Harjumaa Saku vald Tõdva küla 110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetuse tööprojekti kooskõlastamine

PROJEKTEERIJA: Enersense AS

Reg.kood 11445550

Lõõtsa 12, 11415 Tallinn

Tel. 6635600, Fax. 6635601

TEL000862; EEH002960;

EEP001225

TELLIJA: Elering AS

Reg.kood 11022625

Kadaka tee 42, 12915 Tallinn

TÖÖVÕTULEPING: Nr 1.1-4/2023/502

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

Tööprojekt

KPL2310K1

TALLINN 2024

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 1 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

1. Üldosa

Käesolev kaust KPL2310K1 käsitleb 110 kV õhuliinil L086 tehtavaid töid.

Saku vallas Tõdva külas asendatakse olemasolev erikonstruktsiooniga mast nr 12 uue

metallsõrestik nurga-ankrumastiga. Tööd on seotud Püssi – Kiisa 220 kV õhuliini L206

demonteerimisega.

Saku vallas Jälgimäe külas ehitatakse ühendus liini L086 mastist nr 40 Topi 110 kV alajaama

parandamaks viimase varustuskindlust.

1.1. Projekteerimise lähtedokumendid

Projekteerimistööde aluseks on võetud:

• Elering AS hankedokumentatsioon s.h;

• Enersense AS geodeetiline alusplaanid, tööd nr KPG2401 ja KPG2314 märts 2024;

1.2. Normdokumendid

Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest ja

normdokumentidest ja määrustest ning kehtivatest standarditest:

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • MKM määrus nr. 97 17.07.2015.a. „Nõuded ehitusprojektile“

Elektripaigaldise projekteerimisel võetud aluseks:

• Ehitusseadustik; • Seadme ohutuse seadus; • EVS-EN 50341-1:2013 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded.

Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV – Part 1: General

requirements – Common specifications;

• EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti

siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV – Part 2-

20: National Normative Aspects for Estonia;

• EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c.;

• EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit“;

• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.;

• „Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV) võrgustandard“;

• Jäätmeseadus;

• Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus;

• Kliimaministeeriumi 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“

Arvestatud on Elektriseadmete Ehituse Eeskirjadega, mis on olnud olemasoleva liini

projekteerimise aluseks.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 2 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

Lisaks eelnevale on lähtutud Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõudetest

projekteerimisele ja ehitusele.

Alusdokumentatsioonide pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine:

1. Eesti ja EL õigusaktid

2. Eesti standardid (EVS)

3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.)

4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.)

5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.)

6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid.

1.3. Projekteerimise lähteandmed

Lähteandmed vastavalt standardile EVS-EN 50341-2-20:2018 ja Elering AS

hankedokumentidele

Töökindlusnivoo II

Maksimaalne juhtme temperatuur +80 ˚C

Maksimaalne trossi temperatuur +40 ˚C

Maksimaalne õhutemperatuur +35 ˚C

Aasta keskmine õhutemperatuur +5 ˚C

Minimaalne õhutemperatuur -40 ˚C

Temperatuur jäite korral -5 ˚C

Tuule baaskiirus 21 m/s

Maastikutüüp II

Jäitekihi paksus 10 mm

Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid

vahelduvpingega üle 1 kV “ EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid

vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa 2-20:2018 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“

nõuetega ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“ v.03 14.04.2020.

Nõutavad õhkvahemikud 110kV suurima juhtme temperatuuri korral:

• Maantee, raudtee või veetee 8,5m

• Tänav, muu tee (v.a maatee osa) 7,0m

• Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0m

• Maapinnani avatud maastikul 6,0m

• Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15m

Pikiprofiili koostamisel on nõutava õhkvahemiku väärtusele lisatud gabariidivaru 0,5 m.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 3 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

1.4. Ehitusuuringud

Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud Enersense AS poolt märtsis 2024 koostatud

geodeetilist alusplaani “L086 Topi - Harku mastivahetuse ja sisestuse ehituse geodeetiline

alusplaan „ töö nr KPG2401. ja „L185/L017 Kiisa - Kohila õhuliini rekonstrueerimise projekti

geodeetiline alusplaan“ töö nr KPG2314

Inseneribüroo REIB OÜ poolt koostatakse ehitusgeoloogiline uuringu aruanne. Uuringud viidi

läbi kõigi projekteeritud mastide asukohtades. Uuringupunktides teostati lisaks puurimisele

ka suru-löökpenetratsiooni katsed. Ehitusgeoloogilise uuringu alusel on projekteeritud

mastide vundamendid.

1.5. Projektlahendus

Projektlahendused, lähteseisukohad ja kvaliteedinõuded on kirjeldatud vastavates

alajaotistes:

• Vundamendid EK1

• Maanduspaigaldised EL1

• Mastid EL2 ja EK2

• Isolaatorketid EL3

• Juhtmed ja piksekaitsetrossid EL4

Ristuvate ja lähispaiknevate tehnorajatiste ümberehitamine ei ole vajalik.

1.6. Tööde korraldus

Vastavalt standardile EVS-EN 50341-1:2013 peavad kvaliteeditagamise abinõud õhuliini

ehitamise vältel ühilduma standardi EN ISO 9001 asjakohaste nõuetega.

Vähemalt 14 päeva enne liiniehitustööde algust tuleb võtta ühendust kinnistute valdajaga,

teavitades neid tööde teostamisest ja – viisist.

Topi AJ ühendusliini ehitamiseks võetakse kohalikust omavalitusest ehitusluba ja masti nr 12

asendamiseks esitatakse ehitusteatis.

Ligipääs ehitusobjektile Ehitustööde läbiviimiseks, materjali kohale veoks kasutada maksimaalselt liini trassikoridori

ja avalikke teid. Erateede kasutamine tuleb leppida kokku tee omanikega. Vältimatul

vajadusel (nt halvad ilmastikuolud) rajatakse ajutised juurdepääsuteed ja truubid kraavide

ületamiseks. Ajutiste juurdepääsuteede ja truupide asukohad ja rajamise viis tuleb

kooskõlastatakse maaomaniku ja vajadusel (kraavid on maaparandussüsteemi osa)

Põllumajandus- ja toiduametiga.

