EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Andreas Kangur

Karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Teie 31.08.2026

Justiits- ja Digiministeerium Meie 18.09.2026 nr 1-8/26/2-3

[email protected]

[email protected]

Kriminaalmenetluse seadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (ametiprivileegid)

Lugupeetud Andreas Kangur

Eesti Advokatuur esitab arvamuse kriminaalmenetluse seadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu

(ametiprivileegid) kohta, lähtudes Justiits- ja Digiministeeriumi 31.08.2026 edastatud eelnõu

versioonist. Advokatuuri varasemate seisukohtadega ei ole eelnõus olulises osas arvestatud ning peame

neid seisukohti endiselt väga oluliseks. Advokatuuri hinnangul ei leidnud eelnõus täielikku arvestamist

ligi 80% esitatud ettepanekutest, kuna neid kas ei arvestatud või arvestati üksnes osaliselt.

Kooskõlastustabelist võib jääda mulje, et advokatuuri ettepanekutega on arvestatud suuremas ulatuses,

kui see tegelikult on. Käesolevas seisukohas osundame üksnes antud hetkel kõige probleemsematele

regulatsioonidele, mida tuleb eelnõus meie hinnangul muuta:

1. Kavandatav AdvS § 571 lg 3 ning sellega seonduvad KrMS § 41 lg 8, KrMS § 42 lg 5 ja

VTMS § 20 lg 2¹ muudatused

Advokatuur ei nõustu kavandatava AdvS § 57¹ lg 3 ning KrMS § 41 lg 8, KrMS § 42 lg 5 ja VTMS §

20 lg 2¹ pakutud sõnastustega osas, milles need võimaldavad menetlejal kahtluse korral nõuda advokaadi

kliendilt volikirja või muus vormis kinnitust advokaadi volituste kohta, ilma et kahtlus oleks

põhjendatud ning et seadus tagaks samal ajal selgelt ja ühemõtteliselt kliendi viivitamatu ning

takistusteta võimaluse advokaadiga kohtuda.

Advokatuuri eesmärk ei ole absoluutne volituse eeldus, vaid kaitseõiguse tegelik tagamine olukorras,

kus klient on ühiskonnast isoleeritud. Menetleja kahtlus advokaadi volituses peab olema põhjendatud ja

kontrollitav ning regulatsioon peab sisaldama vähemalt kohustust kahtluse alused hiljem põhistada.

Lisaks peab seadus sõnaselgelt tagama, et kliendil oleks ka põhjendatud kahtluse korral viivitamatu ja

takistusteta võimalus advokaadiga konfidentsiaalselt kohtuda, sealhulgas juhul, kui klient ei oska, ei saa

või ei ole võimeline kirjalikku volikirja koostama. Sellest lähtudes teeb advokatuur järgmise

sõnastusettepaneku: „Kui advokaat ei tegutse vahetult kliendi juuresolekul, võib menetleja põhjendatud

kahtluse korral nõuda volikirja või muus vormis kinnitust advokaadi volituste kohta. Kliendi tahte

väljaselgitamiseks peab menetleja tagama viivitamatu ja takistusteta võimaluse advokaadi ja kliendi

kohtumiseks.“

2. Kavandatav KrMS § 64² lg 3 muudatus

Eelnõu KrMS § 64² lg 3 sõnastuses tuleb sõna „õigus“ asendada sõnaga „kohustus“. Ametiprivileeg,

mis tegelikult ei ole mitte kellegi eriõigus, vaid kliendisaladuse kaitse meede, ei ole teabevaldaja

valikuline õigus, vaid kohustus. Nii nagu advokaadil, arstil jne lasub saladuse hoidmise kohustus, peab

2

sama kohustus laienema isikule, kes valdab kaitstud teavet seaduse või ametiprivileegiga isikuga

sõlmitud kokkuleppe alusel. Teabe kaitse tase ei tohi sõltuda sellest, kelle tehnilises või faktilises

valduses teave parajasti asub.

