Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 24.09.2026 nr 2-6/26-01856-1

      Seaduseelnõu algatamine

  Vabariigi Valitsus algatab patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis oli  arutusel Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2026. a istungil.   Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiits- ja digiminister.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seaduseelnõu 13 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  2. Seletuskiri 35 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  3. Lisa 1 seletuskirja juurde 96 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  4. Lisa 2 seletuskirja juurde neljal lehel (PDF- ja DOCX-failid)   Heili Tõnisson [email protected]

.

1

EELNÕU

Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Patendiseaduse muutmine

Patendiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2. Patendimäärus

Käesoleva seaduse, kasuliku mudeli seaduse ja Euroopa patentide väljaandmise

konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise

seaduse kohaldamiseks annab määruse (edaspidi patendimäärus) küsimustes, milles

otsustamise õigus on liikmesriigil Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt või mille andmise õigus

tuleneb käesolevast seadusest, valdkonna eest vastutav minister.“;

2) paragrahv 4, § 20 lõige 4, § 32 lõige 10, § 33 lõige 32 ning §-d 354, 36, 41, 411 ja 60

tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 131 lõikes 2, seaduse VI peatüki pealkirjas, § 32 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 3–

71, § 33 pealkirjas ja lõigetes 1, 3 ja 31, lõigete 6 ja 61 sissejuhatavas lauseosas ning lõigetes

7–11, § 331 pealkirjas ja lõigetes 1–3 ning § 35 lõike 5 punktis 17 asendatakse tekstiosa

„rahvusvaheline patenditaotlus“ tekstiosaga „rahvusvaheline taotlus“ vastavas käändes;

4) paragrahvi 131 lõikes 2 ning § 33 lõigetes 1 ja 31 asendatakse sõna „siseriiklik“ sõnaga

„riigisisene“ vastavas käändes;

5) paragrahvi 19 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „esitatud“ sõnaga „vähemalt“;

6) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Patenditaotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded

ning esitamise kord kehtestatakse patendimäärusega. Patendimääruses võib täpsustada

patendi saamise avalduse, patendinõudluse, leiutiskirjelduse ja muude patenditaotluse

dokumentide struktuuri ja esitatavaid andmeid.“;

7) paragrahvi 19 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosad „kahekuulise tähtaja jooksul“ ja „, kui

käesoleva seadusega ei ole sätestatud erinevat tähtaega“;

8) paragrahvi 24 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Avaldatava patenditaotluse struktuur ja selle avaldamise kord kehtestatakse

patendimäärusega.“;

9) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „, joonisel või muus illustreerivas

materjalis“ tekstiosaga „või joonisel“;

10) paragrahvi 26 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2

„Patenditaotleja võib kirjaliku avaldusega võtta tagasi menetluses oleva patenditaotluse.“;

11) paragrahvi 292 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud kokkuleppel on siduv tähendus. Kui

pooled kokkulepet ei saavuta, jätkab Patendiamet menetlust.

(7) Taotleja keeldumine protokolli allkirjastamast ei tähenda, et suulist menetlust ei ole

toimunud. Patendiamet võib arvestada suulisel menetlusel selgunud asjaolusid, kui need

kajastuvad protokollis.“;

12) paragrahvi 32 lõikes 71 ning § 33 lõigetes 1, 3, 6, 61 ja 7–11 asendatakse sõna

„patenditaotleja“ sõnaga „taotleja“ vastavas käändes;

13) paragrahvi 32 lõikes 71 asendatakse sõna „patendinõudluse“ sõnaga „nõudluse“;

14) paragrahvi 32 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Patendiamet teeb ekspertiisi nendele rahvusvahelistele taotlustele, milles märgitud riigiks

on Eesti Vabariik, kui taotleja soovib kaitsta leiutist patendiga.

(9) Patendikoostöölepingus ettenähtud tasude maksmise kord ning rahvusvahelise taotluse

Patendiametile kui märgitud või väljavalitud ametile esitamise ja selle menetlusse võtmise ja

avaldamise kord kehtestatakse patendimäärusega.“;

15) paragrahvi 33 lõike 8 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „osale

patenditaotlusest“ tekstiosaga „osale taotlusest“;

16) paragrahvi 33 lõike 10 neljandas lauses asendatakse tekstiosa „vaadatakse

patenditaotlus“ tekstiosaga „vaadatakse taotlus“;

17) paragrahvi 331 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Toimikuga tutvumisele ja teabe väljastamisele rahvusvaheliste taotluste ja nende

menetluse andmekogust kohaldatakse patendiregistri kohta sätestatut.

(5) Rahvusvaheliste taotluste ja nende menetluse andmekogu pidamise korda täpsustatakse

patendimäärusega.“;

18) paragrahvi 34 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „oma ametliku väljaande

põhimääruses“ sõnaga „patendimääruses“;

19) paragrahvi 34 lõike 3 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 35 lõike 5 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „ning aadress“ tekstiosaga „ja

riigi kood“;

21) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Patendikirjeldus sisaldab leiutiskirjeldust, patendinõudlust, joonist, leiutise olemuse

lühikokkuvõtet ja patendimääruses täpsustatud registreeringuandmeid. Patendikirjelduse

koostamise ja avaldamise kord kehtestatakse patendimäärusega.“;

3

22) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses:

„(10) Pärast patendi väljastamise teate avaldamist väljastab Patendiamet patendiomanikule

patendikirja, mis sisaldab patendikirjeldust.

(11) Patendiomaniku avalduse alusel väljastatakse talle patendikirja duplikaat. Duplikaadi

väljastamise eest tasutakse riigilõiv. Duplikaat väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse

esitamisest arvates, kuid mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.

(12) Patendikirja struktuur ja väljastamise kord kehtestatakse patendimäärusega.“;

23) paragrahvi 351 lõike 3 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Riigilõivu ei pea tasuma kohus, järelevalveõiguslik riigiasutus ja oma leiutise

registritoimikuga tutvuda sooviv patenditaotleja, patendiomanik või autor. Samuti ei pea

riigilõivu tasuma isik, kellele patenditaotleja, patendiomanik või autor on andnud volituse

oma leiutise registritoimikuga tutvumiseks.“;

24) paragrahvi 351 lõike 4 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 351 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise kord ning prioriteeti tõendava

dokumendi struktuur ja väljastamise kord kehtestatakse patendimäärusega.“;

26) paragrahvi 361 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „seadustes“ tekstiosaga „või

patendimääruses“;

27) paragrahvis 363 asendatakse tekstiosa „patendiregistri vastavaid“ tekstiosaga

„patendiregistri pidamist reguleerivaid“;

28) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) patendiomanik esitab kirjaliku avalduse patendi kehtivuse lõpetamiseks;“;

29) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Pandiga koormatud patendi kehtivuse lõpetamise avaldusele lisatakse pandipidaja

notariaalselt kinnitatud nõusolek.“;

30) paragrahvi 392 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister“ tekstiosaga „kord kehtestatakse patendimäärusega“;

31) paragrahvi 393 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Patendiamet kontrollib täiendava kaitse taotluse vastavust asjaomase täiendava kaitse

määruse sätetele, patendimäärusega kehtestatud vorminõuetele ja riigilõivu tasumise tähtajast

kinnipidamist.“;

32) paragrahvi 397 lõiked 11 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4

„(11) Täiendava kaitse omaniku avalduse alusel väljastatakse talle täiendava kaitse tunnistuse

duplikaat. Duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõiv. Duplikaat väljastatakse ühe kuu

jooksul avalduse esitamisest arvates, kuid mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.

(2) Täiendava kaitse tunnistuse vorminõuded ja väljastamise kord kehtestatakse

patendimäärusega.“;

33) paragrahvi 40 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise kord kehtestatakse patendimäärusega.“;

34) paragrahvi 42 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kui taotleja soovib leiutist kaitsta patendiga, tasutakse rahvusvahelise taotluse

riigisisesesse menetlusse esitamise korral esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõiv,

tasumata käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud täiendavat riigilõivu, kui riigisisesesse

menetlusse võtmise avalduse esitamise päevaks on riigilõivu tasumise tähtpäev möödunud.“;

35) paragrahvi 44 lõike 3 esimest lauset ja § 45 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna

„Patendiametile“ sõnaga „kirjaliku“;

36) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Pandiga koormatud patendi üleandmise korral lisatakse avaldusele pandipidaja

notariaalselt kinnitatud nõusolek.“;

37) seadust täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses:

㤠451. Pant

(1) Pandi kohta kande tegemise aluseks on patendiomaniku või pandipidaja kirjalik avaldus.

Avaldusele lisatakse notariaalselt tõestatud pandi seadmise kokkulepe ja tasutakse riigilõiv.

(2) Pandipidaja isiku või pandilepingu tingimuste muutmiseks, samuti pandi järjekoha

muutmiseks esitatakse avaldus koos muudatuse aluseid tõendava notariaalselt tõestatud

dokumendi või kohtulahendiga ja tasutakse riigilõiv.

(3) Pandi kohta tehtud kanne kustutatakse registrist pandiga tagatud nõude lõppemise või

pandist loobumise korral.

(4) Nõude lõppemise korral esitab patendiomanik või pandipidaja avalduse ja tasub riigilõivu.

Kui avalduse esitab omanik, lisatakse avaldusele pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek.

(5) Pandist loobumise korral esitab pandipidaja kirjaliku avalduse koos notariaalselt

kinnitatud pandist loobumise avaldusega.“;

38) paragrahvi 46 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Litsentsi võib registreerida registris. Litsentsi kohta kande tegemise aluseks on

litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus, millele lisatakse litsentsilepingu väljavõte,

mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid lepingupoolte, litsentsi iseloomu, ulatuse ja

5

tähtaja kohta. Väljavõtet ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise

avaldusele on alla kirjutanud nii litsentsiandja kui ka litsentsisaaja ning avaldus sisaldab kande

tegemiseks vajalikke andmeid. Litsentsi kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõiv.“;

39) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Registreerimata litsentsil ei ole kolmandate isikute suhtes õiguslikku jõudu. Mitmele

litsentsisaajale eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsisaajal, kelle

litsents on registreeritud.“;

40) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Litsentsi kohta tehtud kanne kustutatakse litsentsi kehtivusaja lõppemise korral või

litsentsilepingu poole kirjaliku avalduse alusel. Avaldusele tuleb lisada litsentsilepingu poolte

allkirjastatud dokument, millest ilmneb poolte tahe litsentsi kohta tehtud kanne kustutada.

Dokumenti ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla

kirjutanud mõlemad litsentsilepingu pooled.“.

§ 2. Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seaduse muutmine

Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1257/2012 kohaldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvist 1 jäetakse välja tekstiosa „(Euroopa patendikonventsioon)“;

2) seaduses asendatakse sõna „siseriiklik“ sõnaga „riigisisene“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Euroopa Patendiametile

või“ tekstiosaga „patendimäärusega kehtestatud korras“;

4) paragrahvi 6 täiendatakse pärast tekstiosa „kui tõlge edastati“ tekstiosaga

„patendimäärusega kehtestatud korras“;

5) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „kolme kuu jooksul teatamise päevast

arvates“ tekstiosaga „patendimäärusega kehtestatud korras“;

6) paragrahvi 11 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast tekstiosa „võib nõuda“ tekstiosaga

„patendimäärusega kehtestatud korras“;

7) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas seaduses ettenähtud Eesti Patendiameti toimingute tegemise kord

kehtestatakse patendimäärusega.“.

§ 3. Kasuliku mudeli seaduse muutmine

Kasuliku mudeli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

㤠61. Leiutiste klassifikatsioon

6

Leiutised liigitatakse rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourgi kokkuleppe (RT II

1996, 4, 15) alusel vastuvõetud rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni järgi.“;

2) paragrahvi 9 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kasuliku mudeli nõudluse tõlgendamisel kasutatakse leiutiskirjeldust, jooniseid ja muud

illustreerivat materjali.“;

3) paragrahvi 13 lõige 2, § 18 lõige 3, § 21 lõige 3, § 211 lõige 4, § 261 lõige 2, § 29 lõige 1,

§ 32 lõige 101, §-d 341 ja 392–394 ning § 431 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „milles peavad olema

esitatud“ sõnaga „vähemalt“;

5) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) joonis või muu illustreeriv materjal (edaspidi joonis), millele viidatakse leiutiskirjelduses

või kasuliku mudeli nõudluses;“;

6) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Registreerimistaotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja

vorminõuded ning esitamise kord kehtestatakse patendimäärusega. Patendimääruses võib

täpsustada kasuliku mudeli registreerimise avalduse, kasuliku mudeli nõudluse,

leiutiskirjelduse ja muude taotluse dokumentide struktuuri ja esitatavaid andmeid.“;

7) paragrahvi 17 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosad „kahekuulise tähtaja jooksul“ ja „, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud erinevat tähtaega“;

8) paragrahvi 181 lõikes 2, § 29 lõikes 7, § 30 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 3, lõigete 6 ja 61

sissejuhatavas lauseosas, lõike 10 esimeses kuni kolmandas lauses ning lõikes 11 asendatakse

tekstiosa „rahvusvaheline registreerimistaotlus“ tekstiosaga „rahvusvaheline taotlus“ vastavas

käändes;

9) paragrahvi 181 lõikes 2 ja § 30 lõikes 1 asendatakse sõna „siseriiklik“ sõnaga

„riigisisene“ vastavas käändes;

10) paragrahvi 182 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „esmane

registreerimistaotlus või patenditaotlus“ tekstiosaga „, samuti patendiseaduse § 201 4. lõikes

sätestatud juhul“;

11) paragrahvi 21 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kontrollimisel või käesoleva seaduse § 211

kohase tehnika taseme otsingu tegemisel tuvastatakse registreerimistaotluse mõne dokumendi

puudumine või esitatud dokumentide sisu või vormi puudusi või kui mõne dokumendi sisu ei

ole registreerimistaotluse menetlemiseks, sealhulgas tehnika taseme otsingu tegemiseks,

piisav või on ebaselge, teatab Patendiamet sellest taotlejale ning määrab tähtpäeva puuduste

kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks või vastuväite esitamiseks käesoleva seaduse § 261

kohaselt.“;

7

12) paragrahvi 21 lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) registreerimistaotlus ei vasta käesoleva seaduse §-dele 8 või 17 või ei ole kooskõlas

patendimäärusega kehtestatud registreerimistaotluse sisu- ja vorminõuetega või taotleja jätab

käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõuete kontrollimise või käesoleva seaduse § 211

kohase tehnika taseme otsingu tegemise käigus mõne Patendiameti tuvastatud puuduse

käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata või piisavad

selgitused andmata ega ole taotlenud suulist menetlust;“;

13) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

„§ 231. Tähtaja määramine ja pikendamine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel võib Patendiamet määrata kahe- kuni neljakuulise

tähtaja. Erandjuhul võib Patendiamet määrata kuuekuulise tähtaja.

(2) Taotlejal on põhjendatud juhul õigus nõuda Patendiameti määratud tähtaja pikendamist

käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud ajavahemiku piires. Pikendustaotlus tuleb esitada

Patendiametile enne tähtpäeva möödumist. Patendiameti otsus pikenduse andmise kohta on

lõplik.“;

14) paragrahvi 24 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Taotleja võib kirjaliku avaldusega võtta tagasi menetluses oleva registreerimistaotluse.“;

15) paragrahvi 262 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „selgituste andmiseks“ tekstiosaga „suulise

vastuväite esitamiseks“;

16) paragrahvi 262 lõike 5 2.–5. lause tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 262 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud kokkuleppel on siduv tähendus. Kui

pooled kokkulepet ei saavuta, jätkab Patendiamet menetlust.

(7) Taotleja keeldumine protokolli allkirjastamast ei tähenda, et suulist menetlust ei ole

toimunud. Patendiamet võib arvestada suulisel menetlusel selgunud asjaolusid, kui need

kajastuvad protokollis.“;

18) seaduse 6. peatüki pealkirjas asendatakse tekstiosa „KASULIKU MUDELI

RAHVUSVAHELISE REGISTREERIMISE“ sõnaga „RAHVUSVAHELINE“;

19) paragrahvi 29 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 29. Kasuliku mudeli registreerimine rahvusvahelise taotluse alusel“;

20) paragrahvi 29 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „rahvusvahelistele

registreerimistaotlustele“ tekstiosaga „rahvusvahelistele taotlustele patendiseaduse § 32 1.

lõike tähenduses“;

21) paragrahvi 29 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8

„(6) Rahvusvaheline taotlus, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, loetakse võrdseks

käesoleva seaduse §-de 17 ja 18 kohaselt esitatud registreerimistaotlustega, kui taotleja soovib

kaitsta leiutist kasuliku mudelina.“;

22) paragrahvi 30 lõige 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(32) Rahvusvahelise taotluse riigisisesele menetlusele kohaldatakse patendimäärusega

kehtestatud korda.“;

23) paragrahvi 30 lõike 10 neljandas lauses asendatakse tekstiosa „vaadatakse

registreerimistaotlus läbi nagu rahvusvaheline registreerimistaotlus“ tekstiosaga „vaadatakse

taotlus läbi nagu rahvusvaheline taotlus“;

24) paragrahvi 31 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „oma ametliku väljaande

põhimääruses“ sõnaga „patendimääruses“;

25) paragrahvi 31 lõike 3 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 32 lõike 5 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „ning aadress“ tekstiosaga „ja

riigi kood“;

27) paragrahvi 32 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Pärast registreeringu kande tegemist koostab Patendiamet kasuliku mudeli kirjelduse, mis

sisaldab leiutiskirjeldust, kasuliku mudeli nõudlust, joonist, leiutise olemuse lühikokkuvõtet

ja patendimäärusega täpsustatud registreeringuandmeid. Kasuliku mudeli kirjelduse

koostamise ja avaldamise kord kehtestatakse patendimäärusega.“;

28) paragrahvi 32 lõike 102 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kasuliku mudeli omaniku avalduse alusel väljastatakse talle kasuliku mudeli tunnistuse

duplikaat.“;

29) paragrahvi 32 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Kasuliku mudeli tunnistuse struktuur ja väljastamise kord kehtestatakse

patendimäärusega.“;

30) paragrahvi 33 lõike 1 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 33 lõike 2 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Riigilõivu ei pea tasuma kohus, järelevalveõiguslik riigiasutus ja oma leiutise

registritoimikuga tutvuda sooviv taotleja, kasuliku mudeli omanik või autor, samuti isik,

kellele taotleja, omanik või autor on andnud volituse oma leiutise registritoimikuga

tutvumiseks.“;

32) paragrahvi 33 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 33 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

9

„(4) Registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise kord ning prioriteeti tõendava

dokumendi struktuur ja väljastamise kord kehtestatakse patendimäärusega.“;

34) paragrahvi 34 lõikes 3 asendatakse sõna „taotluse“ tekstiosaga „kirjaliku avalduse“;

35) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Pandiga koormatud kasuliku mudeli kehtivuse lõpetamise avaldusele lisatakse

pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek.“;

36) paragrahvi 391 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3

järgmises sõnastuses:

„(2) Riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise kord kehtestatakse patendimäärusega.

(3) Kui patenditaotlusel põhineva kasuliku mudeli registreering tehakse pärast esmase nelja-

aastase kehtivusperioodi ja registreeringu esimese pikendamise eest riigilõivu tasumise tähtaja

möödumist, ei kohaldata möödunud pikendamistähtaja suhtes tagantjärele riigilõivu tasumise

kohustust.“;

37) paragrahvi 41 lõike 3 esimeses lauses ja § 42 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna

„sellekohase“ sõnaga „kirjaliku“;

38) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Pandiga koormatud kasuliku mudeli üleandmise korral lisatakse avaldusele pandipidaja

notariaalselt kinnitatud nõusolek.“;

39) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Patendiamet teeb registrisse käesoleva seaduse § 32 5. lõike punktis 6 nimetatud

registreeringu andmete muutmise kande.“;

40) seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:

㤠421. Pant

(1) Pandi kohta kande tegemise aluseks on omaniku või pandipidaja kirjalik avaldus.

Avaldusele lisatakse notariaalselt tõestatud pandi seadmise kokkulepe ja tasutakse riigilõiv.

(2) Pandipidaja isiku või pandilepingu tingimuste muutmiseks, samuti pandi järjekoha

muutmiseks esitatakse avaldus koos muudatuse aluseid tõendava notariaalselt tõestatud

dokumendi või kohtulahendiga ja tasutakse riigilõiv.

(3) Pandi kohta tehtud kanne kustutatakse registrist pandiga tagatud nõude lõppemise või

pandist loobumise korral.

(4) Nõude lõppemise korral esitab kasuliku mudeli omanik või pandipidaja avalduse ja tasub

riigilõivu. Kui avalduse esitab omanik, lisatakse avaldusele pandipidaja notariaalselt

kinnitatud nõusolek.

10

(5) Pandist loobumise korral esitab pandipidaja kirjaliku avalduse koos notariaalselt

kinnitatud pandist loobumise avaldusega.“;

41) paragrahvi 43 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Litsentsi võib registreerida registris. Litsentsi kohta kande tegemise aluseks on

litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus, millele lisatakse litsentsilepingu väljavõte,

mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid lepingupoolte, litsentsi iseloomu, ulatuse ja

tähtaja kohta. Väljavõtet ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise

avaldusele on alla kirjutanud nii litsentsiandja kui ka litsentsisaaja ning avaldus sisaldab kande

tegemiseks vajalikke andmeid. Litsentsi kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõiv.“;

42) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Registreerimata litsentsil ei ole kolmandate isikute suhtes õiguslikku jõudu. Mitmele

litsentsisaajale eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsisaajal, kelle

litsents on registreeritud.“;

43) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Litsentsi kohta tehtud kanne kustutatakse litsentsi kehtivusaja lõppemise korral või

litsentsilepingu poole kirjaliku avalduse alusel. Avaldusele tuleb lisada litsentsilepingu poolte

allkirjastatud dokument, millest ilmneb poolte tahe litsentsi kohta tehtud kanne kustutada.

Dokumenti ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla

kirjutanud mõlemad litsentsilepingu pooled.“;

44) paragrahvi 431 lõikes 2 asendatakse sõna „litsentsi“ sõnaga „ainulitsentsi“;

45) paragrahvi 431 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Avaliku lihtlitsentsi andmiseks esitab kasuliku mudeli omanik Patendiametile avaliku

lihtlitsentsi pakkumise avalduse ja tasub riigilõivu.“;

46) paragrahvi 431 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui avaliku lihtlitsentsi pakkumise avaldus vastab nõuetele, teeb Patendiamet registrisse

avaliku lihtlitsentsi pakkumise andmete kande ja avaldab sellekohase teate Patendiameti

ametlikus väljaandes.

(6) Isik, kes soovib kasulikku mudelit registrisse kantud avaliku lihtlitsentsi pakkumise

tingimustel kasutada, esitab Patendiametile kirjalikult avaliku lihtlitsentsi pakkumisega

nõustumise avalduse ja tasub riigilõivu.“;

47) paragrahvi 431 lõiked 8–10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui avaliku lihtlitsentsi pakkumisega nõustumise avaldus vastab nõuetele, teeb

Patendiamet registrisse avaliku lihtlitsentsi kohta litsentsisaaja andmete kande, avaldab

sellekohase teate Patendiameti ametlikus väljaandes ja teatab kasuliku mudeli omanikule

kirjalikult litsentsisaaja andmed. Litsentsisaaja andmete kande kohta teate avaldamist

käsitatakse kasuliku mudeli omaniku ja litsentsisaaja vahel registrisse kantud tingimustel

litsentsilepingu sõlmimisena.

11

(9) Kasuliku mudeli omanik võib sõlmitud avaliku lihtlitsentsi kehtivuse lõpetada või

tingimusi muuta vaid litsentsisaaja nõusolekul, esitades kirjaliku avalduse ja tasudes riigilõivu.

Omanik võib kirjalikku avaldust esitades pakkumisest loobuda, kui registrisse kantud avaliku

lihtlitsentsi pakkumise alusel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud korras sõlmitud

ühtegi litsentsilepingut, samuti enne avaliku lihtlitsentsi pakkumise kande kohta teate

avaldamist.

(10) Litsentsisaaja võib sõlmitud avalikust lihtlitsentsist loobuda vaid omaniku nõusolekul,

esitades kirjaliku avalduse ja tasudes riigilõivu. Enne avaliku lihtlitsentsi pakkumisega

nõustumise kande kohta teate avaldamist võib nõustumisest loobuda, esitades kirjaliku

avalduse.“;

48) paragrahvi 431 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Käesoleva paragrahvi 9. ja 10. lõikes nimetatud avalduste alusel, kui need on

nõuetekohased, teeb Patendiamet registrisse avaliku lihtlitsentsi pakkumise kande

kustutamise kande, muudab pakkumise tingimusi või kustutab litsentsisaaja andmete kande

ning avaldab sellekohase teate Patendiameti ametlikus väljaandes. Kui avaliku lihtlitsentsi

pakkumise või litsentsisaaja kannet ei ole veel tehtud või sellekohast teadet avaldatud, jätab

Patendiamet varasemas avalduses nõutud kande tegemata ja selle kohta teate avaldamata.“.

§ 4. Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse muutmine

Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „oma ametliku väljaande

põhimääruses“ sõnaga „patendimääruses“;

2) paragrahvi 39 lõike 5 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „ning aadress“ tekstiosaga „ja

riigi kood“;

3) paragrahvi 43 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigilõivu ei pea tasuma kohus, järelevalveõiguslik riigiasutus ja oma mikrolülituse

topoloogia registritoimikuga tutvuda sooviv taotleja, mikrolülituse topoloogia omanik või

autor, samuti isik, kellele taotleja, omanik või autor on andnud volituse oma mikrolülituse

topoloogia registritoimikuga tutvumiseks.“;

4) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Pandiga koormatud mikrolülituse topoloogia üleandmise korral lisatakse avaldusele

pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek.“;

5) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Litsentsi kohta kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus,

millele lisatakse litsentsilepingu väljavõte, mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid

lepingupoolte, litsentsi iseloomu, ulatuse ja tähtaja kohta. Väljavõtet ei pea esitama, kui

litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla kirjutanud nii litsentsiandja kui

ka litsentsisaaja ning avaldus sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid. Litsentsi kohta

kande tegemise eest tasutakse riigilõiv.“;

12

6) paragrahvi 52 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 52 lõiget 5 täiendatakse teise kuni neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Litsentsi kohta tehtud kanne kustutatakse litsentsi kehtivusaja lõppemise korral või

litsentsilepingu poole kirjaliku avalduse alusel. Avaldusele tuleb lisada litsentsilepingu poolte

allkirjastatud dokument, millest ilmneb poolte tahe litsentsi kohta tehtud kanne kustutada.

Dokumenti ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla

kirjutanud mõlemad litsentsilepingu pooled.“;

8) seadust täiendatakse paragrahviga 521 järgmises sõnastuses:

㤠521. Pant

(1) Mikrolülituse topoloogia omanik võib mikrolülituse topoloogia pantida. Pant kantakse

registrisse.

(2) Pandi kohta kande tegemise aluseks on omaniku või pandipidaja kirjalik avaldus.

Avaldusele lisatakse notariaalselt tõestatud pandi seadmise kokkulepe ja tasutakse riigilõiv.

(3) Pandipidaja isiku või pandilepingu tingimuste muutmiseks, samuti pandi järjekoha

muutmiseks esitatakse avaldus koos notariaalselt tõestatud dokumendi või kohtulahendiga ja

tasutakse riigilõiv.

(4) Pandi kohta tehtud kanne kustutatakse registrist pandiga tagatud nõude lõppemise või

pandist loobumise korral.

(5) Nõude lõppemise korral esitab mikrolülituse topoloogia omanik või pandipidaja avalduse

ja tasub riigilõivu. Kui avalduse esitab omanik, lisatakse avaldusele pandipidaja notariaalselt

kinnitatud nõusolek.

(6) Pandist loobumise korral esitab pandipidaja kirjaliku avalduse koos notariaalselt

kinnitatud pandist loobumise avaldusega.“;

9) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pandiga koormatud mikrolülituse topoloogia registreeringu kehtivuse lõpetamise

avaldusele lisatakse pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek. Registrisse kantud litsentsi

esemeks oleva mikrolülituse topoloogia registreeringu kehtivuse lõpetamise avaldusele

lisatakse litsentsisaaja kirjalik nõusolek.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub kolme kuu möödumisel selle avaldamisest.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 28. septembril 2026. a nr 2-6/26-01856

13

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri 1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega tehakse muudatused kolme leiutiste valdkonna seadusesse:

patendiseadusesse (PatS), kasuliku mudeli seadusesse (KasMS) ja Euroopa patentide

väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012

kohaldamise seadusesse (EPVKS). Lisaks muudetakse eelnõuga mikrolülituse topoloogia

kaitse seadust (MTKS).

Tegemist on leiutiste õiguskaitset puudutavate reeglite ajakohastamise ja lihtsustamisega.

Muudatused on seotud Vabariigi Valitsuse otsustega vähendada bürokraatiat 1 ning

tegevusprogrammist tuleneva eesmärgiga lihtsustada regulatsioone ja vähendada

halduskoormust, et toetada ettevõtluse kasvu 2 . Nimetatud leiutiste valdkonna seadustes

sisalduvate volitusnormide alusel on praegu kehtestatud 17 justiitsministri määrust ning

revisjoniga soovitakse kõnealuste määruste sisu koondada ühte määrusesse ja tunnistada

kehtivad määrused kehtetuks.

Seega on eelnõu eesmärk luua seadustes õiguslikud alused eelviidatu saavutamiseks ehk

tunnistada kehtetuks või muuta sätted, mis on andnud aluse praegu kehtiva 17 määruse

kehtestamiseks, ning luua nende asemel volitusnorm ühe konsolideeritud määruse –

patendimääruse – kehtestamiseks.

Lisaks ajakohastatakse ja ühtlustatakse leiutiste õiguskaitset puudutavate seaduste

terminoloogiat, keelekasutust ja stiili, mis ei vasta enam kehtivatele normitehnika- ja

keelenõuetele. Samuti viiakse seadustest välja liiga üksikasjalikud menetlusreeglid ning

sätestatakse need edaspidi koondatud määruses. Seadustes tehakse ka üksikud sisulised

muudatused, näiteks täpsustatakse litsentsi ja pandiga seotud reegleid. Küll soovime märkida,

et nendes küsimustes ei ole otseselt tegemist jätkuga 2023. a. koostatud seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsusele „Tööstusomandi litsentsimise, pantimise ja registrikannete õigusliku

tähenduse ühtlustamine“3; praeguse eelnõu fookus on mujal ning litsentsimise ja pantimise

teemadel tehtud muudatused puudutavad vaid leiutiste valdkonda ja on olemuselt vastava

regulatsiooni arusaadavuse parandamiseks ja ühtlustamiseks kõige hädavajalikumad. Vajalikud

vähesed sisulised muudatused tehakse eelnõuga ka MTKSis, sest selle valdkonna

registrikanded avaldatakse väljaandes (s.o Eesti Kasuliku Mudeli Lehes), mille nõuded

hakkavad samuti kuuluma koondatud määruse reguleerimisalasse.

Kõik plaanitavad muudatused aitavad tagada parema õigusselguse ja lihtsama regulatsiooni

ning seeläbi vähendada halduskoormust ja bürokraatiat kasutajatele. Eelkõige aitavad

eelnõukohase seaduse muudatused ellu viia järgmisi bürokraatia vähendamise otsuste punkte:

1) tühistada määrused, mis on sisuliselt kehtetud või oma eesmärgi saavutanud; 2) jätta

seadustesse ainult üldpõhimõtted ja üldnõuded ning viia enamik määrusi üle juhisteks, muutes

nende sisu kohustuslikust soovituslikuks; 3) teha õigusrevisjon, eemaldades ebavajalikud ja üle

1 Otsused majanduse elavdamiseks ja bürokraatia vähendamiseks | Eesti Vabariigi Valitsus. 2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus. 3 Materjalid kättesaadavad EIS-s: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4efd2390-eebd-491c-9265-166b1fc2edb3.

VTK aluseks on omakorda järgnevad tellitud analüüsid: 1) „Analüüs tööstusomandi litsentsimise regulatsiooni kohta

Eestis“ (Tartu Ülikool, 2020) ja 2) „Analüüs tööstusomandi esemete pantimise regulatsiooni kohta Eestis“ (Tartu Ülikool,

2022). Mõlemad analüüsid on kättesaadavad Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehelt: Uuringud | Justiits- ja Digiministeerium.

2

reguleerivad sätted ning luues võimalusi erandite rakendamiseks, kui need on sisuliselt

põhjendatud. Viimaks toetab kõnealune revisjon justiits- ja digiministri õigusloomelist

initsiatiivi rakendada eelnõude puhul koormavate normide tühistamise põhimõtet „üks sisse üks

välja“.

Muudatustega kaasneb senise 17 eraldi määruse asendamine ühe koondmäärusega. Selle

tulemusel väheneb õigusaktide hulk ning regulatsioon muutub lihtsamaks ja arusaadavamaks.

Halduskoormus väheneb eelkõige ettevõtjatel, leiutajatel, patenditaotlejatel, patendiomanikel,

kasuliku mudeli omanikel ja teistel õiguse kasutajatel, sest edaspidi on sama valdkonna nõuded

koondatud ühte määrusesse ega pea neid otsima mitmest eraldi õigusaktist. Samuti muutub

nõuete mõistmine ja täitmine lihtsamaks, kuna väheneb vananenud, dubleerivate ja liiga

tehniliste nõuete hulk ning menetlus- ja vorminõuded on senisest paremini leitavad. Samuti

väheneb Patendiameti ning Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormus, sest edaspidi tuleb

hallata, ajakohastada ja rakendada ühte koondmäärust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna

intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Kaia Läänemets-Ester (5402 5740,

[email protected]). Eelnõu valmimisel on kasutatud tööstusomandi

apellatsioonikomisjoni esimehe Tanel Kalmeti koostatud analüüsi. Eelnõu ja seletuskirja on

keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge

Mehide ([email protected]) ning normitehnilist kontrolli teinud sama talituse nõunik

Markus Ühtigi ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse PatSi redaktsiooni RT I, 30.03.2023, 8, EPVKSi redaktsiooni RT I,

04.07.2017, 128, KasMSi redaktsiooni RT I, 30.03.2023, 6 ja MTKSi redaktsiooni RT I,

06.01.2023, 47.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõul on puutumus Euroopa Liidu õigusega seeläbi, et muudetakse EPVKSi, mis on seadus,

millega reguleeritakse õigussuhteid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise

valdkonnas (ELT L 361, 31.12.2012, lk 1–8) kohaldamisest. Seejuures puudutavad EPVKSis

tehtavad muudatused peamiselt terminoloogiat ja varasema volitusnormi kehtetuks tunnistamist

ning õigusliku aluse loomist selles osas, mis puudutab Euroopa patendikonventsiooni alusel

väljaantavate Euroopa patentidega seotud toiminguid, mitte ühtse toimega Euroopa patentide

kaitset viidatud EL määruse alusel. Volitusnormide muutmine on vormiline, eesmärgiga

sätestada kehtiva määruse sisu patendimääruses. Seejuures ei laiendata ega kitsendata

volitusnormide muutmisega volitusnormi sisu.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 09.1.„Stabiilne ja

konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond. Ettevõtluse kasvuks vähendame halduskoormust

ning lihtsustame teenuseid ja regulatsioone“.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (PSi § 73).