Heakord pärast liiniehitustöid Peale liini ehitustöid tuleb liini ehitusel kahjustada saanud liinialune maa taastada vastavalt

endisele olukorrale. Põllumassiivide ulatuses tuleb maapind tasandada ja teostada kinni

sõtkutud pinnase kobestamine, kas künni või sügavkobestiga vastavalt kokkuleppele

maaomaniku või rentnikuga. Haritavatel maadel vundamentide paigaldamiseks

väljakaevatud pinnase tagasitäitel jälgida, et viljakas pinnas paigaldatakse kõige peale.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 4 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

Rohumaade alal heakorra taastamisel tuleb maapind tasandada niidetavaks ning kontrollida,

et ei esineks liiniehitusest mahajäänud metallijäätmeid, purunenud klaasisolaatoreid ja

väljakaevatud kive.

Kõikjal kus teostatakse kaevetöid või muul moel rikutakse maaparandussüsteemi

toimimisvõime, tuleb lahendada maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 5 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

2. Trass ja mastide jaotus

Olemasoleva õhuliin L086 algab Saku vallast Tõdva külas Kiisa alajaamas ja lõpeb Saue

vallas Hüüru külas Harku alajaamas. Käesoleva projekti mahus teostatkase ehitustöid

olmeasoelva õhuliini kahes eri lõigus.

Masti nr 12 asendamine Saku vallas Tõdva külas asendatakse olemasolev erikonstruktsiooniga mast nr 12 uue

metallsõrestik nurga-ankrumastiga.

Olemasolev mast on ühine demonteeritava 220 kv õhuliiniga L206. Olemasolev mast on

projekteeritud arvestades õhuliini L206 juhtmetest tuleneva tasakaalustava koormusega ja

seetõttu ei ole masti säilitamine ilma L206 juhtmeteta võimalik.

Lahendusena on projekteeritud uus vabaltseisev metallsõrestik nurga ankrumast. Masti

asukoht on valitud selliselt, et õhuliini alla jääv maa-ala oleks minimaalne.

Asendiplaan on esitatud joonisel AS-4-02-002.

Topi ühendusliini ehitus Saku vallas Jälgimäe külas ehitatakse ühendus liini L086 mastist nr 40 Topi 110 kV alajaama

parandamaks viimase varustuskindlust.

Topi alajaama ette paigaldatakse kaks uut metallsõrestik nurga ankurmasti ja tehakse

haruühendus olemasolevast õhuliin L086 mastis nr 40. Topi alajaamas ühendatakse õhuliin

endisesse Kiisa – Topi õhuliini L184 lahtrisse.

Masti asukohad on valituud arvestades perspektiivse Topi – Harku õhuliiniga, mis alates

olemasolevast L086 mastist nr 41 kulgeb olemasoleva L086 trassil.

Asendiplaan on esitatud joonisel AS-4-02-002. ja perspektiivse õhuliini trassiplaan joonisel

AS-4-03-001.

2.1. Ristumised ja lähispaiknemised Transpordiameti hallatavate teedega

Asendatava masti nr 12 piirnevates visangutes ja lähistel Transpordiameti hallatavaid teid ei

ole.

Topp haruliini mast nr 2 paikneb riigimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla kaitsevööndis (km

15,1). Käesoleva projekti mahus ristumist riigimaanteega ei rajata. Masti kõrgus on 32 m ja

kaugus maantee katte servast 36,7m. Masti kõrguse valikul on arvestatud perpsektiivse Topi

- Harku liini ristumisega Tallinn – Pärnu – Ikla maanteega. Paigaldatava masti ja maantee

vahel paikneb olemasolev L086 mast nr 40. Asendiplaan on esitatud joonisel AS-4-02-001.

2.2. Ristumised Elektrilevi OÜ liinidega

Asendatava masti nr 12 piirnevates visangutes ja lähistel Elektrilevile kuuluvaid liine ei ole.

Topi ühendusliini kaitsevööndi serva jääb Pärnu maantee 557 krundil Elektrilevi OÜ 0,4 kV

maakaabel. Kaabelliini kaitsevööndis tööde teostamist ei ole ette näha.

Kui osutub siiski vajadus teostada töid kaabelliini kaitsevööndis peab teostaja enne tööde

algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus

iseteeninduses aadressil: https://www.elektrilevi.ee/et/loa-taotlemine-kaitsevoondis-

tegutsemiseks.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 6 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

2.3. Muinsuskaitse kitsendused ja tingimused

Asendatava masti nr 12 ega Topi haruliini piirkonda ei jää ühtegi muinsuskaitseseadusest

tulenevat piirangut.

2.4. Keskkonnaalased kitsendused

Asendatava masti nr 12 ega Topi haruliini piirkonda ei jää ühtegi keskkonnakaitselist

piirangut..

2.5. Maaparandussüsteemide maa-ala nõuded ja kitsendused

Asendatav mast nr 12 paikneb Saku soo maaparandussüsteemi (kood 4109520020150) maa

alal. Geodeetilise alusplaani kohaselt jääb paigaldatav mast dreeni ~5 ulatuses lõpu osa

peale. Dreeni lõpu likvideerimine nii väikeses ulatuses ei mõjuta maaparandussüsteemi

toimimist.

Geodeetilise alusplaani kohaselt jääb demonteeritava masti nr 12 vundamendite vahele

dreen. Tööde käigus tagada dreeni toimimine peale ehitustööde lõppu.

