Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1024 SE)

Dokumendiregister	Riigikantselei
Viit	26-01881-1
Registreeritud	25.09.2026
Sünkroonitud	26.09.2026
Liik	Seaduse eelnõu
Funktsioon
Sari	02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Riigikogu Kantselei
Saabumis/saatmisviis	Riigikogu Kantselei
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

260924_PSJKS_PÕSK.pdf

PSJKS_jt_s_m_s_SK.docx

PSJKS_jt_s_m_s_SK.pdf

PSJKS_jt_s_m_s_eelnõu.docx

PSJKS_jt_s_m_s_eelnõu.pdf

PSJKS_jt_s_m_s_SK.docx

Seletuskiri
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seadusega tehakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (PSJKS) ja kohtute seaduses (KS) muudatusi, mis tõhustavad põhiseaduslikkuse järelevalve asjade ja valimiskaebuste lahendamist, ühtlustavad ja kaasajastavad kohtumenetluse norme ning tagavad suurema õigusselguse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses. Tulenevalt PSJKS eelnõus toodud muudatustest muudetakse ka Riigikogu valimise seadust (RKVS), kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust (KOVVS) ja rahvahääletuse seadust (RahS). Lisaks muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS), täiendades neid sätetega, mis reguleerivad menetluse peatamist seoses Riigikohtus poolelioleva põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusega või Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimisega.

PSJKS jõustus 1. juulil 2002. Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimise korraldamisega seotud kaebuste lahendamine on Riigikohtu pädevuses alates 2002. aastast. Alates 17. juulist 2007 kehtiva redaktsiooni kohaselt peab Riigikohus talle esitatud valimiskaebuse lahendama seitsme tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase kaebuse saamist. Arvestades iga valimisega suurenevat valimiskaebuste arvu, sh 2025. a kohalike omavalitsuste volikogude valimistega seoses esitatud umbes 60 kaebust, on põhjendatud muuta nii valimiskaebuste kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve asjade läbivaatamise tähtaegu. Tähtaegade pikendamine on vajalik, et anda kohtule kohtuasjadesse süüvimiseks piisav võimalus ning tagada seeläbi kohtulahendite kvaliteet. Seetõttu tuleb eelnõu kohaselt lahendada valimiskaebused senise seitsme tööpäeva asemel üldjuhul 14 päeva jooksul. Valimiskaebuste tõhusama läbivaatamise eesmärgil muudetakse eelnõuga KS-is sätestatud põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtukoosseisu moodustamise aluseid. Eelnõuga kehtestatakse kautsjon Riigikohtule valimiskaebuse esitamisel, mis aitab vähendada ilmselgelt perspektiivitute kaebuste esitamist. Samas ei takista kautsjon oluliste kaebuste Riigikohtule esitamist, sest osalise või täieliku rahuldamise puhul tagastatakse kaebajale kaebuselt tasutud kautsjon. Lisaks valimiskaebustele muudetakse ka õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasjade lahendamise tähtaega – need tuleb lahendada mõistliku aja jooksul, nii nagu see on ette nähtud enamikus teistes kohtumenetlustes.

Kehtiv PSJKS sisaldab vaid üksikuid menetlusnorme, mistõttu tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve asjade läbivaatamisel lähtuda teistest menetlusseadustikest. Eelnõuga nähakse selgelt ette, et üldreeglina kohaldatakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusele halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatut. Sellega seoses tunnistatakse kehtetuks PSJKS-s sisalduvad samu norme dubleerivad sätted. PSJKS peaks sisaldama vaid neid menetlusreegleid, mis on eriomased just sellele menetlusele. Lisaks nähakse põhiseaduslikkuse järelevalve asjades ette õiguslik alus menetlusväliselt asutuselt, organilt või isikult arvamuse küsimiseks ning täpsustatakse menetluskulude jaotust. Eelnõuga ühtlustatakse ja muudetakse ka PSJKS-is kasutatavat terminoloogiat.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Riigikohtu eestvedamisel riigiõiguse asjatundjatest koosnev eksperdirühm ja selle kiitis heaks Riigikohtu üldkogu. Eelnõu ajakohastas põhiseaduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Erle Enneveer ([email protected], telefon 631 6440).

1.3. Märkused

Eelnõu §-d 4 ja 7 on seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolliga nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta. Protokolli nr 3 artikli 23 lõikest 1 tuleneb liikmesriigi kohtule kohustus peatada kohtumenetlus, kui kohus küsib Euroopa Liidu Kohtult eelotsust. Eelnõuga lisatakse TsMS-i ja KrMS-i sätted, mis seda kordavad. HKMS-is on asjaomane säte juba olemas (§ 95 lõige 4). Kuna EL õigus on selles küsimuses Eesti kohtutele siduv juba praegu, siis ei teki täienduse tulemusena kohtutele uut kohustust. TsMS-i ja KrMS-i täiendamine sarnaselt kehtiva HKMS‑iga on asjakohane, et tagada suurem õigusselgus ja ühtlustada viitamist.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest muudetakse põhiseaduse § 104 lõike 2 punktis 14 nimetatud kohtukorralduse seadust ja kohtumenetluse seadusi, samuti põhiseaduse § 104 lõike 2 punktides 2, 4 ja 5 nimetatud seadusi (RKVS, KOVVS ja RahS).

2. Seaduse eesmärk

Seadusega tehakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras muudatusi, mille eesmärk on tagada menetlusnormide õigusselgus, anda Riigikohtule piisav aeg ja paindlikkus kohtuasjade, iseäranis valimiskaebuste lahendamiseks ning kaasajastada kohtumenetluse läbiviimist.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse PSJKS-i.

Punktiga 1 asendatakse seaduses sõna „põhistatud“ läbivalt sõnaga „põhjendatud“. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ka HKMS § 63 järgi on põhistamine faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis. Õiguskirjanduses on selgitatud, et põhistamise instituudiga on seadusandja loonud tõendamise eriliigi, mille eesmärk on faktiliste asjaolude tõendamise lihtsustamine seaduses sätestatud puhkudel nii väite esitaja kui ka väidet hindava kohtu perspektiivist (V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, § 235 komm. 1; K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2013, § 63). Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses on oluline, et Riigikohtule esitatav taotlus oleks põhjendatud, mitte üksnes põhistatud (vt nt RKPJKm 27.01.2026, 5-25-26/18, p 22). Ka kohus ise peab tehtavaid otsuseid põhjendama, mitte üksnes põhistama. Seega on asjakohane ja õigusselguse huvides vajalik asendada PSJKS-is läbivalt viited kohustusele oma taotlusi ja seisukohti põhistada viidetega põhjendamiskohustusele. Vt ka punktiga 5 tehtavad muudatused PSJKS §-s 12.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks PSJKS § 10 lõike 1 punkt 6, mille kohaselt on põhiseaduslikkuse järelevalve asjades menetlusosaliseks valdkonna eest vastutav minister. Kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud PSJKS § 10 lõike 1 punkti 6 redaktsioon sätestas, et menetlusosaline on justiitsminister. Alates 1. jaanuarist 2014 kehtiva redaktsiooni kohaselt on menetlusosaline valdkonna eest vastutav minister. See muudatus on aga praktikas tekitanud segadust menetlusosaliste ringi määratlemisel, sest ei ole selge, kas PSJKS § 10 lõike 1 punkti 6 all on jätkuvalt mõeldud justiitsministrit kui õigusloome valdkonna eest vastutavat ministrit või ministrit, kelle valitsemisalasse kuulub küsimus, mida vaidlusalune õigustloov akt reguleerib. PSJKS § 10 lõike 1 punkt 6 kehtetuks tunnistamine ei too kaasa seda, et täitevvõim jääks põhiseaduslikkuse järelevalve asjadest kõrvale, sest sama sätte punkti 7 kohaselt on menetlusosaline ka Vabariigi Valitsust esindav minister. Seega jääb muudatuse tulemusena lõppastmes täitevvõimu enda otsustada, milline minister või millised ministrid neid Riigikohtus esindavad.

Punktiga 3 täiendatakse PSJKS-i §-ga 101 menetlusvälise asutuse, organi või isiku arvamuse kohta põhiseaduslikkuse järelevalve asjades. Lisatava sätte kohaselt võib Riigikohus küsida arvamust lisaks menetlusosalisetele ka menetlusväliselt asutuselt, organilt või isikult või võtta tema esitatud arvamuse asja juurde, kui kohus peab arvamust kohtuasja lahendamise huvides vajalikuks. Eelnõu punktiga 15 lisatakse PSJKS-i § 471, mille kohaselt kohaldatakse PSJKS-is reguleerimata menetlusküsimustes HKMS-i. HKMS § 58 on põhiseaduslikkuse järelevalve asjade jaoks liiga kitsas, mistõttu on vajalik kehtestada PSJKS‑is erinorm. Praktikas on üpris tavapärane, et Riigikohus küsib põhiseaduslikkuse järelevalve asjades asja lahendamise huvides arvamust ka nendelt, keda PSJKS § 10 lg-s 1 nimetatud ei ole. Täiendus suurendab õigusselgust, luues arvamuse küsimiseks selge õigusliku aluse.

Põhiseaduslikkuse järelevalve asjad mõjutavad sageli lisaks menetlusosalistele ka teisi. Ehkki kõigilt seisukoha küsimine ei ole mõistlikult võimalik, on võimalik ja asjakohane küsida arvamust ning menetluses ära kuulata nt puudutatud isikuid koondavaid ühendusi. Nt KOV autonoomiat puudutavate põhiseaduslikkuse järelevalve asjade puhul on arvamust küsitud Eesti Linnade ja Valdade Liidult. Eeskätt on aga menetlusvälistelt asutustelt, organitelt või isikutelt arvamuse küsimine vajalik sellise teabe saamiseks, mis on kohtule asja lahendamiseks vajalik, kuid mida seaduses nimetatud menetlusosalistel ei ole või mille hankimine suurendaks põhjendamatult halduskoormust. Nt kui vajalikku teavet saab küsida otse mõnelt lahendatava asjaga seotud riigiasutuselt, ei ole mõistlik küsida seda läbi menetlusosalisest ministri. Seda enam, et asjaomane riigiasutus ei pruugi olla Vabariigi Valitsust esindama volitatud ministri vastutusalas. Iseäranis oluline võib menetlusvälistelt asutustelt, organitelt või isikutelt seisukoha küsimine olla abstraktse normikontrolli puhul, mille ulatus ja seega ka mõju võib konkreetse normikontrolliga võrreldes olla laiem.

Punktiga 4 asendatakse sõna „põhistus“ läbivalt sõnaga „põhjendus“ vastavas käändes. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 1 tehtava muudatusega.

Punktiga 5 muudetakse PSJKS §-i 12, jättes sõnadest „omal algatusel põhistatult“ välja sõna „põhistatult“ ning lisades teise lause, mille kohaselt peab Riigikohus oma otsust põhjendama. PSJKS § 12 on sisuliselt esialgse õiguskaitse andmist reguleeriv norm. Sõltumata sellest, kas kohus annab esialgse õiguskaitse menetlusosalise taotluse alusel või teeb seda omal algatusel, tuleb kohtul seda põhjendada, sest see tähendab menetluse ajaks ajutist sekkumist teise võimuharu pädevusse. Uus sõnastus väljendab seda kohustust selgemalt. Ühtlasi haakub see eelnõu punktiga 1 tehtava muudatusega. Seetõttu asendatakse sõnades „menetlusosalise põhistatud taotluse“ sõna „põhistatud“ sõnaga „põhjendatud“. Nagu Riigikohus peab oma otsust põhjendama, peab põhjendama oma taotlust saada esialgset õiguskaitset ka menetlusosaline. Ka HKMS § 249 lõige 1 näeb ette, et menetlusosalise esialgse õiguskaitse taotlus peab olema põhjendatud, mitte üksnes põhistatud.

Punktiga 6 muudetakse PSJKS § 13 lõiget 1, nähes ette, et Riigikohus lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asja mõistliku aja jooksul. Kehtiva PSJKS § 13 lõike 1 kohaselt tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve asi lahendada mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul, arvates nõuetekohase taotluse saamisest. Praktika näitab, et selline tähtaeg ei ole paljude põhiseaduslikkuse järelevalve asjade lahendamiseks piisav. Neljakuuline tähtaeg on ebamõistlikult range iseäranis keskmisest keerulisemate või mahukamate kohtuasjade puhul või nende põhiseaduslikkuse järelevalve asjade puhul, mida lahendab Riigikohtu üldkogu.1 Põhiseaduslikkuse järelevalve lahendite kvaliteet ei tohi kannatada pelgalt seetõttu, et seaduses on sätestatud lühike tähtaeg asja lahendamiseks. Menetlusosalised taotlevad sageli arvamuse esitamise tähtaja pikendamist, mis pikendab ka Riigikohtu menetlust, sest kohus ei saa asja lahendama asuda enne, kui ta on saanud menetlusosaliste seisukohad. Lisaks tuleb Riigikohtul arvestada vaidlustatud akti vastu võtnud organi töörütmiga. Riigikogu istungjärkudevahelisel ajal ning kohaliku omavalitsuse volikogu töövaheajal ei pruugi kohtul olla võimalik neilt menetlustähtaegade jooksul arvamust saada. Tähtaja sidumine mõistliku aja määratlusega on kooskõlas teiste menetlusseadustikega. TsMS § 2 ja HKMS § 2 lõige 2 näevad ette, et kohus lahendab asja mõistliku aja jooksul. KrMS § 151 lg 1 järgi on kohtul kohustus tagada võimalikult kiire lahendini jõudmine. Kuna põhiseaduslikkuse järelevalve asjade maht ja keerukus võivad sõltuvalt konkreetse kaasuse asjaoludest oluliselt erineda, on vaja tagada Riigikohtule vajalik paindlikkus asjade lahendamiseks.

Punktiga 7 muudetakse PSJKS § 20 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, jättes välja selle esimese osa, mille kohaselt tuleb kaebus või taotlus esitada põhistatult. Sissejuhatavasse lauseosasse jääb alles üksnes „kaebuses või taotluses märgitakse“, sest sellele järgneb loetelu, mida kaebus või taotlus peab sisaldama. Puudub vajadus sissejuhatavalt rõhutada kaebaja põhjendamiskohustust, sest see võib luua eksliku arusaama, et kaebus või taotlus peab sisaldama veel mingisuguseid põhjendusi lisaks nendele, mis on PSJKS § 20 lg-s 1 sätestatud loetelu järgi nõutavad. PSJKS § 20 lg 1 tingimustele vastav kaebus ongi nõutavalt põhjendatud. Muudatus teeb sätte õiguslikult selgemaks.

