid täita oma õiguslikke kohustusi ja et süsteem saaks hakata toimima kaks aastat pärast

rakendusakti jõustumist. Koolituses, testimises, valideerimises ja kasutuselevõtu

kavandamises osalevad liikmesriigid, Eurojust, Euroopa Prokuratuur ja eu-LISA. Komisjoni

talitused abistavad sidusrühmi ka nende kaasamise kavandamisel.

Eeldatav ajakava: pärast rakendusakti vastuvõtmist ja enne kasutuselevõttu.

ET 27 ET

3. Tugi, hooldus ja edasiarendamine

Pärast kasutuselevõttu on vaja pidevat tuge, hooldust ja edasiarendamist. See meede toetab

nõudeid 1 ja 2. ning kaudselt nõuet 3.

Komisjon hooldab ja arendab edasi etalonteostuse tarkvara, mis hõlmab korrigeerivat

hooldust, turvauuendusi ja vajalikke uusi funktsioone. Liikmesriigid, eu-LISA, Eurojust ja

Euroopa Prokuratuur kaasatakse oma vastavate rollide, tagasiside ja tegevuse

koordineerimise kaudu.

Eeldatav ajakava: alates kasutuselevõtust pidevalt.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 23.6.2026 COM(2026) 313 final

2026/0172 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa

kaugosalemismäärust (uuesti sõnastatud)

ET 0 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kuritegevus on muutumas järjest rohkem piiriüleseks ja kujutab endast tõsist ohtu ELi

julgeolekule. Kuritegelikud võrgustikud ja terroriorganisatsioonid tegutsevad kuritegude

toimepanemiseks sujuvalt eri jurisdiktsioonides. Seepärast on tarvis, et ELi riikide

kriminaalõigussüsteemidel oleksid ohtude tõrjumiseks tõhusad vahendid ja et nad teeksid

usaldusväärset koostööd.

Direktiiviga 2014/41/EL1 (edaspidi „direktiiv“) on kehtestatud Euroopa uurimismäärus –

vahend piiriüleseks tõendite kogumiseks kriminaalasjades. Direktiiv oli vastus selgelt

määratletud praktilisele vajadusele vastastikusel tunnustamisel põhineva tervikliku raamistiku

järele, et piiriülese mõõtmega kohtuasjades tõendeid koguda. Alates kohaldamise algusest

2017. aasta mais on direktiiv olnud õigusasutuste ja muude pädevate asutuste jaoks

väärtuslikuks tööriistaks, mida kasutatakse laialdaselt kõigis osalevates liikmesriikides.

2023.–2024. aastal toimunud vastastikuste hindamiste2 kümnenda vooru eesmärk oli hinnata

direktiivi kohaldamist ja rakendamist. Hindamine näitas, et Euroopa uurimismäärust

kasutatakse sageli, mida kinnitavad ka Eurojusti3 ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku

andmed4. Samuti andis hindamine suurepärase võimaluse teha kindlaks parandamist ja

arendamist vajavad valdkonnad, sealhulgas ELi tasandil. Euroopa uurimismääruse

rakendamise vastastikuste hindamiste kümnenda vooru lõpparuandes5 (edaspidi „vastastikuste

hindamiste lõpparuanne“) on nimetatud mitut valdkonda, kus liikmesriigid tõlgendavad

direktiivi erinevalt või kus puuduvad konkreetsed menetlused; eelkõige on nendeks

valdkondadeks: i) tõendite kasutamine muudel eesmärkidel; ii) mõiste „elektroonilise side

pealtkuulamine“ määratlus; iii) tehniliste salvestusseadmete kasutamine ning Euroopa

uurimismääruse ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni6 (edaspidi „Schengeni

konventsioon“) artikli 40 kohase piiriülese jälgimise vaheline seos ning iv) varem vahetatud

õiguskaitsealase teabe kasutamine tõendina. Vastastikuste hindamiste lõpparuandes jõuti

järeldusele, et need vajakajäämised takistavad järjekindlat rakendamist, ning kutsuti

komisjoni üles kaaluma seadusandlike muudatuste tegemist, et neid küsimusi selgitada.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa

uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1). 2 Hindamine toimus kooskõlas 5. detsembri 1997. aasta ühismeetmega 97/827/JSK, millega loodi

organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega seotud rahvusvaheliste kohustuste siseriiklikul tasandil

kohaldamise ja rakendamise hindamise mehhanism. 3 Eurojusti 2025. aasta aruandes on osutatud 6 711 pooleliolevale Eurojusti juhtumile, sealhulgas

2 751 uuele juhtumile, mis on peaaegu pool kõigist Eurojusti juhtumitest:

https://www.eurojust.europa.eu/about-us/planning-and-reporting/annual-report#downloadpdf. 4 Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku 2023.–2024. aasta aruandest tegevuse ja juhtimise kohta selgub,

et aastatel 2023–2024 teatasid Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktid rohkem kui

4 612 juhtumist, kus nad olid osutanud abi seoses Euroopa uurimismäärusega seotud taotlusega. Need

juhtumid moodustasid peaaegu kolmandiku kõigist juhtumitest, mille puhul paluti võrgustikult abi:

https://www.ejn-crimjust.europa.eu/ejn2021/ContentDetail/EN/2/67. 5 Vastastikuste hindamiste lõpparuanne: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-15834-2024-

REV-1/et/pdf. 6 Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende

ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu

rakendamise konventsioon (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19).

ET 1 ET

Lisaks juhiti lõpparuandes tähelepanu direktiivi artikli 24 (videokonverentsi abil toimuvate

ülekuulamiste kohta) rakendamisega seotud küsimustele ning paluti komisjonil „käsitleda

seadusandlikul tasandil küsimust, kuidas läheneda teises liikmesriigis viibiva süüdistatava

isiku videokonverentsi teel kohtulikul arutelul osalemisele“.

Lisaks leidis tõhusa õiguskaitse eesmärgil andmetele juurdepääsu käsitlev kõrgetasemeline

töörühm, et õiguskaitseasutustele tekitavad mitmeid probleeme piiriülesed seadusliku

pealtkuulamise taotlused. Töörühma lõpparuandes7 soovitati uurida, kuidas saaks direktiiviga

paremini toetada piiriüleste seadusliku pealtkuulamise taotluste tõhusat esitamist.

Vajadust sihipäraste seadusandlike meetmete järele kinnitasid ka Eurojusti8 ja Euroopa

õigusalase koostöö võrgustiku9 operatiivjäreldused, ELi kriminaalõiguse tulevikku käsitleva

kõrgetasemelise foorumi aruanne10 ning liikmesriikide hinnang nõukogu soovituse

(EL) 2022/915 mõju kohta11.

Euroopa uurimismääruse direktiivi teatavate aspektide tõlgendamist on selgitanud oma

asjakohases kohtupraktikas ka Euroopa Liidu Kohus, juhtides tähelepanu valdkondadele, kus

on vaja täiendavaid seadusandlikke täpsustusi. Mõned kohtuotsused on konkreetselt direktiivi

artikli 24 tõlgendamise kohta12. Nendes on välja toodud õiguskindlusetus selle artikli

kohaldamisala osas, tingimuste osas, mille alusel võib videokonverentsi kriminaalmenetluses

kasutada, ja küsimuses, mil määral võib taotleda direktiivi alusel abi videokonverentsi jaoks,

mis läheb kaugemale peamisest eesmärgist koguda tõendeid.

Eeltoodut arvesse võttes on käesoleval ettepanekul kaks peamist eesmärki:

(1) suurendada õigusselgust ja tulemuslikkust tõendite piiriülesel kogumisel ELis,

kõrvaldades puudused direktiivi kohaldamisel, ning

(2) koostada ühised abi taotlemise eeskirjad, et hõlbustada kahtlustatavate,

süüdistatavate ja kannatanute kaugosalemist kriminaalkohtu istungitel teisest

liikmesriigist.

Puuduste kõrvaldamine aitaks muuta õigusalase koostöö tulemuslikumaks ja suurendada

liikmesriikidevahelist usaldust.

Esimese eesmärgi puhul püütakse ettepanekuga tagada direktiivi põhisätete ühetaolisem

tõlgendamine ja kohaldamine osalevates liikmesriikides, selgitades mõisteid ja

menetlusnorme, mis on kaasa toonud erineva praktika liikmesriikides. Eelkõige püütakse

7 Tõhusa õiguskaitse eesmärgil andmetele juurdepääsu käsitleva kõrgetasemelise töörühma lõpparuanne:

https://home-affairs.ec.europa.eu/document/download/4802e306-c364-4154-835b-

e986a9a49281_en?filename=Concluding%20Report%20of%20the%20HLG%20on%20access%20to%

20data%20for%20effective%20law%20enforcement_en.pdf. 8 „Operational Topic on Interception of Telecommunication“ (Elektroonilise side pealtkuulamise

operatiivteema), kokkuvõte ja kogutud vastused, juuni 2024. 9 9.–11. novembril 2022 Prahas toimunud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku 59. täiskogu istungi

märkused ja järeldused. 10 ELi kriminaalõiguse tulevikku käsitleva kõrgetasemelise foorumi aruanne:

https://commission.europa.eu/document/download/606f0f38-12f9-4893-8941-

3ac835229bcd_en?filename=JUST_template_comingsoon_standard_16.pdf. 11 Komisjoni talituste 31. jaanuari 2025. aasta töödokument „Assessment of the effect given by the

Member States to Council Recommendation (EU) 2022/915 of 9 June 2022 on operational law

enforcement cooperation“ (Hinnang selle kohta, kuidas liikmesriigid on taganud nõukogu 9. juuni

2022. aasta soovituse (EL) 2022/915 (õiguskaitsealase operatiivkoostöö kohta) täitmise),

SWD(2025) 36 final. 12 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuli 2024, FP jt, C-760/22, ECLI:EU:C:2024:574; kohtuotsus,

Euroopa Kohus, 6. juuni 2024, AVVA jt, liidetud kohtuasjad C-255/23 ja C-285/23, EU:C:2024:462;

kohtuotsus, Euroopa Kohus 18. detsember 2025, Bissili, C-325/24, EU:C:2025:989.

ET 2 ET

tagada suurem õiguskindlus järgmise osas: i) tõendite kasutamine muudel eesmärkidel ja

tõendite edasisaatmine; ii) mõiste „elektrooniline side“ määratlus ja ilma teise liikmesriigi

tehnilise abita tehtavast või tehtud pealtkuulamisest teatamise korra menetluslikud aspektid;

iii) mõiste „taotlev asutus või ametiisik“ määratlus ning iv) õiguskaitseasutuste vahel varem

või omaalgatuslikult vahetatud teabe tõendina kasutamise nõusoleku taotlemise kord.

Ettepanekus sätestatakse ka eeskirjad, mis käsitlevad tehniliste salvestusseadmete kasutamist

ja piiriülest jälgimist tõendite kogumise eesmärgil, ning selgitatakse Euroopa uurimismääruse

ja Schengeni konventsiooni artikli 40 kohaste piiriüleste jälgimismeetmete koostoimet.

Samuti püütakse sellega parandada selliste uurimistoimingute õigeaegset läbiviimist, mis

eeldavad tõendite kogumist reaalajas (nt kontrollialused saadetised), ning tõhustada

elektroonilise side pealtkuulamist ja piiriülest jälgimist. Selleks nähakse ette ajutine

uurimistoimingute tegemine, kui see on rangelt vajalik, et tagada toimingute tulemuslikkus.

See on eriti oluline organiseeritud kuritegevuse uurimisel, kus selliste spetsiifiliste

uurimismeetodite kasutamine on tõendite kogumiseks hädatarvilik. Peale selle käsitletakse

ettepanekus Euroopa uurimismääruse vormis tuvastatud puudusi. Ettepanekuga püütakse

parandada piiriülestes juhtumites tõendite kogumise ühise raamistiku praktilist toimimist,

sealhulgas vähendada õiguslikku ebaselgust, mis võib kaasa tuua viivitused, täitmisest

keeldumise või ebajärjekindlad menetluslikud tagatised.

Mis puudutab teist eesmärki, siis on konsultatsioonide tulemustest näha, et erireeglid

piiriüleseks kaugosalemiseks kriminaalkohtu istungitel on kehtestatud vaid mõnes

liikmesriigis ja nende sisu on väga erinev. Mõnel juhul ei ole riiklikus raamistikus isegi ette

nähtud asjaomase isiku asukohariigi ametiasutuste kaasamist. Selline killustatus tekitab

probleeme asjaomaste isikute menetlusõiguste kaitsmisel ja takistab tulemuslikku õigusalast

koostööd. Tuleb kehtestada ühised menetlused, standardid ja asjakohased tagatised, et

menetlused oleksid õiglased ja et piiriülestes kriminaalmenetlustes saaks kasutada

tulemuslikult videokonverentsitehnoloogiat. Sellega muudetakse õigusalane koostöö

tõhusamaks ning suurendatakse ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal

vastastikust usaldust.

Kriminaalkohtu istungitel kaugosalemist reguleerivate kavandatud normide eesmärk on seega

eeskätt tagada, et ELi põhiõiguste harta artiklitega 47 ja 48 ning direktiiviga (EL) 2016/34313

ette nähtud õigust viibida kohtulikul arutelul ja osaleda tõhusalt kohtuistungitel kasutatakse

tulemuslikumalt. Praktikas võivad kriminaalmenetluses osalevad isikud, kes on kasutanud

oma õigust vabalt liikuda ja elavad või viibivad ajutiselt mõnes teises liikmesriigis, kohtuasja

konkreetseid asjaolusid arvesse võttes eelistada kaugosalemist, selle asemel et isiklikult

kohale sõita. Samuti võib esineda põhjendatud takistusi, mis ei lase neil isikutel menetlust

läbiviivas liikmesriigis kohtuistungil füüsiliselt osaleda, nagu tervisega seotud piirangud,

hoolduskohustused, teises liikmesriigis vabaduse võtmisega seotud piirangud või muud

mõjuvad põhjused. Sellistes olukordades võib puudutatud isik olla de facto sunnitud loobuma

õigusest viibida kohtulikul arutelul lihtsalt seetõttu, et ta ei saa isiklikult kohale sõita, isegi kui

ta tegelikult sooviks osaleda. Kaugosalemise lihtsustamise kaudu püütakse algatusega seega

vähendada piiriüleste tagaseljamenetluste arvu ja tagada, et vaba liikumise õiguse kasutamine

liidus ei piira menetlusõiguste tõhusat kasutamist kriminaalmenetluses. Algatus peaks

vähendama ka kannatanute teisese ohvristamise ohtu, kuna sellega piiratakse asjakohasel

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse

süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul

(ELT L 65, 11.3.2016, lk 1–11).

ET 3 ET

juhul vajadust mitu korda kohale sõita, tarbetut kokkupuudet stressirohke keskkonnaga või

otsest kokkupuudet kahtlustatava või süüdistatavaga piiriülestes olukordades.

Lisaks, kui sunnimeetmed ja üleandmine ei ole vajalikud või proportsionaalsed, võib

kaugosalemine olla alternatiiv isiku füüsilisele üleandmisele vastavalt nõukogu

raamotsusele 2002/584/JSK14.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesoleva uuesti sõnastamise ettepanekuga tugevdatakse kriminaalasjades tehtava piiriülese

õigusalase koostöö vahendeid käsitlevat ELi õigusraamistikku, kõrvaldades direktiivis

kindlaks tehtud puudused ja säilitades kooskõla muude õigusaktidega.

Euroopa uurimismääruse kavandatud sihipärased muudatused on kooskõlas kehtivate liidu

õigusaktidega kriminaalõigusalase koostöö valdkonnas ja täiendavad neid; asjaomaste

õigusaktide seas on:

– konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta

kriminaalasjades15 – ettepanekus sätestatakse kord, et taotleda nõusolekut selle

konventsiooni alusel liikmesriikide vahel varem omaalgatuslikult vahetatud teabe

kasutamiseks tõendina;

– Schengeni lepingu rakendamise konventsioon – ettepanekus selgitatakse selle

konventsiooni artikli 40 (mis käsitleb piiriülest jälgimist) ja Euroopa uurimismääruse

raamistiku vahelist seost;

– direktiiv õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse kohta16 – ettepanekus

sätestatakse kord, et taotleda nõusolekut selle direktiivi alusel liikmesriikide vahel

varem vahetatud teabe kasutamiseks tõendina.

Algatus on kooskõlas ja sellega luuakse otseseid seoseid ka Eurojusti17 ja Euroopa

Prokuratuuri18 määrustega ning nõukogu otsusega Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku

kohta19.

Mis puudutab uusi abi taotlemise eeskirju, mille eesmärk on hõlbustada Euroopa

kaugosalemise määruse abil kaugosalemist kriminaalkohtu istungitel teisest liikmesriigist, siis

täidetakse ettepanekuga lünk liidu acquis’s, millega on kaugosalemist reguleeritud üksnes

konkreetsetes olukordades ja piiratud eesmärkidel.

14 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja

liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1). 15 Konventsioon, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu

liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3). 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb

liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

raamotsus 2006/960/JSK (ELT L 134, 22.5.2023, lk 1). 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu

Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse

kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138). 18 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd

Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1). 19 Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta

(ELT L 348, 24.12.2008, lk 130).

ET 4 ET

Määrusega (EL) 2023/284420 on loodud õigusraamistik videokonverentside ja muu

kaugsidetehnoloogia kasutamiseks piiriülestes menetlustes. Määruse artiklis 6 on sätestatud

õiguslik alus videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia kasutamiseks kriminaalasjades

kahtlustatavate, süüdistatavate, süüdimõistetute ja muude puudutatud isikute ülekuulamiseks

selles artiklis nimetatud piiratud arvu õigusalase koostöö menetluste raames21. Uue

raamistikuga kehtestatakse spetsiaalne kord kahtlustatavate, süüdistatavate ja kannatanute

kaugosalemiseks teisest liikmesriigist selles põhikohtuasjas toimuvatel kohtuistungitel,

millega nad seotud on. Sellega täidetakse õiguslik lünk kehtivas liidu kriminaalõiguse

digitaliseerimise raamistikus, mis hõlmab vaid õigusalase koostöö menetlustes toimuvate

kohtuistungite digitaliseerimist.

Direktiivi artikliga 24 on reguleeritud videokonverentsi või muu audiovisuaalse

edastamisvahendi abil toimuvaid ülekuulamisi tõendite kogumise eesmärgil. Selle artikli

kohaselt võib selleks, et teises liikmesriigis asuv tunnistaja, ekspert, kahtlustatav või

süüdistatav tõendite kogumiseks videokonverentsi abil üle kuulata, koostada Euroopa

uurimismääruse. Nagu on selgitanud Euroopa Kohus, kohaldatakse artiklit 24 ülekuulamiste

suhtes, mille eesmärk on koguda tõendeid ja millega ei minda kaugemale sellest, mis on

tõendite kogumiseks vajalik22.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on aga hõlbustada täielikku osalemist teisest liikmesriigist igat

liiki kriminaalkohtumenetlustes, nii kohtueelses kui ka kohtumenetluse etapis, olenevalt

sellest, kas asjaomane isik on kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu. Täielik osalemine

tähendab nende menetlusõiguste täielikku kasutamist, millele asjaomasel isikul oleks õigus,

kui ta viibiks füüsiliselt kohtuistungil.

Mis puudutab kuriteoohvreid, siis on direktiivi 2012/29/EL23 artikliga 17 ette nähtud võimalus

kasutada teises liikmesriigis asuvate ohvrite ärakuulamiseks videokonverentsitehnoloogiat.

Samuti on selles nõutud, et liikmesriigid hõlbustaksid – nii palju kui liidu ja riigisisese õiguse

alusel võimalik – ohvrite osalemist videokonverentsi teel, võttes arvesse nende rolli

menetluses. Käesoleva ettepanekuga täiendatakse seda raamistikku, sätestades erinormid ja

tagatised kannatanute kaugosalemiseks kriminaalkohtu istungitel, sealhulgas normid

menetluslike tagatiste, tehnilise korra ja tõhusa osalemise kohta.

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2844, mis käsitleb

digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud

õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid

õigusakte (ELT L, 2023/2844, 27.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2844/oj). 21 Digitaliseerimismääruse artiklis 6 esitatud õigusaktide täielik loetelu hõlmab järgmist: a) nõukogu

raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse kohta, eelkõige selle artikli 18 lõike 1 punkt a;

b) raamotsus 2008/909/JSK kinnipeetavate üleandmise kohta, eelkõige selle artikli 6 lõige 3;

c) raamotsus 2008/947/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja

vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, eelkõige selle artikli 17 lõige 4;

d) raamotsus 2009/829/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta

järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse

võimaluse suhtes, eelkõige selle artikli 19 lõige 4; e) direktiiv 2011/99/EL Euroopa lähenemiskeelu

kohta, eelkõige selle artikli 6 lõige 4; f) määrus (EL) 2018/1805/JSK, mis käsitleb arestimis- ja

konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist, eelkõige selle artikli 33 lõige 1. 22 Kohtuotsus, Euroopa Kohus 18. detsember 2025, Bissili, C-325/24, EU:C:2025:989, punkt 59. 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse

kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu

raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57).

ET 5 ET

Ettepanek on täielikult kooskõlas ka liidu acquis’ga, mis käsitleb menetlusõigusi

kriminaalmenetluses. Direktiivi (EL) 2016/343 artiklis 8 on sätestatud kahtlustatavate ja

süüdistatavate õigus viibida kohtulikul arutelul. Piiramata selle õiguse ja selles direktiivis

tagaseljamenetluste jaoks sätestatud standardite kohaldamist, püütakse käesoleva

ettepanekuga tugevdada kohtulikul arutelul viibimise õiguse kasutamist. Selleks

võimaldatakse asjaomastel isikutel osaleda kohtuistungitel videokonverentsi või muu

kaugsidetehnoloogia vahendusel, kui on täidetud ranged tingimused ja olemas teatavad

tagatised. Samal ajal on ettepaneku eesmärk tagada, et menetlusõigusi ja tagatisi, mis on

kavandatud kasutamiseks füüsiliselt kohal viibimise korral, saaks vajaduse korral kasutada

tõhusalt ka kaugosalemisel.

Uued sätted Euroopa kaugosalemise määruse kohta aitavad parandada juurdepääsu

õigusemõistmisele piiriülestes kriminaalmenetlustes. Need sätted võimaldavad

kahtlustatavatel, süüdistatavatel ja kannatanutel, kes elavad, on kinni peetud või viibivad

mõjuval põhjusel ajutiselt teises liikmesriigis, osaleda tõhusalt kriminaalmenetluses, ilma et

nad peaksid sõitma taotlevasse riiki. Sel viisil pakutakse ettepanekuga alternatiivi nõukogu

raamotsuse 2002/584/JSK kohasele füüsilisele üleandmisele, kusjuures seda alternatiivi

kasutataks asjakohastel asjaoludel olukorras, kus sunnimeedet ei peeta vajalikuks ja taotletav

eesmärk on üksnes tagada isiku osalemine ülekuulamisel või kohtuistungil.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kriminaalõiguse alaste algatuste paketiga taotletakse ühtset ja terviklikku eesmärki

suurendada üha keerukamas julgeolekukeskkonnas liidu suutlikkust ennetada, avastada ja

uurida raskeid piiriüleseid kuritegusid ja nende eest süüdistusi esitada. Paketiga

ajakohastatakse õiguskaitse-, kohtu- ja muude asjaomaste asutuste vahelist koostööd

reguleerivaid õigusraamistikke, misläbi suurendatakse liidu sisejulgeolekuarhitektuuri

tulemuslikkust, sidusust ja koostalitlusvõimet.

Selle püüdluse keskmes on Europoli ja Eurojusti määruste kavandatud läbivaatamine. Europol

ja Eurojust täidavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kumbki omi, kuid

vastastikku täiendavaid ülesandeid: kui Europol toetab kuritegevuse ennetamist, avastamist ja

uurimist, siis Eurojust hõlbustab õigusalast koostööd ning tagab tõhusa süüdistuste esitamise

ja kohtulikud järelmeetmed. Seepärast püütakse paketiga tugevdada koostööd ja vastastikust

täiendavust nende kahe ameti vahel, aga ka muude asjassepuutuvate liidu osalejatega justiits-

ja siseküsimuste ning pettustevastase võitluse valdkonnas, et tagada õiguskaitsemeetmete ja

kohtulike järelmeetmete vaheline järjepidevus kriminaalõigusahela kõigis etappides.

Kõnealust eesmärki aitavad saavutada ka Euroopa uurimismääruse raamistiku ning justiits- ja

siseküsimuste valdkonnas kohaldatavate andmekaitse-eeskirjade muudatused, millega

hõlbustatakse tõhusat piiriülest koostööd, parandatakse teabevahetuse tingimusi ning

tagatakse tegelikule olukorrale ja tehnoloogia arengule kohandatud sidus õigusraamistik.

Tervikuna suurendavad selles paketis kavandatud meetmed liidu suutlikkust reageerida

muutuvatele julgeolekuohtudele, järgides seejuures täielikult põhiõigusi, õigusriigi põhimõtet

ja vastutuse jaotust eri osalejate vahel.

See ettepanek on kooskõlas asjaomase liidu poliitikaga, eelkõige järgmistel põhjustel:

ET 6 ET

– ettepanek aitab saavutada eesmärke, mis on püstitatud strateegias ProtectEU,24 milles

on rõhutatud vajadust tugevdada õigusalast koostööd ja pakkuda tõhusamaid

vahendeid, et võidelda raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi vastu üha

rahvusvahelisemaks muutuvas ja digitaalsemas keskkonnas;

– ettepanek on kooskõlas eesmärkidega, mis on seatud komisjoni teatises „Strateegia

„Digitaalne õigusemõistmine @2030““,25 millega edendatakse kohtusüsteemide

digitaliseerimist, sealhulgas turvaliste digivahendite väljatöötamist ja

koostalitlusvõimelise videokonverentsitehnoloogia kasutamist, et parandada

kohtumenetluste tõhusust, ligipääsetavust ja vastupidavust kogu liidus. Komisjon

nimetab teatises teisest liikmesriigist videokonverentsi teel kaugosalemist

kriminaalkohtu istungitel ühe oma tulevase tegevusvaldkonnana (9. meede);

– ettepanek on osa andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku

juurdepääsu tagamise tegevuskavast,26 milles on võetud kohustus hinnata vajadust

veelgi tugevdada Euroopa uurimismäärust, et suurendada piiriüleste seadusliku

pealtkuulamise taotluste tõhusust;

– ettepanek on osa ELi narkostrateegiast,27 milles juhitakse tähelepanu vajadusele

tugevdada Euroopa uurimismäärust kui osa strateegilisest prioriteedist tõhustada

õigusalast koostööd, et parandada julgeolekut ja kaitsta ühiskonda;

– ettepanek on täielikult kooskõlas isikuandmete kaitset käsitleva liidu acquis’ga,

eelkõige määrusega (EL) 2016/679,28 direktiiviga (EL) 2016/68029 ja määrusega

(EL) 2018/1725,30 kuna selles on sätestatud, et isikuandmete töötlemine kavandatud

direktiivi alusel peab toimuma kooskõlas kohaldatava liidu

andmekaitseraamistikuga.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Algatus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“)

artikli 82 lõikel 1.

24 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU“, COM(2025) 148 final. 25 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Strateegia „Digitaalne õigusemõistmine @2030““, COM(2025) 802 (final). 26 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu

andmise tegevuskava“, COM(2025) 349 final. 27 Komisjoni 4. detsembri 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi narkostrateegia“,

COM(2025) 743 final. 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88). 29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste

isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,

avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil

ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

ET 7 ET

ELi toimimise lepingu artikli 82 lõikes 1 on sätestatud, et kriminaalasjades tehtav õigusalane

koostöö liidus peab põhinema kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise

põhimõttel. Sellega antakse liidule muu hulgas õigus võtta vastu meetmeid, millega

kehtestatakse õigusnormid ja kord, et tagada igat liiki kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste

tunnustamine kogu liidus.

Direktiiv võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 alusel, nagu muudki kehtivad

vastastikust tunnustamist käsitlevad õigusaktid. ELi toimimise lepingu artikli 82 lõike 1

jätmine õiguslikuks aluseks tagab järjepidevuse vahendi valiku osas ning kajastab uuesti

sõnastamise algatusega tehtavate muudatuste eesmärki ja sisu.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Direktiiv kui kriminaalasjades tehtava piiriülese õigusalase koostöö vahend tõendite

kogumiseks on ELi tasandil juba kehtestatud. Tulenevalt direktiivi olemusest käsitletakse

selles piiriüleseid küsimusi, mida liikmesriigid ei suudaks üksi tegutsedes tulemuslikult

lahendada. EL on direktiivi vastuvõtmisega juba oma volitusi kasutanud ning seetõttu tuleks

edasisi meetmeid samuti võtta ELi tasandil.

Mis puudutab konkreetseid muudatusi, millega kehtestatakse õigusnormid, et hõlbustada

kaugosalemist kriminaalkohtu istungitel, kui kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu asub

teises liikmesriigis, siis selle küsimuse piiriülese olemuse tõttu ei saa ükski liikmesriik neid

norme ise kehtestada.

Vastused avalikele ja sihtkonsultatsioonidele kinnitavad, et ELi meetmed selles valdkonnas

annavad tõenäoliselt paremaid tulemusi kui liikmesriikide omad. Nõukogu on tunnistanud, et

probleemid, mida käesoleva algatusega püütakse lahendada, nõuavad meetmete võtmist

liikmesriikide tasandist kõrgemal. Seega on ettepanek vastus liikmesriikide tõstatatud

küsimustele, mida on selgitatud eespool.

Võttes arvesse eespool kirjeldatud küsimuste piiriülest mõõdet ja asjaolu, et liit on juba neis

küsimustes oma volitusi kasutanud, tuleb ettepanek selles seatud eesmärkide saavutamiseks

vastu võtta ELi tasandil.

• Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse

põhimõttega, sest ei lähe selle eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Ettepanek

tugineb olemasolevatele liidu tasandi vastastikuse tunnustamise vahenditele ja digitaristule,

mistõttu on täiendav haldus- ja finantskoormus piiratud.

Euroopa uurimismääruse kavandatud sihipärastes muudatustes piirdutakse probleemidega,

mille nõukogu tegi kindlaks vastastikuste hindamiste kümnendas voorus ja aruannetes, mida

on nimetatud käesoleva seletuskirja punktis, kus kirjeldatakse ettepaneku tausta. Ettepanekus

esitatakse direktiivi üldisele raamistikule tuginevad lahendused, millega sekkutakse

liikmesriikide kriminaalõigussüsteemidesse kõige vähem.

Kavandatud normid kriminaalkohtu istungitel kaugosalemise kohta on vastus soovidele, mida

liikmesriigid väljendasid direktiivi vastastikuse hindamise käigus. Algatusega luuakse

sihipärane raamistik, mis piirdub liikmesriikide jaoks kriminaalkohtu istungitel

kaugosalemise taotluste esitamise ja tunnustamise lihtsustamisega. Sellega ei ühtlustata

riigisiseseid kriminaalmenetlusi laiemalt riikide tasandil. Euroopa kaugosalemise määruse

ET 8 ET

kasutamine konkreetsetel juhtudel jääb liikmesriikide otsustada ning iga juhtumi puhul

hinnatakse selle määruse proportsionaalsust ja asjakohasust. Kaugosalemine põhineb üldjuhul

asjaomase isiku nõusolekul ja sellega kaasnevad tagatised, millega kantakse hoolt selle eest,

et menetlus oleks õiglane ja menetlusõigusi kasutataks tõhusalt.

Ettepanekus austatakse ka liikmesriikide menetlusautonoomiat, kuna istungite läbiviimist jääb

reguleerima taotleva liikmesriigi õigus ja teatavad täitemeetmed on reguleeritud täitva

liikmesriigi õigusega.

• Vahendi valik

Ettepaneku eesmärk on teha direktiivis sihipärased muudatused, et kõrvaldada direktiivi

rakendamise ja hindamise käigus kindlaks tehtud lüngad, ebakõlad ja vajakajäämised. Kuna

muudatused on sihipärased, on nende tegemiseks kõige asjakohasem kasutada sama

õiguslikku vahendit. Kõige sobivamaks direktiivi asendamise ja kehtetuks tunnistamise

viisiks peetakse uuesti sõnastamist.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Peamine viitedokument direktiivi hindamiseks on vastastikuste hindamiste lõpparuanne.

Aruandes on nenditud, et direktiivist on saanud tõhus ja laialdaselt kasutatav vahend

kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö jaoks kogu Euroopa Liidus ning et üldiselt

peetakse süsteemi hästi toimivaks. Ometi on aruandes nimetatud mitut õiguslikku ja

tegevuslikku probleemi. Eelkõige kutsutakse selles üles tegema sihipäraseid muudatusi seoses

järgmisega: i) tõendite kasutamine muudel eesmärkidel; ii) elektroonilise side

pealtkuulamine; iii) tehniliste salvestusseadmete kasutamine ja piiriülene jälgimine ning

iv) õiguskaitseasutuste vahel varem või omaalgatuslikult vahetatud teabe kasutamine

tõendina. Samuti on aruandes rõhutatud, et praktikud on juhtinud tähelepanu praktilistele

raskustele, mis on seotud Euroopa uurimismääruse standardvormi keerukuse,

tõlkeprobleemide ja täitmisel esinevate viivitustega. Lisaks on aruandes tehtud ettepanek

uurida süüdistatavate kohtulikul arutelul kaugosalemise küsimust. Kokkuvõttes on

hindamisaruandes soovitatud õigusakte täpsemalt selgitada ja rohkem ühtlustada, et

suurendada õiguskindlust, tõhusust ja järjepidevust direktiivi kohaldamisel.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon korraldas ettepaneku koostamise käigus 2025. ja 2026. aastal ulatuslikud

konsultatsioonid. Konsultatsioonid olid suunatud mitmesugustele sidusrühmadele, kes

esindavad kodanikke, avaliku sektori asutusi, akadeemiliste ringkondade esindajaid, ELi

asutusi ja organeid, Euroopa kaitseadvokaatide ühendusi ja muid asjassepuutuvaid huvirühmi.

Konsultatsioonide hulka kuulusid: i) sihtkonsultatsioonid liikmesriikide ametiasutuste,

Eurojusti, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku, Euroopa Prokuratuuri, Europoli, Euroopa

Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Kriminaalõiguse Advokatuuride Ühingu ning Euroopa

Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukoguga; ii) avalik tagasisidekorje, mille raames saadi

teavet akadeemiliste ringkondade esindajatelt; iii) kolm kohtumist liikmesriikide asutuste

ekspertidega31 ja iv) kohtumine komisjoni kriminaalõiguse eksperdirühmaga32.

31 Kohtumised toimusid 31. märtsil 2025, 2. juulil 2025 ja 5. mail 2026.

ET 9 ET

Üldiselt ollakse üksmeelel, et EL peaks tegelema kindlakstehtud probleemidega ning tegema

selleks direktiivi sihipärased muudatused.

Paljud eksperdid tunnistasid eelkõige probleeme, mis on seotud teatavate uurimistoimingute

kasutamisega tõendite kogumiseks piiriüleses kontekstis, eeskätt tõendite kogumise eesmärgil

toimuva piiriülese jälgimisega ja tehniliste salvestusseadmetega (asukoha, audio- või

visuaalsete andmete kogumiseks). Üldiselt toetati neid küsimusi käsitlevate erisätete lisamist

direktiivi. Mitu eksperti leidis, et oleks kasulik määratleda direktiivis mõiste „elektroonilise

side pealtkuulamine“. Mõni ekspert nägi ka võimalust selgitada ilma teise liikmesriigi

tehnilise abita tehtavast või tehtud pealtkuulamisest teatamise korda.

Mis puutub vajadusse selgitada õigusnorme, mis käsitlevad tõendite kasutamist muudel

eesmärkidel, siis läksid sidusrühmade arvamused lahku. Mõni ekspert toetas lihtsustatud

korda saadud tõendite kasutamise tingimuste kehtestamiseks ja nende tingimuste tühistamise

taotlemiseks, et säilitada piiriüleste uurimiste paindlikkus ja tõhusus. Mitu sidusrühma pidas

vajalikuks kehtestada õiguskaitseasutuste vahel varem vahetatud teabe tõendina kasutamise

nõusoleku taotlemise kord, teised rõhutasid, et uutes eeskirjades tuleks arvesse võtta erinevusi

liikmesriikide õigusraamistikes. Samuti näitasid konsultatsioonid, et liikmesriikide õigusaktid

ja tavad erinevad selles osas, millal võib õigusasutuste omaalgatuslikult vahetatud teavet

kasutada tõendina, mis osutab vajadusele erinormide järele. Konsultatsioonid näitasid ka

vajadust lisada direktiivi mõni selgitus, näiteks Euroopa uurimismääruse kohaldamisala ja

mõiste „taotlev asutus või ametiisik“ kohta. Samuti nimetati vajadust õigusalase koolituse

järele ning vajadust koostada käsiraamatud või täiendavad suunised, eelkõige selleks, et

selgitada Euroopa uurimismääruse ja muude vahendite vahelist seost, ent ka selle kohta,

kuidas kasutada Euroopa uurimismäärust konkreetsete uurimismeetodite piiriüleseks

tunnustamiseks ja rakendamiseks. Lisaks peeti kasulikuks kasutada täiendavaid vahendeid,

nagu Euroopa õigusatlas ja Fiches Belges, et tagada Euroopa uurimismääruse sujuv

kohaldamine, eriti juhtudel, kus erinevused uurimistoiminguid käsitlevates liikmesriikide

tavades ja õigusaktides tekitavad raskusi koostöö tegemisel. Eksperdid pidasid vajalikuks neid

vahendeid korrapäraselt ajakohastada, et kajastada muudatusi liikmesriikide õigusaktides,

pädevates asutustes ja praktilistes nõuetes, tagades sellega vahendite jätkuva usaldusväärsuse

ja kasulikkuse praktikute jaoks.