Dreenide võimaliku lõhkumise korral tuleb need koheselt taastada ning tagada ehitustööde

käigus vastavalt MaaParS §-de 47, 50 ja 51 lg 2 kohaselt maaparandussüsteemi

kuivendusvõrgu toimimine ehitustöödega hõlmatud katastriüksustel.

Topi haruliini piirkonda maaparandussüteeme ei jää.

Üldised juhised drenaažisüsteemide taastamistöödele:

Dreenitorude taastamisel on oluline teada, et enamus taastamist vajavate savitorude

läbimõõdud on erinevad kaasajal toodetavatest PVC (polüvinüülkloriidist) materjalist

toodetavate torude läbimõõtudest. Sellest tulenevalt ei ole võimalik paigaldatud dreenitorusid

ühendada kasutuses olevate standardsete liitmike ja muhvide abil. Töö tegijal on vaja leida

kombineeritud parimaid võimalikke tänapäeva standarditele mittevastavaid lahendusi, mis

võimaldaks tagada kuivendussüsteemide tõrgeteta toimimisvõime peale taastustöid.

Paigaldatavate PVC materjalist torude ühendamiseks olemasoleva savitorustikuga tuleb

sobitada PVC materjalist torustike läbimõõdud savitorude läbimõõtudega nii, et ühendatavad

savitorustiku otsad saaks siirdada paigaldatavate PVC torude sisse (näiteks: savitoru de

101mm sobib PVC di 113 mm jne.). Vastupidine ühendamine (PVC toru siirdamine

savitorusse) ei ole soovitav, sest see vähendaks dreenitoru läbilaskevõimet. Soovitav on

katta ühenduskoht muhviga, milleks võib kasutada standardse muhvi puudumisel sobiva

läbimõõduga pikuti läbilõigatud PE drenaažitoru. Kui dreenitoru paigaldatakse ebastabiilsele

pinnasele (möll, turvas, liigniiske pinnas, jmt. ) tuleb torustiku paigaldamiseks rajada

killustikule laudalus, mis väldib toru aluse vajumist. Taastustöödel on soovitav kasutada

kookoskattega PVC drenaažitorusid.

Masti vundamentide rajamisel kahjustada saavate torustike töövõime tuleb taastada

möödavoolutorustiku rajamisega. Kahjustada saanud drenaažitorustik eraldada töösse

jäävast osast otsakorgiga.

Detailne lahendus pärast drenaažide lahti kaevamist lahendada vastavalt reaalsele

olukorrale, lähtudes tehnilistes tingimustes toodud nõuetest.

Eesvoolude ja kuivenduskraavide ületamisel rasketehnikaga võtta kasutusele vajalikud

meetmed, et vältida rajatiste kahjustamist. Kraavide ja eesvoolude kahjustamisel tuleb

taastada nende kuju ja töövõime.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 7 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

2.6. Kanalisatsioonitrassid

Topi haruliini mast nr 2 vahetusse lähedusse Tallina Veele kuuluv survekanalisatsiooni trass.

Mast on projekteeritud väljaspoole kanalisatsiooni kaitsevööndit. Enne ehitustööde algust

täpsustada ja tähistada kanalisatsioonitrasside asukohad looduses.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 8 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

3. Mastid

Üldised nõuded Projektis kasutatakse varasemalt teistele objektidele Enersese AS (varasemalt

Empower AS) poolt projekteeritud sõrestikmaste. Kõik kasutatud mastid on

teraskonstruktsioonid ja projekteeritud vastavalt standarditele EVS-EN-1993 ja EVS-EN-

50341-1. Kõik metalldetailid on kuumtsingitud vastavalt Eleringi tehnilistele nõuetele.

Mastide sobivus kasutamiseks antud konkreetsetes tingimustes on kontrollitud

täiendavate tugevusarvutusetega arvestades nii käesoleva projekti mahus

paigaldatavate kui perspektiivsete liinijuhtmetega. Mastide kasutamiseks käesolevas

projektis tehakse täiendusi tööjoonistes.

Mastid varustada sertifitseeritud turvaredelitega. Redelite ulatus – 3m kõrguselt maapinnast

kuni trossihoidja tipuni.

TTS Algselt Balti – Kiisa 330 kV õhuliinil kasutamiseks projekteeritud metallsõrestik nurga

ankrumast. Mast on projekteeritud kasutamiseks ankrumastina väiketse liininurkade korral

faasijuhtmele 3x 402-Al1/52St1A pingel 330 kV. Masti tugevus piisav kasutamiseks L086

mastina nr 12 nii olemasolevate juhtmetega 1xAS400, kui perspektiivsete juhtmetega

2x242/39-Al1/St1A.

Varasemalt projekteeritud masti väiksem kõrgus traaversini oli 15 m, tagamaks aga

nõuetekohast õhkvahemikku visangus 11-12 ristuvate 110 ja 330 kV õhuliinidega

valmistatakse mast 12 m kõrguse traaversiga, selleks eemaldatakse masti tüvelt alumine 3m

kõrgune sektsioon.

Masti üldvaade on esitatud joonisel EL2-7-01-001.

10T2 Algselt Ventspils – Grobina 330/110 kV õhuliinile projekteeritud metallsõrestik nurga

ankrumast, mis põhineb Tartu – Sindi 330/110 kV õhuliinil kasutatud mastidel. Mast on

projekteeritud kasutamiseks faasijuhtmetega 2x242/39-Al1/St1A.

Topi haruliini mast nr 1 on alumise traaversi kõrgusega 11 m (tipu kõrgus 20 m) ja mast nr 2

alumise traaversi kõrgusega 23 m (tipu kõrgus 32 m).

Masti üldvaade on esitatud joonisel EL2-7-01-002

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 9 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

4. Vundamendid

Vundamendid on projekteeritud lähtuvalt masti põhjustatud koormustest ja masti asukoha

ehitusgeoloogilistest tingimustest.