Mõiste „õigus keelduda“ loob eksliku mulje, et teabevaldajal on kaalutlusruum ning ta võib soovi korral

menetleja nõudmisel teavet avaldada. See soodustab teabevaldaja survestamist ja muudab

kliendisaladuse kaitse sõltuvaks tema teadmistest, valmisolekust ning suutlikkusest menetlejale vastu

seista. Praeguse sõnastuse järgi jääb teabevaldajale sisuliselt võimalus otsustada, kas ta avaldab

ametiprivileegiga hõlmatud teabe menetlejale või mitte. See ei ole kooskõlas KrMS muudatuse

eesmärgiga, mille kohaselt peab kaitstud teabe avaldamine olema välistatud, kui selleks puudub

seaduses sätestatud alus.

Teabevaldaja ei peaks saama sellist teavet edastada omal äranägemisel, vaid üksnes juhul, kui selleks

on nõuetekohane kohtumäärus või kui talle on edastatud selge kinnitus, et privileegi hoidja on teabe

avaldamisega nõus. Kui ametiprivileegiga hõlmatud tõendi kogumine ei ole seaduse järgi lubatud, ei

tohi menetleja sellise teabe avaldamist nõuda ega teabevaldaja seda avaldada. Säte peab seetõttu

väljendama üheselt nii menetleja piirangut kui ka teabevaldaja kohustust kaitstud teavet mitte avaldada.

3. Kavandatav VTMS § 321 muudatus

Kavandatava VTMS §-ga 321 nähakse ette, et advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet

sisaldava tõendi kogumise eesmärgil on lubatud menetlustoiminguid teha neis väärteoasjades, mille

esemeks on korruptsiooni- või riigisaladuse kaitse alane väärtegu või mille kohtuväliseks menetlejaks

on Rahapesu Andmebüroo, Andmekaitseinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet,

Finantsinspektsioon või Keskkonnaamet.

Eesti Advokatuur on nii 15.11.2021 ministeeriumile edastatud eelnõus kui ka 30.01.2026 esitatud

arvamuses korduvalt rõhutanud, et VTMS § 321 on eelnõu üks problemaatilisemaid sätteid, kuna

advokaadi ametiprivileegi riivavate menetlustoimingute lubamine väärteomenetluses ei ole

põhjendatud.Advokatuur on seisukohal, et VTMS § 32¹ tuleb eelnõust välja jätta, et tagada

kliendisaladuse ning isikute põhiõiguste, sealhulgas eraelu puutumatuse ja õiglase menetluse kaitse.

Advokaadi kutsetegevusega seotud ruumide ja valduse – sealhulgas advokaadibüroo, eluruumi ja

sõiduki – läbiotsimine ning teabekandjate äravõtmine kujutavad endast intensiivset põhiõiguste riivet,

mis ohustab nii advokaadi (sh menetlusega mitteseotud) klientide õigusi kui ka konfidentsiaalse teabe

kaitset. Advokaadilt teabekandjate äravõtmise näol on samuti tegemist väga olulise põhiõiguse riivega.

Selliste toimingute käigus tekib vältimatu oht tutvuda asjassepuutumatu teabega ning kahjustada

kolmandate isikute õigusi. Nende toimingutega kaasnev põhiõiguste riive ei ole sugugi mitte väiksem

kui on jälitustoimingutega kaasnev riive. Jälitustoimingud on aga väärteomenetluses keelatud – VTMS

§ 32.

VTMS-is tõendite kogumisele kehtestatud erisused lähtuvad asjaolust, et erinevalt kriminaalmenetlusest

ei ole väärteomenetluses põhjendatud isiku põhiõigusi intensiivselt riivavate meetmete, näiteks

jälitustoimingute või vara arestimise, kasutamine. Kuritegudega kahjustatakse märksa olulisemaid

õigushüvesid ning nende menetlemine on reeglina detailsemalt reguleeritud. Seetõttu ei ole

väärteomenetluses menetlejatele selliste õiguste andmine proportsionaalne menetletavate tegude

raskuse ja iseloomuga. Riik on jaganud süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks just seetõttu, et väärtegude

ebaõigus on üldjuhul väiksem ning nende menetlemiseks ei peaks seadma ohtu isikute põhiõigusi samas

ulatuses nagu kuritegude puhul. Kui mõni väärtegu on sedavõrd ohtlik, et selle menetlemiseks peetakse

3

vältimatuks advokaadi ametiprivileegi riivavaid läbiotsimisi ja teabekandjate äravõtmist, tuleb kaaluda

teo liigitamist kuriteoks, mitte laiendada väärteomenetluse sunnivahendeid.

Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et seadusandja on määratlenud väärteod madalama raskusastmega

rikkumistena, kehtestanud nende menetlemisele leebemad nõuded ning välistanud reeglina

väärteomenetluses jälitustoimingute kasutamise tõendite kogumiseks. Seetõttu ei ole põhjendatud

lubada selles menetluses muid meetmeid, mis riivavad põhiõigusi sedavõrd ulatuslikult. Mida väiksema

raskusega on menetletav tegu, seda vähem saab olla õigustatud menetlustoiming, mis loob võimaluse

ulatuslikuks kliendisaladuse rikkumiseks. Selline riive võib olla lubatav üksnes äärmiselt erandlikel

juhtudel, selgelt seaduses sätestatud alusel ning tingimusel, et selle vältimatu vajadus on konkreetselt ja

kaalukalt põhjendatud.

Seejuures ei piirdu kavandatav VTMS § 321 muudatus konkreetselt määratletud väärteokoosseisudega,

vaid seob ametiprivileegi riivamise võimaluse ka kohtuvälise menetleja isikuga. Osaliselt sõltub seega

ametiprivileegi riivamise võimalus kõnesoleva sätte puhul sellest, milline asutus on kohtuväline

menetleja. Loetletud asutuste (Rahapesu Andmebüroo, Andmekaitseinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet,

Konkurentsiamet, Finantsinspektsioon või Keskkonnaamet) pädevusse võivad kuuluda väga erineva

raskuse ja tagajärgedega väärteod, mistõttu kujuneb sätte kohaldamisala põhjendamatult laiaks. Sätte

ülesehitus on ebaõnnestunud, sest intensiivse põhiõiguste riive lubatavus seotakse üksnes

menetlusasutuse nime, mitte nt konkreetse väärteo raskusega. Näiteks Keskkonnaametil on võimalus

selliseid toiminguid teha kogu oma väärteopädevuse ulatuses, samal ajal kui PPA puhul oleks võimalus

seotud üksnes korruptsiooni- või riigisaladuse kaitse alaste väärtegudega.

Advokatuuri hinnangul on problemaatiline läbiotsimise lubamine väärteomenetluses ka seetõttu, et

kohtuväline menetleja tegutseb läbi konkreetse ametniku, kellel on suur iseseisvus menetlustoimingute

läbiviimisel, kuid puudub kriminaalmenetlusele sarnane järelevalve, mistõttu on menetluspraktika

ebaühtlasem. Seetõttu on suurem oht, et kaitstud teabega tutvutakse enne selle lubatavuse üle otsustamist

ning rikkumist ei ole võimalik hiljem heastada.

Ministeeriumi poolt (31.08.2026) kooskõlastustabelis (p 25) toodud vastus VTMS § 321 kohta lähtub

ekslikust eeldusest, nagu taotleks advokatuur advokaadibüroole absoluutset puutumatust. Advokatuur

ei nõua tõendite kogumise täielikku välistamist, vaid seda, et juurdepääs ametiprivileegiga kaitstud

teabele oleks lubatud üksnes selgelt piiritletud erandjuhtudel (kuritegu) ning sõltumatu eelkontrolli ja

tõhusate menetluslike tagatiste olemasolul. Kehtiva VTMS §-st 35 ei saa vaikimisi järeldada, et

advokaadibüroo läbiotsimine on ilma selliste tagatisteta põhjendatud või põhiseaduspärane.

Advokaadibüroo läbiotsimise välistus on läbi väärteomenetluse seadustiku kehtimise ajaloo (alates

01.09.2001) toiminud läbi praktika. Kavandatava muudatusega luuakse uus norm, mis loob otsese ning

varasemast palju avarama võimaluse advokaadibüroo läbiotsimiseks ning kliendisaladuse riiveks.