Punktiga 8 muudetakse PSJKS §-i 39 lõiget 3. Seni kehtinud säte näeb ette, et Riigikohus annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui esitatud kaebus ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja puudused on kõrvaldatavad. Eelnõuga lisatakse, et tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antakse ka kautsjoni tasumata jätmise korral. Muudatus on vajalik tulenevalt eelnõu punktist 10, millega kehtestatakse kautsjoni tasumise kohustus Riigikohtule esitatud valimiskaebuselt. Riigikohus ei vaata läbi valimiskaebust, mis ei vasta seaduses sätestatud nõutele, sh kui sellelt ei ole tasutud seaduses sätestatud määras kautsjoni. Kautsjoni tasumata jätmine on aga kõrvaldatav puudus, mistõttu on asjakohane muuta PSJKS § 39 lõiget 3, lisades, et kaebajale antakse tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks mh siis, kui kaebuselt ei ole tasutud kautsjoni. Kui kautsjoni antud tähtaja jooksul ei tasuta, tagastatakse kaebus läbivaatamatult PSJKS § 40 lõike 1 punkti 3 alusel.

Punktiga 9 täiendatakse PSJKS §-i 39 lõikega 4, mille kohaselt isik, kes vaidlustab Vabariigi Valimiskomisjoni otsust, ei või kaebuses Riigikohtule esitada väiteid, millele ta ei tuginenud Vabariigi Valimiskomisjonis. See keeld ei kohaldu juhul, kui väited puudutavad õiguse kohaldamist ja tõlgendamist või menetluskorra rikkumist Vabariigi Valimiskomisjonis. Täienduse eesmärk on täpsustada valimiskaebemenetluse eset Riigikohtus. Valimisasjade lahendamine on kiireloomuline, sest sellest võib sõltuda valimistulemuste kinnitamine. Kuna kohtul tuleb kaebused kiiresti lahendada, on iseäranis oluline roll kohtueelsel menetlusel Vabariigi Valimiskomisjonis. Asja lahendamine muutub keerulisemaks ja ajamahukamaks, kui kaebaja esitab kaebuses Riigikohtule väiteid, mida Vabariigi Valimiskomisjon pole saanud kontrollida ega neile oma õiguslikku hinnangut anda. Seega on valimiskaebemenetluse sujuvama ja tõhusama kulgemise huvides, et kaebuse ese kohtumenetluses ei erine kaebuse esemest kohtueelses menetluses.

Punktiga 10 täiendatakse PSJKS-i §-ga 391, mis näeb ette, et Riigikohtule esitatavalt valimiskaebuselt tasutakse kautsjon, ning määrab selle suuruse. Kaebaja tasub kautsjoni enne kaebuse esitamist ja kui Riigikohus kaebuse osaliselt või täielikult rahuldab, siis kautsjon tagastatakse. Alternatiiv kautsjonile oleks riigilõiv, kuid see ei oleks praegusel juhul sobivam valik. Riigilõivu tasumine eeldab riigi poolset vastusooritust. Valimiskaebemenetluses ei ole kaebuse esitamisel tasu maksmise kohustuse kehtestamise eesmärk mitte kohtumenetlusega kaasnevate kulude katmine, vaid põhjendamatute või perspektiivitute kaebuste esitamise ära hoidmine. Riigikohtule esitatavate valimiskaebuste arvu hüppeline kasv ning asjaolu, et kaebusi esitatakse ka nn valimiste välisel perioodil, suurendab märkimisväärselt kohtu töökoormust ja mõjutab teiste kohtuasjade lahendamist, seda enam, et valimiskaebused tuleb lahendada väga lühikese aja jooksul. Kehtiv õigus näeb ette avarad võimalused valimistega seonduvalt Riigikohtule kaebuse esitamiseks. Avar kaebeõigus on ühest küljest vajalik selleks, et tagada kohtulik kontroll valimispõhimõtete järgimise ja valimiste demokraatlikkuse üle, kuid jätab teisalt menetluse haavatavaks kuritarvitustele. Kautsjoni kehtestamine on vajalik, et vältida kuritarvituslike või perspektiivitute kaebuste Riigikohtusse jõudmist. Eelnõu näeb ette, et kautsjoni tasumisest vabastamist ei saa taotleda. Vastasel juhul ei täidaks kautsjon oma eesmärki, sest Riigikohus peaks hakkama läbi vaatama kautsjonist vabastamise taotlusi.

Kautsjon peab olema piisavalt kõrge, et täita oma eesmärki, kuid ei tohi seejuures olla isiku jaoks, kes soovib kaebust esitada, ülemääraselt koormav. Kautsjoni kehtestamise tõttu ei tohi jääda olulised valimisi puudutavad kaebused Riigikohtule esitamata. Kehtestatav kautsjon, 100 eurot, mahub nendes raamidesse. Keskmise inimese, veelgi enam erakondade ja valimisliitude jaoks on 100 euro suuruse kautsjoni tasumine ühe kaebuse kohta taskukohane. Ka kautsjoni olemus ehk see, et kasvõi osaliselt kaebuse rahuldamise korral kautsjon tagastatakse täies ulatuses, aitab tagada, et olulised kaebused tegelikult Riigikohtusse jõuavad.

Punktiga 11 täiendatakse PSJKS §-i 40 lõikega 3, mis lubab Riigikohtul tagastada ilmselgelt põhjendamatu kaebuse läbivaatamatult ilma määrust põhjendamata. Lisatav säte on analoogne HKMS §-ga 121, eeskätt selle lg-ga 2. Eelnõu punktiga 15 lisatakse PSJKS-i § 471, mille kohaselt kohaldatakse PSJKS-is reguleerimata menetlusküsimustes HKMS-i, kuid kuna PSJKS § 40 reguleerib valimiskaebuse tagastamist läbivaatamatult, siis ei ole tegemist PSJKS‑is reguleerimata menetlusküsimusega ja HKMS ei kohaldu. Seetõttu on PSJKS-i täiendamine vajalik.

PSJKS § 40 lõige 1 nimetab absoluutsed alused kaebuse tagastamiseks. Ilmselgelt põhjendamatu kaebuse tagastamist ei saa sellesse loetellu lisada, sest see, kas kaebus on ilmselgelt põhjendamatu, on kohtu kaalutlusotsus. Seega tuleb see tagastamise alus sätestada eraldi lõikes. Võib esineda olukordi, kus puudub alus kaebuse tagastamiseks PSJKS § 40 lõikes 1 nimetatud alusel, kuid kaebuses esineb muid olulisi puudusi, mille tõttu ei ole kaebuse menetlemine mõistlikult põhjendatud. Eeskätt on tegemist olukordadega, kus kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (valimiskaebuste puhul olukorrad, kus kaebus on esitatud avalikes huvides, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks). Eelnõu kohaselt ei pea Riigikohus kaebuse tagastamise määrust põhjendama. See aga ei tähenda, et kohus võiks meelevaldselt jätta kaebusi läbi vaatamata, sest kaebuse tagastamine on võimalik üksnes juhul, kui kaebuse põhjendamatus on ilmselge. Kahtluse korral tuleb eelistada kaebuse menetlemist.

Punktiga 12 muudetakse PSJKS §-i 44. Kehtiva PSJKS § 44 lõike 1 kohaselt peab Riigikohus lahendama valimiskaebuse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase kaebuse saamist ning lõike 2 kohaselt kaebuste ühte menetlusse liitmise korral hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast viimase liitmise määruse tegemist. Muudatuse kohaselt tuleks Riigikohtul lahendada kaebused hiljemalt 14 päeva jooksul. Seega pikeneks valimiskaebuste läbivaatamise aeg viie päeva võrra. Seejuures jääks PSJKS §-i 44 alles nõue, et kaebused lahendatakse viivitamata ehk kohus lahendab asja nii kiiresti, kui on võimalik.

2025. aasta kohalike valimistega seoses esitati Riigikohtule eelmiste valimistega võrreldes kordades rohkem kaebusi. Lisaks puudutavad paljud kaebused eeskätt elektroonilist hääletamist, tulevikus ilmselt ka mobiilset hääletamist, millega seoses tuleb kohtul sageli lahendada tehnilisi ja keerukaid küsimusi. Kautsjoni kehtestamine aitab ära hoida põhjendamatute või kuritarvituslike kaebuste Riigikohtusse jõudmist, kuid sisuliste ja oluliste kaebuste kvaliteetseks lahendamiseks on kohtul vaja piisavalt aega. Kuna aga hääletamistulemuste kinnitamine sõltub sellest, kas kõigi valimiskaebuste osas on tehtud lõplik lahend, ei saa nende läbivaatamise aega kehtivaga võrreldes oluliselt pikendada. Kaks nädalat on piisav aeg valdava enamuse valimiskaebuste lahendamiseks.

Siiski võib esineda väga erandlikke kaebusi, mis on kas eriliselt mahukad või keerukad. Nendel puhkudel või muul mõjuval põhjusel on eelnõu PSJKS § 44 lõike 3 järgi Riigikohtul võimalus asja lahendamise tähtaega määrusega pikendada tingimusel, et kaebuse lahendamine ei mõjuta valimistulemusi.

Punktiga 13 muudetakse PSJKS § 45 lõiget 3. Kehtiva PSJKS § 45 lõike 3 redaktsioon näeb ette, et kui Riigikohus algatab valimiskaebemenetluses põhiseaduslikkuse järelevalve, siis tuleb asi lahendada kahe nädala jooksul pärast asja arutamise uuendamist. Eelnõu punktiga 12 muudetakse PSJKS § 44 lõiget 3 selliselt, et Riigikohtul on võimalik teatud juhtudel valimiskaebuse lahendamise tähtaega pikendada ka ilma, et sellega seoses oleks algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve. Ei ole mõistlikku põhjendust, et olukorras, kus valimiskaebemenetlusega seoses on algatatud ka põhiseaduslikkuse järelevalve, tuleb asi siiski lahendada kahe nädala jooksul. Seda enam, et eelnõu PSJKS § 44 lõike 1 kohaselt on kõigi valimiskaebuste lahendamiseks aega kaks nädalat. Seega muudetakse PSJKS § 45 lõiget 3 selliselt, et see ei sätesta konkreetset tähtaega, mille jooksul Riigikohus peab lahendama valimiskaebuse üheaegselt asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrollimisega. Seadus näeb ette n-ö maksimumi, kuid Riigikohtul on kohustus lahendada asi viivitamata ning võttes arvesse, et valimistulemuse väljakuulutamine võib sõltuda Riigikohtu lahendist. Demokraatlikku protsessi tuleb suhtuda vastutustundlikult ning kohtulahendite kvaliteet ei tohi kannatada riigiõiguslikult sedavõrd olulistes küsimustes pelgalt seetõttu, et seadus näeb ette väga lühikese tähtaja asja lahendamiseks.

Punktiga 14 täiendatakse PSJKS § 46 lõikega 5, mis lubab Riigikohtul lahendada valimiskaebuse lihtsustatud korras juhul, kus kaebus jääb rahuldamata ja Riigikohus nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni põhjendustega. Lisatav säte ei ole kohtumenetluses uudne, vaid on analoogne nt HKMS § 231 lõikega 6. Sätte eesmärk on toetada kohtumenetluse ökonoomiat, sest olukorras, kus kõrgemal seisev kohtuaste leiab, et alama astme kohus või kohtuväline menetleja on asja õigesti lahendanud, puudub vajadus samu põhjendusi üksikasjalikult korrata. Kui kohus uusi põhjendusi või seisukohti ei esita, puudub vajadus lisada lahendisse ka kirjeldav osa, mis kohtu põhjendustele konteksti annab.

Punktiga 15 täiendatakse PSJKS-i §-ga 471, mille kohaselt kohaldub PSJKS-is reguleerimata menetlusküsimustes HKMS, sh selles sisalduvad edasiviited teistele kohtumenetluse seadustele, kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse olemusest ei tulene teisiti. Täienduse eesmärk on eeskätt olemasoleva kohtupraktika kodifitseerimine õigusselguse tagamiseks. Kuna PSJKS on märkimisväärselt lühem teistest kohtumenetluse seadustest, on ka varem tulnud reguleerimata küsimusi lahendada analoogia korras teistest kohtumenetluse seadustest lähtuvalt. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus on sarnane halduskohtumenetlusega, mistõttu on mõistlik ja põhjendatud lisada üldine viide HKMS-ile, mitte menetluse läbiviimise üksikasju detailselt PSJKS-is endas reguleerida.

Punktiga 16 tunnistatakse PSJKS §-d 48, 50 ja 53 kehtetuks. Kehtetuks tunnistatavad sätted puudutavad tähtaegade arvutamist ja esindust kohtus, tõendeid ning suulise menetluse avalikkust. Tulenevalt sellest, et PSJKS-i lisatakse uus § 471 üldise viitega HKMS-ile, hakkaksid kahe menetlusseaduse sätted teineteist dubleerima. Eelnõuga planeeritud muudatuste jõustumise järgselt sisaldab PSJKS eelkõige vaid menetlusreegleid, mis on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusele eriomased.

Punktiga 17 muudetakse PSJKS § 55 lõiget 1 selliselt, et kohtuistungi käik ning väljendatud seisukohad protokollitakse, kui kohus peab seda vajalikuks, ja ulatuses, mida kohus peab vajalikuks. Muudatuse eesmärk on seadust kaasajastada. Üldjuhul kantakse Riigikohtu istungid veebis üle ja need salvestatakse. Sellisel juhul ei ole reeglina vajalik koostada salvestist osaliselt või täielikult dubleerivat protokolli. Jääb kohtu otsustada, kas istungi protokollimine on konkreetsel juhul vajalik.

Punktiga 18 muudetakse PSJKS § 57 lõiget 3, nähes ette, et kohtuotsust tuleb põhjendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Muudatuse eesmärk on vältida vastuolu eelnõu punktiga 14 tehtava täiendusega PSJKS §‑s 46, mille kavandatav lõige 5 lubab teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ja Riigikohus nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni põhjendustega.