3

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohasel seadusel on kolm eesmärki: määruste konsolideerimiseks eelduste loomine,

seaduste teksti ühtlustamine ja ajakohastamine ning seaduse või määrusega reguleeritavate

küsimuste korrigeerimine. Tegemist on leiutiste õiguskaitset puudutavate reeglite

ajakohastamise ja lihtsustamisega.

1. Leiutiste õiguskaitse alased seadused, mida muudetakse, sisaldavad rea volitusnorme, mida

on reeglina kasutatud ministri määruste kehtestamiseks. Rakendusaktid pärinevad eri aegadest

ning on struktuurilt ja keelelt erinevad, kuigi reguleerivad osalt sama küsimusteringi probleeme.

Nende detailsusaste on erinev, samuti on osa volitusnorme täitmata, mille tõttu näiteks Eestis

esitatud esmase patenditaotluse kohta prioriteeditõendi väljastamisel on lähtutud kasuliku

mudeli seaduse alusel kehtestatud prioriteeditõendi väljastamist reguleerivast määrusest;

registrist andmete väljastamine on määruse tasandil reguleeritud kasuliku mudeli seaduse alusel,

analoogne määrus puudub patendiregistrist teabe väljastamise kohta; kuigi PatSi ja KasMSi

alusel kehtestatud taotluse sisu- ja vorminõuded on algselt arenenud sünkroonselt, on ajapikku

tekkinud põhjendamatud erinevused, vaatamata sellele, et patentse leiutise ja kasuliku mudelina

kaitstava leiutise kaitse tingimused on järjest lähenenud. Euroopa patendikonventsiooni

kohaldamiseks on EPVKSi alusel kehtestatud üks määrus, milles reguleeritakse kõiki küsimusi,

mis Euroopa patendiõiguse kohaselt riigisisesesse pädevusse kuuluvad, niisiis on selles leiutise

õiguse alamvaldkonnas määrusandluse olukord hea.

Kaubamärgiõiguse ja tööstusdisainiõiguse valdkonnas toimus 2004. aastal rakendusaktide

konsolideerimine ühtsesse vastava seaduse alusel kehtestatavasse ministri määrusesse, milles

reguleeritakse kõiki asjakohase tööstusomandi liigi riigisisese õiguse küsimusi, milleks seadus

on ministrile volituse andnud. Leiutiste valdkonnas ei ole põhjendamatult analoogset

konsolideerimist seni toimunud.

Selleks, et tagada määruse tasandi regulatsiooni maksimaalne ühtlus ning ära hoida vajadus

kehtestada üksteist sisuliselt dubleerivaid rakendusakte, on eelnõukohase seadusega ette nähtud

ühe rakendusakti – patendimääruse – kehtestamine, mis reguleeriks nii patendiõiguse, kasuliku

mudeli õiguse kui ka Eestis Euroopa patendikonventsiooni kohaldamisega seotud küsimusi.

Euroopa patendikonventsiooni kohaldamise küsimuste liitmine ühtse patendimäärusega

võimaldab rakendada põhimõtet, et sarnaseid küsimusi tuleb reguleerida sarnaselt ja

võimalikult ühes kohas, et tagada kasutajatele (nii ametnikele kui ka õiguskaitse taotlejatele ja

muudele isikutele) etteaimatavus, ära hoida tulevaste erisuunaliste muudatuste oht, kasutada

ühtset terminoloogiat, sarnaseid mehhanisme (nt volituste tõendamise, andmete esitamise või

registriandmete päringute küsimustes), aga ka vältida vajadust viidata teises määruses

reguleeritud küsimustele, kui need on Euroopa patendikonventsiooni kohaldamisel asjakohased.

Oluline on rõhutada, et määrus on õigustloov akt, mitte juhend või suunis seaduse kasutamiseks.

Seetõttu on eelnõu kohaselt kavandatud reguleerida määruses üksnes õiguslikult relevantseid

küsimusi, mitte anda juhiseid; määrus suunab Patendiametit koostama ja avaldama

kasutajasõbralikke suuniseid seaduse kasutamiseks, kuid ei näe ette siduvat kohustust selleks.

Samuti on kavandatud seni määruse lisana kehtestatud vormide asemel Patendiameti koostatud

ja avaldatud soovituslike plankide kasutamine; nende kohustuslikud ja soovituslikud elemendid

tulenevad seadusest ja määrusest, mõnel juhul riigiülesest õigusest. Patendiameti sisemiste

protseduuride korraldamine käskkirja või juhendiga on halduslik, mitte juriidiline küsimus. Kui

sellised korraldused on vajalikud ja otstarbekad, võib Patendiameti juht need kehtestada oma

üldisest juhtimispädevusest lähtudes.

4

Eeltoodust tulenevalt on eelnõukohase seaduse eesmärk luua eeldused selleks, et leiutise

õiguskaitse alase konsolideeritud määruse kehtestamine ministri poolt oleks juriidiliselt

võimalik ja osades küsimustes nõutav; samuti määrab seadus kindlaks need volituspiirid ja

ülesanded, milles määrusandlus on seaduslik. Nimetatud leiutiste valdkonna seadustes

sisalduvate volitusnormide alusel on praegu kehtestatud 17 justiitsministri määrust ning

revisjoni eesmärk on koondada kõnealuste määruste sisu ühte määrusesse ja tunnistada

kehtivad määrused kehtetuks.

Seadusega ei korraldata ümber volitusnorme seoses riigikaitseliste leiutistega (tegemist on

Kaitseministeeriumi valitsemisala valdkonnaga, volitusnormi PatSi § 181 lõikes 4 ei ole

kasutatud ja see ei olegi kohustuslik) ega eelarveliste küsimustega (EPVKSi § 20 lõige 2, mis

on Rahandusministeeriumi valitsemisalas).

2. Eelnõukohase seadusega ühtlustatakse ja ajakohastatakse osaliselt leiutise õiguskaitse alaste

seaduste terminoloogiat, keelekasutust ja stiili. PatS ja KasMS pärinevad 1993. aastast ning on

koostatud oma aja normitehnikat järgides. Kogu ulatuses selle vormistusliku küsimuse

ajakohastamine ei ole seaduse eesmärk, kuivõrd on ootuspärane, et 2012. aastal alustatud

tööstusomandi kodifitseerimise projekt millalgi jätkub ja viiakse lõpule. Näiteks on termin

„rahvusvaheline patenditaotlus“ vähemalt osaliselt eksitav ja vastuolus patendikoostöölepingu

terminoloogiaga (õigem on „rahvusvaheline taotlus“) ning terminit „siseriiklik (menetlus,

patent vm)“ on peetud ebasoovitavaks võrreldes terminiga „riigisisene“ (sõnaühendi põhisõna

on eesti keeles teisel positsioonil; terminiga rõhutatakse seda, et asjassepuutuv menetlus toimub

riigi sees või patent kehtib riigi sees, mitte et see on mingis mõttes riiklik).

3. Eelnõukohase seadusega vähendatakse detailse-tehnilise regulatsiooni osa seadustes,

paigutades sellise regulatsiooni määrusesse. Üldjuhul pärineb selline detailne regulatsioon

seadustes viimastest aastatest. Näiteks riigilõivu tasumist unikaalse viitenumbriga võimaldav

regulatsioon on tehnilist laadi ega sisalda isikute õigusi sel määral tagavaid norme, et need

peaks olema seaduse tekstis. Kaubamärgi ja tööstusdisainilahenduse puhul on analoogsed

sätted juba praegu kehtestatud määruses. Samuti on kasuliku mudeli avaliku lihtlitsentsi

registrisse kandmist, leiutise kaitsedokumendi paberil ärakirja väljastamist või patendikirja

rekvisiite puudutav regulatsioon seaduse tasandil tarbetult detailne ning peaks olema

reguleeritud määruse tasandil. Vastupidi, PatSis ja KasMSis puudub seni nt kaubamärgiseaduse

(KaMS) sätetega võrreldav regulatsioon pandi registrisse kandmise kohta, kuigi pandi

registrisse kandmine on võimalik ja selle kohta teate avaldamine Patendiameti avalikus

väljaandes on ette nähtud. Seega täiendatakse litsentsi ja pandi regulatsiooni osas, mis seni on

olnud puudulik. Lisaks on eelnõukohases seaduses tehtud üksikuid muid sisulisi täpsustusi.

4. Eelnevad punktid on asjakohased põhiliselt leiutisi käsitlevate seaduste (PatS, KasMS,

EPVKS) kontekstis. MTKSis tehakse eelnõuga minimaalsed muudatused, mis on peamiselt

tingitud asjaolust, et teated mikrolülituse topoloogia alaste registrikannete kohta avaldatakse

Eesti Kasuliku Mudeli Lehes, mis aga on kavandatava konsolideeritud määruse

reguleerimisalas. Üksikud muud muudatused tehakse ühtlustamise ja hädavajalike lünkade

täitmise eesmärgil; näiteks puudub praegu MTKSis täielikult pantimist ja pandi registreerimist

puudutav regulatsioon, kuigi muude tööstusomandi liikide puhul on ainuõiguse objektile

registerpandi seadmine reguleeritud. Oluline on märkida, et mikrolülituse topoloogia on väga

erandlik ja eraldiseisev intellektuaalomandi õiguse liik ning sellega ei kaitsta leiutisi nii nagu

patendi või kasuliku mudeliga. Ehkki MTKS jõustus 1998. aastal, ei ole seni Eestis ühtegi

mikrolülituse topoloogiat registreeritud ning ei ole ka ette näha, et huvi nende registreerimise

vastu lähiajal kasvaks.

5

Mikrolülitus on elektroonse funktsiooniga lõpp- või vahetoode, milles selle elemendid, millest

vähemalt üks on aktiivelement, ning kõik elementidevahelised ühendused või osa nendest

ühendustest on teostatud alusmaterjali sees või selle materjali pinnal (MTKSi § 4). Näiteks

peetakse mikrolülituse topoloogiaks kiipe ja mikrokiipe (elektroonilised vooluringid, mille kõik

komponendid on kokku pandud kindlas järjekorras õhukese pooljuhtmaterjali pinnale).

Mikrolülitused on olulised elemendid paljude elektriseadmete jaoks, näiteks kellade, telerite,

pesumasinate ja autode, aga ka keerukate arvutite, nutitelefonide ja muude digitaalseadmete

jaoks.4 Võimalus mikrolülitust õiguslikult kaitsta on mikrolülituse topoloogia registreerimine.

MTKSi § 5 kohaselt on mikrolülituse topoloogia mikrolülituse elementide ning kõigi või osa

elementide vaheliste ühenduste mis tahes viisil väljendatud kolmemõõtmelise paigutuse kujutis

või selline kolmemõõtmelise paigutuse kujutis, mis on ette nähtud kasutamiseks mikrolülituse

valmistamisel, kusjuures vähemalt üks element on aktiivelement.

Olenemata sellest, et Eestis ei ole ühtegi mikrolülituse topoloogiat registreeritud, on oluline

tagada MTKSi korrektsus ning õigusselgus ja teha seetõttu MTKSi eelnimetatud muudatused.

Kõnealused muudatused aitavad ühtlasi saavutada Vabariigi Valitsuse otsuses ettenähtud

eesmärki vähendada bürokraatiat ning tegevusprogrammis sisalduvat eesmärki lihtsustada

regulatsioone ja vähendada halduskoormust, et toetada ettevõtluse kasvu.

Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna eelnõu seadusena

rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg

5). Eelnõu muudatused on valdavalt tehnilist ja normitehnilist laadi ning nende eesmärk on

kehtiva regulatsiooni korrastamine, terminoloogia ajakohastamine ja õigusliku aluse loomine

selleks, et koondada 17 määrust üheks määruseks. Sisulised muudatused on üksikud ja piiratud

ulatusega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu sisu analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.

Eelnõu § 1 sisaldab PatSi muudatusi.

Punktiga 1 asendatakse PatSi § 2 senine tautoloogiline regulatsioon volitusnormiga

patendimääruse kehtestamiseks. Patendimäärusega korraldatakse eelnõu kohaselt nii PatSi,

KasMSi kui ka EPVKSi rakendamist. Konkreetsed volitused määruse sisu kohta on

reguleeritud muudetavate seaduste asjakohastes sätetes, üldjuhul asendades senised

volitusnormid eraldi määruste andmiseks. Kommenteeritav säte on analoogne nt KaMS § 1

lõikega 2 ja tööstusdisaini kaitse seaduse (TDKS) § 1 lõikega 2. Kuna tegemist on üldvolitusega

määruse andmiseks, millega ei täpsustata määrusega reguleeritavaid küsimusi, puudub

analoogne üldvolitus KasMSis ja EPVKSis.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks PatSi § 4, mis kordab tarbetult ja täpsustamata põhiseaduse

§ 123 lõikes 4 sätestatud põhimõtet, et kui Eesti seadused on vastuolus Riigikogu ratifitseeritud

välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Analoogne säte oli varem ka KasMSis, aga

on samuti kehtetuks tunnistatud.

4 https://www.wipo.int/en/web/patents/topics/integrated_circuits.

6

Lisaks tunnistatakse kehtetuks PatSi § 20 lõige 4, § 32 lõige 10 ja § 33 lõige 32 (eelnõuga

koondatud volitusnormid), §-d 354 ja 36 (patendikirjelduse ja patendikirja väljaandmist

reguleerivad paragrahvid, mille sisu on sobivam reguleerida patendimääruses; muudatusega

lähendatakse PatSi ja KasMSi regulatsioone), §-d 41 ja 411 (riigilõivu tasumise ja selle

kontrollimise korda reguleerivad paragrahvid, mille sisu on sobivam reguleerida

patendimääruses; muudatusega lähendatakse PatSi ja KaMSi regulatsioone) ning § 60 (milles

on ebavajalik ja regulatiivse tähenduseta viide PatSi enda sätetele rahvusvahelise taotluse

esitamise võimaluse kohta). Loetletud muudatuste täpsemat sisu on käsitletud seletuskirjas

asjassepuutuvate PatSi paragrahvide muutmise selgituses.

Punktiga 3 asendatakse PatSis termin „rahvusvaheline patenditaotlus“ terminiga

„rahvusvaheline taotlus“ kooskõlas patendikoostöölepingu (PCT) terminoloogiaga.

Rahvusvaheline taotlus esitatakse leiutisele kaitse saamiseks, täpsustamata seda, kas kaitset

soovitakse patendiga või kasuliku mudelina. Seetõttu ei ole kohane nimetada seda

rahvusvaheliseks patenditaotluseks (või KasMSis rahvusvaheliseks registreerimistaotluseks),

selle esitajat patenditaotlejaks või selles sisalduvat nõudlust patendinõudluseks. Pärast

rahvusvahelise menetluse staadiumi lõppu esitatakse rahvusvaheline taotlus riigisisesesse

menetlusse, seejuures täpsustades, mis liiki kaitset soovitakse. See ei muuda siiski

rahvusvahelist taotlust rahvusvaheliseks patenditaotluseks või (kasuliku mudeli)

rahvusvaheliseks registreerimistaotluseks. Korrektne on nimetada seda rahvusvaheliseks

taotluseks, mis on riigisisesesse staadiumisse esitatud leiutisele patendikaitse või kasuliku

mudeli kaitse saamiseks.

Samal põhjusel muudetakse eelnõu § 1 punktiga 12 PatSi§-des 32 ja 33

„patenditaotleja“ termin „taotlejaks“ ja punktiga 13 PatSi § 32 lõikes 71 ka vastavalt

„patendinõudlus“ „nõudluseks“. Analoogsed on ka muudatused punktis 15, millega

asendatakse PatSi § 33 lõike 8 esimeses lauses tekstiosa „osale patenditaotlusest“ tekstiosaga

„osale taotlusest“, ning punktis 16, millega asendatakse PatSi § 33 lõike 10 neljandas lauses

tekstiosa „vaadatakse patenditaotlus“ tekstiosaga „vaadatakse taotlus“.

Analoogsed terminimuudatused tehakse eelnõu § 3 punktidega 8 ja 14–19 KasMSis. PatSi ja

KasMSi rakendusaktide revisjoni eesmärgiga on need seotud seetõttu, et määruses sisalduvad

sätted nii PCT alusel esitatava rahvusvahelise taotluse rahvusvahelise menetluse staadiumi

kohta (kui rahvusvaheline taotlus esitatakse Patendiameti kaudu) kui ka selle riigisisese

staadiumi kohta (kui rahvusvahelise staadiumi läbinud rahvusvaheline taotlus esitatakse

riigisisesesse menetlusse sooviga saada selles sisalduvale leiutisele kaitset patendiga PatSis

sätestatut või kasuliku mudelina KasMSis sätestatut arvesse võttes; võimalik on riigisiseselt

taotleda nii patendi- kui ka kasuliku mudeli kaitset).

Punktiga 4 asendatakse PatSis termin „siseriiklik“ sõnaga „riigisisene“, mis on nii keeleliselt

kui ka õiguslikult sobivam, et tähistada Eestis kehtivat patenti, rahvusvahelise taotluse

menetluse staadiumi vms. Kõnealused muudatused tehakse § 131 lõikes 2 ning § 33 lõigetes 1

ja 31. Samuti tehakse vastav muudatus § 42 lõikes 9, kuid seda vastava sätte uuesti sõnastamise

raames (vt eelnõu § 1 punkt 34).

Analoogsed muudatused tehakse eelnõu § 3 punktiga 9 KasMSis ja § 2 punktiga 2 EPVKSis.

Rakendusaktide revisjoni eesmärgiga on need seotud seetõttu, et määruses viidatakse samuti

riigisisestele patentidele, staadiumidele jne ning määruse sõnakasutus peab vastama seaduse

omale. Samas ei ole mõistlik hakata määruses kasutama keeleliselt ebasoovitavat sõna

„siseriiklik“. Tähele tuleb panna, et nt inglise keeles kasutatakse „riigisisese“ tähenduses sõna

national, mida on mõnikord tõlgitud ka kui „rahvuslik“, kuid sellist kasutust tuleb pidada

7

ebasoovitavaks, kuna eestikeelsel sõnal „rahvuslik“ on hoopis muu tähendusväli ja see tekitab

ebakohaseid seoseid.

Punktiga 5 täiendatakse PatSi § 19 lõike 1 punkti 1 patendi saamise avalduse andmete loetelu

sõnaga „vähemalt“, sest nimetatud avalduse kõik nõutavad andmed on juba praegu reguleeritud

määrusega. Seega kõrvaldatakse vastuolu seaduse regulatsiooni ammendava loetelu ja seda

määrusega laiendava loetelu vahel. Analoogne muudatus tehakse eelnõu § 3 punktiga 4 KasMSi

§ 17 lõike 1 punktis 1 kasuliku mudeli registreerimise avalduse puhul.

Punktiga 6 sõnastatakse uus volitusnorm PatSi § 19 lõikes 4 patenditaotluse ja teiste

Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuete ning esitamise korra

kehtestamiseks patendimääruses. Seejuures loobutakse senises volitusnormis sisalduvast

leiutiste liigituse täpsustamise nõudest (kehtiv määrus kordab seadust ega lisa seaduse

ammendavale regulatsioonile midagi, mistõttu on eksitav volitusnormi praegune sõnastus

„minister kehtestab“, kui seadusega on liigitus juba kehtestatud) ning tarbetust detailsusest

standardite kehtestamise küsimuses. Viimasel juhul on tegu haldusliku, mitte õigusliku

küsimusega, mis ei mõjuta isiku kohustusi ega õigusi rohkem, kui nt taotluse dokumentide

nõutavate andmete loetelu ja vormistamisnõuete kehtestamine seda juba teeb.

Oluline täiendus on, et patendimääruses kehtestatakse ka teiste Patendiametile esitatavate

dokumentide sisu- ja vorminõuded ja esitamise kord (analoogne KaMSi § 34 lõikega 4),

sealhulgas puudutab see dokumente, mis ei ole taotluse osa või mille esitab muu isik kui taotleja.

On otstarbekas ja kasutajasõbralik, kui Patendiametile esitatavate dokumentide andmetele

esitatavad sisunõuded (nt dokumendi esitaja nimi ja kontaktandmed), vormistamise nõuded ja

esitamise korda puudutavad nõuded on ühetaolised, mitte reguleeritud erinevas kohas erinevalt.

Selleks tunnistatakse kehtetuks PatSi § 20 lõikes 4 sisaldunud volitusnorm patenditaotluse

esitamise korra kehtestamiseks ja selle sisu liidetakse eelnõu kohaselt PatSi § 19 lõikes 4

muudetava volitusnormiga, mis hõlmab nii taotluse kui ka muude dokumentide nõudeid, samuti

nende esitamise korda: ka dokumentide esitamise kord on kavandatud ühetaolisena kõikide

Patendiametile esitatavate dokumentide puhul, mis on kasutajale vähem koormav kui erinevate

regulatsioonide järgimine. Sama eesmärki silmas pidades on kavandatud patendimääruses

reguleerida ühetaoliselt PatSi ja KasMSi alusel esitatavate dokumentide sisu-, vormi- ja

esitamiskorra nõuded.

Lisaks sätestatakse PatSi § 19 lõike 4 teises lauses, et patendimääruses võib täpsustada patendi

saamise avalduse, patendinõudluse, leiutiskirjelduse ja muude patenditaotluse dokumentide

struktuuri ja esitatavaid andmeid. Sellega loobutakse kehtiva volitusnormi liigsest detailsusest

nt selles osas, mis puudutab „patendinõudluse koostamise iseärasuste“ määrusega reguleerimist

olukorras, kus seadusest ei tulene juhiseid nende iseärasuste imperatiivseks reguleerimiseks.

Leiutise õiguskaitsega seonduv on suurel määral välja kujunenud järjepideva rahvusvahelise

praktika käigus ja areneb jätkuvalt, kusjuures suunda näitavad mh Euroopa Patendiameti ning

Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) reeglid ja soovitused ning

Euroopa Patendiameti apellatsioonikoja ja kohtute tõlgendused rahvusvahelistest lepingutest ja

seadustest, mida on kohati vaja määrusega riigisiseselt kohaldada. Üldisemaks on muudetud ka

volitusnormi sõnastust, asendades kohustuse määruses kehtestada dokumentide „struktuur ja

igas struktuuriosas sisalduvad andmed“ õigusega reguleerida dokumentide struktuuri ja

esitatavaid andmeid.

Analoogne muudatus tehakse eelnõu § 3 punktiga 6 KasMSi § 17 lõikes 4 sätestatud

volitusnormi puhul ja volitusnorm KasMSi § 18 lõikes 3 (eelnõu § 3 punkt 3) tunnistatakse

kehtetuks.

8

Punktiga 7 muudetakse PatSi § 19 lõiget 6, jättes välja Patendiameti määratava tähtaja pikkuse

(kaks kuud). Nimelt on PatSi § 251 lõikes 1 juba kehtestatud ameti määratavad tähtajad (2–4

kuud) ja § 251 lõikes 2 nende pikendamise tingimused. Kui Patendiamet võib määrata tähtaegu

kahe sätte alusel erinevate tingimustega, ei ole see taotleja jaoks etteaimatav ja võimaldab

ebamäärast diskretsiooniruumi. Nendel juhtudel, kus tähtaeg kehtib või määratakse ilma

pikendamise võimaluseta, on seaduses seda juba ühemõtteliselt väljendatud (nt PatSi § 20

lõige 2). Seega aitab kõnealune muudatus tagada õigusselgust. Rakendusaktide revisjoni

eesmärgiga on muudatus seotud seetõttu, et määruses on käsitletud ameti määratud tähtajal

dokumentide esitamist. Sarnased muudatused on ka eelnõu § 3 punktides 7, 11 ja 13.

Punktiga 8 ajakohastatakse PatSi § 24 lõike 8 esimeses lauses olevat volitusnormi, sätestades,

et avaldatava patenditaotluse struktuur ja selle avaldamise kord kehtestatakse

patendimäärusega, viies nii volitusnormi alusel kehtestatud tegeliku regulatsiooni vastavusse

PatSi § 24 lõikes 8 sätestatud volitusnormi ulatusega. Nimelt ei reguleerita PatSi § 24 lõike 8

alusel antud määruses (s.o justiitsministri 03.12.2012. a määrus nr 23 „Patenditaotluse

avaldamise kord“ – RT I, 10.01.2012, 23) mitte taotluse avaldamise korda, vaid peamiselt

struktuuri, millele peab vastama PatSi § 24 tähenduses avaldatav patenditaotlus. Muudetud

sättes on täpsustatud, et selles on reguleeritud avaldatavale patenditaotlusele kohalduvaid

nõudeid, mitte üldiselt (nt esitatavale) patenditaotlusele kohalduvaid nõudeid. Seetõttu

laiendatakse muudetavas sättes volitusnormi sõnastust. Analoogne muudatus KasMSis puudub,

kuna kasuliku mudeli registreerimistaotlust ei avaldata enne kasuliku mudeli registreerimist,

siis aga toimub selle avaldamine kasuliku mudeli kirjelduse kohta sätestatu kohaselt.

Punktiga 9 jäetakse PatSi § 25 lõikes 2 välja viide muule illustreerivale materjalile, kuna termin

„joonis“ hõlmab PatSi § 19 lõike 1 punktis 4 kasutatud lühendi kohaselt ka muud illustreerivat

materjali. Rakendusaktide revisjoni eesmärgiga on muudatus seotud seetõttu, et määruses

kasutatakse seaduse terminoloogiat joonise ja muu illustreeriva materjali tähistamisel.

Punktiga 10 täpsustatakse PatSi § 26 lõike 1 esimese lause regulatsiooni õiguslikult ja

keeleliselt. Ühemõtteliselt sõnastatakse, et taotluse tagasivõtmise avaldus peab olema kirjalik.

Senine sõnastus „tagasivõtmise nõude esitamine“ jätab ebamääraseks, kas taotleja esitab nõude

taotluse tagasivõtmiseks kellelegi teisele või võtab taotluse tagasi. Sätte uue sõnastuse kohaselt

võib patenditaotleja kirjaliku avaldusega võtta tagasi menetluses oleva patenditaotluse. Sama

muudatus tehakse ka kasuliku mudeli registreerimistaotluse tagasivõtmise kohta (vt KasMSi

§ 24 lõike 1 muudatus eelnõu § 3 punktis 11). Rakendusaktide revisjoni eesmärgiga on

muudatused seotud seetõttu, et määrus reguleerib taotluse tagasivõtmise avalduse nõudeid ja

esitamise korda.

Punktiga 11 täiendatakse PatSi § 292 lõigetega 6 ja 7. Muudatuse eesmärk on ühtlustada PatSi

suulise menetluse regulatsioon KasMSi § 262 vastava regulatsiooniga. Muudatuse tulemusena

on edaspidi siduv tähendus suulises menetluses saavutatud kokkuleppel, mitte enam suulise

menetluse protokollil, nagu on praegu sätestatud KasMSi § 262 lõike 5 viimases lõigus (mis

eelnõu kohaselt muudetakse KasMSi § 262 lõikeks 6; vt eelnõu § 3 punkte 16 ja 17). Lisaks

jäetakse PatSi uue sätte sõnastusest välja praegune KasMSi vastavas sättes olev üleliigne

tekstiosa „pooltel on eriarvamused“, kuna see tähendab sama, mida tekstiosa „kui kokkulepet

ei saavutata“, seetõttu jäetakse lausesse alles üksnes viimati nimetatu.

Muudatus ei ole seotud rakendusaktide revisjoni eesmärgiga, kuid on vajalik seetõttu, et

ühtlustab PatSi ja KasMSi regulatsiooni ning kõrvaldab võimalused kahemõtteliseks

tõlgenduseks suulise menetluse protokolli tähenduse ja suulise menetluse käigus saavutatud

kokkuleppe siduvuse või selle puudumise õigusliku tähenduse puhul.

9

Punktiga 14 asendatakse PatSi § 32 lõigete 8 ja 9 senised tekstid. Lõikes 8 täpsustatakse, et

patenditaotluse kohta kehtiv ekspertiisinõue on kohaldatav juhul, kui taotleja soovib

rahvusvahelise taotluse alusel leiutisele kaitset patendiga. Rahvusvahelise taotluse võib

riigisiseseks menetluseks esitada kas patendi või kasuliku mudeli (või mõlema) saamiseks. Kui

Eestis soovitakse kaitset kasuliku mudeli vormis, siis ekspertiisi ei tehta. Praegune seaduse

sõnastus on eksitav, sest rahvusvaheline (PatSi kehtiva sõnastuse järgi patendi-)taotlus ei määra,

kas kaitset soovitakse Eestis ühes või teises vormis. PatSi ja sellekohast ekspertiisinõuet

kohaldatakse riigisisese menetluse staadiumis üksnes siis, kui taotleja soovib rahvusvahelises

taotluses sisalduvale leiutisele Eestis patendikaitset.

Lõikes 9 ajakohastatakse volitusnormi selliselt, et praegune sama paragrahvi lõigete 9 ja 10

ning PatSi § 33 lõike 32 sisu (PatSi § 32 lõige 10 ja § 33 lõige 32 tunnistatakse kehtetuks eelnõu

§ 1 punktiga 2) koondatakse lõikesse 9 ja sõnastatakse uus norm. Lõike 9 uue sõnastuse

kohaselt kehtestatakse patendikoostöölepingus ettenähtud tasude maksmise kord ning

rahvusvahelise taotluse Patendiametile kui märgitud või väljavalitud ametile esitamise ja selle

menetlusse võtmise ja avaldamise kord patendimäärusega. Tegemist on lähedaste määruses

reguleeritavate teemadega, mille delegeerimine on otstarbekas koondada ühte sättesse.

KasMSis analoogsed volitusnormid puuduvad, kuid KasMSi § 30 lõikes 32 esineb PatSi alusel

kehtestatud korrale viitav norm; viimati nimetatud sätet muudetakse eelnõu § 3 punktiga 22,

asendades viite PatSi alusel kehtestatud korrale otseviitega patendimäärusele.

Punktiga 17 muudetakse PatSi § 331 lõikes 4 sätestatud rahvusvaheliste taotluste andmekoguga

tutvumise ja andmekogust teabe väljastamise regulatsioon viiteliseks ja ajakohastatakse PatSi

§ 331 lõike 5 volitusnormi selliselt, et normist jäetakse välja viide rahvusvaheliste taotluste

andmekogu asutamisele (kuivõrd see on juba asutatud). Samuti täpsustatakse andmekogu nime,

jättes välja viite patenditaotlustele (vt eelnõu § 1 punkti 3 selgitust). PatSi § 331 lõike 4 uue

sõnastuse kohaselt kohaldatakse toimikuga tutvumisele ja teabe väljastamisele rahvusvaheliste

taotluste ja nende menetluse andmekogust patendiregistri kohta sätestatut (ehk PatSis,

tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses ja nende alusel kehtestatud rakendusaktides

patendiregistri kohta sätestatut). PatSi § 331 lõike 5 uue sõnastuse kohaselt täpsustatakse

rahvusvaheliste taotluste ja nende menetluse andmekogu pidamise korda patendimäärusega.

Punktidega 18 ja 19 tehakse omavahel seotud muudatused PatSi § 34 lõikes 2 ja lõikes 3.

Punktiga 19 jäetakse § 34 lõikest 3 välja esimene lause, mille kohaselt kinnitab valdkonna eest

vastutav minister patendiameti ametliku väljaande põhimääruse. See väljaanne jääb § 34 lõike 3

teise lause kohaselt endiselt kandma nimetust Eesti Patendileht, kuid edaspidi eraldi

põhimäärust selle kohta enam ei kehtestata ning Eesti Patendilehte puudutav regulatsioon

sätestatakse patendimääruses. Seetõttu ajakohastatakse punktiga 18 PatSi § 34 lõike 2 teises

lauses viidet rakendusaktile. Selle sätte alusel võib Patendiamet avaldada patendimäärusega

kehtestatud korras ametlikus väljaandes üldistes huvides teateid ka teiste registrikannete kohta

ja muud teavet, mille avalikustamine ei ole keelatud või nimetatud seaduste või rahvusvaheliste

kokkulepete alusel piiratud. Kehtiva seaduse kohaselt reguleeritakse selliste teadete avaldamist

Patendiameti ametliku väljaande põhimääruses. Samasisulised muudatused tehakse ka KasMSi

§ 31 lõikes 2 ja 3 (eelnõu § 3 punktid 24 ja 25).

Punktiga 20 täpsustatakse registreeringu andmete loetelu PatSi § 35 lõike 5 punktis 5, märkides,

et leiutise autori puhul kantakse registrisse lisaks autori ees- ja perekonnanimele ning aadressile

ka riigi kood (riigi kahetäheline kood vastavalt WIPO standardile ST.35). Praegu ei näe seadus

ette, et autori kohta tuleks elukohariigi kood registrisse kanda, kuigi seda on praktikas tehtud

(riigi kood on osa aadressiandmetest); seevastu taotleja puhul on riigi kood registriandmetena

5 https://www.wipo.int/documents/d/standards/docs-en-03-03-01.pdf

10

seaduses eraldi nimetatud (PatSi § 35 lõige 5 punkt 6). Muudatusega viiakse taotleja ja autori

andmete detailsusaste omavahel kooskõlla.

Lisaks ei avaldata Patendimääruse eelnõu ja selle rakendusakti (st patendimääruse) kavandi

kohaselt Patendiameti ametlikus väljaandes enam edaspidi isikute, sh autori elukoha või

asukoha aadresse, vaid üksnes nimed, elu- või asukoha asula nimi ja riigi kood. Isikuandmete

liigsele avaldamisele on tähelepanu juhtinud Õiguskantsleri Kantselei (26.04.2015 kirjas nr 7-

4/150471/1501816). Ka Saksamaa Patendi- ja Kaubamärgiameti kodulehel patendiregistrist

päringuga kättesaadavad andmed ei sisalda isikute aadresse, vaid piirdutud on nime, asula nime

ja riigi koodiga. Patendiregistris jäävad taotlejate ja autorite ning muude registrisse kantud

isikute andmed muutmata, kuivõrd need isikud peavad olema registriandmete põhjal

tuvastatavad ja kontaktandmeid kasutades kättesaadavad (nt et paluda litsentsi andmist,

vaidlustada autorsus vm). Ligipääs registris olevatele andmetele on siiski piiratum (mh eeldab

avalduse esitamist, andmetega tutvuja identifitseerimist, üldjuhul lõivu tasumist) kui võimalus

andmeid Patendiameti ametlikust väljaandest lugeda.

Samasisulised muudatused tehakse ka KasMSi § 32 lõike 5 punktis 5 (eelnõu § 3 punkt 26).

Punktiga 21 täiendatakse § 35 lõikega 71, milles sätestatakse, etpatendikirjeldus sisaldab

leiutiskirjeldust, patendinõudlust, joonist, leiutise olemuse lühikokkuvõtet ja patendimääruses

täpsustatud registreeringuandmeid. Lisaks sätestatakse, et patendikirjelduse koostamise ja

avaldamise kord kehtestatakse patendimääruses.