TTS tüüpi masti väikesest kõrgusest ja laiast baasist tingitud väikesed koormused

võimaldavad kasutada masti maasse kinnitamiseks tehases valmistatud

raudbetoonelemente. Ette on nähtud kasutada Energiavõrkude projekti 3.407-115

tüüpelemente, mis on Elering AS tellimusel Tallinna Tehnikaülikoolis ümber projekteeritud

vastamaks standardile EVS EN 1992-1-1:2005.

Vundamendi elemendid on esitatud joonistele EK1-7-91-002…004. Vundamentide

paigaldusskeem joonisel EK1-7-01-001.

10T2 tüüpi mastidel kasutatakse tulenvalt suurematest koormustest injektsioonvaiadega

kohapeal valatavate monoliitsete rostvärkidega lahendus. Vaivundamendi skeem on esitatud

joonisel EK1-7-01-002.

4.1. Betoonkonstruktsioonide spetsifikatsioon

- Vundamendid või selle osad, mis ulatuvad maapinnani ja mis asuvad külmumispiirist

kõrgemal – C30/37 XC4, XF3

- Vundamendid või selle osad, mis ei ulatu maapinnani – Minimaalselt C25/30 XC2

- Sarrus B500B (/EN 10080:2006).

Keskkonnaklass vastavalt EVS 1992-1-1:2005, külmakindluse klass EVS 814:2020.

Betooni tootmisel järgida EVS-EN 206:2014+A1:2016 nõudeid. Betoonkonstruktsioonide

ehitamisel järgida EVS-EN 13670:2010 nõudeid.

Betoonpindade viimistlusklass vastavalt Soome Betooniühingu BY 40 juhendile:

- Nähtavale jäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass B

- Nähtavale mittejäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass C.

- Kõik nähtavale jäävad osad faasida F20

4.2. Tööde teostamine

Vundamentide rajamine

Vundamentide paigaldamiseks teostatakse kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui

kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldatakse vundament otse pinnasele. Kui see pole

võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht.

Juhul, kui on vajalik kaevise dreneerimine, siis paigaldatakse põhja geotekstiil ja sellele

killustikukiht.

Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade

varisemise.

Peale vundamendi elementide monteerimist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib

tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud

kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 10 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite

tihendusteguriks tuleb saada 0,95. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa

ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm.

Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide

ehitamine) toodud lubatavaid tolerantse. Vundamentide asumisel külmakerkelisel pinnasel

kasutatakse külmakerkeisolatsiooni.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 11 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

5. Maanduspaigaldised

Dimensioneerimine lähtuvalt töökindlusest Käesoleva projekti mahus paigaldatakse olemasolevale õhuliinile üksikud uued mastid ,

seetõttu ei ole põhjendatud tervikliku liini äikesekindluse analüüs.

Standardi EVS-EN 50341-2-20 punkti 6.1.3 kohaselt võib vastassuunaliste ülelöökide määra

lugeda vastuvõetavaks, kui metallmastide valgumistakistus RE ei ületa järgmisi väärtusi:

Pinnase eritakistus [Ωm R] Masti valgumistaksitus RE [Ω]

<100 10

100-500 15

500 – 1000 20

Sarnased väärtused varasemalt kehtinud Elektriseadmete Ehituse Eeskirjades.

Dimensioneerimine lähtuvalt ohutusest Töötamisel 110 kV pingel lülitatakse maandatud neutraaliga režiimis maalühised viivitamatult

(<1 s) välja, seetõttu on standardi EVS-EN 50341-1:2013 kohaselt vajalik puutepinge kontroll

ainult neil mastidel, mille juures inimesed viibivad sageli.

Eleringi tehniliste nõuete kohaselt tuleb kariloomade kaitseks rajada karjaaedades

paikenvate mastide puutealtide osade ümber kolmest ringis koosneva potentsiaalitasandus.

Paigaldatavad mastid paiknevad eemal inimeste liikumisteedest ja väljaspool karjaedu,

seetõttu ei ole vajalik teostada täiendavat puutepingete kontrolli ega rakendada meetmeid

potentsiaal-tasanduseks.

Maandus- ja ühendusjuhtide dimensioneerimine töökindluse ja termilise vastupidavuse järgi Maanduskontuuri arvutamisel on arvestatud maaühendusvooluga 3I0 = 16 kA ja lühise

kestvus 0,4 s.

Maandurite ristlõige on arvutatud vastavalt EVS-EN 50522:2010 lisale D. Maandurite

algtemperatuur on 20 ⁰C ja lõpptemperatuur pinnases 300 ⁰C ning betoonis 80°C.

Vähim ristlõige betoonis 265 mm² ja pinnases 144 mm²

Tehnilised lahendused Vundamendi raudbetoonelemendid toimivad maanduritena, vajadusel rajatakse mastidele

kuumtsingitud ümarterasest täiendav maanduskontuur. Pinnastes eritakistusega <500 Ωm

võib loomulike maanduritena kasutada mastiga piisava ristlõikega metalses ühenduses

olevaid raudbetoonvundamente. Pinnastes eritakistusega >500 Ωm

raudbetoonvundamentide loomulikku juhtivust ei arvestata, vaid nõutav maandustakistus

peab olema saavutatud tehismaandurite abil.

Tagamaks vundamentide efektiivset toimimist maandurina tuleb mastiga ühenduses olevad

vundamendi detailid ühendada piisava ristlõikega terasjuhi kaudu keevisliitega monoliit või

elementvundamendi armeeringuga ja vaivundamendi vaiadega.

Raudbetoon elementvundamentide armatuur peab olema elektriliselt mastiga ühendatud,

selleks on piisab vundamendi metallpea ja masti talla vaheline ühendus. Vundamendi

sisesteks ühendusteks kasutada sobiva ristlõikega terasjuhte ja keevisühendusi.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 12 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

Vaivundamentide vaiade elektriline ühendus mastiga on tagatud läbi ankrupoltide või

vundamendi metallpea. Vundamendi sisestelt vaiade ühendamiseks kasutada sobiva

ristlõikega terasjuhte ja keevisühendusi.