Punktiga 19 muudetakse PSJKS § 58. See hõlmab nelja muudatust. Esiteks täpsustatakse lõikes 1, et otsused ja menetlust lõpetavad määrused tehakse avalikult teatavaks Riigikohtu veebilehel. Teiseks täpsustatakse lõikes 2, et lahend jõustub avalikult teatavaks tegemisest. Kehtiv PSJKS § 58 nimetab üksnes otsuseid, kuid mitte määrusi, ning näeb ette, et need kuulutatakse avalikult ja jõustuvad kuulutamisest. Lahendi kuulutamine ei ole üheselt selge mõiste. Kehtiva PSJKS § 62 esimene lause näeb ette, et lahendid avaldatakse Riigikohtu veebilehel, mis praktikas tähendabki nende kuulutamist (kehtiva seaduse sõnastuses). Selguse huvides on asjakohane PJSKS §-s 58 täpsustada, et lahendi avalikult teatavaks tegemine toimub selle Riigikohtu veebilehel avaldamisega ning sel hetkel lahend ka jõustub.

Kolmandaks täpsustatakse PSJKS § 58 lõike 3 sõnastust, kirjeldades § 15 lõike 1 punktis 2 nimetatud otsust selle sisu kaudu. Muudatus on selgitava iseloomuga ega muuda kehtiva regulatsiooni sisu.

Neljandaks lisatakse muudatusega PSJKS §-le 58 lõige 4, mille kohaselt tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olev õigustloov akt või selle säte kehtetuks algusest peale, välja arvatud, kui Riigikohus ei otsusta teisiti. Eesmärk on luua õigusselgus küsimuses, milline on põhiseaduslikkuse järelevalves tehtud otsuste ajaline mõju. Üldjuhul tunnistatakse põhiseadusvastane õigustloov akt või selle säte kehtetuks algusest peale, sest põhiseadusvastast õigustloovat akti või sätet ei oleks tohtinud õiguskorras olla. Siiski võib teatud juhtudel olla põhjendatud õigustloov akt või selle säte tunnistada kehtetuks üksnes edasiulatuvalt (vt nt RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11; RKÜKo 12.04.2016, 3-3-1-35-15; 11.06.2019, 5-18-8/19 ja RKHKo 09.06.2020, 3-14-51567/70). Seda eeskätt olukordades, kus kehtetuks tunnistamine algusest peale tooks kaasa olukorra, mis rikub veelgi enam põhiseaduses sätestatud põhiõigusi või põhimõtteid. Sellisteks juhtudeks peab Riigikohtule jääma võimalus tunnistada põhiseadusvastane õigustloov akt või säte kehtetuks edasiulatuvalt. Eelnõuga on hõlmatud ka olukorrad, kus põhiseadusvastaseks tunnistatud akt või selle säte tunnistatakse kehtetuks mitte alates lahendi jõustumisest, vaid alates tulevikus saabuvast tähtpäevast (sellise olukorra kohta vt nt RKÜKo 12.04.2006, 3-3-1-63-05).

Punktiga 20 muudetakse PSJKS § 591 lõiget 3. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 1 tehtava muudatusega.

Punktiga 21 muudetakse PSJKS § 62 selliselt, et kehtivast redaktsioonist jääb alles teine lause. Senise PSJKS § 62 esimene lause, mis käsitleb Riigikohtu lahendite avaldamist Riigikohtu veebilehel, ei ole vajalik, sest see dubleeriks eelnõu punktiga 19 tehtavat muudatust PSJKS § 58 lõikes 1.

Punktiga 22 muudetakse PSJKS § 63, mille kehtiva redaktsiooni kohaselt kaetakse asja läbivaatamise kulud riigieelarvest. Muudatuse kohaselt jääksid põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. Juhul, kui põhiseaduslikkuse järelevalve toimus kohtuotsuse või -määruse alusel või kui see toimus asja lahendamisel Riigikohtu üldkogus koos põhikohtuasjaga, on põhikohtumenetluse osaliste põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusega seotud kulud põhikohtuasja menetluskulude osa. Seega jaotab menetluskulud ja määrab need kindlaks põhikohtuasja lahendav kohus, lähtudes vastava menetluse reeglitest ja põhikohtuasja tulemusest.

Senine PSJKS § 63 lõike 1 redaktsioon on väga üldsõnaline, mistõttu on tulnud Riigikohtul seda praktikas HKMS-i ja TsMS-i normide abil sisustada seoses nt küsimustega, millal tuleb esitada kohtule menetluskulude hüvitamise taotlus (RKÜKm 09.04.2020, 5-18-5/33); hüvitamisele kuuluvate menetluskulude ulatus (samas); menetluskulude hüvitamine olukorras, kus menetluskulud kandis teine isik (RKPJKo 31.10.2022, 5-22-4/13); menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (RKPJKo 20.06.2023, 5-23-16/15; 28.03.2023, 5-23-13/9). Kuna aga teised menetlusseadustikud ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusele üks-ühele ülekantavad, on vaja PSJKS-i menetluskulude osas täiendada.

Esiteks tuleb eristada abstraktset ja konkreetset normikontrolli. Menetluskulude hüvitamise normide mõtteks pole avaliku võimu kandjate erinevate organite vahelistes vaidlustes hüvitada neid kulusid, mis kaasnevad sellega, kui õigusabiteenust on tellitud väljastpoolt. Eelduslikult peavad avaliku võimu kandjad olema ise võimelised kandma need kulud, mis neil tuleb oma põhiülesandeid täites kanda. Seega näeb eelnõu ette, et üldjuhul kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise.

Põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele nõuab, et esialgse kohtumenetluse osaline saaks osa võtta ka Riigikohtus toimuvast konkreetse normikontrolli menetlusest. Teisalt ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses osalemine põhikohtumenetluse (eraõiguslikust isikust) poolele kohustuslik. Kui eraõiguslikust isikust menetlusosaline kasutab kohtumenetluses (sh põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses) oma õiguste realiseerimiseks õigusabiteenust2, kaasneb talle eelduslikult sellega kulu. Konkreetse normikontrolli puhul on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus sisuliselt osa poolte vahelisest kohtuvaidlusest. Üldjuhul ei ole põhjendatud eeldada, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses kantud kulud, erinevalt põhikohtumenetluse kuludest, peaksid jääma riigi kanda, sest ka põhiseaduslikkuse järelevalve toimub põhikohtuasja poolte huvides. Seega on asjakohane siduda konkreetse normikontrolli menetluses kantud põhikohtuasja poolte menetluskulude jaotus põhikohtuasja tulemusega. Lisaks näeb eelnõu ette Riigikohtule võimaluse otsustada jätta põhikohtumenetluse osalise põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Menetlusosaline ei saa seda taotleda, vaid vastava otsuse teeb kohus menetluse käigus lähtudes konkreetse asja asjaoludest. Kui Riigikohus otsustab jätta põhikohtumenetluse osalise menetluskulud riigi kanda, määrab Riigikohus enne lahendi tegemist tähtaja menetluskulude hüvitamise taotluse ja menetluskulude kandmist kinnitavate tõendite esitamiseks.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse KOVVS-i, §-ga 5 muudetakse RaHS-i ja §-ga 6 muudetakse RKVS-i. Muudatused tulenevad PSJKS § 44 lõike 3 (punkt 12) kavandatavast muudatusest, mille kohaselt võib Riigikohus asja erilise mahukuse või keerukuse tõttu või muul mõjuval põhjusel pikendada valimiskaebuse lahendamise tähtaega, kui kaebuse lahendamine ei mõjuta valimistulemusi. Seetõttu täiendatakse KOVVS § 68 lõiget 1 ja RKVS § 74 lõiget 1 selliselt, et valitud liikmed võib registreerida ka juhul, kui Riigikohtus on menetluses kaebus, mille suhtes on Riigikohus määrusega leidnud, et selle lahendamine ei mõjuta valimistulemusi. RaHS § 62 lõiget 1 täiendatakse vastavalt selliselt, et rahvahääletuse tulemused võib välja kuulutada ka juhul, kui Riigikohtus on menetluses kaebus, mille suhtes on Riigikohus määrusega leidnud, et selle lahendamine ei mõjuta rahvahääletuse tulemust. Muudatustega tagatakse kooskõla PSJKS § 44 lõikes 3 kavandatava regulatsiooniga ning välditakse olukorda, kus valimistulemuste või rahvahääletuse tulemuse väljakuulutamine või valitud liikmete registreerimine viibib üksnes sellise kaebuse menetlemise tõttu, mille lahend ei saa tulemust mõjutada.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse KS-i. KS § 29 täiendatakse lõikega 4, mis näeb ette, et põhiseaduslikkuse järelevalve asja (sh valimiskaebused) lahendamisele võib kaasata ka riigikohtunikke, kes ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmed. Otsustusõigus ei ole ainuisikuline, vaid vastava otsuse peab tegema Riigikohtu üldkogu. Seeläbi on välistatud, et ühel inimesel oleks võimalus kujundada konkreetset asja lahendav kohtukoosseis. Täiendus on kooskõlas PS §‑ga 152, mille kohaselt on kõik riigikohtunikud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtunikud. Seejuures lahendavad kõik riigikohtunikud põhiseaduslikkuse järelevalve asju, kui see antakse lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.

Täiendusega ei kaotata põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi, vaid muudetakse kolleegiumi töö paindlikumaks. Ennekõike on see vajalik seoses valimiskaebustega, sest valimiste perioodil suureneb märkimisväärselt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmete töökoormus. Seda iseäranis põhjusel, et valimiskaebused tuleb lahendada lühikese tähtaja jooksul. Riigikohtu kui terviku toimise tagamiseks on põhjendatud valimiste perioodil riigikohtunike vahel töökoormust ühtlustada, kaasates üldkogu otsusega valimiskaebuste lahendamisse ka teisi kohtunikke. Lisaks võimaldab muudatus üldkogul otsustada kaasata ka muu põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamisse riigikohtunik, kes küll ei ole parasjagu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige, kuid kellel on spetsiifilised erialased teadmised, mis on asja lahendamiseks vajalikud. Üldjuhul lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju endiselt KS §-s 29 nimetatud üheksaliikmeline kolleegium.

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse KrMS-i §-ga 2731, mis näeb ette võimaluse peatada kohtumenetlus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse või Euroopa Liidu Kohtu eelotsuse taotluse menetluse tõttu. Menetluse peatamine Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja puhul on põhjendatud vaid juhul, kui põhiseaduslikkuse järelevalve puudutab sellist õigusnormi, mis on asjassepuutuv teise kriminaalasja lahendamisel, s.t ilma et selles asjas peaks kohus algatama samasisulise põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Sarnaselt võib kohus peatada kriminaalasja menetluse põhjusel, et teises asjas on menetlus Euroopa Liidu Kohtus pooleli, üksnes juhul, kui Euroopa Liidu Kohtu otsus võib mõjutada seda, kuidas kriminaalasi tuleks lahendada. Menetluse võib peatada ka juhul, kui asjassepuutuvas küsimuses on eelotsust küsinud mõne teise liikmesriigi kohus. Et menetlus tuleb peatada, kui kriminaalasja lahendav kohus ise taotleb Euroopa Liidu Kohtult eelotsust, tuleneb juba Euroopa Liidu õigusest endast (protokolli (nr 3) Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 lõige 1). Vastava sätte lisamine riigisisesesse õigusesse ei ole seetõttu rangelt nõutav, kuid on siiski eelistatav, sest see toetab õigusselgust ning ühtlustab viitamist.

HKMS-is ja TsMS-is on sarnased sätted juba olemas. Ei ole mõistlikku põhjust, miks KrMS-is selliseid menetluse peatamise aluseid sätestatud ei ole. Menetluse peatamine teise menetluse ajaks on põhjendatud tagamaks kohtupraktika ühetaolisus ja sisuline õigsus ning aitab teatud juhtudel hoida ära tarbetut edasikaebamist. Ka toetab see õigusselgust ning võimaldab hoida kokku menetlusosaliste kulusid. Teisalt on menetlusosaliste huvides see, et nende asi lahendatakse võimalikult kiiresti. Põhiseaduslikkuse järelevalve asjade lahendamine Riigikohtus võtab aega, üldjuhul veelgi pikem on eelotsuse taotluse läbi vaatamise aeg Euroopa Liidu Kohtus. Kohtumenetluse peatamine selleks (teadmata) ajaks võib asjaoludest sõltuvalt olla kohtumenetluse osalise jaoks kriminaalmenetluses tema õigusi ja huve intensiivselt riivav, mistõttu näeb eelnõu ette üksnes võimaluse menetluse peatamiseks. Menetluse peatamine on kohtu kaalutlusotsus. Seega tuleb kohtul enne menetluse peatamise otsustamist igal juhul hinnata, kas menetluse peatamise eelduslik kestus riivaks mõne menetlusosalise huve ülemääraselt. Eelnõuga lisatav säte näeb ette, et menetluse võib peatada kuni teise kohtu lahendi jõustumiseni. See tähendab, et teise kohtu lahendi jõustumisel tuleb menetlus uuendada, kuid keelatud ei ole teha seda ka varem.

HKMS § 98 lõike 2 ja TsMS § 360 lõike 2 kohaselt saab menetluse peatamise määruse peale esitada määruskaebuse ühe korra järgmisele kohtuastmele. KrMS-is puudub praegu menetluse peatamist põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse või Euroopa Liidu Kohtu menetluse tõttu reguleeriv säte. Kehtiv KrMS ei näe ette üheastmelist määruskaebemenetlust, mistõttu saaks maakohtu menetluse peatamise määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui Riigikohtu lahend on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt (KrMS § 390 lõige 5). Arvestades KrMS § 383 lõikes 1 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on määruskaebus lubatud üksnes seaduses ette nähtud juhtudel, nähakse eelnõus ette kohtumenetluse peatamise määruse vaidlustamise võimalus määruskaebuse korras ringkonnakohtus. Ringkonnakohtu määrus määruskaebuse lahendamisel ei ole vaidlustatav.
Eelnõu §-ga 7 muudetakse TsMS § 356 lõiget 3. Muudatus kattub osaliselt eelnõu §-ga 4 tehtava muudatusega, mistõttu on kattuvad ka põhjendused.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Mõju kohaliku omavalitsuse üksustele

Seadusega pikendatakse valimiskaebuste lahendamise tähtaega Riigikohtus varasemalt seitsmelt tööpäevalt 14 päevale. Kuna hääletamistulemuste kinnitamine sõltub valimiskaebuste lahendamisest, võib tähtaja pikendamine viie päeva võrra tuua kaasa selle, et tulevikus saab ka hääletamistulemused varasemaga võrreldes mõnevõrra hiljem kinnitada. Mõju on ühetaoline kõigi valimiste puhul, kuid oluline peaasjalikult seoses kohalike valimistega, sest need toimuvad oktoobris. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarveaasta algab 1. jaanuaril ning juhul, kui volikogu ei ole eelarvet vastu võtnud kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates, on volikogu tegutsemisvõimetu ning kõigi tema liikmete volitused lõppevad ennetähtaegselt (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 1 punkt 1 ja lõige 2). On siiski väga ebatõenäoline, et Riigikohtule esitatud valimiskaebuste lahendamise tähtaja pikendamine viie päeva võrra lükkaks hääletamistulemuste kinnitamist edasi sedavõrd palju, et uutele volikogudele ei jää piisavalt aega eelarve vastuvõtmiseks.