Sidusrühmad toetasid laialdaselt eesmärki hõlbustada spetsiaalse liidu õigusraamistikuga

piiriülest kaugosalemist kriminaalmenetluses. Samas rõhutasid nad vajadust tagada jätkuvalt

menetluste õiglus ja asjaomaste isikute menetlusõiguste tõhus kasutamine. Enamik

liikmesriike ja eksperte jagas seisukohta, et kaugosalemine kohtuistungitel peaks olema

reguleeritud taotleva liikmesriigi menetlusõigusega, välja arvatud isikusamasuse tuvastamine

ja videokonverentsi tehnilised tingimused, mida peaks reguleerima täitva liikmesriigi

menetlusõigus.

Mõni ekspert oli nõus, et kaugosalemise kontekstis tuleks kohaldada samu tagatisi ja

õiguskaitsevahendeid, mida kohaldatakse kohtuistungil füüsiliselt kohal viibimise korral.

Enamik sidusrühmi rõhutas siiski, et vaja on spetsiaalseid tagatisi, eelkõige i) Euroopa

kaugosalemise määrusega seotud isiku nõusolekut; ii) asjaomase isiku ja tema advokaadi

vahelist konfidentsiaalset suhtluskanalit; iii) spetsiaalseid õiguskaitsevahendeid tehniliste

rikete puhuks ning iv) haavatavate isikute ja laste kaitset. Neid seisukohti võeti ettepanekus

arvesse.

Samas väljendasid sidusrühmad erinevaid seisukohti sellistes küsimustes nagu i) nõusoleku

nõudest erandite tegemise võimalus (ja erandite ulatus); ii) mis liiki asutus on täitvas

liikmesriigis pädev tuvastama isikusamasust ja tegema menetlustoiminguid ning

32 Kohtumine toimus 14. mail 2025.

ET 10 ET

iii) spetsiaalsed õiguskaitsevahendid, mis täiendavad taotleva liikmesriigi õiguse alusel juba

kättesaadavaid vahendeid. Näiteks soovis enamik liikmesriike erandlikel asjaoludel tehtavaid

piiratud erandeid nõudest saada asjaomase isiku nõusolek, kuid kaitseadvokaatide

organisatsioonid olid üldiselt selliste erandite vastu. Seepärast rakendatakse ettepanekus

tasakaalustatud lähenemisviisi: säilitatakse Euroopa kaugosalemise määruse koostamise

kohustusliku tingimusena asjaomase isiku nõusolek ning samal ajal võimaldatakse kitsalt

piiritletud erandit, mille suhtes kohaldatakse rangeid tagatisi ja kohtulikku järelevalvet.

Üksikasjalikum kokkuvõte komisjoni konsultatsioonide tulemustest esitatakse käesolevale

ettepanekule lisatavas komisjoni talituste töödokumendis.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Lisaks eespool nimetatud konsultatsioonidele sidusrühmadega kogus ja kasutas komisjon

eksperditeadmisi muudest allikatest.

Ettepanek tugineb eelkõige vastastikuste hindamiste lõpparuandele, Eurojusti ja Euroopa

õigusalase koostöö võrgustiku aruannetele ning kriminaalõiguse tulevikku käsitleva

kõrgetasemelise foorumi tehnilistele ja poliitilistele aruteludele.

Mis puutub kriminaalkohtu istungitel kaugosalemise eeskirjadesse, siis on ettepanekus

arvesse võetud ka i) tulemusi, milleni jõuti Euroopa Komisjoni õigusprogrammi raames

rahastatud uurimisprojekti raames, mis käsitles kaitseõiguste digitaliseerimist

kriminaalmenetluses;33; ii) Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruannet „Õigusemõistmise

digitaliseerimine: põhiõigustel põhinev lähenemisviis“34 ja iii) selleteemalistel

töökonverentsidel35 peetud arutelude esialgseid tulemusi.

• Mõjuhinnang

Käesoleval juhul peeti peamiselt kahel põhjusel õigustatuks teha mõju hindamise nõudest

erand: puuduvad valikuvõimalused ning oluline negatiivne majanduslik, sotsiaalne või

keskkonnamõju. Direktiiv juba läbis vastastikuste hindamiste kümnenda vooru raames

põhjaliku ja tagasivaatava hindamise, mille tulemusel esitati konkreetsed soovitused käsitleda

elemente, mida direktiiv veel ei hõlma, ja muuta kehtivaid sätteid. Nõukogu töö vastastikuste

hindamiste kümnenda vooru raames viis järelduseni, et elujõuliste poliitiliste alternatiivide

valik on piiratud. Käesolev ettepanek põhineb sellel tööl. Nii läbivaadatav direktiiv, mis võeti

vastu liikmesriikide algatusel, kui ka kavandatud muudatused on enamjaolt tehnilist ja

menetluslikku laadi. Need mõjutavad peamiselt piiriüleses õigusalases koostöös osalevaid

avaliku sektori asutusi. Mis tahes mõju füüsilistele või juriidilistele isikutele on eeldatavasti

positiivne, kuna muudatuste eesmärk on suurendada õiguskindlust, parandada olemasolevate

menetluste tõhusust ja hõlbustada kriminaalkohtu istungitel kaugosalemise kaudu juurdepääsu

õigusemõistmisele.

Kuna algatuses käsitletakse küsimusi, mis on oma olemuselt piiriülesed, ei teki sellega seoses

konkreetseid subsidiaarsusega seotud probleeme. On oodata, et avaliku sektori asutuste

muudatuste rakendamisega seotud kulud korvab piiriüleste kriminaaluurimiste ja süüdistuste

esitamise tõhususe suurenemine, samuti viivituste, üleandmiste ja nendega seotud

33 https://www.law.kuleuven.be/linc/english/research/researchdigirights.html. 34 https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2025-digitalising-justice-fundamental-rights-

approach_en.pdf. 35 Töökonverents videokonverentsi kasutamise kohta piiriüleste kriminaalasjade kohtulikul arutamisel

ELis, mille korraldasid 20. jaanuaril 2026 Madalmaade justiitsministeerium ja Rotterdami Erasmuse

ülikool; valitsusvälise organisatsiooni Fair Trials koordineeritava võrgustiku LEAP aastakonverents

2026. aastal.

ET 11 ET

tegevuskoormuse vähenemine. Kuna algatuses käsitletakse küsimusi, mis on oma olemuselt

piiriülesed, ei teki sellega seoses konkreetseid subsidiaarsusega seotud probleeme.

Mõjuhinnangu puudumise tõttu lisatakse ettepanekule komisjoni talituste töödokument, milles

kirjeldatakse poliitilist tausta, probleemi määratlust, tehtud poliitilisi valikuid ja eeldatavat

mõju, sealhulgas sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemusi ja tulevast

järelevalvekorda.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga tuleks kõigi

algatustega, mille eesmärk on vaadata läbi kehtiv ELi õigusakt, püüelda lihtsustamise poole ja

vähendada liikmesriikide halduskoormust.

Nii läbivaadatav direktiiv kui ka kavandatud muudatused on enamjaolt tehnilist ja

menetluslikku laadi. Need mõjutavad peamiselt piiriüleses õigusalases koostöös osalevaid

avaliku sektori asutusi. Mis tahes mõju füüsilistele või juriidilistele isikutele on eeldatavasti

positiivne, kuna muudatuste eesmärk on suurendada õiguskindlust, parandada olemasolevate

menetluste tõhusust ja hõlbustada kriminaalkohtu istungitel kaugosalemise kaudu juurdepääsu

õigusemõistmisele.

On oodata, et avaliku sektori asutuste muudatuste rakendamisega seotud kulud korvab

piiriüleste kriminaaluurimiste ja süüdistuste esitamise tõhususe suurenemine, samuti

viivituste, üleandmiste ja nendega seotud tegevuskoormuse vähenemine.

Mõju VKEdele ja konkurentsivõimele ei ole oodata.

• Põhiõigused

Ettepanek on kooskõlas ELis tunnustatud põhiõiguste ja põhimõtetega, eelkõige õigusega

õiglasele kohtulikule arutamisele ja tõhusale õiguskaitsevahendile ning kaitseõigusega, mis on

sätestatud ELi põhiõiguste harta artiklites 47 ja 48 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni artiklis 6 ja artikli 13 lõikes 1. Ettepanek põhineb kuuel ELi direktiivil,

mis käsitlevad kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõigusi kriminaalmenetluses, st

direktiividel 2010/64/EL,36 2012/13/EL,37 2013/48/EL,38 (EL) 2016/343, (EL) 2016/80039 ja

(EL) 2016/1919,40 ning direktiivil 2012/29/EL kuriteoohvrite õiguste kohta.

Direktiiviga kaitstakse põhiõigusi, lõimides Euroopa uurimismääruse ja muude

kriminaalasjades tõendite kogumise meetmete raamistikku tagatised. Eelkõige kehtestatakse

direktiiviga sätted selle tagamiseks, et Euroopa uurimismääruse koostamise või kinnitamisega

36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja

kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1). 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust

saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust

kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta

teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja

konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1). 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/800, mis käsitleb

kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (ELT L 132,

21.5.2016, lk 1). 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse

tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle

üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297, 4.11.2016, lk 1).

ET 12 ET

käivad kaasas tagatised, mis on seotud asjaomase isiku põhiõiguste austamisega. Samuti

võimaldab direktiiv täitval asutusel või ametiisikul tagada, et Euroopa uurimismääruse

täitmisel järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet ning asjaomase isiku menetlus- ja

põhiõigusi. Lisaks tagavad konkreetsed menetlusmehhanismid, nagu teise liikmesriigi abita

tehtavatest piiriülestest uurimistoimingutest teatamise kord, et liikmesriiki, kus asub

uurimistoimingu subjekt, teavitatakse ja liikmesriik võib sekkuda, kui asjaomane toiming ei

oleks sarnase riigisisese juhtumi puhul lubatud.

Kavandatud õigusnormidega kriminaalkohtu istungitel kaugosalemise kohta kehtestatakse

selged ja ranged Euroopa kaugosalemise määruse koostamise ja täitmise tingimused ning

seonduvad menetluslikud tagatised ja õiguskaitsevahendid. Nende normidega tagatakse, et

kaugosalemine kohtuistungitel ei toimu viisil, mis kahjustab menetluse õiglust või

menetlusõiguste kasutamist. Euroopa kaugosalemise määruse täitmisel peaks hartas sätestatud

põhiõiguste, eelkõige isiklikult kohtulikul arutelul viibimise õiguse austamise tagama eeskätt

nõue saada nõusolek isikult, kelle kohta Euroopa kaugosalemise määrus koostatakse. Sellest

nõudest lubatakse teha erand üksnes erandlikel ja selgelt määratletud juhtudel, mis kujutavad

endast harta artikli 52 kohaselt lubatud piiranguid. Lisaks aitab kaitseõiguse tulemuslikku

kasutamist tagada ka nõue, et kahtlustatavat või süüdistatavat peab esindama taotlevas

liikmesriigis viibiv volitatud kaitsja.

Kavandatud õigusnormid kaugosalemise kohta kriminaalmenetluses on kooskõlas nii Euroopa

Inimõiguste Kohtu kui ka Euroopa Kohtu praktikaga. Kuigi Euroopa Inimõiguste Kohus on

järjepidevalt tõdenud, et süüdistatava füüsiline viibimine kohtusaalis on oluline osa õigusest

õiglasele kohtulikule arutamisele, on ta ka sedastanud, et osalemine kohtuistungil

videokonverentsi vahendusel ei ole iseenesest vastuolus õigusega õiglasele ja avalikule

kohtulikule arutamisele, tingimusel et asjaomasel isikul on võimalik i) menetlust jälgida;

ii) näha ja kuulda kohtuistungil osalevaid isikuid; iii) olla nähtav ja kuuldav ilma tehniliste

takistusteta ning iv) suhelda tõhusalt ja konfidentsiaalselt oma kaitsjaga41. Ettepanekus on

arvesse võetud kõiki neid standardeid ja sellega kehtestatakse, nagu eespool märgitud, mitu

täiendavat tagatist.

Kavandatud normides on arvesse võetud ka Euroopa Kohtu asjakohast kohtupraktikat,

eelkõige otsust kohtuasjas C-760/2242. Selles kohtuotsuses selgitas Euroopa Kohus, et kuna

direktiivi (EL) 2016/343 artikli 8 lõige 1 ei reguleeri sõnaselgelt kaugosalemist

kriminaalmenetluses, ei saa olla selle sättega vastuolus, et süüdistataval, kes seda sõnaselgelt

taotleb, lubatakse osaleda kohtuistungil videokonverentsi teel. Samuti kinnitab kohus, et kui

liikmesriigid võimaldavad süüdistataval kasutada õigust viibida kohtulikul arutelul

kaugosalemise teel, ei tohiks kehtestatud normid kahjustada direktiivi (EL) 2016/343

eesmärki, milleks on tugevdada õigust õiglasele kohtulikule arutamisele kriminaalmenetluses,

süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas ning

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis.

41 Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus, 5. oktoober 2006, Marcello Viola vs. Itaalia,

ECLI:CE:ECHR:2006:1005JUD004510604, punktid 65–67; Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus,

27. november 2007, Asciutto vs. Itaalia, ECLI:CE:ECHR:2007:1127JUD003579502, punktid 62–73;

Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus, 16. veebruar 2016, Yevdokimov jt vs. Venemaa,

ECLI:CE:ECHR:2016:0216JUD002723605, punkt 43; Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus, Sakhnovskiy

vs. Venemaa, taotlus nr 21272/03, ECLI:CE:ECHR:2010:1102JUD002127203, punkt 98. 42 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuli 2024, FP jt (kohtulik arutelu videokonverentsi teel), C-760/22,

EU:C:2024:574.

ET 13 ET

4. MÕJU EELARVELE

Algatusel on mõju eelarvele, eelkõige tulenevalt selle digitaliseerimiskomponentidest. Need

eeldavad õigus- ja poliitikaalast tööd ja koordineerimist komisjonis, samuti tehnilist tööd

detsentraliseeritud IT-süsteemi ja selle komponentide arendamiseks, kohandamiseks,

testimiseks, hooldamiseks ja toetamiseks.

Mõju eelarvele ning vajalikke inim- ja haldusressursse kirjeldatakse üksikasjalikult

ettepanekule lisatud finants- ja digiselgituses.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon kontrollib, kas käesoleva direktiiviga muudetavad sätted võetakse nõuetekohaselt ja

tulemuslikult üle kõigi osalevate liikmesriikide õigusesse. Komisjon korraldab kogu

ülevõtmisetapi jooksul ülevõtmise teemalisi seminare kõigi liikmesriikidega.

Ettepanekuga on ette nähtud statistika kogumine, et komisjon saaks jälgida direktiivi

kohaldamist ning esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Kuna ettepanek sisaldab kehtiva direktiiviga võrreldes uusi õiguslikke kohustusi, tuleb

ülevõtmismeetmetest teatamisel saata selgitavad dokumendid, sealhulgas riigisiseste sätete ja

direktiivi vastavustabel. Selle eesmärk on tagada, et ülevõtmismeetmed, mille liikmesriigid

lisavad kehtivatesse õigusaktidesse, on selgelt tuvastatavad.

On tõenäoline, et liikmesriigid lisavad käesoleva ettepaneku ülevõtmiseks vajalikud

riigisisesed meetmed rohkem kui ühte õigusakti. Seepärast on vaja, et liikmesriigid esitaksid

komisjonile selgitava dokumendi, mis sisaldab direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud sätete

teksti. Selles dokumendis tuleks näidata, kuidas need sätted sobituvad sätetega, mis on

direktiivi ülevõtmiseks juba vastu võetud, ja muude asjakohaste ELi poliitikameetmega.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kavandatud muudatused on järgmised.

I jaotis sisaldab üldsätteid.

Artiklis 1 esitatakse reguleerimisese.

Artiklis 2 loetletakse olulised mõisted.

II jaotises sätestatakse Euroopa uurimismääruse ja muude kriminaalasjades tõendite kogumise

meetmete raamistik.

Artiklis 3 määratletakse Euroopa uurimismäärus ja kirjeldatakse selle täitmise kohustust.

Artiklis 4 määratakse kindlaks Euroopa uurimismääruse kohaldamisala.

Artiklis 5 loetletakse menetlused, mille puhul võib koostada Euroopa uurimismääruse.

Artiklis 6 sätestatakse Euroopa uurimismääruse nõutav sisu ja vorm.

Artiklis 7 sätestatakse Euroopa uurimismääruse koostamise ja edastamise tingimused.

Artiklis 8 sätestatakse kord Euroopa uurimismääruse edastamiseks taotlevalt asutuselt või

ametiisikult täitvale asutusele või ametiisikule.

Artiklis 9 käsitletakse olukorda, kus Euroopa uurimismäärus on seotud varasema Euroopa

uurimismäärusega.

ET 14 ET

Artiklis 10 sätestatakse täitva asutuse või ametiisiku kohustus tunnustada ja täita Euroopa

uurimismäärust.

Artikliga 11 reguleeritakse muud liiki uurimistoimingute kasutamist ja loetletakse toimingud,

mille kasutamine peab olema täitjariigi õiguse alusel alati võimalik.

Artiklis 12 loetletakse tunnustamata või täitmata jätmise alused.

Artiklis 13 sätestatakse tunnustamise või täitmise tähtajad.

Artiklis 14 sätestatakse saadud tõendite üleandmise eeskirjad.

Artiklis 15 loetletakse tunnustamise või täitmise edasilükkamise alused.

Artiklis 16 sätestatakse kohustus teavitada taotlevat asutust või ametiisikut.

Artiklis 17 määratakse kindlaks õiguskaitsevahendid, mis peavad olema kättesaadavad.

Artiklis 18 sätestatakse ametnike kriminaalvastutust käsitlevad normid.

Artiklis 19 sätestatakse ametnike tsiviilvastutust käsitlevad normid.

Artiklis 20 sätestatakse konfidentsiaalsuskohustus.

Artiklis 21 sätestatakse teabe või tõendite hilisema kasutamise ja edasisaatmise tingimused.

Artiklis 22 nähakse ette võimalus viia vahistatud isik uurimistoimingu tegemiseks ajutiselt üle

taotlevasse riiki.

Artikliga 23 nähakse ette võimalus viia vahistatud isik uurimistoimingu tegemiseks ajutiselt

üle täitjariiki.

Artikliga 24 nähakse ette võimalus ülekuulamiseks videokonverentsi või muu

kaugsidetehnoloogia abil.

Artikliga 25 nähakse ette võimalus kuulata eksperte või tunnistajaid üle telefonikonverentsi

teel.

Artikliga 26 nähakse ette võimalus taotleda teavet panga- ja muude finantskontode kohta.

Artikliga 27 nähakse ette võimalus taotleda teavet pangatoimingute ja muude finantstehingute

kohta.

Artikliga 28 reguleeritakse uurimistoiminguid, mis eeldavad tõendite kogumist reaalajas,

pidevalt ja teatava aja jooksul.

Artiklis 29 sätestatakse erinormid varjatud uurimiste kohta.

Artiklis 30 sätestatakse erinormid piiriülese jälgimise kohta.

Artiklis 31 sätestatakse erinormid teise liikmesriigi tehnilise abiga toimuva elektroonilise side

pealtkuulamise taotlemiseks.

Artiklis 32 sätestatakse erinormid tõendite kaotsimineku vältimiseks kasutatavate

kriminaalmenetluse tagamise vahendite kohta.

Artiklis 33 sätestatakse kord selle liikmesriigi teavitamiseks, kelle territooriumil asub

pealtkuulatav isik, kuid kelle tehniline abi ei ole vajalik.

Artiklis 34 sätestatakse kord liikmesriigi teavitamiseks tehnilise salvestusseadme kasutamisest

tema territooriumil, ilma et oleks vaja tema tehnilist abi.

Artiklis 35 sätestatakse varem vahetatud teabe tõendina kasutamise nõusoleku taotlemise

kord.

III jaotisega kehtestatakse Euroopa kaugosalemise määrus kui uus vastastikuse tunnustamise

vahend, mis hõlbustab kahtlustatava, süüdistatava või kannatanu kaugosalemist

kriminaalkohtu istungil teisest liikmesriigist videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia

abil.

Artiklis 36 määratletakse Euroopa kaugosalemise määrus.

Artiklis 37 sätestatakse Euroopa kaugosalemise määruse koostamise tingimused.

Artikliga 38 kehtestatakse asjaomase isiku nõusoleku hankimise kord ja tagatised.

Artikliga 39 määratakse kindlaks Euroopa kaugosalemise määruse standardvormi

kohustusliku sisu.

Artikliga 40 reguleeritakse Euroopa kaugosalemise määruse edastamist.

ET 15 ET

Artikliga 41 kehtestatakse kohustus tunnustada ja täita Euroopa kaugosalemise määrust ilma

täiendavate formaalsusteta.

Artiklis 42 sätestatakse Euroopa kaugosalemise määruse täitmise praktilise korra üksikasjad.

Artiklis 43 sätestatakse Euroopa kaugosalemise määruse tunnustamata/täitmata jätmise

kohustuslikud ja vabatahtlikud alused.

Artiklis 44 sätestatakse Euroopa kaugosalemise määruse tunnustamise ja täitmise otsuste

tegemise tähtajad.

Artikliga 45 reguleeritakse olukordi, kus Euroopa kaugosalemise määrust ei ole võimalik

täita.

Artikliga 46 nähakse ette pädevate asutuste vahelise teavitamise kohustused.

Artikliga 47 reguleeritakse pärast süüdimõistmist kasutatavaid kriminaalmenetluse tagamise

vahendeid.

Artiklis 48 julgustatakse taotlevat asutust või ametiisikut ja täitvat asutust või ametiisikut

omavahel konsulteerima.

Artiklis 49 sätestatakse kohaldatavad menetlusõigused.

Artikliga 50 kehtestatakse õigus tõhusatele õiguskaitsevahenditele.

IV jaotis sisaldab ühissätteid.

Artiklis 51 sätestatakse sidevahendeid käsitlevad normid.

Artikkel 52 võimaldab määrata liikmesriikides keskasutused.

Artiklis 53 käsitletakse koostööd Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga.

Artikliga 54 reguleeritakse kuludega seotud küsimusi.

Artiklis 55 sätestatakse liikmesriikide kohustus esitada statistikat.

Artiklis 56 sätestatakse standardvormide muutmise normid.

Artiklis 57 sätestatakse delegeeritud volituste kasutamise normid.

V jaotis sisaldab ülemineku- ja lõppsätteid

Artiklis 58 sätestatakse pädevate asutuste teavitamise kohustused.

Artikliga 59 reguleeritakse seost muude ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega.

Artiklis 60 esitatakse üleminekusätted.

Artiklis 61 sätestatakse ülevõtmise tähtajad.

Artiklis 62 sätestatakse komisjoni kohustus anda direktiivi kohaldamise kohta aru.

Artikkel 63 sisaldab kehtetuks tunnistamise sätet.

Artikkel 64 sisaldab jõustumist käsitlevat sätet.

Artiklis 65 nimetatakse adressaadid.

ET 0 ET

 2014/41/EL (kohandatud)

2026/0172 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa

kaugosalemismäärust (uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõiget 1 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,43

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

 uus

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/41/EL44 on korduvalt oluliselt

muudetud. Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see

selguse huvides uuesti sõnastada.

 2014/41/EL põhjendus 1

(2) Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks säilitada ja arendada vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

 uus

(3) Raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi jaoks on üha iseloomulikum

rahvusvahelisus ning need kujutavad endast ohtu liidu julgeolekule. Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 67 lõike 3 kohaselt peab liit püüdma tagada kõrge turvalisuse

taseme, kasutades selleks muu hulgas politsei- ja õigusasutuste ning muude pädevate

asutuste või ametiisikute tegevuse koordineerimist ja koostööd, samuti

kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikust tunnustamist. Tulemuslik piiriülene

õigusalane koostöö kriminaalasjades on seetõttu hädavajalik, et hõlbustada tõendite

piiriülest kogumist ja edastamist, millega toetataks uurimiste ja süüdistuste esitamise

43 […] 44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa

uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2014/41/oj).

ET 1 ET

tulemuslikkust, ning võimaldada liidul ja liikmesriikidel nendele ohtudele tõhusalt

reageerida.

 2014/41/EL põhjendus 2

(4) Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 82 lõike 1 kohaselt

põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö liidus kohtuotsuste ja

õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel, mida on liidus alates 15.–

16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisest alates

nimetatud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakiviks.

 2014/41/EL põhjendus 3

(kohandatud)

Nõukogu raamotsuses 2003/577/JSK (45) käsitletakse vajadust tunnustada viivitamata

otsuseid, mis hoiavad ära tõendite hävitamise, muutmise, eemaldamise, üleandmise

või kõrvaldamise. Kuna aga kõnealune õigusakt käsitleb üksnes arestimist, tuleb

arestimisotsusele lisada eraldi taotlus tõendite üleandmiseks määruse koostanud riigile

(„taotlev riik”) kooskõlas kriminaalasjades osutatava vastastikuse õigusabi suhtes

kohaldatavate eeskirjadega. Selle tulemusena on menetlus kaheetapiline, mis vähendab

selle tõhusust. Peale selle on kõnealuse menetluse asemel võimalik kasutada muid

tavapäraseid koostöövahendeid ja seetõttu kasutavad pädevad asutused või ametiisikud

seda tegelikult harva.

 2014/41/EL põhjendus 4

(kohandatud)

Nõukogu raamotsus 2008/978/JSK, (46) mis käsitleb Euroopa tõendikogumismäärust,

võeti vastu selleks, et kohaldada vastastikuse tunnustamise põhimõtet Euroopa

tõendikogumismääruse suhtes. Euroopa tõendikogumismäärust kohaldatakse üksnes

olemasolevate tõendite suhtes ja seega hõlmab see tõenditega seoses kriminaalasjades

tehtava õigusalase koostöö piiratud osa. Kõnealuse raamotsuse piiratud kohaldamisala

tõttu võivad pädevad asutused või ametiisikud kasutada uut korda või vastastikuse

õigusabi menetlusi, mida kohaldatakse igal juhul Euroopa tõendikogumismääruse

kohaldamisalast välja jäävate tõendite suhtes.

 2014/41/EL põhjendus 5

(kohandatud)

Pärast raamotsuste 2003/577/JSK ja 2008/978/JSK vastuvõtmist on selgunud, et

olemasolev tõendikogumise raamistik on liiga killustatud ja keeruline. Seetõttu on vaja

uut lähenemisviisi.

45 Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise

kohta Euroopa Liidus (ELT L 196, 2.8.2003, lk 45). 46 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta raamotsus 2008/978/JSK, mis käsitleb Euroopa

tõendikogumismäärust esemete, dokumentide ja andmete kogumiseks kriminaalmenetluses kasutamise

eesmärgil (ELT L 350, 30.12.2008, lk 72).

ET 2 ET

 2014/41/EL põhjendus 6

(kohandatud)

Euroopa Ülemkogul 10.–11. detsembril 2009 vastu võetud Stockholmi programmis

leidis Euroopa Ülemkogu, et jätkata tuleks kõikehõlmava süsteemi loomist, mille abil

saadakse tõendeid piiriülese mõõtmega kohtuasjades ning mis tugineb vastastikuse

tunnustamise põhimõttele. Euroopa Ülemkogu märkis, et kõnealuses valdkonnas

moodustavad olemasolevad vahendid killustatud süsteemi ja vaja on uut

lähenemisviisi, mis põhineb vastastikuse tunnustamise põhimõttel, kuid võtab samuti

arvesse vastastikuse õigusabi traditsioonilise süsteemi paindlikkust. Seetõttu kutsus

Euroopa Ülemkogu üles looma tervikliku süsteemi, millega kõnealuses valdkonnas

asendatakse kõik kehtivad õigusaktid, sealhulgas raamotsus 2008/978/JSK, mis

hõlmaks võimalikult suurel määral igat liiki tõendeid, sisaldaks täitmise tähtaegu ja

piiraks võimalikult suurel määral keeldumise aluseid.

 uus

(5) Direktiiviga 2014/41/EL loodi Euroopa uurimismäärus kui kriminaalasjades tõendite

piiriülese kogumise vahend. Direktiiv koostati vastusena veenvalt tuvastatud

praktilisele vajadusele luua piiriülese mõõtmega juhtumite korral tõendite hankimiseks

terviklik raamistik, mis põhineks vastastikusel tunnustamisel. Sellega asendati tõendite

kogumise varasem killustatud süsteem, võttes samal ajal arvesse traditsioonilise

vastastikuse õigusabi süsteemi paindlikkust.

(6) Direktiivi 2014/41/EL on kohaldatud alates 22. maist 2017 ja see on praktikas andnud

häid tulemusi. Selle kohaldamisel saadud kogemused, sealhulgas vastastikuste

hindamiste kümnenda vooru tulemused,47 näitavad siiski, et on valdkondi, kus

õigusraamistikku tuleks tugevdada ja täiendada, et parandada õigusselgust ja piiriülese

tõendite kogumise tulemuslikkust. Selleks on vaja teha Euroopa uurimismäärusesse

sihipäraseid seadusandlikke parandusi ning võimaldada teises liikmesriigis asuvatel

kahtlustatavatel, süüdistatavatel ja kannatanutel kaugosaleda kriminaalkohtu istungitel

videokonverentsi teel. Seetõttu tuleks kriminaalasjades tõendite kogumisel tehtava

piiriülese õigusalase koostöö kohta direktiivis 2014/41/EL ette nähtud ühiseid norme

veelgi parandada ja edasi arendada, et tagada selle õigusakti tõhus toimimine ja

süvendada õigusalast koostööd tõendite kogumisel.

(7) Liikmesriikides on kahtlustatavate, süüdistatavate ja kannatanute videokonverentsi teel

teisest liikmesriigist kohtuistungitel kaugosalemise õigusmaastik praegu liidu tasandil

reguleerimata. Seetõttu on liikmesriigid olukorras, kus kriminaalkohtu istungitel

piiriülese kaugosalemise praktika on killustatud ja ebajärjekindel. Üksikisikute jaoks

takistab liidu tasandi normide puudumine õiguskaitse kättesaadavust, kui isikud on

kasutanud liikumisvabadust, samuti toob see kaasa õiguskindlusetust.

(8) Nende probleemide lahendamiseks luuakse käesoleva ettepanekuga Euroopa

kaugosalemismääruse kujul uus õigusraamistik, mis võimaldab liikmesriikidevahelist

koostööd, et hõlbustada juhul, kui kahtlustataval, süüdistataval või kannatanul on

menetlusosalise staatus, tema tulemuslikku osalemist videokonverentsi või muu

kaugsidetehnoloogia abil teisest liikmesriigist ühel või mitmel kriminaalkohtu istungil.

Euroopa kaugosalemismäärus võib seega puudutada üht või mitut kohtueelse või

47 Kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö kooskõlastuskomitee heakskiit saadi

21. novembril 2024.

ET 3 ET

kohtumenetluse etapi istungit või ülekuulamist. Kuriteoohvrite puhul on

direktiivis 2012/29/EL48 liikmesriike üles kutsutud toetama teisest liikmesriigist pärit

kannatanute kriminaalmenetluses kaugosalemise taotlusi, kuid selleks ei ole siiski

kehtestatud erinorme.

(9) Euroopa kaugosalemismääruse kohaldamisel tuleks kaugosalemist mõista nii, et see

hõlmab teises liikmesriigis asudes täielikku osalemist igat liiki kriminaalkohtu

istungitel vajaduse korral nii kohtueelses kui ka kohtumenetluse etapis, olenevalt

sellest, kas asjaomane isik on kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu. Täielik

osalemine eeldab võimalust täielikult kasutada samu menetlusõigusi nagu need,

millele asjaomasel isikul oleks õigus istungil füüsiliselt kohal olles, sealhulgas õigus

igas vormis ütluste andmisele või tõendite kogumisele. Täielik osalemine ei tähenda

seega üksnes istungil osalemist, vaid vajaduse korral ka videokonverentsi või muu

kaugsidetehnoloogia abil asjaomaselt isikult igasugust tõendite kogumist. Selline

osalemine peaks tagama, et asjaomasel isikul on võimalik menetlust jälgida ja olla ära

kuulatud tingimustel, millega austatakse kaitseõigust, kui see on kohaldatav, ja

menetluse õiglust.

(10) Kui ülekuulamise eesmärk piirdub tõendite kogumisega, et teha kindlaks olulised

faktid kuriteo olemasolu kohta, kuriteo toimepanemise asjaolud või kuriteo

toimepanija isik, ning juhul, kui see ei lähe sellel eesmärgil vajalikust kaugemale,

peaks pädev asutus või ametiisik tuginema Euroopa uurimismääruse koostamisele,

olgu tegemist asjaomase isiku ülekuulamisega täitjariigi territooriumil, täitjariigis

asudes kohtuistungil videokonverentsi teel või muu kaugsidetehnoloogia abil

osalemisega või vahistatud isiku ajutise üleviimisega taotlevasse riiki.

(11) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks videokonverentsi või muu

kaugsidetehnoloogia all mõista audiovisuaalse ülekande tehnoloogiat, mis võimaldab

kujutiste ja heli kahesuunalist ja samaaegset edastamist, tehes võimalikuks pilt-, heli-

ja häälsuhtluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/284449

tähenduses.

(12) Kriminaalmenetluses videokonverentsi ja muu kaugsidetehnoloogia kasutamiseks on

vaja usaldusväärset ja turvalist tehnilist taristut, millega oleks tagatud, et asjaomane

isik saab tulemuslikult osaleda. Selline tehnoloogia peaks võimaldama asjaomasel

isikul menetlusõigusi tõhusalt kasutada, sealhulgas andma võimaluse isikul

konfidentsiaalselt suhelda oma kaitsjaga, kes peaks viibima taotleva riigi kohtusaalis.

Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et pädevatel asutustel või ametiisikutel on

juurdepääs tehnilistele vahenditele, mis on piisavalt turvalised, juurdepääsetavad ja

usaldusväärsed, et neid kasutada kriminaalmenetluses kaugosalemise otstarbel.

 2014/41/EL põhjendus 7

(kohandatud)

(13) Kõnealune uus lähenemisviis põhineb ühtsel vahendil, mida nimetatakse Euroopa

uurimismääruseks. Euroopa uurimismäärus tuleks koostada tõendite kogumise

48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse

kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu

raamotsus 2001/220/JSK(ELT L 315, 14.11.2012, lk 57, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/29/oj). 49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2844, mis käsitleb

digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud

õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid

õigusakte (ELT L, 2023/2844, 27.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2844/oj).

ET 4 ET

eesmärgil täitjariigis ühe või mitme konkreetse uurimistoimingu tegemiseks Euroopa

uurimismäärust täitvas riigis („täitev riik”). See hõlmab juba määrust täitva asutuse või

ametiisiku valduses olevate tõendite saamist.

 2014/41/EL põhjendus 8

(kohandatud)

(14) Euroopa uurimismäärusel peaks olema horisontaalne kohaldamisala ja seetõttu tuleks

seda kohaldada kõikide uurimistoimingute suhtes, mille eesmärk on tõendite

kogumine. Ühise uurimisrühma loomine ja tõendite kogumine sellises rühmas nõuab

aga erieeskirju ja neid on parem käsitleda eraldi. Seetõttu tuleks nimetatud  seda 

liiki uurimistoimingute suhtes jätkuvalt kohaldada olemasolevaid õigusakte, ilma et

sellega piirataks käesoleva direktiivi kohaldamist.

 uus

(15) Teatavates olukordades on tõendite kogumise eesmärgil toimuva uurimistoimingu

tulemuslikuks täitmiseks vaja, et isikut, kelle suhtes uurimistoiming täitjariigis

tehakse, teavitataks tõendite hankimiseks toimuvast uurimistoimingust ja tal

võimaldataks selle juures viibida või selles osaleda. Seetõttu peaks käesoleva direktiivi

alusel olema võimalik menetlusdokumente sel eesmärgil kätte toimetada, tingimusel et

selline kättetoimetamine on tõendite hankimise uurimistoimingu täitmiseks rangelt

vajalik.

 2014/41/EL põhjendus 9

Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis (50)

osutatud piiriülese jälgimise suhtes.