Eelduste kohaselt on masti piisav valgumistaksitus tagatud masti vundamentidega. Peale

vundamentide paigaldamist teostatakse valgumistakistuse ja pinne eritakistuse mõõtmised.

Kui valgumistakistused ei vasta eelpool toodud väärtustele, projekteeritakse ja ehitatakse

täiendavad maanduskontuurid.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 13 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

6. Liinitarvikud ja isolaatorid

Masti nr 12 asendamine Mastis nr 12 kasutatakse olemasolevast mastis nr 12 ümber tõstetud liiniarmatuuri. Kõik

isolaatorketid komplekteerida klaasist taldrikisolaatoritega vastavalt isolatsioonitasemele 34,7

mm/kV, mustunud isolaatorid asendada uutega. Olemasolevad presslemmid asendada uute

kiilklemmidega. Masti nr 11 ja 12 vahele paigaldatakse uued juhtmed, seetõttu on vajalik

asenda masti nr 11 tõmbekettides olemasolevad pressklemmid uute kiilklemmidega.

Topi ühendusliini ehitus Kõik isolaatorketid komplekteerida klaasist taldrikisolaatoritega vastavalt isolatsioonitasemele

34,7 mm/kV. Taldrikisolaatorite tugevus on vastav EVS-EN 50341-2-20:2018 pt 10.7

nõuetele ja kõigi isolaatorketi tarvikute tugevus vastab EVS-EN 50341-2-20:2018 pt 11.6

nõuetele.

Kasutaktase tõmbekette vastavalt joonisele EL3-7-01-001. Tõmbeketid komplekteeritakse 8

isolaatoriga U120B (lekkerada 320 mm).

Abikandeketid, joonisel EL3-7-01-002, komplekteeritakse 7 isolaatoriga U74BL (lekkerada

320 mm) ja lisaks üks avatud profiiliga isolaator U120AD.

Kandekettide, sealhulgas ankrumasti lookade abikettide kohale ja metallsõrestik mastide

tippu paigaldatakse linnutõkkeluuad.Juhtme tüübid, üldine iseloomustus

Masti nr 12 asendamine Olemaseoleva masti nr 11 ja paigladatava masti nr 12 vahele paigaldatakse uued

faasijuhtmed 402/52-Al1/St1A, piksekaitsetrosse ei paigaladata, kuna liin ristub alt poolt 110

kV õhuliinidega Kiisa – Keila L180/L181 ja 330 kV õhuliiniga L504 Harku – Aruküla.

Paigaldatava masti nr 12 ja olemasoleva masti nr 13 vahel kasutatakse samas visangus

olemasolevaid faasijuhtmeid ja piksekaitsetrosse.

Juhtme paigus olemasolevas mastis nr 12 on võimaldanud muuta liini faaside järjekorda,

uues mastis see võimalus puudub, seetõttu tuleb muuta liini faseeringut ehitades ümber

loogad mastis nr 11. Liini faseeringu skeem on esitatud joonisel EL5-01-001 ja lookade

paigutus mastis nr 11 joonisel EL4-7-01-002

Topi ühendusliini ehitus Topi alajaamast kuni L086 mastini paigaldatakse uus faasijuhe 242/39-Al1/St1A. üks juhe

faasis. Pikiprofiili koostamisel on arvestatud juhtme mehaanilise pingega 65 N/mm² aasta

keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C. Valitud pingsus vastab

vibratsiooni seisukohast hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele.

Topi alajaamast kuni mastini 2 paigaldatakse teras piksekaitsetross ristlõikepindalaga 50

mm2.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 14 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

7. .Markeeringud

Kõik paigaldatavad mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega..

Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti

numbrite suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav,

kinnitatakse tähised mastide tee poolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema

läbitavusega tee poolsele küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit

kasutades.

Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, Lisa 700A

„Õhuliinide tähistamine“

Ülevaade markeeringutest on esitatud tabelis EL-8-01-002 ja EL-8-02-002.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 15 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

Seletuskirja muudatuste loetelu

Sisseviimise

kuupäev

Peatükk Kirjeldus

08.04.2024 2.1 Korrigeeritud joonise number

Sa ue

va ld

Sa ku

va ld

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

36.7

Muudatus Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis

Projekteeris/Kuupäev

Kontrollis/kuupäev

Kooskõlastas

Joonestas

Muudatus LehtJoonise number FormaatMõõtkava

Joonise nimi

Lehti

Objekt

StaadiumProjekti number ----

J.Karin/28.03.2024

R.Unnuk/28.03.2024

A31:1000------------AS-4-02-001KPL2310K1 TP

Õhuliini trassiplaan lõigul Topi AJ kuni mast 2

L086 üksikute mastide vahetus

40

50

60

70

PI 8

5. 06

°

Topi Portaal Pikett -0+000.0

39.9

PI 8

5. 06

°

L086H m1 10T2-11 Liini nurk 85.06° Pikett 0+039.9

L086H m2 10T2-23 Pikett 0+182.9

143.0

L086H m1 10T2-11

Liini nurk 85.06° Pikett 0+039.9

0+ 00

0

0+ 10

0

0+ 20

0

Saue vald

Saku vald

Topi Portaal

L086H m2 10T2-23

North

L086H m1 10T2-11

L086H m1 10T2-11

Muudatus Lehed Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis

Projekteeris/Kuupäev

Kontrollis/kuupäev

Kooskõlastas

Joonestas

Muudatus LehtJoonise number FormaatMõõtkava

Joonise nimi

Lehti

Objekt

StaadiumProjekti number

J.Karin/28.03.2024

1:2000/200----AS-6-01-002KPL2310K1 TP

Topi alajaama ühenduse profiil

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

PROJEKTEERIJA: Enersense AS

Reg.kood 11445550

Lõõtsa 12, 11415 Tallinn

Tel. 6635600, Fax. 6635601

TEL000862; EEH002960;

EEP001225

TELLIJA: Elering AS

Reg.kood 11022625

Kadaka tee 42, 12915 Tallinn

TÖÖVÕTULEPING: Nr 1.1-4/2023/502

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

Tööprojekt

KPL2310K1

TALLINN 2024

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 1 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

1. Üldosa

Käesolev kaust KPL2310K1 käsitleb 110 kV õhuliinil L086 tehtavaid töid.