Kehtivas seaduses on patendikirjelduse struktuuri, koostamist ja väljastamist puudutav

reguleeritud PatSi §-s 354, sh volitusnorm patendikirjelduse vorminõuete ja vormistamise korra

kehtestamiseks § 354 lõikes 5. PatSi § 354 tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 2 kehtetuks ja selle

sisu koondamisel § 35 lõikesse 5 on võetud eeskujuks kehtiva KasMSi § 32 lõige 7, kus on

sätestatud, et pärast registreeringu kande tegemist koostab Patendiamet kasuliku mudeli

kirjelduse, ning see, et kasuliku mudeli kirjelduse vorminõuded ja vormistamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister (vt ka eelnõu § 3 punktiga 27 KasMSi § 32 lõikes 7 tehtavat

muudatust). Kuna patendikirjeldust puudutavad täpsemad nõuded on niigi reguleeritud (seni

eraldi) määruses, ei ole seaduses seni kehtinud detailsus vajalik, eriti kuna KasMSi § 32 lõige

7 on oluliselt üldsõnalisem.

Seega on edaspidi nii patendikirjeldust kui ka kasuliku mudeli kirjeldust puudutav reguleeritud

seaduse tasandil volitusnormiga, mis asub mõlemas seaduses sättes, milles reguleeritakse

vastavalt leiutise (PatSi § 35) ja kasuliku mudeli (KaSMSi § 32) registreerimist registris.

Eelnõuga ühtlustatakse vastav regulatsioon nimetatud seadustes. Patendikirjelduse ja kasuliku

mudeli kirjelduse struktuurielemendid on sätestatud eelnõukohase PatSi § 35 lõike 71 esimeses

lauses ja kehtivas KasMSi § 32 lõike 7 esimeses lauses. Detailsem regulatsioon

patendikirjelduse ja kasuliku mudeli kirjelduse koostamise ja avaldamise korra kohta on

kavandatud patendimäärusesse. Seejuures viidatakse patendimääruses (nii on see ka kehtivates

PatSi § 354 lõike 5 ja KasMSi § 32 lõike 7 teise lause alusel kehtestatud määrustes) ulatuslikult

patenditaotluse sisu- ja vorminõuetele ning patenditaotluse puhul selle struktuuri ja avaldamist

puudutavatele sätetele (vt PatSi § 24 lõike 8 muudatust eelnõu § 1 punktis 8).

Punktiga 22 täiendatakse PatSi § 35 lõigetega 10–12, mille tulemusenaasendatakse senine

patendikirja, selle ärakirja ja duplikaati, nende struktuuri, koostamist ja väljastamist

puudutanud PatSi § 36 KasMSi § 32 lõigete 10–12 eeskujul kolme lõikega PatSi §-s 35.

Seejuures tunnistatakse PatSi § 36 eelnõu § 1 punktiga 2 kehtetuks.

11

Seni on patendikirja, selle ärakirja ja duplikaati puudutavad täpsemad nõuded reguleeritud

eraldi määruses (justiitsministri 03.01.2012. a määrus nr 20 „Patendikirja vorminõuded ning

vormistamise ja väljaandmise kord“) ning seetõttu ei ole ka seni seaduses kehtinud detailsus

olnud vajalik, muu hulgas põhjusel, et KasMSi § 32 kehtiv lõige 10 on oluliselt üldsõnalisem.

Seadusesse on eelnõuga jäetud üksnes need sätted, millel on mingi õigusi tekitav tähendus.

Muudatusega loobutakse elektroonse patendikirja ja selle esialgse paberil ärakirja eristamisest;

teiseste ärakirjade puhul kohaldub registrist ärakirjade ja väljavõtete kohta sätestatu – selline

ärakiri ajaloolisest patendikirjast või väljavõte registriandmetest patendi väljaandmise

kuupäeva seisuga on kasutatav tõendamaks millalgi toimunud registreeringu kannet ja selle

andmeid, kuid seda ei pea nimetama patendikirjaks, selle ärakirjaks või duplikaadiks.

Põhimõtteliselt väljastatakse iga registrisse kantud patendi kohta üks patendikiri ja sellest võib

väljastada duplikaate (nt juhul, kui omanikke on mitu või algne patendikiri on kadunud). See

põhimõte ei muutu. Muutub see, et patendikiri väljastatakse reeglina elektroonselt, kuid

erandina paberil tasuta (nt juhul, kui taotlejal puudub e-posti aadress või ta paberil patendikirja

väljastamist eraldi taotleb); paberil patendikirja ei nimetata eelnõu kohaselt ärakirjaks.

Duplikaadi taotlemise ja väljastamise osas midagi ei muutu.

Nagu ülaltoodust ilmneb, puudub patendikirjal tõendiväärtus – sellega on võimalik tõendada

üksnes ajaloolist patendi väljaandmise ehk leiutisele kaitse andmise fakti. Registreeringu

kehtivus, omanik, sisu jm võib juba järgmisel päeval muutuda ning seetõttu ei ole patendikirjal

juba vahetult kaitse andmise järel enam kehtivaid õigussuhteid tõendavat funktsiooni. Registri

ajakohaseid andmeid saab dokumentaalselt tõendada ainult kande võimalikult värske

väljatrükiga. Kõike seda arvestades on seaduses seni patendikirja puudutavat liigselt

reguleeritud, kusjuures selle mõju võib olla eksitav õiguste tegeliku kehtivuse, omandi ja sisu

suhtes – näiteks võib kohus või muu riigiasutus, aga ka pank või konkurent ekslikult lugeda

patendikirja patendiomaniku ainuõigusi tõendavaks dokumendiks.

Eelnenud lõigetes patendikirja kohta antud selgitused on asjakohased ka kasuliku mudeli

tunnistuse puhul (eelnõu § 3 punktid 28 ja 29).

Punktiga 23 asendatakse PatSi § 351 lõikes 3 teine ja kolmas lause tekstiga, mille kohaselt

riigilõivu ei pea tasuma kohus, järelevalveõiguslik riigiasutus ja oma leiutise registritoimikuga

tutvuda sooviv patenditaotleja, patendiomanik või autor, samuti isik, kellele patenditaotleja,

patendiomanik või autor on andnud volituse oma leiutise registritoimikuga tutvumiseks. Seda,

et taotleja, omanik, autor ja nende volitatud isik saab andmetega tutvuda tasuta, näevad ette ka

kehtiva PatSi § 351 lõike 3 teine ja kolmas lause. Erand ei puuduta kirjaliku teabe, ärakirja ja

väljatrüki väljastamist taotlejale, omanikule, autorile või nende volitatud isikule.

Kohtu ja järelevalveõigusliku riigiasutuse õigusi puudutav erand on seni ette nähtud PatSi § 331

lõikes 4 rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekogust teabe väljastamisele

järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule (viidatud sätet muudetakse eelnõu § 1 punktiga

17); samuti on selline erand kehtestatud tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreeringu

kohta TDKS § 874 lõikes 6. Selle sättega analoogselt hõlmab muudetud sätte kohaselt teabe

tasuta väljastamine kohtule ja riigiasutusele ka muid teabe väljastamise liike peale

registritoimikuga tutvumise. Selliseks järelevalveõiguslikuks riigiasutuseks võib olla näiteks

Andmekaitse Inspektsioon, kes soovib registritoimikuga tutvuda läbiviidava menetluse raames.

Samasisuline muudatus tehakse KasMSi § 33 lõikes 2 (eelnõu § 3 punkt 31).

Punktidega 24 ja 25 jäetakse PatSi § 351 lõikest 4 välja volitusnorm prioriteeti tõendavate

dokumentide väljastamise korra kohta, mille alusel määrust ei ole kehtivas seaduses kehtestatud,

12

ning selle sisu lisatakse sama paragrahvi lõikesse 5, mille alusel samuti ei ole määrust praegu

kehtestatud. Seega ajakohastatakse lõike 5 volitusnormi ja sätte uue sõnastuse kohaselt

kehtestatakse registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise kord ning prioriteeti tõendava

dokumendi struktuur ja väljastamise kord patendimäärusega. Prioriteeti tõendava dokumendi

puhul on tegemist eriliiki registritoimikust väljastatava kirjaliku teabega, mille kohta on PatSi

§ 351 lõike 4 allesjäävas osas ette nähtud täpsemad sisunõuded, volitust sisaldav lause

koondatakse aga lõike 5 volitusnormi.

Samasisuline muudatus tehakse KasMSi § 33 lõigetes 3 ja 4 (eelnõu § 3 punktid 32 ja 33).

Punktiga 26 ajakohastatakse PatSi § 361 lõikes 2 viidet, millega täpsustatakse Eestis kehtivate

Euroopa patente puudutavate registrikannete kohta teate avaldamise õiguslikku alust. Esiteks

on seni Euroopa patente puudutavate kannete õiguslik alus olnud reguleeritud kitsamalt kui

Eesti patente puudutavate kannete puhul (PatSi § 34 lõige 2). Teiseks on seni osa Patendiameti

ametlikes väljaannetes avaldatavaid andmeid avaldatud üldise pädevuse alusel avaldada teavet,

mille avaldamist peetakse oluliseks (näiteks WIPO standardid, rahvusvaheliste lepingute

rakendusaktide mitteametlikud tõlked jm juhised). Eelnõu ja rakendusakti kavandiga on

eesmärgiks seatud tüüpiliste, konkreetseid leiutisi ja kandeid puudutavate teadete puhul ette

näha konkreetne seadusesäte, mille alusel andmete avaldamine toimub ja millele ka kandes või

seda sisaldava väljaande osa pealkirjas viidatakse (näiteks patendi kehtivuse ennetähtaegse

lõppemise kohta avaldatakse ametlikus väljaandes teade PatSi § 38 lõike 2 alusel). See ei piira

Patendiameti õigust avaldada oluliseks peetavat teavet, nagu ametliku väljaande põhimäärus ka

praegu ette näeb, kuid see üldine pädevus ei ole asjakohane juhul, kui teave puudutab

konkreetseid leiutisi ja kandeid. Lisaks võib patendimääruses täpsustada avaldatavate andmete

struktuuri ja konkreetseid (eeskätt bibliograafilisi, päringuid lihtsustavaid) detaile.

Punktiga 27 korrigeeritakse PatSi § 363 sõnastust, muutes seda arusaadavamaks. Sätte tekstis

asendatakse tekstiosa „patendiregistri vastavaid“ tekstiosaga „patendiregistri pidamist

reguleerivaid“. Seega kohaldatakse sätte uue sõnastuse kohaselt EPVKSi § 17 punktides 2–7

sätestatud kannete suhtes patendiregistri pidamist reguleerivaid sätteid. Uus sõnastus läheb

paremini kokku ka paragrahvi pealkirjaga, kus kasutatakse samuti väljendit „patendiregistri

pidamist reguleerivad sätted“.

Punktiga 28 täpsustatakse PatSi § 38 lõike 1 punktis 2, et patendi kehtivuse lõpetamiseks peab

omanik esitama „kirjaliku avalduse“, kuna see on õiguslikult korrektsem, kui kehtivas seaduses

esitatud tingimus, et omanik peab esitama „nõude“ oma patendi kehtivuse lõpetamiseks.

Analoogne on patenditaotluse tagasivõtmist puudutav muudatus eelnõu § 1 punktis 10 ja

KasMSi § 24 lõike 1 ja § 34 lõike 3 muutmine (eelnõu § 3 punktid 14 ja 34). Rakendusaktide

revisjoni eesmärgiga on muudatused seotud seetõttu, et määrus reguleerib patendist loobumise

avalduse nõudeid ja esitamise korda.

Punktiga 29 täiendatakse PatS §-i 38 lõikega 11, mille kohaselt pandiga koormatud patendi

puhul peab kehtivuse lõpetamise avaldusele olema lisatud pandipidaja notariaalselt kinnitatud

nõusolek. Säte on analoogne KaMSi § 501 lõikega 4, milles on ette nähtud, et registerpandiga

koormatud kaubamärgi võõrandamise korral lisatakse avaldusele pandipidaja kirjalik nõusolek.

Säte on vajalik sel põhjusel, et patendi kehtivuse lõpetamine ei toimuks ilma pandipidaja

teadmiseta. Pandiga seotud regulatsioon on seni PatSis ja KasMSis olnud minimaalne, nähes

ette üksnes võimaluse kaitse saanud leiutisele pant seada, kuid nüüd regulatsiooni täpsustatakse.

Kuna patendimääruses on vaja reguleerida muu hulgas patendist loobumise avalduse esitamise

tingimusi, tuleb tagada, et patendist ei oleks võimalik loobuda pandipidaja õigusi kahjustades.

Analoogne on KasMSi § 34 lõike 31 lisamine seadusesse (eelnõu § 3 punkt 35).

13

Punktiga 30 ajakohastatakse PatSi § 392 lõike 3 volitusnormi, mille tulemusena kehtestatakse

edaspidi täiendava kaitse taotluse dokumentide vorminõuded ja esitamise kord

patendimääruses.

Punktiga 31 sõnastatakse uuesti PatSi § 393 lõige 1, kus asendatakse viide senisele

rakendusaktile viitega patendimäärusele. Sätte uue sõnastuse kohaselt kontrollib Patendiamet

täiendava kaitse taotluse vastavust asjaomase täiendava kaitse määruse sätetele ja

patendimääruses kehtestatud vorminõuetele ning riigilõivu tasumise tähtajast kinnipidamist.

Punktiga 32 ühtlustatakse PatSi § 397 lõikes 1 täiendava kaitse tunnistuse duplikaadi

väljastamise regulatsiooni muude kaitsedokumentide duplikaatide väljastamise

regulatsioonidega seaduses, jättes näiteks seadusest välja viite elektroonilisele täiendava kaitse

tunnistuse ärakirjale. Ärakirja regulatsiooni väljajätmist on põhjendatud eelnõu § 1 punkti 22

selgituses. Sätte uue sõnastuse kohaselt väljastatakse täiendava kaitse omaniku avalduse alusel

talle täiendava kaitse tunnistuse duplikaat. Samuti lisatakse sättesse reegel, et duplikaadi

väljastamise eest tasutakse riigilõiv ning et duplikaat väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse

esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.

PatSi § 397 lõikes 2 asendatakse senine viide valdkonna eest vastutava ministri määrusele

patendimäärusega. Uue sõnastuse kohaselt kehtestatakse täiendava kaitse tunnistuse

vorminõuded ja väljastamise kord patendimäärusega. Ka siin on asjakohased eelnõu § 1 punkti

22 kohta antud selgitused, mis puudutavad patendikirja duplikaadi väljastamist.

Punktiga 33 ja punktiga 2 tehtavad muudatused on omavahel seotud, kuna nende punktidega

asendatakse senised PatSi paragrahvid (s.o PatSi § 41 ja § 411, mis tunnistatakse kehtetuks

punktiga 2), mis käsitlevad riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise korda, volitusnormiga

nimetatud küsimuste reguleerimiseks patendimäärusega (punktiga 33 tehtav muudatus).

Seetõttu loetakse § 40 senine tekst lõikeks 1 ja kehtestatakse lõige 2, milles sätestatakse, et

riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise kord kehtestatakse patendimäärusega. Riigilõivu

tasumist ja selle kontrollimist puudutavate menetluslike küsimuste reguleerimine seaduse

tasandil ei ole vajalik ning sellest on hoidutud ka KaMSis ja TDKSis (vrd KaMSi § 711

lõikega 2 ja TDKSi § 88 lõikega 2), kus on samuti need teemad sätestatud vastavalt

kaubamärgimääruses ja tööstusdisainilahenduse määruses. Analoogne on KasMSi § 391

täiendamine lõikega 2 ja §-de 392–394 kehtetuks tunnistamine (eelnõu § 3 punktid 3 ja 36).

Punktiga 34 korrigeeritakse PatSi § 42 lõike 9 terminoloogiat rahvusvahelise taotluse puhul.

Näiteks asendatakse sättes kooskõlas eelnõu muudes sätetes tehtavate muudatustega termin

„rahvusvaheline patenditaotlus“ terminiga „rahvusvaheline taotlus“, kuna see on õiguslikult

korrektsem, ning termin „siseriiklik menetlus“ terminiga „riigisisene menetlus“, sest see on

keeleliselt korrektsem. Säte muus osas ei muutu. Seega, kui taotleja soovib leiutist kaitsta

patendiga, tasutakse sätte uuendatud sõnastuse kohaselt rahvusvahelise taotluse riigisisesesse

menetlusse esitamise korral, esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõiv, tasumata sama

paragrahvi 3. lõikes nimetatud täiendavat riigilõivu, kui riigisisesesse menetlusse võtmise

avalduse esitamise päevaks on riigilõivu tasumise tähtpäev möödunud.

Punktiga 35 täpsustatakse § 44 lõike 3 esimeses lauses ja § 45 lõike 3 esimeses lauses, et

patenditaotluse ja patendi ülemineku korral peab ülemineku jaoks esitatav avaldus olema

kirjalik. Teadmata põhjusel on see nõue jäänud seni reguleerimata. Ilmne on, et omandi

ülemineku korral peab olema kindlamini tuvastatav, kes avalduse esitab. Analoogne on KasMSi

§ 41 lõike 3 muutmine (eelnõu § 3 punkt 37). Kuna patendimääruses on vaja reguleerida muu

hulgas patenditaotluse ja patendi üleandmiseks esitatava avalduse tingimusi, tuleb tagada, et

taotlust või patenti ei oleks võimalik üle anda taotleja või omaniku õigusi kahjustades.

14

Punktiga 36 täpsustatakse § 45 lõikes 31, et pandiga koormatud patendi üleandmise korral peab

omaniku andmete muutmise avaldusele olema lisatud pandipidaja notariaalselt kinnitatud

nõusolek. Säte on analoogne KaMSi § 501 lõikega 4, kus on sätestatud, et registerpandiga

koormatud kaubamärgi võõrandamise korral lisatakse avaldusele pandipidaja kirjalik nõusolek.

Vt ka eelnõu § 1 punkti 29 selgitust. Analoogne on eelnõuga KasMSi § 42 täiendamine

lõikega 31 (eelnõu § 3 punkt 38).

Punktiga 37 täiendatakse PatSi §-ga 451, milles KaMSi § 506 ja kaubamärgimääruse sätete

eeskujul reguleeritakse pandi registrisse kandmise, kande muutmise ja kande kustutamise kohta

registrile esitatavaid andmeid. Seni on sellekohane regulatsioon nii PatSis kui ka KasMSis

täielikult puudunud, kuigi on olnud reguleeritud kaudselt Patendiameti ametlike väljaannete

struktuuri kaudu.

Lisatava paragrahvi lõike 1 kohaselt on registrisse pandi kohta kande tegemise aluseks

patendiomaniku või pandipidaja kirjalik avaldus, millele tuleb lisada notariaalselt tõestatud

pandi seadmise kokkulepe ja mille eest tasutakse riigilõiv. Säte on samasisuline KaMSi § 506

lõigetega 1 ja 2.

Lisatava paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb pandipidaja isiku või pandilepingu tingimuste

muutmiseks, samuti pandi järjekoha muutmiseks esitada avaldus koos muudatuse aluseid

tõendava notariaalselt tõestatud dokumendi või kohtulahendiga ja tasuda riigilõiv. Säte on

sarnane KaMSi § 506 lõigetega 3–5, kuid mitte nendega identne. Esiteks on kõik kande

muutmist puudutavad avaldused koondatud ühte lõikesse. Teiseks on ühtlustatud kande aluseks

oleva asjaolu tõendamise nõudeid, nimelt on see võimalik kas notariaalselt tõestatud avalduse

(sama KaMSi § 506 lõiked 3 ja 4) või kohtulahendi (vrd KaMSi § 506 lõikega 3, kus on

nimetatud kohtuotsust) esitamise korral. Muu dokumendi, sealhulgas mittenotariaalse

kokkuleppe alusel (vrd KaMSi § 506 lõigetega 3 ja 5) kannet teha ei saa, sest sel juhul ei ole

välistatud pandipidaja huvide kahjustamine või kokkuleppe mittevastavus poolte tahtele.

Notariaalse vormi nõude põhjenduseks on pandipidaja huvide kaitse. See omakorda mõjutab

patendiomaniku huve, kuna patendi pantimisel (nt laenutagatisena aktsepteerimisel) on

laenuandja huvides, et tagatis oleks kindel ja selle kohta registrisse kantud andmed oleks

usaldusväärsed. Kuna tööstusomandi esemele pandi seadmise suhtes on kehtinud notariaalse

vormi nõue, on mõistlik seda kohaldada ka pandi tingimuste muutmisele ja lõpetamisele.

Lisatava paragrahvi lõike 3 kohaselt kustutatakse pandi kohta tehtud kanne registrist pandiga

tagatud nõude lõppemise või pandist loobumise korral. Säte on samasisuline KaMSi § 506

lõikega 6.

Lisatava paragrahvi lõike 4 kohaselt esitab nõude lõppemise korral patendiomanik või

pandipidaja avalduse ja tasub riigilõivu. Kui avalduse esitab omanik, lisatakse avaldusele

pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek. Nõude lõppemisel esitatavat avaldust KaMSi §

506 detailselt ei reguleeri. Eelnõus on lähtutud sellest, et pandipidaja võib pandist, kui oma

õigusest, loobuda ka kirjalikus vormis, kinnitades nõude lõppemist, patendiomaniku algatusel

aga panti ilma teise poole notariaalse nõusolekuta kustutada ei saa.

Lisatava paragrahvi lõike 5 kohaselt esitab pandipidaja pandist loobumise korral kirjaliku

avalduse koos notariaalselt kinnitatud pandist loobumise avaldusega. Kuna sel juhul ei ole

pandiga tagatud nõude lõppemine asjakohane, on nõutav notariaalne vorm, et tagada avalduse

vastavus pandipidaja tahtele.

15

Lõigete 4 ja 5 regulatsioon on identne kaubamärgimääruse § 34 lõigetega 1 ja 2, mis on

järgmine:

(1) Pandi kohta registrisse tehtud kande kustutamiseks pandiga tagatud nõude

lõppemisel esitab kaubamärgiomanik või pandipidaja kirjaliku avalduse. Kui avalduse

esitab kaubamärgiomanik, lisatakse avaldusele pandipidaja notariaalselt kinnitatud

nõusolek.

(2) Pandi kohta registrisse tehtud kande kustutamiseks pandist loobumise korral esitab

pandipidaja avalduse koos notariaalselt kinnitatud pandist loobumise avaldusega.

Analoogne regulatsioon lisatakse ka KasMSi §-ga 421 (eelnõu § 3 punkt 40).

Punktidega 38 ja 39 muudetakse ja täiendatakse PatSi § 46 lõike 4 senist sõnastust. Esiteks

täpsustatakse litsentsi registrisse kandmise avaldusele esitatavaid nõudeid KaMSi § 505 lõike 2

eeskujul, sealhulgas täpsustades andmeid, mis on vajalikud litsentsi registreerimiseks, kuna

kehtiva sätte sõnastus on ebamäärane. Samuti lisatakse, et litsentsilepingu väljavõtet ei pea

esitama, kui litsentsi registreerimise avalduse esitavad lepingupooled ühiselt või – kui nad ei

esita seda ühiselt – on sellele mõlemad alla kirjutanud. Teiseks viiakse regulatsiooni selguse

huvides lõikesse 41 seni PatSi § 46 lõike 4 viimastes lausetes sätestatu, mis ei käsitle litsentsi

registreerimise menetluslikke aspekte (nagu eelnevad laused), vaid näeb ette litsentsi registrisse

kandmise õigusliku tagajärje. Sisulisi muudatusi kõnealuses sätteosas ei tehta. Analoogsed on

KasMSi § 43 lõikeid 4 ja 41 puudutavad muudatused (eelnõu § 3 punktid 41 ja 42).

Punktiga 40 täiendataksePatSi § 46 lõikega 6, mis puudutab litsentsi kohta tehtud kande

kustutamist ja mida PatS ja KasMS pole seni reguleerinud. Seetõttu lisatakse nii PatSi kui ka

KaMSi (KaMSi § 43 lõige 3, vt eelnõu § 3 punkti 43) identne regulatsioon litsentsi kohta tehtud

kande kustutamise kohta, võttes eeskujuks kaubamärki puudutava litsentsi kohta tehtud kande

kustutamise regulatsiooni (KaMSi § 505 lõige 3). Erinevalt KaMSi eeskujust on eelnõus ette

nähtud, et avalduse võib esitada litsentsilepingu pool, mitte üksnes litsentsi registrisse kandnud

lepingupool. Avaldusest peab ilmnema, et see väljendab lepingupoolte tahet. Selleks tuleb

lisada kas litsentsilepingu poolte allkirjastatud dokument, millest ilmneb poolte tahe litsentsi

kohta tehtud kanne kustutada, või allkirjastada avaldus ühiselt.

Kuna patendimääruses on vaja reguleerida patendi pandi ja litsentsi registrisse kandmise,

sealhulgas sellekohaste avalduste esitamise tingimusi, on seaduse tasemel vaja sätestada

kannete tegemise ja kandeavalduste esitamise aluseks olevad õigused.

Eelnõu § 2 sisaldab EPVKSi muudatusi.

Punktiga 1 jäetakse muudetava seaduse §-st 1 välja Euroopa patentide väljaandmise

konventsiooni lühend „Euroopa patendikonventsioon“, kuivõrd see esineb seaduse § 2

punktis 1.

Punktiga 2 asendatakse läbivalt termin „siseriiklik“ sõnaga „riigisisene“, mis on nii keeleliselt

kui õiguslikult sobivam, et tähistada Eestis kehtivat patenti, Euroopa patendi menetlusstaadiumi

vms. Vt ka eelnõu § 1 punkti 4 selgitusi.

Punktidega 3–6 täiendatakse EPVKSi § 3 lõiget 1, § 6, § 7 lõiget 1 ja § 11 lõikeid 1 ja 2 viitega

patendimäärusele, milles täpsustatakse vastavalt Eesti Patendiameti kaudu esitatava Euroopa

patenditaotluse, Euroopa patenditaotluse nõudluse ja Euroopa patendi patendikirjelduse tõlke

või riigisiseseks taotluseks muudetava Euroopa patenditaotluse riigisisese esitamise ja

menetluse nõudeid.

16

Punktiga 7 ajakohastatakse EPVKSi § 20 lõikes 1 sätestatud volitusnormi, asendades senise

volituse eraldi määruse andmiseks viitega patendimäärusele. Lõike 1 kohaselt sätestatakse

EPVKSis ettenähtud Eesti Patendiameti toimingute tegemise kord patendimäärusega.

Eelnõu § 3 sisaldab KasMSi muudatusi.

Punktiga 1 täiendatakse KasMSi paragrahviga, millega sätestatakse PatSi § 71 eeskujul, et

leiutiste klassifitseerimine toimub Strasbourgi kokkuleppe alusel vastuvõetud rahvusvahelise

patendiklassifikatsiooni järgi. Seni on analoogne säte KasMSis puudunud, kuigi leiutiste

klassifitseerimise andmed on registreeringu kandes nõutavad – KasMSi § 32 lõike 5 punkti 4

kohaselt on kasuliku mudeli registreeringu andmeteks ka rahvusvahelise

patendiklassifikatsiooni indeks.

Punktiga 2 korrigeeritakse KasMSi § 9 lõike 4 esimese lause sõnastust ning ühtlustatakse see

vastava sättega PatSi § 10 lõike 1 kolmandas lauses. Nagu patendinõudluse puhul, võib ka

kasuliku mudeli nõudluses joonise asemel või kõrval kasutada muid illustreerivaid materjale,

mistõttu tuleb ka kõnealust sätet muuta.

Selle muudatusega seondub ka muudatus, mis tehakse eelnõuga KasMSi § 17 lõike 1 punktis 4

analoogselt PatSi § 19 lõike 1 punktiga 4, kus täpsustatakse registreerimistaotluses esitatavaid

dokumente ning defineeritakse nii joonis kui ka muu illustreeriv materjal mõlemad kui „joonis“.

Selle muudatuse kohta vaata täpsemalt eelnõu § 3 punkti 5 selgitusi.

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks mitmeid sätteid.

Kehtetuks tunnistatakse KasMSi § 13 lõige 2, mille kohaselt kantakse kasuliku mudeli

registreerimisel kasuliku mudeli omanikuna registrisse kasuliku mudeli registreerimise taotleja,

kuna see kordab KasMSi § 32 lõikes 6 sätestatut ning eesmärk on alles jätta viimati nimetatud

säte (vrd PatSi § 35 lõige 6).

Kehtetuks tunnistatakse KasMSi § 18 lõige 3, mille kohaselt kehtestab registreerimistaotluse

esitamise korra valdkonna eest vastutav minister. Tegemist on üleliigseks muutuva

volitusnormiga, kuivõrd eelnõuga kehtestatakse uue ja laiemas sõnastuses volitusnormina § 17

lõige 4, mille kohaselt kehtestatakse patendimääruses registreerimistaotluse ja teiste

Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded ning esitamise kord. Samasugune

muudatus tehakse PatSi § 20 lõike 4 kehtetuks tunnistamise ja PatSi § 19 lõike 4 uue sõnastuse

kehtestamisega (eelnõu § 1 punktid 2 ja 6).

KasMSi § 21 lõige 3, mis seni on reguleerinud Patendiameti määratud tähtaegade pikendamist,

tunnistatakse kehtetuks eesmärgiga lähendada PatSi ja KasMSi regulatsioone. Eelnõuga

täiendatakse KasMSi §-ga 231, mis reguleerib Patendiameti poolt tähtaegade määramist ja

nende pikendamist (eelnõu § 3 punkt 13), mis on analoogne PatSi §-ga 251. Seetõttu ei ole vaja

eraldi reguleerida tähtaegade määramist ega nende pikendamist taotluse nõuetele vastavuse

kontrolli kontekstis.

KasMSi § 211 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks seetõttu, et tegemist on üleliigse ja rakendumata

volitusnormiga. Sätte kohaselt kehtestab otsinguaruande sisu- ja vorminõuded ning

vormistamise korra valdkonna eest vastutav minister, kuid sellist määrust ei ole kunagi

kehtestatud. Kuna KasMSi § 211 lõike 6 järgi on otsinguaruandel informatiivne tähendus, siis

on piisav, kui otsinguaruande nõuded kehtestatakse Patendiameti sisemise aktiga.

17

KasMSi § 261 lõige 2, mis on seni reguleerinud kirjaliku vastuväite esitamise või suulise

menetluse nõude esitamise tähtaega ja nõude esitamise vormi, tunnistatakse kehtetuks seetõttu,

et vastuväite esitamiseks võimaluse ja seega ka tähtaja andmine toimub KasMSi § 261 lõike 1

kohaselt, analoogselt PatSi §-s 291 sätestatuga. Seejuures jälgib Patendiamet tähtaegade

määramisel talle eelnõukohase KasMSi §-s 231 sätestatud tähtaegade määramise ja nende

pikendamise põhimõtteid (eelnõu § 3 punkt 13), analoogselt senigi kehtiva PatSi §-ga 251. See,

et suulise menetluse nõue tuleb esitada kirjalikult, tuleneb KasMSi § 262 lõike 2 teisest lausest

ja seetõttu tunnistatakse KasMSi § 261 lõige 2 kehtetuks.

KasMSi § 29 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks sel põhjusel, et tegemist on defineeriva normiga,

mis kordab PatSi § 32 lõikes 1 sätestatut ja on ühtlasi ka terminoloogiliselt ebatäpne –

rahvusvaheline taotlus esitatakse kaitse liiki määramata. PatSis kasutatud rahvusvahelise

taotluse terminile on viidatud KasMSi § 29 lõike 5 eelnõukohases sõnastuses (eelnõu § 3 punkt

20; vt ka eelnõu § 1 punkti 3).

KasMSi § 32 lõige 101 tunnistatakse kehtetuks samamoodi kui PatSi § 36 lõige 6, kuna

mõlemad sätted puudutavad vastavalt elektroonilise kasuliku mudeli tunnistuse paberil ärakirja

ja elektroonilise patendikirja paberil ärakirja väljastamist, mis asendatakse regulatsiooniga

patendimääruses (vt eelnõu § 1 punkti 22 selgitust).

Kehtetuks tunnistatakse KasMSi § 341, mis puudutab riigilõivu tasumise detaile. Sätte kohaselt

võetakse riigilõivu tasumise aluseks, kui sama toimingu eest on ekslikult tasutud rohkem kui

ühel korral või seda on teinud erinevad isikud, esimesena esitatud andmed õiges summas

tasutud riigilõivu kohta. Tegemist on väga tehnilise normiga, mille sarnast pole ka PatSis ja

muudes tööstusomandi valdkonna seadustes ning seda reguleeritakse patendimääruses.

Kehtetuks tunnistatakseKasMSi §-d 392–394, mis puudutavad riigilõivu tasumist ja selle

kontrollimist. Nende sätted tunnistatakse kehtetuks analoogselt PatSi §-de 41 ja 411 kehtetuks

tunnistamisega, mille kohta vt eelnõu § 1 punkti 33 juures antud selgitusi ja võrdlusi muude

tööstusomandialaste seadustega.

Lisaks tunnistatakse kehtetuks KasMSi § 431 lõige 4, milles sisalduvaid avaliku lihtlitsentsi

registreerimise tehnilisi üksikasju on otstarbekas reguleerida patendimäärusega.

Punktiga 4 täiendatakse KasMSi § 17 lõike 1 punkti 1 kasuliku mudeli registreerimise avalduse

andmete loetelu sõnaga „vähemalt“, sest nimetatud avalduse kõik nõutavad andmed on juba

praegu reguleeritud määrusega. Seega kõrvaldatakse vastuolu seaduse regulatsiooni

ammendava loetelu ja seda määrusega laiendava loetelu vahel. Sama muudatus tehakse PatSi §

19 lõike 1 punktis 1 patendi saamise avalduse puhul (eelnõu § 1 punkt 5).

Punktiga 5 täpsustatakse KasMSi § 17 lõike 1 punktis 4 terminit „joonis“, millega tähistatakse

kogu KasMSis nii joonist kui ka muud illustreerivat materjali. Tegemist on n-ö seaduse teksti

korrigeeriva muudatusega, kuna kehtiva § 17 lõike 1 punkti 4 sõnastus on ebatäpne. Punkti uue

sõnastuse kohaselt peab registreerimistaotlus sisaldama joonist või muud illustreerivat materjali

(edaspidi joonis), millele viidatakse leiutiskirjelduses või kasuliku mudeli nõudluses (vt ka

eelnõu § 3 punktiga 2 tehtavat muudatust).