 2014/41/EL põhjendus 10

(16) Euroopa uurimismäärus peaks keskenduma vajatavatele uurimistoimingutele. Taotlev

asutus või ametiisik saab kõige paremini otsustada talle teadaolevate asjaomase

uurimise üksikasjade põhjal, millist uurimistoimingut tuleb teha. Määrust Täitev

asutus või ametiisik peaks aga alati kui võimalik kasutama muud liiki

uurimistoimingut juhul, kui märgitud toimingut ei ole tema riigisiseses õiguses

sätestatud või kui see ei ole sarnases riigisiseses asjas kasutatav. Uurimistoimingu

kasutatavus peaks seonduma juhtumitega, mil märgitud uurimistoiming on täitjariigi

õiguses sätestatud, kuid see on õiguslikult kasutatav üksnes teatavates olukordades,

näiteks kui uurimistoimingut saab teha üksnes teatava raskusastmega süütegude puhul

seoses isikutega, kelle suhtes on juba teatavad kahtlustused või asjaomase isiku

nõusolekul. Määrust Täitev asutus või ametiisik võib samuti teha muud liiki

uurimistoimingut, kui sellega saavutatakse sama tulemus nagu Euroopa

uurimismääruses märgitud uurimistoiminguga, kuid sekkutakse vähem asjaomase

isiku põhiõigustesse.

50 14. juuni 1985. aasta konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985.aasta Schengeni lepingut

Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel sõlmitud

Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (EÜT L 239, 22.9.2000,

lk 19).

ET 5 ET

 2014/41/EL põhjendus 11

(kohandatud)

(17) Euroopa uurimismäärust tuleks kasutada, kui uurimistoimingu tegemine tundub

asjaomase juhtumi puhul proportsionaalne, piisav ja kohaldatav. Taotlev asutus või

ametiisik peaks seetõttu tegema kindlaks, kas taotletavad tõendid on menetluse

läbiviimiseks vajalikud ja proportsionaalsed, kas valitud uurimistoiming on kõnealuste

tõendite kogumiseks vajalik ja proportsionaalne ning kas kõnealuste tõendite

kogumisse tuleks Euroopa uurimismäärusega kaasata teine liikmesriik. Samasugust

hindamist tuleks kasutada kinnitamismenetluse puhul, kui Euroopa uurimismääruse

kinnitamine on käesoleva direktiivi alusel nõutav. Euroopa uurimismääruse täitmisest

ei tohiks keelduda muudel kui käesolevas direktiivis sätestatud alustel. Täitval asutusel

või ametiisikul peaks sellegipoolest olema lubatud kasutada Euroopa uurimismääruses

märgitust vähem sekkuvat uurimistoimingut, kui see võimaldab saavutada sarnaseid

tulemusi.

 2014/41/EL põhjendus 12

(kohandatud)

 uus

(18) Euroopa uurimismääruse  või Euroopa kaugosalemismääruse  koostamisel peaks

taotlev asutus või ametiisik pöörama erilist tähelepanu selle tagamisele, et täielikult

austatakse õigusi, mis on kinnistatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta („harta”)

artiklites  47 ja  48.  Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele on üks

demokraatliku ühiskonna aluspõhimõtteid.  Süütuse presumptsiooni  , õigust

viibida kohtulikul arutelul  ning  muid  kaitseõigusi kriminaalmenetluses on

hartas tunnustatud põhiõiguste nurgakivina kriminaalkohtumenetluse valdkonnas.

Kõnealuste õiguste igasugune piiramine uurimistoiminguga, mille tegemist

taotletakse vastavalt käesolevale direktiivile peaks olema täielikult kooskõlas harta

artiklis 52 sätestatud nõuetega selle vajalikkuse, proportsionaalsuse ja eesmärkide

osas, eelkõige seoses teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsega.

 uus

(19) Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks tagada, et täielikult austatakse ja järgitakse

kriminaalmenetluses kahtlustatavatel ja süüdistatavatel olevaid menetlusõigusi, mis on

sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2010/64/EL,51 2012/13/EL,52

2013/48/EL,53 (EL) 2016/343,54 (EL) 2016/80055 ja (EL) 2016/1919,56 samuti

kuriteoohvrite õigusi, mis on sätestatud direktiivis 2012/29/EL.

51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja

kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/64/oj). 52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust

saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/13/oj). 53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust

kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta

teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja

konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/48/oj).

ET 6 ET

(20) Eelkõige ei tohiks käesoleva direktiivi III jaotise rakendamine mõjutada direktiivi

(EL) 2016/343 artikli 8 lõikes 1 sätestatud õigust kohtulikul arutelul füüsiliselt kohal

viibida ega muid kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö või

kriminaalmenetlusõiguse valdkonna liidu õigusakte, eelkõige sätteid, mis käsitlevad

videokonverentsi või muu audiovisuaalse ülekande tehnoloogia kasutamist

kriminaalasjades.

(21) Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta haavatavate

isikute, st haavatavas olukorras olevate isikute erivajadusi. Videokonverentsi või muu

kaugsidetehnoloogia kasutamine võib tekitada lisaprobleeme just sellistele isikutele

ning nende jaoks võib olla vaja konkreetseid menetluslikke tagatisi ja eraldi korda,

sealhulgas asjakohaste toetusmeetmete pakkumist. Haavatava olukorra

kindlakstegemiseks tuleks kasutada laiaulatuslikku ja paindlikku lähenemisviisi,

millega tagada, et kõik eritähelepanu vajavad isikud saavad oma õigusi tulemuslikult

kasutada. Haavatavatele isikutele tuleks pöörata erilist tähelepanu, kui hinnatakse

Euroopa kaugosalemismääruse koostamise asjakohasust ja proportsionaalsust ning

kaalutakse nõusolekunõudest erandi tegemist. Kui asjaomane isik on laps, tuleks

esikohale seada tema parimad huvid. Tulemusliku osalemise tagamiseks peaksid

pädevad asutused või ametiisikud tegema tihedat koostööd, et teha kindlaks ja

rakendada asjakohaseid meetmeid, mis on kohandatud asjaomase isiku

individuaalsetele vajadustele.

 2014/41/EL põhjendus 13

Selleks et tagada Euroopa uurimismääruse edastamine täitjariigi pädevale asutusele, võib

taotlev asutus või ametiisik kasutada kõiki võimalikke või asjakohaseid edastuskanaleid,

näiteks Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku või Eurojusti turvalist sidesüsteemi või teisi

kanaleid, mida kasutavad õigus- või õiguskaitseasutused.

 2014/41/EL põhjendus 15

(kohandatud)

Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiive 2010/64/EL, (57) 2012/13/EL (58) ning 2013/48/EL, (59) mis käsitlevad

menetlusõigusi kriminaalmenetluses.

54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse

süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul

(ELT L 65, 11.3.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/343/oj). 55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/800, mis käsitleb

kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (ELT L 132,

21.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/800/oj). 56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse

tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle

üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297, 4.11.2016, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/1919/oj). 57 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja

kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1). 58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust

saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1). 59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust

kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta

ET 7 ET

 2014/41/EL põhjendus 11

(22) Euroopa uurimismääruse täitmisest ei tohiks keelduda muudel kui käesolevas

direktiivis sätestatud alustel. Täitval asutusel või ametiisikul peaks sellegipoolest

olema lubatud kasutada Euroopa uurimismääruses märgitust vähem sekkuvat

uurimistoimingut, kui see võimaldab saavutada sarnaseid tulemusi.

 2014/41/EL põhjendus 16

(kohandatud)

(23) Mittesekkuvad  Sunnivabad  meetmed oleksid näiteks sellised meetmed, millega

ei riivata õigust eraelu puutumatusele ega õigust omandile, sõltuvalt riigisisesest

õigusest.

 2014/41/EL põhjendus 17

(kohandatud)

 uus

(24) Ne bis in idem põhimõte on liidu õiguse aluspõhimõte, mida tunnistatakse hartaga ning

mida on edasi arendatud Euroopa Liidu Kohtu praktikas. Seetõttu peaks määrust

täitval asutusel või ametiisikul olema õigus keelduda Euroopa uurimismääruse

täitmisest, kui selle täitmine oleks nimetatud põhimõttega vastuolus. Võttes arvesse

asjaolu, et Euroopa uurimismääruse aluseks olevad menetlused toimuvad esialgses

etapis, ei tohiks selle täitmisest keelduda, kui selle eesmärk on teha kindlaks võimalik

vastuolu ne bis in idem põhimõttega või kui taotlev asutus või ametiisik kinnitab

 Euroopa uurimismääruse puhul , et Euroopa uurimismääruse täitmise tulemusel

üle antud tõendeid ei kasutata süüdistuse esitamiseks või karistuse määramiseks

isikule, kelle suhtes on teises liikmesriigis tehtud lõplik kohtuotsus samadel asjaoludel.

 Kuna kaugosalemine on osa kriminaalmenetluse toimetamisest ja selle eesmärk on

aidata kaasa konkreetsel juhul süü kindlakstegemisele, peaks täitev asutus või

ametiisik Euroopa kaugosalemismääruse puhul keelduma määruse tunnustamisest ja

täitmisest juhul, kui on kindlaks tehtud, et asjaomase isiku suhtes on samade tegude

eest juba tehtud lõplik kohtuotsus või edasist sisulist menetlemist välistav lõplik

otsus. 

 2014/41/EL põhjendus 18

(kohandatud)

(25) Sarnaselt teistele vastastikust tunnustamist käsitlevatele õigusaktidele, ei mõjuta ka

käesolev direktiiv kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on

kinnistatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 6 ja hartas. Selle selgitamiseks

on teksti lisatud erisäte.

teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja

konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1).

ET 8 ET

 2014/41/EL põhjendus 19

(kohandatud)

 uus

(26) Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine liidus põhineb vastastikusel

usaldusel ja eeldusel, et teised liikmesriigid järgivad liidu õigust, austades eelkõige

põhiõigusi. Seda eeldust saab aga vaidlustada. Kui on põhjendatud kahtlus, et Euroopa

uurimismääruses  või Euroopa kaugosalemismääruses  märgitud uurimistoimingu

tegemise tulemusel rikutakse asjaomase isiku põhiõigusi ning täitjariik ei järgi oma

kohustusi kaitsta hartas tunnustatud põhiõigusi, tuleks Euroopa uurimismääruse  või

Euroopa kaugosalemismääruse  täitmisest keelduda.

 2014/41/EL põhjendus 20

(kohandatud)

 uus

(27) Euroopa uurimismääruse  või ka Euroopa kaugosalemismääruse  täitmisest peaks

olema võimalik keelduda, kui selle tunnustamine või täitmine täitjariigis rikuks mõnda

immuniteeti või privileegi selles riigis. Liidu õiguses puudub immuniteedi või

privileegi ühine määratlus, seetõttu jääb nende mõistete täpne määratlemine riigisisese

õiguse reguleerimisalasse ning kõnealune määratlus võib hõlmata meditsiini ja

õigusega seotud kutsealadele kohaldatavat kaitset; seda ei tohiks siiski tõlgendada

viisil, mis läheks vastuollu kohustusega tühistada teatavad keeldumise põhjused, nagu

on sätestatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi

kriminaalasjades käsitleva konventsiooni protokollis60. Sellised põhjused võivad

samuti hõlmata õigusnorme, mis käsitlevad ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust

muudes meediakanalites, kuigi neid ei käsitata tingimata privileegide või

immuniteetidena.

 2014/41/EL põhjendus 21

 uus

(28) Vaja on kehtestada tähtajad, et tagada liikmesriikide vahel kiire, tõhus ja

kooskõlastatud koostöö kriminaalasjades. Tunnustamise või täitmise otsus ja reaalne

uurimistoiming tuleks teha sama kiiresti ja samadel tingimustel nagu sarnases

riigisiseses asjas. Tuleks määrata tähtajad, et tagada otsuse saamine või täitmine

mõistliku aja jooksul või et järgida taotleva riigi menetluslikke piiranguid.  Erilist

tähelepanu tuleks pöörata uurimistoimingutele, mille sisuks on tõendite kogumine

reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul, näiteks ühe või mitme konkreetse konto

kaudu tehtavate pangatoimingute või muude finantstehingute seire ja kontrollialused

saadetised täitjariigi territooriumil, elektroonilise side pealtkuulamine ja piiriülene

jälgimine, mis nõuavad viivitamatut tähelepanu, ning täitev asutus võib juhul, kui see

on tulemuslikkuse tagamiseks rangelt vajalik, otsustada lubada nende ajutist täitmist

enne tunnustamise või täitmise otsust, tingimusel et tunnustamisest keeldumise korral

uurimistoimingu tegemine lõpetatakse. 

60 Protokoll, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu

liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni juurde (EÜT C

326, 21.11.2001, lk 2).

ET 9 ET

 2014/41/EL põhjendus 22

(29) Euroopa uurimismääruse vastu kasutatavad õiguskaitsevahendid peaksid olema

vähemalt samaväärsed nendega, mida saab kasutada riigisiseses asjas asjaomase

uurimistoimingu puhul. Liikmesriigid peaksid kooskõlas oma riigisisese õigusega

tagama nende õiguskaitsevahendite kasutatavuse, muu hulgas teavitama kõiki

huvitatud isikuid õigeaegselt õiguskaitsevahendite kasutamise võimalustest ja

viisidest. Juhtudel, kui huvitatud isik vaidlustab Euroopa uurimismääruse täitjariigis

seoses Euroopa uurimismääruse sisuliste põhjendustega, on soovitatav edastada

taotlevale asutusele või ametiisikule teavet kõnealuse vaidlustamise kohta ning

teavitada sellest huvitatud isikut.

 uus

(30) Kui teave või tõendid on hangitud Euroopa uurimismäärust täites või

teavitamismenetluses, mille jaoks ei ole vaja teavitatud liikmesriigi abi, ning kui

täitjariigi või teavitatud liikmesriigi õiguses on ette nähtud tingimused, mis piiravad

sellise teabe või tõendite kasutamist muul eesmärgil kui see, milleks see teave või

need tõendid algselt koguti, tuleks need tingimused tõendite edastamise ajal või

teavitamismenetluses märgitud tähtaja jooksul nõuetekohaselt esitada. Teabe või

tõendite edasisaatmiseks teisele liikmesriigile, kolmandale riigile või rahvusvahelisele

organisatsioonile tuleks nõuda eelnevat nõusolekut.

(31) Kui pädev asutus või ametiisik küsib, nagu on ette nähtud tema riigisisese õiguse või

teabe algse edastamise tingimustega, nõusolekut kasutada kriminaalmenetluses

tõendina teavet, mida õiguskaitseasutused on varem vahetanud või mis on saadud

omaalgatusliku teabeedastuse teel, tuleks nõusolekut küsida kõnealuse teabe iga

kavandatud kasutuse, sealhulgas selle teistsuguse kasutamise kohta.

 2014/41/EL põhjendus 23

(kohandatud)

 uus

(32) Täitjariigi territooriumil Euroopa uurimismääruse  või Euroopa

kaugosalemismääruse  täitmisel tekkinud kulud kannab täielikult see riik. See on

kooskõlas vastastikuse tunnustamise üldpõhimõttega. Euroopa uurimismääruse  või

Euroopa kaugosalemismääruse  täitmisega võivad aga täitjariigile kaasneda

erakordselt suured kulud. Sellised erakordselt suured kulud võivad  Euroopa

uurimismääruse puhul  tuleneda näiteks keerukate eksperdiarvamuste koostamisest

või ulatuslike politseioperatsioonide läbiviimisest või pikaajalistest

jälitamistoimingutest  või Euroopa kaugosalemismääruse puhul paljude

kaugistungite korraldamisest . Sellised kulud  See  ei tohiks takistada

Euroopa uurimismääruse  või Euroopa kaugosalemismääruse  täitmist ning taotlev

ja määrust täitev asutus või ametiisik peaksid püüdma kindlaks teha, milliseid kulusid

peetakse erakordselt suurteks. Kulude küsimust võib käsitleda taotleva riigi ja

täitjariigi vahelistel konsultatsioonidel ja neil soovitatakse see küsimus

konsultatsioonide käigus lahendada. Viimase abinõuna võib taotlev asutus või

ametiisik otsustada Euroopa uurimismääruse või Euroopa kaugosalemismääruse 

tagasi võtta või selle jõusse jätta ja selle osa kuludest, mida täitjariik peab erakordselt

suureks ja mis on tingimata vajalik menetluse läbiviimiseks, peaks kandma taotlev

ET 10 ET

riik. Kirjeldatud kord ei tohiks olla  Euroopa uurimismääruse puhul  täiendav

täitmisest keeldumise alus ning igal juhul ei tohiks seda kuritarvitada viisil, mis lükkab

edasi Euroopa uurimismääruse täitmise või takistab seda.

 2014/41/EL põhjendus 24

(kohandatud)

 uus

(33) Euroopa uurimismäärusega kehtestatakse ühtne tõendite hankimise kord. Siiski on

vaja kehtestada täiendavad eeskirjad teatavat liiki uurimistoimingute jaoks, mis tuleks

märkida Euroopa uurimismääruses, näiteks vahistatud isikute ajutine üleviimine,

ülekuulamine video- või telefonikonverentsi teel, andmete saamine pangakontode või

pangatehingute kohta  teabe saamine  , kontrollitavate saadetiste kohta

 kontrollialused saadetised  , või varjatud  uurimised  uurimiste kohta,

 jälgimine või tehniliste salvestusseadmete kasutamine  . Euroopa uurimismäärus

peaks hõlmama uurimistoiminguid, mis eeldavad tõendite kogumist reaalajas, pidevalt

ja teatava aja jooksul,  samuti piiriülest jälgimist,  kuid taotlev riik ja täitjariik

peaksid vajaduse korral kokku leppima praktilise korra, et võtta arvesse erinevusi

nende liikmesriikide riigisisese õiguse vahel.

 2014/41/EL põhjendus 25

(kohandatud)

 uus

(34) Käesoleva direktiivi  II jaotises  sätestatakse eeskirjad, millega reguleeritakse

kriminaalmenetluse kõigis etappides, sealhulgas kohtumenetluse etapis,

uurimistoimingu tegemist tõendite kogumiseks ja vajaduse korral asjaomase isiku

osalusel. Euroopa uurimismääruse võib näiteks koostada asjaomase isiku ajutiseks

viimiseks taotlevasse riiki või tema ülekuulamiseks videokonverentsi teel.,  kui selle

toimingu eesmärk on saada tõendeid ja selle tegemine ei lähe kaugemale sellest, mis

on vajalik tõendite kogumiseks.  Kui aga selline isik tuleb viia teise liikmesriiki

selleks, et esitada talle süüdistus ning alustada tema suhtes kohtumenetlust eesmärgiga

mõista tema üle kohut, tuleks teha Euroopa vahistamismäärus vastavalt nõukogu

raamotsusele 2002/584/JSK61.

 2014/41/EL põhjendus 26

(kohandatud)

 uus

(35) Euroopa vahistamismääruse proportsionaalse kasutamise tagamiseks peaksid taotlevad

asutused või ametiisikud analüüsima, kas Euroopa uurimismäärus  või Euroopa

kaugosalemismäärus  on kriminaalmenetluses tõhus ja proportsionaalne vahend.

Euroopa vahistamismäärust koostavad asutused või ametiisikud peaksid eelkõige

analüüsima, kas toimivaks alternatiiviks võiks olla Euroopa uurimismääruse

koostamine kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamiseks videokonverentsi teel  või

61 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja

liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2002/584/oj).

ET 11 ET

Euroopa kaugosalemismäärus, mis võimaldab kahtlustatava või süüdistatava

kaugosalemist kriminaalkohtu istungitel .

 2014/41/EL põhjendus 27

(36) Euroopa uurimismääruse võib koostada, et hankida tõendeid igasuguste selliste

kontode kohta pangas või muus finantseerimisasutuses, mis ei ole pank, mis kuuluvad

isikule, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. See võimalus hõlmab mitte

üksnes kahtlustatavaid või süüdistatavaid, vaid ka kõiki teisi isikuid, kelle kohta

peavad pädevad asutused või ametiisikud sellist teavet vajalikuks kriminaalmenetluse

raames koguda.

 2014/41/EL põhjendus 28

(kohandatud)

(37) Kui käesolevas direktiivis osutatakse finantseerimisasutustele, tuleks seda mõista

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849direktiivi

2005/60/EÜ 6263 artiklis 3 sätestatud määratlusega.

 2014/41/EL põhjendus 29

(38) Kui Euroopa uurimismäärus koostatakse selleks, et saada üksikasjalikke andmeid

konkreetse pangakonto kohta, peaks üksikasjalike andmete mõiste hõlmama vähemalt

kontoomaniku nime ja aadressi, konto kasutamise volituse üksikasju ning kõiki muid

üksikasju või dokumente, mille kontoomanik esitas konto avamisel ja mis on endiselt

panga valduses.

 uus

(39) Euroopa uurimismäärus hõlmab piiriülest jälgimist kui uurimistoimingut, mille

peamine eesmärk on koguda tõendeid kriminaalmenetluseks ja mille jaoks

õiguskaitseametnikud teevad tehniliste vahendite abil heli-, video- või muid salvestisi.

Politsei operatiivkoostöö raames toimuva piiriülese jälgimise suhtes kohaldatakse ka

edaspidi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni (4). Kohaldatav õigusakt

tuleks kindlaks teha meetme peamise eesmärgi alusel. Täpsemalt, kui

kriminaalmenetluse käigus antakse tõendite kogumise eesmärgil korraldus või luba

jälgimiseks, peaks jälgimine toimuma käesoleva direktiivi alusel. Kui tekib kahtlus,

millist õigusakti kohaldada, peaksid taotleva riigi ja täitjariigi pädevad asutused või

ametiisikud viivitamata üksteisega konsulteerima.

(40) Kriminaaluurimise tulemuslikkuse tagamiseks peaks pädevatel asutustel või

ametiisikutel olema rangelt reguleeritud tingimustel võimalik jälgimistoiminguid

jätkata teise liikmesriigi territooriumil, kui selline järjepidevus on vajalik, et vältida

62 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb

finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141,

lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/849/oj). 63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi

rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk

15).

ET 12 ET

tõendite kogumise ohtu seadmist. Sellise piiriülese jälgimisega ei tohiks kaasneda

seda, et taotleva riigi ametnikud kasutavad täitjariigi territooriumil sunni- või

täitevolitusi. Piiriülene jälgimine peaks jääma täitjariigi kontrolli alla, kellele peaks

jääma õigus kehtestada tingimusi, nõuda tegevuse üleandmist oma ametiasutustele või

keelduda selle jätkamisest, kui toiming ei oleks sarnases riigisiseses asjas lubatud.

Erandit, mis võimaldab jälgimist nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistes

olukordades jätkata, tuleks tõlgendada kitsalt ja kohaldada üksnes juhul, kui Euroopa

uurimismääruse eelnev edastamine ei ole ilma toimingut ohtu seadmata võimalik.

Võttes arvesse kiireloomulisust, on iga liikmesriigi ülesanne määrata asutus, kes on

pädev piiriülese jälgimisega seotud kiireloomulisi teatisi vastu võtma ja menetlema.

Selliseks asutuseks võib kooskõlas riigisisese õigusega olla õigusasutus,

õiguskaitseasutus või keskasutus. Liikmesriigid peaksid tagama, et selleks määratud

asutused on kättesaadavad ja võimelised teatisi töötlema 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva

nädalas.

 2014/41/EL põhjendus 30

 uus

(41)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi raames elektroonilise side pealtkuulamist

reguleerivate eeskirjade tulemuslik ja tehnoloogiliselt neutraalne kohaldamine, tuleks

elektroonilist sidet tõlgendada laialt. Selle alla peaks kuuluma igasugune side, milleks

kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/197264 määratletud

elektroonilise side võrke või elektroonilise side teenuseid. Viide direktiivis

(EL) 2018/1972 sisalduvatele määratlustele tagab käesoleva direktiivi jätkuva

kooskõla elektroonilise side tehnoloogia arenguga ja ennetab tehnoloogia arengust

tulenevaid erinevusi liikmesriikide poolses tõlgendamises.  Võimalus teha koostööd

käesoleva direktiivi raames elektroonilise side pealtkuulamise osas ei peaks piirduma

elektroonilise side sisuga, vaid võiks hõlmata ka elektroonilise sidega seonduvate

kõneliiklus- ja asukohaandmete kogumist, mis võimaldab pädevatel asutustel või

ametiisikutel koostada Euroopa uurimismääruse, et saada andmeid elektroonilise side

kohta vähem sekkuval viisil. Euroopa uurimismäärust, mis on tehtud asetleidnud

elektroonilise side kohta kõneliiklus- ja asukohaandmete saamiseks, tuleks käsitleda

Euroopa uurimismääruse täitmisele kohaldatava üldise korra kohaselt, ning seda võib

täitjariigi õigusest tulenevalt käsitada uurimistoiminguna, mille puhul on rakendatud

sekkuvaid meetmeid  sunnimeetmeid .

 2014/41/EL põhjendus 31

(kohandatud)

(42) Kui mitu liikmesriiki on võimelised osutama kogu vajalikku tehnilist abi elektroonilise

side vahendite pealtkuulamiseks, saadetakse Euroopa uurimismäärus vaid ühele

liikmesriigile ja alati eelistatakse seda liikmesriiki, kelle territooriumil asjaomane isik

asub. Liikmesriike, kelle territooriumil pealtkuulatav isik asub ning kelle tehnilist abi

ei ole pealtkuulamiseks vaja, tuleks sellest teavitada kooskõlas käesoleva direktiiviga.

Kuigi tehnilist abi ei pruugita saada vaid pelgalt ühelt liikmesriigilt, võib Euroopa

uurimismääruse saata rohkem kui ühele täitjariigile.

64 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega

kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2018/1972/oj).

ET 13 ET

 2014/41/EL põhjendus 32

(43) Euroopa uurimismääruses, mis on tehtud elektroonilise side pealtkuulamiseks, peaks

taotlev asutus või ametiisik esitama määrust täitvale asutusele või ametiisikule piisava

teabe, nagu menetlusesemeks oleva kuriteo üksikasjad, mis võimaldab määrust täitval

asutusel või ametiisikul hinnata, kas asjaomast uurimistoimingut on lubatud teha

sarnases riigisiseses asjas.

 2014/41/EL põhjendus 33

(kohandatud)

(44) Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaolu, et tähtis on võimaldada  tehnilise abi

pakkumist  asjaomase liikmesriigi territooriumil üldkasutatavate

telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste osutajatele üldkasutatavaid

telekommunikatsioonivõrke käitavate ja teenuseid  pakkuvate  teenuseosutajate

poolt tehnilist abi, et lihtsustada koostööd, mida käesoleva õigusakti  direktiivi 

alusel tehakse elektroonilise side seadusjärgsel pealtkuulamisel.

 2014/41/EL põhjendus 34

(kohandatud)

(45) Oma reguleerimisala tõttu käsitletakse Euroopa uurimismääruses üksnes selliseid

 kriminaalmenetluse kriminaalasja tagamise meetmeid  vahendeid , mille

eesmärk on tõendite kogumine. Sellega seoses tuleks rõhutada, et mis tahes esemete,

sealhulgas rahaliste vahendite suhtes võib kriminaalmenetluse käigus võtta

 kohaldada  erinevaid  kriminaalmenetluse kriminaalasja tagamise

meetmeid  vahendeid  mitte üksnes tõendite kogumiseks, vaid ka

konfiskeerimiseks. KriminaalmenetluseKriminaalasja tagamise meetmete

 vahendite  kahe eesmärgi omavaheline eristamine ei ole alati ilmselge ning et

kriminaalmenetlusekriminaalasja tagamise meetme vahendi eesmärk võib

kriminaalmenetluse käigus muutuda. Sel põhjusel on edaspidise töö huvides väga

tähtis säilitada tihe seos kõnealuses valdkonnas kohaldatavate eri õigusaktide vahel.

Lisaks tuleks samal põhjusel taotleva asutuse või ametiisiku pädevusse jätta selle

hindamine, kas asjaomast eset kasutatakse tõendina ning kas see on seetõttu Euroopa

uurimismääruse objektiks.

 uus

(46) Kui ühes liikmesriigis seaduslikult lubatud tehniline salvestusseade siseneb teise

liikmesriigi territooriumile selleks asjaomase liikmesriigi tehnilist abi vajamata, peaks

teavitamismehhanism võimaldama selle liikmesriigi pädeval asutusel või ametiisikul

piiratud aja jooksul hinnata, kas seadme jätkuv kasutamine oleks võrreldavas

riigisiseses asjas lubatud, ning vajaduse korral esitada kasutamise jätkamisele

vastuväiteid või kehtestada hangitud materjali kasutamisele tingimusi. Selliste

seadmete abil elektroonilise side võrkude või teenuste kaudu kogutud andmete

edastamist nende säilitamise eesmärgil ei tohiks iseenesest käsitada elektroonilise side

pealtkuulamisena. Sellega peaks tegu olema üksnes juhul, kui toiming on konkreetselt

suunatud selliste võrkude või teenuste kaudu edastatava teabe saamisele. Kui

ettenähtud aja jooksul vastuväiteid ei esitata, peaks olema lubatud toimingut teavitatud

ET 14 ET

aja jooksul jätkata. Seda mehhanismi kohaldatakse käesoleva direktiivi raames ning

see ei piira politsei operatiivkoostöös toimuva piiriülese jälgimise suhtes Schengeni

lepingu rakendamise konventsiooni kohaldamist. Kohaldatava õigusakti valik oleneb

meetme peamisest eesmärgist, mitte kasutatud tehnilistest vahenditest.

(47) Euroopa kaugosalemismääruse puhul võib taotlev asutus või ametiisik Euroopa

kaugosalemismääruse koostada üksnes juhul, kui asjaomane isik on kavandatud

istungi(te) ajal täitjariigis kinni peetud või peetakse seal kinni, ta elab või viibib seal

ajutiselt, milleks tal on mõjuvad põhjused, mis takistavad või muul viisil raskendavad

tema füüsilist kohalviibimist taotlevas riigis, ning kui taotlev asutus või ametiisik peab

seda juhtumi konkreetseid asjaolusid silmas pidades asjakohaseks ja

proportsionaalseks. Kui Euroopa kaugosalemismäärus ei ole koostatud asjaomase

isiku taotlusel, peab isik andma kaugosalemiseks oma nõusoleku. Nõusolek peab

olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja näitama ühemõtteliselt, et isik nõustub

asjaomas(te)l istungi(te)l kaugosalema. Selleks tuleks tagada, et asjaomasele isikule

antakse enne nõusoleku taotlemist teavet tema õiguste kohta ja tal on võimalus

pöörduda kaitsja poole.

(48) Taotleva asutuse või ametiisiku ülesanne on tema käsutuses oleva teabe põhjal

hinnata, kas on põhjendatud alust arvata, et kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu

elab täitjariigis, ning kas selle isiku kaugosalemine asjaomas(te)l istungi(te)l oleks

asjakohane ja proportsionaalne. Kui kättesaadav teave on piiratud, peaksid taotlev

asutus või ametiisik ja täitev asutus või ametiisik hindamiseks omavahel

konsulteerima, et teha kindlaks, kas kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu elab

taotluse saanud riigis, ning toimetada asjaomas(t)e istungi(te) kutse temani. Elukoha

hindamise eesmärgil võivad osutuda asjakohaseks erinevad objektiivsed asjaolud, mis

võivad viidata sellele, et asjaomase isiku harilik huvide kese on konkreetses

liikmesriigis või et isik kavatseb oma hariliku huvide keskme istungi(te) aegu sinna

luua. Põhjendatud alus arvata, et isik elab täitjariigis, võib esineda eelkõige siis, kui

isik on täitjariigis elanikuna registreeritud, millele osutab isikutunnistus või elamisluba

või registreerimine ametlikus elukoharegistris. Kui asjaomane isik ei ole täitjariigis

registreeritud, võib elukoha märk olla asjaolu, et isik on väljendanud kavatsust asuda

elama sellesse liikmesriiki või tal on mõnda aega püsivalt selles liikmesriigis viibimise

tulemusena tekkinud selle riigiga side, mis vastab selles liikmesriigis ametliku elukoha

sisseseadmisest tulenevale seotuse astmele. Selleks et teha kindlaks, kas konkreetses

olukorras on asjaomase isiku ja täitjariigi vahel piisavalt sidemeid, mis annab

põhjendatud aluse arvata, et asjaomane isik elab selles liikmesriigis, on vaja arvesse

võtta erinevaid selle isiku olukorda iseloomustavaid objektiivseid tegureid, mille hulka

kuuluvad eelkõige selle isiku täitjariigis viibimise kestus, laad ja tingimused või selle

isiku perekondlikud või majanduslikud sidemed taotluse saanud riigiga. Et teha

kindlaks, kas on põhjendatud alust arvata, et asjaomane isik elab täitjariigis, võiksid

olla asjakohased registreeritud sõiduk, pangakonto, asjaolu, et isik viibis täitjariigis

katkematult, ja muud objektiivsed tegurid. Täitjariigi lühiajaline külastus, seal

puhkusel viibimine, sealhulgas oma puhkemajas, või muu sarnane viibimine ilma

täiendava olulise seoseta ei ole piisav, et järeldada, et isik elab selles liikmesriigis.

(49) Kui selgub, et kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu ei ela täitjariigis, vaid viibib

seal üksnes ajutiselt, peaks taotlev asutus või ametiisik hindama, kas on mõjuvaid

põhjuseid, miks ta ei tule asjaomastele istungitele füüsiliselt kohale. Kui seda teavet ei

ole võimalik tuletada kohtule kättesaadavast teabest, peab asjaomane isik või tema

advokaat esitama taotlevale asutusele või ametiisikule mõjuvad põhjused, miks ta

ET 15 ET

istungitel kohapeal ei osale. Siia kuuluvad olukorrad, kus isikul ei ole täitjariigiga

olulist seost, mis kvalifitseeruks elukohaks, kuid ta viibib seal ajutiselt.

(50) Nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikes olukordades võib olla vaja ette näha

kaugosalemine ilma asjaomase isiku eelneva nõusolekuta, eelkõige juhul, kui sellega

kaasneks selge oht, mis seisneb tõelises ja vahetus või ettenähtavas ohus avalikule

julgeolekule või rahvatervisele, ning kui istungi(te) edasilükkamine või menetluse

peatamine näiteks kahtlustatava või süüdistatava puudumise tõttu oleks vastuolus

tõhusa ja korrakohase õigusemõistmisega. Sellise erandi kasutamine peaks rangelt

piirduma hädavajalike olukordadega ja kohaldada tuleks asjakohaseid kaitsemeetmeid,

millega tagada, et see ei kahjusta õiglast menetlust ega kaitseõigust.

(51) Euroopa kaugosalemismääruse koostamise üle otsustamisel peaks taotlev asutus või

ametiisik kontrollima, kas kõik käesolevas direktiivis sätestatud tingimused on

täidetud. Lisaks võib ta kaaluda, kas juhtumi asjaolusid arvestades oleks võimalik,

asjakohane või proportsionaalne kasutada raamotsuse 2002/584/JSK alusel Euroopa

vahistamismäärust. See võib olla õigustatud eelkõige juhul, kui asjaomane süütegu ei

ületa raamotsuse artikli 2 lõikes 1 sätestatud karistusaega või kui Euroopa

vahistamismääruse kasutamine ei oleks vajalik või proportsionaalne, sest Euroopa

kaugosalemismäärust võib pidada piisavaks, et tagada asjaomase isiku osalemine

selles nimetatud istungi(t)el. Taotlev asutus või ametiisik võib arvesse võtta ka

olukordi, kus kahtlustatava või süüdistatava kohalolek istungil on kohustuslik, kuid

üleandmine on mõjuvatel humanitaarsetel põhjustel raamotsuse 2002/584/JSK

artikli 23 lõike 4 kohaselt määramata ajaks edasi lükatud, või kui asjaomaselt isikult

on täitjariigis võetud vabadus või on võetud alternatiivne meede, mis nõuab tema

viibimist selle riigi territooriumil, ning kõnealuse raamotsuse artikli 24 lõike 2 kohane

ajutine üleandmine ei ole võimalik või asjakohane.

(52) Kui taotlev asutus või ametiisik hindab, kas oleks asjakohane koostada Euroopa

kaugosalemismäärus, peaks tal olema võimalik võtta arvesse ka muid tõhusa ja

korrakohase õigusemõistmise seisukohast olulisi asjaolusid. Eelkõige võib ta kaaluda,

kas kriminaalmenetlus tuleks vastasel juhul läbi viia ilma kahtlustatava või

süüdistatava kohalviibimiseta või kas on võimalik anda kriminaalmenetlus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/301165 alusel üle või ei oleks see tõhusa ja

korrakohase õigusemõistmise huvides. Taotlev asutus või ametiisik võib kooskõlas

direktiivi 2012/29/EL artikliga 23 võtta arvesse ka kannatanu huve, sealhulgas tema

erilisi kaitsevajadusi. Lisaks võib taotlev asutus või ametiisik selleks, et hinnata, kas

Euroopa kaugosalemismäärus oleks konkreetsel juhul asjakohane, võtta arvesse süüteo

raskust ja laadi ja menetluse keerukust.