Saku vallas Tõdva külas asendatakse olemasolev erikonstruktsiooniga mast nr 12 uue

metallsõrestik nurga-ankrumastiga. Tööd on seotud Püssi – Kiisa 220 kV õhuliini L206

demonteerimisega.

Saku vallas Jälgimäe külas ehitatakse ühendus liini L086 mastist nr 40 Topi 110 kV alajaama

parandamaks viimase varustuskindlust.

1.1. Projekteerimise lähtedokumendid

Projekteerimistööde aluseks on võetud:

• Elering AS hankedokumentatsioon s.h;

• Enersense AS geodeetiline alusplaanid, tööd nr KPG2401 ja KPG2314 märts 2024;

1.2. Normdokumendid

Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest ja

normdokumentidest ja määrustest ning kehtivatest standarditest:

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • MKM määrus nr. 97 17.07.2015.a. „Nõuded ehitusprojektile“

Elektripaigaldise projekteerimisel võetud aluseks:

• Ehitusseadustik; • Seadme ohutuse seadus; • EVS-EN 50341-1:2013 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded.

Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV – Part 1: General

requirements – Common specifications;

• EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti

siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV – Part 2-

20: National Normative Aspects for Estonia;

• EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c.;

• EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit“;

• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.;

• „Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV) võrgustandard“;

• Jäätmeseadus;

• Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus;

• Kliimaministeeriumi 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“

Arvestatud on Elektriseadmete Ehituse Eeskirjadega, mis on olnud olemasoleva liini

projekteerimise aluseks.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 2 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

Lisaks eelnevale on lähtutud Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõudetest

projekteerimisele ja ehitusele.

Alusdokumentatsioonide pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine:

1. Eesti ja EL õigusaktid

2. Eesti standardid (EVS)

3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.)

4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.)

5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.)

6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid.

1.3. Projekteerimise lähteandmed

Lähteandmed vastavalt standardile EVS-EN 50341-2-20:2018 ja Elering AS

hankedokumentidele

Töökindlusnivoo II

Maksimaalne juhtme temperatuur +80 ˚C

Maksimaalne trossi temperatuur +40 ˚C

Maksimaalne õhutemperatuur +35 ˚C

Aasta keskmine õhutemperatuur +5 ˚C

Minimaalne õhutemperatuur -40 ˚C

Temperatuur jäite korral -5 ˚C

Tuule baaskiirus 21 m/s

Maastikutüüp II

Jäitekihi paksus 10 mm

Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid

vahelduvpingega üle 1 kV “ EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid

vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa 2-20:2018 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“

nõuetega ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“ v.03 14.04.2020.

Nõutavad õhkvahemikud 110kV suurima juhtme temperatuuri korral:

• Maantee, raudtee või veetee 8,5m

• Tänav, muu tee (v.a maatee osa) 7,0m

• Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0m

• Maapinnani avatud maastikul 6,0m

• Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15m

Pikiprofiili koostamisel on nõutava õhkvahemiku väärtusele lisatud gabariidivaru 0,5 m.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 3 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

1.4. Ehitusuuringud

Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud Enersense AS poolt märtsis 2024 koostatud

geodeetilist alusplaani “L086 Topi - Harku mastivahetuse ja sisestuse ehituse geodeetiline

alusplaan „ töö nr KPG2401. ja „L185/L017 Kiisa - Kohila õhuliini rekonstrueerimise projekti

geodeetiline alusplaan“ töö nr KPG2314

Inseneribüroo REIB OÜ poolt koostatakse ehitusgeoloogiline uuringu aruanne. Uuringud viidi

läbi kõigi projekteeritud mastide asukohtades. Uuringupunktides teostati lisaks puurimisele

ka suru-löökpenetratsiooni katsed. Ehitusgeoloogilise uuringu alusel on projekteeritud

mastide vundamendid.

1.5. Projektlahendus

Projektlahendused, lähteseisukohad ja kvaliteedinõuded on kirjeldatud vastavates

alajaotistes:

• Vundamendid EK1

• Maanduspaigaldised EL1

• Mastid EL2 ja EK2

• Isolaatorketid EL3

• Juhtmed ja piksekaitsetrossid EL4

Ristuvate ja lähispaiknevate tehnorajatiste ümberehitamine ei ole vajalik.

1.6. Tööde korraldus

Vastavalt standardile EVS-EN 50341-1:2013 peavad kvaliteeditagamise abinõud õhuliini

ehitamise vältel ühilduma standardi EN ISO 9001 asjakohaste nõuetega.

Vähemalt 14 päeva enne liiniehitustööde algust tuleb võtta ühendust kinnistute valdajaga,

teavitades neid tööde teostamisest ja – viisist.

Topi AJ ühendusliini ehitamiseks võetakse kohalikust omavalitusest ehitusluba ja masti nr 12

asendamiseks esitatakse ehitusteatis.

Ligipääs ehitusobjektile Ehitustööde läbiviimiseks, materjali kohale veoks kasutada maksimaalselt liini trassikoridori

ja avalikke teid. Erateede kasutamine tuleb leppida kokku tee omanikega. Vältimatul

vajadusel (nt halvad ilmastikuolud) rajatakse ajutised juurdepääsuteed ja truubid kraavide

ületamiseks. Ajutiste juurdepääsuteede ja truupide asukohad ja rajamise viis tuleb

kooskõlastatakse maaomaniku ja vajadusel (kraavid on maaparandussüsteemi osa)

Põllumajandus- ja toiduametiga.