Advokaadi ja kaitsja ametiprivileeg on sedavõrd oluline õiglase menetluse garantii, et selle riivamine ei

ole väärteoasjades õigustatud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Jürgen

Esimees

Gerli Võimre 697 9253

[email protected]

4

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Andreas Kangur

Karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Teie 31.08.2026

Justiits- ja Digiministeerium Meie 18.09.2026 nr 1-8/26/2-3

[email protected]

[email protected]

Kriminaalmenetluse seadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (ametiprivileegid)

Lugupeetud Andreas Kangur

Eesti Advokatuur esitab arvamuse kriminaalmenetluse seadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu

(ametiprivileegid) kohta, lähtudes Justiits- ja Digiministeeriumi 31.08.2026 edastatud eelnõu

versioonist. Advokatuuri varasemate seisukohtadega ei ole eelnõus olulises osas arvestatud ning peame

neid seisukohti endiselt väga oluliseks. Advokatuuri hinnangul ei leidnud eelnõus täielikku arvestamist

ligi 80% esitatud ettepanekutest, kuna neid kas ei arvestatud või arvestati üksnes osaliselt.

Kooskõlastustabelist võib jääda mulje, et advokatuuri ettepanekutega on arvestatud suuremas ulatuses,

kui see tegelikult on. Käesolevas seisukohas osundame üksnes antud hetkel kõige probleemsematele

regulatsioonidele, mida tuleb eelnõus meie hinnangul muuta:

1. Kavandatav AdvS § 571 lg 3 ning sellega seonduvad KrMS § 41 lg 8, KrMS § 42 lg 5 ja

VTMS § 20 lg 2¹ muudatused

Advokatuur ei nõustu kavandatava AdvS § 57¹ lg 3 ning KrMS § 41 lg 8, KrMS § 42 lg 5 ja VTMS §

20 lg 2¹ pakutud sõnastustega osas, milles need võimaldavad menetlejal kahtluse korral nõuda advokaadi

kliendilt volikirja või muus vormis kinnitust advokaadi volituste kohta, ilma et kahtlus oleks

põhjendatud ning et seadus tagaks samal ajal selgelt ja ühemõtteliselt kliendi viivitamatu ning

takistusteta võimaluse advokaadiga kohtuda.

Advokatuuri eesmärk ei ole absoluutne volituse eeldus, vaid kaitseõiguse tegelik tagamine olukorras,

kus klient on ühiskonnast isoleeritud. Menetleja kahtlus advokaadi volituses peab olema põhjendatud ja

kontrollitav ning regulatsioon peab sisaldama vähemalt kohustust kahtluse alused hiljem põhistada.

Lisaks peab seadus sõnaselgelt tagama, et kliendil oleks ka põhjendatud kahtluse korral viivitamatu ja

takistusteta võimalus advokaadiga konfidentsiaalselt kohtuda, sealhulgas juhul, kui klient ei oska, ei saa

või ei ole võimeline kirjalikku volikirja koostama. Sellest lähtudes teeb advokatuur järgmise

sõnastusettepaneku: „Kui advokaat ei tegutse vahetult kliendi juuresolekul, võib menetleja põhjendatud

kahtluse korral nõuda volikirja või muus vormis kinnitust advokaadi volituste kohta. Kliendi tahte

väljaselgitamiseks peab menetleja tagama viivitamatu ja takistusteta võimaluse advokaadi ja kliendi

kohtumiseks.“

2. Kavandatav KrMS § 64² lg 3 muudatus

Eelnõu KrMS § 64² lg 3 sõnastuses tuleb sõna „õigus“ asendada sõnaga „kohustus“. Ametiprivileeg,

mis tegelikult ei ole mitte kellegi eriõigus, vaid kliendisaladuse kaitse meede, ei ole teabevaldaja

valikuline õigus, vaid kohustus. Nii nagu advokaadil, arstil jne lasub saladuse hoidmise kohustus, peab

2

sama kohustus laienema isikule, kes valdab kaitstud teavet seaduse või ametiprivileegiga isikuga

sõlmitud kokkuleppe alusel. Teabe kaitse tase ei tohi sõltuda sellest, kelle tehnilises või faktilises

valduses teave parajasti asub.