(53) Piiriüleste meetmete täitmisest keeldumise põhjuseid peaks endiselt olema piiratud arv

ning need ei tohiks kahjustada õigusalase koostöö tõhusust. Taotlev asutus või

ametiisik ja täitev asutus või ametiisik peaksid enne Euroopa uurimismääruse või

Euroopa kaugosalemismääruse tunnustamata või täitmata jätmise kohta otsuse

tegemist tegema tihedat koostööd ja üksteisega konsulteerima.

(54) Euroopa kaugosalemismääruse kontekstis peaks täitval asutusel või ametiisikul olema

võimalik individuaalse hindamise alusel täitmisest erandjuhtudel keelduda, kui

Euroopa kaugosalemismääruse täitmine koormaks tema riigi kohtusüsteemi nii

ebaproportsionaalselt, et see võib tema enda õigusemõistmist põhjendamatult edasi

65 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3011, mis käsitleb

kriminaalmenetluse üleandmist (ELT L, 2024/3011, 27.11.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/3011/oj).

ET 16 ET

lükata, selle nõuetekohast toimimist häirida või selle võimatuks muuta, ning kui

selliseid tagajärgi ei saa leevendada taotleva asutuse või ametiisikuga tehtava koostöö

ja konkreetsete praktiliste kokkulepete abil.

(55) Kaugistungite suhtes tuleks kohaldada taotleva riigi õigust. Taotlev asutus või

ametiisik ja täitev asutus või ametiisik peaksid Euroopa kaugosalemismääruse täitmise

praktilises korras kokku leppima. Ülesannete selge jaotus nende vahel on vajalik

selleks, et tagada istungi nõuetekohane läbiviimine, õiguskindlus ja see, et asjaomane

isik saab menetlusõigusi tegelikult kasutada. Täitev asutus või ametiisik peaks

hõlbustama istungi või ülekuulamise praktilist korraldamist oma territooriumil ja

tagama, et asjaomane isik saab Euroopa kaugosalemismääruse täitmise kontekstis oma

õigusi kasutada. Taotlevale asutusele või ametiisikule peaks jääma vastutus menetluse

läbiviimise eest ning asjaomase isiku tulemusliku osalemise ja asjaomaste õiguste

kasutamise tagamise eest kooskõlas taotleva riigi õigusega. Taotlev asutus või

ametiisik võib nõuda, et täitev asutus või ametiisik järgiks Euroopa

kaugosalemismääruse täitmisel teatavaid formaalsusi ja menetlusi, näiteks erinõudeid

isiku kaugistungi(te)le kutsumiseks või asjaomasele isikule teabe andmine, nagu on

taotleva riigi õiguse kohaselt konkreetselt ette nähtud.

(56) Õiguskindluse tagamiseks ja kriminaalmenetluse tarbetu häirimise vältimiseks peaksid

tagajärjed, mis on asjaomase isiku istungil kaugosalemisele ilmumata jätmisel, kui ta

on täitjariigi asutustelt saanud nõuetekohase kutse, olema reguleeritud taotleva riigi

õigusega samamoodi nagu riigisiseses asjas. Olenevalt juhtumi asjaoludest võib

ilmumata jätmise tagajärjeks olla näiteks istungiks uue aja määramine, Euroopa

kaugosalemismääruse tagasivõtmine või menetluse jätkumine kooskõlas taotlevas

riigis kohaldatavate menetlusnormidega. Selliste normide kohaldamisel tuleks

jätkuvalt järgida liidu õigust ja põhiõigusi, eelkõige kahtlustatavate ja süüdistatavate

õigust viibida kohtulikul arutelul, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2016/343.

(57) Täitev asutus või ametiisik peaks koostama protokolli ja dokumenteerima Euroopa

kaugosalemismääruse täitmisega seotud olulised elemendid, et tagatud oleks

avalikustamine, läbipaistvus, vastutus ja vajaduse korral õiguskaitsevahendite

kasutamine. Sellised andmed lisatakse pärast taotlevale asutusele või ametiisikule

edastamist riigisisesesse toimikusse.

(58) Selleks et tagada õiglane kriminaalmenetlus ja see, et kahtlustatav või süüdistatav,

kelle suhtes on tehtud Euroopa kaugosalemismäärus, saaks oma õigusi tegelikult

kasutada, peaks taotlev asutus või ametiisik tagama, et seda isikut esindab taotlevas

riigis volitatud kaitsja, kes viibib istungi(te)l füüsiliselt kohal. Kaitsja füüsiline

kohalolek kohtusaalis on oluline tagamaks, et asjaomane kahtlustatav või süüdistatav

saab taotleva riigi õiguse ja liidu õiguse kohaseid menetlusõigusi tegelikult kasutada.

Kannatanutel peaks olema kooskõlas asjaomaste riigisisese ja liidu õiguse sätetega

esindaja. Sisse tuleks seada asjakohane tehniline ja praktiline kord, millega

võimaldada turvalist, konfidentsiaalset ja tulemuslikku suhtlust taotlevas riigis viibiva

kaitsja ja istungi(te)l kaugosaleva isiku vahel.

(59) Selleks et vältida ohtu, et kannatanut taas- või korduvalt ohvristatakse, peaksid kõik

Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istungid toimuma kannatanute

individuaalseid vajadusi austaval viisil. Kannatanutel on õigus saada kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/29/EL emotsionaalset tuge. Selleks

peaks täitev asutus või ametiisik tagama, et juurdepääs emotsionaalsele toele oleks

tagatud kogu Euroopa kaugosalemismääruse täitmise ajal. Emotsionaalse toe

ET 17 ET

pakkumise eest vastutavad asutused või teenistused peaksid kindlaks määrama

liikmesriigid.

(60) Euroopa kaugosalemismääruse kohaselt kriminaalkohtu istungil kaugosalemine ei

tohiks mingil viisil vähendada kriminaalmenetluses osalevatele isikutele võimaldatava

kaitse taset ning selles tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta vajadust säilitada menetluse

õiglus, poolte võrdsus ja kaitseõiguse tegelik kasutamine. Sellistel isikutel peaks

olema võimalik tegelikult kasutada menetlusõigusi, mis neil on kriminaalmenetluses

liidu õiguse ning taotleva riigi ja täitjariigi õiguse alusel, kooskõlas käesoleva

direktiivi III jaotises ette nähtud korraga, olenemata sellest, kas isik osaleb menetluses

füüsiliselt või kaugosaledes.

(61) Menetlusõiguste tegelik kasutamine ei tohiks kaugosalemise kontekstis piirduda

üksnes istungi(te) pidamise ja seal toimuvaga. Kaugosalevatel isikutel peaks olema

võimalik Euroopa kaugosalemismäärusega seotud menetlustes kasutada kõiki õigusi,

nagu istungi(te)ks valmistudes taotluste esitamine, juurdepääs toimikule ja muud

menetlusõigused, mis on neile liidu õiguse ja taotleva riigi õiguse alusel

kättesaadavad, tingimustel, mis on võimalikult samaväärsed füüsilise osalemise korral

kohaldatavate tingimustega.

(62) Kaugosalemisega nõustunud või seda taotlenud isikutele peaks jääma võimalus soovi

korral siiski füüsiliselt osaleda, et nende õigus kohtulikul arutelul füüsiliselt kohal

viibida oleks täielikult tagatud. Sellistel juhtudel tuleks Euroopa kaugosalemismäärus

tagasi võtta.

(63) Isikutel, kelle suhtes on tehtud Euroopa kaugosalemismäärus, peaks nii taotlevas riigis

kui ka täitjariigis olema juhul, kui Euroopa kaugosalemismääruse koostamine,

tunnustamine või täitmine nende õigusi kahjustab, kooskõlas Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artikliga 47 juurdepääs tõhusatele õiguskaitsevahenditele. Kui

Euroopa kaugosalemismäärus koostatakse ilma asjaomase isiku nõusolekuta, peaks

olema võimalik Euroopa kaugosalemismääruse koostamise otsuse tõhus kohtulik

kontroll, et veenduda käesoleva direktiivi III jaotises sätestatud tingimuste ja tagatiste

järgimises.

(64) Euroopa kaugosalemismäärusega seotud menetluste õiglus on tihedalt seotud nende

läbiviimise tehniliste ja praktiliste tingimuste usaldusväärsuse ja tõhususega.

Kohtusaaliga suhtlemise katkemised ja muud tehnilised tõrked, sealhulgas need, mis

mõjutavad advokaadi ja asjaomase isiku vahelise suhtluse konfidentsiaalsust või

tulemuslikkust, võivad kahjustada menetlusõiguste tegelikku kasutamist ja menetluse

õiglust. Seetõttu peaks asjaomasel isikul olema võimalik nende probleemide korral

pöörduda taotleva asutuse või ametiisiku poole või võtta ühendust täitjariigi pädeva

asutuse või ametiisikuga, kes peaks omakorda teavitama taotlevat asutust või

ametiisikut. Taotleva asutuse või ametiisiku ülesanne on määrata vajaduse korral

asjakohased parandusmeetmed, näiteks asjaomase istungi peatamine, edasilükkamine

või kordamine.

(65) Kui kahtlustatav või süüdistatav on kohtulikul arutelul Euroopa kaugosalemismääruse

kohaselt kaugosalenud ja selle menetluse tulemusel on tema suhtes tehtud

süüdimõistev kohtuotsus, millega on talle määratud vabadusekaotuslik karistus,

kinnipidamiskorraldus või konfiskeerimismeede või rahaline karistus või muu

järelevalvemeede, on oluline tagada olenevalt olukorrast kättesaadavate õigusalase

koostöö vahendite kaudu järjepidevus ja tulemuslik koostöö. See hõlmab eelkõige

karistuse täideviimise eesmärgil üleandmise korral raamotsust 2002/584/JSK, isiku

suhtes tehtud lõpliku otsuse täitjariigis tunnustamise ja karistuse ülevõtmise korral

ET 18 ET

nõukogu raamotsust 2008/909/JSK66 ning konfiskeerimisotsuste tunnustamisel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/180567. Sellistes olukordades

peaksid taotlev riik ja täitjariik tihedalt suhtlema, et tagada konkreetsel juhul pärast

karistuse määramist kuni õigusalase koostöö taotluste vastuvõtmise ja täitmiseni

vajalike kriminaalmenetluse tagamise vahendite kohaldamine. Juhul kui taotlev riik

kavatseb koostada Euroopa vahistamismääruse, peaks täitjariigil olema võimalik kuni

Euroopa vahistamismääruse saamise ja täitmiseni kohaldada kooskõlas oma riigisisese

õigusega asjakohaseid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid. Need vahendid

peaksid alati olema proportsionaalsed ja rangelt piirduma sellega, mis on vajalik

tagamaks, et asjaomane isik jääb lõpliku otsuse tulemuslikuks täitmiseks täitjariigi

territooriumile.

(66) Käesoleva direktiivi nõuetekohane kohaldamine eeldab teabevahetust pädevate

asutuste või ametiisikute vahel. Neid tuleks julgustada käesoleva direktiivi sujuva ja

tõhusa kohaldamise hõlbustamiseks üksteisega konsulteerima kas otse või asjakohasel

juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/172768 loodud Euroopa

Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kaudu või nõukogu

otsusega 2008/976/JSK69 reguleeritud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu.

Samuti julgustatakse pädevaid asutusi või ametiisikuid vajaduse korral taotlema, et

Eurojust võtaks oma pädevuse piires koordineeriva rolli, et toetada ja koordineerida

piiriüleseid uurimistoiminguid tõendite kogumiseks, eelkõige kontrollialuseid

saadetisi, piiriülest jälgimist, varjatud uurimisi ja elektroonilise side pealtkuulamist,

võttes arvesse selliste meetmetega kaasnevaid erilisi koordineerimisprobleeme ja

selles Eurojustil olevaid eksperditeadmisi. Pädevad asutused või ametiisikud võivad

samuti taotleda, et Eurojust hõlbustaks Euroopa uurimismääruse, Euroopa

kaugosalemismääruse või varem vahetatud teabe tõendina kasutamiseks nõusoleku

saamise teatiste ja taotluste edastamist.

(67) Selleks et tagada kiire, otsene, koostalitlusvõimeline, usaldusväärne ja turvaline

andmevahetus, tugineda seni tehtud investeeringutele ja tagada kooskõla muude liidu

õigusaktidega, peaks käesoleva direktiivi kohane asutustevaheline teabevahetus

reeglina toimuma määrusega (EL) 2023/2844 loodud detsentraliseeritud IT-süsteemi

kaudu. Eelkõige ja reeglina tuleks detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutada Euroopa

uurimismääruse ja Euroopa kaugosalemismääruse vormide vahetamiseks ning

igasuguseks muuks asutustevaheliseks teabevahetuseks, mis toimub käesoleva

direktiivi alusel.

(68) Kui käesoleva direktiiviga nähakse teabevahetuse puhul ette, et see võib toimuda „mis

tahes viisil“ või „sobival viisil“, peaks ametiasutustel olema õigus otsustada, millist

sidevahendit kasutada. Selliseid sätteid tuleks mõista nii, et nendega tehakse kindlaks

olukorrad, kus detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutamine ei pruugi olla määruse

66 Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte

kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud

karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil (ELT L 327,

5.12.2008, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2008/909/oj). 67 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb

arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L 303, 28.11.2018, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1805/oj). 68 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu

Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks

nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1727/oj). 69 Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta

(ELT L 348, 24.12.2008, lk 130, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/976/oj).

ET 19 ET

(EL) 2023/2844 kohaselt asjakohane. Sellises olukorras peaks asutustel olema

võimalik kasutada muid sidevahendeid, tingimusel et teabevahetus toimub kooskõlas

kõnealuse määrusega turvalisel ja usaldusväärsel viisil.

(69) Pädevate asutuste või ametiisikute halduskoormuse vähendamiseks ning täielikuma,

usaldusväärsema, järjepidevama ja õigeaegsema statistilise aruandluse tagamiseks

tuleks komisjoni välja töötatud etalonteostuse tarkvaraga koguda programmi abil seire

eesmärgil vajalikke statistilisi andmeid, mis edastatakse komisjonile. Kui liikmesriigid

otsustavad komisjoni välja töötatud etalonteostuse tarkvara asemel kasutada riiklikku

IT-süsteemi, võiks sellisesse süsteemi integreerida võimaluse koguda kõnealuseid

andmeid programmi abil ning sellisel juhul tuleks need andmed edastada komisjonile.

Samuti võiks e-CODEXi ühendusvahendi varustada funktsiooniga, mis võimaldab

asjakohaseid statistilisi andmeid kätte saada.

 2014/41/EL põhjendus 35

 uus

(70) Kui asjakohastes rahvusvahelistes õigusaktides, nagu Euroopa Nõukogus  või

ÜROs  sõlmitud konventsioonid, viidatakse vastastikusele õigusabile, tuleks asuda

seisukohale, et liikmesriikides, kellele käesolev direktiiv on siduv, on käesolev

direktiiv kõnealuste konventsioonide suhtes ülimuslik.

 2014/41/EL põhjendus 14

(71) Keelte kasutamise korda käsitleva avalduse tegemisel palutakse liikmesriikidel lisada

keelte hulka lisaks asjaomase liikmesriigi ametlikule keelele (ametlikele keeltele)

vähemalt üks keel, mis on liidus laialdaselt kasutatav.

 2014/41/EL põhjendus 36

(72) IXD lisas loetletud süüteo kategooriaid tuleks tõlgendada kooskõlas nende

tõlgendustega, mis on esitatud kehtivates õigusaktides, mis käsitlevad vastastikust

tunnustamist.

 2014/41/EL põhjendus 37

(kohandatud)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise avaldusega

selgitavate dokumentide kohta (70) kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel

ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost

direktiivi osade ja ülevõtvate riigisiseste õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva

direktiivi puhul leiavad Euroopa Parlament ja nõukogu, et selliste dokumentide edastamine on

põhjendatud.

70 ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

ET 20 ET

 2014/41/EL põhjendus 38

(kohandatud)

 uus

(73) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tõendite saamise eesmärgil tehtud otsuste

vastastikust tunnustamist  korra kehtestamist kriminaalasjades tõendite kogumiseks

ja korra kehtestamist kahtlustatava, süüdistatava või kannatanu kaugosalemiseks teise

liikmesriigi kriminaalkohtu istungitel videokonverentsi teel või muu

kaugsidetehnoloogia abil , ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab

neid direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta

meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev

direktiiv nimetatud eesmärgi  eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

 2014/41/EL põhjendus 39

(kohandatud)

 uus

(74) Käesolev direktiiv austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida on tunnustatud ELi

lepingu artiklis 6 ning hartas, eelkõige selle VI jaotises, rahvusvahelise õiguses ja

rahvusvahelistes lepingutes, millega on ühinenud liit või kõik liikmesriigid, kaasa

arvatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ning

liikmesriikide põhiseadustes nende kohaldamisala piires. Ühtegi käesoleva direktiivi

sätet ei tõlgendata keeluna Euroopa uurimismääruse  või Euroopa

kaugosalemismääruse  täitmisest keelduda, kui objektiivsetele asjaoludele tuginedes

on põhjust arvata, et Euroopa uurimismäärus  või Euroopa kaugosalemismäärus 

on tehtud isiku kohtu alla andmiseks või karistamiseks kõnealuse isiku soo, rassilise

kuuluvuse või etnilise päritolu, usu, seksuaalse sättumuse, rahvuse, keele või

poliitiliste vaadete alusel või et see kahjustaks selle isiku olukorda mis tahes eeltoodud

põhjusel.

 uus

(75) Käesoleva direktiivi alusel toimuv isikuandmete töötlemine sisaldab ELi toimimise

lepingu artiklis 82 sätestatud eesmärkide saavutamiseks olulise teabe ja tõendite

kogumist, vahetamist ja edasist kasutamist, samuti edasisaatmist. Järjepidevuse ja

isikuandmete tõhusa kaitse huvides peaks käesoleva direktiivi alusel toimuv

isikuandmete töötlemine vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile

(EL) 2016/680,71 välja arvatud juhul, kui isikuandmeid töödeldakse käesoleva

direktiivi artikli 5 punktides b ja c osutatud menetlustes ning selliste menetlustega

seotud punkti d kohastes menetlustes, mille suhtes võidakse kohaldada Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/67972. Taotlevat asutust või ametiisikut,

71 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste

isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,

avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil

ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus

2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/680/oj). 72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

ET 21 ET

täitvat asutust või ametiisikut ning muid asutusi või ametiisikuid, kes on pädevad

koostama ja saama teatisi või nõusolekutaotlusi varem vahetatud teabe kasutamiseks

tõendina, tuleks käsitada isikuandmete direktiivi (EL) 2016/680 ja määruse (EL)

2016/679 kohasel töötlemisel vastutavate töötlejatena. Keskasutused võiksid pakkuda

nendele pädevatele asutustele või ametiisikutele haldustuge, ning juhul, kui nad

töötlevad isikuandmeid nende vastutavate töötlejate nimel, tuleks neid käsitada

vastava vastutava töötleja volitatud töötlejatena. Kui isikuandmeid töödeldakse

Eurojustis, tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) 2018/1725,73 samuti määruses (EL) 2018/1727 sätestatud konkreetseid

andmekaitsenorme. Kui isikuandmeid töödeldakse nõukogu määrusega

(EL) 2017/193974 asutatud Euroopa Prokuratuuris (EPPO), tuleks alates määruse

(EL) 2017/1939 muudatuste jõustumisest kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrust (EL) 2018/1725, samuti selles sätestatud andmekaitse erinorme.

 2014/41/EL põhjendus 40

Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on põhiõigus. Kooskõlas harta artikli 8

lõikega 1 ja ELi toimimise lepingu artikli 16 lõikega 1 on igaühel õigus oma isikuandmete

kaitsele.

 2014/41/EL põhjendus 41

Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtestama läbipaistvad põhimõtted

seoses isikuandmete töötlemisega ja andmesubjekti õigusega kasutada õiguskaitsevahendeid

oma isikuandmete kaitseks.

 2014/41/EL põhjendus 42

Käesoleva direktiivi kohaselt kogutud isikuandmeid tuleks töödelda üksnes vajaduse korral

ning proportsionaalselt selliste eesmärkidega nagu kuritegude ennetamine, avastamine ja

uurimine, kriminaalmenetluse algatamine ja kriminaalkaristuse täitmisele pööramine ning

kaitseõiguse teostamine. Üksnes volitatud isikutel peaks olema juurdepääs isikuandmeid

sisaldavatele andmetele, mida võib saada autentimismenetluse abil.

 2014/41/EL põhjendus 43

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa

seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on

Ühendkuningriik teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja

kohaldamisel

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj). 73 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr

1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj). 74 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd

Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj).

ET 22 ET

 2014/41/EL põhjendus 44

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa

seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning

artikli 4a lõike 1 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei

osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega

kohaldatav.

 uus

(76) [ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi

ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes)

artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud […] kirjaga oma soovist osaleda käesoleva

direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.] VÕI [ELi lepingule ja ELi toimimise

lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta

vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et

see mõjutaks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva

direktiiv vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]

 2014/41/EL põhjendus 45

(77) ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha

kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning

see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

 2014/41/EL põhjendus 46

(kohandatud)

(78) Euroopa Andmekaitseinspektoriga  konsulteeriti kooskõlas määruse (EL)

2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta  esitas oma arvamuse […] 5. oktoobril

2010,(75) tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (76)

artikli 41 lõikele 2,

 uus

(79) Kohustus võtta käesolev direktiiv liikmesriigi õigusesse üle piirdub sätetega, mida on

võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise

kohustus tuleneb varasemast direktiivist.

(80) Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud X lisa B osas

osutatud direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevaga,

75 ELT C 355, 29.12.2010, lk 1. 76 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba

liikumise kohta (ELT L 8, 12.1.2001, lk 1).

ET 23 ET

 2014/41

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

 uus

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse normid järgmise kohta:

(a) Euroopa uurimismääruste koostamine, tunnustamine ja täitmine

kriminaalasjades tõendite hankimise eesmärgil, sealhulgas juba täitjariigi

pädeva asutuse või ametiisiku valduses olevate tõendite hankimiseks;

(b) piiriülese jälgimise kiireloomuliste teatiste koostamine ja teatiste koostamine

selliste piiriüleste uurimistoimingute kohta, mille jaoks ei ole vaja teise

liikmesriigi tehnilist abi, samuti teavitatud liikmesriigi õigus esitada

vastuväiteid;

(c) õiguskaitseasutuste vahel varem või omaalgatuslikult vahetatud teabe tõendina

kasutamise nõusoleku taotluste esitamine ning selleks nõusoleku andmine või

sellest keeldumine ning

(d) Euroopa kaugosalemismääruste koostamine, tunnustamine ja täitmine, et

kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu, kellel on kriminaalmenetluse osalise

staatus, osaleks kriminaalmenetluses ühel või mitmel kohtuistungil

videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia abil teisest liikmesriigist.

2. Käesoleva direktiiviga ei muudeta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse

üldpõhimõtteid, mis on kinnistatud ELi lepingu artiklis 6, sealhulgas

kriminaalmenetlusest mõjutatud isikute õigust kaitsele ja õiglasele kohtulikule

arutamisele, ega muudeta õigusasutustele sellega seoses pandud kohustusi.

3. Käesoleva direktiivi III jaotis ei mõjuta direktiivi (EL) 2016/343 artikli 8 lõikes 1

sätestatud õigust kohtulikul arutelul viibida ega muid kriminaalasjades tehtava

õigusalase koostöö või kriminaalmenetlusõiguse valdkonna liidu õigusakte.

 2014/41/EL

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

ET 24 ET

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

(a) „taotlev riik“ – liikmesriik, kus koostati Euroopa uurimismäärus, või

liikmesriik, kus koostati Euroopa kaugosalemismäärus;  :

(b) „täitjariik“ – liikmesriik, kus Euroopa uurimismäärus täidetakse ning kus

tehakse uurimistoiming  , või liikmesriik, kus Euroopa kaugosalemismäärus

täidetakse ning kus asub isik, kelle suhtes Euroopa kaugosalemismäärus on

tehtud ; 

(c) „taotlev asutus või ametiisik“ –

i) konkreetses asjas pädev kohtunik, kohus,

 või eeluurimiskohtunik või prokurör; või

ii)  konkreetses asjas pädev prokurör: 

 uus

- Euroopa uurimismääruse puhul, kui riigisisese õiguse kohaselt on

asjaomase uurimistoimingu jaoks nõutav kohtuniku, kohtu või

eeluurimiskohtuniku eelnev luba ja sellist luba ei ole riigisisese

korra kohaselt saadud, kinnitab Euroopa uurimismääruse enne selle

täitvale asutusele või ametiisikule edastamist kohtunik, kohus või

eeluurimiskohtunik, kes kontrollib vastavust käesolevas direktiivis

sätestatud Euroopa uurimismääruse koostamise tingimustele,

eelkõige artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

- Euroopa kaugosalemismääruse puhul kinnitab taotleva riigi

kohtunik, kohus või eeluurimiskohtunik Euroopa

kaugosalemismääruse enne selle täitvale asutusele või ametiisikule

edastamist, olles enne kontrollinud selle vastavust käesolevas

direktiivis sätestatud Euroopa kaugosalemismääruse koostamise

tingimustele;

 2014/41/EL

 uus

iii)  Euroopa uurimismääruse puhul  taotleva riigi mis tahes muu

pädev asutus või ametiisik, kes tegutseb konkreetses asjas

uurimisorganina kriminaalmenetluses ja kellel on pädevus taotleda

riigisisese õiguse kohaselt tõendite kogumist. Lisaks peab taotleva riigi

kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör Euroopa

uurimismääruse kinnitama enne määrust täitvale asutusele või

ametiisikule edastamist, olles enne kontrollinud selle vastavust

uurimismääruse koostamise tingimustele, eelkõige käesoleva direktiivi

artikli 76 lõikes 1 sätestatud tingimustele.  Kui riigisisese õiguse

kohaselt on asjaomase uurimistoimingu jaoks nõutav kohtuniku, kohtu

või eeluurimiskohtuniku eelnev luba ja sellist luba ei ole riigisisese

korra kohaselt saadud, võib selle kinnitada ainult kohtunik, kohus või

eeluurimiskohtunik;  Kui õigusasutus kinnitab Euroopa

ET 25 ET

uurimismääruse, võib seda asutust Euroopa uurimismääruse

edastamisel käsitada ka taotleva asutusena;

d) „täitev asutus või ametiisik“ – asutus või ametiisik, kellel on pädevus Euroopa

uurimismäärust tunnustada ja tagada selle täitmine kooskõlas käesoleva

direktiiviga ja menetlustega, mida kohaldatakse sarnases riigisiseses asjas,  ja

kohtunik, kohus või eeluurimiskohtunik, kellel on pädevus Euroopa

kaugosalemismäärust tunnustada ja tagada selle täitmine kooskõlas käesoleva

direktiiviga  . Selliste menetluste läbiviimiseks võib olla vajalik saada

 täitjariigis  kohtu luba täitvas riigis , kui see on ette nähtud kõnealuse

riigi õiguses;.

 uus

(e) „uuriv liikmesriik“ – liikmesriik, kus koostatakse artikli 33 või 34 kohane

teatis;

(f) „teavitatud liikmesriik“ – liikmesriik, kes saab artikli 33 või 34 kohase teatise

ja kelle tehnilist abi ei ole uurimistoimingu jaoks vaja;

(g) „elektrooniline side“ – igasugune side, sealhulgas nii selle sisu kui ka

kaasnevad andmed, mis toimub direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 1

määratletud elektroonilise side võrkude või kõnealuse direktiivi artikli 2

punktis 4 määratletud elektroonilise side teenuste kaudu;

(h) „detsentraliseeritud IT-süsteem“– määruse (EL) 2023/2844 artikli 2 punktis 3

määratletud detsentraliseeritud IT-süsteem.

2. Kui Euroopa uurimismääruse on lõike 1 kohaselt kinnitanud õigusasutus või kui

Euroopa kaugosalemismääruse on kinnitanud kohtunik või kohus või

eeluurimiskohtunik, võib seda asutust või ametiisikut Euroopa uurimismääruse või

Euroopa kaugosalemismääruse edastamisel käsitada ka taotleva asutuse või

ametiisikuna.

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

 II JAOTIS 

 PIIRIÜLENE KOOSTÖÖ KRIMINAALASJADES TÕENDITE

HANKIMISEKS 

I PEATÜKK

EUROOPA UURIMISMÄÄRUS

Artikkel 31

Euroopa uurimismäärus ja selle täitmise kohustus

1. Euroopa uurimismäärus on liikmesriigi(„ taotleva riigi”) õigusasutuse tehtud või

kinnitatud otsus ühe või mitme konkreetse uurimistoimingu tegemiseks teises

ET 26 ET

liikmesriigis („täitjariigis”) eesmärgiga hankida tõendeid  käesoleva jaotise,

samuti I, IV ja V jaotise  käesoleva direktiivi kohaselt.  Kui see on selliste

uurimistoimingute tegemiseks rangelt vajalik, võib taotlev asutus või ametiisik

taotleda ka menetlusdokumentide kättetoimetamist asjaomasele isikule  .

Euroopa uurimismääruse võib koostada ka selliste tõendite hankimiseks, mis on juba

täitjariigi pädevate asutuste valduses.

2. Liikmesriigid täidavad Euroopa uurimismäärust vastastikuse tunnustamise põhimõtte

alusel ja  käesoleva jaotise, samuti I, IV ja V jaotise kohaselt  vastavalt

käesolevale direktiivile.

3. Riigisisese õiguse alusel kohaldatava kaitseõiguse raames ja kooskõlas riigi

kriminaalmenetlusega võib Euroopa uurimismääruse koostamist taotleda kahtlustatav

või süüdistatav või kahtlustatava või süüdistatava nimel tegutsev advokaat.

4. Käesoleva direktiiviga ei muudeta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse

üldpõhimõtteid, mis on kinnistatud ELi lepingu artiklis 6, sealhulgas selliste isikute

õigust kaitsele, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, ega muudeta

õigusasutustele sellega seoses pandud kohustusi.

Artikkel 43

Euroopa uurimismääruse kohaldamisala

Euroopa uurimismäärus hõlmab kõiki uurimistoiminguid, välja arvatud ühise uurimisrühma

loomine ja tõendite kogumine sellise rühma raames, nagu on sätestatud Euroopa Liidu riikide

vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni77 („konventsioon“)

artiklis 13 ja nõukogu raamotsuse 2002/465/JSK78 kohaselt loodud ühise uurimisrühma

raames, välja arvatud konventsiooni artikli 13 lõike 8 ja raamotsuse 2002/465/JSK artikli 1

lõike 8 kohaldamiseks.

 uus

Euroopa uurimismäärus hõlmab ka menetlusdokumentide kättetoimetamist asjaomasele

isikule, kui dokumentide kättetoimetamine on rangelt vajalik, et täita uurimistoimingut, mille

eesmärk on hankida Euroopa uurimismääruses taotletud tõendeid.

 2014/41/EL (kohandatud)

Artikkel 54

Menetlused, mille korral võib koostada Euroopa uurimismääruse

Euroopa uurimismääruse võib koostada

a) kriminaalmenetluses, mida õigusasutus kuriteo suhtes toimetab taotleva riigi

õiguse kohaselt või mida õigusasutus võib alustada;

77 Konventsioon, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu

liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3). 78 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta (EÜT L 162,

20.6.2002, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2002/465/oj).

ET 27 ET

b) haldusasutuste alustatud menetluses taotleva riigi õiguse kohaselt

õigusrikkumisena karistatava teo suhtes, kui selles tehtud otsuse põhjal võib alustada

menetlust eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus;

c) õigusasutuste alustatud menetluses taotleva riigi õiguse kohaselt

õigusrikkumisena karistatava teo suhtes, kui selles tehtud otsuse põhjal võib alustada

menetlust eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus; ning

d) punktides a, b ja c osutatud menetluses, mis on seotud kuritegude süütegude

või õigusrikkumistega, mille eest võib taotlevas riigis juriidilise isiku võtta

vastutusele või teda karistada.

Artikkel 65

Euroopa uurimismääruse sisu ja vorm

1. Taotlev asutus või ametiisik täidab ja allkirjastab IA lisas esitatud vormis Euroopa

uurimismääruse ning kinnitab selle sisu täpsust ja õigsust.

Euroopa uurimismäärus sisaldab eelkõige järgmist teavet:

(a) taotleva asutuse või ametiisiku andmed ning asjakohasel juhul kinnitava

asutuse või ametiisiku andmed;

(b) Euroopa uurimismääruse ese ja põhjus;

(c) asjaomas(t)e isiku(te) kohta olemasolev vajalik teave;

(d) uurimise või menetluse esemeks oleva kuriteo kirjeldus ja taotleva riigi

kohaldatavad kriminaalõiguse sätted;

(e) taotletud uurimistoimingu(te) ja hangitavate tõendite kirjeldus;.

 uus

(f) vajaduse korral kinnitus selle kohta, et kohtunik, kohus või eeluurimiskohtunik

on taotletud uurimistoimingu(te)ks loa andnud, sealhulgas loa andmise otsuse

kuupäev ja viitenumber, välja arvatud juhul, kui Euroopa uurimismääruse

koostas või kinnitas kohtunik, kohus või eeluurimiskohtunik;

(g) teave õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluste kohta.

 2014/41/EL

2. Iga liikmesriik märgib keele(d), mida liidu institutsioonide ametlike keelte hulgast

lisaks asjaomase liikmesriigi ametlikule keelele (ametlikele keeltele) võib kasutada

Euroopa uurimismääruse vormi täitmisel või tõlkimisel, kui kõnealune liikmesriik on

täitjariik.

3. Taotleva riigi pädev asutus või ametiisik tõlgib IA lisas ette nähtud vormis tehtud

Euroopa uurimismääruse täitjariigi ametlikku keelde või mõnda teise keelde, mille

täitjariik on märkinud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

ET 28 ET

 uus

4. Kui taotlev asutus või ametiisik taotleb Euroopa uurimismääruses taotletud

uurimistoimingu täitmiseks vajalike menetlusdokumentide kättetoimetamist ja on

alust arvata, et asjaomane isik ei mõista keelt, milles kättetoimetatav dokument on

koostatud, tuleb dokumendile lisada tõlge adressaadile arusaadavasse keelde.

 2014/41/EL (kohandatud)

II PEATÜKK

TAOTLEVA RIIGI MENETLUSED JA TAGATISED

Artikkel 76

Euroopa uurimismääruse koostamise ja edastamise tingimused

1. Taotlev asutus või ametiisik võib Euroopa uurimismääruse koostada üksnes juhul,

kui ta on veendunud, et täidetud on järgmised tingimused:

(a) Euroopa uurimismääruse koostamine on artiklis 54 osutatud menetluse puhul

vajalik ja sellega proportsionaalne, võttes arvesse kahtlustatava ja süüdistatava

õigusi; ning

(b) Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingu(te) tegemist oleks saanud

taotleda samadel tingimustel sarnases riigisiseses asjas.

2. Lõikes 1 osutatud tingimusi hindab taotlev asutus või ametiisik iga asja puhul eraldi.

3. Kui määrust täitval asutusel või ametiisikul on alust arvata, et lõikes 1 osutatud

tingimused ei ole täidetud, võib ta konsulteerida taotleva asutuse või ametiisikuga

Euroopa uurimismääruse täitmise olulisuse üle. Pärast konsulteerimist võib taotlev

asutus või ametiisik otsustada, et ta võtab uurimismääruse tagasi.

Artikkel 87

Euroopa uurimismääruse edastamine

 2023/2843 artikli 11 lõige 2

 uus

1. Artikli 65 kohaselt tehtud Euroopa uurimismäärus edastatakse taotlevalt asutuselt või

ametiisikult määrust täitvale asutusele või ametiisikule  otse, või kui see on

kohaldatav, artiklis 52 osutatud keskasutuse kaudu  .

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

2. Kogu edasine  muu  ametlik suhtlus toimub otse taotleva asutuse või

ametiisiku ja määrust täitva asutuse või ametiisiku vahel  , või kui see on

kohaldatav, artiklis 52 osutatud keskasutuse kaudu  .

ET 29 ET

3. 5. Kui määrust täitev asutus või ametiisik ei ole teada, teeb taotlev asutus või

ametiisik kõik vajalikud päringud, sealhulgas  otsuses 2008/976/JSK ette

nähtud  Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktide kaudu, et

täitjariigilt see teave saada.

4. Taotlev asutus või ametiisik võib Euroopa uurimismääruse edastada nõukogu

ühismeetmega 98/428/JSK (79) loodud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku

sidesüsteemi kaudu.

46. Kui Euroopa uurimismääruse saanud täitjariigi asutus või ametiisik ei ole pädev

Euroopa uurimismäärust tunnustama ja selle täitmiseks vajalikke meetmeid võtma,

edastab ta Euroopa uurimismääruse ex officio määrusttäitvale asutusele või

ametiisikule ning teavitab sellest taotlevat asutust või ametiisikut.