Punktiga 6 muudetakse volitusnormi sõnastust KasMSi § 17 lõikes 4. Sätte kohaselt

kehtestatakse kasuliku mudeli registreerimise taotluse ja teiste Patendiametile esitatavate

dokumentide sisu- ja vorminõuded ning esitamise kord patendimäärusega. Seejuures

loobutakse kehtiva § 17 lõike 4 volitusnormis sisalduvast leiutiste liigituse täpsustamise

18

nõudest (kehtiv määrus ei täpsusta juba seaduses sätestatut) ning tarbetust detailsusest

standardite kehtestamise küsimuses. Muudatus on analoogne PatSi § 19 lõike 4 muutmisega (vt

eelnõu § 1 punkti 6 põhjalikumat selgitust) ning see on seotud KasMSi § 18 lõike 3 kehtetuks

tunnistamisega (eelnõu § 3 punkt 3), mis on kavandatud analoogselt PatSi § 20 lõike 4

kehtetuks tunnistamisega.

Punktiga 7 muudetakse KasMSi § 17 lõiget 6, jättes välja viited tähtajale, mille jooksul võib

Patendiamet nõuda registreerimistaotluse dokumentide tõlkeid. Seni on Patendiamet võinud

tõlkeid nõuda kahekuulise tähtaja jooksul, kui seaduses ei olnud sätestatud erinevat tähtaega.

Muudatusega võetakse sättest vastavad tähtajaviited välja. Muudatus on ühtlasi seotud eelnõu

§ 3 punktides 11–13 tehtavate muudatustega.

Punktidega 8 ja 18–20 asendatakse KasMSis (§ 181 lõikes 2, 6. peatüki pealkirjas, § 29

pealkirjas, lõigetes 5–7, § 30 pealkirjas ja lõigetes 1, 3, 6 ja 61, lõike 10 esimeses kuni

kolmandas lauses ja lõikes 11) termin „kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise

taotlus“ terminiga „rahvusvaheline taotlus“, mis on kooskõlas PCT terminoloogiaga.

Rahvusvaheline taotlus esitatakse leiutisele kaitse saamiseks, täpsustamata seda, kas kaitset

soovitakse patendiga või kasuliku mudelina. Pärast rahvusvahelise menetlusstaadiumi lõppu

esitatakse rahvusvaheline taotlus riigisisesesse menetlusse, seejuures täpsustades, mis liiki

kaitset soovitakse. See ei muuda siiski rahvusvahelist taotlust rahvusvaheliseks kasuliku mudeli

rahvusvahelise registreerimise taotluseks. Punktiga 23 tehakse sarnane muudatus ka KasMSi

§ 30 lõike 10 neljandas lauses, kus asendatakse termin „registreerimistaotlus“ terminiga

„taotlus“ ning termin „rahvusvaheline registreerimistaotlus“ terminiga „rahvusvaheline

taotlus“.

Punktiga 21 muudetakse KasMSi § 29 lõike 6 sõnastust, täpsustades, et kasuliku mudeli

registreerimise taotluse kohta sätestatut kohaldatakse rahvusvahelisele taotlusele juhul, kui

taotleja soovib rahvusvahelise taotluse alusel kaitsta leiutist kasuliku mudelina. Samasisulised

muudatused tehakse eelnõuga ka PatSis (eelnõu § 1 punktid 3 ja 12–16).

Punktiga 9 asendatakse KasMSi § 181 lõikes 2 ja § 30 lõikes 1 termin „siseriiklik“ sõnaga

„riigisisene“, mis on nii keeleliselt kui ka õiguslikult sobivam, et tähistada rahvusvahelise

taotluse menetluse staadiumi vms (vt ka eelnõu § 1 punkti 4).

Punktiga 10 lisatakse KasMSi § 182 lõike 2 teksti täpsustus, et PatSi § 201 lõikes 4 sätestatu

kohaldub ka kasuliku mudeli registreerimistaotluse prioriteedinõude tõendamise korral. Nimelt

ei ole prioriteedinõuet tõendavaid dokumente vaja esitada, kui prioriteeti tõendav dokument on

taotleja loal Patendiametile piiranguteta ja tasuta kättesaadav rahvusvahelisest digitaalsest

andmekogust. See erand on seni ette nähtud justiitsministri 03.01.2012. a määruse nr 8

„Kasuliku mudeli registreerimise taotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise

kord“ (RT I, 08.09.2023, 4) § 47 lõikes 1, kuid ilma otsese seadusliku aluseta.

Punktiga 11 muudetakse KasMSi § 21 lõiget 2, jättes sellest välja konkreetsed tähtajad

puuduste kõrvaldamiseks, selgituste andmiseks või vastuväite esitamiseks. Patendiameti

määratavaid tähtaegu ja nende pikendamist reguleerib eelnõu kohaselt KasMSi § 231

(analoogselt PatSi §-ga 251). Muudatusega on seotud KasMSi § 21 lõike 3 kehtetuks

tunnistamine eelnõu § 3 punktis 3 (vt ka eelnõu § 1 punktis 7 ettenähtud muudatust PatSi § 19

lõikes 6).

Sisuliselt muutub eelnõu kohaselt see, et suulise menetluse nõuet (ehk sooviavaldust esitada

oma selgitused suuliselt) ei pea esitama (üldjuhul) ühekuulise tähtaja jooksul, vaid selle võib

esitada sama tähtaja jooksul, mis on ette nähtud puuduste kõrvaldamiseks, kirjalike selgituste

19

andmiseks või kirjaliku vastuväite esitamiseks. Senine piiratud tähtaeg suulise menetluse nõude

esitamiseks ei näi olevat põhjendatud, kuna taotleja, kasutades talle antud tähtaega oma

seisukohtade ettevalmistamiseks, ei pruugi ettenähtud ajal jõuda suulise menetluse nõuet

esitada ja jääb seetõttu täielikult ilma võimalusest esitada oma selgitused suuliselt. Kehtima

jääb KasMSi § 262 lõikes 2 sätestatud nõue, et suulise menetluse taotlus peab sisaldama teavet

selle kohta, milliseid asjaolusid taotleja kavatseb suuliselt selgitada.

Punktiga 12 muudetakse KasMSi § 21 lõike 5 punktis 3 sätestatud registreerimistaotluse

tagasilükkamise aluseid, lisades esiteks viite patendimäärusega kehtestatud

registreerimistaotluse sisu- ja vorminõuetele (s.o KasMSi § 17 lõike 4 alusel kehtestatud

nõuded) (vrd PatSi § 23 lõike 5 punktiga 4, kus selline viide on olemas) ning teiseks jättes välja

viite (eelnõuga kehtetuks tunnistatavale) lõikele 3, suulise menetluse taotlemise alusele sama

paragrahvi lõikes 2 ja nõude õigeaegsusele. Viimati nimetatud sättest väljajäetavad osad on

liigsed ja eksitavad: esiteks viidatakse KasMSi § 21 lõikes 2 vastuväite esitamise (sh suulise

vastuväite eesmärgil suulise menetluse nõude esitamise) puhul edasi KasMSi §-le 261

(analoogselt PatSi § 22 lõikega 2), mis on vastuväite esitamise (sh suulise vastuväite eesmärgil

suulise menetluse nõude esitamise) õiguslik alus; teiseks on üleliigne rõhutada, et nõue tuleb

esitada „õigeaegselt“. Kokkuvõttes lähendatakse muudetava punkti regulatsiooni PatSi § 23

lõike 5 punktidega 5–7.

Punktiga 13 täiendatakse KasMSi §-ga 231, milles analoogselt PatSi §-ga 251 reguleeritakse

korda, kuidas Patendiamet määrab tähtaegu ja neid pikendab. Praegu selline üldine säte

seaduses puudub, reguleeritud on üksnes tähtaegade määramist tõlke esitamise kontekstis

(KasMSi § 17) ja taotluse kontrollimise kontekstis (KasMSi § 21 lõiked 2 ja 3). KasMSi § 231

lõikes 1 nähakse ette, et KasMSis sätestatud juhtudel võib Patendiamet määrata kahe- kuni

neljakuulise tähtaja. Erandjuhul võib Patendiamet määrata kuuekuulise tähtaja. Seega võib

Patendiamet edaspidi ka KasMSi § 17 lõikes 6 sätestatud juhul määrata kahe- kuni neljakuulise

tähtaja, mida võidakse pikendada kuue kuuni. Lisaks sätestatakse § 231 lõikes 2, et taotlejal on

põhjendatud juhtudel õigus nõuda Patendiameti määratud tähtaja pikendamist sama paragrahvi

1. lõikes sätestatud ajavahemiku piires. Pikendustaotlus tuleb esitada Patendiametile enne

tähtpäeva möödumist. Patendiameti otsus pikenduse andmise kohta on lõplik. Seejuures on

nendel juhtudel, kus tähtaeg kehtib või määratakse ilma pikendamise võimaluseta, seaduses

seda juba ühemõtteliselt väljendatud (nt KasMSi § 18 lõikes 2). Eelnõukohase muudatusega

ühtlustatakse KasMSi ja PatSi regulatsioone, muutes nende kohaldamise taotleja jaoks

etteaimatavamaks. Sarnased ja seotud muudatused on ka eelnõu § 1 punktis 7 ja § 3 punktides

7, 11 ja 12.

Punktiga 14 täpsustatakse õiguslikult ja keeleliselt KasMSi § 24 lõikes 1 olevat regulatsiooni

menetluses oleva kasuliku mudeli registreerimistaotluse tagasivõtmise kohta. Sättes

sõnastatakse ühemõtteliselt, et taotluse tagasivõtmise avaldus peab olema kirjalik. Kehtiva

seaduse kohaselt peab taotleja esitama „registreerimistaotluse tagasivõtmise nõude“, mis on

ebamäärane. Sama muudatus tehakse ka PatSi § 26 lõikes 1 (vt eelnõu § 1 punkt 10 ja selle

selgitus).

Punktiga 15 ühtlustatakse KasMSi § 262 lõike 2 sõnastust § 261 lõike 1 ja PatSi § 292 lõike 2

sõnastusega, asendades väljendi „[suuline] selgituste andmine“ mujal seaduses kasutatud

väljendiga „suulise vastuväite esitamine“.

Punktidega 16 ja 17 kõrvaldatakse normitehniline anomaalia KasMSi § 262 lõikes 5, kus lõike

punktidele järgneb iseseisev lõik, mistõttu tunnistatakse muudatusega KasMSi § 262 lõike 5

viimane lõik kehtetuks (s.o teine kuni viies lause) ning kehtestatakse see eraldi lõigetena 6 ja 7,

täpsustades seejuures, et siduv tähendus ei ole edaspidi mitte protokollil, vaid suulises

20

menetluses saavutatud kokkuleppel. Protokollis kajastatud muid asjaolusid võib Patendiamet

arvestada, kuid need ei ole siduvad. Samuti jäetakse regulatsioonist välja praegune üleliigne

tekstiosa „või pooltel on eriarvamused“, kuna see tähendab sama, mida tekstiosa „kui

kokkulepet ei saavutata“, ning seetõttu jäetakse lausesse alles üksnes viimati nimetatu.

Samasisuline muudatus tehakse ka PatSi § 292 lõikes 6 (eelnõu § 1 punkt 11).

Punktiga 22 ajakohastatakse KasMSi § 30 lõike 32 volitusnormi, lisades viite patendimäärusele.

Sätte praeguse sõnastuse kohaselt kohaldatakse rahvusvahelise registreerimistaotluse

siseriiklikku menetlusse võtmisel PatSi § 33 lõike 32 alusel kehtestatud korda. Seejuures

tunnistatakse PatSi § 33 lõige 32 käesoleva eelnõu § 1 punktiga 2 kehtetuks. Seetõttu tuleb ka

muuta KasMSi § 30 lõiget 32 selliselt, et PatSi alusel kehtestatud korrale viitamise asemel

viidatakse vahetult patendimäärusele: rahvusvahelise taotluse riigisisesele menetlusele

kohaldatakse patendimäärusega kehtestatud korda.

Punktidega 24 ja 25 tehakse omavahel seotud muudatused KasMSi § 31 lõike 2 teises lauses

ja lõikes 3. Paragrahv 31 lõikes 3 tehtava muudatusega jäetakse lõikest välja esimene lause,

mille kohaselt kehtestas Patendiameti ametliku väljaande põhimääruse valdkonna eest vastutav

minister. Endiselt jääb aga kehtima lõike 3 teises lauses sätestatu, et Patendiameti ametliku

väljaande nimetus on Eesti Kasuliku Mudeli Leht. Kuivõrd Patendiameti ametliku väljaande

põhimäärust enam edaspidi minister ei kehtesta, on muudetud ka § 31 lõike 2 teist lauset, kus

oli samuti viidatud Patendiameti ametliku väljaande põhimäärusele. Viide väljaande

põhimäärusele asendatakse viitega patendimäärusele. Seega § 31 lõike 2 teise lause uue

sõnastuse kohaselt võib Patendiamet patendimääruses kehtestatud korras avaldada ametlikus

väljaandes üldistes huvides teateid ka teiste registrikannete kohta ja muud teavet, mille

avalikustamine ei ole keelatud või nimetatud seaduste või rahvusvaheliste kokkulepete alusel

piiratud. Samasisulised muudatused tehakse ka PatSi § 34 lõigetes 2 ja 3 (eelnõu § 1 punktid

18 ja 19).

Punktiga 26 täpsustatakse registreeringu andmete loetelu KasMSi § 32 lõike 5 punktis 5,

märkides, et leiutise autori puhul kantakse registrisse lisaks aadressile ning ees- ja

perekonnanimele ka riigi kood (s.o riigi kahetäheline kood WIPO standardi järgi).

Patendimääruse eelnõu kohaselt ei avaldata Patendiameti ametlikus väljaandes enam isikute,

sh autori elukoha või asukoha aadresse, vaid üksnes nimed, elu- või asukoha asula nimi ja riigi

kood. Praegu ei näe seadus ette, et autori elukohariigi kood registrisse kantakse; seevastu

taotleja puhul on riigi koodi seaduses eraldi nimetatud. Muudatusega viiakse taotleja ja autori

andmete detailsusaste omavahel kooskõlla. Samasisulised muudatused tehakse ka PatSi § 35

lõike 5 punktis 5 (vt eelnõu § 1 punkti 20 ja selle kohta antud selgitusi).

Punktiga 27 täpsustatakse KasMSi § 32 lõikes 7 sisalduvat kasuliku mudeli kirjelduse

väljastamist puudutavat otsekohalduvat normi ja sellega seotud volitusnormi. Erinevalt PatSist,

kus patendikirjelduse struktuur ja koostamise kord on seni §-s 354 detailselt reguleeritud, on

kasuliku mudeli seaduses piirdutud seni väga üldise kasuliku mudeli kirjelduse koostamise

kohustuse volitusnormiga. Eelnõus on PatSi ja KasMSi regulatsioone selles küsimuses

ühtlustatud, loobudes liigsest detailsusest PatSis ja lisades sisu KasMSi volitusnormile (vt ka

PatSi § 35 lõike 71 muudatuse (eelnõu § 1 punkt 21) selgitusi).

Punktiga 28 parandatakse KasMSi § 32 lõike 102 sõnastust, kõrvaldades võimaluse, et

omaniku avalduse alusel kasuliku mudeli tunnistuse duplikaati ei väljastata. Samasisuline lause

lisatakse PatSi § 35 lõike 10 esimeseks lauseks (eelnõu § 1 punkt 22).

Punktiga 29 ajakohastatakse KasMSi § 32 lõikes 12 sisalduvat volitusnormi, mis puudutab

kasuliku mudeli tunnistuse väljastamist, ning asendatakse see viitega patendimäärusele. Samuti

21

muudetakse sätte sõnastust: kui kehtiva seaduse kohaselt kehtestab minister kasuliku mudeli

tunnistuse vorminõuded ning vormistamise ja väljaandmise korra, siis eelnõu kohaselt

kehtestatakse kasuliku mudeli tunnistuse struktuur ja väljastamise kord patendimäärusega.

Reeglina elektroonse failina väljastatava tunnistuse vorminõuded ja vormistamine on

teisejärgulised võrreldes selle struktuuriga (tunnistusel esitatud andmed ja rekvisiidid), mida on

ka seni määrusega reguleeritud. Vormistamine on olnud ajalooliselt oluline, kuna tunnistust on

väljastatud piduliku dokumendina, mida on ehtinud pitserid, ehispaelad jms; elektroonse

dokumendi puhul on see minetanud tähtsuse.

Punktiga 30 jäetakse välja KasMSi § 33 lõike 1 kolmas lause, milles sisaldub ebamäärane viide

kasuliku mudeli registreerimise taotluse avaldamise päevale. Kehtiva sätte kohaselt loetakse

nimetatud teate avaldamise päev ühtlasi registreerimistaotluse avaldamise päevaks. Kuna

kasuliku mudeli registreerimise taotlust, erinevalt patenditaotlusest, ei avaldata, on tegemist

õiguslikult ebakorrektse lausega. Kasuliku mudeli registreerimise taotluse andmed avaldatakse

esmakordselt kasuliku mudeli registreeringu tegemise kohta teate avaldamise päeval.

Punktiga 31 asendatakse KasMSi § 33 lõike 2 teine ja kolmas lause tekstiga, mille kohaselt

riigilõivu ei pea tasuma kohus, järelevalveõiguslik riigiasutus ja oma leiutise registritoimikuga

tutvuda sooviv taotleja, kasuliku mudeli omanik või autor, samuti isik, kellele taotleja, omanik

või autor on andnud volituse oma leiutise registritoimikuga tutvumiseks. Selle, et taotleja,

omanik, autor ja nende volitatud isik saab andmetega tutvuda tasuta, näevad ette ka kehtiva

KasMSi § 331 lõike 2 teine ja kolmas lause. Erand ei puuduta kirjaliku teabe, ärakirja ja

väljatrüki väljastamist taotlejale, omanikule, autorile või nende volitatud isikule. Analoogne

kohtu ja järelevalveõigusliku riigiasutuse õigusi puudutav erand on seni ette nähtud PatSi § 331

lõikes 4 (muudetakse eelnõu § 1 punktiga 17), samuti on selline erand kehtestatud ka

tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreeringu kohta TDKS § 874 lõikes 6.

Selle sättega analoogselt hõlmab muudetud sätte kohaselt teabe tasuta väljastamine kohtule ja

riigiasutusele ka muid teabe väljastamise liike peale registritoimikuga tutvumise. Selliseks

järelevalveõiguslikuks riigiasutuseks võib olla näiteks Andmekaitse Inspektsioon, kes soovib

registritoimikuga tutvuda läbiviidava menetluse raames.

Samasisuline muudatus tehakse PatSi § 351 lõikes 3 (eelnõu § 1 punkt 23).

Punktidega 32 ja 33 tehakse omavahel seotud muudatused, nimelt tunnistatakse kehtetuks

KasMSi § 33 lõikes 3 (teine lause, mis paikneb ebaõnnestunult kahe regulatiivse lause vahel)

sisalduv volitusnorm, milles on sätestatud prioriteeti tõendava dokumendi vorminõuete ja

vormistamise korra kehtestamine ministri määrusega, ning ajakohastatakse volitusnormi

KasMSi § 33 lõikes 4. Lõike 4 uue sõnastuse kohaselt kehtestatakse registriga tutvumise ja

registrist teabe väljastamise kord ning prioriteeti tõendava dokumendi struktuur ja väljastamise

kord patendimäärusega. Prioriteeti tõendava dokumendi puhul on tegemist eriliiki

registritoimikust väljastatava kirjaliku teabega, mille kohta on KasMSi § 33 lõike 3 allesjäävas

osas ette nähtud täpsemad sisunõuded. Nagu kasuliku mudeli tunnistuse puhul, on ka prioriteeti

tõendav dokument üldjuhul elektroonne ja selle vorminõuetest olulisem on tõendi andmete ja

rekvisiitide kindlaksmääramine.

Samasisulised muudatused tehakse ka PatSi § 351 lõigetes 4 ja 5 (eelnõu § 1 punktid 24 ja 25).

Punktiga 34 täpsustatakse KasMSi § 34 lõikes 3, et kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse

lõpetamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mitte taotlus, kuivõrd see on õiguslikult korrektsem.

Analoogne muudatus nähakse ette PatSi § 38 lõike 1 punktis 2 (eelnõu § 1 punkt 28, vrd ka § 3

punktiga 14).

22

Punktiga 35 täpsustatakse KasMS §-i 34 lõikega 31, mille kohaselt pandiga koormatud

kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse lõpetamiseks peab omaniku avaldusele olema lisatud

pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek. Säte on analoogne KaMSi § 501 lõikega 4.

Samasisuline muudatus tehakse ka PatSi § 38 lõike 11 lisamisega (vt eelnõu § 1 punkti 29 ja

selle kohta antud selgitust).

Punktiga 36 tehakse muudatused KasMSi §-i 391. Muudatusega asendatakse senised KasMSi

paragrahvid, mis käsitlevad riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise korda, volitusnormiga

nimetatud küsimuste reguleerimiseks patendimääruses. Nimetatud protseduuriliste küsimuste

reguleerimine seaduse tasandil ei ole vajalik ning sellest on hoidutud nii KaMSis kui ka TDKSis

(vrd KaMSi § 711 lõiget 2 ja TDKSi § 88 lõiget 2). Sellega seoses tunnistatakse eelnõu § 3

punktiga 3 kehtetuks ka KasMSi §-d 392–394, milles sisaldub detailne regulatsioon riigilõivu

tasumise ja selle kontrollimise kohta, ning punktiga 32 lisatakse § 391 uus lõige 2, milles

sätestatakse, et riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise kord kehtestatakse patendimäärusega.

Seejuures loetakse § 391 senine tekst sama sätte lõikeks 1.

Analoogne muudatus tehakse ka PatSis § 40 muutmise ning §-de 41 ja 411 kehtetuks

tunnistamisega.

Lisaks täiendatakse KasMSi § 391 lõikega 3, mille kohaselt juhul, kui patenditaotlusel põhineva

kasuliku mudeli registreering tehakse pärast esmase nelja-aastase kehtivusperioodi ja

registreeringu esimese pikendamise eest riigilõivu tasumise tähtaja möödumist, ei kohaldata

möödunud pikendamistähtaja suhtes tagantjärele riigilõivu tasumise kohustust. Tegemist on

erandliku olukorraga, mis esineb juhul, kui patenditaotlusel põhineva kasuliku mudeli

registreerimistaotluse korral on kasuliku mudeli registreeringu tegemise ajaks KasMS § 34

lõikes 1 sätestatud esimene nelja-aastane kehtivusaeg, mida arvestatakse registreerimistaotluse

esitamise kuupäevast, juba möödunud. Sellisel juhul võib olla möödunud ka KasMS § 34 lõikes

4 sätestatud tähtaeg registreeringu kehtivuse esmakordse pikendamise eest riigilõivu

tasumiseks. Kuna algse patenditaotluse esitamisel on tasutud nõutud suuremad riigilõivud, ei

ole põhjendatud juba möödunud tähtajaga riigilõivu tasumist nõuda ning saab lähtuda

registreeringu edasisel pikendamisel järgmisest KasMS § 34 lõigetes 2 ja 4 sätestatud

pikendamisperioodidest ning sellele vastavast riigilõivu tasumise tähtaegadest (eeldusel, et

registreeringu pikendamist soovitakse). Kehtiv seaduse redaktsioon ei anna sellises olukorras

selget vastust, kas juba möödunud kehtivusperioodi eest tuleks riigilõiv tasuda tagantjärele või

millise tähtaja järgi tuleb omanikul edaspidi registreeringu pikendamisel juhinduda.

Punktiga 37 täpsustatakse KasMSi § 41 lõike 3 esimeses lauses ja § 42 lõike 3 esimeses lauses,

et vastavalt kasuliku mudeli registreerimise taotluse ja registreeringu ülemineku korral tuleb

esitada „kirjalik“ avaldus „sellekohase“ avalduse asemel. Analoogsed muudatused tehakse ka

PatSi § 44 lõikes 3 ja § 45 lõikes 3 (eelnõu § 1 punkt 35, vrd § 3 punktiga 34).

Punktiga 38 täpsustatakse, et pandiga koormatud kasuliku mudeli registreeringu üleandmise

puhul peab omaniku andmete muutmise avaldusele olema lisatud pandipidaja notariaalselt

kinnitatud nõusolek. See muudatus tehakse KasMSi § 42 lõike 31 lisamisega. Säte on analoogne

KaMSi § 501 lõikega 4. Samasisuline muudatus tehakse ka PatSi § 45 lõike 31 lisamisega

(eelnõu § 1 punkt 36).

Punktiga 39 täiendatakse KasMSi § 42 lõikega 41, mis näeb registreeringu üleandmise korral

ette registreeringu andmete muutmise kande tegemise analoogselt PatSi § 45 lõike 5 kehtiva

sättega. Sätte kohaselt teeb Patendiamet registrisse KasMSi § 32 lõike 5 punktis 6 nimetatud

registreeringu andmete (s.o kasuliku mudeli omaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või

23

ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi

kood) muutmise kande. Teadmata põhjustel on KasMSis seni sellekohane säte puudunud, kuigi

PatSis on samasugune olukord selgelt reguleeritud. Muudatus on seotud rakendusaktide

revisjoniga seetõttu, et kavandatud patendimäärus reguleerib nii kande aluseks olevate

dokumentide tingimusi ja esitamist kui ka kande kohta teate avaldamist Patendiameti ametlikus

väljaandes.

Punktiga 40 täiendatakse KasMSi §-ga 421, milles sarnaselt KaMSi §-ga 506 reguleeritakse

pandi registrisse kandmise, kande muutmise ja kande kustutamise kohta registrile esitatavaid

andmeid. Seni sellekohane regulatsioon leiutiste kaitse seadustes täielikult puudub.

Samasisuline regulatsioon lisatakse PatSi §-ks 451 (eelnõu § 1 punkt 37). Viimati nimetatud

muudatuse kohta eelnõu § 1 punkti 37 selgituses antud põhjendused on asjakohased ka eelnõu

kõnesoleva punkti puhul.

Punktidega 41 ja 42 tehakse muudatused ja täiendused senises KasMSi § 43 lõikes 4.

Muudatused on identsed PatSi § 46 muudatustega, mida on selgitatud eelnõu § 1 punktide 38

ja 39 juures.

Punktiga 43 täiendatakse KasMSi § 43 lõikega 6, mis puudutab litsentsi kohta tehtava kande

kustutamist. Muudatus on identne PatSi § 46 muudatustega, mida on põhjendatud eelnõu § 1

punkti 40 selgituses. Selline säte leiutisealastes seadustes praegu puudub (vrd KaMSi § 505

lõikega 3).

Punktidega 44–48 muudetakse KasMSi § 431, mis reguleerib avalikku lihtlitsentsi.

Punktiga 44 muudetava § 431 lõikes 2 täpsustatakse, et avaliku lihtlitsentsi pakkumise välistab

kehtiv ja registrisse kantud ainulitsents (ingliskeelses intellektuaalomandi terminoloogias sole

license), mitte aga lihtlitsents. Lihtlitsentsi võib anda piiramatule hulgale litsentsisaajatele ning

varasem lihtlitsents, isegi kui see on registreeritud, ei takista hilisemate litsentside, sh avalike

lihtlitsentside andmist. Litsentsi registreerimise õiguslik mõju tuleneb KasMSi § 43 lõike 1

kolmandast ja neljandast lausest, mille kohaselt registreerimata litsentsil ei ole kolmandate

isikute suhtes õiguslikku jõudu ning mitmele litsentsisaajale eri litsentsidega antud õiguste

kollisiooni korral on eelis litsentsisaajal, kelle litsents on registreeritud. Kumbki nendest

tagajärgedest ei välista uute litsentsilepingute sõlmimist, seega ka avaliku lihtlitsentsi

pakkumist. Rõhutada tuleb, et konkreetsete lepingutingimustega võib järgmiste litsentside

andmiseks (nt territoriaalseid, ajalisi, mahulisi vm) piiranguid seada, kuid sel juhul võibki olla

alust tõlgendada varem antud ja registrisse kantud litsentsi ainulitsentsina, millel on kolmandate

isikute suhtes õiguslik tähendus ja mis välistab avaliku lihtlitsentsi pakkumise.

Teiseks on avaliku lihtlitsentsi andmise ja registrisse kandmise terminoloogiat ühtlustatud

võlaõiguse terminoloogiaga: kasuliku mudeli omanik võib esitada avalduse avaliku lihtlitsentsi

pakkumise kohta, millele litsentsi saamisest huvitatud isikud võivad vastata pakkumisega

nõustumise avaldusega. Kui mõlemad komponendid on olemas ja vorminõuded täidetud, on

tegu registreeritud avaliku lihtlitsentsiga. Nii pakkumise kui ka sellega nõustumise avalduse

detailid reguleeritakse patendimäärusega. Need muudatused on seotud rakendusaktide

revisjoniga, kuna kavandatud patendimäärus reguleerib nii avaliku lihtlitsentsi kohta

kandeavalduste esitamist kui ka tehtud kannete kohta teadete avaldamist.

Punktiga 45 muudetakse KasMSi § 431 lõiget 3. Sätte uues sõnastuses on asendatud termin

„avaliku lihtlitsentsi registreerimise avaldus“ terminiga „avaliku lihtlitsentsi pakkumise

avaldus“ ning jäetud välja avalduses sisalduvate andmete loetelu. Loetelu ei pea olema

sätestatud seaduses ning on kavandatud patendimäärusesse, analoogselt nt pandi või litsentsi

24

registreerimise avaldustega. Terminoloogilise muudatuse põhjus on asjaolu, et erinevalt

litsentsi registreerimisest (KasMSi § 43 lõike 4 alusel) ei ole KasMSi § 431 lõike 3 alusel

registrisse kantavad andmed mitte sõlmitud litsentsilepingu (ja sellest tuleneva õigussuhte)

kohta, vaid üksnes kasuliku mudeli omaniku pakkumise kohta litsentsileping sõlmida (teisiti

öeldes tema tahte kohta õigussuhtesse astuda). Seega ei ole korrektne seda nimetada avaliku

lihtlitsentsi registreerimiseks, vaid tegu on üksnes avaliku lihtlitsentsi pakkumise registrisse

kandmisega.

Punktiga 46 muudetakse KasMSi § 431 lõikeid 5 ja 6. Lõikes 5 asendatakse taas termin

„avaliku lihtlitsentsi registreerimise avaldus“ terminiga „avaliku lihtlitsentsi pakkumise

avaldus“ ning täpsustakse, et selle avalduse nõuetele vastavuse korral teeb Patendiamet

registrisse avaliku lihtlitsentsi pakkumise andmete kande (mitte avaliku lihtlitsentsi andmete

kande, nagu näeb ette kehtiv sõnastus). Pakkumise kande kohta avaldatakse teade Patendiameti

ametlikus väljaandes, nagu näeb ette kehtiv sõnastus (vt ka eelnõu § 3 punkti 44 kohta antud

selgitusi).

KasMSi § 431 lõike 6 esimeses lauses asendatakse senine sõnastus „Isik, kes soovib avalikku

lihtlitsentsi, esitab Patendiametile kirjalikult avaliku lihtlitsentsi saamise avalduse“ sõnastusega

„Isik, kes soovib kasulikku mudelit registrisse kantud avaliku lihtlitsentsi pakkumise

tingimustel kasutada, esitab Patendiametile kirjalikult avaliku lihtlitsentsi pakkumisega

nõustumise avalduse“. Seega ei esita huvitatud isik avaldust mitte avaliku lihtlitsentsi

saamiseks, vaid väljendab avalduse esitamisega tahet nõustuda registrisse kantud ja avaldatud

pakkumise tingimustega. Samuti jäetakse muudatusega lõikest 6 välja teine lause huvitatud

isiku avalduses sisalduvate andmete loeteluga. Loetelu ei pea olema sätestatud seaduses ning

on kavandatud patendimäärusesse, analoogselt nt pandi või litsentsi registreerimise avaldustega.

Punktiga 47 muudetakse KasMSi § 431 lõikeid 8–10. Lõikes 8 nähakse ette, et kui lõike 6

kohaselt esitatud lihtlitsentsi pakkumisega nõustumise avaldus vastab nõuetele, teeb

Patendiamet registrisse avaliku lihtlitsentsi litsentsisaaja andmete kande (ei muudeta seda, et

seejärel teatab amet tehtud kandest Patendiameti ametlikus väljaandes avalikkusele ja lisaks

kasuliku mudeli omanikule). Täpsustatud on ka seda, et litsentsisaaja kohta kande tegemisele

järgnevat teate avaldamist Patendiameti ametlikus väljaandes (mitte kande tegemist, nagu seni)

loetakse litsentsilepingu sõlmimiseks registrisse kantud tingimustel. Kehtiv sõnastus viitab

avaliku lihtlitsentsi pakkumise avalduse andmetele, kuid sellest ei nähtu, et need tingimused

peavad olema registrisse kantud (ja teate vormis avaldatud).

KasMSi § 431 lõikes 9 muudetakse avaliku lihtlitsentsi muutmise korda, mis saab toimuda

konkreetse litsentsisuhte poolte nõusolekul. Samas nähakse lõikesse lisatud teises lauses ette,

et kui omaniku pakkumine avaliku lihtlitsentsilepingu sõlmimiseks on küll esitatud või ka

registrisse kantud, kuid ühtegi lepingut sõlmitud ei ole, võib omanik pakkumise registrist tagasi

võtta (ehk pakkumisest loobuda; või esiteks loobuda ja seejärel esitada uue pakkumise

muudetud tingimustega, mida käsitatakse kui uut pakkumist ja pakkumise registrisse kandmise

avaldust). Punktiga 41 muudetud lõike 10 sõnastuse kohaselt võib litsentsisaaja sõlmitud

avalikust lihtlitsentsist loobuda vaid omaniku nõusolekul, esitades kirjaliku avalduse ja tasudes

riigilõivu. Uue, senise lõike 10 teist ja kolmandat lauset asendava teise lause kohaselt võib

avaliku lihtlitsentsi pakkumisega nõustumist väljendanud isik (litsentsisaaja) nõustumisest

kirjaliku avaldusega loobuda, kui avaliku lihtlitsentsi pakkumisega nõustumise kande kohta ei

ole veel Patendiameti ametlikus väljaandes teadet avaldatud. Seda seetõttu, et litsentsilepingu

sõlmimiseks loetakse KasMSi § 431 lõike 8 teise lause muudetud sõnastuse kohaselt

litsentsisaaja kande kohta teate avaldamist Patendiameti ametlikus väljaandes; enne teate

avaldamist ei ole lepingut sõlmitud ja esialgu huvi väljendanud isik võib nõustumisest loobuda.

25

Punktiga 48 muudetava paragrahvi uues lõikes 13 on reguleeritud Patendiameti toimingud

litsentsi tingimuste muutmise või selle pakkumisest või nõustumisest loobumise korral. Uue

lõike kohaselt teeb Patendiamet KasMSi § 431 9. ja 10. lõikes nimetatud avalduste alusel, kui

need on nõuetekohased, registrisse avaliku lihtlitsentsi pakkumise kande kustutamise kande,

muudab pakkumise tingimusi või kustutab litsentsisaaja andmete kande ning avaldab

sellekohase teate Patendiameti ametlikus väljaandes. Kui avaliku lihtlitsentsi pakkumise või

litsentsisaaja kannet ei ole veel tehtud või sellekohast teadet avaldatud, jätab Patendiamet

varasemas avalduses nõutud kande tegemata ja selle kohta teate avaldamata.

Eelnõu § 4 sisaldab MTKSi muudatusi.

