Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse määrusi, et viia need kooskõlla 1. oktoobril 2026. a jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega.
Muudatused tehakse järgmistes määrustes:
1) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määrus nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste, Kaitseväe ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ (edaspidi määrus nr 119);
2) Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2021. a määrus nr 118 „Pensionilepingute pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 118).
Muudatustega asendatakse määruses nr 119 seni kasutatud mõisted „hädaolukorra oht“ ja „hädaolukord“ vastavalt kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduses kasutusele võetavate mõistetega „kriisiolukord“ ja „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“. Määrusega nr 118 täiendatakse kindlustusvõtjale pensionimaksete tegemise korda, võimaldades Sotsiaalkindlustusametil kriisiolukorra ajal pensionimaksete tegemisel kohaldada sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 301 lõikes 1 sätestatut. Muudatuse eesmärk on tagada pensionimaksete sujuv ja katkematu tegemine ka olukordades, kus tavapäraste menetlustoimingute tegemine on kriisiolukorra tõttu raskendatud.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi kantsleri nõunik Triin Raag (
[email protected]) ning hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia Soontak (
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (
[email protected]).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus on seotud 1. oktoobril 2026. a jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega. Määrus ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega.
Määrusega muudetakse:
1) määruse nr 119 redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 28.10.2023, 4;
2) määruse nr 118 redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.12.2021, 10.
Määruse rakendamine ei suurenda halduskoormust ning see ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kahest paragrahvist. Määruse §-s 1 sätestatakse määruse nr 119 muudatus ja §-s 2 määruse nr 118 muudatus.
Määruse §-ga 1 muudetakse määruse nr 119 § 1 lõike 3 sõnastust. Muudatusega asendatakse mõisted „hädaolukord“, „kõrgendatud kaitsevalmidus“, „sõjaseisukord“, „mobilisatsioon“ ja „demobilisatsioon“ mõistetega „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“ ja „kriisiolukord“. Muudatus tuleneb kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse uue redaktsiooni jõustumisest 1. oktoobril 2026. a. Uue seadusega võetakse kasutusele kriisiolukorra mõiste, mis asendab hädaolukorra mõiste ning hõlmab ka kõrgendatud kaitsevalmidust, sõjaseisukorda, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses võetakse kasutusele uus mõiste „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“, mis asendab sisult senise hädaolukorra mõiste, on tervishoiuvaldkonna spetsiifiline ning sellise olukorra lahendamine ei eelda kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud juhtimiskorralduse ega kriisiolukorra meetmete rakendamist.
Lisaks asendatakse samas sättes senine viide hädaolukorra seadusele viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele.
Määruse §-ga 2 täiendatakse määruse nr 118 § 2 lõiget 2 teise lausega, mille kohaselt võib Sotsiaalkindlustusamet kriisiolukorra ajal kohaldada sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 301 lõikes 1 sätestatut.
Kehtiva määruse § 2 lõige 2 reguleerib pensionimaksete tegemise aluseid. Määrusega täiendatakse sätet viitega sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 301 lõikele 1, mis võimaldab kriisiolukorras kasutada väljamaksete korraldamisel tavapärasest erinevaid lahendusi. Muudatuse eesmärk on tagada pensionilepingute alusel pensionimaksete jätkumine kriisiolukorras. Kriisiolukorra asjaoludest sõltuvalt otsustab Sotsiaalkindlustusamet, millisel viisil pensionimaksed korraldatakse ning kas tavapärase maksekorralduse kõrval on vajalik kasutada muid väljamakseviise. Vajaduse korral võib amet kasutada tavapärasest erinevaid väljamakseviise, sealhulgas posti teel kojukannet.