Seoses menetluskulude regulatsiooni muudatusega olukorras, kus kohaliku omavalitsuse üksus algatab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse ning kasutab välist õigusabiteenust, jäävad menetluskulud kohaliku omavalitsuse üksuse enda kanda, mitte neid ei kaeta riigieelarvest. Mõju ei ole intensiivne, sest kohaliku omavalitsuse autonoomiat puudutavates küsimustes on kohaliku omavalitsuse üksustel eelduslikult olemas piisav pädevus oma huve Riigikohtus esindada ka juhul, kui välist õigusabiteenust ei kasutata.

6.2. Mõju kohtutele

Seadusega kaasneb mõju ka kohtutele, eeskätt Riigikohtule. Muudatuste tulemusena on menetlusreeglid põhiseaduslikkuse järelevalve asjades selgemad nii kohtu kui menetlusosaliste jaoks. Kuna seadusega nähakse ette meetmed takistamaks kuritarvituslike või perspektiivitute valimiskaebuste Riigikohtusse jõudmist, mis ilmselt vähendab kaebuste arvu, mida Riigikohtul tuleb lahendada, siis praktikas valimiskaebuste lahendamise tähtaja pikendamise mõju tõenäoliselt ei avaldu. Ka põhiseaduslikkuse järelevalve asjade läbivaatamise tähtaja muudatuse tulemusena tegelikult põhiseaduslikkuse järelevalve asjade lahendamisele kuluv aeg senisega võrreldes oluliselt ei muutu. Praktika näitab, et enamiku kohtuasjade lahendamine nelja kuu jooksul ei ole võimalik. Muudatusega sätestatakse seaduses, et Riigikohtule peab jääma mõistlik aeg asjade kvaliteetseks lahendamiseks. Mõju esimese ja teise astme kohtutele ei ole märkimisväärne, sest see on seotud peaasjalikult Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeks oleva kahe kohtunikuga, kelle töökoormust komisjoni liikmeks olemise ajal osaliselt vähendatakse. Lisaks muutub eeskätt seoses kriminaalmenetlusega, vähemal määral tsiviilkohtumenetlusega kohtu võimalus menetlus peatada.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seadusega muudetakse menetluskulude jaotust põhiseaduslikkuse järelevalve asjades. Riigi kulude või tulude osas see olulist muutust kaasa ei too. Kui üldse, siis pigem kulud vähenevad seoses sellega, et põhiseaduslikkuse järelevalve asjades jäävad menetluskulud reeglina nende endi kanda ning konkreetse normikontrolli puhul jaotuvad menetluskulud vastavalt põhikohtuasja lahendile. Võimalus, et Riigikohus võib jätta konkreetse normikontrolli puhul põhikohtuasja menetlusosalise põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses kantud kulud teatud juhtudel riigi kanda, ei suurenda koormust riigieelarvele varasemaga võrreldes, sest see vastab senisele kohtupraktikale, et riigieelarvest kaetakse põhikohtumenetluse osalise põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud.

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmisega ei kaasne uute rakendusaktide vastuvõtmist.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

Esitab põhiseaduskomisjon 23.09.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg
Põhiseaduskomisjoni esimees

PSJKS_jt_s_m_s_SK.pdf

Seletuskiri

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

juurde

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seadusega tehakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (PSJKS) ja kohtute

seaduses (KS) muudatusi, mis tõhustavad põhiseaduslikkuse järelevalve asjade ja

valimiskaebuste lahendamist, ühtlustavad ja kaasajastavad kohtumenetluse norme ning tagavad

suurema õigusselguse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses. Tulenevalt PSJKS

eelnõus toodud muudatustest muudetakse ka Riigikogu valimise seadust (RKVS), kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seadust (KOVVS) ja rahvahääletuse seadust (RahS). Lisaks

muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku

(TsMS), täiendades neid sätetega, mis reguleerivad menetluse peatamist seoses Riigikohtus

poolelioleva põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusega või Euroopa Liidu Kohtult

eelotsuse küsimisega.

PSJKS jõustus 1. juulil 2002. Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa

Parlamendi valimise korraldamisega seotud kaebuste lahendamine on Riigikohtu pädevuses

alates 2002. aastast. Alates 17. juulist 2007 kehtiva redaktsiooni kohaselt peab Riigikohus talle

esitatud valimiskaebuse lahendama seitsme tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase kaebuse

saamist. Arvestades iga valimisega suurenevat valimiskaebuste arvu, sh 2025. a kohalike

omavalitsuste volikogude valimistega seoses esitatud umbes 60 kaebust, on põhjendatud muuta

nii valimiskaebuste kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve asjade läbivaatamise tähtaegu.

Tähtaegade pikendamine on vajalik, et anda kohtule kohtuasjadesse süüvimiseks piisav

võimalus ning tagada seeläbi kohtulahendite kvaliteet. Seetõttu tuleb eelnõu kohaselt lahendada

valimiskaebused senise seitsme tööpäeva asemel üldjuhul 14 päeva jooksul. Valimiskaebuste

tõhusama läbivaatamise eesmärgil muudetakse eelnõuga KS-is sätestatud põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi kohtukoosseisu moodustamise aluseid. Eelnõuga kehtestatakse

kautsjon Riigikohtule valimiskaebuse esitamisel, mis aitab vähendada ilmselgelt

perspektiivitute kaebuste esitamist. Samas ei takista kautsjon oluliste kaebuste Riigikohtule

esitamist, sest osalise või täieliku rahuldamise puhul tagastatakse kaebajale kaebuselt tasutud

kautsjon. Lisaks valimiskaebustele muudetakse ka õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtuasjade lahendamise tähtaega – need tuleb lahendada mõistliku aja jooksul, nii

nagu see on ette nähtud enamikus teistes kohtumenetlustes.

Kehtiv PSJKS sisaldab vaid üksikuid menetlusnorme, mistõttu tuleb põhiseaduslikkuse

järelevalve asjade läbivaatamisel lähtuda teistest menetlusseadustikest. Eelnõuga nähakse

selgelt ette, et üldreeglina kohaldatakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusele

halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatut. Sellega seoses tunnistatakse kehtetuks

PSJKS-s sisalduvad samu norme dubleerivad sätted. PSJKS peaks sisaldama vaid neid

menetlusreegleid, mis on eriomased just sellele menetlusele. Lisaks nähakse põhiseaduslikkuse

järelevalve asjades ette õiguslik alus menetlusväliselt asutuselt, organilt või isikult arvamuse

küsimiseks ning täpsustatakse menetluskulude jaotust. Eelnõuga ühtlustatakse ja muudetakse

ka PSJKS-is kasutatavat terminoloogiat.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Riigikohtu eestvedamisel riigiõiguse asjatundjatest

koosnev eksperdirühm ja selle kiitis heaks Riigikohtu üldkogu. Eelnõu ajakohastas

põhiseaduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Erle Enneveer ([email protected],

telefon 631 6440).

1.3. Märkused

Eelnõu §-d 4 ja 7 on seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolliga nr 3 Euroopa Liidu

Kohtu põhikirja kohta. Protokolli nr 3 artikli 23 lõikest 1 tuleneb liikmesriigi kohtule kohustus

peatada kohtumenetlus, kui kohus küsib Euroopa Liidu Kohtult eelotsust. Eelnõuga lisatakse

TsMS-i ja KrMS-i sätted, mis seda kordavad. HKMS-is on asjaomane säte juba olemas (§ 95

lõige 4). Kuna EL õigus on selles küsimuses Eesti kohtutele siduv juba praegu, siis ei teki

täienduse tulemusena kohtutele uut kohustust. TsMS-i ja KrMS-i täiendamine sarnaselt kehtiva

HKMS-iga on asjakohane, et tagada suurem õigusselgus ja ühtlustada viitamist.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest

muudetakse põhiseaduse § 104 lõike 2 punktis 14 nimetatud kohtukorralduse seadust ja

kohtumenetluse seadusi, samuti põhiseaduse § 104 lõike 2 punktides 2, 4 ja 5 nimetatud seadusi

(RKVS, KOVVS ja RahS).

2. Seaduse eesmärk

Seadusega tehakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras muudatusi, mille

eesmärk on tagada menetlusnormide õigusselgus, anda Riigikohtule piisav aeg ja paindlikkus

kohtuasjade, iseäranis valimiskaebuste lahendamiseks ning kaasajastada kohtumenetluse

läbiviimist.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse PSJKS-i.

Punktiga 1 asendatakse seaduses sõna „põhistatud“ läbivalt sõnaga „põhjendatud“. TsMS § 235

kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust

eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada

selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses

tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas

allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ka HKMS § 63 järgi on

põhistamine faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav.

Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses

sätestatud menetlusvormis. Õiguskirjanduses on selgitatud, et põhistamise instituudiga on

seadusandja loonud tõendamise eriliigi, mille eesmärk on faktiliste asjaolude tõendamise

lihtsustamine seaduses sätestatud puhkudel nii väite esitaja kui ka väidet hindava kohtu

perspektiivist (V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2017, § 235 komm. 1; K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. 2013, § 63). Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses on oluline,

et Riigikohtule esitatav taotlus oleks põhjendatud, mitte üksnes põhistatud (vt nt RKPJKm

27.01.2026, 5-25-26/18, p 22). Ka kohus ise peab tehtavaid otsuseid põhjendama, mitte üksnes

põhistama. Seega on asjakohane ja õigusselguse huvides vajalik asendada PSJKS-is läbivalt

viited kohustusele oma taotlusi ja seisukohti põhistada viidetega põhjendamiskohustusele. Vt

ka punktiga 5 tehtavad muudatused PSJKS §-s 12.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks PSJKS § 10 lõike 1 punkt 6, mille kohaselt on

põhiseaduslikkuse järelevalve asjades menetlusosaliseks valdkonna eest vastutav minister.

Kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud PSJKS § 10 lõike 1 punkti 6 redaktsioon sätestas, et

menetlusosaline on justiitsminister. Alates 1. jaanuarist 2014 kehtiva redaktsiooni kohaselt on

menetlusosaline valdkonna eest vastutav minister. See muudatus on aga praktikas tekitanud

segadust menetlusosaliste ringi määratlemisel, sest ei ole selge, kas PSJKS § 10 lõike 1 punkti 6

all on jätkuvalt mõeldud justiitsministrit kui õigusloome valdkonna eest vastutavat ministrit või

ministrit, kelle valitsemisalasse kuulub küsimus, mida vaidlusalune õigustloov akt reguleerib.

PSJKS § 10 lõike 1 punkt 6 kehtetuks tunnistamine ei too kaasa seda, et täitevvõim jääks

põhiseaduslikkuse järelevalve asjadest kõrvale, sest sama sätte punkti 7 kohaselt on

menetlusosaline ka Vabariigi Valitsust esindav minister. Seega jääb muudatuse tulemusena

lõppastmes täitevvõimu enda otsustada, milline minister või millised ministrid neid Riigikohtus

esindavad.

Punktiga 3 täiendatakse PSJKS-i §-ga 101 menetlusvälise asutuse, organi või isiku arvamuse

kohta põhiseaduslikkuse järelevalve asjades. Lisatava sätte kohaselt võib Riigikohus küsida

arvamust lisaks menetlusosalisetele ka menetlusväliselt asutuselt, organilt või isikult või võtta

tema esitatud arvamuse asja juurde, kui kohus peab arvamust kohtuasja lahendamise huvides

vajalikuks. Eelnõu punktiga 15 lisatakse PSJKS-i § 471, mille kohaselt kohaldatakse PSJKS-is

reguleerimata menetlusküsimustes HKMS-i. HKMS § 58 on põhiseaduslikkuse järelevalve

asjade jaoks liiga kitsas, mistõttu on vajalik kehtestada PSJKS-is erinorm. Praktikas on üpris

tavapärane, et Riigikohus küsib põhiseaduslikkuse järelevalve asjades asja lahendamise

huvides arvamust ka nendelt, keda PSJKS § 10 lg-s 1 nimetatud ei ole. Täiendus suurendab

õigusselgust, luues arvamuse küsimiseks selge õigusliku aluse.

Põhiseaduslikkuse järelevalve asjad mõjutavad sageli lisaks menetlusosalistele ka teisi. Ehkki

kõigilt seisukoha küsimine ei ole mõistlikult võimalik, on võimalik ja asjakohane küsida

arvamust ning menetluses ära kuulata nt puudutatud isikuid koondavaid ühendusi. Nt KOV

autonoomiat puudutavate põhiseaduslikkuse järelevalve asjade puhul on arvamust küsitud Eesti

Linnade ja Valdade Liidult. Eeskätt on aga menetlusvälistelt asutustelt, organitelt või isikutelt

arvamuse küsimine vajalik sellise teabe saamiseks, mis on kohtule asja lahendamiseks vajalik,

kuid mida seaduses nimetatud menetlusosalistel ei ole või mille hankimine suurendaks

põhjendamatult halduskoormust. Nt kui vajalikku teavet saab küsida otse mõnelt lahendatava

asjaga seotud riigiasutuselt, ei ole mõistlik küsida seda läbi menetlusosalisest ministri. Seda

enam, et asjaomane riigiasutus ei pruugi olla Vabariigi Valitsust esindama volitatud ministri

vastutusalas. Iseäranis oluline võib menetlusvälistelt asutustelt, organitelt või isikutelt

seisukoha küsimine olla abstraktse normikontrolli puhul, mille ulatus ja seega ka mõju võib

konkreetse normikontrolliga võrreldes olla laiem.