Punktiga 1 asendatakse analoogselt eelnõu § 1 punktiga 18 ja § 3 punktiga 24 MTKSi § 38

lõike 2 teises lauses viide Patendiameti ametliku väljaande põhimäärusele viitega

patendimäärusele. Põhjendus on selles, et seniste Patendiameti ametlike väljaannete

põhimäärustes reguleeritud küsimusi reguleeritakse eelnõu kohaselt edaspidi patendimääruses

ning eraldi põhimäärusi enam kehtima ei jää.

Punktiga 2 täiendatakse analoogselt eelnõu § 1 punktiga 20 ja § 3 punktiga 26 MTKSi § 39

lõike 5 punktis 5 registreeringu andmete hulka kuuluvaid autori andmeid autori elukohariigi

koodiga. Muudatuse põhjendus on toodud eelnõu § 1 punkti 20 selgituses.

Punktiga 3 täiendatakse analoogselt eelnõu § 1 punktiga 23 ja § 3 punktiga 31 MTKSi § 43

lõiget 4 erandiga selle kohta, et registriga tutvumisel on lõivust vabastatud kohus,

järelevalveõiguslik riigiasutus ja oma mikrolülituse topoloogia registritoimikuga tutvumisel

sama mikrolülituse topoloogia taotleja, omanik, autor ja sellise registritoimikuga tutvuda

sooviv isik, kellel on loetletud isiku volikiri. Detailsemad põhjendused selleks muudatuseks on

toodud eelnõu § 1 punkti 23 selgituses. Märkimist väärib, et seni ei ole MTKSis ühtegi erandit

riigilõivu puhul ette näinud, kuid regulatsiooni ühtluse ja isikute põhjendatud huvide kaitse

seisukohast on see põhjendatud.

Punktiga 4 täiendatakse MTKSi § 49 lõikega 31, mis on analoogne eelnõu § 1 punkti 36 ja § 3

punkti 38 kohase nõudega, et panditud kaitseobjekti üleandmise korral on nõutav pandipidaja

notariaalne nõusolek. Muudatuse eesmärk on kaitsta pandipidaja õigustatud huve.

Punktidega 5 ja 6 muudetakse MTKSi § 52 regulatsiooni litsentsi registreerimise kohta

analoogselt eelnõu § 1 punktis 38 ja § 3 punktis 41 ettenähtud muudatustega. Kuna MTKSi

§ 52 senine regulatsioon on erineva struktuuriga kui PatSi §-s 46 või KasMSi §-s 43, on vaja

MTKSi § 52 lõiked 2 ja 3 kehtetuks tunnistada; nende lõigete sisu on vajalikus ulatuses juba

lõike 1 selgitustes avatud.

Punktiga 7 täiendatakse MTKSi § 52 lõiget 5 analoogselt eelnõu § 1 punkti 40 ja § 3 punkti

43 lausetega, kus seatakse tingimused litsentsi kohta tehtud kande kustutamise avaldusele.

Kõik MTKSi § 52 muudatused on põhjendatud sellega, et Patendiameti ametlikus väljaandes

litsentsi kohta tehtud kande või selle kustutamise kande kohta avaldatavad andmed peavad

olema seostatavad vastava kande aluseks oleva avaldusega.

Punktiga 8 täiendatakse MTKSi paragrahviga, mille sisuks on mikrolülituse topoloogia

pantimise regulatsioon, sealhulgas pandi seadmise, selle muutmise ja kustutamise kande

avalduse tingimused. Kuna MTKS erinevalt PatSist ja KasMSist ei reguleeri üheski muus sättes

pandi seadmise õigust, on sellekohane säte toodud lisatava paragrahvi lõikena 1, seejuures

täpsustades, et mikrolülituse topoloogia pantimine toimub sellekohase registrikandega. Seaduse

26

täiendamine on põhjendatud sellega, et Patendiameti ametlikus väljaandes pandi kande kohta

avaldatavad andmed peavad olema seostatavad vastava kande aluseks oleva avaldusega.

Analoogsed on eelnõu § 1 punkt 37 ja § 3 punkt 40. Põhjalikum selgitus sätete sisu kohta on

antud eelnõu § 1 punkti 37 selgituses.

Punktiga 9 muudetakse MTKSi § 54 lõiget 3 analoogselt, kuid mitte identselt eelnõu § 1

punktiga 29 ja § 3 punktiga 35. Nimelt näeb kehtiv MTKSi § 54 lõige 3 ette, et registrisse

kantud litsentsi esemeks olevat mikrolülituse topoloogiat ei ole võimalik omaniku soovil

registrist kustutada. Analoogne regulatsioon PatSis ja KasMSis puudub. Eelnõuga lisatakse

nendesse seadustesse aga regulatsioon, et pandi esemeks oleva patendi või kasuliku mudeli

kehtivuse lõpetamiseks omaniku soovil on vajalik pandipidaja notariaalne nõusolek. MTKSis

tehtava muudatusega on ette nähtud, et omanik võib küll oma soovil registreeringu kehtivuse

lõpetada, kuid kui mikrolülituse topoloogia on panditud, on selleks vaja pandipidaja

notariaalset nõusolekut, ning kui mikrolülituse topoloogia on registrisse kantud litsentsi ese,

siis on vaja litsentsisaaja kirjalikku nõusolekut. Seega nähakse MTKSis pandipidaja kaitseks

ette sama range tingimus nagu PatSis ja KasMSis, kuid litsentsisaaja kaitse muudetakse vähem

absoluutseks.

Eelnõu §-s 5 on sätestatud seaduse jõustumine kolme kuu möödumisel selle avaldamisest.

Eelnõukohase seaduse jõustumisega samal ajal on plaanitud jõustuma rakendusakt – s.o

patendimäärus –, kuna tegemist on nn ühtse paketiga ning omavahel seotud sätetega.

3.2. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs

Eelnõu puudutav põhiõigus on sätestatud põhiseaduse (PS) §-s 32, mille kohaselt on igaühe

omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Samuti sätestab PSi § 32, et igaühel on õigus enda

omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning et kitsendused sätestab seadus.

Omandipõhiõigus laieneb ka intellektuaalsele omandile (nt patendid, kasulikud mudelid,

mikrolülituse topoloogia). Põhiseaduse kommenteeritud väljaande6 § 32 selgitustes (punktid 10

ja 15) on asutud seisukohale, et„PS § 32 laieneb investeeringuna kaitstavale intellektuaalsele

omandile ning kaitseb füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kellele intellektuaalne omand on üle antud.

Intellektuaalse omandi sisuks on ainuõigus keelata kolmandal isikul ilma õiguste omaja loata

intellektuaalse omandi objekti (nt teost, leiutist, kaubamärki, tööstusdisaini) kasutada“.Olgu

täpsustatud, et PS § 32 kaitseb intellektuaalomandist tulenevaid varalisi õigusi ka juhul, kui

neid ei ole kellelegi üle antud.

Põhiseaduses ei reguleerita seda, kuidas õigus patendile, kasulikule mudelile või mikrolülituse

topoloogiale tekib; seda reguleerivad vastavalt PatS, KasMS ja MTKS. Põhiseaduse §-s 39

nimetatud autori võõrandamatu õigus oma loomingule hõlmab laiendatult mõistes ka leiutise

või mikrolülituse topoloogia autori mittevaralisi õigusi, mille aluseks on autorsuse fakt –

konkreetse objekti (teose, leiutise jne) loomine konkreetse isiku ehk autori poolt; sama fakt on

aluseks varalistele õigustele, mida autor teostab seadustes ja rahvusvahelistes lepingutes

täpsustatud tingimustel. Eelnõukohase seadusega kavandatava muudatuse järel säilib

regulatsioon, mis puudutab omandiõigust patendile, kasulikule mudelile ja mikrolülituse

topoloogiale ning nende omandiliikide tekkimise aluseid.

6 Madise, Ü. jt. (2020). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne.

27

Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus selleks, et koondada leiutiste valdkonda reguleerivad

määrused ühte konsolideeritud määrusesse – luua õiguslik alus selle määruse kehtestamiseks,

sätestada selleks volituspiirid, ning tunnistada valdkonna 17 olemasolevat määrust kehtetuks.

Samuti on eelnõu eesmärk eeltoodu raames ühtlustada ja osaliselt ajakohastada leiutise

õiguskaitse alaste seaduste terminoloogiat, keelekasutust ja stiili, mis ei vasta praegustele

normitehnika nõuetele. Lisaks vähendatakse eelnõukohase seadusega detailse-tehnilise

regulatsiooni osa seadustes, paigutades sellise regulatsiooni määrusesse. See kõik loob

kasutajatele suurema õigusselguse, kuna muudatustega tagatakse see, et sätted, mis peavad

olema reguleeritud seaduses, on seaduses, ning sätted, mis peavad olema kehtestatud määrusega,

on määruses, ning edaspidi kehtib senise 17 leiutiste valdkonna määruse asemel üks terviklik

patendimäärus.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 13 selgituste punktis 37 on selgitatud:

„Õigusselgus tähendab, et „seadused jm õigusaktid peavad olema sõnastatud selgelt ja

arusaadavalt ning olema piisavalt ammendavad ja täpsed, et igaühel oleks võimalik mõista

regulatsiooni ning selle kohaselt seada oma käitumine“ (R. Maruste. Konstitutsionalism ning

põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Juura 2004, lk 290).7 Õigusselguse saavutamisele aitab kaasa

see, kui õigusaktid on „selged, konkreetsed ja ammendavad“, kuid probleeme tekib, kui

õigusaktid „pole selged, on umbmäärased, vastuolulised või puudulikud“.“

Lisaks on põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 13 selgituste punktis 38 selgitatud:

„Õigusselguse põhimõte tuleneb õiguskindluse põhimõttest, mida kaitseb PS § 10 (RKPJKo

14.10.2015, 3-4-1-23-15, p 96; RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p-d 25–26). Riigikohus on

märkinud, et õiguskindluse printsiip peab kõige üldisemalt „looma kindluse kehtiva õigusliku

olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas

(õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes

(õiguspärase ootuse põhimõte)“ (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12).“ Sama väljaande

§ 13 selgituste punktis 48 on selgitatud: „Riigikohtu praktika kohaselt ei nõua õigusselguse

põhimõte, et „seadusandja otsustaks kõik küsimused ise. Seaduse rakendamise üksikasjad võib

seadusandja jätta otsustamiseks täitevvõimule, sh kohalikule omavalitsusele. Seadusandaja

peab reguleerima kõik olulised küsimused, lähtudes sellest, kui tähtsad on normid põhiseaduse,

ennekõike põhiõiguste teostamise seisukohalt (RKPJKo 14.10.2015, 3-4-1-23-15, p 97).“

Seega on eelnõu otseselt seotud õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtte tagamisega leiutiste

valdkonna õigusaktide uuendamisel (s.o normide ajakohastamine ja selgemaks muutmine ning

määruste konsolideerimine üheks õigusaktiks).

Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.

Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Laiemas tähenduses proportsionaalsuse hindamisel

PSi § 11 mõttes tuleb arvestada, kas meede on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Esiteks tuleb hinnata,

kas meede on sobiv ehk kas see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Valitud meede seisneb

selles, et eelnõuga luuakse õiguslik alus konsolideeritud leiutiste valdkonna määruse

kehtestamiseks, et koondada senised 17 leiutiste valdkonna määrust ühte õigusakti. Samuti

seisneb valitud meede selles, et õigusselguse suurendamiseks ühtlustatakse ja ajakohastatakse

leiutiste valdkonna seaduste terminoloogiat, keelekasutust ja stiili. Lisaks on meetmeks see, et

vähendatakse detailse-tehnilise regulatsiooni osa seadustes ning kehtestatakse see regulatsioon

määruses. Kokkuvõtvalt on meetme eesmärk vähendada bürokraatiat, lihtsustada õiguslikku

regulatsiooni ja seeläbi tagada õigusselgus, mis nimetatud muudatuste kehtestamisega

7 Sama on väljendanud Riigikohus lahendi 3-1-1-65-16 punktis 11.

28

saavutatakse. Paremast õigusselgusest saavad kasu nii patendi ja kasuliku mudeli taotlejad ja

omanikud kui ka Patendiamet, kes tegeleb patentide ja kasulike mudelite registreerimisega.

Teiseks tuleb hinnata meetme vajalikkust ehk kas ei leidu muud, põhiõigust vähem piiravat, ent

sama efektiivset meedet. Kehtivaid määruseid ei ole võimalik üheks konsolideeritud määruseks

liita ilma volitusnorme muutmata ega kehtetuks tunnistamata, mistõttu on muudatuse

tegemiseks asjaomaste seaduste muutmine hädavajalik. Samuti ei ole seaduse ja määruste

õigusnormide selgust ja ajakohasust võimalik tagada ja ühtlustada ilma kõnealuste

seadusemuudatusteta. Seega on ainuke võimalik lahendus eelnõus ettenähtud muudatused vastu

võtta. Järelikult on valitud meede vajalik.

Kolmandaks tuleb hinnata meetme mõõdukust ehk proportsionaalsust kitsamas mõttes ning

seda, kas meetme eesmärk kaalub üles põhiõiguse riive intensiivsuse. Eelnõu ei too kaasa

sisulisi muudatusi patendiõiguse või kasuliku mudeli õiguskaitsesse või patenditaotleja /

kasuliku mudeli taotleja või omaniku õigustesse laiemalt. Eelnõuga tehtavad muudatused on

tehnilist laadi (kehtivad määrused tunnistatakse kehtetuks, kuid nende sisu koondatakse ühte

terviklikku määrusesse ja jääb suures osas samaks; seega muudetakse vaid kehtivate sätete

asukohta ning tehakse kehtiva seaduse sätetesse teatud normitehnilised muudatused).

Muudatusi, mis mõjutaksid oluliselt kasutajate õigusi, juba praegu kehtivatesse õigustesse ja

piirangutesse ei tehta või tehakse neid minimaalses ulatuses. Seega on eelnõuga tehtavad

muudatused mõõdukad.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele senisega võrreldes uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on puutumus Euroopa Liidu õigusega seeläbi, et muudetakse EPVKSi, mis on seadus,

millega reguleeritakse õigussuhteid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise

valdkonnas (ELT L 361, 31.12.2012, lk 1–8) kohaldamisest. Seejuures on EPVKSis tehtavad

muudatused n-ö tehnilist laadi, kuna puudutavad peamiselt terminoloogiat ja varasema

volitusnormi kehtetuks tunnistamist ning õigusliku aluse loomist selles osas, mis puudutab

Euroopa patendikonventsiooni alusel väljaantavate Euroopa patentidega seotud toiminguid,

mitte ühtse toimega patentide kaitset kõnealuse EL määruse alusel. Tehtavate muudatuste

tulemusena kehtestatakse varasemas määruses sätestatud sisu patendimääruses.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu eesmärk on vähendada leiutiste õiguskaitse taotlejate, omanike ja nende esindajate

ajakulu ning eksimisriski leiutiste õiguskaitse taotlemisel ja registritoimingute tegemisel,

koondades seni killustatud rakendusnormid ühtseks regulatsiooniks ning täpsustades väheses

ulatuses senist puudulikku regulatsiooni seadustes, näiteks patendi ja kasuliku mudeli pantimise

ja litsentsimise osas. Samuti ajakohastatakse seaduste terminoloogiat, keelekasutust ja stiili,

mis ei vasta enam tänastele normitehnika nõuetele, ja vähendatakse liiga detailse regulatsiooni

hulka viies see määrusesse. Eelnõu ei muuda leiutiste õiguskaitse sisulisi eeldusi ega õiguste

ulatust, vaid korrastab ja täpsustab kehtiva regulatsiooni rakendamist. Mõju hindamisel on

lähtutud sellest, mis muutub võrreldes kehtiva olukorraga.

29

Eelnõuga kavandatakse kolm sisulist muudatust:

• luuakse õiguslik alus, et koondada 17 leiutiste valdkonna rakendusakti üheks määruseks;

• täpsustatakse senist puudulikku regulatsiooni väheses ulatuses, näiteks täpsustatakse

patendi ja kasuliku mudeli pantimise ning litsentsimise regulatsiooni.

• ühtlustatakse ja kaasajastatakse seaduste terminoloogiat, keelekasutust ja stiili, mis

pärinevad suures osas 1993. aastast ning ei vasta enam hetkel kehtivatele normitehnika-

ja keelenõuetele. Samuti vähendatakse praegu seadustes sisalduvat liiga detailset ja

tehnilist regulatsiooni ning kehtestatakse see edaspidi patendimääruses.

Mõju avaldub peamiselt majandusvaldkonnas, eeskätt ettevõtlusele ja halduskoormusele, ning

riigiasutuste töökorralduses, eeskätt Patendiameti menetlus- ja registripraktikas. Muudes

mõjuvaldkondades olulist mõju ei kaasne. Eelnõul puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale,

elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigi julgeolekule ning välissuhetele.

Eelnõu puudutab otseselt leiutiste õiguskaitse regulatsiooni kasutajaid, sealhulgas leiutajaid,

patenditaotlejaid, kasuliku mudeli registreerimise taotlejaid, patentide ja kasulike mudelite

omanikke, Eestis kehtivate Euroopa patentide omanikke, ettevõtjaid, patendivolinikke ning

Patendiametit. Kaudselt võib eelnõu puudutada finantsasutusi ja lepingupartnereid, kelle jaoks

on oluline patendi või kasuliku mudeli pantimise ja litsentsimise regulatsiooni selgus. Kuna

Eestis ei ole ühtegi mikrolülituse topoloogiat registreeritud ja ei ole ka ette näha, et huvi nende

taotlemise vastu lähitulevikus tekiks, siis mõju mikrolülituse topoloogia osas ei ole.

Sihtrühmade ring võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei laiene.

Muudatus 1: Luuakse õiguslik alus selleks, et koondada 17 leiutiste valdkonna

rakendusakti üheks määruseks.

Muudatuse eesmärk on lihtsustada regulatsiooni kasutamist, vähendada halduskoormust ning

muuta nõuded kasutajatele paremini leitavaks ja arusaadavamaks. Võrreldes kehtiva olukorraga

väheneb vajadus kasutada paralleelselt mitut määrust ning selgitada eri aktidest tulenevate

nõuete omavahelist seost. Muudatus ei loo uusi sisulisi kohustusi, vaid koondab olemasolevad

rakendusnormid ühtsesse struktuuri.

Mõju majandusvaldkonnas – mõju ettevõtlusele ja halduskoormus

Muudatus avaldab valdavalt positiivset mõju patenditaotlejatele, kasuliku mudeli

registreerimise taotlejatele, patentide ja kasulike mudelite omanikele, Eestis kehtivate Euroopa

patentide omanikele ning patendivolinikele. Mõju seisneb selles, et õiguskaitse taotlemisel ja

registritoimingute tegemisel on asjakohased nõuded võrreldes kehtiva olukorraga paremini

leitavad ja hõlpsamini kohaldatavad. See vähendab eksimisriski ning ajakulu, mis kulub

asjakohaste normide leidmisele ja tõlgendamisele.

Mõju ulatust ja sagedust iseloomustavad Patendiameti andmed (vt tabel 1). 2025. aastal esitati

Eestis 51 patenditaotlust ja 61 kasuliku mudeli registreerimise taotlust. Samal aastal kanti

registrisse 10 patenti ja 22 kasulikku mudelit ning Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse

731 Euroopa patenti, millest vaid üks kuulus Eesti isikule. Leiutiste valdkonnas tegutses 73

patendivolinikku. Ka varasematel aastatel on andmed olnud enam-vähem sarnased.

Tabel 1 Patenditaotlused, kasuliku mudeli registreerimise taotlused, Eesti isikutele kuuluvad

registrisse kantud patendid ja registrisse kantud kasulikud mudelid aastatel 2021-2025. Allikas:

Patendiamet.

30

2021 2022 2023 2024 2025

Patenditaotlus 26 15 32 30 51

Kasuliku mudeli registreerimise

taotlus

51 43 39 35 61

Registrisse kantud patente 8 9 13 15 10

Registrisse kantud kasulikke

mudeleid

31 36 32 33 22

Eestis kehtivate patentide Euroopa

patentide registrisse kandmine

1595 682 731

Seega puudutab muudatus igal aastal sadu menetlusi ja registritoiminguid ning mõju avaldub

korduvalt iga kord, kui taotletakse õiguskaitset, tehakse registritoiming või selgitatakse välja

kohaldatavaid nõudeid. Mõju on sagedane ning selle ulatus on keskmine nende sihtrühmade

jaoks, kes regulatsiooni praktikas kasutavad.

Halduskoormuse vähenemine avaldub ettevõtjate ja inimeste jaoks eelkõige ajakulu

vähenemises, mis kulub asjakohaste normide leidmisele ja tõlgendamisele. Kuigi ajavõitu ei

ole võimalik rahaliselt täpselt kvantifitseerida, on oodatav mõju oluline.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Muudatus mõjutab eeskätt Patendiameti töökorraldust ja menetluspraktikat. Võrreldes kehtiva

olukorraga toetab ühtse määruse kasutuselevõtt menetluspraktika ühtlustamist, vähendab

tõlgendamisest tulenevat ebaühtlust ning lihtsustab juhendmaterjalide ajakohastamist. Mõju

avaldub nii taotluste menetlemisel kui ka registritoimingutes.

Ebasoovitavad mõjud ja riskid

Muudatusega võivad kaasneda lühiajalised ebasoovitavad mõjud, mis on seotud üleminekuga

seniselt killustatud regulatsioonisüsteemilt ühele koondmäärusele. Need võivad avalduda

kasutajate ajutises segaduses uue struktuuriga harjumisel, täiendavas ajakulus uue määruse

ülesehitusega tutvumisel ning Patendiameti ajutises töökorralduslikus koormuses seoses

juhendmaterjalide ja praktika kohandamisega. Ebasoovitavate mõjude risk on väike ja ajutine,

kuna muudatus ei muuda sisuliselt nõudeid, vaid koondab need ühtsesse regulatsiooni. Riski

aitab maandada kasutajate teavitamine ning juhendmaterjalide ajakohastamine.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju valdavalt positiivne. Mõju on oluline, kuna see avaldub

korduvalt, puudutab igal aastal märkimisväärset hulka menetlusi ja registritoiminguid ning

vähendab võrreldes kehtiva olukorraga halduskoormust ja eksimisriski. Pikaajalisi negatiivseid

mõjusid ei ole tuvastatud.

Muudatus 2: patendi, kasuliku mudeli ja mikrolülituse topoloogia pantimise ja

litsentsimise regulatsiooni täpsustamine

Muudatusega täpsustatakse patendi ja kasuliku mudeli pantimise ning litsentsimise

regulatsiooni. Vastav regulatsioon luuakse ka mikrolülituse topoloogia valdkonnas, kuid neid

ei ole Eestis registreeritud ei ole ka ette näha, et huvi nende taotlemise vastu lähitulevikus tekiks,

mistõttu mõju mikrolülituse topoloogia valdkonnas on olematu. Kehtivas õiguses on pandi

regulatsioon olnud puudulik ning mitu litsentsi registrisse kandmise, muutmise ja kustutamise

küsimust on olnud ebaselged või reguleerimata. Muudatuse eesmärk on suurendada

31

õiguskindlust ning vähendada tehinguriske nende isikute jaoks, kes patendi või kasuliku

mudeliga seotud õigusi käsutavad või kasutavad. Muudatus ei laienda pantimise ega

litsentsimise kohaldamisala, vaid täpsustab olemasolevate õiguste teostamise korda.

Mõju majandusvaldkonnas: mõju ettevõtlusele, tehingukindlus ja halduskoormus.

Muudatus avaldab valdavalt positiivset mõju patentide ja kasulike mudelite omanikele ning

nende lepingupartneritele, sealhulgas pandipidajatele ja litsentsisaajatele. Mõju avaldub

eelkõige õiguskindluse suurenemises ja tehinguriskide vähenemises. Võrreldes kehtiva

olukorraga on registrikannete tegemise, muutmise ja kustutamise kord selgem ning väheneb

vajadus lahendada üksikjuhtumeid ebaselge regulatsiooni alusel.

2025. aasta lõpu seisuga (31.12.2025) oli registris 181 kehtivat kasuliku mudeli registreeringut

ja 115 kehtivat patenti. Mikrolülituse topoloogiad ei ole Eestis registreeritud ega ka taotlusi

esitatud.

Samas on patendi- ja kasuliku mudeli õiguste kasutamise ning käsutamise praktiline ulatus

viimastel aastatel olnud väike (vt tabelit 2). 2025. aastal kanti Eestis kehtivate Euroopa

patentide registrisse kaks litsentsi; riigisiseste patentide ja kasulike mudelite litsentsikandeid ei

tehtud. Samuti ei tehtud patente, kasulikke mudeleid ega Eestis kehtivaid Euroopa patente

puudutavaid pandikandeid.

Sihtrühma suurus on seega väike, kuid mõju ulatus nende isikute jaoks, keda muudatus

puudutab, võib olla märkimisväärne, kuna küsimus puudutab õiguste käsutamist ja lepinguliste

suhete kindlust.

Tabel 2 Pantide ja litsentside registreerimine 2021-2025. Allikas: Patendiamet[1]

Registreeritud pantide arv 2021 2022 2023 2024 2025

- patendiregister 9 - - - -

- Eestis kehtivate Euroopa

patentide register 1 2 - - -

- kasulike mudelite register - - - - -

- mikrolülituste topoloogiate

register - - - - -

Registreeritud litsentside arv

- patendiregister - - - - -

- Eestis kehtivate Euroopa

patentide register 1 - 2 4 2

- kasulike mudelite register - - 2 1 -

- mikrolülituste topoloogiate

register - - - - -

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Patendiameti jaoks tähendab muudatus selgemat ja ühetaolisemat registrimenetlust pandi ja

litsentsiga seotud toimingutes. Täpsem regulatsioon vähendab vajadust lahendada

juhtumipõhiselt küsimusi, millele varasem regulatsioon ei ole andnud piisavalt selgeid

[1] https://www.epa.ee/sites/default/files/documents/2026-02/pandid-litsentsid.pdf

32

vastuseid. See toetab registripraktika ühtlustamist ning vähendab vaidluste ja täpsustavate

päringute riski.

Ebasoovitavad mõjud ja riskid

Muudatusega võivad kaasneda piiratud ulatusega ebasoovitavad mõjud, mis võivad

üksikjuhtudel avalduda täiendavas halduskoormuses seoses täpsemate dokumentide või

nõusolekute esitamisega, vajaduses kohandada senist lepingulist ja esinduspraktikat ning

Patendiameti ja kasutajate esialgses kohanemisvajaduses täpsustatud regulatsiooniga.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike ja piirdub sihtrühmaga, kuna muudatus puudutab üksnes

neid isikuid, kes tegelikult pandivad või litsentsivad patenti või kasulikku mudelit.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju valdavalt positiivne ning see avaldub eelkõige õigusselguse

ja õiguskindluse suurenemises pandi ja litsentsiga seotud õigussuhetes. Kuigi muudatus

puudutab piiratud hulka juhtumeid, on selle mõju oluline õigussuhete selguse ja

tehingukindluse seisukohalt ning see toetab registrimenetluse ühetaolist rakendamist.

Muudatus 3: ühtlustatakse ja kaasajastatakse seaduste terminoloogiat, keelekasutust ja

stiili, viies need kooskõlla kehtiva normitehnika- ja keelenõuetega, ning vähendatakse

praegu seadustes sisalduvat liiga detailset ja tehnilist regulatsiooni, kehtestatakse see

edaspidi patendimääruses.

Muudatuse tulemusena ajakohastatakse leiutiste õiguskaitset reguleerivate seaduste

terminoloogiat, keelekasutust ja normitehnilist ülesehitust. Seadustest viiakse välja liigselt

detailne ja tehniline regulatsioon ning koondatakse see patendimäärusesse. Kehtiv

terminoloogia ja stiil pärinevad suures osas 1993. aastast ega vasta enam tänapäevastele

normitehnika- ja keelenõuetele. Muudatus on valdavalt vormiline ja süsteemne ega too kaasa

õiguste ega kohustuste sisulist ümberkujundamist. Eesmärk on suurendada õigusselgust, tagada

normide kooskõla kehtivate nõuetega ning parandada regulatsiooni kasutatavust.

Muudatus mõjutab leiutajaid, patenditaotlejaid ja -omanikke (sh Eestis kehtivate Euroopa

patentide omanikke), ettevõtjaid, patendivolinikke ning Patendiametit. Mõju avaldub eelkõige

regulatsiooni korduval kasutamisel, sealhulgas õiguskaitse taotlemisel, registritoimingute

tegemisel ning normide leidmisel ja tõlgendamisel. Mõju seisneb peamiselt regulatsiooni

paremas arusaadavuses ja tõlgendamisriskide vähenemises.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Muudatusel on positiivne mõju riigiasutuste töökorraldusele, eeskätt Patendiametile. Seaduste

üldistatum tase ja tehniliste detailide viimine patendimäärusesse lihtsustab regulatsiooni

haldamist ja ajakohastamist ning vähendab vajadust sagedaste seadusemuudatuste järele.

Mõju majandusvaldkonnas: halduskoormus

Muudatus parandab õigusselgust, arusaadavust ja regulatsiooni kasutatavust. Ajakohastatud

terminoloogia ja selgem keelekasutus vähendavad normide tõlgendamisriski ning lihtsustavad

regulatsiooni kasutamist eri sihtrühmade jaoks. Detailsete ja tehniliste normide koondamine

määruse tasandile muudab regulatsiooni paindlikumaks ja hõlpsamini ajakohastatavaks,

vähendades ettevõtjate halduskoormust ning õigusselguse puudumisest tulenevaid kulusid.

33

Ebasoovitavad mõjud ja riskid

Muudatusega võib üleminekuperioodil kaasneda ajutine õigusselguse ja regulatsiooni leitavuse

vähenemine. Detailse regulatsiooni koondamine patendimäärusesse eeldab kasutajatelt uue

struktuuriga kohanemist ning võib suurendada riski, et määruse sisu ei arvestata piisavalt või

tajutakse regulatsiooni killustunumana, kui viitesüsteem ei ole piisavalt selge. Nende riskide

esinemise tõenäosus on väike ning neid saab maandada selgete viidete ja kasutajasõbralike

juhistega.

Muudatuste kokkuvõtlik mõju halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele

Eelnõu tulemusena väheneb ettevõtjate ja inimeste halduskoormus tervikuna, kuna leiutiste

õiguskaitse taotlemise ja registritoimingutega seotud nõuded on võrreldes kehtiva olukorraga

paremini leitavad, ühtsemalt koondatud ja lihtsamini kohaldatavad. See vähendab asjakohaste

normide leidmisele ja tõlgendamisele kuluvat aega ning eksimisriski.

Avaliku sektori töökoormus väheneb, kuigi rakendamise alguses võib kaasneda ajutine

lisakoormus seoses juhendmaterjalide ajakohastamise ja praktika kohandamisega.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele tegevusi, kulusid ega

tulusid.

Seaduse rakendamine puudutab eelkõige Patendiameti tegevust. Seaduse rakendamisega võib

asutuse töökoormus üleminekuperioodil ajutiselt suureneda, eelkõige seoses juhendmaterjalide,

vormide ja menetluspraktika ajakohastamisega. Edaspidi aitab koondatud ja täpsustatud

regulatsioon töökoormust vähendada, kuna lihtsustub normide leidmine, kohaldamine ja

ajakohastamine. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile lisakulusid ega täiendavat

rahastamisvajadust. Vajalikud tegevused tehakse olemasolevate eelarvevahendite ja

töökorralduse raames. Eelnõuga ei kehtestata uusi riigilõive ega muid tasusid ning seetõttu ei

ole ette näha ka riigitulude suurenemist.

8. Rakendusaktid

Eelnõukohase seadusega tunnistatakse kehtetuks 17 leiutiste valdkonna määrust ning nende

sisu koondatakse ühte määrusesse (s.o patendimäärus), mille kehtestamiseks antakse

seaduseelnõu kohaselt volitusnorm (eelnõu § 1 punkt 1).

Kehtetuks tunnistatavad määrused on järgmised:

1) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 2 „Patenditaotluse sisu- ja vorminõuded

ning Patendiametile esitamise kord“;

2) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 25 „Rahvusvahelise patenditaotluse

Patendiametile esitamise kord“;

3) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 13 „Meditsiini- ja taimekaitsetoodete

täiendava kaitse taotluse dokumentide vorminõuded ja esitamise kord“;

4) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 23 „Patenditaotluse avaldamise kord“;

5) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 21 „Patendikirjelduse vorminõuded ja

vormistamise kord“;

34

6) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 4 „Eesti Patendilehe põhimäärus“;

7) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 20 „Patendikirja vorminõuded ning

vormistamise ja väljaandmise kord“;

8) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 14 „Meditsiini- ja taimekaitsetoodete

täiendava kaitse tunnistuse vormi ja väljaandmise kord“;

9) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 26 „Rahvusvaheliste patenditaotluste ja

nende menetluse andmekogu asutamine“;

10) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 22 „Patendikoostöölepinguga ettenähtud

tasude maksmise kord“;

11) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 3 „Euroopa patenditaotluse Eesti

Patendiametile esitamise ja Euroopa Patendiametile edastamise, Euroopa

patenditaotluse patendinõudluse ja patendikirjelduse tõlke esitamise ja avalikustamise

ning Euroopa patenditaotluse siseriiklikuks patenditaotluseks ja kasuliku mudeli

registreerimise taotluseks muutmise kord“;

12) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 8 „Kasuliku mudeli registreerimise taotluse

sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord“;

13) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 9 „Kasuliku mudeli kirjelduse

vorminõuded ja vormistamise kord“;

14) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 1 „Eesti Kasuliku Mudeli Lehe

põhimäärus“;

15) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 11 „Kasuliku mudeli tunnistuse

vorminõuded ning vormistamise ja väljaandmise kord“;

16) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 10 „Kasuliku mudeli prioriteeti tõendava

dokumendi vorminõuded ja vormistamise kord“;

17) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 7 „Kasulike mudelite registriga tutvumise

ja registrist teabe väljastamise kord“.

Rakendusakt on kavandatud jõustuma eelnõuga samaaegselt.

Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (seletuskirja lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu on kavandatud jõustuma seadusena kolme kuu möödumisel selle avaldamisest.

Kuna eelnõuga luuakse volitusnorm patendimääruse kehtestamiseks, millesse koondatakse

kehtivad 17 leiutiste valdkonna määrust, siis on oluline, et eelnõukohane seadus jõustuks

patendimäärusega samaaegselt. Nimetatud määrus on väga mahukas õigusakt, mistõttu võib

selle menetlemine olla aeganõudev protsess. Selleks, et vältida olukorda, kus seadus jõustub

enne määruse jõustumist, on oluline jätta seaduse jõustumiseks teatud ajavaru. Seetõttu on

hetkel ette nähtud, et seadus jõustub kolme kuu möödumisel selle avaldamisest.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0619/01.