Pensionilepingute alusel tehtavate väljamaksete suhtes ei kehtestata eraldi kriisiolukorra regulatsiooni ega iseseisvat väljamaksete korraldust. Väljamaksete tegemisel lähtutakse samadest põhimõtetest, mida Sotsiaalkindlustusamet kohaldab teiste tema kaudu tehtavate väljamaksete puhul. Seega korraldatakse pensionilepingute alusel tehtavad väljamaksed kriisiolukorras kooskõlas Sotsiaalkindlustusameti üldise maksekorraldusega ja vastavalt olukorra lahendamiseks tehtud otsustele. Näiteks juhul, kui Sotsiaalkindlustusamet otsustab kriisiolukorras kasutada pensionärile vanaduspensioni väljamaksmiseks posti teel kojukannet, kohaldatakse sama lähenemist ka pensionilepingu alusel tehtavale pensionimaksele. Nii tagatakse hüvitiste kättesaadavus ja inimeste toimetulek kriisiolukorras.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
4.1. Määruse nr 119 muudatus
Määruse nr 119 muudatused on tehnilise iseloomuga ning seisnevad terminoloogia ja viidete kooskõlla viimises kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse ning tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Muudatused ei mõjuta regulatsiooni sisu ega senist praktikat. Reguleeritud tegevusi ja ülesandeid ei ole vaja ümber korraldada, mistõttu nende mõju ei hinnata.
4.2. Määruse nr 118 muudatus
Määruse nr 118 muudatuse mõju hinnati sotsiaalse mõju, riigiasutuste korralduse ja riigieelarve mõju vaates. Mõju olulisuse hindamisel lähtuti mõju ulatusest, avaldumise sagedusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist. Muudes mõjuvaldkondades otsest mõju ei tuvastatud.
Muudatusega täpsustatakse, et kriisiolukorras võib pensionilepingute alusel tehtavaid väljamakseid teha posti teel kojukandena. Muudatus ei mõjuta II samba pensioni suurust ega õigust pensionimaksele, vaid lisab erandlikuks olukorraks täiendava makseviisi.
4.2.1. Sihtrühma suurus
Määruse muudatuse otsene sihtrühm on pensionilepingu alusel II samba pensionimakseid saavad inimesed, kellele teeb väljamakseid Sotsiaalkindlustusamet. 2025. aastal tehti Sotsiaalkindlustusameti andmetel 957 inimesele väljamakse; keskmine aastane väljamakse oli 720 eurot (tabel 1).
Tabel 1. Pensionilepingu alusel II samba pensionimakseid saanud inimesed ja väljamaksed
Aasta
Inimeste arv
Väljamakstud summa aastas, eurot
Keskmine väljamakse kuus inimese kohta, eurot
Keskmine väljamakse aastas inimese kohta, eurot
2022
999
624 278
57
684
2023
983
678 840
58
696
2024
975
673 198
59
708
2025
957
674 883
60
720
2026
926
382 647
60
720
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Märkused: Väljamakstud aastasumma sisaldab ka korrigeerimiskandeid, tasaarveldusi ja tagasinõudeid, mistõttu keskmist summat inimese kohta ei saa üheselt arvutada aastasumma ja saajate arvu jagatisena
Muudatuse potentsiaalne sihtrühm on väike ja väheneb ajas. 2026. aastal sai enamik pensionilepingu alusel makse saajatest ka riiklikku pensioni; üksnes kolmele inimesele maksti ainult pensionilepingu väljamakset.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel kasutas 2025. aastal kojukannet 0,8% pensionisaajatest, sealhulgas riigi kulul 0,6%.
4.2.2. Sotsiaalne mõju
Sotsiaalne mõju avaldub eelkõige pensionimakse kättesaadavuse paranemises kriisiolukorras, kui tavapärased teenused, liikumisvõimalused ja pangateenuste kasutamine on häiritud.
Muudatus toetab pensionimaksete järjepidevust. Varasema seletuskirja kohaselt1 oli ülemineku eesmärk tagada kokkulepitud suuruses väljamaksete jätkumine Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Kojukande lisamine kriisiolukorras ei muuda makse suurust, vaid laiendab erandlikes oludes kättesaadavuse tagamise viise.