57. Kõik edastamise või Euroopa uurimismääruse täitmiseks vajalike dokumentide

ehtsusega seotud probleemid lahendatakse asjaomase taotleva asutuse või ametiisiku

ja määrust täitva asutuse või ametiisiku otsekontaktide teel või asjakohasel juhul

liikmesriikide keskasutuste kaasamisega.

Artikkel 98

Varasema Euroopa uurimismäärusega seotud Euroopa uurimismäärus

1. Kui taotlev asutus või ametiisik teeb Euroopa uurimismääruse, mis täiendab

varasemat Euroopa uurimismäärust, osutab ta Euroopa uurimismääruses sellele

asjaolule.

2. Kui taotlev asutus või ametiisik annab vastavalt artikli 109 lõikele 4 abi täitjariigis

Euroopa uurimismääruse täitmisel, võib ta artikli 5833 lõike 1 punkti c kohaselt

esitatud teatistest olenemata esitada varasemat Euroopa uurimismäärust täiendava

Euroopa uurimismääruse selles riigis  täitjariigis  viibimise ajal otse määrust

täitvale asutusele või ametiisikule.

3. Euroopa uurimismäärus, mis täiendab varasemat Euroopa uurimismäärust, tuleb

kinnitada vastavalt artikli 65 lõike 1 esimesele lõigule ja asjakohasel juhul kinnitada

vastavalt artikli 2  lõike 1  punktile c.

III PEATÜKK

TÄITJARIIGI MENETLUSED JA TAGATISED

Artikkel 109

Tunnustamine ja täitmine

1. Määrust Täitev asutus või ametiisik tunnustab kooskõlas käesoleva direktiiviga

 kohaldatavate sätetega  edastatud Euroopa uurimismäärust ilma täiendavate

formaalsusteta ja tagab selle täitmise samal viisil ja sama korra kohaselt nagu siis,

kui asjaomast uurimistoimingut oleks taotlenud täitjariigi asutus või ametiisik, välja

arvatud juhul, kui määrust täitev asutus või ametiisik otsustab tugineda ühele

79 29. juuni 1998. aasta ühismeede, mille nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3

alusel Euroopa kohtute võrgu loomise kohta (EÜT L 191, 7.7.1998, lk 4).

ET 30 ET

käesolevas  jaotises  direktiivis osutatud Euroopa uurimismääruse

mittetunnustamise  tunnustamata   või täitmata jätmise  või

edasilükkamise alustest.

2. Määrust Täitev asutus või ametiisik täidab taotleva asutuse või ametiisiku sõnaselgelt

esitatud  märgitud  formaalsusi ja menetlusi, kui käesolevas  jaotises 

direktiivis ei ole sätestatud teisiti, tingimusel et sellised formaalsused ja menetlused

ei ole vastuolus täitjariigi õiguse aluspõhimõtetega.

3. Kui määrust täitev asutus või ametiisik saab Euroopa uurimismääruse, mille ei ole

teinud või kinnitanud artikli 2  lõike 1  punktis c määratletud taotlev asutus või

ametiisik, saadab määrust täitev asutus või ametiisik Euroopa uurimismääruse tagasi

taotlevale riigile.

4. Taotlev asutus või ametiisik võib taotleda, et üks või mitu taotleva riigi asutust või

ametiisikut annaksid täitjariigi pädevatele asutustele  või ametiisikutele  abi

Euroopa uurimismääruse täitmisel sellises ulatuses, nagu taotleva riigi määratud

asutustel on võimalik anda Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingu(te)

tegemisel sarnases riigisiseses asjas. Määrust Täitev asutus või ametiisik rahuldab

taotluse tingimusel, et selline abi ei ole vastuolus täitjariigi õiguse aluspõhimõtetega

ega kahjusta tema olulisi julgeolekuhuve.

5. Täitjariigis viibivad taotleva riigi asutused ja ametiisikud peavad Euroopa

uurimismääruse täitmise ajal järgima täitjariigi õigust. Neil ei ole täitjariigi

territooriumil täidesaatvaid volitusi, välja arvatud juhul, kui selliste volituste täitmine

täitjariigi territooriumil on kooskõlas täitjariigi õigusega ning ainult ulatuses, milles

taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik on kokku leppinud.

6. Taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik võivad üksteisega

mis tahes sobival viisil konsulteerida, et hõlbustada käesoleva artikli tõhusat

kohaldamist.

Artikkel 1110

Teist tüüpi uurimistoimingute kasutamine

1. Määrust Täitev asutus või ametiisik saab võimaluse korral teha alati otsuse kasutada

muud kui Euroopa uurimismääruses ette nähtud uurimistoimingut, kui

(a) Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingut ei ole täitjariigi õiguses

ette nähtud või

(b) Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingut ei saa kasutada sarnases

riigisiseses asjas.

2. Ilma et see piiraks artikli 1211 kohaldamist, ei kohaldata lõiget 1 järgmiste

uurimistoimingute suhtes, mille kasutamine peab alati olema täitjariigi õiguses ette

nähtud:

(a) teabe või tõendite hankimine, mis on juba täitva asutuse või ametiisiku

valduses ning mida oleks saanud täitja riigi  õiguse kohaselt hankida

kriminaalmenetluses või Euroopa uurimismääruse tarvis;

(b) politsei- või õigusasutuste registrites sisalduva teabe hankimine, millele

määrust täitvas asutuses või ametiisikul on vahetu juurdepääs

kriminaalmenetluses;

ET 31 ET

(c) tunnistajate, ekspertide, kannatanute, kahtlustatavate või süüdistatavate või

kolmandate isikute ülekuulamine täitjariigi territooriumil;

(d) mittesekkuvad  sunnivabad  uurimistoimingud, nagu on määratletud

täitjariigi õiguses;

(e) konkreetset telefoninumbrit või IP-aadressi kasutavate isikute

kindlakstegemine.

3. Määrust Täitev asutus või ametiisik võib samuti kasutada muud kui Euroopa

uurimismääruses märgitud uurimistoimingut, kui määrust täitva asutuse või

ametiisiku valitud uurimistoiminguga saavutatakse vähem sekkuvaid vahendeid

kasutades sama tulemus mis Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoiminguga.

4. Kui määrust täitev asutus või ametiisik otsustab kasutada lõigetes 1 ja 3 osutatud

võimalust, teavitab ta sellest esmalt taotlevat asutust või ametiisikut, kes võib teha

otsuse Euroopa uurimismäärus tagasi võtta või seda täiendada.

5. Kui vastavalt lõikele 1 ei ole Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingut

täitjariigi õiguses ette nähtud või seda ei saa kasutada sarnases riigisiseses asjas ning

kui ei ole ühtegi muud uurimistoimingut, mis annaks märgitud uurimistoiminguga

sama tulemuse, peab määrust täitev asutus või ametiisik teavitama taotlevat asutust

või ametiisikut sellest, et taotletud abi ei olnud võimalik osutada.

Artikkel 1211

Tunnustamata või täitmata jätmise alused

1. Ilma et see piiraks artikli  1 lõike 2  1 lõike 4 kohaldamist, võib Euroopa

uurimismääruse tunnustamisest või täitmisest täitjariigis keelduda, kui

(a) täitjariigi õiguses on ette nähtud immuniteet või privileeg, mis muudab

Euroopa uurimismääruse täitmise võimatuks, või kui täitjariigi õiguses on

sätestatud eeskirjad, mis käsitlevad seoses ajakirjandusvabaduse ja muudes

meediakanalites sõnavabadusega kriminaalvastutuse kindlakstegemist või

piiramist, mis muudab Euroopa uurimismääruse täitmise võimatuks;

(b) konkreetses asjas kahjustaks Euroopa uurimismääruse täitmine olulisi

julgeolekuhuve, ohustaks teabeallikat või tooks kaasa teatava luuretegevusega

seotud salastatud teabe kasutamise;

(c) Euroopa uurimismäärus on tehtud artikli 54 punktides b ja c osutatud

menetluses ning täitjariigi õiguse kohaselt ei oleks uurimistoiming sarnases

riigisiseses asjas lubatud;

(d) Euroopa uurimismääruse täitmine oleks vastuolus ne bis in idem põhimõttega;

(e) Euroopa uurimismäärus seondub kuriteoga, mis väidetavalt on toime pandud

väljaspool taotleva riigi territooriumi ja osaliselt või tervikuna täitjariigi

territooriumil ning Euroopa uurimismääruse koostamise aluseks olev tegu ei

ole täitjariigi õiguse kohaselt kuritegu;

(f) on põhjendatult alust arvata, et Euroopa uurimismääruses märgitud

uurimistoimingu tegemine oleks vastuolus ELi lepingu artiklist 6 ja hartast

tulenevate täitjariigi kohustustega;

(g) Euroopa uurimismääruse koostamise aluseks olev tegu ei ole täitjariigi õiguse

kohaselt süütegu, välja arvatud juhul, kui see tegu on loetletud IXD lisas

ET 32 ET

esitatud süüteo kategooriates, mille taotlev asutus või ametiisik on Euroopa

uurimismääruses märkinud, ning kui sellise teo toimepanemine on taotlevas

riigis karistatav vabaduskaotusliku karistuse või vabadust piirava

julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat; või

(h) Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingu kasutamine on täitjariigi

õiguse kohaselt piiratud süütegude või süüteo kategooriate loeteluga või

süütegudega, mis on karistatavad teatava künnise alusel, mis ei kuulu Euroopa

uurimismäärusega hõlmatud süütegude hulka.

2. Lõike 1 punkte g ja h ei kohaldata artikli 1110 lõikes 2 osutatud uurimistoimingute

suhtes.

3. Kui Euroopa uurimismäärus puudutab maksude, tollimaksude, tolli- ja

rahavahetustehingutega seotud süütegusid, ei tohi määrust täitev asutus või ametiisik

tunnustamisest või täitmisest keelduda põhjusel, et täitjariigi õiguses ei ole

kehtestatud samasuguseid tolli- või muid makse või et maksud, tollimaksud, tolli- ja

rahavahetustehingud ei ole taotleva riigi õigusega sarnaselt reguleeritud.

4. Lõike 1 punktides a, b, d, e ja f osutatud juhtudel konsulteerib määrust täitev asutus

või ametiisik enne Euroopa uurimismääruse täieliku või osalise tunnustamata või

täitmata jätmise üle otsustamist sobival viisil taotleva asutuse või ametiisikuga ja

palub asjakohasel juhul taotleval asutusel või ametiisikul edastada talle viivitamata

kogu vajalik teave.

5. Lõike 1 punktis a osutatud juhul ning kui privileegi või immuniteedi äravõtmise

õigus on täitjariigi asutusel või ametiisikul, taotleb määrust täitev asutus või

ametiisik viivitamata selle õiguse kasutamist. Kui privileegi või immuniteedi

äravõtmise õigus on teise riigi asutusel või ametiisikul või rahvusvahelisel

organisatsioonil, taotleb taotlev asutus või ametiisik asjaomaselt asutuselt või

ametiisikult selle õiguse kasutamist.

Artikkel 1312

Tunnustamise või täitmise tähtajad

1.  Euroopa uurimismääruse T tunnustamise või täitmise otsus võetakse vastu ja

uurimistoiming tehakse sama kiiresti ja samadel tingimustel nagu sarnases

riigisiseses asjas ja igal juhul käesolevas artiklis sätestatud tähtaja jooksul.

2. Kui taotlev asutus või ametiisik on Euroopa uurimismääruses märkinud, et erinevalt

käesolevas artiklis sätestatust on vaja kohaldada lühemat tähtaega

menetlustähtaegade, süüteo raskuse või muude eriti kiireloomuliste asjaolude tõttu

või kui taotlev asutus või ametiisik on Euroopa uurimismääruses märkinud, et

uurimistoiming tuleb teha kindlaksmääratud kuupäeval, võtab määrust täitev asutus

või ametiisik seda nõuet võimalikult suures ulatuses arvesse.

2. 3. Kui kiireloomulisuse märget ei ole, siis  Määrust täitev asutus või ametiisik

a) teeb Euroopa uurimismääruse tunnustamise või täitmise otsuse võimalikult

kiiresti ja — ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist — hiljemalt 30 päeva

jooksul pärast seda, kui pädev määrust täitev asutus või ametiisik on Euroopa

uurimismääruse kätte saanud;.

ET 33 ET

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

 b) teeb uurimistoimingu viivitamata ja hiljemalt 90 päeva jooksul pärast punktis a

osutatud otsuse tegemist, 4  välja arvatud juhul, kui  Kui esinevad

artiklis 15 sätestatud edasilükkamise alused või Euroopa uurimismäärusega

ette nähtud uurimistoimingus nimetatud  osutatud  tõendid on juba

täitjariigi valduses, teeb määrust täitev asutus või ametiisik uurimistoimingu

viivitamata ja — ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist — hiljemalt 90 päeva

jooksul pärast lõikes 3 osutatud otsuse tegemist.

 uus

3. Kui taotlev asutus või ametiisik on Euroopa uurimismääruses märkinud, et

menetlustähtaegade, süüteo raskuse või muude eriti kiireloomuliste asjaolude tõttu

vaja kohaldada lühemat tähtaega kui käesolevas artiklis sätestatud tähtajad või kui

taotlev asutus või ametiisik on Euroopa uurimismääruses märkinud, et

uurimistoiming tuleb teha konkreetsel kuupäeval, liigitab täitev asutus või ametiisik

selle taotluse prioriteetseks ja võtab seda uurimistoimingu täitmisel võimalikult

suures ulatuses arvesse.

4. Kui Euroopa uurimismäärus puudutab toiminguid, mis nõuavad tõendite kogumist

reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul, nagu on osutatud artiklis 28, elektroonilise

side pealtkuulamist, nagu on osutatud artiklis 31, või piiriülest jälgimist, nagu on

osutatud artiklis 30, teeb täitev asutus või ametiisik järgmist:

(a) menetleb taotlust viivitamatut tähelepanu nõudvana;

(b) teeb viivitamata otsuse uurimismääruse tunnustamise või täitmise kohta;

(c) kui see on vajalik toimingu tulemuslikkuse tagamiseks, lubab toimingu

tegemist ajutiselt kuni Euroopa uurimismääruse tunnustamise või täitmise

kohta otsuse tegemiseni.

5. Lõike 4 punktis c osutatud toimingu ajutine tegemine lõpetatakse, kui Euroopa

uurimismääruse tunnustamisest või täitmisest keeldutakse. Hangitud materjali võib

kasutada üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik avalikku julgeolekut ähvardava

vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks. Täitvat asutust või ametiisikut teavitatakse

materjali sellisest kasutamisest ja selle põhjustest.

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

6. 5. Kui konkreetses asjas ei ole pädeval määrust täitval asutusel või ametiisikul

võimalik pidada kinni lõikes 3  2 punktis a  sätestatud tähtajast või  lühemast

tähtajast või  lõikes  3  2 sätestatud kindlaksmääratud kuupäevast, teavitab ta

viivitamata mis tahes viisil taotleva riigi pädevat asutust või ametiisikut, esitades

viivituse põhjused ja hinnangulise aja, mida on vaja otsuse tegemiseks. Sellisel juhul

võib lõikes 3  lõike 2 punktis a  sätestatud tähtaega pikendada maksimaalselt

30 päeva võrra.

7. 6. Kui konkreetses asjas ei ole pädeval määrust täitval asutusel või ametiisikul

võimalik pidada kinni lõikes 4  2 punktis b  sätestatud tähtajast, teavitab ta

ET 34 ET

viivitamata mis tahes viisil taotleva riigi pädevat asutust või ametiisikut, esitades

viivituse põhjused, ning konsulteerib taotleva asutuse või ametiisikuga

uurimistoimingu tegemiseks vajaliku aja üle.

 uus

8. Kui Euroopa uurimismääruse täitmine viibib, sest täitjariigi õiguse alusel on olemas

privileeg või immuniteet, algavad lõigetes 1–4 osutatud tähtajad alles alates päevast,

mil täitvat asutust või ametiisikut teavitati asjaolust, et privileeg või immuniteet on

ära võetud.

 2014/41/EL (kohandatud)

Artikkel 1413

Tõendite üleandmine

1. Määrust Täitev asutus või ametiisik annab taotlevale riigile viivitamata üle tõendid,

mis on saadud Euroopa uurimismääruse täitmise tulemusena, või tõendid, mis on

juba täitjariigi pädeva asutuse või ametiisiku valduses.

Kui seda Euroopa uurimismääruses taotletakse ja see on täitjariigi õiguse kohaselt

võimalik, antakse tõendid viivitamata üle nendele taotleva riigi pädevatele asutustele

või ametiisikutele, kes annavad Euroopa uurimismääruse täitmisel abi kooskõlas

artikli 109 lõikega 4.

2. Tõendite üleandmise võib peatada, kuni tehakse otsus kasutatud õiguskaitsevahendi

kohta, välja arvatud juhul, kui Euroopa uurimismääruses on märgitud piisavad

põhjused, et tõendite viivitamatu üleandmine on ülioluline uurimistoimingu

nõuetekohaseks tegemiseks või üksikisikute õiguste kaitseks. Ent tõendite

üleandmine peatatakse, kui see põhjustaks asjaomasele isikule tõsist ja pöördumatut

kahju.

3. Saadud tõendite üleandmisel märgib määrust täitev asutus või ametiisik, kas ta nõuab

tõendite tagastamist täitjariigile niipea, kui neid ei ole taotlevale riigile enam vaja.

4. Kui asjaomased esemed, dokumendid või andmed on samuti olulised muude

menetluste läbiviimiseks, võib määrust täitev asutus või ametiisik sõnaselge taotluse

korral ja pärast konsulteerimist taotleva asutuse või ametiisikuga tõendid ajutiselt üle

anda tingimusel, et need antakse täitjariigile tagasi niipea, kui neid ei ole taotlevas

riigis enam vaja või mis tahes muul ajal või tingimusel, milles pädevad asutused või

ametiisikud omavahel kokku lepivad.

 uus

5. Vajaduse korral märgib täitev asutus või ametiisik, kas selliste tõendite kasutamise

suhtes kohaldatakse artiklis 21 sätestatud tingimusi.

ET 35 ET

 2014/41/EL

Artikkel 15

Tunnustamise või täitmise edasilükkamise alused

1. Euroopa uurimismääruse tunnustamine või täitmine võidakse täitjariigis edasi lükata,

kui

(a) selle täitmine võib kahjustada kriminaalasja käimasolevat uurimist või

süüdistuse esitamist, kuni ajani, mida täitjariik mõistlikuks peab;

(b) asjaomased esemed, dokumendid ja andmed on juba kasutusel muudes

menetlustes, kuni ajani, millal nimetatud eesmärgil neid enam ei vajata.

 2023/2843 artikli 11 lõige 3

2. Niipea kui edasilükkamise põhjuseid enam ei ole, võtab määrust täitev asutus või

ametiisik viivitamata vajalikud meetmed Euroopa uurimismääruse täitmiseks ja

teavitab sellest taotlevat asutust või ametiisikut.

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 16

Teavitamise kohustus

1. Täitjariigi pädev asutus või ametiisik, kes saab Euroopa uurimismääruse, teavitab

viivitamata ja igal juhul nädala jooksul pärast Euroopa uurimismääruse kättesaamist

IIB lisas esitatud vormi täitmise ja selle saatmise teel, et ta on määruse kätte saanud.

Kui artikli 7 lõike 3  52  kohaselt on määratud keskasutus, kehtib see

 esimeses lõigus sätestatud  kohustus nii  täitjariigi  keskasutusele kui ka

määrust täitvale asutusele või ametiisikule, kes saab Euroopa uurimismääruse

 sellelt  keskasutuselt.

Artikli 7 lõikes 68 lõikes 4 osutatud juhtudel kehtib see  esimeses lõigus

sätestatud  kohustus nii pädevale asutusele või ametiisikule, kes kõigepealt

Euroopa uurimismääruse sai, kui ka määrust täitvale asutusele või ametiisikule,

kellele Euroopa uurimismäärus lõpuks edastati.

 2023/2843 artikli 11 lõike 4

punkt a

 uus

2. Ilma et see piiraks artikli 1110 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, teavitab määrust täitev

asutus või ametiisik taotlevat asutust või ametiisikut viivitamata mis tahes viisil,

a) kui määrust täitval asutusel või ametiisikul ei ole võimalik tunnustamise või

täitmise otsust teha põhjusel, et IA lisas esitatud vorm on puudulik või

ilmselgelt ebatäpne;

ET 36 ET

b) kui määrust täitev asutus või ametiisik leiab Euroopa uurimismääruse täitmise

käigus ilma edasiste järelepärimisteta, et võib olla asjakohane teha

uurimistoiminguid, mida ei olnud esialgu ette nähtud või mida ei saanud

Euroopa uurimismääruse koostamise ajal kindlaks määrata, et taotlev asutus

või ametiisik saaks konkreetsel juhul võtta edasisi meetmeid; või

c) kui määrust täitev asutus või ametiisik tuvastab, et ta ei saa konkreetsel juhul

vastavalt artiklile 9 täita taotleva asutuse või ametiisiku sõnaselgelt

väljendatud  märgitud  formaalsusi ja menetlusi artikli 10 kohaselt täita.

Taotleva asutuse või ametiisiku taotluse korral kinnitatakse seda teavet viivitamata

vastavalt artiklile  51  5a.

 2014/41/EL (kohandatud)

➔1 2023/2843 artikli 11 lõike 4

punkt b

3. ➔1 Ilma et see piiraks artikli 1110 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, teavitab määrust täitev

asutus või ametiisik viivitamata taotlevat asutust või ametiisikut: 

a) artikli 1110 või 1211 kohaselt tehtud otsusest;

b) Euroopa uurimismääruse täitmise või tunnustamise edasilükkamise otsusest,

edasilükkamise põhjustest ja võimaluse korral edasilükkamise eeldatavast

kestusest.

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

 IV PEATÜKK 

 ÕIGUSKAITSEVAHENDID, TAGATISED JA VASTUTUS 

Artikkel 1714

Õiguskaitsevahendid

1. Liikmesriigid tagavad, et  kahtlusalused, süüdistatavad ja teised isikud, kelle

õigusi Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingud  kahjustavad  ,

saavad kasutada suhtes kohaldatakse  tulemuslikke  õiguskaitsevahendeid, mis

on samaväärsed õiguskaitsevahenditega , mida kasutatakse sarnases riigisiseses asjas.

 Kui Euroopa uurimismäärus koostatakse juba täitjariigi pädevate asutuste või

ametiisikute valduses olevate tõendite hankimiseks, tagavad liikmesriigid, et

täitjariigis saavad kahtlustatavad, süüdistatavad ja muud isikud, kelle õigusi

kahjustatakse, kasutada õiguskaitsevahendeid, mis on samaväärsed

õiguskaitsevahenditega sarnases riigisiseses asjas, et vaidlustada nende tõendite

kogumiseks tehtud uurimistoimingute seaduslikkust. 

2. Euroopa uurimismääruse koostamise sisulisi põhjusi võib vaidlustada üksnes taotleva

riigi kohtus, ilma et see piiraks põhiõiguste tagamist täitjariigis.

3. Kui see ei kahjusta artikli 2019 lõikes 1 sätestatud uurimise konfidentsiaalsust,

võtavad taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik sobivad

meetmed tagamaks, et antakse teavet võimaluse kohta kasutada riigisiseses õiguses

ET 37 ET

ette nähtud õiguskaitsevahendeid niipea, kui need muutuvad kohaldatavaks, ja

õigeaegselt, et õiguskaitsevahendeid oleks tegelikult võimalik kasutada.

4. Liikmesriigid tagavad, et õiguskaitsevahendite kasutamiseks ettenähtud tähtajad on

samad nendega, mis on ette nähtud sarnases riigisiseses asjas, ning et tähtaegu

kohaldatakse viisil, mis tagab asjaomastele isikutele võimaluse õiguskaitsevahendeid

tegelikult kasutada.

5. Taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik teavitavad

teineteist õiguskaitsevahenditest, mida kasutatakse Euroopa uurimismääruse

koostamise, tunnustamise või täitmise vastu.  Täitev asutus või ametiisik teavitab

taotlevat asutust või ametiisikut õiguskaitsevahendist, millega on vaidlustatud sellise

uurimistoimingu seaduslikkus, mis toimus juba täitjariigi pädevate asutuste või

ametiisikute valduses olevate tõendite hankimiseks koostatud Euroopa

uurimismääruse alusel. 

6. Kohtulik vaidlustamine ei peata uurimistoimingu tegemist, välja arvatud juhul, kui

sellel on selline mõju sarnases riigisiseses asjas.

7. Taotlev asutus või ametiisik võtab arvesse Euroopa uurimismääruse tunnustamise või

täitmise suhtes esitatud kaebuse rahuldamist kooskõlas tema riigisisese õigusega.

Ilma et sellega piirataks riigisiseste menetlusnormide kohaldamist, tagavad

liikmesriigid, et taotlevas riigis läbiviidavas kriminaalmenetluses austatakse Euroopa

uurimismääruse abil kogutud tõendite hindamisel kaitseõigust ja tagatakse õiglane

menetlus.

Artikkel 1817

Ametnikke puudutav kriminaalvastutus

Kui taotleva riigi ametnikud viibivad käesoleva  jaotise  direktiivi kohaldamise raames

täitjariigi territooriumil, peetakse neid täitjariigi ametnikeks nende suhtes või nende poolt

toime pandud süütegudes.

Artikkel 1918

Ametnike tsiviilvastutus

1. Kui liikmesriigi ametnikud viibivad käesoleva  jaotise  direktiivi kohaldamise

raames teise liikmesriigi territooriumil, vastutab esimene liikmesriik oma ametnike

korraldatud operatsioonide käigus tekitatud igasuguse kahju eest vastavalt selle

liikmesriigi õigusele, kelle territooriumil nad tegutsevad.

2. Liikmesriik, kelle territooriumil lõikes 1 osutatud kahju on tekitatud, hüvitab sellise

kahju tingimustel, mis kehtivad tema enda ametnike tekitatud kahju puhul.

3. Liikmesriik, kelle ametnikud on tekitanud kahju teise liikmesriigi territooriumil

viibivale isikule, hüvitab teisele liikmesriigile täielikult kõik summad, mida see

liikmesriik on kannatanutele või nende esindajatele tasunud.

4. Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes ja

välja arvatud lõike 3 puhul, hoiduvad kõik liikmesriigid nõudmast lõikes 1 osutatud

juhtudel kantud kahju hüvitamist teiselt liikmesriigilt.

ET 38 ET

Artikkel 2019

Konfidentsiaalsus

1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, mis tagavad, et taotlev asutus või ametiisik

ja määrust täitev asutus või ametiisik võtavad Euroopa uurimismääruse täitmisel

nõuetekohaselt arvesse uurimise konfidentsiaalsust.

2. Määrust Täitev asutus või ametiisik tagab vastavalt oma riigisisesele õigusele

Euroopa uurimismääruse asjaolude ja sisu konfidentsiaalsuse, välja arvatud ulatuses,

mis on vajalik uurimistoimingu tegemiseks. Kui määrust täitev asutus või ametiisik

ei saa täita konfidentsiaalsuse nõuet, teavitab ta sellest viivitamata taotlevat asutust

või ametiisikut.

3. Kui määrust täitev asutus või ametiisik ei ole osutanud teisiti, ei tohi taotlev asutus

või ametiisik oma riigisisese õiguse kohaselt avaldada tõendeid ega teavet, mille

määrust täitev asutus või ametiisik talle on usaldanud, välja arvatud juhul, kui

avaldamine on vajalik Euroopa uurimismääruses kirjeldatud uurimiste või menetluste

jaoks.

4. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, mis tagavad, et pangad ei avalda

asjaomasele pangakliendile ega kolmandatele isikutele, et taotlevale riigile on

edastatud teavet vastavalt artiklitele 26 ja 27, või asjaolu, et toimub uurimine.

 uus

5. Lõiked 1–4 ei mõjuta artikli 21 sätteid teabe või tõendite edasise kasutamise ja

edasisaatmise tingimuste kohta.

Artikkel 21

Teabe või tõendite edasise kasutamise ja edasisaatmise tingimused

1. Kui teave või tõendid on hangitud Euroopa uurimismääruse täitmise tulemusena või

kooskõlas artiklitega 33 ja 34 ning sarnases riigisiseses asjas on täitjariigi või

teavitatud liikmesriigi õiguses sätestatud tingimused, mis piiravad teabe või tõendite

kasutamist muul eesmärgil kui see, milleks see teave või need tõendid koguti, märgib

kõnealuse liikmesriigi pädev asutus või ametiisik teabe või tõendite edastamise ajal

ning artikli 33 või 34 kohase teavitamise korral viivitamata ja hiljemalt 96 tunni

jooksul pärast teatise saamist, et sellised tingimused kehtivad ka käesoleva jaotise

alusel teabe või tõendid saanud liikmesriigis.

2. Taotlev asutus või ametiisik, või kui see on asjakohane, uuriva liikmesriigi pädev

asutus või ametiisik (edaspidi „taotluse esitanud asutus“) peab saama täitva asutuse

või ametiisiku, või kui see on asjakohane, teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse või

ametiisiku (edaspidi „taotluse saanud asutus“) eelneva nõusoleku kasutada kõnealust

teavet või tõendeid muul eesmärgil kui see, milleks see teave või need tõendid

koguti, või edastada teavet või tõendeid teisele liikmesriigile, kolmandale riigile või

rahvusvahelisele organisatsioonile järgmistel juhtudel:

(a) kui tingimused on lõike 1 kohaselt märgitud, siis enne teabe või tõendite

kasutamist muul eesmärgil kui see, milleks see teave või need tõendid koguti;

(b) kõigil juhtudel enne seda, kui teave või tõendid edastatakse teisele

liikmesriigile, kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.

ET 39 ET

3. Taotluse esitanud asutus täidab ja allkirjastab IV lisas esitatud vormi punktis 2

nõusolekutaotluse ning kinnitab selle sisu täpsust ja õigsust. See tõlgitakse selle

liikmesriigi ametlikku keelde, kellele taotlus on adresseeritud, või mõnda muusse

keelde, mida see riik artikli 6 lõike 2 kohaselt aktsepteerib.

4. Taotluse saanud asutus teeb taotluse kohta otsuse võimalikult kiiresti ja hiljemalt 14

päeva jooksul pärast selle kättesaamist. Kui nimetatud tähtajast ei ole võimalik kinni

pidada, annab taotluse saanud asutus sellest taotluse esitanud asutusele viivitamata

koos põhjustega teada ja võib tähtaega kuni kümne päeva võrra pikendada.

5. Nõusolek antakse, ilma et see mõjutaks lõike 6 kohaldamist, välja arvatud järgmistel

juhtudel:

(a) kohaldatakse Euroopa uurimismääruse tunnustamata või täitmata jätmise alust

või vajaduse korral artikli 33 või 34 kohast vastuväite esitamise alust;

(b) teabe või tõendite taotletav kasutamine või edasisaatmine mõjutaks

pooleliolevat kriminaaluurimist või süüdistuse esitamist;

(c) määruse (EL) 2016/679 V peatükis või direktiivi (EL) 2016/680 V peatükis

sätestatud tingimused ei ole täidetud.

Lõike 4 kohase otsuse tegemise võib edasi lükata seniks, kuni selline alus püsib.

6. Taotluse saanud asutus võib teisele liikmesriigile, kolmandale riigile või

rahvusvahelisele organisatsioonile teabe või tõendite edastamiseks nõusoleku

andmise tingimusena nõuda, et sellise nõusoleku taotlusele lisataks konkreetses asjas

pädevate asutuste või ametiisikute koostatud Euroopa uurimismäärus, vastastikuse

õigusabi taotlus või samaväärne õigusalase koostöö vahend. 7. Kui avalikku

julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu tõttu ei ole võimalik eelnevat nõusolekut

saada, võib teavet või tõendeid kasutada või edastada viivitamata, tingimusel et

taotluse saanud asutust teavitatakse sellest 24 tunni jooksul ja talle esitatakse

kiireloomulisust põhjendavad asjaolud.

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

IV PEATÜKK

TEATAVAD UURIMISTOIMINGUID KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 22

Vahistatud isikute ajutine üleviimine taotlevasse riiki uurimistoimingu tegemiseks

1. Euroopa uurimismääruse võib koostada täitjariigis vahistatud isiku ajutiseks

üleviimiseks, et tõendite kogumise eesmärgil teha uurimistoiming, mille puhul on

nõutav isiku viibimine taotleva riigi territooriumil, tingimusel et ta saadetakse

täitjariigi määratud tähtaja jooksul tagasi.

2. Lisaks artiklis 1211 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib Euroopa

uurimismääruse täitmisest keelduda ka juhul, kui

(a) vahistatud isik ei anna oma nõusolekut või

ET 40 ET

(b) üleviimine tõenäoliselt pikendab vahistatud isiku kinnipidamist.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 punkti a kohaldamist ja kui täitjariik peab seda vajalikuks

isiku vanuse või kehalise või vaimse seisundi tõttu, antakse vahistatud isiku

seaduslikule esindajale võimalus esitada oma arvamus ajutise üleviimise kohta.

4. Lõikes 1 osutatud juhtumi korral antakse vahistatud isiku sõiduks läbi kolmanda

liikmesriigi („transiidiliikmesriik“) territooriumi luba vastava taotluse alusel, millele

on lisatud kõik vajalikud dokumendid.

5. Taotlev riik ja transiidiliikmesriik lepivad kokku isiku ajutise üleviimise praktilise

korra üksikasjad, sealhulgas tema vahi all pidamise üksikasjalikud tingimused

taotlevas riigis, ning kuupäevad, millal ta peab olema täitjariigi territooriumilt välja

viidud ja sinna tagasi toodud, tagades, et arvesse võetakse asjaomase isiku kehalist ja

vaimset seisundit ning taotlevas riigis nõutavat julgeolekutaset.

6. Kui täitjariik ei taotle üleviidava isiku vabastamist, jääb üleviidav isik nende tegude

või süüdimõistvate kohtuotsuste eest, millega seoses teda täitjariigis vahi all peeti,

vahi alla ka taotleva riigi territooriumil ja asjakohasel juhul ka transiidiliikmesriigi

territooriumil.

7. Taotleva riigi territooriumil vahi all oleku aeg arvatakse maha sellest

kinnipidamisajast, mille jooksul asjaomane isik on või peab olema kinni peetud

täitjariigi territooriumil.

8. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, ei anta üleviidavat isikut taotlevas riigis

kohtu alla ega peeta seal kinni ega piirata seal tema isikuvabadust muul viisil nende

tegude eest, mis ta on toime pannud, või nende süüdimõistvate kohtuotsuste kohaselt,

mis on esitatud enne tema lahkumist täitjariigi territooriumilt ning mida Euroopa

uurimismääruses ei ole märgitud.

9. Lõikes 8 osutatud immuniteet kaotab kehtivuse, kui üleviidav isik, kellele on antud

15 järjestikuse päeva jooksul võimalus lahkuda alates kuupäevast, mil taotlev asutus

või ametiisik ei nõua enam tema kohalolekut,

(a) on sellele vaatamata jäänud taotleva riigi territooriumile või

(b) on sinna naasnud pärast sealt lahkumist.

10. Käesoleva artikli kohaldamisel tekkivad kulud kantakse vastavalt artiklile 5421, välja

arvatud kulud, mis tulenevad isiku üleviimisest taotlevasse riiki ja taotlevast riigist

tagasi, mille kannab kõnealune riik.

Artikkel 23

Vahistatud isikute ajutine üleviimine täitjariiki uurimistoimingu tegemiseks

1. Euroopa uurimismääruse võib koostada taotlevas riigis vahistatud isiku ajutiseks

üleviimiseks, et tõendite kogumise eesmärgil teha uurimistoiming, mille puhul on

nõutav isiku viibimine täitjariigi territooriumil.

2. Käesoleva artikli kohase ajutise üleviimise suhtes kohaldatakse artikli 22 lõike 2

punkti a ning lõikeid 3–9 mutatis mutandis.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel tekkivad kulud kantakse vastavalt artiklile 5421,

välja arvatud kulud, mis tulenevad isiku üleviimisest täitjariiki ja täitjariigist tagasi,

mille kannab taotlev riik.

ET 41 ET

Artikkel 24

Videokonverentsi või muude audiovisuaalsete edastamisvahendite  teel või muu

kaugsidetehnoloogia  abil toimuv ülekuulamine

1. Kui isik asub täitjariigi territooriumil ja taotleva riigi pädevad asutused või

ametiisikud peavad ta tunnistajana või eksperdina üle kuulama, võib taotlev asutus

või ametiisik koostada Euroopa uurimismääruse tunnistaja või eksperdi

ülekuulamiseks videokonverentsi  teel või muu kaugsidetehnoloogia  või

muude audiovisuaalsete edastamisvahendite abil kooskõlas lõigetega 5, 6 ja – 7.

Taotlev asutus või ametiisik võib Euroopa uurimismääruse koostada ka kahtlustatava

või süüdistatava ülekuulamiseks videokonverentsi või muude audiovisuaalsete

edastamisvahendite  teel või muu kaugsidetehnoloogia  abil ,  kui selle

toimingu eesmärk on koguda tõendeid ja selle täitmine ei lähe sellel eesmärgil

vajalikust kaugemale  .