Punktiga 4 asendatakse sõna „põhistus“ läbivalt sõnaga „põhjendus“ vastavas käändes.

Muudatus on seotud eelnõu punktiga 1 tehtava muudatusega.

Punktiga 5 muudetakse PSJKS §-i 12, jättes sõnadest „omal algatusel põhistatult“ välja sõna

„põhistatult“ ning lisades teise lause, mille kohaselt peab Riigikohus oma otsust põhjendama.

PSJKS § 12 on sisuliselt esialgse õiguskaitse andmist reguleeriv norm. Sõltumata sellest, kas

kohus annab esialgse õiguskaitse menetlusosalise taotluse alusel või teeb seda omal algatusel,

tuleb kohtul seda põhjendada, sest see tähendab menetluse ajaks ajutist sekkumist teise

võimuharu pädevusse. Uus sõnastus väljendab seda kohustust selgemalt. Ühtlasi haakub see

eelnõu punktiga 1 tehtava muudatusega. Seetõttu asendatakse sõnades „menetlusosalise

põhistatud taotluse“ sõna „põhistatud“ sõnaga „põhjendatud“. Nagu Riigikohus peab oma

otsust põhjendama, peab põhjendama oma taotlust saada esialgset õiguskaitset ka

menetlusosaline. Ka HKMS § 249 lõige 1 näeb ette, et menetlusosalise esialgse õiguskaitse

taotlus peab olema põhjendatud, mitte üksnes põhistatud.

Punktiga 6 muudetakse PSJKS § 13 lõiget 1, nähes ette, et Riigikohus lahendab

põhiseaduslikkuse järelevalve asja mõistliku aja jooksul. Kehtiva PSJKS § 13 lõike 1 kohaselt

tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve asi lahendada mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui

nelja kuu jooksul, arvates nõuetekohase taotluse saamisest. Praktika näitab, et selline tähtaeg ei

ole paljude põhiseaduslikkuse järelevalve asjade lahendamiseks piisav. Neljakuuline tähtaeg on

ebamõistlikult range iseäranis keskmisest keerulisemate või mahukamate kohtuasjade puhul

või nende põhiseaduslikkuse järelevalve asjade puhul, mida lahendab Riigikohtu üldkogu.1

Põhiseaduslikkuse järelevalve lahendite kvaliteet ei tohi kannatada pelgalt seetõttu, et seaduses

on sätestatud lühike tähtaeg asja lahendamiseks. Menetlusosalised taotlevad sageli arvamuse

esitamise tähtaja pikendamist, mis pikendab ka Riigikohtu menetlust, sest kohus ei saa asja

lahendama asuda enne, kui ta on saanud menetlusosaliste seisukohad. Lisaks tuleb Riigikohtul

arvestada vaidlustatud akti vastu võtnud organi töörütmiga. Riigikogu istungjärkudevahelisel

ajal ning kohaliku omavalitsuse volikogu töövaheajal ei pruugi kohtul olla võimalik neilt

menetlustähtaegade jooksul arvamust saada. Tähtaja sidumine mõistliku aja määratlusega on

kooskõlas teiste menetlusseadustikega. TsMS § 2 ja HKMS § 2 lõige 2 näevad ette, et kohus

lahendab asja mõistliku aja jooksul. KrMS § 151 lg 1 järgi on kohtul kohustus tagada

võimalikult kiire lahendini jõudmine. Kuna põhiseaduslikkuse järelevalve asjade maht ja

keerukus võivad sõltuvalt konkreetse kaasuse asjaoludest oluliselt erineda, on vaja tagada

Riigikohtule vajalik paindlikkus asjade lahendamiseks.

Punktiga 7 muudetakse PSJKS § 20 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, jättes välja selle esimese

osa, mille kohaselt tuleb kaebus või taotlus esitada põhistatult. Sissejuhatavasse lauseosasse

jääb alles üksnes „kaebuses või taotluses märgitakse“, sest sellele järgneb loetelu, mida kaebus

või taotlus peab sisaldama. Puudub vajadus sissejuhatavalt rõhutada kaebaja

põhjendamiskohustust, sest see võib luua eksliku arusaama, et kaebus või taotlus peab

sisaldama veel mingisuguseid põhjendusi lisaks nendele, mis on PSJKS § 20 lg-s 1 sätestatud

loetelu järgi nõutavad. PSJKS § 20 lg 1 tingimustele vastav kaebus ongi nõutavalt põhjendatud.

Muudatus teeb sätte õiguslikult selgemaks.

Punktiga 8 muudetakse PSJKS §-i 39 lõiget 3. Seni kehtinud säte näeb ette, et Riigikohus annab

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui esitatud kaebus ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2

sätestatud nõuetele ja puudused on kõrvaldatavad. Eelnõuga lisatakse, et tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks antakse ka kautsjoni tasumata jätmise korral. Muudatus on vajalik tulenevalt

1 Viimase kolme aasta jooksul (2023–2025) Riigikohtu üldkogus menetletud põhiseaduslikkuse järelevalve asjades

kulus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamisest lahendini jõudmiseks keskmiselt enam kui kaheksa kuud. Samal

perioodil nn tavalises põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses (ehk viieses kohtukoosseisus) mahtus asja

lahendamine seaduse järgi nõutava nelja kuu sisse ligikaudu pooltel juhtudel. Seejuures on menetlusajad veninud

pikemaks. 2025. aastal viieses kohtukoosseisus tehtud 11 põhiseaduslikkuse järelevalve lõplikust lahendist vaid

kahe menetlusaeg jäi alla nelja kuu. Kolme puhul jõuti lahendini vähem kui viie kuuga, nelja puhul vähem kui

kuue kuuga ning kahe asja puhul kulus kohtul lahendini jõudmiseks ligikaudu seitse kuud.

eelnõu punktist 10, millega kehtestatakse kautsjoni tasumise kohustus Riigikohtule esitatud

valimiskaebuselt. Riigikohus ei vaata läbi valimiskaebust, mis ei vasta seaduses sätestatud

nõutele, sh kui sellelt ei ole tasutud seaduses sätestatud määras kautsjoni. Kautsjoni tasumata

jätmine on aga kõrvaldatav puudus, mistõttu on asjakohane muuta PSJKS § 39 lõiget 3, lisades,

et kaebajale antakse tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks mh siis, kui kaebuselt ei ole tasutud

kautsjoni. Kui kautsjoni antud tähtaja jooksul ei tasuta, tagastatakse kaebus läbivaatamatult

PSJKS § 40 lõike 1 punkti 3 alusel.

Punktiga 9 täiendatakse PSJKS §-i 39 lõikega 4, mille kohaselt isik, kes vaidlustab Vabariigi

Valimiskomisjoni otsust, ei või kaebuses Riigikohtule esitada väiteid, millele ta ei tuginenud

Vabariigi Valimiskomisjonis. See keeld ei kohaldu juhul, kui väited puudutavad õiguse

kohaldamist ja tõlgendamist või menetluskorra rikkumist Vabariigi Valimiskomisjonis.

Täienduse eesmärk on täpsustada valimiskaebemenetluse eset Riigikohtus. Valimisasjade

lahendamine on kiireloomuline, sest sellest võib sõltuda valimistulemuste kinnitamine. Kuna

kohtul tuleb kaebused kiiresti lahendada, on iseäranis oluline roll kohtueelsel menetlusel

Vabariigi Valimiskomisjonis. Asja lahendamine muutub keerulisemaks ja ajamahukamaks, kui

kaebaja esitab kaebuses Riigikohtule väiteid, mida Vabariigi Valimiskomisjon pole saanud

kontrollida ega neile oma õiguslikku hinnangut anda. Seega on valimiskaebemenetluse

sujuvama ja tõhusama kulgemise huvides, et kaebuse ese kohtumenetluses ei erine kaebuse

esemest kohtueelses menetluses.

Punktiga 10 täiendatakse PSJKS-i §-ga 391, mis näeb ette, et Riigikohtule esitatavalt

valimiskaebuselt tasutakse kautsjon, ning määrab selle suuruse. Kaebaja tasub kautsjoni enne

kaebuse esitamist ja kui Riigikohus kaebuse osaliselt või täielikult rahuldab, siis kautsjon

tagastatakse. Alternatiiv kautsjonile oleks riigilõiv, kuid see ei oleks praegusel juhul sobivam

valik. Riigilõivu tasumine eeldab riigi poolset vastusooritust. Valimiskaebemenetluses ei ole

kaebuse esitamisel tasu maksmise kohustuse kehtestamise eesmärk mitte kohtumenetlusega

kaasnevate kulude katmine, vaid põhjendamatute või perspektiivitute kaebuste esitamise ära

hoidmine. Riigikohtule esitatavate valimiskaebuste arvu hüppeline kasv ning asjaolu, et kaebusi

esitatakse ka nn valimiste välisel perioodil, suurendab märkimisväärselt kohtu töökoormust ja

mõjutab teiste kohtuasjade lahendamist, seda enam, et valimiskaebused tuleb lahendada väga

lühikese aja jooksul. Kehtiv õigus näeb ette avarad võimalused valimistega seonduvalt

Riigikohtule kaebuse esitamiseks. Avar kaebeõigus on ühest küljest vajalik selleks, et tagada

kohtulik kontroll valimispõhimõtete järgimise ja valimiste demokraatlikkuse üle, kuid jätab

teisalt menetluse haavatavaks kuritarvitustele. Kautsjoni kehtestamine on vajalik, et vältida

kuritarvituslike või perspektiivitute kaebuste Riigikohtusse jõudmist. Eelnõu näeb ette, et

kautsjoni tasumisest vabastamist ei saa taotleda. Vastasel juhul ei täidaks kautsjon oma

eesmärki, sest Riigikohus peaks hakkama läbi vaatama kautsjonist vabastamise taotlusi.

Kautsjon peab olema piisavalt kõrge, et täita oma eesmärki, kuid ei tohi seejuures olla isiku

jaoks, kes soovib kaebust esitada, ülemääraselt koormav. Kautsjoni kehtestamise tõttu ei tohi

jääda olulised valimisi puudutavad kaebused Riigikohtule esitamata. Kehtestatav kautsjon, 100

eurot, mahub nendes raamidesse. Keskmise inimese, veelgi enam erakondade ja valimisliitude

jaoks on 100 euro suuruse kautsjoni tasumine ühe kaebuse kohta taskukohane. Ka kautsjoni

olemus ehk see, et kasvõi osaliselt kaebuse rahuldamise korral kautsjon tagastatakse täies

ulatuses, aitab tagada, et olulised kaebused tegelikult Riigikohtusse jõuavad.

Punktiga 11 täiendatakse PSJKS §-i 40 lõikega 3, mis lubab Riigikohtul tagastada ilmselgelt

põhjendamatu kaebuse läbivaatamatult ilma määrust põhjendamata. Lisatav säte on analoogne

HKMS §-ga 121, eeskätt selle lg-ga 2. Eelnõu punktiga 15 lisatakse PSJKS-i § 471, mille

kohaselt kohaldatakse PSJKS-is reguleerimata menetlusküsimustes HKMS-i, kuid kuna PSJKS

§ 40 reguleerib valimiskaebuse tagastamist läbivaatamatult, siis ei ole tegemist PSJKS-is

reguleerimata menetlusküsimusega ja HKMS ei kohaldu. Seetõttu on PSJKS-i täiendamine

vajalik.

PSJKS § 40 lõige 1 nimetab absoluutsed alused kaebuse tagastamiseks. Ilmselgelt

põhjendamatu kaebuse tagastamist ei saa sellesse loetellu lisada, sest see, kas kaebus on

ilmselgelt põhjendamatu, on kohtu kaalutlusotsus. Seega tuleb see tagastamise alus sätestada

eraldi lõikes. Võib esineda olukordi, kus puudub alus kaebuse tagastamiseks PSJKS § 40

lõikes 1 nimetatud alusel, kuid kaebuses esineb muid olulisi puudusi, mille tõttu ei ole kaebuse

menetlemine mõistlikult põhjendatud. Eeskätt on tegemist olukordadega, kus kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus (valimiskaebuste puhul olukorrad, kus kaebus on esitatud avalikes

huvides, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks). Eelnõu kohaselt ei pea Riigikohus

kaebuse tagastamise määrust põhjendama. See aga ei tähenda, et kohus võiks meelevaldselt

jätta kaebusi läbi vaatamata, sest kaebuse tagastamine on võimalik üksnes juhul, kui kaebuse

põhjendamatus on ilmselge. Kahtluse korral tuleb eelistada kaebuse menetlemist.

Punktiga 12 muudetakse PSJKS §-i 44. Kehtiva PSJKS § 44 lõike 1 kohaselt peab Riigikohus

lahendama valimiskaebuse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase kaebuse

saamist ning lõike 2 kohaselt kaebuste ühte menetlusse liitmise korral hiljemalt seitsme

tööpäeva jooksul pärast viimase liitmise määruse tegemist. Muudatuse kohaselt tuleks

Riigikohtul lahendada kaebused hiljemalt 14 päeva jooksul. Seega pikeneks valimiskaebuste

läbivaatamise aeg viie päeva võrra. Seejuures jääks PSJKS §-i 44 alles nõue, et kaebused

lahendatakse viivitamata ehk kohus lahendab asja nii kiiresti, kui on võimalik.

2025. aasta kohalike valimistega seoses esitati Riigikohtule eelmiste valimistega võrreldes

kordades rohkem kaebusi. Lisaks puudutavad paljud kaebused eeskätt elektroonilist

hääletamist, tulevikus ilmselt ka mobiilset hääletamist, millega seoses tuleb kohtul sageli

lahendada tehnilisi ja keerukaid küsimusi. Kautsjoni kehtestamine aitab ära hoida

põhjendamatute või kuritarvituslike kaebuste Riigikohtusse jõudmist, kuid sisuliste ja oluliste

kaebuste kvaliteetseks lahendamiseks on kohtul vaja piisavalt aega. Kuna aga

hääletamistulemuste kinnitamine sõltub sellest, kas kõigi valimiskaebuste osas on tehtud lõplik

lahend, ei saa nende läbivaatamise aega kehtivaga võrreldes oluliselt pikendada. Kaks nädalat

on piisav aeg valdava enamuse valimiskaebuste lahendamiseks.