Kuna pensionilepingu alusel tehtava makse kojukande kulud katab soovi korral riik, piirdub muudatuse mõju sihtrühmale eelkõige pensionimakse kättesaadavuse parandamisega.
Sotsiaalne mõju on üldjuhul väike, kuna sihtrühm on piiratud ja muudatus rakendub üksnes kriisiolukorras. Üksikisiku tasandil võib mõju siiski olla oluline, kui kojukanne on ainus toimiv makseviis.
4.2.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ja riigieelarvele
Muudatuse eesmärk on tagada pensionilepingute alusel tehtavate pensionimaksete jätkumine ka kriisiolukorras. Muudatusega viiakse pensionilepingute alusel tehtavate väljamaksete regulatsioon kooskõlla sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 301 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt võib Sotsiaalkindlustusamet kriisiolukorras otsustada väljamaksete tegemise viisi vastavalt olukorra asjaoludele. Pensionilepingute alusel tehtavate väljamaksete suhtes ei kehtestata eraldi regulatsiooni, vaid lähtutakse samast loogikast, mida kasutatakse teiste Sotsiaalkindlustusameti korraldatavate väljamaksete, näiteks pensionide puhul.
Kriisiolukorras võib muudatus suurendada Sotsiaalkindlustusameti töökorralduslikku koormust juhul, kui amet otsustab pensionimaksete kättesaadavuse tagamiseks kasutada posti teel kojukannet. Kojukande kasutamise vajadus ja ulatus sõltuvad kriisiolukorra mõjust tavapärastele maksekanalitele ning Sotsiaalkindlustusameti hinnangust sobivaimale maksekorraldusele.
Sõltuvalt kriisiolukorra asjaoludest võib Sotsiaalkindlustusametil olla vaja:
• tuvastada isikud, kelle puhul on vajalik kasutada tavapärasest erinevat makseviisi;
• korraldada andmevahetus ja maksete edastamine koostöös teenuseosutajaga;
• nõustada pensionisaajaid ja vajaduse korral nende lähedasi või esindajaid;
• kontrollida väljamaksete tegemiseks vajalike andmete ajakohasust;
• lahendada maksete kättetoimetamisega seotud üksikjuhtumeid.
Muudatus ei eelda tavapärases olukorras täiendavat tööjõuvajadust ega uute töökohtade loomist. Võimalik täiendav töökoormus võib avalduda üksnes kriisiolukorras ning sõltub Sotsiaalkindlustusameti otsusest kasutada pensionimaksete tegemisel posti teel kojukannet.
Kohaliku omavalitsuse asutustele muudatus otseseid uusi ülesandeid ei loo. Kaudne mõju võib avalduda üksnes erandjuhtudel, kui kriisiolukorras on vaja teha koostööd abivajavate inimeste tuvastamisel või nendeni jõudmisel.
4.2.4. Mõju riigieelarvele
Muudatus ei too tavapärases olukorras kaasa lisakulusid, sest pensionimaksed tehakse kehtiva maksekorralduse alusel. Lisakulud võivad tekkida üksnes kriisiolukorras, kui Sotsiaalkindlustusamet peab pensionimaksete kättesaadavuse tagamiseks vajalikuks kasutada posti teel kojukannet. Kuna kojukande vajadus sõltub konkreetse kriisiolukorra asjaoludest ja Sotsiaalkindlustusameti hinnangust sobivale maksekorraldusele, ei ole võimalik ette kindlaks määrata nende isikute arvu, kelle suhtes võib olla vajalik kojukannet kasutada. Seetõttu on kulumõju hinnangus lähtutud kõikidest pensionilepingu alusel pensionimakse saavatest isikutest ning esitatud on maksimaalne võimalik kulustsenaarium.
Kuluarvestus põhineb seletuskirja koostamise ajal kehtival kojukandeteenuse hinnal ja teenuse korraldusel. Tegelik kulu sõltub kriisiolukorra kestusest, kojukannet vajavate inimeste arvust ja kriisiolukorra ajal kehtivatest teenuse osutamise tingimustest. Tulevikus võivad muutuda nii teenuseosutaja kui ka kojukande teenustasu suurus, mistõttu võivad tegelikud kulud erineda seletuskirjas esitatud hinnangutest.