Eelnõu saadeti arvamuse saamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele:

Patendivolinike Koda, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon, Eesti

Juristide Liit, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja

innovatsioonikeskus, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut, Tallinna Tehnikaülikooli

35

tehnoloogiasiirde keskus, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, Eesti Maaülikool,

Eesti Teadusagentuur, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit,

Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit,

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon, Ravimitootjate Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti

Teenusmajanduse Koda, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Eesti Disainerite Liit, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

Eelnõule esitas kooskõlastamise ja arvamuste andmise käigus sisulisi märkusi Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus (EISA). Eesti Kaubandus-Tööstuskoda teatas, et tal ei ole täiendavaid

ettepanekuid eelnõu kohta, kuid ta peab positiivseks, et eelnõuga koondatakse 17 määruse

normid ühte koondmäärusesse, mis lihtsustab regulatsiooni ja vähendab ettevõtjate

halduskoormust. EISA märkused puudutavad peamiselt õiguskaitse saanud leiutise litsentsimist

ja pandi registreerimist. Ettepankuid on võimalusel arvestatud, kuid tööstusomandi litsentsi ja

pandi registreerimise regulatsioonide ühtlustamine ja võimalikud põhimõttelised muudatused

jäävad väljapoole käesoleva eelnõu eesmärki ja reguleerimisala, mistõttu on esitatud arvamused

võetud teadmiseks võimaliku tulevikus koostatava eraldi eelnõu loomiseks.

Seletuskirjale on lisatud tabel (seletuskirja lisa 2) kooskõlastuste ja arvamuse andmise käigus

esitatud märkuste ja nende arvestamise kohta. Tabelist on välja jäetud märkused, mis

puudutavad eranditult rakendusakti, mitte kõnealust seaduse eelnõud. Eesti Standardimis- ja

Akrediteerimiskeskuse kommentaar on seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelist välja

jäänud, mis puudutas samuti üksnes rakendusakti kavandit.

Algatab Vabariigi Valitsus 28. septembril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

Patendimäärus

Määrus kehtestatakse patendiseaduse § 2, § 19 lõike 4, § 24 lõike 8, § 32 lõike 9, § 331 lõike

5, § 34 lõike 2, § 35 lõigete 71 ja 12, § 351 lõike 5, § 392 lõike 3, § 397 lg 2 ja § 40 lõike 2,

kasuliku mudeli seaduse § 17 lõike 4, § 31 lõike 2, § 32 lõigete 7 ja 12, § 33 lõike 4 ja § 391

lõike 2 ning Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seaduse § 20 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Käesolev määrus reguleerib:

1) Patendiametile esitatava patenditaotluse, kasuliku mudeli taotluse ja täiendava kaitse

taotluse sisu- ja vorminõudeid ning esitamist, patenditaotluse avaldamist, patendikirjelduse ja

kasuliku mudeli kirjelduse avaldamist, prioriteedi- ja kaitsedokumentide väljastamist;

2) 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepingu alusel

rahvusvahelise taotluse esitamist Patendiametile, selle edastamist Ülemaailmse Intellektuaalse

Omandi Organisatsiooni (edaspidi WIPO) Rahvusvahelisele Büroole ja selle riigisisest

menetlust;

3) 1973. aasta 5. oktoobril Münchenis koostatud Euroopa patentide väljaandmise

konventsiooni (edaspidi Euroopa patendikonventsioon) alusel Euroopa patenditaotluse

esitamist Patendiametile, selle Euroopa Patendiametile edastamist, Euroopa patendi

patendinõudluse ja patendikirjelduse tõlke esitamist ja avalikustamist ning Euroopa

patenditaotluse riigisiseseks patenditaotluseks või kasuliku mudeli registreerimise taotluseks

muutmist;

4) leiutise õiguskaitse alastele registritele muude avalduste esitamist ja registritest andmete

väljastamise korda;

5) Patendiameti ametlike väljaannete väljaandmist leiutiste valdkonnas ja

6) taotluse, õiguskaitse saanud leiutise ja täiendava kaitsega seotud tasude ja lõivudega

seotud küsimusi.

§ 2. Terminite määratlemine

(1) Taotleja käesolevas määruse tähenduses on isik, kes esitab või on esitanud taotluse

2

leiutisele õiguskaitse saamiseks patendi või kasuliku mudeli registreeringu alusel (edaspidi

leiutise õiguskaitse taotlus), täiendava kaitse taotluse, rahvusvahelise taotluse või Euroopa

patendi taotluse.

(2) Patendivolinik käesolevas määruse tähenduses on patendivolinik, kellele on

patendivoliniku seaduse kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks leiutiste

valdkonnas.

(3) Patendiamet käesoleva määruse tähenduses on Eesti Patendiamet.

(4) Nõudlus käesolevas määruse tähenduses on patendi või kasuliku mudeli nõudlus.

(5) Joonis käesolevas määruse tähenduses hõlmab tehnilisi jooniseid, illustratsioone ja

muud mittetekstilist materjali, sealhulgas skeeme, tabeleid, diagramme, graafikuid, epüüre,

joonistusi, ostsillogramme ja fotosid.

(6) Prioriteedidokument käesolevas määruse tähenduses on prioriteeti tõendav dokument

tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 4D lõike 3 tähenduses, nimelt esmase

taotluse koopia, mille on kinnitanud esmase taotluse vastu võtnud amet või valitsusvaheline

organisatsioon.

(7) Käesolevas määruse tähenduses hõlmab rahvusvahelise taotluse rahvusvaheline

menetlus taotleja, vastuvõtva ameti, Rahvusvahelise Büroo ja teiste patendikoostöölepingu

lepinguosaliste ametite toiminguid, mis on sooritatud enne rahvusvahelise taotluse esitamist

märgitud või väljavalitud riigi ametile, ning rahvusvahelise taotluse riigisisene menetlus

taotleja ja Patendiameti toiminguid, mida sooritatakse seoses rahvusvahelise taotluse

esitamisega Patendiametile kui märgitud või väljavalitud riigi ametile ning sellele järgnevaid

patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse menetlustoiminguid.

(8) Termineid, mis ei ole määratletud käesolevas määruses, patendiseaduses, kasuliku

mudeli seaduses, Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seaduses (edaspidi Euroopa

patendikonventsiooni kohaldamise seadus) või tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses,

mõistetakse Euroopa Liidu õigusaktidest või leiutiste õiguskaitse alastest rahvusvahelistest

kokkulepetest ning nende rakendusaktidest lähtuvalt.

2. peatükk Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded ning

esitamise kord

1. jagu Üldsätted

§ 3. Peatüki sätete kohaldamine

Käesoleva peatüki sätteid, välja arvatud 1. jao 4. jaotis, ei kohaldata rahvusvahelisele

taotlusele, mis esitatakse Patendiametile kui vastuvõtvale ametile, ega Euroopa

patenditaotlusele, mis esitatakse Patendiameti kaudu Euroopa Patendiametile.

3

1. jaotis Keel ja tõlked

§ 4. Dokumentide keel

(1) Dokumendid esitatakse Patendiametile eesti keeles, kui seaduses või käesolevas

määruses ei ole sätestatud teisiti. Eestikeelse, sealhulgas eesti keelde tõlgitud dokumendi

keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile.

(2) Kui dokument on esitatud võõrkeeles, esitatakse selle tõlge eesti keelde Patendiameti

nõudel, võttes arvesse patendiseaduse §-s 251 ja kasuliku mudeli seaduse §-s 231 sätestatut.

§ 5. Tõlgetele esitatavad üldnõuded

(1) Patendiametile esitatavate dokumentide tõlked peavad vastama

originaaldokumentidele. Tõlke õigsust eeldatakse, kuni ei tõestata vastupidist.

(2) Tõlke õigsuse eest vastutab tõlk või patendivolinik. Tõlke õigsust kinnitatakse teksti

lõppu lisatud deklareeringuga „Tõlke õigsust kinnitan” ja tõlgi või patendivoliniku allkirjaga.

Vandetõlk võib tõlke kinnitada vandetõlgi tehtud tõlgete kinnitamiseks kehtestatud korra

kohaselt.

(3)Taotleja, omanik, muu leiutise alase toimingu tegemist taotlev isik või teda esindav

patendivolinik võib taotleda paranduste tegemist tõlkesse ilmsete redaktsiooniliste ja

kirjavigade parandamiseks, kui parandused vastavad võõrkeelsele tekstile. Parandusega ei ole

lubatud laiendada õigusvastaselt õiguskaitse ulatust.

2. jaotis Andmete ja dokumentide üldnõuded

§ 6. Taotleja andmed

(1) Füüsilisest isikust taotleja andmed on tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha täielik

aadress, või kui tal on ettevõte, siis elukoha või ettevõtte asukoha täielik aadress. Füüsilisest

isikust taotleja andmed on ka e-posti aadress selle olemasolul.

(2) Juriidilisest isikust taotleja andmed on tema asukohariigi seaduse järgi ametlikku

registrisse kantud täielik või lühendatud nimi ja asukoha täielik aadress. Juriidilisest isikust

taotleja andmed on ka e-posti aadress selle olemasolul.

(3) Isiku puhul, kelle elu- või asukoht on väljaspool Eestit, märgitakse aadressile lisaks riigi

kahetäheline kood vastavalt WIPO standardile ST. 3 (edaspidi riigi kahetäheline kood).

Liitriigi isiku puhul tuleb aadressis näidata ka osariik.

(4) Ladinakirjaline nimi esitatakse lähtekeelsel kujul, muukirjaline nimi eesti kirja

transkribeerituna vastavalt eesti keele algustäheortograafia reeglitele.

(5) Nimele ei lisata tiitleid, aunimetusi, akadeemilist kraadi ega muid lisandeid.

4

Isikunimede kirjutamisel ei tohi kasutada kunstilisi kirjakujunduse elemente, kaasa arvatud

ilukiri. Ärinime korral ei ole lubatud kasutada kujunduselemente, mis on pärit näiteks

kaubamärgi kujundusest.

(6) Kui taotlejaid on mitu, esitatakse kõigi taotlejate andmed.

(7) Taotleja on kohustatud Patendiametile teatama oma andmete muutumisest. Sellise teate

puudumise korral lähtutakse menetluses viimastest Patendiametile teatatud andmetest.

(8) Käesolevas paragrahvis taotleja kohta sätestatut kohaldatakse ka Patendiametile leiutise

alase avalduse esitaja suhtes.

§ 7. Täiendavad taotleja andmed

(1) Taotlejal võib andmetele lisada telefoninumbri ja isiku- või registrikoodi, mida

Patendiamet ei avalikusta. Telefoninumbrit võib kasutada kiireloomulise teabe edastamiseks

taotlejale. Isiku- ja registrikoodi võib kasutada isikusamasuse kontrollimiseks kahtluse korral,

näiteks samanimeliste isikute puhul, samuti riigilõivu tasumise kontrollimisel.

(2) Kui taotleja soovib, et Patendiamet saadaks talle edastatavaid teateid muul aadressil,

kui tema elu- või asukoha aadress, võib ta andmetele lisada aadressi kirjavahetuse pidamiseks

või muud täpsustatud kontaktandmed. Taotleja võib määrata kontaktisikuks üksnes

patendivoliniku. Juriidilisest isikust taotleja kontaktisikuks võib olla ka selle juriidilise isiku

juht, tema määratud töötaja või prokurist. Samuti märgitakse taotleja või ühise esindajaga

kirjavahetuse pidamise andmed juhul, kui taotleja patendivolinikust esindaja ei ole volitatud

vastu võtma Patendiameti kirjalikke teateid.

(3) Kui taotleja ei ole täpsustanud kontaktandmeid ning puudub esindaja, edastab

Patendiamet teated taotlejale, sealhulgas välisriigis elu- või asukohta omavale isikule. Kui

taotlejaid on mitu, edastab Patendiamet teated taotluses esimesena märgitud Eestis elu- või

asukohta omavale taotlejale, sellise isiku puudumisel taotluses esimesena märgitud taotlejale.

(4) Paragrahvi 6 lõiked 6–8 kohalduvad täiendavatele taotleja andmetele.

§ 8. Esindaja andmed

(1) Ühise esindaja andmed on tema nimi, mis peab olema identne tema nimega taotlejana.

(2) Patendivoliniku andmed on tema ees- ja perekonnanimi, millele võib lisada

patendivoliniku registreerimisnumbri riiklikus Eesti patendivolinike registris.

(3) Taotluses sisalduvat või muud leiutise alast avaldust, milles on märgitud lõikes 1 või 2

nimetatud esindaja andmed ja millele iga esindatav on alla kirjutanud, loetakse volikirja

asendavaks dokumendiks. Sel juhul loetakse patendivoliniku volituse ulatuseks kõigi leiutise

alaste toimingute tegemine ja ühise esindaja volituse ulatuseks kõigi taotluse menetlemise ja

leiutise õiguskaitse jõushoidmisega seotud toimingute tegemine, välja arvatud taotluse ja

5

ainuõiguse üleandmine, kui taotlejad ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.

(4) Esindaja andmete muudatustest tuleb viivitamatult teatada Patendiametile.

§ 9. Autori andmed

(1) Autori andmed on tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha täielik aadress. Kui autoreid

on mitu, esitatakse kõigi autorite andmed. Autori andmete esitamisel kohalduvad § 6 lõiked 3–

5.

(2) Kui autor on ühtlasi ainus taotleja, võib märkida ainult autori ees- ja perekonnanime

või sõna „taotleja”.

(3) Kui autor on surnud, märgitakse autori nime järel sõna „surnud”.

(4) Autor, kes ei soovi oma andmeid avalikustada, esitab taotluse koosseisus olevas

avalduses või eraldi dokumendis andmete avalikustamise keelunõude, kinnitades seda nõuet

oma allkirjaga

(5) Autori andmete avalikustamise keelunõue tuleb esitada vähemalt üks kuu enne taotluse

või registreeringu andmete kande teate avaldamist.

§ 10. Leiutise õiguskaitse taotlemise õiguse deklaratsioon

(1) Kui taotlejaks ei ole autor või ühisautorsuse korral ei ole kõik leiutise autorid

samaaegselt taotlejad, deklareeritakse taotluse koosseisus oleval avaldusel või eraldi

dokumendis (edaspidi deklaratsioon) leiutise õiguskaitse taotlemise õiguslik alus. Taotleja

õigus taotleda leiutisele õiguskaitset peab olema tekkinud hiljemalt taotluse esitamise päevaks.

(2) Deklaratsiooni kantakse taotleja andmed vastavalt § 6 lõigetes 1–6 sätestatule, leiutise

nimetus ja taotluse number, kui see on teada. Deklaratsioonis näidatakse leiutise õiguskaitse

taotlemise õigusliku alusena õigusjärglus, tööleping või muu leping.

(3) Kui leiutise autoreid või taotlejaid on mitu ja neil on erinevad õiguslikud alused leiutise

õiguskaitse taotlemiseks, märgitakse kõik asjakohased õiguslikud alused. Mitme autori või

taotleja korral võib leiutise õiguskaitse taotlemise õigust deklareerida ka mitme eraldi

vormistatud deklaratsiooniga.

§ 11. Allkiri

(1) Taotleja nimel esitatud dokumentidele võib alla kirjutada taotleja, patendivolinik või

ühine esindaja. Kui taotlejaid on mitu ja neil ei ole esindajat, kirjutavad dokumentidele alla

kõik taotlejad.

(2) Kui dokumendi esitaja on juriidiline isik, tuleb märkida ka alla kirjutanud seadusliku

esindaja ametinimetus.

6

3. jaotis Volikiri

§ 12. Volikirja andmine

(1) Volikiri antakse ühe või mitme taotluse esitamiseks või leiutise õiguskaitse alase muu

toimingu tegemiseks ühise esindaja või ühe või mitme patendivoliniku nimele.

Esindamisõigust saab edasivolitamise korras üle anda, kui see õigus on volikirjas ette nähtud.

(2) Kui esindatavaid on mitu, võivad nad ühise volikirja asemel anda sama volituse

ulatusega volikirjad samale esindajale või samadele esindajatele.

(3) Mitmele patendivolinikule antud volituse korral loetakse kõik volikirjas nimetatud

patendivolinikud pädevaks esindama esindatavat volikirjaga antud volituse kogu ulatuses, kui

volikirjas ei nähta ette mõne patendivoliniku volituse piiramist. Volituse võrdse ulatuse korral

ajab Patendiamet asju ükskõik kellega volikirjas nimetatud patendivolinikest.

(4) Ühisele esindajale antakse volikiri, kui:

1) tema volituse ulatust soovitakse piirata;

2) ühine esindaja määratakse pärast taotluse või muu avalduse esitamist kõigi esindatavate

poolt või

3) avaldusel puudub mõne esindatava allkiri.

(5) Volikirjas peab sisalduma:

1) esindatava või esindatavate andmed, lähtudes § 6 lõikes 1 või 2 sätestatust;

2) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi, mitme patendivoliniku korral nende

ees- ja perekonnanimed;

3) volitatavale patendivolinikule teise sama äriühingu kaudu tegutseva patendivoliniku

edasivolitamise õiguse andmise korral selle õiguse olemasolu ja vajaduse korral tingimused;

4) ühise esindaja korral tema nimi, lähtudes § 6 lõikes 1 või 2 sätestatust;

5) volituse ulatus, välja arvatud ühise esindaja korral, kui tema volituse ulatust ei soovita

piirata;

6) volituse kehtivuse alguse kuupäev, kui volitus on antud enne volikirja allakirjutamist;

7) volituse kehtivusaeg, kui volitus on tähtajaline;

8) iga esindatava allkiri, juriidilise isiku korral tema seadusliku esindaja allkiri koos tema

ametinimetusega;

9) volikirja väljaandmise kuupäev.

(6) Elektroonselt esitatav volikiri peab olema digitaalselt allkirjastatud.

(7) Kui volikirjas ei ole määratud volituse kehtivuse alguse kuupäeva, kehtib volitus

volikirja väljaandmise kuupäevast. Kuupäevata volikirja korral loetakse volitus väljaantuks

volikirja Patendiametisse saabumise kuupäevast. Kui volikirjas ei ole volituse kehtivusaega

märgitud, loetakse volikiri tähtajatuks.

§ 13. Volikirja esitamine

7

(1) Patendiamet võib nõuda määratud tähtpäevaks volikirja esitamist:

1) patendivoliniku volituse kohta, kui on kahtlus esindusõiguse olemasolus;

2) ühise esindaja volituse kohta, kui ei kohaldu lõikes 2 ega § 8 lõikes 3 sätestatu, kui ühine

esindaja määratakse pärast taotluse esitamist või kui on tekkinud kahtlus ühise esindaja volituse

ulatuses.

(2) Kui leiutise alase toimingu tegemiseks Patendiametile varem esitatud volikiri kehtib,

asendab volikirja esitamist viide selle taotluse, patendi või registreeringu numbrile, mille

juurde varasem volikiri esitati, või Patendiametis registreeritud üldvolikirjale.

(3) Üldvolikirja võib Patendiametis registreerida, kui sellest nähtub ühele või mitmele

patendivolinikule antud kattuva kehtivusaja ja ulatusega volitus ning igaüks neist on pädev

esindama esindatavat üksinda.

(4) Kui üldvolikiri registreeritakse pärast taotluse esitamist, teatatakse selle

registreerimisnumber hiljemalt Patendiameti poolt volikirja esitamiseks määratud tähtpäevaks.

4. jaotis Riigilõivu tasumine

§ 14. Riigilõivu tasumise kohta andmete esitamine

(1) Kui riigilõiv tasutakse ilma unikaalse viitenumbrita, esitab taotleja, omanik või muu

leiutise alase toimingu tegemist taotlev isik Patendiametile riigilõivu tasumise tähtpäevaks

riigilõivu tasumise kohta järgmised andmed:

1) maksedokumendi number;

2) makse kuupäev;

3) maksja nimi;

4) tasutud summa suurus;

5) selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või riigilõivuseaduse asjakohase

paragrahvi number;

6) taotluse või registreeringu number või nende puudumisel muud andmed, mis

võimaldavad asjakohast registri kirjet tuvastada.

(2) Andmed riigilõivu tasumise kohta esitatakse iga taotluse või registreeringu ja iga

toimingu kohta eraldi. Kui riigilõiv tasutakse korraga mitme toimingu tegemise eest, esitatakse

loetelu tasutud summa taotluste või registreeringute ja toimingute vahel jaotumise kohta.

§ 15. Unikaalse viitenumbri teatamine

(1) Kui riigilõivu tasumine on nõutav, kuid taotleja, omanik või muu isik ei ole esitanud §

14 kohaselt riigilõivu tasumise andmeid, teatab Patendiamet nimetatud isikule pärast taotluse

menetlusse võtmist või avalduse esitamist unikaalse viitenumbri riigilõivu tasumiseks.

(2) Unikaalse viitenumbriga riigilõivu tasumise korral märgitakse maksedokumendile

unikaalne viitenumber, mis on seotud selle toiminguga, mille eest riigilõiv tasutakse.

8

§ 16. Riigilõivu tasumise kord

(1) Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole.

(2) Leiutise õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb riigilõiv tasuda kahe kuu jooksul taotluse

esitamise kuupäevast arvates. Nimetatud tähtaega ei saa pikendada ega taastada.

(3) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui see on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud

kontole kolme pangapäeva jooksul Patendiameti poolt unikaalse viitenumbri väljastamisest

arvates või kui Patendiametile on esitatud § 14 lõikes 1 nimetatud andmed riigilõivu tasumise

kohta.

(4) Kui sama toimingu eest on ekslikult tasutud rohkem kui ühel korral või seda on teinud

erinevad isikud, võetakse riigilõivu tasumise aluseks esimesena esitatud andmed õiges summas

tasutud riigilõivu kohta. Kui riigilõivu on tasutud ettenähtust enam, teatab Patendiamet sellest

riigilõivu tasunud isikule, kellel on õigus ettenähtust rohkem tasutud summa tagasi saada.

(5) Kui taotleja soovib saada ekspertiisi käigus viidatavate patendidokumentide või muude

trükiste ärakirju, peab ta tasuma ettenähtud riigilõivu ja esitama sellekohase nõude.

(6) Üle kümnepunktilise patendinõudlusega patenditaotluse korral tasutakse

patendinõudluse punktist 11 alates iga järgmise punkti eest täiendav riigilõiv.

§ 17. Riigilõivu tasumise kontrollimine

(1) Kui andmed riigilõivu tasumise kohta on esitatud tähtpäevaks, kuid riigilõiv ei ole

nõutavas summas Rahandusministeeriumi kontole laekunud, võib Patendiamet riigilõivu

tasumise kontrollimise eesmärgil nõuda andmed esitanud isikult pangaasutuse kinnitatud

riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist.

(2) Kui riigilõivu ei tasu taotleja, omanik, avalduse esitaja või muu isik, kes on huvitatud

ettenähtud toimingute sooritamisest või nende esindaja, eeldatakse, et riigilõivu tasumine

toimub nimetatud isiku nõusolekul.

5. jaotis Vormistamise üldnõuded

§ 18. Dokumendi vormistamise üldnõuded

(1) Kõik leiutise õiguskaitse taotluse dokumendid esitatakse musta kirjaga valgel taustal

A4-formaadis (210 × 297 mm) lehel. Tekstidokumentide, sealhulgas leiutiskirjelduse ja

nõudluse vormistamisel on lehe vasak veeris 25–40 mm, ülemine veeris minimaalselt 20 mm

ja maksimaalselt 40 mm, ülejäänud veerised minimaalselt 20 mm ja maksimaalselt 30 mm.

(2) Iga lehte kasutatakse püstformaadis. Taotluse iga dokumenti alustatakse uuelt lehelt.

9

(3) Tekstidokumendi lehed nummerdatakse araabia numbritega lehe keskel ülemise veerise

all. Leiutiskirjeldus ja nõudlus nummerdatakse järjestikku leiutiskirjeldusest alates.

Patenditaotluses sisalduv nukleotiidide või aminohapete järjestuse loetelu (edaspidi järjestuse

loetelu) alustatakse uuelt leheküljelt ja nummerdatakse iseseisvalt. Leiutise olemuse

lühikokkuvõte (edaspidi lühikokkuvõte) nummerdatakse samuti iseseisvalt, kui see esitatakse

mitmel lehel. Leiutiskirjelduse, järjestuse loetelu ja lühikokkuvõtte esimesele lehele lehekülje

numbrit ei märgita.

(4) Leiutiskirjelduse, nõudluse ja lühikokkuvõtte tekst esitatakse minimaalse reavahega 1,5

intervalli kirjas, mille suurtähtede kõrgus on vähemalt 2,1 mm. Iga viies tekstirida

leiutiskirjelduses ja nõudluses on soovitatav nummerdada vasaku veerise paremas ääres.

Tekstilõike eraldavaid reavahesid või tühje ridu ei loeta tekstiridadeks ja neid ei nummerdata.

(5) Tekstidokumendis ei ole lubatud allajoonimise, rasvase kirja või mis tahes muu

eristamisviisi kasutamine sõnade, väljendite, lausete või tekstiosade rõhutamiseks.

(6) Tekstidokumendis ei kasutata jooniseid, välja arvatud tabelid.

(7) Dokumentide, sealhulgas jooniste ükski leht ei tohi olla määrdunud, kortsunud ega

sisaldada nähtavaid trükkimisest või paljundamisest tekkinud värvilaike, täppe, jooni või muid

edasisel paljundamisel ilmsiks tulevaid defekte. Paberdokumendid esitatakse tihedal matil

vastupidaval ja painduval paberil, kasutades lehtede ühte külge. Paberilehti ei või kokku murda

ega rulli keerata.

§ 19. Terminid ja tähised

(1) Leiutiskirjelduses, nõudluses ja lühikokkuvõttes kasutatakse standardseid, nende

puudumisel aga teadus- ja tehnikakirjanduses üldlevinud termineid, tähiseid, lühendeid ja

mõõtühikuid. Kui kasutatakse terminit või tähistust, mis ei ole erialakirjanduses üldlevinud,

siis seletatakse selle tähendus esimesel leiutiskirjelduses kasutamise juhul. Eestikeelse termini

puudumisel võib kasutada võõrkeelset terminit, kirjutades selle kursiivis.

(2) Kõigile tingtähistele antakse selgitus.

(3) Leiutiskirjelduses ja nõudluses järgitakse terminoloogia ühtsuse nõuet. Terminoloogia

ühtsuse nõue kehtib ka füüsikaliste suuruste mõõtühikute, dimensioonide ja tingtähiste kohta.

(4) Füüsikalised suurused väljendatakse SI või CGS mõõtühikute süsteemis. Temperatuuri

võib väljendada Celsiuse kraadiga.

(5) Protsendimärki, temperatuuri tähist ja muid sarnaseid tähiseid kasutatakse ainult arvu

järel. Tekstis tuleb kasutada vastavalt sõnu „protsent”, „kraad” jms. Lubatud ei ole kasutada

väljendeid „temperatuur tõuseb mõne % või °C võrra” või „mahtuvus suureneb 2×”.

§ 20. Mittekasutatavad väljendid

10

(1) Taotluse dokumentide tekstis ei tohi olla väljendeid, mis on avaliku korra ja moraali

vastased või halvustavad teisi isikuid ja nende leiutisi.

(2) Leiutist või taotlejat reklaamivaid tekste või kujutisi ei ole lubatud kasutada. Sõnalist

kaubamärki võib tekstis kasutada üksnes juhul, kui see määrab üheselt leiutise mõne olulise

tunnuse.

§ 21. Keemilised valemid

Leiutiskirjelduses, nõudluses ja lühikokkuvõttes võib kasutada keemilisi valemeid. Keemiliste

ühendite struktuurivalemite kirjutamisel kasutatakse elementide üldkasutatavaid sümboleid ja

näidatakse täpselt ära sidemed elementide ja radikaalide vahel.

§ 22. Matemaatilised avaldised ja tähised

(1) Leiutiskirjelduses, nõudluses ja lühikokkuvõttes võib kasutada matemaatilisi avaldisi

(valemeid) ja tähiseid.

(2) Kõik matemaatilistes valemites kasutatud tähistused dešifreeritakse nende esinemise

järjekorras. Valemi selgitused kirjutatakse tulbana valemi alla.

(3) Matemaatilisi tähiseid „>”, „<”, „=” ja muid sarnaseid tähiseid kasutatakse ainult

matemaatilistes valemites, tekstis tuleb need esitada sõnadena „suurem”, „väiksem”, „võrdne”

jms.

(4) Intervallide tähistamiseks positiivsete arvude vahel võib kasutada märki „–”. Teistel

juhtudel tuleb kasutada sõnu „alates” ja „kuni”.

(5) Matemaatilisi valemeid võib poolitada ainult märgi kohalt.

§ 23. Joonise vormistamise nõuded

(1) Joonis esitatakse tehnilise joonestamise nõuete kohaselt.

(2) Joonis paigutatakse püstformaadis lehele nii, et leht oleks maksimaalselt täidetud. Kui

joonist ei saa paigutada lehele püstformaadis, paigutatakse see nii, et joonise ülemine osa oleks

lehe vasaku serva pool. Lehe vasak ja ülemine veeris on minimaalselt 25 mm, ülejäänud

veerised minimaalselt 15 mm. Jooniste all olev pind lehel ei tohi ületada 262 × 170 mm.

Joonistel ei kasutata raamjooni.

(3) Lehele võib paigutada mitu joonist, mis on üksteisest selgelt eraldatud. Iga joonis

nummerdatakse araabia numbriga, mille ette lisatakse tähis FIG (FIG 1, FIG 2 jne), vaatamata

joonise liigile. Kui leiutise selgitamiseks kasutatakse ainult üht joonist, ei ole seda tarvis

nummerdada.

(4) Joonised esitatakse ilma pealkirjade, kirjeldava teksti ja märkusteta, välja arvatud

11

sellised viited nagu „vesi”, „aur”, „avatud”, „suletud”, „A-A” lõike tähistamiseks jne ning

elektriskeemidel ja muudel skeemidel kasutatavad tähised. Kui kasutatud joonisel on algselt

võõrkeelset teksti, tuleb see asendada eestikeelsega. Tähti ja numbreid joonistel ei panda

sulgudesse, ringidesse ega jutumärkidesse.

(5) Tähtede ja numbrite, sealhulgas lehenumbrite, joonisel kasutatud positsiooninumbrite

ja muu teksti minimaalne kõrgus peab olema 3,2 mm.

(6) Jooniste lehed nummerdatakse araabia numbritega lehe keskel ülemise veerise all. Iga

lehe number peab koosnema kahest numbrist, mis on eraldatud kaldkriipsuga ning millest

esimene on lehe number ja teine on jooniste või muu illustreeriva materjali lehtede koguarv.

Jooniste lehtede nummerdamisel järgitakse nende viitamise järjekorda leiutiskirjelduses, välja

arvatud juhul, kui see ei ole asjakohane.

(7) Kui ühe joonise osad paiknevad kahel või enamal lehel, paigutatakse need nii, et joonis

oleks tervikuna lehtede paigutamise teel kokku pandav.

(8) Joonise mastaap valitakse selline, et vähendamisel suuruseni 2/3 lineaarmõõtude järgi

oleks võimalik eristada kõiki detaile. Joonise iga element esitatakse õiges proportsioonis teiste

elementide suhtes, välja arvatud juhud, kui mõne elemendi selgeks kujutamiseks on vaja muuta

selle mastaapi.

(9) Detailide ja muude elementide mõõtmeid joonisel ei näidata. Vajaduse korral tuuakse

leiutiskirjelduses erinevate mõõtmete suhtarvud. Absoluutmõõtmed esitatakse juhul, kui need

kuuluvad leiutise oluliste tunnuste hulka.

(10) Joonistele ei või kanda midagi, millest ei ole juttu leiutiskirjelduses või mida ei vajata

leiutise olemusest arusaamiseks, sealhulgas kaubamärgi kujutist seadme joonisel. Viideteks

ettenähtud tähiseid, mida ei ole leiutiskirjelduses, ei tohi olla ka joonistel ja vastupidi.

(11) Kõik jooniste elemendid, millest kirjutatakse leiutiskirjelduses, peavad olema

tähistatud nii leiutiskirjelduses kui ka joonistel. Elementide positsiooninumbrid tähistatakse

araabia numbritega vastavalt nende elementide nummerdamisele leiutiskirjelduses ja

nõudluses, alustades ühest. Põhjendatud juhul võib kasutada muud arusaadavat ja järjepidevat

numeratsiooni. Elementide nummerdamiseks joonistel kasutatakse sirgeid või vaba käega

tõmmatud viitejooni, mis on ülejäänud joontest peenemad. Erandina võib viitejooned ära jätta.

Viited, mis ei ole ühendatud ühegi elemendiga ja tähistavad pinda või lõiget, kus need

paiknevad, võib alla joonida. Sellega rõhutatakse, et viitejooned ei ole kogemata märkimata

jäänud. Eri joonistel paiknevad ühed ja samad elemendid tähistatakse ühe ja sama

positsiooninumbriga.

(12) Joonisel kasutatakse ristprojektsiooni, lõikeid ja aksonomeetriat, välja arvatud juhul,

kui see ei ole asjakohane. Lõikepinnad tuleb viirutada kaldjoontega nii, et viirutus ei takistaks

positsiooninumbrite, tähiste ega joonte selget loetavust.

(13) Skeemi puhul kasutatakse standardseid graafilisi tähiseid. Üht liiki skeemil on lubatud

12

kasutada teist liiki skeemi elemente, näiteks elektrilisele skeemile võib lisada üksikuid

kinemaatilise või hüdraulilise skeemi elemente ja vastavaid tähiseid. Kui skeemil on

elementide graafilise tähistusena kasutatud ristkülikuid, tuleb peale numbrilise tähistuse

ristkülikusse kirjutada ka elemendi nimetus. Kui elemendi graafilise tähistuse mõõtmed ei luba

seda teha, võib elemendi nimetuse kirjutada viitejoonele.

(14) Fotodel kujutatu peab olema eristatav ja piisavalt kontrastne fotodest kvaliteetsete

koopiate tegemiseks. Väiksemad fotod tuleb kanda A4 formaadis valgele lehele.

6. jaotis Dokumentide esitamine

§ 24. Dokumentide esitamine

(1) Leiutise õiguskaitse taotlus, täiendava kaitse taotlus ja muu leiutise alane avaldus või

dokument esitatakse Patendiametile kohapeal, elektrooniliselt või posti teel. Eesti isikukoodi

omav isik võib dokumendi esitada ka elektroonselt Patendiameti veebilehel kättesaadavaks

tehtud tööstusomandi õiguskaitse taotluste elektroonse esitamise portaali (edaspidi portaal)

kaudu.

(2) Kui dokumendi esitab mitu isikut, kelle kõigi elu- või asukoht on Eestis, võivad nad

selle esitada ise. Järgnevaks menetlusega seotud asjade ajamiseks Patendiametiga võivad nad

volitada patendivoliniku või enda hulgast ühise esindaja.

(3) Isik, kellel puudub elu- või asukoht Eestis, võib esitada dokumendi ise. Järgnev

menetlusega seotud asjade ajamine Patendiametiga võib toimuda ainult patendivolinikust

esindaja kaudu. Sama kohaldub ka juhul, kui taotlejaid on mitu ja ühelgi neist ei ole Eestis elu-

ega asukohta.