Siiski võib esineda väga erandlikke kaebusi, mis on kas eriliselt mahukad või keerukad. Nendel

puhkudel või muul mõjuval põhjusel on eelnõu PSJKS § 44 lõike 3 järgi Riigikohtul võimalus

asja lahendamise tähtaega määrusega pikendada tingimusel, et kaebuse lahendamine ei mõjuta

valimistulemusi.

Punktiga 13 muudetakse PSJKS § 45 lõiget 3. Kehtiva PSJKS § 45 lõike 3 redaktsioon näeb

ette, et kui Riigikohus algatab valimiskaebemenetluses põhiseaduslikkuse järelevalve, siis tuleb

asi lahendada kahe nädala jooksul pärast asja arutamise uuendamist. Eelnõu punktiga 12

muudetakse PSJKS § 44 lõiget 3 selliselt, et Riigikohtul on võimalik teatud juhtudel

valimiskaebuse lahendamise tähtaega pikendada ka ilma, et sellega seoses oleks algatatud

põhiseaduslikkuse järelevalve. Ei ole mõistlikku põhjendust, et olukorras, kus

valimiskaebemenetlusega seoses on algatatud ka põhiseaduslikkuse järelevalve, tuleb asi siiski

lahendada kahe nädala jooksul. Seda enam, et eelnõu PSJKS § 44 lõike 1 kohaselt on kõigi

valimiskaebuste lahendamiseks aega kaks nädalat. Seega muudetakse PSJKS § 45 lõiget 3

selliselt, et see ei sätesta konkreetset tähtaega, mille jooksul Riigikohus peab lahendama

valimiskaebuse üheaegselt asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või

välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrollimisega. Seadus näeb ette n-ö maksimumi, kuid

Riigikohtul on kohustus lahendada asi viivitamata ning võttes arvesse, et valimistulemuse

väljakuulutamine võib sõltuda Riigikohtu lahendist. Demokraatlikku protsessi tuleb suhtuda

vastutustundlikult ning kohtulahendite kvaliteet ei tohi kannatada riigiõiguslikult sedavõrd

olulistes küsimustes pelgalt seetõttu, et seadus näeb ette väga lühikese tähtaja asja

lahendamiseks.

Punktiga 14 täiendatakse PSJKS § 46 lõikega 5, mis lubab Riigikohtul lahendada

valimiskaebuse lihtsustatud korras juhul, kus kaebus jääb rahuldamata ja Riigikohus nõustub

Vabariigi Valimiskomisjoni põhjendustega. Lisatav säte ei ole kohtumenetluses uudne, vaid on

analoogne nt HKMS § 231 lõikega 6. Sätte eesmärk on toetada kohtumenetluse ökonoomiat,

sest olukorras, kus kõrgemal seisev kohtuaste leiab, et alama astme kohus või kohtuväline

menetleja on asja õigesti lahendanud, puudub vajadus samu põhjendusi üksikasjalikult korrata.

Kui kohus uusi põhjendusi või seisukohti ei esita, puudub vajadus lisada lahendisse ka kirjeldav

osa, mis kohtu põhjendustele konteksti annab.

Punktiga 15 täiendatakse PSJKS-i §-ga 471, mille kohaselt kohaldub PSJKS-is reguleerimata

menetlusküsimustes HKMS, sh selles sisalduvad edasiviited teistele kohtumenetluse

seadustele, kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse olemusest ei tulene teisiti.

Täienduse eesmärk on eeskätt olemasoleva kohtupraktika kodifitseerimine õigusselguse

tagamiseks. Kuna PSJKS on märkimisväärselt lühem teistest kohtumenetluse seadustest, on ka

varem tulnud reguleerimata küsimusi lahendada analoogia korras teistest kohtumenetluse

seadustest lähtuvalt. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus on sarnane

halduskohtumenetlusega, mistõttu on mõistlik ja põhjendatud lisada üldine viide HKMS-ile,

mitte menetluse läbiviimise üksikasju detailselt PSJKS-is endas reguleerida.

Punktiga 16 tunnistatakse PSJKS §-d 48, 50 ja 53 kehtetuks. Kehtetuks tunnistatavad sätted

puudutavad tähtaegade arvutamist ja esindust kohtus, tõendeid ning suulise menetluse

avalikkust. Tulenevalt sellest, et PSJKS-i lisatakse uus § 471 üldise viitega HKMS-ile,

hakkaksid kahe menetlusseaduse sätted teineteist dubleerima. Eelnõuga planeeritud muudatuste

jõustumise järgselt sisaldab PSJKS eelkõige vaid menetlusreegleid, mis on põhiseaduslikkuse

järelevalve menetlusele eriomased.

Punktiga 17 muudetakse PSJKS § 55 lõiget 1 selliselt, et kohtuistungi käik ning väljendatud

seisukohad protokollitakse, kui kohus peab seda vajalikuks, ja ulatuses, mida kohus peab

vajalikuks. Muudatuse eesmärk on seadust kaasajastada. Üldjuhul kantakse Riigikohtu istungid

veebis üle ja need salvestatakse. Sellisel juhul ei ole reeglina vajalik koostada salvestist osaliselt

või täielikult dubleerivat protokolli. Jääb kohtu otsustada, kas istungi protokollimine on

konkreetsel juhul vajalik.

Punktiga 18 muudetakse PSJKS § 57 lõiget 3, nähes ette, et kohtuotsust tuleb põhjendada, kui

seadusest ei tulene teisiti. Muudatuse eesmärk on vältida vastuolu eelnõu punktiga 14 tehtava

täiendusega PSJKS §-s 46, mille kavandatav lõige 5 lubab teha otsuse kirjeldava ja põhjendava

osata, kui kaebus jääb rahuldamata ja Riigikohus nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni

põhjendustega.

Punktiga 19 muudetakse PSJKS § 58. See hõlmab nelja muudatust. Esiteks täpsustatakse lõikes

1, et otsused ja menetlust lõpetavad määrused tehakse avalikult teatavaks Riigikohtu veebilehel.

Teiseks täpsustatakse lõikes 2, et lahend jõustub avalikult teatavaks tegemisest. Kehtiv PSJKS

§ 58 nimetab üksnes otsuseid, kuid mitte määrusi, ning näeb ette, et need kuulutatakse avalikult

ja jõustuvad kuulutamisest. Lahendi kuulutamine ei ole üheselt selge mõiste. Kehtiva PSJKS §

62 esimene lause näeb ette, et lahendid avaldatakse Riigikohtu veebilehel, mis praktikas

tähendabki nende kuulutamist (kehtiva seaduse sõnastuses). Selguse huvides on asjakohane

PJSKS §-s 58 täpsustada, et lahendi avalikult teatavaks tegemine toimub selle Riigikohtu

veebilehel avaldamisega ning sel hetkel lahend ka jõustub.

Kolmandaks täpsustatakse PSJKS § 58 lõike 3 sõnastust, kirjeldades § 15 lõike 1 punktis 2

nimetatud otsust selle sisu kaudu. Muudatus on selgitava iseloomuga ega muuda kehtiva

regulatsiooni sisu.

Neljandaks lisatakse muudatusega PSJKS §-le 58 lõige 4, mille kohaselt tunnistatakse

põhiseadusega vastuolus olev õigustloov akt või selle säte kehtetuks algusest peale, välja

arvatud, kui Riigikohus ei otsusta teisiti. Eesmärk on luua õigusselgus küsimuses, milline on

põhiseaduslikkuse järelevalves tehtud otsuste ajaline mõju. Üldjuhul tunnistatakse

põhiseadusvastane õigustloov akt või selle säte kehtetuks algusest peale, sest põhiseadusvastast

õigustloovat akti või sätet ei oleks tohtinud õiguskorras olla. Siiski võib teatud juhtudel olla

põhjendatud õigustloov akt või selle säte tunnistada kehtetuks üksnes edasiulatuvalt (vt nt

RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11; RKÜKo 12.04.2016, 3-3-1-35-15; 11.06.2019, 5-18-8/19 ja

RKHKo 09.06.2020, 3-14-51567/70). Seda eeskätt olukordades, kus kehtetuks tunnistamine

algusest peale tooks kaasa olukorra, mis rikub veelgi enam põhiseaduses sätestatud põhiõigusi

või põhimõtteid. Sellisteks juhtudeks peab Riigikohtule jääma võimalus tunnistada

põhiseadusvastane õigustloov akt või säte kehtetuks edasiulatuvalt. Eelnõuga on hõlmatud ka

olukorrad, kus põhiseadusvastaseks tunnistatud akt või selle säte tunnistatakse kehtetuks mitte

alates lahendi jõustumisest, vaid alates tulevikus saabuvast tähtpäevast (sellise olukorra kohta

vt nt RKÜKo 12.04.2006, 3-3-1-63-05).

Punktiga 20 muudetakse PSJKS § 591 lõiget 3. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 1 tehtava

muudatusega.

Punktiga 21 muudetakse PSJKS § 62 selliselt, et kehtivast redaktsioonist jääb alles teine lause.

Senise PSJKS § 62 esimene lause, mis käsitleb Riigikohtu lahendite avaldamist Riigikohtu

veebilehel, ei ole vajalik, sest see dubleeriks eelnõu punktiga 19 tehtavat muudatust PSJKS § 58

lõikes 1.

Punktiga 22 muudetakse PSJKS § 63, mille kehtiva redaktsiooni kohaselt kaetakse asja

läbivaatamise kulud riigieelarvest. Muudatuse kohaselt jääksid põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. Juhul, kui põhiseaduslikkuse järelevalve

toimus kohtuotsuse või -määruse alusel või kui see toimus asja lahendamisel Riigikohtu

üldkogus koos põhikohtuasjaga, on põhikohtumenetluse osaliste põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetlusega seotud kulud põhikohtuasja menetluskulude osa. Seega jaotab

menetluskulud ja määrab need kindlaks põhikohtuasja lahendav kohus, lähtudes vastava

menetluse reeglitest ja põhikohtuasja tulemusest.

Senine PSJKS § 63 lõike 1 redaktsioon on väga üldsõnaline, mistõttu on tulnud Riigikohtul

seda praktikas HKMS-i ja TsMS-i normide abil sisustada seoses nt küsimustega, millal tuleb

esitada kohtule menetluskulude hüvitamise taotlus (RKÜKm 09.04.2020, 5-18-5/33);

hüvitamisele kuuluvate menetluskulude ulatus (samas); menetluskulude hüvitamine olukorras,

kus menetluskulud kandis teine isik (RKPJKo 31.10.2022, 5-22-4/13); menetluskulude

nimekirja ja kuludokumentide esitamine (RKPJKo 20.06.2023, 5-23-16/15; 28.03.2023, 5-23-

13/9). Kuna aga teised menetlusseadustikud ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusele

üks-ühele ülekantavad, on vaja PSJKS-i menetluskulude osas täiendada.

Esiteks tuleb eristada abstraktset ja konkreetset normikontrolli. Menetluskulude hüvitamise

normide mõtteks pole avaliku võimu kandjate erinevate organite vahelistes vaidlustes hüvitada

neid kulusid, mis kaasnevad sellega, kui õigusabiteenust on tellitud väljastpoolt. Eelduslikult

peavad avaliku võimu kandjad olema ise võimelised kandma need kulud, mis neil tuleb oma

põhiülesandeid täites kanda. Seega näeb eelnõu ette, et üldjuhul kannavad menetlusosalised

oma menetluskulud ise.

Põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele nõuab, et esialgse

kohtumenetluse osaline saaks osa võtta ka Riigikohtus toimuvast konkreetse normikontrolli

menetlusest. Teisalt ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses osalemine

põhikohtumenetluse (eraõiguslikust isikust) poolele kohustuslik. Kui eraõiguslikust isikust

menetlusosaline kasutab kohtumenetluses (sh põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses) oma

õiguste realiseerimiseks õigusabiteenust2, kaasneb talle eelduslikult sellega kulu. Konkreetse

normikontrolli puhul on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus sisuliselt osa poolte

vahelisest kohtuvaidlusest. Üldjuhul ei ole põhjendatud eeldada, et põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluses kantud kulud, erinevalt põhikohtumenetluse kuludest, peaksid jääma

riigi kanda, sest ka põhiseaduslikkuse järelevalve toimub põhikohtuasja poolte huvides. Seega

on asjakohane siduda konkreetse normikontrolli menetluses kantud põhikohtuasja poolte

menetluskulude jaotus põhikohtuasja tulemusega. Lisaks näeb eelnõu ette Riigikohtule

võimaluse otsustada jätta põhikohtumenetluse osalise põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlusega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud täielikult või osaliselt riigi kanda.

Menetlusosaline ei saa seda taotleda, vaid vastava otsuse teeb kohus menetluse käigus lähtudes

konkreetse asja asjaoludest. Kui Riigikohus otsustab jätta põhikohtumenetluse osalise

menetluskulud riigi kanda, määrab Riigikohus enne lahendi tegemist tähtaja menetluskulude

hüvitamise taotluse ja menetluskulude kandmist kinnitavate tõendite esitamiseks.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse KOVVS-i, §-ga 5 muudetakse RaHS-i ja §-ga 6 muudetakse RKVS-

i. Muudatused tulenevad PSJKS § 44 lõike 3 (punkt 12) kavandatavast muudatusest, mille

kohaselt võib Riigikohus asja erilise mahukuse või keerukuse tõttu või muul mõjuval põhjusel

pikendada valimiskaebuse lahendamise tähtaega, kui kaebuse lahendamine ei mõjuta

valimistulemusi. Seetõttu täiendatakse KOVVS § 68 lõiget 1 ja RKVS § 74 lõiget 1 selliselt, et

valitud liikmed võib registreerida ka juhul, kui Riigikohtus on menetluses kaebus, mille suhtes

on Riigikohus määrusega leidnud, et selle lahendamine ei mõjuta valimistulemusi. RaHS § 62

lõiget 1 täiendatakse vastavalt selliselt, et rahvahääletuse tulemused võib välja kuulutada ka

juhul, kui Riigikohtus on menetluses kaebus, mille suhtes on Riigikohus määrusega leidnud, et

selle lahendamine ei mõjuta rahvahääletuse tulemust. Muudatustega tagatakse kooskõla PSJKS

§ 44 lõikes 3 kavandatava regulatsiooniga ning välditakse olukorda, kus valimistulemuste või

rahvahääletuse tulemuse väljakuulutamine või valitud liikmete registreerimine viibib üksnes

sellise kaebuse menetlemise tõttu, mille lahend ei saa tulemust mõjutada.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse KS-i. KS § 29 täiendatakse lõikega 4, mis näeb ette, et

põhiseaduslikkuse järelevalve asja (sh valimiskaebused) lahendamisele võib kaasata ka

riigikohtunikke, kes ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmed. Otsustusõigus ei

2 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses kohalduvad osaluse ja esinduse kohta HKMS-i sätted (3. peatüki

3. jagu). HKMS-i kohaselt võib põhikohtuasja menetlusosaline osaleda põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluses vahetult ise. Kui ta aga soovib osaleda volitatud esindaja vahendusel, siis esindaja peab olema

advokaat.

ole ainuisikuline, vaid vastava otsuse peab tegema Riigikohtu üldkogu. Seeläbi on välistatud,

et ühel inimesel oleks võimalus kujundada konkreetset asja lahendav kohtukoosseis. Täiendus

on kooskõlas PS §-ga 152, mille kohaselt on kõik riigikohtunikud põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtunikud. Seejuures lahendavad kõik riigikohtunikud põhiseaduslikkuse

järelevalve asju, kui see antakse lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.