Heakord pärast liiniehitustöid Peale liini ehitustöid tuleb liini ehitusel kahjustada saanud liinialune maa taastada vastavalt

endisele olukorrale. Põllumassiivide ulatuses tuleb maapind tasandada ja teostada kinni

sõtkutud pinnase kobestamine, kas künni või sügavkobestiga vastavalt kokkuleppele

maaomaniku või rentnikuga. Haritavatel maadel vundamentide paigaldamiseks

väljakaevatud pinnase tagasitäitel jälgida, et viljakas pinnas paigaldatakse kõige peale.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 4 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

Rohumaade alal heakorra taastamisel tuleb maapind tasandada niidetavaks ning kontrollida,

et ei esineks liiniehitusest mahajäänud metallijäätmeid, purunenud klaasisolaatoreid ja

väljakaevatud kive.

Kõikjal kus teostatakse kaevetöid või muul moel rikutakse maaparandussüsteemi

toimimisvõime, tuleb lahendada maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 5 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

2. Trass ja mastide jaotus

Olemasoleva õhuliin L086 algab Saku vallast Tõdva külas Kiisa alajaamas ja lõpeb Saue

vallas Hüüru külas Harku alajaamas. Käesoleva projekti mahus teostatkase ehitustöid

olmeasoelva õhuliini kahes eri lõigus.

Masti nr 12 asendamine Saku vallas Tõdva külas asendatakse olemasolev erikonstruktsiooniga mast nr 12 uue

metallsõrestik nurga-ankrumastiga.

Olemasolev mast on ühine demonteeritava 220 kv õhuliiniga L206. Olemasolev mast on

projekteeritud arvestades õhuliini L206 juhtmetest tuleneva tasakaalustava koormusega ja

seetõttu ei ole masti säilitamine ilma L206 juhtmeteta võimalik.

Lahendusena on projekteeritud uus vabaltseisev metallsõrestik nurga ankrumast. Masti

asukoht on valitud selliselt, et õhuliini alla jääv maa-ala oleks minimaalne.

Asendiplaan on esitatud joonisel AS-4-02-002.

Topi ühendusliini ehitus Saku vallas Jälgimäe külas ehitatakse ühendus liini L086 mastist nr 40 Topi 110 kV alajaama

parandamaks viimase varustuskindlust.

Topi alajaama ette paigaldatakse kaks uut metallsõrestik nurga ankurmasti ja tehakse

haruühendus olemasolevast õhuliin L086 mastis nr 40. Topi alajaamas ühendatakse õhuliin

endisesse Kiisa – Topi õhuliini L184 lahtrisse.

Masti asukohad on valituud arvestades perspektiivse Topi – Harku õhuliiniga, mis alates

olemasolevast L086 mastist nr 41 kulgeb olemasoleva L086 trassil.

Asendiplaan on esitatud joonisel AS-4-02-002. ja perspektiivse õhuliini trassiplaan joonisel

AS-4-03-001.

2.1. Ristumised ja lähispaiknemised Transpordiameti hallatavate teedega

Asendatava masti nr 12 piirnevates visangutes ja lähistel Transpordiameti hallatavaid teid ei

ole.

Topp haruliini mast nr 2 paikneb riigimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla kaitsevööndis (km

15,1). Käesoleva projekti mahus ristumist riigimaanteega ei rajata. Masti kõrgus on 32 m ja

kaugus maantee katte servast 36,7m. Masti kõrguse valikul on arvestatud perpsektiivse Topi

- Harku liini ristumisega Tallinn – Pärnu – Ikla maanteega. Paigaldatava masti ja maantee

vahel paikneb olemasolev L086 mast nr 40. Asendiplaan on esitatud joonisel AS-4-02-001.

2.2. Ristumised Elektrilevi OÜ liinidega

Asendatava masti nr 12 piirnevates visangutes ja lähistel Elektrilevile kuuluvaid liine ei ole.

Topi ühendusliini kaitsevööndi serva jääb Pärnu maantee 557 krundil Elektrilevi OÜ 0,4 kV

maakaabel. Kaabelliini kaitsevööndis tööde teostamist ei ole ette näha.

Kui osutub siiski vajadus teostada töid kaabelliini kaitsevööndis peab teostaja enne tööde

algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus

iseteeninduses aadressil: https://www.elektrilevi.ee/et/loa-taotlemine-kaitsevoondis-

tegutsemiseks.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 6 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

2.3. Muinsuskaitse kitsendused ja tingimused

Asendatava masti nr 12 ega Topi haruliini piirkonda ei jää ühtegi muinsuskaitseseadusest

tulenevat piirangut.

2.4. Keskkonnaalased kitsendused

Asendatava masti nr 12 ega Topi haruliini piirkonda ei jää ühtegi keskkonnakaitselist

piirangut..

2.5. Maaparandussüsteemide maa-ala nõuded ja kitsendused

Asendatav mast nr 12 paikneb Saku soo maaparandussüsteemi (kood 4109520020150) maa

alal. Geodeetilise alusplaani kohaselt jääb paigaldatav mast dreeni ~5 ulatuses lõpu osa

peale. Dreeni lõpu likvideerimine nii väikeses ulatuses ei mõjuta maaparandussüsteemi

toimimist.

Geodeetilise alusplaani kohaselt jääb demonteeritava masti nr 12 vundamendite vahele

dreen. Tööde käigus tagada dreeni toimimine peale ehitustööde lõppu.

Dreenide võimaliku lõhkumise korral tuleb need koheselt taastada ning tagada ehitustööde

käigus vastavalt MaaParS §-de 47, 50 ja 51 lg 2 kohaselt maaparandussüsteemi

kuivendusvõrgu toimimine ehitustöödega hõlmatud katastriüksustel.