(4) Kui dokumendi esitajate hulgas on nii Eestis elu- või asukohta omavaid isikuid kui ka

isikuid, kellel puudub elu- või asukoht Eestis, võivad nad esitada dokumendi ise. Järgnevaks

menetlusega seotud asjade ajamiseks Patendiametiga peavad nad volitama ennast esindama

patendivoliniku või enda hulgast ühe Eestis elu- või asukohta omava isiku.

(5) Kui dokument esitatakse seaduses või määruses ettenähtud vorminõuet järgimata,

loetakse see vorminõuet järgides esitatuks, kui samasisuline vorminõuet järgiv dokument

saabub Patendiametisse kolme tööpäeva jooksul esialgsest esitamisest arvates.

(6) Dokumendi saabumise päevaks loetakse selle tegelik Patendiametisse saabumise päev.

See kehtib ka taotluse edastamisel posti- või kulleriteenust kasutades.

2. jagu Leiutise õiguskaitse taotlus ja täiendava kaitse taotlus

1. jaotis Üldnõuded

§ 25. Üldsäte

13

(1) Patenditaotluses peavad sisalduma patendiseaduse § 19 lõikes 1 nimetatud dokumendid,

samuti patendiseaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid ja andmed, kui need on

asjakohased. Patenditaotluse suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki 1. jaos ning §-s 26, §-des

29–31, § 32 lõigetes 1–3, §-des 33–53, § 54 lõigetes 1–3, § 55 lõigetes 1–4 ja §-des 56–58

sätestatut.

(2) Kasuliku mudeli registreerimise taotluses (edaspidi käesolevas jaos

registreerimistaotlus) peavad sisalduma kasuliku mudeli seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud

dokumendid, samuti kasuliku mudeli seaduse § 17 lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid ja

andmed, kui need on asjakohased. Registreerimistaotluse suhtes kohaldatakse käesoleva

peatüki 1. jaos ning §-s 27, § 29 lõigetes 1–7, §-des 30 ja 31, § 32 lõikes 4, § 33 lõikes 1, § 34

lõigetes 1–5, §-s 35, § 36 lõigetes 1–4, § 37 lõigetes 1–3, §-des 38–40, § 41 lõigetes 1– 6, §-

des 42, 45, 46, §-des, 48–53, § 54 lõikes 4, § 55 lõigetes 1–3 ja 5, §-s 56 ja § 57 lõigetes 1 ja 2

sätestatut.

(3) Täiendava kaitse taotluses peavad sisaldama täiendava kaitse saamise avaldus vastavalt

§-s 28 sätestatule, meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimist tõendav dokument

vastavalt § 60 lõikes 1 sätestatule ja volikiri, kui täiendava kaitse taotlejaid on mitu, neil on

ühine esindaja ja täiendava kaitse saamise avaldusele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad.

Täiendava kaitse taotlusele kohaldatakse käesoleva peatüki 1. jaos ning §-des 28, 30 ja 60

sätestatut.

(4) Taotleja võib esitada muid dokumente, mille esitamist ta leiutise õiguskaitse või

täiendava kaitse taotlemise seisukohalt vajalikuks peab. Selliste dokumentide vastuvõtmise

vastavalt vajalikkusele otsustab Patendiamet. Tarbetud dokumendid tagastatakse taotlejale või

hävitatakse taotleja nõusolekul.

2. jaotis Avaldus

§ 26. Patendi saamise avaldus

(1) Patendi saamise avalduses peavad sisalduma:

1) patendi saamise sooviavaldus;

2) patenditaotleja andmed vastavalt § 6 lõigetes 1–6 sätestatule;

3) patenditaotleja esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt § 8 lõikes 1 või 2

sätestatule;

4) autori andmed vastavalt § 9 lõigetes 1–4 sätestatule;

5) leiutise eesti- ja ingliskeelne nimetus vastavalt §-s 29 sätestatule;

6) patenditaotluse teiste dokumentide loetelu vastavalt §-s 30 sätestatule;

7) allkiri vastavalt §-s 11 sätestatule;

8) prioriteedinõue vastavalt §-s 31 ja § 32 lõigetes 1–3 sätestatule, kui taotletakse

prioriteedi määramist;

9) muud andmed vastavalt §-s 33 sätestatule, kui need on asjakohased;

10) autori keelunõue vastavalt § 9 lõikes 5 sätestatule, kui see on asjakohane;

11) patendi taotlemise õiguslik alus vastavalt § 10 lõikes 1 sätestatule, kui see on

asjakohane;

14

12) § 7 lõigetes 1 ja 2 andmed, kui need on asjakohased;

13) andmed riigilõivu tasumise kohta, kui riigilõiv on tasutud.

(2) Avaldusest peab ilmnema, kas taotleja on füüsiline või juriidiline isik ning taotleja

elukoht või asukoht.

(3) Avaldus peab olema vormistatud selgelt ja loetavalt.

§ 27. Kasuliku mudeli registreerimise avaldus

(1) Kasuliku mudeli registreerimise avalduses peavad sisalduma:

1) kasuliku mudeli registreerimise sooviavaldus;

2) taotleja andmed vastavalt § 6 lõigetes 1–6 sätestatule;

3) taotleja esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt § 8 lõikes 1 või 2

sätestatule;

4) autori andmed vastavalt § 9 lõigetes 1–4 sätestatule;

5) leiutise eesti- ja ingliskeelne nimetus vastavalt § 29 lõigetes 1–7 sätestatule;

6) registreerimistaotluse teiste dokumentide loetelu vastavalt §-s 30 sätestatule;

7) allkiri vastavalt §-s 11 sätestatule;

8) prioriteedinõue vastavalt §-s 31 ja § 32 lõikes 4 sätestatule, kui taotletakse prioriteedi

määramist;

9) muud andmed vastavalt §-s 33 lõikes 1 sätestatule, kui need on asjakohased;

10) autori keelunõue vastavalt § 9 lõikes 5 sätestatule, kui see on asjakohane;

11) kasuliku mudeli registreerimise taotlemise õiguslik alus vastavalt § 10 lõikes 1

sätestatule, kui see on asjakohane;

12) § 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed, kui need on asjakohased;

13) andmed riigilõivu tasumise kohta, kui riigilõiv on tasutud.

(2) Kasuliku mudeli registreerimise avaldusele kohalduvad § 26 lõiked 2 ja 3.

(3) Kui registreerimistaotlus esitatakse kasuliku mudeli seaduse § 19 kohaselt Patendiameti

menetluses oleva sama leiutist käsitleva riigisisese patenditaotluse, riigisisesesse menetlusse

võetud rahvusvahelise taotluse või riigisiseseks patenditaotluseks muudetud rahvusvahelise

taotluse või Euroopa patenditaotluse põhjal, märgitakse avaldusel patenditaotluse esitamise

kuupäev ja patenditaotluse number. Kui patenditaotluses ja registreerimisavalduses on

taotlejaks märgitud erinevad isikud, näidatakse avaldusel taotleja õiguslik alus kasuliku mudeli

registreerimist taotleda.

§ 28. Täiendava kaitse saamise avaldus

(1) Täiendava kaitse saamise avalduses peab sisalduma:

1) meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava kaitse saamise sooviavaldus;

2) taotleja andmed vastavalt lõikes 2 ja § 6 lõigetes 1–6 sätestatule;

3) taotleja esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt § 8 lõikes 1 või 2

sätestatule;

4) aluspatendi number;

15

5) leiutise nimetus;

6) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimise kuupäev;

7) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimist tõendava dokumendi number ja

väljaandmise kuupäev;

8) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreeritud nimetus;

9) muud meditsiinitoote või taimekaitsetoote identifitseerimise andmed vastavalt lõikes 4

sätestatule;

10) taotluse teiste dokumentide loetelu vastavalt §-s 30 sätestatule;

11) allkiri vastavalt §-s 11 sätestatule;

12) § 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed, kui need on asjakohased;

13) andmed riigilõivu tasumise kohta, kui riigilõiv on tasutud.

(2) Täiendava kaitse taotlejate andmed peavad ühtima riiklikku patendiregistrisse kantud

aluspatendi omanike andmetega.

(3) Registreerimine lõike 1 punktides 6 ja 7 ja § 60 lõikes 1 tähendab meditsiinitoote

registreerimist ravimiseaduse § 11 ja taimekaitsetoote registreerimist taimekaitseseaduse § 12

lõike 1 mõistes.

(4) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote identifitseerimise andmete hulgas võib avaldusele

kanda näiteks:

1) toimeaine nime, sealhulgas ravimi toimeaine rahvusvahelise mittekaubandusliku

nimetuse (INN) ladina keeles;

2) aluspatendi patendinõudluse punktide numbrid, millega on määratud toote kaitseulatus;

3) muid andmeid, mis aitavad tõendada toote vastavust aluspatendile.

(5) Täiendava kaitse saamise avaldusele kohaldub § 26 lõige 3.

§ 29. Leiutise nimetus

(1) Leiutise nimetus avalduses peab olema identne leiutiskirjelduses toodud leiutise

nimetusega.

(2) Leiutise nimetus peab selgelt ja täpselt näitama leiutise tehnilist otstarvet ja vastama

leiutise olemusele. Leiutise nimetus ei tohi olla leiutise olemusest kitsam ega laiem. Leiutise

nimetusest peab selguma, kas leiutise objekt on seade, meetod või aine. Leiutise nimetuses

juhindutakse rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni terminoloogiast ja WIPO standardist ST.

15.

(3) Leiutise nimetus esitatakse ainsuse vormis. Erandiks on ühise struktuurivalemiga

hõlmatud keemilisi ühendeid puudutavate leiutiste nimetused.

(4) Leiutise nimetust ei ole lubatud lühendada, sealhulgas kasutades terminite lühendeid

või lühendeid „jne”, „jms” ning teisi sarnaseid lühendeid. Leiutise nimetus ei tohi sisaldada:

1) füüsilise isiku nime, sealhulgas autori nime;

2) ettevõtte ärinime;

16

3) kohanime;

4) sõnalist kaubamärki või kaubamärgi sõnalist osa;

5) sõna „uus” või mis tahes reklaamväljendeid või reklaamteksti;

6) argoosõnu ja -väljendeid;

7) muid sõnu ja väljendeid, millel puudub tehnilise terminina kindel tähendus.

(5) Individuaalset keemilist ühendit puudutava leiutise nimetuses peab olema ära näidatud

ühendi nimetus ühe keemias kasutatava nomenklatuuri, soovitatavalt IUPAC-i nomenklatuuri

järgi. Märgitud võib olla ka ühendi konkreetne otstarve. Patendi taotlemisel võib bioaktiivsete

ühendite korral olla märgitud ühendi bioloogilise aktiivsuse liik.

(6) Kindlaksmääramata struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise meetodi korral

näidatakse leiutise nimetuses ära ka kõrgmolekulaarse ühendi nimetus ning vajadusel selle

otstarve.

(7) Kindlaksmääramata koostisega aine saamise meetodi korral näidatakse leiutise

nimetuses ära selle aine otstarve. Patendi taotlemisel võib aine otstarbe asemel näidata aine

bioaktiivsed omadused.

(8) Kui patenditaotlus sisaldab ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni,

peab leiutise nimetus kajastama kõiki kombinatsiooni kuuluvaid leiutisi ja nendevahelist seost,

näiteks „Aine X, meetod selle saamiseks ja aine X kasutamine”, „Meetod Y ja seade selle

realiseerimiseks”, „Aine Z, meetod aine Z saamiseks ja seade selle meetodi teostamiseks”.

§ 30. Dokumentide loetelu

(1) Avaldusest peab nähtuma taotluse koosseisus tegelikult esitatud dokumentide liik ja iga

dokumendi lehtede arv. Kui dokument on esitatud mitmes eksemplaris, tuleb näidata ka

eksemplaride arv.

(2) Paragrahvi 13 lõike 2 kohaldamisel märgitakse dokumentide loetelus viide varem

esitatud volikirjale.

§ 31. Prioriteedinõue

(1) Kui leiutise õiguskaitse taotlus esitatakse patendiseaduse § 11 või kasuliku mudeli

seaduse § 10 tähenduses esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse

alusel prioriteedinõudega, märgitakse avaldusel esmase taotluse esitamise kuupäev, taotluse

vastu võtnud riigi või valitsusvahelise organisatsiooni kahetäheline kood ja taotluse number

(edaspidi prioriteediandmed).

(2) Kui taotlus esitatakse mitme esmase taotluse alusel, märgitakse kõigi nende

prioriteediandmed.

(3) Kui prioriteeti tõendav dokument on taotleja loal Patendiametile piiranguteta ja tasuta

kättesaadav rahvusvahelisest digitaalsest andmekogust, lisatakse prioriteediandmetele

17

andmekogule juurdepääsu võimaldav kood.

(4) Kui taotluse esitamise päeval ei ole taotlejale esmase taotluse number teada, märgitakse

prioriteedinõudes ainult esmase taotluse esitamise kuupäev ja riik.

§ 32. Patenditaotluse ja kasuliku mudeli taotluse prioriteedinõuet puudutavad

erinevused

(1) Esialgsest patenditaotlusest eraldatud patenditaotluse korral märgitakse avaldusel

esialgses patenditaotluses esitatud prioriteedinõude prioriteediandmed selles osas, mis

kehtivad eraldatud leiutise suhtes. Samuti märgitakse sel juhul avaldusel esialgse

patenditaotluse esitamise kuupäev ja patenditaotluse number. Kui esialgse patenditaotluse

aluseks on rahvusvaheline taotlus, märgitakse esitamise kuupäevaks rahvusvahelise esitamise

kuupäev.

(2) Patenditaotluse korral, mis esitatakse leiutise olemust muutvate varasema

patenditaotluse paranduste ja täienduste põhjal, märgitakse see avaldusel koos paranduste ja

täienduste Patendiametile esitamise kuupäeva ning varasema patenditaotluse numbriga.

(3) Patenditaotluse prioriteedinõude võib esitada patendiseaduse § 201 lõikes 1 sätestatud

tähtajal eraldi või koos prioriteedinõuet tõendava dokumendiga.

(4) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse prioriteedinõuet ei ole võimalik esitada pärast

registreerimistaotluse esitamist. Kui prioriteedidokumentide esitamine on nõutav, lähtutakse

kasuliku mudeli seaduse § 182 lõigetes 2 ja 3 ning § 22 lõigetes 2 ja 4 sätestatust.

§ 33. Muud andmed

(1) Kui taotleja nõuab patendiseaduse § 8 lõike 3 või kasuliku mudeli seaduse § 7 lõike 2

alusel tehnika taseme määramisel leiutist puudutava avalikustatud teabe mittearvestamist,

märgitakse avaldusel leiutist puudutava teabe, mille arvestamist tehnika taseme määramisel ei

soovita, avalikustamise kuupäev ja võimalikult täpsed andmed avalikustamise allika või

sündmuse kohta, sealhulgas leiutise eksponaadina näitusel väljapaneku kuupäev ja näituse

nimetus ning toimumise koht.

(2) Kui patenditaotleja esitab leiutiskirjelduse asemel patenditaotluses esmase

patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse andmed, märgitakse avaldusel

prioriteediandmed. Esmase taotluse eestikeelne või eesti keelde tõlgitud leiutiskirjeldus ja

nõudlus tuleb esitada mitte hiljem kui 16 kuud esmase taotluse esitamise kuupäevast.

(3) Kui patendiseaduse § 19 lõike 2 punkti 3 kohaselt peab patenditaotluses esitama

bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimist tõendava dokumendi,

märgitakse avaldusel deponeerimise registreerimisnumber, kuupäev ja rahvusvahelise

deponeerimisasutuse täielik või lühendatud nimi.

3. jaotis Leiutiskirjeldus

18

§ 34. Leiutiskirjelduse otstarve ja struktuur

(1) Leiutise olemus peab olema leiutiskirjelduses avatud niisugusel määral, et vastava ala

asjatundjal oleks võimalik aru saada tehnilise probleemi olemusest ja selle lahendamisest

leiutise abil. Leiutiskirjeldus peab tagama nõudlusega määratletud leiutise õiguskaitse ulatuse

täpse tõlgendamise.

(2) Leiutiskirjelduse pealkiri on leiutise nimetus vastavalt §-s 29 sätestatule.

(3) Leiutiskirjeldus koosneb järgmistest osadest:

1) tehnikavaldkond;

2) tehnika tase;

3) leiutise olemus;

4) jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu;

5) üks või mitu leiutise teostamise näidet ja vajadusel muud andmed, mis tõendavad leiutise

teostamise, tööstusliku kasutamise ja püstitatud tehnilise tulemuse saavutamise võimalikkust.

(4) Leiutiskirjelduse üksikuid osi või selles sisalduvaid tehniliste lahenduste kirjeldusi,

samuti leiutise olemuse selgitusi või leiutise abil ettenähtud tehnilise tulemuse saavutamise

põhjendusi ei ole lubatud asendada üksnes viitega kirjanduse allikale, taotluse teistele

dokumentidele või muule infoallikale.

(5) Lõikes 3 nimetatud leiutiskirjelduse osade teksti algus ja lõpp peab olema eristatav.

Osad võivad kanda nende nimetusele vastavat pealkirja.

(6) Patenditaotluse leiutiskirjelduse juurde kuulub ka järjestuse loetelu vastavalt §-s 44

sätestatule, kui patenditaotluses on avatud nukleotiidide ja/või aminohapete järjestused.

§ 35. Tehnikavaldkond

Leiutiskirjelduse osas „Tehnikavaldkond” näidatakse ära tehnikavaldkond, millesse leiutis

kuulub, ja leiutise kasutusala. Mitme tehnikavaldkonna või kasutusala puhul näidatakse ära

vähemalt üks tehnikavaldkond ja kasutusala.

§ 36. Tehnika tase

(1) Leiutiskirjelduse osas „Tehnika tase” kirjeldatakse ja viidatakse taotlejale

teadaolevatele olemasolevatele analoogsetele leiutistele ning muudele tehnilistele

lahendustele, mis võivad omada tähtsust leiutise olemusest arusaamisel ja patenditaotluse

korral ekspertiisi tegemisel.

(2) Analoogsete lahenduste kirjeldamisel tuleb kasutada terminoloogiat, mis on leiutise

omaga võimalikult ühtne. Analoogsete lahenduste kirjeldusest peavad selgelt ilmnema

analoogsete lahenduste ja leiutise ühised ja eristavad tehnilised tunnused, mis on ühtlasi

aluseks nõudluse formuleerimisel.

19

(3) Eraldi kirjeldatakse taotlejale tehnika tasemest teada olevat leiutisele kõige lähedasemat

ja tehnilise tulemuse poolest sarnast lahendust ning tuuakse esile selle lahenduse puuduseks

olev tehniline probleem, mille kõrvaldamisele leiutis on suunatud.

(4) Analoogseid lahendusi sisaldavate informatsiooniallikate bibliograafilised andmed

esitatakse leiutiskirjelduse tekstis nii, et nende järgi oleks võimalik allikat leida. Avaldatud

patenditaotlusele, patendikirjeldusele, kasuliku mudeli kirjeldusele või muule avaldatud

leiutisalasele dokumendile viitamisel näidatakse võimaluse korral ära riigi kahetäheline kood,

dokumendi nimetus või dokumendi liigi kood, dokumendi number, rahvusvahelise

patendiklassifikatsiooni indeks, omaniku või autori nimi ning dokumendi avaldamise aasta.

(5) Kui patenditaotlus sisaldab leiutiste kombinatsiooni, tuleb kirjeldada eraldi iga

leiutisega analoogseid ja lähimat lahendust ning viimase puhul tuua esile tehniline probleem,

mille lahendamisele vastav kombinatsioonis sisalduv leiutis on suunatud.

§ 37. Leiutise olemus

(1) Leiutise olemust väljendatakse leiutise oluliste tunnuste kogumina. Leiutise oluliste

tunnuste kogumisse kuuluvad kõik tunnused, mis on vajalikud ja millest piisab leiutise

eesmärgiks oleva ühe kindla, leiutisele kõige lähedasema tehnilise tulemuse saavutamiseks.

(2) Leiutise olemuse ülevaade peab sisaldama kõiki nõudluses esitatud leiutise tunnuseid

ja leiutise eesmärgiks olevat tehnilist tulemust ning selgitama tunnuste ja tehnilise tulemuse

vahelist põhjuslikku seost.

(3) Leiutise olemuse avamisel näidatakse võimaluse korral ära ka muud tehnilised

tulemused, mida leiutis annab, sealhulgas üksikjuhtudel, konkreetsete teostusvormide või

eriliste kasutustingimuste korral. Leiutise eesmärgiks olev tehniline tulemus võib olla näiteks

hõõrdeteguri vähenemine, kinnikiilumise ärahoidmine, metallivalu defektide vältimine,

mõõteseadme tundlikkuse tõus, ravimi aktiivsuse suurenemine, ravipreparaadi mõju

lokaliseerimine.

(4) Leiutiste kombinatsiooni korral kirjeldatakse iga kombinatsiooni kuuluva leiutise

olemust ja saavutatud tehnilist tulemust eraldi. Leiutise ühtsuse kinnitamiseks on soovitatav

selgitada tehnilist seost kombinatsiooni kuuluvate leiutiste vahel ja nende osa tehnika

tasemesse antavas terviklikus panuses. Käesolev lõige ei kohaldu kasuliku mudeli taotlusele.

§ 38. Jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu

Leiutiskirjelduse selles osas antakse peale jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu

ka lühike selgitus nende sisu kohta, näiteks „Figuur 1 – seadme üldvaade” või „Joonis fig 1 –

seadme üldvaade”, „Figuur 2 – lõige A-A” või „Joonis fig 2 – lõige A-A”, „Figuur 3 – seadme

elektriskeem” või „Joonis fig 3 – seadme elektriskeem”.

§ 39. Üldnõuded leiutise teostamise näidete koostamiseks

20

Esitatakse vähemalt üks leiutise tööstusliku teostamise näide, kirjeldatakse taotluse

koostamise hetkel taotlejale teada olevat parimat leiutise tööstuslikult kasutatavat teostusviisi

ning esitatakse leiutise tööstusliku kasutatavuse võimaluste kohta tõendeid ja selgitusi.

§ 40. Seadme teostamise näide

(1) Seadet puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse seadet esmalt staatilises

olekus. Kui seadet kirjeldatakse elektri-, hüdro-, pneumo- või muu skeemi kujul, siis

loetletakse üles kõik skeemielemendid ja kirjeldatakse nendevahelisi ühendusi.

(2) Seadme kirjeldamisel viidatakse joonistele. Konstruktsioonielemendid nummerdatakse

leiutiskirjelduse koostamise käigus positsiooninumbritega vastavalt nende esmakordse tekstis

esinemise järjekorrale, alustades ühest. Põhjendatud juhul võib kasutada ka muud arusaadavat

ja järjepidevat numeratsiooni, näiteks nummerdades iseseisvad detailid ühe- ja kahekohaliste

arvudega, koostud ja nende detailid kolmekohaliste arvudega („korpus 1”, „elektrimootor

100”, „elektrimootori 100 rootor 110”, „elektrimootori 100 rootori 110 klemmplaat 111”,

„elektrimootori 100 rootori 110 klemm 112”). Kui konstruktsioonielemendi positsiooninumber

kuulub teostusnäite korral konstruktsioonielemendi nimetuse juurde, siis positsiooninumbrit

sulgudesse ei panda.

(3) Pärast seadme kirjeldamist staatilises olekus kirjeldatakse selle töötamist või

kasutamist, viidates joonistele.

(4) Pärast seadme töötamise või kasutamise kirjeldamist on lisatakse

konstruktsioonielementide positsiooninumbrite loetelu.

(5) Kui seade sisaldab programmeeritavat või seadistatavat polüfunktsionaalset elementi

või vahendit, sealhulgas arvutit, või eeldab selle kasutamist, siis esitatakse andmed, mis

kinnitavad võimalust sellist elementi või vahendit konkreetselt selles seadmes kasutada. Juhul

kui need andmed sisaldavad algoritme, eriti arvutuslikke, siis esitatakse algoritmid

plokkskeemidena või, kui see on võimalik, vastavate matemaatiliste avaldistena.

§ 41. Meetodi teostamise näide

(1) Meetodit puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse materiaalse objektiga

sooritatavaid toiminguid (näiteks võtted, operatsioonid), nende toimumise järjekorda, toimingu

läbiviimise tingimusi või tehnoloogilist režiimi (näiteks temperatuur, rõhk) ja kasutatavaid

seadmeid ja aineid. Kui meetodit iseloomustab tuntud seadme või aine kasutamine, näidatakse

ära need vahendid ning vajaduse korral tõendatakse nende tuntust. Tehnika tasemest

mittetuntud vahendite kasutamise puhul antakse nende iseloomustus.

(2) Kui meetodis kasutatakse uusi aineid, siis kirjeldatakse nende saamise viisi sellises

ulatuses, et vastava ala asjatundjal oleks võimalik neid valmistada.

(3) Leiutise kohta, mis puudutab ühise struktuurivalemiga uute keemiliste ühendite rühma

21

saamist, tuuakse näide selle rühma ühendi saamise viisi kohta, ning kui rühm sisaldab erinevate

keemiliste radikaalidega ühendeid, siis ka näited erinevate keemiliste radikaalidega

konkreetsete ühendite saamise kohta. Homoloogilise rea puhul tuuakse selle rea äärmiste

esindajate ja keskmise esindaja saamise näide. Esitatakse ka rühma kuuluvate ühendite

struktuurivalemid, mis on tõendatud või kindlaks määratud tuntud meetodite abil, ühendite

füüsikalis-keemilised näitajad ja ühendite otstarbe kirjeldus. Patenditaotluse korral, kui see on

asjakohane, esitatakse ühendi bioaktiivsed omadused.

(4) Leiutise puhul, mis puudutab määramata struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise

meetodit, esitatakse näidetes selle identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed selle

ühendi saamiseks vajalike lähteainete ning kasutamisomaduste kohta.

(5) Konkreetse kasutusviisiga või patenditaotluse korral ka konkreetsete bioaktiivsete

omadustega, kuid määramata koostise ja struktuuriga segu saamise meetodit käsitleva leiutise

puhul esitatakse näidetes peale saamisviisi toimingute ja tingimuste kirjelduse veel segu

iseloomustus, mis on vajalik selle segu identifitseerimiseks, ja segu kasutamisomadused.

(6) Kui mõni ese on valmistatud kindlaksmääramata koostise ja struktuuriga materjalist,

siis tuuakse selle eseme saamise meetodit käsitleva leiutise puhul andmed materjali omaduste

ning eseme kasutamisomaduste kohta ära nii, et materjali ja eset oleks võimalik identifitseerida.

(7) Patenditaotluses võib lõikes 1 nimetatud aineks olla ka bioloogiline aine, sealhulgas

mikroorganismi tüvi. Deponeeritud bioloogilise aine korral esitatakse näites deponeerimise

andmed. Käesolev lõige ei kohaldu kasuliku mudeli taotlusele.

§ 42. Näide aine kohta

(1) Määratud struktuuriga uue individuaalühendi jaoks esitatakse tuntud meetoditega

tõendatud või kindlaks määratud struktuurivalem, füüsikalis-keemilised konstandid ja ühendi

saamise viisi kirjeldus. Esitatakse ka andmed, mis näitavad võimalust kasutada ühendit teatud

kindlal eesmärgil.

(2) Kui uus ühend on raviotstarbeline ja seoses sellega on tehtud kliinilisi katsetusi,

esitatakse nende katsetuste andmed, näidates ära ravivahendi doosi ja kasutusviisi, retsepti

koostamise meetodi ning toksilisuse uuringute tulemused.

(3) Kui aine puudutab kindlaksmääratud ühise struktuurivalemiga uute individuaalühendite

rühma, tõendatakse rühma kõigi ühendite saamise võimalust saamise meetodi ühise skeemi

varal ja konkreetse ühendi saamise näite varal, ning kui rühm sisaldab erinevate keemiliste

radikaalidega ühendeid, siis ka erinevate keemiliste radikaalidega konkreetsete ühendite

saamise näite varal. Saadud ühendite kohta tuuakse ära ka nende struktuurivalemid, mis on

tõendatud või kindlaks määratud tuntud meetodite abil, nende füüsikalis-keemilised

konstandid ning tõendid, mis näitavad võimalust kasutada rühma mõningaid ühendeid

konkreetsel eesmärgil.

(4) Vaheühendit käsitleva leiutise korral peab olema ära näidatud ka võimalus seda ümber

22

töötada tuntud lõppsaaduseks või uueks konkreetse kasutusviisi või patenditaotluse korral

bioaktiivsete omadustega lõppsaaduseks.

(5) Kui leiutis puudutab kompositsiooni (näiteks segu, lahus, sulam, klaas), peavad näidetes

olema ära toodud kompositsiooni koostisse kuuluvad koostisosad, nende iseloomustus ja

kvantitatiivne suhe ning kompositsiooni saamise viisi kirjeldus. Kui kompositsioonis

kasutatakse koostisosana mõnd uut ainet, kirjeldatakse ka selle saamise viisi.

(6) Näidetes esitatakse iga koostisosa sisaldus ühe kindla suurusena, mis vastab nõudluses

toodud vahemikule. Koostisosade protsentuaalse massi või mahu suhte väljenduse puhul peab

kõigi koostisosade sisalduse protsentide summa andma kokku sada protsenti.

§ 43. Patenditaotluse leiutiskirjelduse täiendavad nõuded aine kohta

(1) Kui uus individuaalne keemiline ühend on saadud mikroorganismi tüve kasutamise teel,

esitatakse biosünteesi meetodi, mikroorganismi tüve ja vajaduse korral selle deponeerimise

andmed.

(2) Kui uued ühendid on bioaktiivsed, tuuakse ära nende ühendite aktiivsuse ja toksilisuse,

vajaduse korral ka toimimise selektiivsuse kvantitatiivsed ja muud näitajad.

(3) Mikroorganismi tüve korral esitatakse järgmised andmed:

1) mikroorganismi tüve liigi ladinakeelne nimetus ja saamismeetod;

2) mikroorganismile patenditaotleja antud identifitseerimistähis (number, sümbolid);

3) rahvusvahelise deponeerimisasutuse täpne nimi, kui mikroorganism on deponeeritud;

4) rahvusvahelise deponeerimisasutuse poolt mikroorganismile antud

registreerimisnumber, kui mikroorganism on deponeeritud;

5) mikroorganismi tüve tunnused, mille poolest ta erineb lähte- või teistest lähematest

tüvedest;

6) ained, mis saadakse seda mikroorganismi tüve kasutades, või tüve mõni teine

kasutusviis, kusjuures näidatakse ära produktide stabiilsus ja eluiga;

7) mikroorganismi tüve produktiivsuse iseloomustus.

(4) Kui mikroorganismi tüvi ei ole avalikkusele patenditaotluse esitamise päeval või

prioriteedinõude korral prioriteedikuupäeval tuntud ning seda ei ole patendiseaduse § 61 lõikes

4 nimetatud Budapesti kokkuleppe kohaselt deponeeritud, tuleb mikroorganismi tüve

leiutiskirjelduses kirjeldada nii, et vastava ala asjatundja saaks leiutise teostada.

(5) Mikroorganismi tüve sisaldava leiutise leiutiskirjelduses esitatakse mikroorganismi

tüve määramis- ja identifitseerimismeetodid (näiteks keskkond, katsetingimused).

(6) Mikroorganismi tüve tunnuste esitamisel näidatakse nende lubatavad varieerumispiirid.

§ 44. Patendi leiutuskirjeldusele lisatav järjestuse loetelu

(1) Järjestuse loetelu vormistatakse ja esitatakse eraldi dokumendina WIPO standardi ST.

23

26 ja patendikoostöölepingu juhendi lisas C sätestatu kohaselt portaali kaudu või elektroonsel

infokandjal.

(2) Järjestuse loetelu tõlget ei nõuta.

4. jaotis Nõudlus

§ 45. Nõudluse otstarve

Leiutise õiguskaitse objekt, sisu ja ulatus tõlgendatakse sellisena, nagu see tuleneb

nõudluse sõnastusest. Taotluse muudel dokumentidel on tähendus eelkõige juhul, kui nende

alusel on võimalik tõendada ja parandada nõudluses ilmset kirja- või arvutusviga.

§ 46. Nõudluse struktuur

(1) Mitmepunktilise nõudluse punktid nummerdatakse paiknemise järjekorras läbiva

numeratsioonina. Kui nõudlus koosneb ainult ühest punktist, siis seda ei nummerdata.

(2) Kui ei kohaldu patendiseaduse § 10 lõikes 3 ja kasuliku mudeli seaduse § 9 lõikes 3

sätestatu, koosneb mitmepunktiline nõudlus ühest sõltumatust ehk iseseisvast punktist ja selle

juurde kuuluvatest vajalikust arvust sõltuvatest ehk alluvatest punktidest. Nõudlust alustatakse

sõltumatu punktiga.

(3) Nõudluse iga sõltumatu punkt peab sisaldama leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid ja iga

sõltuv punkt peab täpsustama eelmises või eelmistes nõudluse punktides sisalduvaid leiutise

olulisi tehnilisi tunnuseid.

§ 47. Patendinõudluse struktuuri erinevused

(1) Kui patenditaotlus sisaldab ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni,

koosneb patendinõudlus iga leiutist iseloomustavast ühest sõltumatust punktist ja vajalikust

arvust sõltuvatest punktidest. Sel juhul paigutatakse leiutiste kombinatsiooni üht leiutist

iseloomustavad punktid järjestikku, alustades seda leiutist iseloomustava sõltumatu punktiga,

katkestamata läbivat numeratsiooni. Näiteks:

1) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt selle aine saamise meetodi

kohta ja sõltumatu punkt selle aine kasutamise kohta;

2) lisaks meetodit puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt seadme või aparatuuri

kohta, mis on mõeldud selles meetodis kasutamiseks;

3) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt selle aine saamise meetodi

kohta ja sõltumatu punkt seadme või aparatuuri kohta, mis on vajalik meetodi teostamiseks.

(2) Leiutiste kombinatsiooni korral on esimene patendinõudluse punkt patendinõudluse

peapunkt, milles sisalduv leiutis on suunatud tehnika taseme seisukohalt vajaliku tehnilise

probleemi lahendamisele. Patendinõudluse peapunkt on aluseks ühtse leiundusliku mõtte

määratlemiseks. Leiutise ühtsuse nõude täitmiseks peab kombinatsiooni kuuluvatel teistel

leiutistel olema tehniline seos peapunktis sisalduva leiutisega ja nad peavad olema allutatud

24

ühtsele leiunduslikule mõttele nii, et kõik patendinõudluse sõltumatutes punktides sisalduvad

leiutised koos moodustavad tervikliku panuse tehnika tasemesse. Selle tagamiseks viidatakse

järgnevas patendinõudluse sõltumatus punktis vastavalt kas patendinõudluse peapunktile või

eelnevale sõltumatule punktile.

§ 48. Nõudluse üldnõuded

(1) Nõudluse punkt on ühelauseline. Nõudluse ja leiutiskirjelduse terminoloogia peab

olema ühtne. Nõudlus peab olema kooskõlas leiutiskirjelduse ja joonistega.

