Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

SA Võrumaa Arenduskeskus

[email protected]

Teie 08.09.2026 nr 7-5.7/26-01721

Meie 23.09.2026 nr 1.4-1/3630-2

Vastuskiri Võrumaa

Arenduskeskusele

Täname Võrumaa Arenduskeskust ettepanekute eest Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodi

riigiplaani vahendite kavandamisel. Pöördumises tõstatatud vajadus arvestada toetuste

kavandamisel senisest enam piirkondlike arenguerisustega ning pöörata eraldi tähelepanu

idapiirialadele on kooskõlas Vabariigi Valitsuse seniste suunistega. Idapiirialade puhul

lisandub regionaalarengu vaatele muutunud julgeolekuolukorrast tulenev mõõde ning vajadus

tugevdada nende piirkondade pikaajalist elujõulisust ja vastupanuvõimet.

Idapiirialadele eraldi tähelepanu pööramise põhimõte on valitsuses juba kokku lepitud

Valitsus arutas 2026. aasta mais Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostatud raportit

„Idapiirialade asukohast tulenevad väljakutsed ja lahendusettepanekud“. Arutelu tulemusena

lepiti kokku, et ministeeriumidel tuleb riigieelarveliste ja välisvahendite, sealhulgas ELi 2028–

2034 riigiplaani vahendite kavandamisel arvestada vajadusega suunata vahendeid regionaalselt

tasakaalustatumalt väljapoole Harjumaad, pöörates eraldi tähelepanu idapiirialadele. Seega on

Võru maakonna pöördumises rõhutatud vajadus käsitleda idapiirialasid regionaalse tasakaalu

seisukohalt eraldi tähelepanu vajava piirkonnana kooskõlas valitsuse seni antud suunistega.

Samas tuleb regionaalse tasakaalu eesmärki käsitleda laiemalt kui üksnes riigiplaani ja ELi

toetuste kontekstis. Riigiplaan on üks riigi käsutuses olevatest rahastamis- ja

poliitikainstrumentidest ning regionaalsete arenguerisuste vähendamine eeldab regionaalse

mõju arvestamist ka riigieelarveliste vahendite, valdkonnapoliitikate, avalike investeeringute ja

teenuste kavandamisel. Seetõttu ei saa idapiirialade ega teiste piirkondade arenguvajaduste

lahendamist siduda üksnes riigiplaani vahenditega. Riigiplaani roll on toetada selles laiemas

raamistikus eelkõige neid reforme ja investeeringuid, mille puhul ELi vahendite kasutamine

võimaldab saavutada täiendavat ja mõõdetavat regionaalset mõju.

Regionaalne mõõde tuleb siduda konkreetsete meetmete ja mõõdetavate eesmärkidega

Valitsuse 15. septembri otsusega lepiti kokku riigiplaani esmased prioriteedid ja valdkondlik

jaotus ning anti Rahandusministeeriumile mandaat alustada nende alusel läbirääkimisi Euroopa

Komisjoniga. Samuti tuleb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil koostöös teiste

ministeeriumidega määratleda riigiplaani meetmed, millel on suurim potentsiaal regionaalse

mõju saavutamiseks väljaspool Harjumaad ja idapiirialadel, ning töötada nende jaoks välja

mõõdetavad regionaalsed eesmärgid ja rakendusmehhanismi visioon. Vastavad ettepanekud

tuleb esitada Rahandusministeeriumile hiljemalt 2027. aasta augustiks. See tähendab, et

2

regionaalne mõõde ei jää riigiplaanis üksnes üldiseks põhimõtteks, vaid peab väljenduma

konkreetsete suure regionaalse mõjuga tegevuste eesmärkides ja rakendustingimustes.

Konkreetsete meetmete tingimused kujunevad riigiplaani järgmises etapis

Võru maakond on teinud mitu konkreetset ettepanekut, sealhulgas näha Kagu-Eesti ja teiste

idapiirialade jaoks ette eraldi rahastamisloogika, kaaluda madalamat omafinantseeringut,

tugevdada taristut, elukeskkonda ja ettevõtlust, jätkata ja suurendada piirkondlike programmide

mahtu ning säilitada LEADERi roll paindliku kohaliku arengu toetamise vahendina.

Need on olulised sisendid riigiplaani edasiseks kujundamiseks. Samas ei ole praeguses etapis

veel põhjendatud ette määrata, kas regionaalsete eesmärkide saavutamiseks kasutatakse

eraldiseisvaid rahastamismahte või meetmeid, piirkondlikke taotlusvoore, erinevaid

omafinantseeringu määrasid, hindamiseelistusi või muid rakenduslikke lahendusi. Sobiv

rakendusmehhanism tuleb kujundada järgmises etapis, lähtudes konkreetse meetme eesmärgist

ja soovitud regionaalsest mõjust.

Paralleelselt Euroopa Komisjoniga peetavate läbirääkimistega jätkub riigiplaani detailsem

sisustamine ja meetmete kujundamine ministeeriumides. Selles etapis saab hinnata, milliste

meetmete puhul on regionaalsete erisuste rakendamine sisuliselt põhjendatud ja kõige

mõjusam. Seejuures on oluline vaadata regionaalset mõju valdkondade üleselt. Ettevõtluse,

transpordi ja muu taristu, elamumajanduse, hariduse, teenuste kättesaadavuse ja kogukondade

arengu meetmed võivad kõik mõjutada Kagu-Eesti ja teiste idapiirialade elujõulisust. Seetõttu

ei pruugi regionaalse tasakaalu saavutamiseks kõige mõjusam lahendus olla üks eraldiseisev

piirkondlik meede, vaid regionaalsete eesmärkide ja erisuste süsteemne sidumine mitme suure

mõjuga valdkondliku meetmega.

Edasine töö toimub koostöös piirkondadega

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on edasises protsessis keskne roll regionaalse mõju

eesmärkide ja rakendusloogika kujundamisel koostöös teiste ministeeriumide ning piirkondade

esindajatega. Võru maakonna esitatud ettepanekud on selle töö jaoks väärtuslik sisend.

Konkreetseid rahastamismahte ja meetmete tingimusi saab hinnata järgmises etapis koos teiste

valdkondlike ja regionaalsete vajadustega ning arvestades Euroopa Komisjoniga peetavate

läbirääkimiste tulemusi. Regionaalse erisuse rakendamisel tuleb lähtuda eelkõige soovitud

tulemusest ja meetme sisust, mitte üksnes toetuse saaja asukohast. Eesmärk on suunata

riigiplaani vahendeid viisil, mis aitab mõõdetavalt vähendada piirkondlikke arenguerisusi ja

tugevdada idapiirialade elujõulisust.

Täname Võru maakonna omavalitsusi, kogukondi ja ettevõtjaid valmisoleku eest panustada

sellesse töösse. Peame oluliseks, et riigiplaani edasises kujundamises jõuaks regionaalse

tasakaalu põhimõte üldisest eesmärgist konkreetsete ja mõõdetavate lahendusteni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sven Kirsipuu

eelarvepoliitika asekantsler

Demis Voss

[email protected]

3

Lisaadressaadid: Riigikantselei