Mõiste „õigus keelduda“ loob eksliku mulje, et teabevaldajal on kaalutlusruum ning ta võib soovi korral

menetleja nõudmisel teavet avaldada. See soodustab teabevaldaja survestamist ja muudab

kliendisaladuse kaitse sõltuvaks tema teadmistest, valmisolekust ning suutlikkusest menetlejale vastu

seista. Praeguse sõnastuse järgi jääb teabevaldajale sisuliselt võimalus otsustada, kas ta avaldab

ametiprivileegiga hõlmatud teabe menetlejale või mitte. See ei ole kooskõlas KrMS muudatuse

eesmärgiga, mille kohaselt peab kaitstud teabe avaldamine olema välistatud, kui selleks puudub

seaduses sätestatud alus.

Teabevaldaja ei peaks saama sellist teavet edastada omal äranägemisel, vaid üksnes juhul, kui selleks

on nõuetekohane kohtumäärus või kui talle on edastatud selge kinnitus, et privileegi hoidja on teabe

avaldamisega nõus. Kui ametiprivileegiga hõlmatud tõendi kogumine ei ole seaduse järgi lubatud, ei

tohi menetleja sellise teabe avaldamist nõuda ega teabevaldaja seda avaldada. Säte peab seetõttu

väljendama üheselt nii menetleja piirangut kui ka teabevaldaja kohustust kaitstud teavet mitte avaldada.

3. Kavandatav VTMS § 321 muudatus

Kavandatava VTMS §-ga 321 nähakse ette, et advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet

sisaldava tõendi kogumise eesmärgil on lubatud menetlustoiminguid teha neis väärteoasjades, mille

esemeks on korruptsiooni- või riigisaladuse kaitse alane väärtegu või mille kohtuväliseks menetlejaks

on Rahapesu Andmebüroo, Andmekaitseinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet,

Finantsinspektsioon või Keskkonnaamet.

Eesti Advokatuur on nii 15.11.2021 ministeeriumile edastatud eelnõus kui ka 30.01.2026 esitatud

arvamuses korduvalt rõhutanud, et VTMS § 321 on eelnõu üks problemaatilisemaid sätteid, kuna

advokaadi ametiprivileegi riivavate menetlustoimingute lubamine väärteomenetluses ei ole

põhjendatud.Advokatuur on seisukohal, et VTMS § 32¹ tuleb eelnõust välja jätta, et tagada

kliendisaladuse ning isikute põhiõiguste, sealhulgas eraelu puutumatuse ja õiglase menetluse kaitse.

Advokaadi kutsetegevusega seotud ruumide ja valduse – sealhulgas advokaadibüroo, eluruumi ja

sõiduki – läbiotsimine ning teabekandjate äravõtmine kujutavad endast intensiivset põhiõiguste riivet,

mis ohustab nii advokaadi (sh menetlusega mitteseotud) klientide õigusi kui ka konfidentsiaalse teabe

kaitset. Advokaadilt teabekandjate äravõtmise näol on samuti tegemist väga olulise põhiõiguse riivega.

Selliste toimingute käigus tekib vältimatu oht tutvuda asjassepuutumatu teabega ning kahjustada

kolmandate isikute õigusi. Nende toimingutega kaasnev põhiõiguste riive ei ole sugugi mitte väiksem

kui on jälitustoimingutega kaasnev riive. Jälitustoimingud on aga väärteomenetluses keelatud – VTMS

§ 32.

VTMS-is tõendite kogumisele kehtestatud erisused lähtuvad asjaolust, et erinevalt kriminaalmenetlusest

ei ole väärteomenetluses põhjendatud isiku põhiõigusi intensiivselt riivavate meetmete, näiteks

jälitustoimingute või vara arestimise, kasutamine. Kuritegudega kahjustatakse märksa olulisemaid

õigushüvesid ning nende menetlemine on reeglina detailsemalt reguleeritud. Seetõttu ei ole

väärteomenetluses menetlejatele selliste õiguste andmine proportsionaalne menetletavate tegude

raskuse ja iseloomuga. Riik on jaganud süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks just seetõttu, et väärtegude

ebaõigus on üldjuhul väiksem ning nende menetlemiseks ei peaks seadma ohtu isikute põhiõigusi samas

ulatuses nagu kuritegude puhul. Kui mõni väärtegu on sedavõrd ohtlik, et selle menetlemiseks peetakse

3

vältimatuks advokaadi ametiprivileegi riivavaid läbiotsimisi ja teabekandjate äravõtmist, tuleb kaaluda

teo liigitamist kuriteoks, mitte laiendada väärteomenetluse sunnivahendeid.

Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et seadusandja on määratlenud väärteod madalama raskusastmega

rikkumistena, kehtestanud nende menetlemisele leebemad nõuded ning välistanud reeglina

väärteomenetluses jälitustoimingute kasutamise tõendite kogumiseks. Seetõttu ei ole põhjendatud

lubada selles menetluses muid meetmeid, mis riivavad põhiõigusi sedavõrd ulatuslikult. Mida väiksema

raskusega on menetletav tegu, seda vähem saab olla õigustatud menetlustoiming, mis loob võimaluse

ulatuslikuks kliendisaladuse rikkumiseks. Selline riive võib olla lubatav üksnes äärmiselt erandlikel

juhtudel, selgelt seaduses sätestatud alusel ning tingimusel, et selle vältimatu vajadus on konkreetselt ja

kaalukalt põhjendatud.

Seejuures ei piirdu kavandatav VTMS § 321 muudatus konkreetselt määratletud väärteokoosseisudega,

vaid seob ametiprivileegi riivamise võimaluse ka kohtuvälise menetleja isikuga. Osaliselt sõltub seega

ametiprivileegi riivamise võimalus kõnesoleva sätte puhul sellest, milline asutus on kohtuväline

menetleja. Loetletud asutuste (Rahapesu Andmebüroo, Andmekaitseinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet,

Konkurentsiamet, Finantsinspektsioon või Keskkonnaamet) pädevusse võivad kuuluda väga erineva

raskuse ja tagajärgedega väärteod, mistõttu kujuneb sätte kohaldamisala põhjendamatult laiaks. Sätte

ülesehitus on ebaõnnestunud, sest intensiivse põhiõiguste riive lubatavus seotakse üksnes

menetlusasutuse nime, mitte nt konkreetse väärteo raskusega. Näiteks Keskkonnaametil on võimalus

selliseid toiminguid teha kogu oma väärteopädevuse ulatuses, samal ajal kui PPA puhul oleks võimalus

seotud üksnes korruptsiooni- või riigisaladuse kaitse alaste väärtegudega.

Advokatuuri hinnangul on problemaatiline läbiotsimise lubamine väärteomenetluses ka seetõttu, et

kohtuväline menetleja tegutseb läbi konkreetse ametniku, kellel on suur iseseisvus menetlustoimingute

läbiviimisel, kuid puudub kriminaalmenetlusele sarnane järelevalve, mistõttu on menetluspraktika

ebaühtlasem. Seetõttu on suurem oht, et kaitstud teabega tutvutakse enne selle lubatavuse üle otsustamist

ning rikkumist ei ole võimalik hiljem heastada.

Ministeeriumi poolt (31.08.2026) kooskõlastustabelis (p 25) toodud vastus VTMS § 321 kohta lähtub

ekslikust eeldusest, nagu taotleks advokatuur advokaadibüroole absoluutset puutumatust. Advokatuur

ei nõua tõendite kogumise täielikku välistamist, vaid seda, et juurdepääs ametiprivileegiga kaitstud

teabele oleks lubatud üksnes selgelt piiritletud erandjuhtudel (kuritegu) ning sõltumatu eelkontrolli ja

tõhusate menetluslike tagatiste olemasolul. Kehtiva VTMS §-st 35 ei saa vaikimisi järeldada, et

advokaadibüroo läbiotsimine on ilma selliste tagatisteta põhjendatud või põhiseaduspärane.

Advokaadibüroo läbiotsimise välistus on läbi väärteomenetluse seadustiku kehtimise ajaloo (alates

01.09.2001) toiminud läbi praktika. Kavandatava muudatusega luuakse uus norm, mis loob otsese ning

varasemast palju avarama võimaluse advokaadibüroo läbiotsimiseks ning kliendisaladuse riiveks.

Advokaadi ja kaitsja ametiprivileeg on sedavõrd oluline õiglase menetluse garantii, et selle riivamine ei

ole väärteoasjades õigustatud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Jürgen

Esimees

Gerli Võimre 697 9253

[email protected]

4