Kojukande aastane lisakulu:
kus:
• K = aastane lisakulu eurodes;
• N = kojukannet saavate inimeste arv;
• 103,32 € = kojukande aastane maksumus ühe inimese kohta.
Kuukulu:
Kui kojukannet sooviksid kasutada kõik pensionilepingu alusel II samba pensionimakse saajad, oleks maksimaalne teoreetiline aastane lisakulu järgmine:
926 × 103,32 = 95 650,32 eurot
Tegemist on ülempiirilise hinnanguga. Tegelik kulu võib olla oluliselt väiksem, kuna kriisiolukorras võib kojukande vajadus puudutada ainult osa pensionisaajatest või olla ajaliselt piiratud.
Arvestades sihtrühma suhtelist väiksust ja vähenemist ajas, on mõju riigieelarvele üldjuhul väike. Esitatud arvutused põhinevad seletuskirja koostamise ajal teadaolevatel andmetel. Võimalikud lisakulud on riigieelarvelised.
Kojukannet vajavate inimeste osakaal 2026. aasta sihtrühmast
Hinnanguline aastane kulu, eurot
10%
9 565,03
25%
23 912,58
50%
47 825,16
100%
95 650,32
Arvestades sihtrühma väiksust ja vähenemist, on mõju riigieelarvele üldjuhul väike.
4.2.5. Mõju halduskoormusele
Tavapärases olukorras täiendavat halduskoormust ei lisandu, kuna maksed tehakse kehtiva maksekorralduse alusel.
Kriisiolukorras võib tekkida piiratud suhtlusvajadus aadressi, kontaktandmete või väljamakse viisi täpsustamiseks. Mõju ulatus sõltub sellest, kas vajalikud andmed on Sotsiaalkindlustusametil olemas ja millise otsuse alusel kojukanne korraldatakse.
Sotsiaalkindlustusametile võib lisanduda ajutine tööprotsesside kohandamise ja koostöö korraldamise vajadus. Mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike, kuid kriisiolukorra kestel võib koormus korduda igakuiselt.
4.2.6. Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavate mõjude risk on väike ning seondub peamiselt maksekorralduse keerukuse, turvalisuse, kojukande kulu ja andmete ajakohasusega.
Peamine risk on pensionimakse õigeaegne ja turvaline jõudmine adressaadini. Samas vähendab kojukande võimalus riski, et inimene jääb kriisiolukorras väljamaksest ilma.
Täiendav risk puudutab aadressi- ja kontaktandmete ajakohasust. Kojukande korral võib lisaks pangakonto andmetele olla vaja kontrollida väljamakseks vajalikke kontaktandmeid, mis suurendab kriisiolukorras andmekontrolli vajadust.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse nr 119 rakendamisega ei kaasne lisakulusid.
Määruse nr 118 rakendamisega seotud võimalikke lisakulusid on kirjeldatud punktis 4. Sotsiaalkindlustusametil on valmisolek määruse rakendamiseks, kuna kojukanne on ameti igapäevases töös kasutatav protsess. Lisakulud võivad tekkida üksnes kriisiolukorras ja sõltuvad Sotsiaalkindlustusameti otsusest kasutada pensionimaksete tegemisel posti teel kojukannet. Kuna kriisiolukorra ulatust, kestust ja sellest mõjutatud isikute ringi ei ole võimalik prognoosida, ei ole praegu võimalik määrata nende isikute arvu, kellele võib osutuda vajalikuks pensionimakse tegemine kojukandena. Seetõttu on mõju riigieelarvele hinnatud võimalike stsenaariumide alusel. Võimalikud lisakulud on riigieelarvelised.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Terviseametile, Tervisekassale ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.
Arvamuse esitas Sotsiaalkindlustusamet, kelle tehtud sõnastusliku ettepanekuga on arvestatud.