(2) Nõudlus koostatakse üksnes leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Nõudluse

teksti sõnastus peab olema selge ja täpne ning võimalikult lühike. Viiteid leiutiskirjeldusele

või joonistele võib kasutada ainult äärmise vajaduse korral. Tunnuste asendamine viidetega

tehnikatasemele, leiutiskirjeldusele või joonistele ja muule illustreerivale materjalile on

keelatud.

(3) Nõudluses leiutise tunnustena esitatud mõistete maht ei tohi olla laiem, kui seda on

võimalik leiutiskirjelduse ja jooniste või muu illustreeriva materjali abil tõlgendada. Kui

leiutise mõne tunnuse väljendamiseks ei ole võimalik kasutada üldistatud mõistet, võib

nõudluses kasutada alternatiivseid tunnuseid, näiteks „nael või neet”, kusjuures nimetatud

alternatiivsed tunnused on lubatavad juhul, kui näiteks mõiste „kinnituselement” maht on

leiutise olemuse seisukohalt ülemäära lai. Alternatiivsete tunnuste kasutamise vajadust tuleb

selgitada leiutiskirjelduses.

(4) Leiutise olulised tehnilised tunnused on tunnused, mis on vajalikud ja küllaldased

leiutise eesmärgiks oleva ühe kindla tehnilise tulemuse saavutamiseks kõigil juhtudel, mille

puhul taotletakse leiutisele õiguskaitset.

§ 49. Nõudluse sõltumatu punkt

(1) Nõudluse sõltumatu punkt koosneb piiravast ja eristavast osast, välja arvatud lõikes 4

sätestatud juhul.

(2) Piirav osa algab leiutise objekti nimetamisega. Piiravas osas esitatakse leiutise need

olulised tunnused, mis on ühised tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse

tunnustega, välja arvatud juhul, kui leiutisel ei ole oma valdkonna tehnika tasemes tuntud

lahendustega ühiseid olulisi tunnuseid.

(3) Eristav osa algab väljendiga „erineb selle poolest, et...”, „mida iseloomustab see, et...”,

„sisaldab täiendavalt...” või muu sobiva väljendiga. Väljendid „erineb”, „mida iseloomustab”,

„sisaldab” vms trükitakse sõrendatult või eristatakse muul viisil. Eristavas osas esitatakse need

leiutise olulised tunnused, mis tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega

võrreldes on uudsed.

(4) Nõudluse sõltumatu punkt koostatakse ilma piiravaks ja eristavaks osaks jaotamata, kui:

1) leiutiseks on individuaalühend;

25

2) leiutise eristavaks tunnuseks on seadme, meetodi või aine kasutamine;

3) leiutisel ei ole tehnika tasemes tuntud analooge;

4) kui leiutise olemust ei ole otstarbekas väljendada piiravaks ja eristavaks osaks jaotatuna.

(5) Nõudluse sõltumatu punkt ei tohi sisaldada ebaolulisi tunnuseid, sealhulgas negatiivseid

tunnuseid, näiteks kujul „ei sisalda elementi X”. Kui nõudluse sõltumatus punktis esitatud

tunnuste kogum on saadud tehnika tasemes tuntud tehnilise lahenduse mõne tunnuse lihtsa

ärajätmisega, ilma et lisanduks mõnda uut tunnust, loetakse leiutis patentsuse kriteeriumile

mittevastavaks leiutustaseme puudumise tõttu, kuna lahendust, mis tekib ebaolulise tunnuse

ärajätmisega, loetakse vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt tehnika tasemest

tulenevaks.

§ 50. Nõudluse sõltuv punkt

(1) Nõudluse sõltuv punkt allub sõltumatule punktile. Sõltuv punkt võib samaaegselt alluda

ka mõnele teisele sõltuvale punktile.

(2) Sõltuv punkt koosneb piiravast ja eristavast osast. Sõltuva punkti piiravas osas

viidatakse sõltumatule punktile ja teistele sõltuvatele punktidele, millele ta allub. Eristavas osas

tuuakse ära olulised tunnused, mis iseloomustavad leiutise teostamise või kasutamise erijuhte.

(3) Sõltuvate punktide alluvus sõltumatule punktile võib olla otsene või kaudne, läbi ühe

või mitme sõltuva punkti. Sõltuva punkti otsest alluvust kasutatakse siis, kui leiutise teostuse

või kasutamise erijuhtude iseloomustamiseks on kõrvuti selle punkti tunnustega vajalikud veel

ainult sõltumatu punkti tunnused. Kui nimetatud erijuhtude iseloomustamiseks on vajalikud

ühe või mitme teise sõltuva punkti tunnused, kasutatakse punkti kaudset alluvust sõltumatule

punktile.

(4) Ühte sõltuvasse punkti ei tohi kokku võtta mitut üksteisest sõltumatut tehnilist

lahendust. Sellised lahendused kuuluvad eraldi sõltuvatesse punktidesse.

(5) Nõudluse sõltuvas punktis sisalduvad tehnilised lahendused, mis täpsustavad eelmises

või eelmistes nõudluse punktides sisalduvaid leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid, võivad olla nii

tehnika tasemes tuntud tehnilised lahendused kui ka iseseisvad leiutised. Kui sõltumatus

punktis sisalduv leiutis on kaitstav, siis sõltuvas punktis sisalduva tehnilise lahenduse

mittekaitstavust või ühtsuse puudumist arvesse ei võeta.

§ 51. Seadet puudutava nõudluse erisused

(1) Nõudluses iseloomustatakse seadet staatilises olekus konstruktsioonitunnuste abil. Kui

seadet kirjeldatakse skeemi kujul, iseloomustatakse seadet skeemielementide ja nendevaheliste

ühenduste abil. Seadme konstruktsioonitunnused on:

1) konstruktsioonielemendid, millest seade koosneb;

2) konstruktsioonielementide omavaheline paigutus;

3) konstruktsioonielementide vaheliste ühenduste teostusviis;

4) konstruktsioonielementide konstruktsiooniliste ja tehniliste näitajate iseärasused;

26

5) konstruktsioonielementide mõõtmete ja geomeetrilise kuju iseärasused;

6) konstruktsioonielementide valmistamiseks kasutatavad materjalid või keskkond, mis

täidab elemendi ülesannet.

(2) Nõudluses ei kasutata lõpetamata tegevust väljendavaid verbe, näiteks „veerevad”,

„tõmbab ligi”, „laskub”. Kui on vajadus kasutada tegevust seadme tunnusena, esitatakse see

lõpetatud tegevusena, näiteks „teostatud”, „kinnitatud”, „paigutatud”, „alla lastud”.

Tingimusel, et vastava ala asjatundja on võimeline elementi iseseisvalt teostama, on lubatud

näidata elemendi liikuvust, näiteks „pöörlemisvõimeline ketas”, „pikisuunas liigutatav tera”,

või iseloomustada elementi selle funktsiooni kaudu, näiteks „tihvt hoova asendi

fikseerimiseks”.

(3) Nõudluses on soovitatav tunnustele lisada sulgudes joonistel kujutatud elementide

positsiooninumbrid, elektri- ja muude skeemide korral aga elementide tähised, näiteks

elektriskeemi elementide tähised „R1”, „C1”, võttes arvesse, et tehnilise lahenduse olemus

peab selguma ka ilma positsiooninumbreid kasutamata. Muid viiteid leiutiskirjeldusele ja

joonistele või muule illustreerivale materjalile nõudluses ilma äärmise vajaduseta ei kasutata.

§ 52. Meetodit puudutava nõudluse erisused

(1) Meetodi tunnused on:

1) toiming või toimingute kogum kui selline;

2) toimingute järjekord kogumis, näiteks järjestikune, üheaegne, erinevad

kombinatsioonid;

3) toimingute läbiviimise tingimused, režiimid, kasutatavad ained, sealhulgas toorained,

reagendid ja katalüsaatorid, ning seadmed, sealhulgas rakised, instrumendid ja muu varustus.

(2) Toimingut, sealhulgas võtet või operatsiooni iseloomustavaid verbe tuleb kasutada

kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe olevikus, nagu näiteks „kuumutatakse”, „niisutatakse”.

§ 53. Ainet puudutava nõudluse erisused

(1) Individuaalühendi nõudluses peab olema ära näidatud selle otstarve, ühendi nimetus või

tähis ja, kui see on asjakohane, patendinõudluse korral ka bioloogilise aktiivsuse liik.

(2) Individuaalühendite tunnused on:

1) madalmolekulaarsete ühendite puhul kvalitatiivne koostis, näiteks teatud keemiliste

elementide aatomite olemasolu, nende kvantitatiivne koostis, näiteks iga elemendi aatomite

arv, aatomitevaheline side ning aatomite vastastikune paiknemine molekulis, mida

väljendatakse keemilise struktuuri valemiga;

2) kindlaksmääramata struktuuriga individuaalühendite puhul füüsikalis-keemilised ning

muud näitajad, sealhulgas saamisviisi tunnused, mis võimaldavad neid ühendeid

identifitseerida;

3) kõrgmolekulaarsete ühendite puhul keemiline koostis ja makromolekuli ühe lüli

struktuur, makromolekuli kui terviku struktuur, näiteks lineaarne või hargnev, samuti lülide

perioodilisus, molekulmass ja selle jaotus, makromolekuli geomeetria ja stereomeetria,

27

makromolekuli lõpp- ja kõrvalrühmad.

(3) Kompositsiooni tunnused on kvalitatiivne koostis, kvantitatiivne koostis,

kompositsiooni struktuur ja koostisosade struktuur. Kui kompositsiooni iseloomustatakse

nõudluses koostisosade kvantitatiivse koostisega, tuleb ära näidata koostisosade sisalduse

minimaalne ja maksimaalne piir, kasutades ühesuguseid ühikuid. Kindlaksmääramata

koostisega kompositsioonide iseloomustamiseks võib kasutada nende füüsikalis-keemilisi,

füüsikalisi ja kasutamise näitajaid ning saamisviisi tunnuseid.

(4) Lubatud on näidata:

1) ühe koostisosa sisaldust kompositsioonis mingite kindlate ühikute abil ja teiste

koostisosade sisaldust suhtarvudena selle esimese koostisosa suhtes, näiteks koostisosade

sisaldus tuuakse ära põhikoostisosa100 massiosa või 1 liitri lahuse kohta;

2) antibiootikumide, fermentide ja muu sarnase sisaldust kompositsioonis muudes ühikutes

kui kompositsiooni teiste komponentide sisaldust, näiteks fermentatiivse aktiivsuse ühikutes

kompositsiooni teiste koostisosade massi ühiku kohta.

(5) Kompositsiooni puudutava leiutise nõudluse eristavat osa alustatakse väljendiga

„sisaldab täiendavalt”, kui on vaja rõhutada koostisosa viimist kompositsiooni koosseisu.

(6) Kui kompositsiooni otstarve määratakse ainult uue aktiivse komponendiga ning teised

komponendid täidavad seda tüüpi kompositsioonis tavapärast ülesannet, võib nõudluses ära

näidata ainult aktiivse komponendi ja selle kvantitatiivse sisalduse kompositsioonis.

(7) Kui leiutise tunnuseks on keerulise koostisega tuntud aine, on lubatud kasutada selle

spetsiaalset nimetust, näidates ära selle aine ja selle komponentide omadused või funktsioonid.

Sel juhul peab leiutiskirjelduses olema toodud selle aine täielik koostis ja vajaduse korral ka

aine saamise viis.

§ 54. Patendinõudluse ja kasuliku mudeli nõudluse erinevused

(1) Tuntud seadme, meetodi, aine, sealhulgas mikroorganismi tüve uuel otstarbel

kasutamise iseloomustamiseks näidatakse patendinõudluse sõltumatus punktis ära selle uus

otstarve. Patendinõudluse struktuur sel juhul koosneb seadme, meetodi, aine, sealhulgas

mikroorganismi tüve või muu bioloogilise aine identifitseerimist võimaldavast nimetusest,

sõnast „kasutamine” ja kasutamise otstarbest.

(2) Tuntud aine esma- või enamkordse meditsiinilise kasutamise korral võib

patendinõudluse formuleerida selle aine kasutamisena ravimina konkreetse haiguse

ravimiseks, samuti konkreetse haiguse ravimiseks ettenähtud ravimi valmistamiseks.

(3)Kui leiutise objektiks olev bioloogiline aine, näiteks geen või mikroorganismi tüvi on

deponeeritud, peab patendinõudluses olema näidatud:

1) bioloogilise aine nimetus;

2) rahvusvahelise deponeerimisasutuse poolt antud deponeeringu registreerimisnumber;

3) rahvusvahelise deponeerimisasutuse nimi;

28

4) aine praktilise kasutamise otstarve.

(4) Kasuliku mudelina on tuntud aine teist- või enamkordne meditsiiniline kasutamine

kaitstav vaid juhul, kui nõudlus on formuleeritud selle aine kasutamisena konkreetse haiguse

ravimiseks ettenähtud ravimi valmistamiseks.

5. jaotis Muud taotluse dokumendid

§ 55. Joonised

(1) Joonised esitatakse juhul, kui need on vajalikud leiutiskirjelduses toodud leiutise

teostamise näitest arusaamiseks. Joonised peavad olema kooskõlas leiutiskirjelduse tekstiga.

(2) Muu illustreeriv materjal esitatakse juhul, kui leiutist ei ole võimalik illustreerida

tehniliste jooniste või skeemidega. Fotode kasutamine on lubatud leiutise iseloomust tulenevalt

selgitava materjalina, näiteks kirurgiliste operatsioonide etappide illustreerimisel.

(3) Kui joonis, millele viidatakse leiutiskirjelduses või nõudluses või mitme viidatud

joonise korral vähemalt üks neist on jäänud taotluse esitamisel Patendiametile esitamata, võib

selle esitada kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Sel juhul muudab

Patendiamet esitamata jätmise põhjusest olenemata taotluse esitamise kuupäeva, määrates

uueks taotluse esitamise kuupäevaks puudu olnud joonise Patendiametisse saabumise

kuupäeva.

(4) Pärast lõikes 3 nimetatud kahekuulise tähtaja lõppemist esitatud varem esitamata jäänud

leiutiskirjelduses või patendinõudluses viidatud joonised, samuti leiutiskirjelduses või

patendinõudluses viitamata joonised võetakse patenditaotluse dokumentide hulka vaid juhul,

kui taotluse ekspertiisi käigus tehakse kindlaks, et sellega ei rikuta patendiseaduse § 25 lõikes

1 sätestatut.

(5) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse dokumentide hulka ei võeta:

1) leiutiskirjelduses või nõudluses viidatud jooniseid, mida ei ole esitatud enne kahe kuu

möödumist registreerimistaotluse esitamise päevast arvates

2) jooniseid, millele ei ole viidatud leiutiskirjelduses või nõudluses.

§ 56. Lühikokkuvõte

(1) Lühikokkuvõtte eesmärk on anda üksnes tehnilist informatsiooni leiutise kohta.

Lühikokkuvõte peab olema ülevaatlik ja kergesti arusaadav ning võimaldama vastava ala

asjatundjal saada kiiresti ettekujutust, kuidas leiutise abil lahendada püstitatud tehnilist

probleemi.

(2) Lühikokkuvõttes tuuakse ära leiutise nimetus, leiutise kasutusvaldkond, kui see ei selgu

leiutise nimetusest, tehniline probleem, mille leiutis peab lahendama, või saavutatav tehniline

tulemus. Leiutise olemus avatakse leiutise oluliste tunnuste vaba esituse kaudu. Teksti

koostamisel tuleb arvestada selle sobivust infootsinguks arvuti abil.

29

(3) Lühikokkuvõte koostatakse eesti ja inglise keeles. Teksti pikkus ei tohi kummaski

keeles olla üle 150 sõna.

(4) Taotleja võib eestikeelse lühikokkuvõtte lõppu märkida tema arvates leiutist kõige

paremini iseloomustava joonise numbri.

§ 57. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid

(1) Kui prioriteedinõue on esitatud mitme varasema leiutise õiguskaitse taotluse alusel,

esitatakse prioriteedidokumendid kõigi nende taotluste kohta. Sel juhul arvestatakse

prioriteedidokumentide esitamise tähtaega kõige varasemast prioriteedikuupäevast arvates.

(2) Prioriteedidokumente ei ole vaja esitada, kui:

1) prioriteedinõude aluseks on Eestis esitatud esmane leiutise õiguskaitse taotlus; või

2) taotleja on esitanud taotluses § 31 lõikes 3 nimetatud koodi, tingimusel et juurdepääs

andmekogule ja prioriteedidokumentidele selles on tegelikult võimalik.

(3) Kui patenditaotleja nõuab patendiseaduse § 24 lõike 3 alusel patenditaotluse varasemat

avaldamist, peab ta esitama Patendiametile prioriteedidokumendid vähemalt üks kuu enne

tema poolt nõutud patenditaotluse avaldamise kuupäeva.

§ 58. Bioloogilise aine deponeerimist tõendav dokument

(1) Bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimist tõendavaks

dokumendiks loetakse Budapesti kokkuleppe juhendi reegli 7 kohast rahvusvahelise

deponeerimisasutuse tõendi ärakirja.

(2) Kui patenditaotluse esitamise päevaks ei ole rahvusvahelisest deponeerimisasutusest

deponeerimise tõendit saabunud, tuleb see esitada viivituseta pärast tõendi saabumist. Tõendi

peab esitama Patendiameti poolt patendiseaduse § 22 lõike 7 kohaselt määratud tähtpäevaks,

kuid mitte hiljem kui 16 kuud patenditaotluse esitamise kuupäevast.

(3) Kui patenditaotleja nõuab patendiseaduse § 24 lõike 3 alusel patenditaotluse varasemat

avaldamist, peab ta esitama Patendiametile bioloogilise aine deponeerimist tõendava

dokumendi vähemalt üks kuu enne tema poolt nõutud patenditaotluse avaldamise kuupäeva.

§ 59. Täiendava kaitse taotluse muud dokumendid

(1) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimist tõendava dokumendina esitatakse

meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimistunnistuse ärakiri või kinnitatud

registriväljavõte. Registreerimistunnistuse ärakirja või registriväljavõtet võib kinnitada registri

volitatud töötleja, notar või Patendiameti vastuvõtuosakond.

(2) Muude dokumentidena võib täiendava kaitse taotleja taotlusele lisada meditsiinitoote

või taimekaitsetoote identifitseerimist käsitlevaid ja registreerimisega seondunud probleeme

30

selgitavaid dokumente või muid dokumente, mis tema arvates lihtsustab täiendava kaitse

taotluse menetlemist.

(3) Kui täiendava kaitse taotlusele lisatud dokumendid sisaldavad ärisaladust, võib

täiendava kaitse taotleja keelata ärisaladuse avalikustamise, kui ärisaladus nendes

dokumentides on määratletud. Ärisaladuse määratlemiseks peavad dokumendid olema

tähistatud ning nende ärisaladust sisaldavad osad selgelt eristatud ülejäänud osast.

6. jaotis Eraldatud patenditaotlus

§ 60. Eraldatud patenditaotlus

(1) Leiutis eraldatakse Patendiameti menetluses olevast esialgsest patenditaotlusest

patenditaotleja algatusel patendiseaduse § 9 lõike 2 alusel või Patendiameti nõudel

patendiseaduse § 9 lõike 3 alusel. Leiutis loetakse patenditaotlusest eraldatuks, kui

patenditaotleja esitab Patendiametile käesolevas määruses patenditaotluse parandamise ja

täiendamise kohta sätestatut järgides uue patendinõudluse teksti ja uue leiutiskirjelduse

(edaspidi allesjääv osa), millest on kõrvaldatud kõik eraldatavat leiutist puudutavad osad.

(2) Eraldatava leiutise kohta eraldatud patenditaotluse esitamise kuuekuulise tähtaja algust

arvestatakse esialgse patenditaotluse allesjääva osa menetluse lõppemisest järgmiselt:

1) patendi väljaandmise korral Eesti Patendilehes sellekohase teate avaldamise kuupäevast;

2) patenditaotluse tagasilükkamise korral Patendiameti sellekohase otsuse kuupäevast;

3) patenditaotluse tagasivõtmise või tagasivõetuks lugemise korral tagasivõtmise või

tagasivõetuks lugemise kuupäevast.

(3) Eraldatud patenditaotluse suhtes kehtivad kõik käesoleva määrusega patenditaotlusele

kehtestatud nõuded ning käesolevas paragrahvis ja § 32 lõikes 1 kehtestatud erisused.

Patenditaotluse esitamise eest tasutava riigilõivu tasumise tähtaega arvestatakse eraldatud

patenditaotluse tegeliku Patendiametile esitamise kuupäeva järgi.

(4) Eraldatud patenditaotlusele ei tohi lisada midagi, mis ei vasta esialgses patenditaotluses

esitatud eraldatava leiutise olemusele. Kui eraldatud taotlus ei vasta eelnimetatud nõudele,

määratakse sellele patenditaotleja valikul esialgse patenditaotluse esitamise kuupäeva asemel

eraldatud patenditaotluse tegelik Patendiametile esitamise kuupäev või kohaldatakse

patendiseaduse § 25 lõikes 3 sätestatut.

(5) Eraldatud patenditaotluse korral patendiseaduse § 42 lõike 10 kohaselt eelnevate

kehtivusaastate eest tasumisele kuuluvate kehtivusaastate riigilõivude tasumisel arvestatakse

kehtivusaastaid esialgse patenditaotluse esitamise kuupäeva järgi. Kui esialgse patenditaotluse

aluseks on rahvusvaheline taotlus, on esialgse patenditaotluse esitamise kuupäevaks

rahvusvahelise esitamise kuupäev.

3. jagu Rahvusvaheline taotlus

§ 61. Üldsätted

31

(1) Käesolevat jagu kohaldatakse rahvusvaheliste taotluste riigisisese menetluse suhtes

alates patendiseaduse § 33 lõikes 1 või kasuliku mudeli seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud

rahvusvahelise taotluse riigisisesesse menetlusse võtmise avalduse saabumisest

Patendiametisse.

(2) Taotleja saab rahvusvahelise taotluse riigisisesesse menetlusse esitada eeldusel, et:

1) Eesti Vabariik on rahvusvahelises menetluses patendikoostöölepingu esimese peatüki

tähenduses märgitud riik või patendikoostöölepingu teise peatüki tähenduses väljavalitud riik;

2) Eesti Vabariigi märkimist või väljavalimist ei ole rahvusvahelises menetluses tagasi

võetud või tagasivõetuks loetud;

3) rahvusvahelist taotlust ei ole rahvusvahelises menetluses tagasi lükatud, tagasi võetud

või tagasivõetuks loetud ja

4) järgitakse patendiseaduse § 33 lõikes 1 sätestatud riigisisese menetlusse esitamise

tingimusi või sama paragrahvi lõike 11 kohaldumise korral riigisisese menetluse taastamise

tingimusi.

(3) Taotleja peab esitama rahvusvahelise taotluse riigisisesesse menetlusse võtmiseks

patendiseaduse § 33 lõikes 1 sätestatud 31 kuu jooksul prioriteedikuupäevast, mitme prioriteedi

korral aga varaseimast prioriteedikuupäevast, arvates. Rahvusvahelise taotluse riigisisesesse

menetlusse esitamise päevaks loetakse dokumentide tegelik Patendiametisse saabumise päev.

(4) Rahvusvahelise taotluse riigisisesesse menetlusse esitamisele kohaldatakse käesoleva

peatüki 1. jaos, § 25 lõikes 4 ja § 26 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

§ 62. Rahvusvahelise taotluse siseriiklikku menetlusse esitamiseks vajalikud

dokumendid

(1) Patendiseaduse § 33 lõike 1, patendikoostöölepingu artiklite 22 ja 27 ning

patendikoostöölepingu juhendi reegli 49 lõike 5 punkti a alusel toimub rahvusvahelise taotluse

riigisisesesse menetlusse esitamine järgmiste dokumentide Patendiametile esitamisega:

1) rahvusvahelise taotluse riigisisesesse menetlusse võtmise avaldus;

2) leiutiskirjelduse eestikeelne tõlge;

3) nõudluse eestikeelne tõlge;

4) joonis;

5) lühikokkuvõtte eestikeelne tõlge.

(2) Lõikes 1 nimetatud dokumentidele lisatakse:

1) deklaratsioon leiutise õiguskaitse taotlemise õiguse kohta, kui see on asjakohane;

2) volikiri, kui taotlejaid on mitu, neil on ühine esindaja ja avaldusele ei ole alla kirjutanud

kõik taotlejad;

3) dokument, mis selgitab autori või taotleja andmete muutumist, kui need erinevad

patendikoostöölepingu artikli 21 kohaselt avaldatud rahvusvahelise publikatsiooni tiitellehe

andmetest;

4) taotleja andmete muutmise avaldus ja patendiseaduse § 44 lõikes 3 ettenähtud juhtudel

patenditaotluse üleminekut tõendav dokument, kui rahvusvaheline taotlus on teisele isikule üle

32

läinud või üle antud ja üleminekut ei ole Rahvusvahelise Büroo poolt rahvusvahelises

menetluses vormistatud.

(3) Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse riigisisesesse menetlusse enne selle

patendikoostöölepingu artikli 21 kohast rahvusvahelist avaldamist, lisatakse käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele rahvusvahelises taotluses sisalduva avalduse

(Form PCT/RO/101) koopia.

(4) Enne rahvusvahelise taotluse riigisisesesse menetlusse võtmist ei saa rahvusvahelisest

taotlusest eraldada iseseisvaid leiutisi eraldatud taotluste esitamiseks ega esitada eraldatud

taotlusi.

§ 63. Rahvusvahelise taotluse riigisisesesse menetlusse võtmise avaldus

(1) Avalduses peab sisalduma:

1) rahvusvahelise taotluse riigisisesesse menetlusse võtmise sooviavaldus selle kohta, kas

taotleja soovib Eestis leiutisele kaitset patendiga, kasuliku mudelina või mõlemat;

2) taotleja andmed vastavalt § 6 lõigetes 1–6 sätestatule;

3) taotleja esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt § 8 lõikes 1 või 2

sätestatule;

4) autori andmed vastavalt § 9 lõigetes 1–4 sätestatule, kui neis on võrreldes

rahvusvahelises publikatsioonis avaldatuga tehtud muudatusi;

5) leiutise eesti- ja ingliskeelne nimetus;

6) rahvusvahelise taotluse number;

7) rahvusvahelise taotluse rahvusvahelise esitamise kuupäev;

8) prioriteedikuupäev, mitme prioriteedi korral vähemalt varaseim prioriteedikuupäev;

9) teave selle kohta, kas rahvusvaheline taotlus esitatakse riigisisesesse menetlusse

patendikoostöölepingu esimese või teise peatüki alusel;

10) taotluse teiste dokumentide loetelu vastavalt §-s 30 sätestatule;

11) allkiri vastavalt §-s 11 sätestatule;

12) leiutise õiguskaitse taotlemise õiguslik alus vastavalt § 10 lõikes 1 sätestatule, kui see

on asjakohane;

13) § 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed, kui need on asjakohased;

14) § 67 lõikes 2 nimetatud tõlgete esitamise lisaaja taotlus koos põhjendusega, kui see on

asjakohane;

15) andmed riigilõivu tasumise kohta, kui riigilõiv on tasutud.

(2) Leiutise õiguskaitse liik peab vastama rahvusvahelises taotluses sisalduvale avaldusele

(Form PCT/RO/101) märgitud ja selle alusel rahvusvahelise publikatsiooni tiitellehele kantud

õiguskaitse liigile, kui leiutise õiguskaitse liik määratakse patendikoostöölepingu kohaselt

rahvusvahelise taotluse rahvusvahelisse menetlusse esitamisel.

§ 64. Tõlked

(1) Taotleja võib esitada leiutiskirjelduse ja nõudluse eestikeelse tõlke rahvusvahelise

publikatsiooni põhjal või patendikoostöölepingu artikli 19 kohaselt rahvusvahelises

33

menetluses muudetud nõudluse ja sellele vastavalt muudetud leiutiskirjelduse põhjal.

(2) Lõikes 1 nimetatud tõlgete asemel võib taotleja esitada ka rahvusvahelise publikatsiooni

põhjal tehtud leiutiskirjelduse ja nõudluse tõlke, millesse on viidud riigisiseses menetluses

kohaldamiseks ettenähtud muudatused tingimusel, et need ei muuda leiutise olemust ega

laienda rahvusvahelises publikatsioonis avaldatud leiutise õiguskaitse ulatust.

(3) Lõikes 1 või 2 nimetatud muudetud leiutiskirjelduse ja nõudluse korral peab taotleja

esitama Patendiameti nõudmisel rahvusvahelise publikatsiooni muudetud osade tõlked.

(4) Kui lühikokkuvõte ei ole rahvusvahelises publikatsioonis inglise keeles või on

rahvusvahelise publikatsiooniga võrreldes muudetud, peab lisaks eestikeelsele tõlkele esitama

ka ingliskeelse tõlke.

§ 65. Joonised

(1) Jooniste olemasolu korral rahvusvahelises taotluses esitatakse nende koopiad.

(2) Kui joonis sisaldab võõrkeelset teksti, esitatakse see patendikoostöölepingu juhendi

reegli 49 lõike 5 punkti d kohaselt kas joonise koopiana, millel võõrkeelne tekst on asendatud

eestikeelsega, või uue joonisena. Kummalgi juhul ei tohi graafilises materjalis teha parandusi

või täiendusi ega lisada või ära jätta kujutisi. Tähist FIG ei tõlgita.

(3) Joonis peab vastama §-s 23 sätestatud nõuetele või olema koostatud rahvusvahelise

taotluse jooniste koostamise juhiste kohaselt.

§ 66. Rahvusvahelise taotluse esitamine

(1) Kui rahvusvahelise taotluse esitab riigisisesesse menetlusse isik, kellele taotlus on üle

läinud või üle antud pärast rahvusvahelise taotluse rahvusvahelist avaldamist või kelle andmeid

ei ole Rahvusvahelises Büroos ettenähtud korras muudetud, peab ta vastavalt patendiseaduse

§ 44 lõikele 3 esitama taotleja andmete muutmise avalduse. Kui uue taotleja andmed on

Rahvusvahelises Büroos ettenähtud korras muudetud, lisatakse esitatavatele dokumentidele

seda tõendav Rahvusvahelise Büroo poolt väljastatud dokument.

(2) Kui leiutisele soovitakse samaaegselt patendikaitset ja kasuliku mudeli õiguskaitset,

peab riigilõivu tasuma nii rahvusvahelise patenditaotluse kui ka kasuliku mudeli

rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlusse võtmise eest ettenähtud määras. Ühe

õiguskaitse liigi eest riigilõivu tasumata jätmist loetakse sellest õiguskaitse liigist loobumiseks.

Vähemas määras riigilõivu tasumise korral arvestatakse riigisisesesse menetlusse esitatuks

taotlus seda liiki õiguskaitse saamiseks, mille eest on riigilõivu tasutud õiges määras.

§ 67. Tõlgete esitamise lisaaja taotlemine

(1) Käesoleva määruse § 62 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud dokumentide esitamiseks

lisaaja taotlemiseks peab taotleja esitama rahvusvahelise taotluse riigisisesesse menetlusse

34

võtmise avalduse Patendiametile enne 31 kuu möödumist prioriteedikuupäevast, mitme

prioriteedi korral aga varaseimast prioriteedikuupäevast, tasuma riigilõivu ja esitama tõlgete

esitamise lisaaja taotluse, milles tuleb põhjendada lisaaja vajalikkust. Lisaaja taotluse ja

põhjenduse võib esitada rahvusvahelise taotluse riigisisesesse menetlusse võtmise avalduses

või eraldi dokumendis.

(2) Lisaaega ei anta, kui patendiseaduse § 33 lõikes 1 sätestatud 31-kuulise tähtaja lõpuni

on aega rohkem kui kaks kuud või kui puudub lisaaja vajalikkuse põhjendus.

4. jagu Euroopa patenditaotluse patendinõudlus

§ 68. Üldsäte

Käesolev jagu reguleerib ainult Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke

Patendiametile esitamist leiutisele Euroopa patendikonventsiooni kohaldamise seaduse §-s 6

sätestatu alusel riigisisese patenditaotlusega võrdse ajutise kaitse saamiseks. Leiutist

kasutavale isikule tõlke edastamise korral valib patenditaotleja ise tõlke esitamise vormi ja

tõlke edastamise tõendamist võimaldava edastamismooduse.

§ 69. Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke esitamine

(1) Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlge peab olema tehtud Euroopa

patendikonventsiooni artikli 93 lõike 2 kohaselt avaldatud patendinõudluse alusel.

(2) Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlkele lisatakse riigilõivu tasumist tõendav

dokument ja volikiri, kui see on nõutav, ning eestikeelne tõlke avaldamise avaldus, milles

peavad sisalduma:

1) Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke avaldamise sooviavaldus;

2) taotleja andmed vastavalt § 6 lõigetes 1–6 sätestatule;

3) taotleja esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt § 8 lõikes 1 või 2

sätestatule;

4) leiutise nimetus;

5) Euroopa patenditaotluse number;

6) Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäev;

7) prioriteedikuupäev, mitme prioriteedi korral vähemalt varaseim prioriteedikuupäev;

8) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeksid;

9) dokumentide loetelu vastavalt §-s 30 sätestatule;

10) allkiri vastavalt §-s 11 sätestatule;

11) § 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed, kui need on asjakohased.

(3) Euroopa patendi taotleja ise, tema kutseline esindaja Euroopa patendikonventsiooni

kohaldamise seaduse tähenduses, taotlejate ühine esindaja või Eesti patendivolinikust esindaja

esitab lõikes 2 nimetatud dokumendid Patendiametile vastavalt käesoleva peatüki 1. jaos

sätestatule.

(4) Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke identifitseerimiseks trükitakse tõlke

35

kõigi lehtede ülaveerise parempoolsesse ossa Euroopa patenditaotluse number.

5. jagu Euroopa patendikirjeldus

§ 70. Üldsäte

Samaaegselt Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamisega leiutisele Euroopa

patendikonventsiooni kohaldamise seaduse § 7 lõikes 1 sätestatu alusel riigisisese

patendikaitsega võrdse kaitse saamiseks võib välisriigi patendiomanik määrata Euroopa

patendikonventsiooni kohaldamise seaduse § 15 kohaselt esindaja Euroopa patendi Eestis

jõushoidmisega seotud riigisisese menetluse toimingute tegemiseks.

§ 71. Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamine

(1) Euroopa patendikirjelduse tõlge peab olema tehtud Euroopa patendikonventsiooni

artikli 98 kohaselt avaldatud patendikirjelduse alusel.

(2) Euroopa patendikirjelduse tõlkele lisatakse riigilõivu tasumist tõendav dokument ja

volikiri, kui see on nõutav, ning eestikeelne tõlke avaldamise avaldus, milles peavad sisalduma:

1) Euroopa patendikirjelduse tõlke avaldamise sooviavaldus;

2) omaniku andmed vastavalt § 6 lõigetes 1–6 sätestatule;

3) omaniku esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt § 8 lõikes 1 või 2

sätestatule;