2. Lisaks artiklis 1211 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib

kahtlustatavate või süüdistatavate ülekuulamist puudutava Euroopa uurimismääruse

täitmisest keelduda ka juhul, kui a)  asjaomane  kahtlustatav või

süüdistatav ei anna oma nõusolekut. või

b) uurimistoimingu tegemine on konkreetses asjas vastuolus täitjariigi õiguse

aluspõhimõtetega.

3. Taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik lepivad kokku

ülekuulamise praktilise korra. Sellise korra kokkuleppimisel võtab määrust täitev

asutus või ametiisik kohustuse

(a) teatada asjaomasele tunnistajale või eksperdile ülekuulamise aja ja koha;

(b) esitada kahtlustatavale või süüdistatavale taotleva riigi  täitjariigi 

üksikasjalike menetlusnormide kohaselt kutse kohtuistungile

 ülekuulamisele  ilmumiseks, teavitama ja teavitada kahtlustatavat või

süüdistatavat õigustest, mis neil on taotleva riigi õiguse kohaselt, ning tegema

teha seda õigeaegselt, et asjaomasel isikul oleks võimalik oma kaitseõigust

tegelikult kasutada;

(c) tagada ülekuulatava isiku tuvastamise.

4. Kui konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades ei ole määrust täitval asutusel või

ametiisikul võimalik kasutada videokonverentsiks  või muu kaugsidetehnoloogia

jaoks  vajalikke tehnilisi vahendeid, võib need vahendid teha talle kättesaadavaks

taotlev riik vastastikusel kokkuleppel.

5. Videokonverentsi või teiste audiovisuaalsete edastamisvahendite  teel või muu

kaugsidetehnoloogia  abil toimuva ülekuulamise puhul kohaldatakse järgmisi

eeskirju:

(a) ülekuulamise juures viibib täitjariigi pädeva asutuse või ametiisiku esindaja,

keda vajaduse korral abistab tõlk ning kes vastutab samuti ülekuulatava isiku

tuvastamise ja täitjariigi õiguse aluspõhimõtete järgimise eest;.

Kui määrust täitev asutus või ametiisik leiab, et ülekuulamise käigus rikutakse

täitjariigi õiguse aluspõhimõtteid, võtab ta viivitamata vajalikke meetmeid, et

tagada ülekuulamise jätkumine kooskõlas kõnealuste põhimõtetega;

ET 42 ET

(b) taotleva riigi ja täitjariigi pädevad asutused või ametiisikud lepivad vajaduse

korral kokku meetmetes, mis on vajalikud ülekuulatava isiku kaitsmiseks;

(c) ülekuulamise viib läbi taotleva riigi pädev asutus või ametiisik või

ülekuulamine toimub kõnealuse pädeva asutuse või ametiisiku juhtimisel

kooskõlas kõnealuse riigi õigusnormidega;

(d) taotleva riigi või ülekuulatava isiku taotluse korral tagab täitjariik, et

ülekuulatavat isikut abistab vajaduse korral tõlk;

(e) kahtlustatavat või süüdistatavat teavitatakse enne ülekuulamist

menetlusõigustest, sealhulgas õigusest ütluste andmisest keelduda, mis neil on

kas täitjariigi või taotleva riigi õiguse kohaselt. Tunnistajad ja eksperdid võivad

taotleda õigust ütluste andmisest keelduda, mis neil on kas täitjariigi või

taotleva riigi õiguse kohaselt ning neid teavitatakse sellest õigusest enne

ülekuulamist.

6. Ilma et see piiraks asjaomaste isikute kaitsmiseks kokku lepitud meetmete

kohaldamist, koostab määrust täitev asutus või ametiisik pärast ülekuulamist

protokolli, milles märgitakse ülekuulamise kuupäev ja koht, ülekuulatud isiku

andmed, kõikide teiste ülekuulamisel osalenud, täitjariiki esindavate isikute andmed

ja ametikoht, antud vanded ja ülekuulamise tehnilised tingimused. Määrust Täitev

asutus või ametiisik edastab kõnealuse dokumendi taotlevale asutusele või

ametiisikule.

7. Iga liikmesriik võtab vajalikke meetmeid, et tagada oma riigisisese õiguse

kohaldamine samal viisil nagu seda kohaldatakse siis, kui ülekuulamine toimuks

riigisiseses menetluses, juhul kui isik kuulatakse käesoleva artikli kohaselt üle tema

territooriumil ja isik keeldub ütluste andmisest, kui tal on kohustus ütlusi anda, või

kui ta annab valeütlusi.

Artikkel 25

Ülekuulamine telefonikonverentsi teel

1. Kui isik on ühe liikmesriigi territooriumil ja teise liikmesriigi pädevad asutused või

ametiisikud peavad ta tunnistajana või eksperdina üle kuulama, siis juhul, kui

ülekuulatava isiku saabumine asjaomase riigi territooriumile ei ole asjakohane või

võimalik ning kaalutud on ka teisi sobivaid mooduseid, võib teise liikmesriigi taotlev

asutus või ametiisik koostada Euroopa uurimismääruse tunnistaja või eksperdi

ülekuulamiseks telefonikonverentsi teel lõikes 2 sätestatud korras.

2. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse artikli 24 lõikeid 3, 5, 6 ja 7

telefonikonverentsi teel ülekuulamise suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 26

Teave pangakontode ja muude finantskontode kohta

1. Euroopa uurimismääruse võib koostada, et teha kindlaks, kas füüsiline või juriidiline

isik, kelle suhtes on algatatud asjaomane kriminaalmenetlus, omab või käsutab ühte

või mitut mis tahes liiki kontot ükskõik millises täitjariigi territooriumil asuvas

pangas, ning juhul, kui selliste kontode olemasolu tehakse kindlaks, saada taotlevalt

riigilt üksikasjalikke andmeid nende kontode kohta.

ET 43 ET

2. Iga liikmesriik võtab käesolevas artiklis sätestatud tingimuste kohaselt meetmed, mis

on vajalikud lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks.

3. Lõikes 1 osutatud teave peab Euroopa uurimismääruses esitatud taotluse korral

sisaldama andmeid ka isiku, kelle suhtes on algatatud asjaomane kriminaalmenetlus,

kontode kohta, mille suhtes tal on volitus.

4. Käesolevas artiklis sätestatud kohustust kohaldatakse ainult juhul, kui selline teave

on asjaomast kontot haldava panga valduses.

5. Taotlev asutus või ametiisik märgib Euroopa uurimismääruses, miks tema arvates

võib taotletav teave olla kriminaalmenetluse jaoks olulise väärtusega ning mille

alusel ta eeldab, et täitjariigi pankades hoitakse kõnealust kontot ja võimaluse korral

ka seda, missugused võivad olla asjaomased pangad. Asutus või ametiisik lisab

Euroopa uurimismäärusele ka tema valduses oleva teabe, mis võib hõlbustada selle

täitmist.

6. Euroopa uurimismääruse võib samuti koostada, et teha kindlaks, kas füüsiline või

juriidiline isik, kelle suhtes on algatatud asjaomane kriminaalmenetlus, omab ühte

või mitut kontot ükskõik millises täitjariigi territooriumil asuvas

finantseerimisasutuses, mis ei ole pank. Lõikeid 3, 4 ja –5 kohaldatakse mutatis

mutandis. Sellisel juhul ning lisaks artiklis 1211 osutatud tunnustamata või täitmata

jätmise alustele võib Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda, kui sellist

uurimistoimingut ei ole lubatud teha sarnases riigisiseses asjas.

Artikkel 27

Teave pangatoimingute ja muude finantstehingute kohta

1. Euroopa uurimismääruse võib koostada eesmärgiga saada üksikasjalikke andmeid

konkreetsete pangakontode ja selles kindlaksmääratud ühe või mitme konto kaudu

kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul tehtud pangatoimingute kohta, sealhulgas

üksikasjalikke andmeid kõikide saatja ja saaja kontode kohta.

2. Iga liikmesriik võtab käesolevas artiklis sätestatud tingimuste kohaselt meetmed, mis

on vajalikud lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks.

3. Käesolevas artiklis sätestatud kohustust kohaldatakse ainult juhul, kui selline teave

on asjaomast kontot haldava panga valduses.

4. Taotlev asutus või ametiisik märgib Euroopa uurimismääruses, miks tema arvates

võib taotletav teave olla kriminaalmenetluse jaoks olulise väärtusega.

5. Euroopa uurimismääruse võib samuti koostada, et saada lõikes 1 osutatud teavet

finantstehingute kohta, mida on teinud finantseerimisasutused, mis ei ole pangad.

Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis. Sellisel juhul ning lisaks artiklis 1211

osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib Euroopa uurimismääruse

täitmisest keelduda, kui sellist uurimistoimingut ei ole lubatud teha sarnases

riigisiseses asjas.

Artikkel 28

Uurimistoimingud, mis eeldavad tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatava aja

jooksul

ET 44 ET

1. Kui Euroopa uurimismäärus koostatakse sellise uurimistoimingu tegemiseks, mis

nõuab tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatud teatava aja jooksul, näiteks

uurimistoiming, mis nõuab

(a) ühe või mitme konkreetse konto kaudu tehtavate pangatoimingute või muude

finantstehingute seiret;

(b) kontrollitavaid  kontrollialuseid  saadetisi täitjariigi territooriumil;,

 uus

(c) jälgimist täitjariigi territooriumil;

(d) täitjariigi territooriumil asukoha-, heli- või visuaalsete andmete kogumist

võimaldava tehnilise seadme paigaldamist ja kasutamist;

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

võib määrust täitev asutus või ametiisik keelduda Euroopa uurimismääruse täitmisest

lisaks artiklis 1211 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele, kui sellist

uurimistoimingut ei ole lubatud teha sarnases riigisiseses asjas.

2. Taotlev riik ja täitjariik lepivad kokku praktilise korra, mida kohaldatakse lõike 1

punktis punktides b ,  c ja d  osutatud uurimistoimingu puhul ja muudel vajalikel

juhtudel.

3. Taotlev asutus või ametiisik märgib Euroopa uurimismääruses, miks tema arvates

võib taotletud teave olla kriminaalmenetluse jaoks olulise väärtusega.

4. Täitjariigi pädevatel asutustel ja ametiisikutel on õigus teha, juhtida ja kontrollida

Euroopa uurimismääruse täitmisega seotud toiminguid, millele on osutatud lõikes 1.

Artikkel 29

Varjatud uurimised

1. Euroopa uurimismääruse võib koostada selleks, et taotleda täitjariigilt abi andmist

taotlevale riigile kuritegude uurimisel, mida toimetab variidentiteediga ametnik

(„varjatud uurimised“).

2. Taotlev asutus või ametiisik märgib Euroopa uurimismääruses, miks tema arvates

võib varjatud uurimine olla kriminaalmenetluse jaoks olulise väärtusega. Täitjariigi

pädevad asutused või ametiisikud otsustavad käesoleva artikli kohaselt tehtud

Euroopa uurimismääruse tunnustamise ja täitmise üle igal üksikul juhul eraldi ja

pööravad nõuetekohaselt tähelepanu oma riigisisesele õigusele ja menetlustele.

3. Lisaks artiklis 1211 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib määrust

täitev asutus või ametiisik keelduda lõikes 1 osutatud Euroopa uurimismääruse

täitmisest ka juhul, kui

(a) varjatud uurimist ei ole lubatud toimetada sarnases riigisiseses asjas või

(b) ei olnud võimalik jõuda kokkuleppele varjatud uurimise läbiviimise korra osas

lõike 4 kohaselt.

ET 45 ET

4. Varjatud uurimist toimetatakse vastavalt selle liikmesriigi õigusele ja menetlustele,

kelle territooriumil varjatud uurimine toimub. Üksnes täitjariigi pädevatel asutustel ja

ametiisikutel on õigus tegutseda ning juhtida ja kontrollida varjatud uurimist. Taotlev

riik ja täitjariik lepivad kokku varjatud uurimise kestuse, selle üksikasjalikud

tingimused ja asjaomaste ametnike õigusliku seisundi varjatud uurimise ajal,

pöörates nõuetekohaselt tähelepanu oma riigisisestele õigus- ja menetlusnormidele.

 uus

Artikkel 30

Piiriülene jälgimine

1. Euroopa uurimismääruse võib koostada artikli 5 punktis a osutatud menetluse

raames, et lubada taotlevas riigis algatatud jälgimise jätkamist täitjariigi

territooriumil, kui jälgimine seisneb isiku või eseme jälgimises õiguskaitseametnike

poolt ja õiguskaitseametnikud teevad seejuures tõendite hankimiseks tehniliste

vahendite abil heli-, visuaalseid või muid salvestisi.

2. Euroopa uurimismääruses esitatakse piiriülese jälgimise kasutamist põhjendavad

asjaolud.

3. Lisaks artiklis 12 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib lõikes 1

osutatud Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda, kui sellist uurimistoimingut ei

ole lubatud teha sarnases riigisiseses asjas. Täitev asutus või ametiisik võib Euroopa

uurimismääruse täitmise otsusele seada mis tahes tingimusi, mida kohaldatakse

sarnases riigisiseses asjas.

4. Taotleva riigi ja täitjariigi pädevad asutused või ametiisikud lepivad kokku piiriülese

jälgimise kestuse ja praktilise korra, sealhulgas tehniliste vahendite kasutamise ja

asjaomaste ametnike käitumist reguleeriva korra. Piiriülest jälgimist läbiviiva

taotleva riigi õiguskaitseametnikud tegutsevad üksnes vaatlemise ja piiriülese

jälgimise dokumenteerimise eesmärgil, nad ei kasuta täitjariigi territooriumil

sunnivolitusi ega sisene eravaldusesse.

5. Taotluse korral antakse piiriülene jälgimine üle täitjariigi õiguskaitseametnikele.

6. Erandina lõikest 1, kui nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulisuse tõttu ei ole

võimalik koostada ja edastada Euroopa uurimismäärust enne jälgitava isiku või

eseme täitjariigi territooriumile sisenemist, võivad taotleva riigi

õiguskaitseametnikud täitjariigi territooriumil piiriülest jälgimist jätkata, tingimusel

et

(a) kohe pärast seda, kui taotleva riigi õiguskaitseametnikud on piiri ületanud,

teavitab kiireloomuliste teatiste koostamiseks ja edastamiseks pädev asutus

sobival viisil asutust, kes on pädev kiireloomulisi teatisi vastu võtma, jälgimise

jätkamisest täitjariigis ja kiireloomulisust põhjendavatest asjaoludest;

(b) Euroopa uurimismäärus koostatakse ja edastatakse täitvale asutusele või

ametiisikule viivitamata ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast punktis a osutatud

piiri ületamist, kusjuures märkida tuleb põhjused, miks määruse eelnev

edastamine ei olnud võimalik;

ET 46 ET

(c) piiriülene jälgimine toimub täitjariigi pädevate asutuste või ametiisikute antud

juhiste kohaselt;

(d) piiriülene jälgimine lõpetatakse niipea, kui täitev asutus või ametiisik seda

taotleb või kui Euroopa uurimismääruse tunnustamisest või täitmisest

keeldutakse;

(e) kui 24 tunni jooksul alates Euroopa uurimismääruse edastamisest ei ole tehtud

otsust selle tunnustamise või täitmise kohta, oleneb piiriülese jälgimise

jätkamine sellest, kas täitev asutus või ametiisik otsustab lubada piiriülese

jälgimise ajutist jätkamist kooskõlas artikli 13 lõike 4 punktiga c;

(f) kui Euroopa uurimismääruse tunnustamisest või täitmisest keeldutakse või

piiriülese jälgimise ajutine jätkamine ei ole muul põhjusel punkti e kohaselt

lubatud, võib piiriülese jälgimise käigus hangitud materjali kasutada üksnes

juhul, kui see on rangelt vajalik avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise

ohu ennetamiseks, ning täitvat asutust või ametiisikut teavitatakse materjali

sellisest kasutamisest ja selle põhjustest.

7. Lõike 6 punktis a osutatud teavitamisel kasutatakse V lisas esitatud vormi. See

tõlgitakse teavitatud liikmesriigi ametlikku keelde või mõnda muusse keelde, mida

teavitatud liikmesriik artikli 6 lõike 2 kohaselt aktsepteerib. Kui tõlget ei ole

võimalik mõistliku aja jooksul esitada, võib teate edastada keeles, millest teistes

liikmesriikides üldiselt aru saadakse.

8. Kui lõike 6 punktis a osutatud teavitatud asutus ei ole täitev asutus või ametiisik,

teavitab ta omakorda viivitamatult täitvat asutust või ametiisikut.

 2014/41/EL (kohandatud)

V PEATÜKK

ELEKTROONILISE SIDE PEALTKUULAMINE

Artikkel 3130

Elektroonilise side pealtkuulamine teise liikmesriigi tehnilise abiga

1. Euroopa uurimismääruse võib koostada elektroonilise side pealtkuulamiseks riigis,

kelle tehnilist abi vajatakse.

2. Kui mitu liikmesriiki on võimelised osutama kogu vajalikku tehnilist abi

elektroonilise side pealtkuulamiseks, saadetakse Euroopa uurimismäärus vaid ühele

liikmesriigile. Alati eelistatakse seda liikmesriiki, kelle territooriumil asub või asub

tulevikus isik, keda kuulatakse pealt.

3. Lõikes 1 osutatud Euroopa uurimismäärus sisaldab samuti järgmist teavet:

(a) pealtkuulatava isiku kindlakstegemiseks vajalik teave;

(b) pealtkuulamise soovitud kestus; ning

(c) Euroopa uurimismääruse täitmise tagamiseks piisavad tehnilised andmed,

eelkõige seoses pealtkuulatava isiku kindlakstegemisega.

ET 47 ET

4. Taotlev asutus või ametiisik märgib Euroopa uurimismääruses, miks tema arvates

võib märgitud uurimistoiming olla asjaomase kriminaalmenetluse jaoks olulise

väärtusega.

5. Lisaks artiklis 11 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib lõikes 1

osutatud Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda, kui sellist uurimistoimingut ei

ole lubatud teha sarnases riigisiseses asjas. Täitjariik võib Euroopa uurimismääruse

täitmise otsusele seada mis tahes tingimusi, mida järgitakse sarnases riigisiseses

asjas.

6. Lõikes 1 osutatud Euroopa uurimismääruse võib täita järgmisel viisil:

(a) elektrooniline side edastatakse viivitamata taotlevale riigile või

(b) elektroonilist sidet kuulatakse pealt ja see salvestatakse, misjärel edastatakse

pealtkuulamise tulemus taotlevale riigile.

Taotlev asutus või ametiisik ning määrust täitev asutus või ametiisik konsulteerivad

teineteisega, et jõuda kokkuleppele selles, kas pealtkuulamine toimub punkti a või b

kohaselt.

 uus

7. Kui ajavahemik, mille jaoks elektroonilise side pealtkuulamist täitjariigis taotletakse,

ületab ajavahemikku, milleks sellised uurimistoimingud on määratud või mille

jooksul neid võib täitjariigi õiguse kohaselt teostada, teavitab täitev asutus või

ametiisik sellest viivitamata taotlevat asutust või ametiisikut ja märgib ära, kas ja

kuidas on võimalik ajavahemikku pikendada. Kui taotlev asutus või ametiisik

kavatseb elektroonilise side pealtkuulamist täitjariigis jätkata kauem, kui esialgses

Euroopa uurimismääruses märgitud, tuleb koostada uus Euroopa uurimismäärus.

 2014/41/EL

8. 7. Lõikes 1 osutatud Euroopa uurimismääruse koostamisel või pealtkuulamise ajal

võib taotlev asutus või ametiisik, kui tal on selleks eriline põhjus, samuti taotleda

salvestise transkriptsiooni, dekodeerimist või dekrüpteerimist, kui määrust täitev

asutus või ametiisik sellega nõustub.

9. 8. Käesoleva artikli kohaldamisel tekkivad kulud kantakse vastavalt artiklile 5421,

välja arvatud pealtkuulatud elektroonilise side transkriptsiooni, dekodeerimise või

dekrüpteerimise kulud, mille kannab taotlev riik.

VI PEATÜKK

KRIMINAALMENETLUSE TAGAMINE

Artikkel 32

Kriminaalmenetluse tagamise vahendid

1. Taotlev asutus või ametiisik võib koostada Euroopa uurimismääruse, et võtta mis

tahes meede, mis hoiab esialgu ära tõendina kasutada võidava eseme hävitamise,

muutmise, eemaldamise, edastamise või kõrvaldamise.

ET 48 ET

2. Määrust Täitev asutus või ametiisik otsustab selle kriminaalmenetluse tagamise

vahendi üle ja teatab oma otsustusest võimalikult kiiresti ja võimaluse korral 24 tunni

jooksul pärast Euroopa uurimismääruse saamist.

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

3. Kui taotletakse lõikes 1 osutatud kriminaalmenetluse tagamise vahendi kasutamist,

märgib taotlev asutus või ametiisik Euroopa uurimismääruses, kas tõendid

edastatakse taotlevale riigile või jäävad need täitjariigi valdusse. Määrust Täitev

asutus või ametiisik tunnustab ja täidab Euroopa uurimismääruse ning edastab

tõendid käesolevas direktiivis sätestatud  kohaldatavas  korras.

4. Kui vastavalt lõikele 3 on Euroopa uurimismäärusele lisatud juhis, mille kohaselt

tõendid peavad jääma täitjariigi valdusse, märgib taotlev asutus või ametiisik lõikes 1

osutatud kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamise lõpetamise kuupäeva või

prognoositava kuupäeva, mil esitatakse taotlus tõendite edastamiseks taotlevale

riigile.

5. Pärast konsulteerimist taotleva asutuse või ametiisikuga võib määrust täitev asutus

või ametiisik oma riigisisese õiguse ja tavade kohaselt ja juhtumi asjaolusid arvesse

võttes kehtestada asjakohased tingimused, et lühendada ajavahemikku, mille jooksul

lõikes 1 osutatud kriminaalmenetluse tagamise toimingut  vahendit 

kohaldatakse. Kui määrust täitev asutus või ametiisik kavatseb nende tingimuste

kohaselt kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamise lõpetada, teavitab ta

taotlevat asutust või ametiisikut, kes saab esitada oma märkused. Taotlev asutus või

ametiisik teavitab viivitamata määrust täitvat asutust või ametiisikut sellest, et lõikes

1 osutatud kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamine on lõpetatud.

 VII PEATÜKK 

 TEATISED ILMA TEISE LIIKMESRIIGI TEHNILISE ABITA TEHTAVATE

PIIRIÜLESTE UURIMISTOIMINGUTE KOHTA 

Artikkel 3331

Teatis sellele liikmesriigile, kelle territooriumil asub pealtkuulatav isik, kuid kelle

tehniline abi ei ole vajalik

1. Kui ühe  uuriva  („ pealtkuulamist korraldav liikmesriigi”) pädev asutus või

ametiisik annab  artikli 5 punktis a osutatud menetluses ja, kui see on sellise

menetlusega seotud, artikli 5 punktis d osutatud menetluses  uurimistoimingu

tegemise eesmärgil loa elektroonilise side pealtkuulamiseks ning kui pealtkuulamise

korralduses märgitud isiku, keda kuulatakse pealt, elektroonilise side aadressi

kasutatakse  sellise  teise liikmesriigi („teavitatud liikmesriik”) territooriumil,

kelle tehniline abi ei ole pealtkuulamise korraldamiseks vajalik, teavitab  uuriv 

pealtkuulamist korraldav liikmesriik teavitatud  selle teise  liikmesriigi pädevat

asutust või ametiisikut pealtkuulamisest

(a) enne pealtkuulamist, kui  uuriva  pealtkuulamist korraldava liikmesriigi

pädev asutus või ametiisik teab pealtkuulamise korralduse tegemise ajal, et

ET 49 ET

pealtkuulatav isik asub sel hetkel või pealtkuulamise ajal teavitatud liikmesriigi

territooriumil;

(b) pealtkuulamise ajal või peale selle korraldamist viivitamata pärast seda, kui ta

on saanud teavet selle kohta, et pealtkuulatav isik asub või asus pealtkuulamise

ajal teavitatud riigi territooriumil.

2. Lõikes 1 osutatud teavitamisel kasutatakse IIIC lisas esitatud vormi.  See tõlgitakse

teavitatud liikmesriigi ametlikku keelde või mõnda muusse keelde, mida teavitatud

liikmesriik artikli 6 lõike 2 kohaselt aktsepteerib. 

 uus

3. Kui lõikes 1 osutatud teate saanud teavitatud liikmesriigi asutus ei ole pädev

meetmeid võtma, edastab ta teate põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 24 tunni

jooksul pärast teate saamist teavitatud liikmesriigi pädevale asutusele või

ametiisikule ja teatab sellest uuriva liikmesriigi pädevale asutusele või ametiisikule.

 2014/41/EL

 uus

4. 3. Kui pealtkuulamine ei ole lubatud sarnases riigisiseses asjas, võib teavitatud

liikmesriigi pädev asutus või ametiisik viivitamata, kuid hiljemalt 96 tunni jooksul

lõikes 1 osutatud teatise kättesaamisest teavitada  uuriva  pealtkuulamist

korraldava liikmesriigi pädevat asutust või ametiisikut sellest,

(a) et pealtkuulamist ei tohi korraldada või see tuleb lõpetada ning

(b) et kui see on vajalik, siis mis tahes andmeid materjali , mis on

pealtkuulamise tulemusel juba saadud ajal, mil pealtkuulatav isik viibis

teavitatud liikmesriigi territooriumil, ei tohi kasutada  , vaid tuleb

kustutada,  või tohib kasutada üksnes teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse

või ametiisiku seatud tingimustel,  sealhulgas artikli 21 kohaselt teatatud

tingimustel  . Teavitatud liikmesriigi pädev asutus või ametiisik teatab 

uuriva pealtkuulamist korraldava liikmesriigi pädevale asutusele või

ametiisikule kõnealuseid tingimusi õigustavad põhjused.

4. Lõikes 2 osutatud teatise suhtes kohaldatakse artikli 5 lõiget 2 mutatis mutandis.

 uus

5. Teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku taotlusel esitab uuriva

liikmesriigi pädev asutus või ametiisik kogu lisateabe, mida teavitatud liikmesriik

vajab, et hinnata, kas pealtkuulamine oleks sarnases riigisiseses asjas lubatud.

6. Kui teavitatud liikmesriigi õiguse kohaselt nõutavaid sisemenetlusi ei ole võimalik

96 tunni jooksul lõpule viia, annab teavitatud liikmesriigi pädev asutus või ametiisik

sellest uuriva liikmesriigi pädevale asutusele või ametiisikule viivitamata teada,

esitades põhjendused, ning võib seda ajavahemikku pikendada veel kuni 96 tunni

võrra.

ET 50 ET

7. Kui teavitatud liikmesriigi pädev asutus või ametiisik ei esita lõikes 4 osutatud

ajavahemiku jooksul vastuväiteid ja ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, võib

uuriv liikmesriik teavitatud liikmesriigi territooriumil pealtkuulamist lõikes 1

osutatud teates märgitud aja jooksul jätkata. Kui uuriva liikmesriigi pädev asutus või

ametiisik kavatseb pealtkuulamist jätkata kauem, kui esialgses teates märgitud, tuleb

esitada uus teatis.

Artikkel 34

Liikmesriigi teavitamine tehnilise salvestusseadme kasutamisest tema territooriumil

ilma tema tehnilist abi vajamata

1. Kui uuriva liikmesriigi pädev asutus on artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud

menetluses ja, kui see on sellise menetlusega seotud, artikli 5 punktis d osutatud

menetluses uurimistoimingu tegemiseks andnud loa asukoha-, heli- või visuaalsete

andmete kogumist võimaldava tehnilise seadme (edaspidi „tehniline salvestusseade“)

kasutamiseks ja kui see seade siseneb teise liikmesriigi territooriumile, kus ei ole

seadme kasutamise jätkamiseks selle liikmesriigi tehnilist abi vaja, teavitab uuriva

liikmesriigi pädev asutus või ametiisik kõnealuse teise liikmesriigi pädevat asutust

või ametiisikut tehnilise salvestusseadme kasutamisest tema territooriumil:

(a) enne seadme kasutamist, kui uuriva liikmesriigi pädev asutus või ametiisik teab

tehnilise salvestusseadme kasutamiseks korralduse andmise ajal, et see siseneb

teavitatud liikmesriigi territooriumile, või

(b) seadme kasutamise ajal või pärast seda niipea, kui ta saab teada, et tehniline

salvestusseade asub või asus teavitatud liikmesriigi territooriumil.

2. Artikli 33 lõikeid 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt

esitatud teatiste suhtes mutatis mutandis.

VIII PEATÜKK

VAREM VAHETATUD TEABE TÕENDINA KASUTAMISE NÕUSOLEKU

TAOTLUSED

Artikkel 35

Varem vahetatud teabe tõendina kasutamise nõusoleku taotlus

1. Kui see on tema riigisisese õiguse või teabe algse edastamise tingimuste kohaselt

nõutav, võib taotluse esitanud asutus taotleda taotluse saanud asutuse nõusolekut

kasutada kriminaalmenetluses tõendina teavet, mille teise liikmesriigi (edaspidi

„taotluse saanud riik“) pädevad asutused või ametiisikud on varem liikmesriigi

(edaspidi „taotluse esitanud riik“) pädevatele asutustele või ametiisikutele esitanud:

(a) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/97780;

(b) õigusasutuste vahel konventsiooni artikli 7 kohases omaalgatuslikus

teabevahetuses.

80 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb

liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

raamotsus 2006/960/JSK (ELT L 134, 22.5.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/977/oj).

ET 51 ET

2. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „taotluse esitanud asutus“ artikli 2 lõike 1

punktis c osutatud asutust, kes on pädev nõusolekutaotlust esitama, ja „taotluse

saanud asutus“ artikli 2 lõike 1 punktis d osutatud asutust, kes on pädev sellisele

taotlusele vastama.

3. Nõusolekutaotluse võib esitada üksnes juhul, kui teabe tõendina kasutamine on

asjaomase kriminaalmenetluse otstarbel vajalik ja proportsionaalne ning selline

taotlus oleks taotluse esitanud riigis sarnases riigisiseses asjas samadel tingimustel

lubatud.

4. Taotluse esitanud asutus täidab ja allkirjastab VI lisas esitatud vormis

nõusolekutaotluse ning kinnitab selle sisu täpsust ja õigsust. Nõusolekutaotlus

sisaldab teavet, mis võimaldab taotluse saanud asutusel otsustada, kas nõusolekut

võib anda. Nõusolekutaotlus tõlgitakse taotluse saanud riigi ametlikku keelde või

mõnda muusse keelde, mida see riik artikli 6 lõike 2 kohaselt aktsepteerib.

5. Taotluse saanud asutus teeb taotluse kohta otsuse võimalikult kiiresti ja hiljemalt 14

päeva jooksul pärast selle kättesaamist. Kui sellest tähtajast ei ole võimalik kinni

pidada, annab taotluse saanud asutus sellest taotluse esitanud asutusele viivitamata

koos põhjustega teada ja võib tähtaega kuni kümne päeva võrra pikendada.

6. Taotluse saanud asutus annab nõusoleku, vajaduse korral tingimuslikult, välja

arvatud juhul, kui esineb üks järgmistest keeldumise või edasilükkamise põhjustest:

(a) teabe kasutamine tõendina ei oleks samasugustes menetlustes nagu need, mille

jaoks nõusolekut taotletakse, taotluse saanud riigi õiguse kohaselt lubatud;

(b) on põhjendatult alust arvata, et nõusoleku andmine kahjustaks taotluse saanud

riigis käimasolevat kriminaalmenetlust või kahjustaks tõsiselt olulisi riiklikke

huve;

(c) direktiivi (EL) 2023/977 kohased esitatud teabe kasutamise tingimused ei ole

enam täidetud, sealhulgas juhul, kui teave on ebatäpne, mittetäielik või ei ole

enam ajakohane.

7. Niipea kui lõikes 6 osutatud edasilükkamise põhjust enam ei ole, teeb taotluse saanud

asutus lõikes 5 osutatud otsuse ja teavitab sellest taotluse esitanud asutust.

8. Artiklit 8 kohaldatakse käesoleva artikli kohaste nõusolekutaotluste suhtes mutatis

mutandis.

9. Liikmesriigid tagavad, et nõusolekutaotluste ja nende kohta tehtavate otsuste suhtes

kohaldatakse õiguskaitsevahendeid, mis on samaväärsed õiguskaitsevahenditega,

mida kasutatakse sarnases riigisiseses asjas. Artikli 17 lõikeid 2, 3, 4, 5, 6 ja 7

kohaldatakse selliste taotluste ja otsuste suhtes mutatis mutandis.

ET 52 ET

III JAOTIS

EUROOPA KAUGOSALEMISMÄÄRUS

I PEATÜKK – EUROOPA KAUGOSALEMISMÄÄRUS

Artikkel 36

Euroopa kaugosalemismäärus ja selle täitmise kohustus

1. Euroopa kaugosalemismäärus on liikmesriigi õigusasutuse tehtud otsus, mis

võimaldab kahtlustataval, süüdistataval või kannatanul, kellel on kriminaalmenetluse

osalise staatus, kaugosaleda kriminaalmenetluses ühel või mitmel kohtuistungil

videokonverentsi teel või muu kaugsidetehnoloogia abil teisest liikmesriigist.

2. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud on vajalik õigus- ja menetlusraamistik, et nende

taotlev asutus või ametiisik saaks Euroopa kaugosalemismäärust kooskõlas

käesoleva jaotisega koostada.

3. Liikmesriigid täidavad Euroopa kaugosalemismäärust vastastikuse tunnustamise

põhimõtte alusel ja käesoleva jaotise, samuti I, IV ja V jaotise kohaselt.

4. Euroopa kaugosalemismäärus hõlmab kaugosalemist kriminaalasjades pädeva kohtu

istungi(te)l kriminaalmenetluse kõigis etappides alates uurimise algusest kuni

menetluse lõpetamiseni, sealhulgas asjakohasel juhul süüdimõistmise ja

edasikaebuste lahendamiseni.

II PEATÜKK

TAOTLEVA RIIGI MENETLUSED JA TAGATISED

Artikkel 37

Euroopa kaugosalemismääruse koostamise ja edastamise tingimused

1. Taotlev asutus või ametiisik võib Euroopa kaugosalemismääruse koostada juhul, kui

täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a) kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu elab või hakkab elama täitjariigis või

viibib praegu või tulevikus ajutiselt selles riigis mõjuvatel põhjustel, mis

takistavad või muul viisil raskendavad asjaomas(t)e istungi(te) ajal tema

viibimist taotlevas riigis, või on täitjariigis kinni peetud mõnes muus tema

vastu algatatud menetluses;

(b) taotlev asutus või ametiisik peab Euroopa kaugosalemismääruse koostamist

asjakohaseks ja juhtumi konkreetseid asjaolusid arvesse võttes on

proportsionaalne hõlbustada asjaomase isiku osalemist taotleva riigi

kriminaalmenetluses kohtuistungi(te)l, võttes arvesse asjaomase isiku õigusi;

(c) asjaomane isik on andnud artikli 38 kohaselt oma nõusoleku istungi(te)l

kaugosaleda.

ET 53 ET

2. Erandina lõikest 1 võib taotlev asutus või ametiisik koostada Euroopa

kaugosalemismääruse enne asjaomaselt isikult lõike 1 punkti c kohase nõusoleku

saamist, kui see on tõhusa ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks erandkorras

vajalik. Taotlev asutus või ametiisik teavitab sellest täitvat asutust või ametiisikut ja

taotleb tema abi asjaomase isiku nõusoleku küsimisel, kasutades VIII lisas esitatud

vormi selleks ettenähtud osa. Sellisel juhul teeb täitev asutus või ametiisik asjaomase

isiku nõusoleku kindlaks enne artikli 41 või 43 kohaselt Euroopa

kaugosalemismääruse tunnustamise ja täitmise kohta otsuse tegemist.

3. Erandina lõikest 1 võib taotlev asutus või ametiisik koostada Euroopa

kaugosalemismääruse ilma asjaomaselt isikult lõike 1 punkti c kohast nõusolekut

saamata erandlikel asjaoludel, kui isiku istungi(te)l kohapeal osalemisest tuleneks

tõeline ja vahetu või ettenähtav tõsine oht avalikule julgeolekule või rahvatervisele,

ning istungi(te) edasilükkamine või menetluse peatamine oleks vastuolus tõhusa ja

korrakohase õigusemõistmisega, tingimusel et austatakse asjaomase isiku

kaitseõigust ja tagatakse õiglane menetlus.

Seda erandit ei kohaldata, kui asjaomane isik on haavatav isik või laps ja istungi(te)

läbiviimine kaugistungina ei vasta tema erivajadustele ja parimatele huvidele.

4. Lõike 1 punktis a sätestatud tingimusele vastav kahtlustatav, süüdistatav või

kannatanu võib taotlevalt asutuselt või ametiisikult kooskõlas taotleva riigi õiguses

sätestatud menetlustega taotleda Euroopa kaugosalemismääruse koostamist. Taotlus

esitatakse taotlevale asutusele või ametiisikule aegsasti enne asjaomas(t)e istungi(t)e

toimumist ning kõnealune asutus või ametiisik vaatab selle lõike 1 alusel läbi.