Täiendusega ei kaotata põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi, vaid muudetakse

kolleegiumi töö paindlikumaks. Ennekõike on see vajalik seoses valimiskaebustega, sest

valimiste perioodil suureneb märkimisväärselt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

liikmete töökoormus. Seda iseäranis põhjusel, et valimiskaebused tuleb lahendada lühikese

tähtaja jooksul. Riigikohtu kui terviku toimise tagamiseks on põhjendatud valimiste perioodil

riigikohtunike vahel töökoormust ühtlustada, kaasates üldkogu otsusega valimiskaebuste

lahendamisse ka teisi kohtunikke. Lisaks võimaldab muudatus üldkogul otsustada kaasata ka

muu põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamisse riigikohtunik, kes küll ei ole parasjagu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige, kuid kellel on spetsiifilised erialased

teadmised, mis on asja lahendamiseks vajalikud. Üldjuhul lahendab põhiseaduslikkuse

järelevalve asju endiselt KS §-s 29 nimetatud üheksaliikmeline kolleegium.

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse KrMS-i §-ga 2731, mis näeb ette võimaluse peatada kohtumenetlus

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse või Euroopa Liidu Kohtu eelotsuse taotluse

menetluse tõttu. Menetluse peatamine Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse

järelevalve asja puhul on põhjendatud vaid juhul, kui põhiseaduslikkuse järelevalve puudutab

sellist õigusnormi, mis on asjassepuutuv teise kriminaalasja lahendamisel, s.t ilma et selles asjas

peaks kohus algatama samasisulise põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Sarnaselt võib

kohus peatada kriminaalasja menetluse põhjusel, et teises asjas on menetlus Euroopa Liidu

Kohtus pooleli, üksnes juhul, kui Euroopa Liidu Kohtu otsus võib mõjutada seda, kuidas

kriminaalasi tuleks lahendada. Menetluse võib peatada ka juhul, kui asjassepuutuvas küsimuses

on eelotsust küsinud mõne teise liikmesriigi kohus. Et menetlus tuleb peatada, kui kriminaalasja

lahendav kohus ise taotleb Euroopa Liidu Kohtult eelotsust, tuleneb juba Euroopa Liidu

õigusest endast (protokolli (nr 3) Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 lõige 1).

Vastava sätte lisamine riigisisesesse õigusesse ei ole seetõttu rangelt nõutav, kuid on siiski

eelistatav, sest see toetab õigusselgust ning ühtlustab viitamist.

HKMS-is ja TsMS-is on sarnased sätted juba olemas. Ei ole mõistlikku põhjust, miks KrMS-is

selliseid menetluse peatamise aluseid sätestatud ei ole. Menetluse peatamine teise menetluse

ajaks on põhjendatud tagamaks kohtupraktika ühetaolisus ja sisuline õigsus ning aitab teatud

juhtudel hoida ära tarbetut edasikaebamist. Ka toetab see õigusselgust ning võimaldab hoida

kokku menetlusosaliste kulusid. Teisalt on menetlusosaliste huvides see, et nende asi

lahendatakse võimalikult kiiresti. Põhiseaduslikkuse järelevalve asjade lahendamine

Riigikohtus võtab aega, üldjuhul veelgi pikem on eelotsuse taotluse läbi vaatamise aeg Euroopa

Liidu Kohtus. Kohtumenetluse peatamine selleks (teadmata) ajaks võib asjaoludest sõltuvalt

olla kohtumenetluse osalise jaoks kriminaalmenetluses tema õigusi ja huve intensiivselt riivav,

mistõttu näeb eelnõu ette üksnes võimaluse menetluse peatamiseks. Menetluse peatamine on

kohtu kaalutlusotsus. Seega tuleb kohtul enne menetluse peatamise otsustamist igal juhul

hinnata, kas menetluse peatamise eelduslik kestus riivaks mõne menetlusosalise huve

ülemääraselt. Eelnõuga lisatav säte näeb ette, et menetluse võib peatada kuni teise kohtu lahendi

jõustumiseni. See tähendab, et teise kohtu lahendi jõustumisel tuleb menetlus uuendada, kuid

keelatud ei ole teha seda ka varem.

HKMS § 98 lõike 2 ja TsMS § 360 lõike 2 kohaselt saab menetluse peatamise määruse peale

esitada määruskaebuse ühe korra järgmisele kohtuastmele. KrMS-is puudub praegu menetluse

peatamist põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse või Euroopa Liidu Kohtu menetluse

tõttu reguleeriv säte. Kehtiv KrMS ei näe ette üheastmelist määruskaebemenetlust, mistõttu

saaks maakohtu menetluse peatamise määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule,

kui Riigikohtu lahend on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise

seisukohalt (KrMS § 390 lõige 5). Arvestades KrMS § 383 lõikes 1 sätestatud põhimõtet, mille

kohaselt on määruskaebus lubatud üksnes seaduses ette nähtud juhtudel, nähakse eelnõus ette

kohtumenetluse peatamise määruse vaidlustamise võimalus määruskaebuse korras

ringkonnakohtus. Ringkonnakohtu määrus määruskaebuse lahendamisel ei ole vaidlustatav.

Eelnõu §-ga 7 muudetakse TsMS § 356 lõiget 3. Muudatus kattub osaliselt eelnõu §-ga 4

tehtava muudatusega, mistõttu on kattuvad ka põhjendused.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Mõju kohaliku omavalitsuse üksustele

Seadusega pikendatakse valimiskaebuste lahendamise tähtaega Riigikohtus varasemalt

seitsmelt tööpäevalt 14 päevale. Kuna hääletamistulemuste kinnitamine sõltub valimiskaebuste

lahendamisest, võib tähtaja pikendamine viie päeva võrra tuua kaasa selle, et tulevikus saab ka

hääletamistulemused varasemaga võrreldes mõnevõrra hiljem kinnitada. Mõju on ühetaoline

kõigi valimiste puhul, kuid oluline peaasjalikult seoses kohalike valimistega, sest need

toimuvad oktoobris. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarveaasta algab 1. jaanuaril ning juhul,

kui volikogu ei ole eelarvet vastu võtnud kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates, on

volikogu tegutsemisvõimetu ning kõigi tema liikmete volitused lõppevad ennetähtaegselt

(kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 1 punkt 1 ja lõige 2). On siiski väga

ebatõenäoline, et Riigikohtule esitatud valimiskaebuste lahendamise tähtaja pikendamine viie

päeva võrra lükkaks hääletamistulemuste kinnitamist edasi sedavõrd palju, et uutele

volikogudele ei jää piisavalt aega eelarve vastuvõtmiseks.

Seoses menetluskulude regulatsiooni muudatusega olukorras, kus kohaliku omavalitsuse üksus

algatab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse ning kasutab välist õigusabiteenust,

jäävad menetluskulud kohaliku omavalitsuse üksuse enda kanda, mitte neid ei kaeta

riigieelarvest. Mõju ei ole intensiivne, sest kohaliku omavalitsuse autonoomiat puudutavates

küsimustes on kohaliku omavalitsuse üksustel eelduslikult olemas piisav pädevus oma huve

Riigikohtus esindada ka juhul, kui välist õigusabiteenust ei kasutata.

6.2. Mõju kohtutele

Seadusega kaasneb mõju ka kohtutele, eeskätt Riigikohtule. Muudatuste tulemusena on

menetlusreeglid põhiseaduslikkuse järelevalve asjades selgemad nii kohtu kui menetlusosaliste

jaoks. Kuna seadusega nähakse ette meetmed takistamaks kuritarvituslike või perspektiivitute

valimiskaebuste Riigikohtusse jõudmist, mis ilmselt vähendab kaebuste arvu, mida Riigikohtul

tuleb lahendada, siis praktikas valimiskaebuste lahendamise tähtaja pikendamise mõju

tõenäoliselt ei avaldu. Ka põhiseaduslikkuse järelevalve asjade läbivaatamise tähtaja

muudatuse tulemusena tegelikult põhiseaduslikkuse järelevalve asjade lahendamisele kuluv aeg

senisega võrreldes oluliselt ei muutu. Praktika näitab, et enamiku kohtuasjade lahendamine

nelja kuu jooksul ei ole võimalik. Muudatusega sätestatakse seaduses, et Riigikohtule peab

jääma mõistlik aeg asjade kvaliteetseks lahendamiseks. Mõju esimese ja teise astme kohtutele

ei ole märkimisväärne, sest see on seotud peaasjalikult Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeks

oleva kahe kohtunikuga, kelle töökoormust komisjoni liikmeks olemise ajal osaliselt

vähendatakse. Lisaks muutub eeskätt seoses kriminaalmenetlusega, vähemal määral

tsiviilkohtumenetlusega kohtu võimalus menetlus peatada.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seadusega muudetakse menetluskulude jaotust põhiseaduslikkuse järelevalve asjades. Riigi

kulude või tulude osas see olulist muutust kaasa ei too. Kui üldse, siis pigem kulud vähenevad

seoses sellega, et põhiseaduslikkuse järelevalve asjades jäävad menetluskulud reeglina nende

endi kanda ning konkreetse normikontrolli puhul jaotuvad menetluskulud vastavalt

põhikohtuasja lahendile. Võimalus, et Riigikohus võib jätta konkreetse normikontrolli puhul

põhikohtuasja menetlusosalise põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses kantud kulud

teatud juhtudel riigi kanda, ei suurenda koormust riigieelarvele varasemaga võrreldes, sest see

vastab senisele kohtupraktikale, et riigieelarvest kaetakse põhikohtumenetluse osalise

põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud.

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmisega ei kaasne uute rakendusaktide vastuvõtmist.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

Esitab põhiseaduskomisjon 23.09.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