Taotlev asutus või ametiisik vastab taotlusele mõistliku aja jooksul ja põhjendatud

otsusega.

5. Kui Euroopa kaugosalemismäärus puudutab last, kes on kahtlustatav, süüdistatav või

kannatanu, tagab taotlev asutus või ametiisik, et käesoleva artikli kohaldamisel

seatakse alati esikohale lapse parimad huvid.

Artikkel 38

Nõusoleku saamise kord

1. Kui asjaomasele isikule toimetatakse kätte kutse osaleda asjaomas(t)el istungi(te)l,

teeb taotlev asutus või ametiisik vajaduse korral ka järgmist:

(a) küsib isiku nõusolekut ühel või mitmel istungil videokonverentsi teel või muu

kaugsidetehnoloogia abil kaugosalemiseks, kui on täidetud artikli 37 lõike 1

punktides a ja b sätestatud tingimused, või

(b) teavitab asjaomast isikut võimalusest ja tingimustest, mille alusel ta saab

kooskõlas riigisisese õiguse ja artikli 37 lõikega 4 esitada taotluse ühel või

mitmel istungil kaugosalemiseks.

2. Enne nõusoleku andmist teavitavad taotleva riigi pädevad asutused või ametiisikud

kahtlustatavat, süüdistatavat või kannatanut talle arusaadavas keeles suuliselt või

kirjalikult vähemalt järgmisest:

(a) võimalus küsida taotlevas riigis nõu kaitsjalt, kahtlustatava või süüdistatava

puhul kooskõlas direktiiviga 2013/48/EL ning kuriteoohvrite puhul kooskõlas

direktiiviga 2012/29/EL ja riigisisese õigusega;

ET 54 ET

(b) õigus suulisele tõlkele pädevas asutuses või pädeva ametiisiku juures ja õigus

kirjalikule tõlkele kooskõlas direktiiviga 2010/64/EL või

direktiiviga 2012/29/EL, olenevalt sellest, kumb on asjakohane;

(c) Euroopa kaugosalemismääruse täitmise kord ning eriõigused, mis asjaomasel

isikul selle korra kohaselt on.

3. Kui asjaomane isik on laps direktiivi (EL) 2016/800 artikli 3 punkti 1 tähenduses,

abistab teda lõike 2 punktis a osutatud juhtudel enne nõusoleku andmist kaitsja. Kui

asjaomane isik on laps direktiivi 2012/29/EL artikli 2 punkti 1 alapunkti c tähenduses

ja vanemliku vastutuse kandjad ei saa enda ja lapsohvri huvide konflikti tõttu

lapsohvrit esindada või kui lapsohver on saatjata või perekonnast eraldatud, abistab

last enne nõusoleku andmist eriesindaja või kaitsja.

4. Kui asjaomane isik on laps, annavad taotleva riigi pädevad asutused või ametiisikud

direktiivi (EL) 2016/800 artikli 3 punktis 2 määratletud või direktiivi 2012/29/EL

artikli 1 lõikes 2 osutatud vanemliku vastutuse kandjale või direktiivi (EL) 2016/800

artikli 5 lõikes 2 või direktiivi 2012/29/EL artikli 24 lõike 1 punktides b ja c osutatud

muule sobivale täiskasvanule või seaduslikule esindajale, kui see on nende sätete

kohaselt kohaldatav, võimalikult kiiresti teabe, mida lapsel on õigus käesoleva artikli

kohaselt saada.

5. Lõigetes 2 ja 4 osutatud teave esitatakse lihtsas ja arusaadavas keeles, võttes arvesse

haavatavate isikute erivajadusi.

6. Nõusolek istungi(te)l kaugosalemiseks antakse vabatahtlikult ja ühemõtteliselt.

Nõusolek registreeritakse koos selle andmise asjaoludega kooskõlas taotleva riigi

õiguses nõutava dokumenteerimiskorraga.

7. Ühel või mitmel istungil kaugosalemise nõusoleku andmise või taotluse esitamise

tähtaegade suhtes kohaldatakse taotleva riigi õigust.

8. Juhul kui asjaomane isik viibib kutse kättetoimetamise ajal täitjariigis, palub taotlev

asutus või ametiisik täitjariigi pädevate asutuste või ametiisikute abi lõikes 1

osutatud kutse kättetoimetamisel ja asjaomasele isikule käesoleva artikli kohaselt

teabe andmisel ning märgib formaalsused ja menetlused, mida tuleb järgida. Kui

taotletakse asjaomase isiku nõusolekut istungi(te)l kaugosalemiseks, teavitavad

täitjariigi pädevad asutused või ametiisikud taotlevat asutust sellest, kas nõusolek

saadi, ning edastavad taotlevale asutusele või ametiisikule kõik vajalikud materjalid.

Kui nõusolekut ei olnud võimalik saada või asjaomane isik ei olnud kättesaadav,

teavitavad täitjariigi pädevad asutused või ametiisikud sellest taotlevat asutust või

ametiisikut.

9. Kui taotlev asutus või ametiisik on Euroopa kaugosalemismääruse koostamisel

teinud artikli 37 lõike 2 alusel erandi nõudest saada enne Euroopa

kaugosalemismääruse koostamist asjaomase isiku istungi(te)l kaugosalemiseks tema

nõusolek, siis küsib täitev asutus või ametiisik kooskõlas käesoleva artikli nõuetega

ning järgides taotleva asutuse või ametiisiku märgitud formaalsusi ja menetlusi enne

Euroopa kaugosalemismääruse tunnustamise ja täitmise kohta otsuse tegemist

asjaomase isiku nõusolekut kaugosalemismäärusega seotud istungi(te)l kaugosaleda.

Artikkel 39

Euroopa kaugosalemismääruse sisu ja vorm

1. Taotlev asutus või ametiisik täidab ja allkirjastab VIII lisas esitatud vormis Euroopa

kaugosalemismääruse ning kinnitab selle sisu täpsust ja õigsust.

ET 55 ET

2. Euroopa kaugosalemismäärus sisaldab eelkõige järgmist teavet:

(a) taotleva asutuse või ametiisiku andmed ning asjakohasel juhul kinnitava

asutuse või ametiisiku andmed;

(b) Euroopa kaugosalemismääruses käsitletava kahtlustatava, süüdistatava või

kannatanu isikuandmed, samuti igasugune oluline teave, mida taotleval

asutusel või ametiisikul selle isiku võimaliku haavatavuse kohta on;

(c) Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istungi(te)ks asjaomase isiku volitatud

või taotleva riigi määratud kaitsja nimi ja kontaktandmed;

(d) Euroopa kaugosalemismäärusega seotud uurimise või menetluse esemeks oleva

kuriteo kirjeldus ja taotlevas riigis kohaldatavad kriminaalõiguse sätted;

(e) Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istungi(te) menetluse etapi kirjeldus

ning istungi(te) liik, arv ja ligikaudne aeg;

(f) põhjused, miks konkreetse(te)l istungi(te)l kaugosalemine on artikli 37 lõikes 1

sätestatud tingimusi arvestades asjakohane;

(g) teave selle kohta, kas asjaomane isik on istungil kaugosalemist taotlenud või

sellega nõustunud, artikli 37 lõike 2 kohaldamine ning formaalsused ja

menetlused, mida tuleb asjaomase isiku nõusoleku taotlemisel järgida, või

asjakohasel juhul artikli 37 lõike 3 kohaldamine;

(h) kavandatav praktiline kord Euroopa kaugosalemismääruse täitmiseks

kooskõlas artikliga 42, sealhulgas kõik meetmed, mis on vajalikud asjaomase

isiku haavatavuste arvessevõtmiseks;

(i) Euroopa kaugosalemismääruse täitmisel nõutavad formaalsused ja menetlused,

mis on taotleva riigi õiguses sõnaselgelt sätestatud.

3. Iga liikmesriik märgib keele(d), mida liidu institutsioonide ametlike keelte hulgast

lisaks asjaomase liikmesriigi ametlikule keelele (ametlikele keeltele) võib kasutada

Euroopa kaugosalemismääruse vormi täitmisel või tõlkimisel, kui kõnealune

liikmesriik on täitjariik.

4. Taotleva riigi pädev asutus või ametiisik tõlgib Euroopa kaugosalemismääruse

täitjariigi ametlikku keelde või mõnda teise keelde, mille täitjariik on märkinud

lõike 3 kohaselt.

Artikkel 40

Euroopa kaugosalemismääruse edastamine

1. Artikli 39 kohaselt tehtud Euroopa kaugosalemismäärus edastatakse taotlevalt

asutuselt või ametiisikult täitvale asutusele või ametiisikule otse, või kui see on

kohaldatav, siis detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutades artiklis 52 osutatud

keskasutuse kaudu.

2. Euroopa kaugosalemismäärusele lisatakse kogu oluline lisateave ja kõik olulised

dokumendid, sealhulgas vajalikud materjalid nõusoleku saamise kohta.

3. Kui täitev asutus või ametiisik ei ole teada, teeb taotlev asutus või ametiisik kõik

vajalikud päringud, sealhulgas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku

kontaktpunktide kaudu, et täitjariigilt see teave saada.

ET 56 ET

4. Kui Euroopa kaugosalemismääruse saanud täitjariigi asutus või ametiisik ei ole

pädev Euroopa kaugosalemismäärust tunnustama ja selle täitmiseks vajalikke

meetmeid võtma, edastab ta selle ex officio täitvale asutusele või ametiisikule ning

teavitab sellest taotlevat asutust või ametiisikut.

III PEATÜKK

TÄITJARIIGI MENETLUSED JA TAGATISED

Artikkel 41

Tunnustamine ja täitmine

1. Täitev asutus või ametiisik tunnustab kooskõlas käesoleva direktiiviga edastatud

Euroopa kaugosalemismäärust ilma täiendavate formaalsusteta ja tagab selle täitmise

taotleva asutuse või ametiisikuga kokkulepitud viisil, välja arvatud juhul, kui täitev

asutus või ametiisik otsustab tugineda ühele käesolevas direktiivis osutatud

tunnustamata või täitmata jätmise alustest.

2. Täitev asutus või ametiisik täidab taotleva asutuse või ametiisiku sõnaselgelt

märgitud formaalsusi ja menetlusi, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti,

tingimusel et sellised formaalsused ja menetlused ei ole vastuolus täitjariigi õiguse

aluspõhimõtetega.

3. Istungi(d) viib läbi taotlev asutus või ametiisik või see (need) viiakse läbi tema

juhtimisel ning istungi(te) suhtes kohaldatakse taotleva riigi õigust. Täitva asutuse

või ametiisiku poolt Euroopa kaugosalemismääruse täitmiseks võetud meetmeid

reguleerib täitjariigi õigus, välja arvatud lõikes 2 osutatud formaalsusi ja menetlusi,

mille järgimist nõuab määruse koostanud asutus või ametiisik kooskõlas taotleva

riigi õigusega.

Artikkel 42

Euroopa kaugosalemismääruse täitmise nõuded ja praktiline kord

1. Taotlev asutus või ametiisik ja täitev asutus või ametiisik lepivad kokku Euroopa

kaugosalemismääruse täitmise praktilises korras, sealhulgas asjaomas(t)e istungi(te)

ajas. Sellise korra kokkuleppimisel võtab täitev asutus või ametiisik kohustuse

(a) esitada asjaomasele kahtlustavale, süüdistatavale või kannatanule kooskõlas

täitjariigi õigusega ning taotleva asutuse või ametiisiku poolt artikli 41 lõike 2

kohaselt nõutavate formaalsuste ja menetlustega kutse kaugistungi(te)le, ning

kui taotleva asutuse või ametiisiku ja täitva asutuse või ametiisiku vahel ei ole

kokku lepitud teisiti, teavitada asjaomast isikut õigustest, mis tal on taotleva

riigi õiguse kohaselt, tehes seda piisavalt aegsasti, et tal oleks võimalik oma

õigusi tegelikult kasutada;

(b) kontrollida asjaomase isiku isikusamasust.

2. Taotlev asutus või ametiisik tagab, et kui asjaomane isik on kahtlustatav või

süüdistatav, esindab teada taotlevas liikmesriigis volitatud kaitsja, kes viibib Euroopa

kaugosalemismäärusega seotud istungi(te)l kohtusaalis füüsiliselt kohal.

ET 57 ET

3. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevatel asutustel või ametiisikutel on juurdepääs

kõigile Euroopa kaugosalemismääruse täitmiseks vajalikele tehnilistele vahenditele.

See hõlmab suutlikkust pakkuda järgmist:

(a) turvaline, konfidentsiaalne ja toimiv kanal, mille kaudu asjaomased isikud

saavad suhelda oma kaitsjaga taotlevas riigis ja mis võimaldab

direktiivides 2013/48/EL ja (EL) 2016/800 sätestatud õigust kaitsjale tegelikult

kasutada;

(b) vajalik taristu, millega tagada haavatavate isikute juurdepääs

videokonverentsile või muule kaugsidetehnoloogiale.

4. Istungi(te)l viibib täitjariigi pädeva asutuse või ametiisiku esindaja, keda vajaduse

korral abistab tõlk ning kes vastutab asjaomase isiku isikusamasuse kontrollimise ja

vajaliku tehnilise taristu nõuetekohase toimimise eest.

5. Taotlev asutus või ametiisik ja täitev asutus või ametiisik lepivad vajaduse korral

kokku asjaomase isiku erivajaduste arvessevõtmiseks vajalikes meetmetes. Kui täitev

asutus või ametiisik saab teada asjaomase isiku haavatavusest, mida ei ole Euroopa

kaugosalemismääruses märgitud, teavitab ta sellest taotlevat asutust põhjendamatu

viivituseta, et oleks võimalik kokku leppida meetmetes, millega kaasnevaid

erivajadusi arvesse võtta.

6. Taotleva riigi või asjaomase isiku taotluse korral tagab täitjariik, et isikut abistab

vajaduse korral tõlk.

7. Kui asjaomane isik on kannatanu, tagab täitev asutus või ametiisik, et isik saab

Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istungi(te)l emotsionaalset tuge vastavalt

kannatanu individuaalsetele vajadustele.

8. Asjaomast isikut teavitatakse enne istungit (istungeid) menetlusõigustest, mis tal on

taotleva riigi ja täitjariigi õiguse kohaselt, kas suuliselt või kirjalikult ning lihtsas ja

arusaadavas keeles, võttes arvesse tema võimalikku erilist haavatavust.

9. Ilma et see mõjutaks asjaomaste isikute kaitsmiseks kokku lepitud meetmete

kohaldamist, koostab täitev asutus või ametiisik pärast istungit (istungeid) protokolli,

milles märgitakse istungi(te) kuupäev ja koht, asjaomase isiku andmed, kõikide teiste

istungi(te)l osalenud, täitjariiki esindavate isikute andmed ja ametikoht, antud vanded

ja istungi(te) tehnilised tingimused. Täitev asutus või ametiisik edastab kõnealuse

dokumendi taotlevale asutusele või ametiisikule.

Artikkel 43

Tunnustamata või täitmata jätmise alused

1. Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 kohaldamist, keeldutakse täitjariigis Euroopa

kaugosalemismääruse tunnustamisest ja täitmisest, kui

(a) Euroopa kaugosalemismäärus puudutab kahtlustatavat või süüdistatavat ning

on seotud istungi(te)ga, kus arutatakse süütegu, mille suhtes kohaldatakse

täitjariigis amnestiat, ning kui täitjariigil oli pädevus esitada süüteo eest

süüdistus oma kriminaalõiguse alusel;

(b) Euroopa kaugosalemismääruse täitmine oleks vastuolus ne bis in idem

põhimõttega;

ET 58 ET

(c) Kahtlustatavat või süüdistatavat, kelle suhtes on tehtud Euroopa

kaugosalemismäärus, ei saa tema vanuse tõttu võtta täitjariigi õiguse alusel

Euroopa kaugosalemismäärusega seotud tegude eest kriminaalvastutusele.

2. Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 kohaldamist, võib Euroopa kaugosalemismääruse

tunnustamisest või täitmisest täitjariigis keelduda, kui

(a) täitjariigi õiguses on ette nähtud immuniteet või privileeg, mis muudab

Euroopa kaugosalemismääruse täitmise võimatuks, või kui täitjariigi õiguses

on sätestatud eeskirjad, mis käsitlevad kriminaalvastutuse kindlakstegemist või

piiramist seoses ajakirjandusvabaduse ja sõnavabadusega muudes

meediakanalites, mis muudab Euroopa kaugosalemismääruse täitmise

võimatuks, juhul kui kaugosalemismäärus puudutab kahtlustatavat või

süüdistatavat;

(b) Euroopa kaugosalemismäärus puudutab kahtlustatavat või süüdistatavat ning

on seotud istungi(te)ga, kus arutatakse täitjariigi kriminaalõiguse alusel tema

jurisdiktsiooni alla kuuluvat tegu ning asjaomase isiku kriminaalvastutusele

võtmist või karistamist, kui selle riigi õiguse kohaselt on süütegu aegunud;

(c) Euroopa kaugosalemismäärus puudutab kahtlustatavat või süüdistatavat ning

on seotud istungi(te)ga, kus arutatakse kuritegu, mis on väidetavalt toime

pandud:

i) väljaspool taotleva riigi territooriumi ja täielikult või osaliselt täitjariigi

territooriumil, kusjuures kõnealune tegu ei ole täitjariigis süütegu, või

ii) väljaspool taotleva riigi territooriumi ning täitjariigi õigusaktid ei

võimalda kohtu alla anda samade süütegude eest, kui need on toime

pandud väljaspool tema territooriumi;

(d) erandjuhtudel on konkreetsete ja objektiivsete tõendite põhjal põhjendatult

alust arvata, et tulenevalt asja konkreetsetest asjaoludest rikuks Euroopa

kaugosalemismääruse täitmine ilmselgelt asjakohast ELi lepingu artiklis 6 ja

hartas sätestatud põhiõigust, eelkõige õigust õiglasele kohtulikule arutamisele

või õigust kaitsele;

(e) Euroopa kaugosalemismäärus puudutab kahtlustatavat või süüdistatavat ning

on seotud istungi(te)ga, kus arutatakse tegu, mis ei ole täitjariigi õiguse

kohaselt süütegu, välja arvatud juhul, kui see tegu on loetletud IX lisas esitatud

süüteo kategooriates, mille taotlev asutus või ametiisik on Euroopa

kaugosalemismääruses märkinud, ning kui sellise teo toimepanemine on

taotlevas riigis karistatav vabaduskaotusliku karistuse või vabadust piirava

julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat;

(f) täitev asutus või ametiisik leiab erandkorras, et Euroopa kaugosalemismääruse

täitmine paneks konkreetsel juhul täitjariigi kohtusüsteemile selgelt

ebaproportsionaalse koormuse;

(g) VIII lisa vorm on puudulikult täidetud või ilmselgelt väär ning seda ei ole

pärast lõikes 4 osutatud konsulteerimist täiendatud.

3. Kui Euroopa kaugosalemismäärus puudutab maksude, tollimaksude, tolli- ja

rahavahetustehingutega seotud süütegude istungit (istungeid), ei tohi täitev asutus või

ametiisik tunnustamisest või täitmisest keelduda põhjusel, et täitjariigi õiguses ei ole

kehtestatud samasuguseid tolli- või muid makse või et maksud, tollimaksud, tolli- ja

rahavahetustehingud ei ole taotleva riigi õigusega sarnaselt reguleeritud.

ET 59 ET

4. Lõike 2 punktis a osutatud juhul ning kui privileegi või immuniteedi äravõtmise

õigus on täitjariigi asutusel või ametiisikul, taotleb täitev asutus või ametiisik, et

täitjariigi asutus või ametiisik seda õigust kasutaks. Kui privileegi või immuniteedi

äravõtmise õigus on teise riigi asutusel või ametiisikul või rahvusvahelisel

organisatsioonil, taotleb taotlev asutus või ametiisik asjaomaselt asutuselt või

ametiisikult selle õiguse kasutamist.

5. Enne Euroopa kaugosalemismääruse täieliku või osalise tunnustamata või täitmata

jätmise üle otsustamist konsulteerib täitev asutus või ametiisik lõigetes 1 ja 2

osutatud juhul sobival viisil taotleva asutuse või ametiisikuga ja palub asjakohasel

juhul taotleval asutusel või ametiisikul edastada talle viivitamata kogu vajalik

lisateave hiljemalt 7 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast. Kui

täitev asutus või ametiisik otsustab, et Euroopa kaugosalemismäärust saab

tunnustada ainult osaliselt, võib taotlev asutus või ametiisik otsustada Euroopa

kaugosalemismääruse ex officio või asjaomase isiku taotlusel tagasi võtta.

6. Kui asjaomane isik pärast seda, kui ta on nõuetekohaselt kutsutud asjaomas(t)el

istung(t)el kaugosalema, täitva asutuse või ametiisiku märgitud ajaks ja kohta kohale

ei ilmu, reguleeritakse isiku mitteilmumise menetluslikke tagajärgi taotleva riigi

õigusega, nagu neid kohaldataks puhtalt riigisiseses asjas olukorras, kui istungile

kutsutud isik ei ilmu kohale. Taotlev asutus või ametiisik teavitab täitvat asutust või

ametiisikut vajaduse korral kõigist sellistel juhtudel vajalikest meetmetest või

kehtivast korrast, sealhulgas vajaduse korral istungiks uue aja määramisest või

Euroopa kaugosalemismääruse tagasivõtmisest.

Artikkel 44

Tunnustamise ja täitmise tähtajad

1. Tunnustamise ja täitmise otsus tehakse ning Euroopa kaugosalemismäärus täidetakse

lõigetes 2–5 sätestatud tähtaegade jooksul.

2. Kui taotlev asutus või ametiisik on Euroopa kaugosalemismääruses märkinud, et

erinevalt käesolevas artiklis sätestatust on menetlustähtaegade, süüteo raskuse või

muude eriti kiireloomuliste asjaolude tõttu vaja tunnustamise ja täitmise otsuse

suhtes kohaldada lühemat tähtaega või kui taotlev asutus või ametiisik on Euroopa

kaugosalemismääruses märkinud, et sellega seotud istung(id) peavad toimuma

kindlal kuupäeval või kindlaks kuupäevaks, võtab täitev asutus või ametiisik seda

lühema tähtaja nõuet võimalikult suures ulatuses arvesse.

3. Täitev asutus või ametiisik teeb Euroopa kaugosalemismääruse tunnustamise või

täitmise otsuse võimalikult kiiresti ja – ilma et see mõjutaks lõike 5 kohaldamist –

hiljemalt 30 päeva jooksul pärast seda, kui pädev täitev asutus või ametiisik on

Euroopa kaugosalemismääruse kätte saanud.

4. Täitev asutus või ametiisik täidab Euroopa kaugosalemismääruse kooskõlas taotleva

asutuse ja täitva asutuse vahel artikli 42 kohaselt kokku lepitud praktilise korraga.

5. Kui konkreetses asjas ei ole täitval asutusel või ametiisikul võimalik pidada kinni

lõikes 3 sätestatud tähtajast või kooskõlas lõikega 2 taotleva asutuse või ametiisiku

märgitud kuupäevast, teavitab ta taotlevat asutust või ametiisikut viivitamata ja mis

tahes viisil, esitades viivituse põhjused ja hinnangulise aja, mida on vaja otsuse

tegemiseks. Sellisel juhul võib lõikes 3 sätestatud 30 päeva pikkust tähtaega

pikendada maksimaalselt 30 päeva võrra.

ET 60 ET

Artikkel 45

Euroopa kaugosalemismääruse täitmise võimatus

1. Euroopa kaugosalemismääruse täitmata jätmine võib olla põhjendatud, kui Euroopa

kaugosalemismäärusega seotud istungi(te) kutset ei saa asjaomasele isikule kätte

toimetada, sest täitev asutus või ametiisik ei suuda teda vaatamata mõistlikele

jõupingutustele täitjariigi territooriumil leida.

2. Enne Euroopa kaugosalemismääruse täitmise võimatuse kohta otsuse tegemist

konsulteerib täitev asutus või ametiisik taotleva asutuse või ametiisikuga.

Artikkel 46

Kohustus teavitada taotlevat asutust või ametiisikut

1. Täitjariigi pädev asutus või ametiisik, kes saab Euroopa kaugosalemismääruse, teatab

viivitamata ja igal juhul nädala jooksul pärast Euroopa kaugosalemismääruse

kättesaamist, et ta on määruse kätte saanud.

Kui on määratud keskasutus, kehtib Euroopa kaugosalemismääruse kättesaamisest

teatamise kohustus nii keskasutusele kui ka keskasutuselt Euroopa

kaugosalemismääruse saanud täitvale asutusele või ametiisikule.

Artikli 40 lõikes 4 osutatud juhtudel kehtib Euroopa kaugosalemismääruse

kättesaamisest teatamise kohustus nii pädevale asutusele või ametiisikule, kes

kõigepealt Euroopa kaugosalemismääruse sai, kui ka täitvale asutusele või

ametiisikule, kellele Euroopa kaugosalemismääruse lõpuks edastati.

2. Täitev asutus või ametiisik teavitab taotlevat asutust või ametiisikut viivitamata ja

mis tahes viisil:

(a) kui täitval asutusel või ametiisikul ei ole võimalik tunnustamise või täitmise

otsust teha põhjusel, et VIII lisas esitatud vorm on puudulik või ilmselgelt

ebatäpne;

(b) kui täitev asutus või ametiisik tuvastab, et ta ei saa konkreetsel juhul taotleva

asutuse või ametiisiku sõnaselgelt märgitud formaalsusi ja menetlusi artikli 41

kohaselt täita.

3. Täitev asutus või ametiisik teavitab taotlevat asutust või ametiisikut viivitamata:

(a) igast artikli 43 kohaselt tehtud otsusest ja selle otsuse põhjustest.

(b) kui täitev asutus või ametiisik leiab pärast kooskõlas artikli 45 lõikega 2

taotleva asutuse või ametiisikuga konsulteerimist, et Euroopa

kaugosalemismäärust ei ole võimalik täita.

4. Taotlev asutus või ametiisik teavitab isikut, kelle suhtes on tehtud Euroopa

kaugosalemismäärus, kõigist täitva asutuse või ametiisiku artikli 43 või 45 kohaselt

tehtud otsustest.

Artikkel 47

Kriminaalmenetluse tagamise vahendid

ET 61 ET

1. Kui Euroopa kaugosalemismäärus koostati täitjariigist pärit kahtlustatava või

süüdistatava kriminaalmenetluses osalemise hõlbustamiseks ning menetluse

tulemusel tuvastati tema süü ja talle määrati vabadusekaotuslik karistus või vabadust

piirav julgeolekumeede, teavitab taotlev riik asjakohasel juhul täitjariiki kavatsusest

koostada Euroopa vahistamismäärus.

2. Täitjariik tagab, et kui teda on teavitatud, saavad tema pädevad asutused või

ametiisikud kohaldada riigisisese õiguse alusel ja sellega kooskõlas asjakohaseid

kriminaalmenetluse tagamise vahendeid, millega tagada, et asjaomane isik jääb tema

territooriumile, sealhulgas isiku vahistamist, kuni Euroopa vahistamismääruse

kättesaamise ning selle tunnustamise ja täitmise kohta tehtava otsuseni.

Artikkel 48

Taotleva asutuse või ametiisiku ja täitva asutuse või ametiisiku vahelised

konsultatsioonid

1. Vajaduse korral konsulteerivad taotlev asutus või ametiisik ja täitev asutus või

ametiisik üksteisega viivitamata, et hõlbustada käesoleva artikli tõhusat kohaldamist.

2. Kui taotlev asutus või ametiisik leiab, et see hõlbustaks käesoleva jaotise

tulemuslikku kohaldamist, võib ta enne Euroopa kaugosalemismääruse koostamist

konsulteerida sobival viisil ka täitva asutuse või ametiisikuga. Täitev asutus vastab

konsulteerimistaotlusele põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 49

Menetlusõigused ja menetluslikud tagatised

1. Käesoleva direktiivi rakendamisel tagavad liikmesriigid, et austatakse Euroopa

kaugosalemismäärusega seotud menetluste õiglust ja isikutel, kelle suhtes on tehtud

Euroopa kaugosalemismäärus, olevaid õigusi, mis on ette nähtud liidu õigusega,

eelkõige kahtlustatavate ja süüdistatavate õigusi, mis on sätestatud

direktiivides 2010/64/EL, 2012/13/EL, 2013/48, (EL) 2016/343, (EL) 2016/800 ja

(EL) 2016/1919, ning kuriteoohvrite õigusi, mis on sätestatud direktiivis

2012/29/EL, ning taotleva riigi või täitjariigi vastavas õiguses ja niivõrd, kui see on

kooskõlas artikli 42 kohaselt kohaldatava liidu õigusega.

Liikmesriigid võtavad sobivaid meetmeid, millega tagada, et asjaomane isik saab

neid õigusi täitjaliikmesriigist kaugmeetodil tegelikult kasutada ja seda viisil, millega

on tagatud menetluse õiglus nii kaugistungi(te)l, mida Euroopa kaugosalemismäärus

käsitleb, kui ka enne ja pärast sellist kaugistungit (selliseid kaugistungeid), kui nende

õiguste kasutamine on seotud asjaomas(t)e kaugistungi(te)ga.

2. Liikmesriigid tagavad, sealhulgas erikaitsemeetmete kohaldamisega, et selliste

haavatavate kahtlustatavate, süüdistatavate ja kannatanute jaoks, kes muidu ei saaks

Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istungi(te)l tegelikult osaleda, kehtestatakse

sobiv menetluskord.

Kui Euroopa kaugosalemismäärus on seotud lapsega, tagavad liikmesriigid, et kõigis

last puudutavates otsustes, mis tehakse kooskõlas käesoleva jaotisega, seatakse lapse

parimad huvid alati esikohale.

3. Liikmesriigid tagavad, et kui isikul on õigus viibida Euroopa

kaugosalemismäärusega seotud istungi(te)l ning ta artikli 37 kohaselt taotleb

ET 62 ET

osalemist rohkem kui ühel kaugistungil või nõustub sellega, on tal siiski õigus

Euroopa kaugosalemismäärusega hõlmatud edasis(t)el istungi(te)l kohapeal osaleda.

Sellisel juhul võtab taotlev asutus või ametiisik Euroopa kaugosalemismääruse

tagasi.

Artikkel 50

Õiguskaitsevahendid

1. Liikmesriigid tagavad, et kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu, kelle suhtes on

tehtud Euroopa kaugosalemismäärus, saab Euroopa kaugosalemismäärusega seotud

kriminaalmenetluses tegelikult kasutada kõiki taotleva riigi õiguse alusel võimalikke

õiguskaitsevahendeid.

2. Kahtlustataval, süüdistataval või kannatanul, kelle suhtes on tehtud Euroopa

kaugosalemismäärus, on juhul, kui tema õigusi on kahjustatud, õigus kasutada

taotlevas riigis Euroopa kaugosalemismääruse koostamise vastu tõhusat

õiguskaitsevahendit. Eelkõige on asjaomasel isikul õigus vaidlustada artikli 37 lõike

2 kohaselt tehtud otsus anda Euroopa kaugosalemismäärus välja ilma tema

nõusolekuta.

3. Kahtlustataval, süüdistataval või kannatanul, kelle suhtes on tehtud Euroopa

kaugosalemismäärus, on õigus kasutada täitjariigis Euroopa kaugosalemismääruse

tunnustamise ja täitmise vastu tõhusat õiguskaitsevahendit, juhul kui Euroopa

kaugosalemismääruse tunnustamine ja täitmine kahjustab tema õigusi. Selliste

õiguskaitsevahendite kasutamine peatab Euroopa kaugosalemismääruse tunnustamise

ja täitmise.

4. Täitev asutus või ametiisik jälgib Euroopa kaugosalemismääruse täitmise tehnilisi ja

praktilisi tingimusi ning teavitab taotlevat asutust või ametiisikut viivitamata kõigist

tehnilistest või praktilistest probleemidest, mis võivad mõjutada asjaomase isiku

õiguste tegelikku kasutamist või menetluse õiglust.

Kui sellised probleemid tekivad Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istungi(te)

ajal, teavitab istungil kohal viibiv täitev asutus või ametiisik või täitjariigi pädev

asutus või ametiisik taotlevat asutust või ametiisikut sellest viivitamata ja sobival

viisil. Istung peatatakse ning taotlev asutus või ametiisik ja täitev asutus või

ametiisik, või kui see on asjakohane, istungil kohal viibiv täitjariigi pädev asutus või

ametiisik teevad koostööd, et viivitamata võtta nende probleemide lahendamiseks

kõik sobivad meetmed, ning määravad vajaduse korral asjaomase istungi kordamise

aja.

Kui tehnilised probleemid jätkuvad ja neid ei ole võimalik mõistliku aja jooksul

lahendada, võib taotlev asutus või ametiisik otsustada Euroopa kaugosalemismääruse

tagasi võtta. Sellisel juhul määratakse istungiks uus aeg selliselt, et asjaomane isik

jõuaks korraldada oma füüsilise kohalejõudmise taotlevas riigis toimuva(te)le

istungi(te)le.

5. Liikmesriigid tagavad, et lõigete 2 ja 3 kohased õiguskaitsevahendite kasutamise

tähtajad ei muuda õiguskaitsevahendi kasutamise õiguse kasutamist peaaegu

võimatuks ega ülemäära raskeks.

ET 63 ET

6. Taotlev asutus või ametiisik ja täitev asutus või ametiisik teavitavad teineteist

lõigete 2 ja 3 kohaselt kasutatud õiguskaitsevahenditest ja nende kasutamise

tulemustest.

 2023/2843 artikli 11 lõige 1

(kohandatud)

 uus

IV JAOTIS

 ÜHISSÄTTED 

Artikkel 515a

Sidevahendid

1. Erandina artikli 109 lõike 6, artikli 1211 lõike 4, artikli 1312 lõigete 5 ja 6 ning,

artikli 16 lõike 2 esimese lõike,  artikli 22 lõike 4, artikli 30 lõike 6, artikli 43

lõike 4, artikli 44 lõike 5, artikli 46 lõike 2, artikli 48 lõike 2 ning artikli 50

lõike 3  alusel toimuvast ametlikust suhtlusest toimub käesoleva direktiivi kohane

suhtlus taotleva asutuse või ametiisiku ja määrust kohaldava  täitva  asutuse

või ametiisiku vahel  , uuriva liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku ja

teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku vahel, artiklis 35 osutatud

taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse vahel ning selliste pädevate

riiklike asutuste või ametiisikute ning Eurojusti või Euroopa Prokuratuuri vahel 

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2844 artikliga 3.

 uus

2. Artikli 10 lõike 6, artikli 12 lõike 4, artikli 13 lõigete 5 ja 6, artikli 16 lõike 2 esimese

lõigu, artikli 22 lõike 4, artikli 30 lõike 6 punkti a, artikli 43 lõike 4, artikli 44

lõike 5, artikli 46 lõike 2, artikli 48 lõike 2 ja artikli 50 lõike 3 kohane side võib

toimuda kõige kiiremate ja sobivamate edastusvahendite abil, sealhulgas

detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu.

 2014/41/EL

 uus

3. 2.Kui liikmesriik on määranud keskasutuse või -asutused, kohaldatakse lõigetlõikeid

1  ja 2  samuti teise liikmesriigi keskasutuse või -asutustega toimuvale

ametlikule suhtlusele.

 2014/41/EL (kohandatud)

Artikkel 527

 Keskasutuste määramine 

3. Ilma et see piiraks artikli 2 punkti d kohaldamist, võib iga liikmesriik Iga liikmesriik võib

määrata pädevaid asutusi või ametiisikuid  käesoleva direktiivi raames  abistama

keskasutuse või mitu keskasutust, kui see on tema õigussüsteemis nii sätestatud. Liikmesriik

ET 64 ET

võib, kui see on vajalik tulenevalt tema riigisisese kohtusüsteemi korraldusest, panna oma

keskasutus(tel)e vastutuse Euroopa uurimismääruse  järgmiste dokumentide 

administratiivse edastamise ja vastuvõtmise ning kogu muu sellega seotud ametliku

suhtlemise eest.:

(a) Euroopa uurimismäärus;

 uus

(b) artikli 30 lõike 6 punktis a ning artiklites 33 ja 34 osutatud teatised;

(c) varem vahetatud teabe tõendina kasutamise nõusoleku taotlused;

(d) Euroopa kaugosalemismäärus;

 2014/41/EL (kohandatud)

e) muu  punktidega a–d  seotud ametlik suhtlus.

 uus

Artikkel 53

Koostöö Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga

Käesoleva direktiivi kohaselt pädevad asutused või ametiisikud võivad igas käesoleva

direktiivi kohases menetluse etapis taotleda Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö

võrgustiku abi kooskõlas nende vastavate pädevusega.

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 5421

Kulud

1. Kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti, kannab täitjariik kõik kulud, mis

on tekkinud tema territooriumil seoses Euroopa uurimismääruse  või Euroopa

kaugosalemismääruse  täitmisega.

2. Kui määrust täitev asutus või ametiisik leiab, et Euroopa uurimismääruse  või

Euroopa kaugosalemismääruse  täitmisega kaasnevaid kulusid võib pidada

erakordselt suureks, võib ta konsulteerida taotleva asutuse või ametiisikuga, kas ja

kuidas oleks võimalik kulusid jagada või Euroopa uurimismäärust  või Euroopa

kaugosalemismäärust muuta.

Määrust Täitev asutus või ametiisik esitab eelnevalt taotlevale asutusele või

ametiisikule üksikasjalikud andmed kulude selle osa kohta, mida peetakse

erakordselt suureks.

3. Erandolukorras, kus konsultatsioonide käigus ei jõuta kokkuleppele lõikes 2 osutatud

kulude osas, võib taotlev asutus või ametiisik otsustada

(a) võtta Euroopa uurimismääruse  või Euroopa kaugosalemismääruse 

osaliselt või täielikult tagasi või

ET 65 ET

(b) jätta Euroopa uurimismäärus  või Euroopa kaugosalemismäärus  jõusse ja

kanda kulud osas, mida peetakse erakordselt suureks.

 uus

Artikkel 55

Statistika

1. Liikmesriigid koguvad põhjalikku statistikat, et komisjonil oleks võimalik jälgida

käesoleva direktiivi kohaldamist. Liikmesriikide pädevad asutused säilitavad

nimetatud statistikat ning edastavad selle igal aastal komisjonile. Liikmesriikide

pädevad asutused võivad töödelda statistika koostamiseks vajalikke isikuandmeid.

Komisjonile edastatav statistika piirdub koondandmetega ega sisalda isikuandmeid.

2. Lõikes 1 nimetatud statistika peab sisaldama kõike järgmist:

(a) taotleva riigi edastatud Euroopa uurimismääruste ja artikli 30 lõike 6 punkti a

kohaste teatiste arv;

(b) täitjariigi täidetud Euroopa uurimismääruste arv;

(c) osaliselt või täielikult tunnustamata ja täitmata Euroopa uurimismääruste arv,

sealhulgas tunnustamata/täitmata jätmise põhjused, sealhulgas asjad, mille

puhul ei ole võimalik anda artikli 11 lõike 5 kohast abi, ja asjad, mille puhul

täitjariik saadab Euroopa uurimismääruse artikli 10 lõike 3 kohaselt tagasi;

(d) nende asjade arv, mille puhul kasutati Euroopa uurimismääruse koostamise või

täitmise vastu õiguskaitsevahendeid, ning edukalt vaidlustatud otsuste arv;

(e) tõendite edastamiseks kulunud aeg või Euroopa uurimismääruse tunnustamata

või täitmata jätmise otsuse kohta teabe edastamiseks kulunud aeg;

(f) uuriva liikmesriigi pädeva asutuse poolt artiklite 33 ja 34 kohaselt edastatud

teatiste arv ning teavitatud liikmesriigi poolt selliste teatiste peale edastatud

vastuväidete arv;

(g) taotleva riigi edastatud Euroopa kaugosalemismääruste arv, sealhulgas teave

nendega seotud menetluse etapi kohta ning selle kohta, kas need puudutasid

kahtlustatavat, süüdistatavat või kannatanut;

(h) tunnustatud ja täidetud Euroopa kaugosalemismääruste arv;

(i) selliste Euroopa kaugosalemismääruste arv, mille tunnustamisest või täitmisest

täielikult või osaliselt keelduti, sealhulgas teave tunnustamata või täitmata

jätmise aluse, Euroopa kaugosalemismäärusega seotud menetluse etapi ning

selle kohta, kas Euroopa kaugosalemismäärus puudutas kahtlustatavat,

süüdistatavat või kannatanut;

(j) nende asjade arv, mille puhul kasutati Euroopa kaugosalemismääruse

koostamise või täitmise vastu õiguskaitsevahendit, täpsustades, kas

vaidlustajaks oli kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu, samuti edukalt

vaidlustatud otsuste arv.

3. Määruse (EL) 2023/2844 artiklis 12 osutatud etalonteostuse tarkvara, ja kui sellesse

on selline võimalus integreeritud, siis nimetatud määruse artikli 12 lõikes 1 osutatud

riiklikud tagasüsteemid, koguvad programmi abil käesoleva artikli lõikes 2 osutatud

andmeid ning edastavad need igal aastal komisjonile.

ET 66 ET

4. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud statistikat kogutakse kooskõlas selle artikli

lõikega 3 alates artikli 60 lõikes 3 osutatud kuupäevast. Kõnealune statistika

edastatakse esimest korda üks aasta pärast seda kuupäeva.

5. Kuni käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kuupäevani ei mõjuta käesolev artikkel

määruse (EL) 2023/2844 artikli 16 lõike 2 punktide c ja d kohaldamist järgmise

statistika suhtes juhul, kui see seisneb kõnealustes punktides osutatud teabes:

(a) taotleva riigi poolt käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud

detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu edastatud Euroopa uurimismääruse arv;

(b) tõendite edastamiseks vajatud aeg või Euroopa uurimismääruse tunnustamata

või täitmata jätmise otsuse kohta teabe edastamiseks kulunud aeg, nagu on

osutatud käesoleva artikli lõike 2 punktis e;

(c) käesoleva artikli lõike 2 punktis f osutatud uuriva liikmesriigi pädeva asutuse

edastatud artikli 33 kohaste teatiste arv.

6. Alates käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kuupäevast käsitatakse käesoleva artikli

lõike 2 punktides a, e ja f osutatud statistika kogumist ja edastamist määruse

(EL) 2023/2844 artikli 16 lõike 2 punktides c ja d osutatud teabe puhul kõnealuse

määruse artikli 16 lõike 2 kohase teavitamismenetlusega samaväärsena.

Artikkel 56

Standardvormide muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57 vastu delegeeritud õigusakte I–IX lisa

muutmiseks, et nendes lisades olevaid taotlusvorme ajakohastada või teha neisse tehnilisi

muudatusi.

Artikkel 57

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 56 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile

määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 56 osutatud volituste delegeerimise

igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste

delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud

delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal

teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 56 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui

Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti

ET 67 ET

teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta

vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist

komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu

algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

V JAOTIS

 ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 5833

Teatised

1. Hiljemalt  [kaks aastat pärast jõustumist]  22. mail 2017 teavitab iga liikmesriik

komisjoni järgmisest:

(a) asutus(ed) või ametiisik(ud), kes on tema riigisisese õiguse kohaselt artikli 2

 lõike 1  punktide c ja d kohaselt pädevad, kui asjaomane liikmesriik on

 kõnealuste sätete tähenduses  taotlev riik või täitjariik;

 uus

(b) asutus(ed) või ametiisik(ud), kes on tema riigisisese õiguse kohaselt artiklite 33

ja 34 kohaselt pädevad, kui asjaomane liikmesriik on uuriv liikmesriik või

teavitatud liikmesriik;

(c) artikli 30 lõike 6 punkti a kohaselt kiireloomuliste teatiste edastamiseks ja

vastuvõtmiseks kõnealuse artikli kohaselt määratud asutus(ed) või

ametiisik(ud), kui see liikmesriik on taotlev riik või täitjariik;

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

db) Euroopa uurimismääruse koostamisel aktsepteeritavad keeled, nagu on

osutatud artikli 65 lõikes 2  ja artikli 38 lõikes 3  ;

ec) teave määratud keskasutuse või -asutuste kohta, kui liikmesriik soovib

kasutada artikli 7 lõike 352, kohast võimalust , sealhulgas nende

vastutusalad  . See teave on taotleva riigi asutustele või ametiisikutele

siduv.

2. Iga liikmesriik võib samuti esitada komisjonile selliste vajalike dokumentide loetelu,

mida ta nõuab artikli 22 lõike 4 alusel.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist hilisematest muudatustest lõigetes 1 ja 2

osutatud teabes.

4. Komisjon teeb käesoleva artikli kohaselt saadud teabe kättesaadavaks kõigile

liikmesriikidele ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule. Euroopa õigusalase

ET 68 ET

koostöö võrgustik teeb selle teabe kättesaadavaks nõukogu otsuse 2008/976/JSK (18)

artiklis 9 osutatud veebisaidil.

 uus

5. Direktiivi 2014/41/EL artikli 33 lõigete 1 ja 2 kohaselt edastatud teatised kehtivad

käesoleva direktiivi kohaldamisel endiselt, välja arvatud juhul, kui need on kooskõlas

käesoleva artikliga asendatud või ajakohastatud.

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 5934

Seos muude õigusaktide, lepingute ja kokkulepetega

1. Käesolev direktiiv asendab alates 22. maist 2017 järgmiste konventsioonide (mis on

kohaldatavad käesoleva direktiiviga seotud liikmesriikide vahelistes suhetes)

vastavad sätted,  mis vastavad käesolevale direktiivile („vastavad sätted“), 

mõjutamata nende kohaldamist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ja nende

kohaldamist üleminekuajal artikli  60  35 kohaselt:

(a) Euroopa Nõukogu 20. aprilli 1959. aasta kriminaalasjades vastastikuse

abistamise Euroopa konventsioon ning selle lisaprotokollid  kolm

lisaprotokolli  ning nimetatud konventsiooni artikli 26 kohaselt sõlmitud

kahepoolsed kokkulepped;

(b) konventsioon, millega rakendatakse Schengeni lepingut;

(c) konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahel vastastikuse õigusabi

andmise kohta kriminaalasjades ning selle protokoll.;

 uus

(d) Euroopa Nõukogu 23. novembri 2001. aasta küberkuritegevuse konventsioon

ja selle lisaprotokollid;

(e) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 24. detsembri 2024. aasta

küberkuritegevusevastane konventsioon;

(f) rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni konventsioon;

(g) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon;

(h) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon.

2. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud konventsioonide vastavad sätted asendatakse

alates 22. maist 2017. Lõike 1 punktides d, e, f, g ja h osutatud konventsioonide

vastavad sätted asendatakse alates [kaks aastat pärast jõustumist].

3. Kui lõike 1 punktis a osutatud konventsiooni lisaprotokoll on vastu võetud pärast

22. maid 2017, asendatakse kõnealuse protokolli vastavad sätted käesoleva direktiivi

vastavate sätetega alates [kaks aastat pärast jõustumist].

ET 69 ET

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

2. Raamotsus 2008/978/JSK asendatakse käesoleva direktiiviga kõigi liikmesriikide

puhul, kellele käesolev direktiiv on siduv. Raamotsuse 2003/577/JSK tõendite

arestimise sätted asendatakse käesoleva direktiiviga kõigi liikmesriikide puhul,

kellele käesolev direktiiv on siduv.

Liikmesriikides, kelle jaoks käesolev direktiiv on siduv, käsitatakse viiteid

raamotsusele 2008/978/JSK, ning tõendite arestimise puhul viiteid

raamotsusele 2003/577/JSK viidetena käesolevale direktiivile.

4.3. Lisaks käesolevale direktiivile võivad liikmesriigid teiste liikmesriikidega sõlmida

selliseid kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid või jätkata nende

kohaldamist  [kaks aastat pärast jõustumist]  pärast 22. maid 2017 üksnes siis,

kui need lepingud või kokkulepped võimaldavad täiendavalt tugevdada käesoleva

direktiivi eesmärke ning aitavad hõlbustada või veelgi hõlbustavad tõendite

kogumise menetlusi  või veelgi hõlbustavad kahtlustatavate, süüdistatavate või

kannatanute kaugosalemist teisest liikmesriigist kriminaalkohtu istungitel ,

tingimusel et järgitakse käesolevas direktiivis sätestatud tagatiste taset.

54. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt  [kaks aastat pärast jõustumist]  22.

mail 2017, milliseid lõikes 3 osutatud olemasolevaid lepinguid või kokkuleppeid nad

soovivad jätkuvalt kohaldada. Liikmesriigid teatavad samuti komisjonile lõikes 34

osutatud kõigist uutest lepingutest ja kokkulepetest kolme kuu jooksul pärast nende

allakirjutamist.

 uus

6. Direktiivi 2014/41/EL artikli 34 lõike 4 kohaselt edastatud teatised kehtivad

käesoleva direktiivi kohaldamisel endiselt, välja arvatud juhul, kui need on kooskõlas

lõikega 5 asendatud või ajakohastatud.

7. Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks Schengeni lepingu

rakendamise konventsiooni kohaldamist, kuivõrd see konventsioon reguleerib

politsei operatiivkoostöö raames toimuvat piiriülest jälgimist.

Artikkel 60

Üleminekusätted

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse artikli 1 lõikes 1 osutatud menetluste suhtes, mis

on algatatud alates [kaks aastat pärast jõustumist].

2. Artiklit 51 kohaldatakse niivõrd, kui see puudutab artikli 21, artikli 30 lõike 6,

artiklite 34 ja 35 ning III jaotise alusel kehtestatud menetlustega seotud sidet, siiski

alates komisjoni määratud kuupäevast algatatud menetluste suhtes.

3. Komisjon määrab teises lõigus osutatud kuupäeva kindlaks otsuses seejärel, kui ta on

vastu võtnud määruse (EL) 2023/2844 artikli 10 lõike 1 kohase rakendusakti, millega

tagatakse, et detsentraliseeritud IT-süsteem võimaldab käesoleva direktiiviga

ET 70 ET

kehtestatud menetlusi kohaldada. See kuupäev on selle kuu esimene päev, mis

järgneb kaheaastase ajavahemiku möödumisele rakendusakti jõustumise kuupäevast.

4. Euroopa uurimismäärust ja liikmesriigile, kelle territooriumil asub pealtkuulatav isik,

kuid kelle tehniline abi ei ole vajalik, saadetavaid teatisi, mis laekuvad enne [kaks

aastat pärast jõustumist], reguleeritakse jätkuvalt direktiiviga 2014/41/EL.

 2014/41/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 35

Üleminekusätted

1. Enne 22. maid 2017 saadud vastastikuse õigusabi taotluste suhtes kohaldatakse

jätkuvalt olemasolevaid kriminaalasjades antava vastastikuse õigusabiga seotud

õigusakte. Raamotsuse 2003/577/JSK alusel tõendite arestimise kohta tehtud otsuste

suhtes, mis on saadud enne 22. maid 2017 kohaldatakse samuti kõnealust raamotsust.

2. Raamotsuse 2003/577/JSK alusel tõendite arestimise kohta tehtud otsuse korral

kohaldatakse Euroopa uurimismääruse suhtes artikli 8 lõiget 1 mutatis mutandis.

Artikkel 6136

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid  jõustavad  võtavad käesoleva direktiivi  artiklite 1 ja 2,

artikli 3 lõike 1, artikli 4, artikli 6 lõike 1 punktide f ja g, artikli 6 lõike 4, artikli 8

lõigete 1 ja 2, artikli 9 lõike 3, artikli 10 lõike 3, artikli 13, artikli 14 lõike 5,

artikli 17 lõigete 1 ja 5, artikli 21, artikli 24 lõigete 1 ja 2 ja lõike 5 punkti a,

artikli 28 lõike 1 punktide c ja d, artikli 28 lõike 2, artikli 30, artikli 31 lõike 7,

artiklite 33–50, artiklite 51–55, artiklite 58– 60 ja I–IX lisa  järgimiseks vajalikud

meetmed  õigus- ja haldusnormid  hiljemalt 22. mail 2017  [kaks aastat

pärast jõustumist] .  Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti

viivitamata komisjonile. 

 Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates [kaks aastat pärast jõustumist]. 

2. Kui liikmesriigid need meetmed normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või

nende ametliku avaldamise korral ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde

viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates

õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks

tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise

viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 22. mail 2017 sätete teksti, millega

võetakse riigisisesesse õigusesse üle käesolevast direktiivist tulenevad kohustused.

 uus

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste normide teksti.

ET 71 ET

 2014/41/EL (kohandatud)

Article37

Kohaldamise aruanne

Hiljemalt viie aasta möödumisel 21. maist 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja

nõukogule kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete põhjal aruande käesoleva direktiivi

kohaldamise kohta, mis sisaldab eelkõige hinnangut direktiivi mõjust kriminaalasjades

tehtavale koostööle ja üksikisikute kaitsele ning hinnangut selle sätete täitmise kohta

elektroonilise side pealtkuulamise valdkonnas, võttes arvesse tehnoloogia arengut. Aruandele

lisatakse vajaduse korral ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks.

 uus

Artikkel 62

Kohaldamise aruanne

Hiljemalt viis aastat pärast artikli 60 lõikes 3 osutatud rakendusaktide jõustumist esitab

komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele

käesoleva direktiivi kohaldamise aruande, mis põhineb liikmesriikide poolt artikli 55 kohaselt

esitatud ja komisjoni poolt kogutud teabel.

Artikkel 63

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2014/41/EL tunnistatakse kehtetuks alates [käesoleva direktiivi jõustumisest kahe

aasta möödumisele eelnev päev ], ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud

X lisa B osas osutatud direktiivi ülevõtmise tähtpäevaga.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning

neid loetakse vastavalt XI lisas esitatud vastavustabelile.

 2014/41/EL (kohandatud)

Artikkel 6438

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

 2014/41/EL

Artikkel 6539

Adressaadid

ET 72 ET

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb

Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust (uuesti

sõnastatud)“

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse seisukoht antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis

käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust (uuesti

sõnastatud; COM(2026) 313, 2026/0172(COD); edaspidi direktiivi eelnõu). Eelnõuga sõnastatakse

uuesti direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (edaspidi kehtiv

EIO direktiiv), ning luuakse Euroopa kaugosalemismäärus (edaspidi ERPO).

Euroopa Komisjoni eelnõu COM(2026) 313 ajakohastab Euroopa uurimismääruse (EIO) reegleid

tõendite piiriülese kogumise kiirendamiseks ja õigusselguse suurendamiseks. Samuti luuakse

Euroopa kaugosalemismäärus (ERPO), mis võimaldab teises liikmesriigis viibival kahtlustataval,

süüdistataval või kannatanul osaleda kriminaalkohtu istungil kaugteel.

Eesti toetab EIO ajakohastamist, tingimusel, et säilib liikmesriikide menetlusautonoomia ja

tõendite kogumise paindlikkus. Uued nõuded ei tohi tekitada tarbetuid kooskõlastus-, kinnitamis-

ega teavitamiskohustusi. Prokuröril peab säilima pädevus EIO väljastada, kui vajalik kohtu luba

on juba antud või kui riigisisene õigus seda ei nõua.

Piiriülese jälgimise regulatsioon peab tagama täitjariigi sisulise kontrolli. Kiireloomulise

jälgimise esmane teavitus peab võimaldama otsustada jälgimise lubatavuse ja jätkamise tingimuste

üle. Eesti toetab EIO kasutamist ka süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise menetlustes,

säilitades kriminaalmenetluslikud tagatised isikute õiguste kaitseks.

Eesti toetab ERPO loomist, kuid kaugosalemise lubatavus peab jääma taotleva riigi õiguse

reguleerida. Taotleva ja täitjariigi ülesanded tuleb selgelt eristada ning vältida täitjariigi kohtute

ebaproportsionaalset koormamist. Kaugosalemine peab üldjuhul põhinema isiku nõusolekul,

mille saamine on taotleva riigi ülesanne. Tagada tuleb turvaline ja konfidentsiaalne suhtlus kaitsjaga

ning selgelt sätestada nõusolekuta kaugosalemise erandid ja nõusoleku tagasivõtmise kord.

Eesti toetab tõhusaid õiguskaitsevahendeid, vältides nende dubleerimist ja menetluse

põhjendamatut pikenemist. Toimingu vaidlustamine peab toimuma selles liikmesriigis, kelle

otsust või toimingut vaidlustatakse. Täitjariigis esitatud kaebus ei tohiks automaatselt peatada ERPO

täitmist taotleva kohtu pädevusse kuuluvates küsimustes.

Eesti toetab justiitskoostöö digitaliseerimist ja statistika automatiseeritud kogumist

olemasolevatest infosüsteemidest. Rakendamine eeldab kriminaalmenetluse seadustiku muutmist

ning asutuste töökorralduse ja infosüsteemide kohandamist. Kaheaastane ülevõtmistähtaeg on

põhjendatud, kui tehnilised nõuded on aegsasti teada, ELi lahendused valmivad ja komisjon

toetab rakendamist. Lisakohustuste korral tuleb tähtaeg üle vaadata. Täpsed rakendamiskulud

selguvad rakendamisetapis.

Direktiiviga 2014/41/EL loodi Euroopa uurimismäärus (edaspidi EIO), mis on kujunenud Euroopa

Liidu peamiseks vahendiks kriminaalmenetlustes tõendite piiriüleseks hankimiseks. Direktiivi

eelnõu eesmärk on ajakohastada EIO kohaldamise reegleid, suurendada õigusselgust ning lahendada

2

senises praktikas ilmnenud probleeme. Muu hulgas täpsustatakse tõendite kogumise ja kasutamise

korda ning reguleeritakse uusi piiriülese koostöö olukordi.

ERPO on eelnõuga loodav uus vastastikuse tunnustamise instrument. Selle alusel saab teises

liikmesriigis asuv kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu osaleda teisest liikmesriigist

kaugsidetehnoloogia abil kriminaalkohtu istungil. Kehtiva EIO direktiivi artikkel 24 võimaldab

videokonverentsi kasutada küll tõendite kogumiseks ülekuulamisel, kuid ei loo üldist vastastikuse

tunnustamise korda isiku osalemiseks oma kriminaalasja kohtuistungil teisest liikmesriigist.

Komisjoni hinnangul tugineb EIO muudatuste eelnõu direktiivi 2014/41/EL kohaldamisel

liikmesriikides saadud kogemustele, sealhulgas vastastikuste hindamiste kümnenda vooru

tulemustele.

Direktiivi vastuvõtmine eeldab kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) muutmist ning

kohtute ja teiste pädevate asutuste töökorralduse ja infosüsteemide kohandamist.

Algatus seondub Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteediga edendada tõhusat piiriülest õigusalast

koostööd. EIO toimimise parandamine ja ERPO kui piiriülese vastastikuse tunnustamise

instrumendi loomine toetavad seda eesmärki.

Euroopa Komisjon esitas direktiivi eelnõu 23. juunil 2026. Eelnõu edastati liikmesriikide

parlamentidele 26.08.2026 ning subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on 27.10.2026.

Eelnõu menetletakse EL Nõukogu kriminaalasjade COPEN töörühmas tavamenetluse korras,

algatust on arutatud 22.07.2026 ja 02.09.2026 ning menetlus on pooleli. Järgmine COPENi

töörühma arutelu toimub 28-29.09.2026.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi

kriminaalpoliitika osakonna kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunik Aare Pere ja sama

talituse juhataja Laura Vaik.

Valdkonna eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri ülesannetes

Mari-Liis Sööt ([email protected]).

2. Direktiivi eelnõu sisukokkuvõte

Kehtiva EIO direktiivi järgi kasutatakse EIOt selleks, et teha teises liikmesriigis üks või mitu

uurimistoimingut tõendite hankimiseks või saada sealt juba olemas olev tõend. Täitjariik tunnustab

EIO ilma täiendavate formaalsusteta ja teeb taotletud toimingu üldjuhul sama korra järgi nagu

võrreldavas riigisiseses asjas. Eelnõuga neid põhimõtteid ei muudeta. Peamised sisulised

muudatused on järgmised.

EIO koostamine ja kinnitamine

Eelnõuga ei muutu põhimõte, et prokurör võib ka edaspidi EIO koostada. Täiendavalt lisatakse

võimalus, et kui taotletava uurimistoimingu tegemiseks on taotleva riigi õiguse kohaselt vajalik

kohtu eelnev luba ja seda ei ole enne EIO koostamist saadud, peab EIO enne edastamist kinnitama

kohus. Kui kohtu luba on juba antud, ei ole täiendav kinnitamine vajalik. Eelnõuga lisatava uue

võimalusena võib EIOga taotleda ka menetlusdokumendi kättetoimetamist, kui see on taotletud

uurimistoimingu tegemiseks rangelt vajalik.

Teabe ja tõendite hilisem kasutamine

Kehtiv direktiiv ei sisalda üldist korda EIOga saadud teabe või tõendite muul eesmärgil

kasutamiseks ega nende edasisaatmiseks. Eelnõuga lisatava artikli 21 järgi tuleb tõendite muul

eesmärgil kasutamiseks saada eelnev nõusolek siis, kui täitjariik on tõendite edastamisel sellise

tingimuse seadnud. Teabe või tõendite edasisaatmiseks teisele liikmesriigile, kolmandale riigile või

rahvusvahelisele organisatsioonile on eelnev nõusolek vajalik alati. Uus artikkel 35 loob eraldi

3

nõusolekumenetluse ka varem õiguskaitseasutuste vahel vahetatud teabe tõendina kasutamiseks, kui

nõusolekut nõuab taotluse esitanud riigi õigus või teabe algse edastamise tingimus.

Ajakriitilised uurimistoimingud ja piiriülene jälgimine

Kehtivas direktiivis puudub üldine kord, mille järgi saaks EIO-s taotletud toimingut teha enne EIO

tunnustamise või täitmise otsust. Eelnõu artikli 13 lõige 4 näeb reaalajas, pidevalt ja teatava aja

jooksul tõendeid koguvate toimingute, elektroonilise side pealtkuulamise ja piiriülese jälgimise

puhul täitjariigile ette võimaluse lubada toimingu ajutist täitmist enne EIO suhtes lõpliku otsuse

tegemist. Lisaks luuakse artikliga 30 uus EIO menetlus taotlevas riigis alustatud isiku või eseme

jälgimise jätkamiseks täitjariigis, kui jälgimise käigus tehakse tõendite hankimiseks tehniliste

vahenditega heli-, visuaalseid või muid salvestisi. Eelnõu kohaselt tuleb piiriülese jälgimise

alustamisest viivitamata teavitada täitjariiki ning EIO tuleb esitada hiljemalt 48 tunni jooksul.

Piiriülest jälgimist võib 48 tunni jooksul jätkata kui täitjariik ei ole seda keelanud. Politsei

operatiivkoostöö raames toimuvale piiriülesele jälgimisele (mille eesmärk ei ole tõendite kogumine)

jääb kohaldatavaks Schengeni rakenduskonventsioon ning kohaldatav õigusakt tuleb valida meetme

peamise eesmärgi järgi.

Elektroonilise side pealtkuulamine ja tehnilised salvestusseadmed

Teise liikmesriigi tehnilist abi vajava pealtkuulamise EIO kord jääb alles, kuid täpsustatakse, et

pealtkuulamise jätkamiseks üle esialgses EIOs märgitud aja tuleb koostada uus EIO. Tehnilise abita

pealtkuulamise senisele teavitusmenetlusele lisatakse muu hulgas võimalus küsida lisateavet,

pikendada teavitatud liikmesriigi vastamistähtaega ning nõuda kasutamiskeelu korral saadud

materjali kustutamist. Uus artikkel 34 loob samalaadse teavituskorra juhuks, kui ühes liikmesriigis

lubatud asukoha-, heli- või visuaalsete andmete kogumist võimaldav tehniline salvestusseade

siseneb teise liikmesriigi territooriumile ja selle riigi tehnilist abi ei vajata.

Euroopa kaugosalemismäärus (ERPO)

ERPO on uus vastastikuse tunnustamise instrument, mis võimaldab teises liikmesriigis asuval

kahtlustataval, süüdistataval või kannatanul osaleda kaugteel kriminaalkohtu istungil. Seni oli EIO

direktiivis reguleeritud üksnes võimalus isikute kaugülekuulamiseks, ERPO lisab sellele võimaluse

ka täiemahuliseks kohtuistungil osalemiseks.

Üldjuhul eeldab kohtuistungil kaugteel osalemine asjaomase menetlusosalise nõusolekut ning ilma

nõusolekuta saab seda kasutada üksnes erandlikel asjaoludel. ERPO täitmise üle otsustab täitjariigi

kohus, kes korraldab isiku osalemise ja tehnilised tingimused, kuid istungi viib läbi taotleva riigi

asutus ning kohaldatakse taotleva riigi õigust. Eelnõu näeb ette ka kaitsja osalemise,

õiguskaitsevahendid ja võimaluse keelduda täitmisest, kui see koormaks täitjariigi kohtusüsteemi

selgelt ebaproportsionaalselt.

3. Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Direktiivi eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 82 lõike

1 punkt a. Selle alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestada normid ja menetlused

kohtuotsuste ning õigusasutuste otsuste kõigi vormide tunnustamise tagamiseks kogu liidus. Samal

õiguslikul alusel võeti vastu ka direktiiv 2014/41/EL. EIO ja ERPO on vastastikuse tunnustamise

instrumendid, mille puhul ühe liikmesriigi õigusasutuse otsust tunnustatakse ja täidetakse teises

liikmesriigis. Eesti hinnangul on ELTL artikli 82 lõike 1 punkt a eelnõu õigusliku alusena

põhjendatud.

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 3 kohaselt võib liit valdkonnas, mis ei kuulu tema

ainupädevusse, tegutseda juhul, kui liikmesriigid ei suuda kavandatud meetme eesmärke piisavalt

saavutada ning neid saab meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil. Eelnõu

reguleerib piiriülest tõendite hankimist ja teises liikmesriigis asuva isiku kaugosalemist

kriminaalkohtu istungil. EIO on juba liidu tasandil kehtestatud vastastikuse tunnustamise instrument

ning selle ühiseid reegleid ei saa liikmesriigid eraldi muuta. Samuti ei saa üks liikmesriik oma

4

õigusega kohustada teise liikmesriigi asutust korraldama seal asuva isiku osalemist tema

kriminaalasja kohtuistungil. Seetõttu vastab eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele.

Eelnõu vastab ka proportsionaalsuse põhimõttele. EIO muudatused täiendavad olemasolevat

vastastikuse tunnustamise korda ega loo selle asemele uut süsteemi. ERPO piirdub piiriülese

kaugosalemisega ega ühtlusta liikmesriikide riigisiseseid kaugosalemise reegleid. ERPO

koostamine on iga juhtumi puhul eraldi hinnatav ning eeldab selle asjakohasuse ja

proportsionaalsuse kontrolli; üldreeglina on vajalik ka asjaomase isiku nõusolek. Täitjariik võib

ERPO tunnustamisest või täitmisest erandkorras keelduda, kui selle täitmine paneks konkreetsel

juhul tema kohtusüsteemile selgelt ebaproportsionaalse koormuse.

4. Esialgsete mõjude analüüsi kokkuvõte

Komisjon ei koostanud eelnõule tavapärast mõjuhinnangut. Erandit põhjendati kahe asjaoluga:

võimalike poliitikavalikute piiratud ring ning olulise negatiivse majandus-, sotsiaal- või

keskkonnamõju puudumine. EIO direktiivi toimimist oli juba hinnatud vastastikuste hindamiste

kümnendas voorus, mille soovitustele eelnõu EIOt puudutavad muudatused suuresti tuginevad.

Komisjoni hinnangul on muudatused valdavalt tehnilised ja menetluslikud. Komisjoni ettepaneku

seletuskirja järgi koostatakse mõjuhinnangu asemel talituste töödokument, milles käsitletakse

probleeme, valitud lahendusi, oodatavaid mõjusid, konsultatsioonide tulemusi ja edasist seiret.

Eelnõu peamine mõju Eestile avaldub kohtute, prokuratuuri ja uurimisasutuste töökorralduses. EIO

puhul lisanduvad uued teavitus- ja nõusolekumenetlused ning kiireloomulise piiriülese jälgimise

kord. EIO on kõige enam kasutatav Euroopa Liidu kriminaalõigusalase koostöö instrument. Aastas

saabub Eestisse täitmiseks ligikaudu 800 Euroopa uurimismäärust ning Eesti edastab teistele

liikmesriikidele ligikaudu 300 Euroopa uurimismäärust. EIO täpsem regulatsioon ja uute alustega

täiendamine võib taotluste arvu suurendada, kuid aitab samal ajal parandada õigusselgust ning

võimaldab piiriüleseid koostöömenetlusi korraldada kiiremini ja ühetaolisemalt.

ERPO annab kohtutele uue ülesande tunnustada ja täita teise liikmesriigi tehtud

kaugosalemismäärusi. Sellega võivad kaasneda täiendav töökoormus, koolitusvajadus ja

infosüsteemide arendamise kulud.

Menetlusosaliste jaoks võib ERPO lihtsustada kriminaalmenetluses osalemist, kui isik asub teises

liikmesriigis. Samal ajal võib kaugosalemine mõjutada kaitse- ja muid menetlusõigusi, mistõttu

sisaldab eelnõu nõusoleku, kaitsja, õiguskaitsevahendite ja muude menetluslike tagatiste reegleid.

Komisjoni hinnangul peaks mõju füüsilistele ja juriidilistele isikutele olema kokkuvõttes positiivne,

sest muudatused suurendavad õiguskindlust, parandavad menetluste tõhusust ja hõlbustavad

õiguskaitse kättesaadavust.

Riigieelarvele ja infosüsteemidele võib mõju tekkida eelkõige ERPO tehniliste lahenduste,

detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutamise, statistikakohustuste ning asutuste töökorralduse

muutmise tõttu. Täpset kulu ei ole praegu võimalik hinnata. Komisjon eeldab, et avaliku sektori

lisakulusid tasakaalustab osaliselt piiriülese koostöö kiirenemisest ning viivituste, isikute

üleandmiste ja muu töökoormuse vähenemisest tulenev sääst.

Ettepanekust tulenevaid kulusid käsitletakse riigi eelarvestrateegia protsessis ning täpsemad kulud

selguvad rakendamisetapis, sõltuvalt Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa

Komisjoni vahel saavutatavast lõplikust kokkuleppest. Infosüsteemide arendamiseks on tõenäoliselt

võimalik taotleda ka EL eelarve vahendeid.

5. Direktiivi sätete õiguslik ja võrdlev analüüs

5

Direktiivi eelnõu on koostatud uuesti sõnastamise (recast) tehnikas. Suur osa direktiivi 2014/41/EL

sätetest võetakse üle sisuliselt muutmata kujul, kuid lisandub mitu uut menetlust ning kogu ERPO

jaotis. Muutmata EIO sätete puhul jääb asjakohaseks KrMS 19. peatüki 8. jao 1². jaotise

regulatsioon.

Artiklid 1–4. Reguleerimisese, mõisted, Euroopa uurimismäärus ja selle kohaldamisala Artikkel 1 laiendab direktiivi reguleerimiseseme lisaks EIOle piiriülese jälgimise kiireloomulistele

teatistele, artiklite 33 ja 34 kohastele tehnilise abita uurimistoimingute teatistele, varem vahetatud

teabe tõendina kasutamise nõusolekutaotlustele ja ERPOle. Artikli 2 järgi võib prokurör jätkuvalt

EIO koostada, kuid kui taotletav uurimistoiming vajab taotlevas riigis kohtu eelnevat luba ja seda

ei ole riigisisese korra kohaselt saadud, peab EIO enne edastamist kinnitama kohus. Kui toiming

kohtu luba ei vaja, võib EIO koostada prokurör.

ERPO taotlev ja täitev asutus peab olema kohus. Uue mõistena määratletakse „elektrooniline side“

kui elektroonilise side võrkude või teenuste kaudu toimuv side, sealhulgas selle sisu ja kaasnevad

andmed. Artiklid 3 ja 4 jätavad alles senise põhimõtte, et EIOga saab taotleda teises liikmesriigis

uurimistoimingu tegemist või seal juba olemas oleva tõendi hankimist. EIO hõlmab jätkuvalt kõiki

uurimistoiminguid, välja arvatud ühise uurimisrühma loomine ja tõendite kogumine sellise rühma

raames. Uue võimalusena lisatakse eelnõu artiklisse 4 ka võimalus, et EIO alusel on võimalik

taotleda ka menetlusdokumentide kättetoimetamist, kui see on taotletud uurimistoimingu täitmiseks

rangelt vajalik.

Artiklid 5–12. Menetluste liigid, vorm, täitmine, edastamine ja keeldumisalused Artiklis 5 loetletud menetlused, mille korral EIO võib koostada, eelnõuga ei muutu. Artikkel 6 lisab

EIO vormile vajaduse korral kohtu loa, otsuse kuupäeva ja viitenumbri ning teabe

õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluste kohta. Menetlusdokumendi kättetoimetamise taotluse

korral tuleb dokumendile lisada adressaadile arusaadav tõlge, kui on alust arvata, et ta ei mõista

dokumendis kasutatavat keelt. Artikli 7 vajalikkuse ja proportsionaalsuse tingimused jäävad

samaks. Artikkel 8 lubab EIO edastada otse täitvale asutusele või keskasutuse kaudu. Artikkel 9

säilitab varasemat EIOt täiendava EIO korra. Artikkel 10 säilitab põhimõtte, et täitev asutus või

ametiisik tunnustab EIOt ilma täiendavate formaalsusteta ja täidab selle nagu võrreldava riigisisese

taotluse. Artiklid 11 ja 12 ei lisa uusi teist tüüpi uurimistoimingu kasutamise ega EIO tunnustamata