Põhiseaduskomisjoni esimees

PSJKS_jt_s_m_s_eelnõu.docx

EELNÕU

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõikes 1, § 8 lõikes 1, § 25 lõikes 4, § 26 lõikes 2, § 32 lõikes 2, § 40 lõikes 2 ja § 41 lõikes 2 asendatakse sõna ”põhistatud” sõnaga ”põhjendatud”;
2) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
3) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:
”§ 101. Menetlusvälise asutuse, organi ja isiku arvamus
Riigikohus võib küsida arvamust ka menetlusväliselt asutuselt, organilt ja isikult ja võtta sellise asutuse, organi või isiku esitatud arvamuse asja juurde, kui arvamus on vajalik kohtuasja lahendamise huvides.”;
4) paragrahvi 11 lõikes 3, § 14 lõikes 1 ja § 39 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna ”põhistus” sõnaga ”põhjendus” vastavas käändes;
5) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Riigikohus võib menetlusosalise põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel peatada vaidlustatud õigustloova akti või selle sätte jõustumise või välislepingu jõustamise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Riigikohus peab oma otsust põhjendama.”;
6) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Kohus lahendab asja mõistliku aja jooksul.”;
7) paragrahvi 20 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad ”Kaebus ja taotlus esitatakse põhistatult ning selles märgitakse” sõnadega ”Kaebuses ja taotluses märgitakse”;
8) paragrahvi 39 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Kui kaebus ei vasta lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning selles on kõrvaldatavaid puudusi või kui on tasumata kautsjon, annab Riigikohus kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.”;
9) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
”(4) Kaebuses Riigikohtule ei või esitada väiteid, millele kaebaja ei tuginenud Vabariigi Valimiskomisjonis, välja arvatud juhul, kui väited puudutavad õiguse kohaldamist ja tõlgendamist või menetluskorra rikkumist Vabariigi Valimiskomisjonis.”;
10) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:
”§ 391. Kautsjon kaebuselt
(1) Riigikohtule esitatavalt kaebuselt tuleb selleks ettenähtud kontole tasuda kautsjon 100 eurot. Kautsjoni tasumisest vabastamist taotleda ei saa.
(2) Kaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon Riigikohtu lahendi alusel. Kaebuse menetlusse võtmata jätmise, tagastamise või rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse.
(3) Kui kautsjoni on tasutud ettenähtust rohkem, tagastatakse kautsjon enam tasutud osas.
(4) Kautsjon või selle enam tasutud osa tagastatakse Riigikohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Kaebuses tuleb märkida, kellele ja millisele pangakontole kautsjon tagastatakse.
(5) Kautsjoni või selle enam tasutud osa tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel arvates selle aasta lõpust, millal kautsjon tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.”;
11) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
”(3) Riigikohus võib läbi vaatamata tagastada ka ilmselgelt põhjendamatu kaebuse. Määrust ei pea põhjendama.”;
12) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 44. Asja lahendamise tähtaeg
(1) Kohus lahendab kaebuse valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel pärast nõuetekohase kaebuse saamist.
(2) Kaebuste ühte menetlusse liitmise korral lahendatakse asi viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel pärast viimase liitmise määruse tegemist.
(3) Asja erilise mahukuse või keerukuse puhul või muul mõjuval põhjusel võib Riigikohus asja lahendamise tähtaega pikendada, kui kaebuse lahendamine ei mõjuta valimistulemusi.
(4) Kohus lahendab protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse peale viivitamata pärast nõuetekohase protesti saamist.”;
13) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Menetluse uuendamise korral lahendab kohus lõikes 1 nimetatud kaebuse või protesti üheaegselt asjassepuutuva õigustloova akti või selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrollimisega mõistliku aja jooksul.”;
14) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
”(5) Kui esitatud kaebus jäetakse rahuldamata ja Riigikohus nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse põhjendustega, võib Riigikohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Riigikohus peab sel juhul märkima, et ta nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse põhjendustega.”;
15) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:
”§ 471. Halduskohtumenetluse sätete kohaldamine
Käesolevas seaduses reguleerimata menetlusküsimustes kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse olemusest ei tulene teisiti.”;
16) paragrahvid 48, 50 ja 53 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 55 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Istungi käik ja väljendatud seisukohad protokollitakse, kui kohus peab seda vajalikuks, kohtu soovitavas ulatuses.”;
18) paragrahvi 57 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Otsust tuleb põhjendada, kui seadusest ei tulene teisiti.”;
19) paragrahv 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 58. Avalikult teatavakstegemine ja jõustumine
(1) Otsus ja menetlust lõpetav määrus tehakse avalikult teatavaks Riigikohtu veebilehel.
(2) Lahend jõustub selle avalikult teatavaks tegemisel.
(3) Kohus võib õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistava otsuse jõustumise kuni kuue kuu võrra edasi lükata. Otsuse jõustumise edasilükkamist tuleb põhjendada.
(4) Põhiseadusega vastuolus olev õigustloov akt või selle säte tunnistatakse kehtetuks algusest peale, kui Riigikohus ei otsusta teisiti.”;
20) paragrahvi 591 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Seisukohta tuleb põhjendada.”;
21) paragrahv 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 62. Lahendite avaldamine Riigi Teatajas
Lahendid, mis sisaldavad otsust Riigi Teatajas avaldatud õigustloova akti põhiseadusega kooskõla kohta, avaldatakse Riigi Teatajas.”;
22) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 63. Menetluskulude jaotus
(1) Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
(2) Kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus toimus kohtuotsuse või -määruse alusel või kui põhiseaduslikkuse järelevalve toimus asja lahendamisel Riigikohtu üldkogus koos põhikohtuasjaga, on põhikohtumenetluse osaliste kulud seal põhikohtuasja menetluskulude osa. Kulud jaotab ja määrab kindlaks põhikohtuasja lahendav kohus vastava menetluse reeglite järgi, lähtudes põhikohtuasja tulemusest.
(3) Riigikohus võib otsustada, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusega seotud menetlusosaliste põhjendatud ja vajalikud kulud kaetakse lõikes 2 nimetatud juhul täielikult või osaliselt riigieelarvest. Taotlused menetluskulude hüvitamiseks tuleb sel juhul esitada koos menetluskulude kandmist kinnitavate tõenditega Riigikohtu määratud tähtajaks.”.
§ 2. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 68 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Valla või linna valimiskomisjon registreerib valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, välja arvatud juhul, kui Riigikohus on kaebuse puhul määrusega leidnud, et selle lahendamine ei mõjuta valimistulemusi.”.
§ 3. Kohtute seaduse muutmine
Kohtute seaduse § 29 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
”(4) Põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamisele võib Riigikohtu üldkogu otsusel kaasata ka riigikohtunikke, kes ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmed.”.
§ 4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse §-ga 2731 järgmises sõnastuses:
”§ 2731. Kohtumenetluse peatamine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse ja Euroopa Liidu Kohtu menetluse tõttu
(1) Kohus võib menetluse peatada Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamiseks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahend võib mõjutada kriminaalasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust.
(2) Kui kohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Liidu Kohtult eelotsust, peatab kohus menetluse kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni. Kohus võib menetluse peatada kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni ka juhul, kui Euroopa Liidu Kohtu lahendatavas asjas on küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka menetletava kriminaalasja lahendamiseks.
(3) Määrus, millega kohus peatab kohtumenetluse käesoleva paragrahvi alusel, on vaidlustatav määruskaebuse korras. Ringkonnakohtu määrus määruskaebuse lahendamisel ei ole vaidlustatav.”.
§ 5. Rahvahääletuse seaduse muutmine
Rahvahääletuse seaduse § 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Vabariigi Valimiskomisjon kinnitab rahvahääletuse tulemused otsusega pärast rahvahääletuse päeva, kuid mitte enne, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, välja arvatud juhul, kui Riigikohus on kaebuse puhul määrusega leidnud, et selle lahendamine ei mõjuta rahvahääletuse tulemust.”.
§ 6. Riigikogu valimise seaduse muutmine
Riigikogu valimise seaduse § 74 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Riigikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, välja arvatud juhul, kui Riigikohus on kaebuse puhul määrusega leidnud, et selle lahendamine ei mõjuta valimistulemusi.”.
§ 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Kui kohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Liidu Kohtult eelotsust, peatab kohus menetluse kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni. Kohus võib menetluse peatada kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni ka juhul, kui Euroopa Liidu Kohtu lahendatavas asjas on küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka menetletava tsiviilasja lahendamiseks.”.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026
Esitab põhiseaduskomisjon 23.09.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Kiviberg
Põhiseaduskomisjoni esimees

PSJKS_jt_s_m_s_eelnõu.pdf

EELNÕU

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 1, § 8 lõikes 1, § 25 lõikes 4, § 26 lõikes 2, § 32 lõikes 2, § 40 lõikes 2 ja

§ 41 lõikes 2 asendatakse sõna ”põhistatud” sõnaga ”põhjendatud”;

2) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

”§ 101. Menetlusvälise asutuse, organi ja isiku arvamus

Riigikohus võib küsida arvamust ka menetlusväliselt asutuselt, organilt ja isikult ja võtta sellise

asutuse, organi või isiku esitatud arvamuse asja juurde, kui arvamus on vajalik kohtuasja

lahendamise huvides.”;

4) paragrahvi 11 lõikes 3, § 14 lõikes 1 ja § 39 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna ”põhistus”

sõnaga ”põhjendus” vastavas käändes;

5) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Riigikohus võib menetlusosalise põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel peatada

vaidlustatud õigustloova akti või selle sätte jõustumise või välislepingu jõustamise kuni

Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Riigikohus peab oma otsust põhjendama.”;

6) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Kohus lahendab asja mõistliku aja jooksul.”;

7) paragrahvi 20 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad ”Kaebus ja taotlus

esitatakse põhistatult ning selles märgitakse” sõnadega ”Kaebuses ja taotluses märgitakse”;

8) paragrahvi 39 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Kui kaebus ei vasta lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning selles on kõrvaldatavaid puudusi

või kui on tasumata kautsjon, annab Riigikohus kaebuse esitajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.”;

9) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

”(4) Kaebuses Riigikohtule ei või esitada väiteid, millele kaebaja ei tuginenud Vabariigi

Valimiskomisjonis, välja arvatud juhul, kui väited puudutavad õiguse kohaldamist ja

tõlgendamist või menetluskorra rikkumist Vabariigi Valimiskomisjonis.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:

”§ 391. Kautsjon kaebuselt

(1) Riigikohtule esitatavalt kaebuselt tuleb selleks ettenähtud kontole tasuda kautsjon 100 eurot.

Kautsjoni tasumisest vabastamist taotleda ei saa.

(2) Kaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon Riigikohtu lahendi

alusel. Kaebuse menetlusse võtmata jätmise, tagastamise või rahuldamata jätmise korral arvatakse

kautsjon riigituludesse.

(3) Kui kautsjoni on tasutud ettenähtust rohkem, tagastatakse kautsjon enam tasutud osas.

(4) Kautsjon või selle enam tasutud osa tagastatakse Riigikohtu määruse alusel

menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule.

Kaebuses tuleb märkida, kellele ja millisele pangakontole kautsjon tagastatakse.

(5) Kautsjoni või selle enam tasutud osa tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel arvates

selle aasta lõpust, millal kautsjon tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga

lõppemist.”;

11) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

”(3) Riigikohus võib läbi vaatamata tagastada ka ilmselgelt põhjendamatu kaebuse. Määrust ei

pea põhjendama.”;

12) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 44. Asja lahendamise tähtaeg

(1) Kohus lahendab kaebuse valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või

toimingu peale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel pärast nõuetekohase

kaebuse saamist.

(2) Kaebuste ühte menetlusse liitmise korral lahendatakse asi viivitamata, kuid mitte hiljem kui

14 päeva möödumisel pärast viimase liitmise määruse tegemist.

(3) Asja erilise mahukuse või keerukuse puhul või muul mõjuval põhjusel võib Riigikohus asja

lahendamise tähtaega pikendada, kui kaebuse lahendamine ei mõjuta valimistulemusi.

(4) Kohus lahendab protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse peale viivitamata pärast

nõuetekohase protesti saamist.”;

13) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Menetluse uuendamise korral lahendab kohus lõikes 1 nimetatud kaebuse või protesti

üheaegselt asjassepuutuva õigustloova akti või selle andmata jätmise või välislepingu

põhiseadusele vastavuse kontrollimisega mõistliku aja jooksul.”;

14) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

”(5) Kui esitatud kaebus jäetakse rahuldamata ja Riigikohus nõustub Vabariigi

Valimiskomisjoni otsuse põhjendustega, võib Riigikohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava

osata. Riigikohus peab sel juhul märkima, et ta nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse

põhjendustega.”;

15) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

”§ 471. Halduskohtumenetluse sätete kohaldamine

Käesolevas seaduses reguleerimata menetlusküsimustes kohaldatakse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatut, kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse olemusest ei tulene

teisiti.”;

16) paragrahvid 48, 50 ja 53 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 55 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Istungi käik ja väljendatud seisukohad protokollitakse, kui kohus peab seda vajalikuks,

kohtu soovitavas ulatuses.”;

18) paragrahvi 57 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Otsust tuleb põhjendada, kui seadusest ei tulene teisiti.”;

19) paragrahv 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 58. Avalikult teatavakstegemine ja jõustumine

(1) Otsus ja menetlust lõpetav määrus tehakse avalikult teatavaks Riigikohtu veebilehel.

(2) Lahend jõustub selle avalikult teatavaks tegemisel.

(3) Kohus võib õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks

tunnistava otsuse jõustumise kuni kuue kuu võrra edasi lükata. Otsuse jõustumise edasilükkamist

tuleb põhjendada.

(4) Põhiseadusega vastuolus olev õigustloov akt või selle säte tunnistatakse kehtetuks algusest

peale, kui Riigikohus ei otsusta teisiti.”;

20) paragrahvi 591 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Seisukohta tuleb põhjendada.”;

21) paragrahv 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 62. Lahendite avaldamine Riigi Teatajas

Lahendid, mis sisaldavad otsust Riigi Teatajas avaldatud õigustloova akti põhiseadusega kooskõla

kohta, avaldatakse Riigi Teatajas.”;

22) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 63. Menetluskulude jaotus

(1) Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

(2) Kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus toimus kohtuotsuse või -määruse alusel

või kui põhiseaduslikkuse järelevalve toimus asja lahendamisel Riigikohtu üldkogus koos

põhikohtuasjaga, on põhikohtumenetluse osaliste kulud seal põhikohtuasja menetluskulude osa.

Kulud jaotab ja määrab kindlaks põhikohtuasja lahendav kohus vastava menetluse reeglite

järgi, lähtudes põhikohtuasja tulemusest.

(3) Riigikohus võib otsustada, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusega seotud menetlusosaliste

põhjendatud ja vajalikud kulud kaetakse lõikes 2 nimetatud juhul täielikult või osaliselt

riigieelarvest. Taotlused menetluskulude hüvitamiseks tuleb sel juhul esitada koos menetluskulude

kandmist kinnitavate tõenditega Riigikohtu määratud tähtajaks.”.

§ 2. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 68 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

”(1) Valla või linna valimiskomisjon registreerib valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast

valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on

möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, välja arvatud juhul, kui

Riigikohus on kaebuse puhul määrusega leidnud, et selle lahendamine ei mõjuta

valimistulemusi.”.

§ 3. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduse § 29 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

”(4) Põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamisele võib Riigikohtu üldkogu otsusel kaasata

ka riigikohtunikke, kes ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmed.”.

§ 4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse §-ga 2731 järgmises sõnastuses:

”§ 2731. Kohtumenetluse peatamine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse ja

Euroopa Liidu Kohtu menetluse tõttu

(1) Kohus võib menetluse peatada Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve

asja lahendamiseks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui põhiseaduslikkuse järelevalve asja

lahend võib mõjutada kriminaalasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust.

(2) Kui kohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Liidu Kohtult eelotsust, peatab

kohus menetluse kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni. Kohus võib menetluse

peatada kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni ka juhul, kui Euroopa Liidu Kohtu

lahendatavas asjas on küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka

menetletava kriminaalasja lahendamiseks.

(3) Määrus, millega kohus peatab kohtumenetluse käesoleva paragrahvi alusel, on vaidlustatav

määruskaebuse korras. Ringkonnakohtu määrus määruskaebuse lahendamisel ei ole vaidlustatav.”.

§ 5. Rahvahääletuse seaduse muutmine

Rahvahääletuse seaduse § 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Vabariigi Valimiskomisjon kinnitab rahvahääletuse tulemused otsusega pärast rahvahääletuse

päeva, kuid mitte enne, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise

tähtaeg on möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, välja arvatud

juhul, kui Riigikohus on kaebuse puhul määrusega leidnud, et selle lahendamine ei mõjuta

rahvahääletuse tulemust.”.

§ 6. Riigikogu valimise seaduse muutmine

Riigikogu valimise seaduse § 74 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Riigikogu liikmed oma otsusega pärast

valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on

möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, välja arvatud juhul, kui

Riigikohus on kaebuse puhul määrusega leidnud, et selle lahendamine ei mõjuta

valimistulemusi.”.

§ 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Kui kohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Liidu Kohtult eelotsust, peatab

kohus menetluse kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni. Kohus võib menetluse peatada

kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni ka juhul, kui Euroopa Liidu Kohtu

lahendatavas asjas on küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka

menetletava tsiviilasja lahendamiseks.”.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026