Topi haruliini piirkonda maaparandussüteeme ei jää.

Üldised juhised drenaažisüsteemide taastamistöödele:

Dreenitorude taastamisel on oluline teada, et enamus taastamist vajavate savitorude

läbimõõdud on erinevad kaasajal toodetavatest PVC (polüvinüülkloriidist) materjalist

toodetavate torude läbimõõtudest. Sellest tulenevalt ei ole võimalik paigaldatud dreenitorusid

ühendada kasutuses olevate standardsete liitmike ja muhvide abil. Töö tegijal on vaja leida

kombineeritud parimaid võimalikke tänapäeva standarditele mittevastavaid lahendusi, mis

võimaldaks tagada kuivendussüsteemide tõrgeteta toimimisvõime peale taastustöid.

Paigaldatavate PVC materjalist torude ühendamiseks olemasoleva savitorustikuga tuleb

sobitada PVC materjalist torustike läbimõõdud savitorude läbimõõtudega nii, et ühendatavad

savitorustiku otsad saaks siirdada paigaldatavate PVC torude sisse (näiteks: savitoru de

101mm sobib PVC di 113 mm jne.). Vastupidine ühendamine (PVC toru siirdamine

savitorusse) ei ole soovitav, sest see vähendaks dreenitoru läbilaskevõimet. Soovitav on

katta ühenduskoht muhviga, milleks võib kasutada standardse muhvi puudumisel sobiva

läbimõõduga pikuti läbilõigatud PE drenaažitoru. Kui dreenitoru paigaldatakse ebastabiilsele

pinnasele (möll, turvas, liigniiske pinnas, jmt. ) tuleb torustiku paigaldamiseks rajada

killustikule laudalus, mis väldib toru aluse vajumist. Taastustöödel on soovitav kasutada

kookoskattega PVC drenaažitorusid.

Masti vundamentide rajamisel kahjustada saavate torustike töövõime tuleb taastada

möödavoolutorustiku rajamisega. Kahjustada saanud drenaažitorustik eraldada töösse

jäävast osast otsakorgiga.

Detailne lahendus pärast drenaažide lahti kaevamist lahendada vastavalt reaalsele

olukorrale, lähtudes tehnilistes tingimustes toodud nõuetest.

Eesvoolude ja kuivenduskraavide ületamisel rasketehnikaga võtta kasutusele vajalikud

meetmed, et vältida rajatiste kahjustamist. Kraavide ja eesvoolude kahjustamisel tuleb

taastada nende kuju ja töövõime.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 7 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

2.6. Kanalisatsioonitrassid

Topi haruliini mast nr 2 vahetusse lähedusse Tallina Veele kuuluv survekanalisatsiooni trass.

Mast on projekteeritud väljaspoole kanalisatsiooni kaitsevööndit. Enne ehitustööde algust

täpsustada ja tähistada kanalisatsioonitrasside asukohad looduses.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 8 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

3. Mastid

Üldised nõuded Projektis kasutatakse varasemalt teistele objektidele Enersese AS (varasemalt

Empower AS) poolt projekteeritud sõrestikmaste. Kõik kasutatud mastid on

teraskonstruktsioonid ja projekteeritud vastavalt standarditele EVS-EN-1993 ja EVS-EN-

50341-1. Kõik metalldetailid on kuumtsingitud vastavalt Eleringi tehnilistele nõuetele.

Mastide sobivus kasutamiseks antud konkreetsetes tingimustes on kontrollitud

täiendavate tugevusarvutusetega arvestades nii käesoleva projekti mahus

paigaldatavate kui perspektiivsete liinijuhtmetega. Mastide kasutamiseks käesolevas

projektis tehakse täiendusi tööjoonistes.

Mastid varustada sertifitseeritud turvaredelitega. Redelite ulatus – 3m kõrguselt maapinnast

kuni trossihoidja tipuni.

TTS Algselt Balti – Kiisa 330 kV õhuliinil kasutamiseks projekteeritud metallsõrestik nurga

ankrumast. Mast on projekteeritud kasutamiseks ankrumastina väiketse liininurkade korral

faasijuhtmele 3x 402-Al1/52St1A pingel 330 kV. Masti tugevus piisav kasutamiseks L086

mastina nr 12 nii olemasolevate juhtmetega 1xAS400, kui perspektiivsete juhtmetega

2x242/39-Al1/St1A.

Varasemalt projekteeritud masti väiksem kõrgus traaversini oli 15 m, tagamaks aga

nõuetekohast õhkvahemikku visangus 11-12 ristuvate 110 ja 330 kV õhuliinidega

valmistatakse mast 12 m kõrguse traaversiga, selleks eemaldatakse masti tüvelt alumine 3m

kõrgune sektsioon.

Masti üldvaade on esitatud joonisel EL2-7-01-001.

10T2 Algselt Ventspils – Grobina 330/110 kV õhuliinile projekteeritud metallsõrestik nurga

ankrumast, mis põhineb Tartu – Sindi 330/110 kV õhuliinil kasutatud mastidel. Mast on

projekteeritud kasutamiseks faasijuhtmetega 2x242/39-Al1/St1A.

Topi haruliini mast nr 1 on alumise traaversi kõrgusega 11 m (tipu kõrgus 20 m) ja mast nr 2

alumise traaversi kõrgusega 23 m (tipu kõrgus 32 m).

Masti üldvaade on esitatud joonisel EL2-7-01-002

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 9 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

4. Vundamendid

Vundamendid on projekteeritud lähtuvalt masti põhjustatud koormustest ja masti asukoha

ehitusgeoloogilistest tingimustest.

TTS tüüpi masti väikesest kõrgusest ja laiast baasist tingitud väikesed koormused

võimaldavad kasutada masti maasse kinnitamiseks tehases valmistatud

raudbetoonelemente. Ette on nähtud kasutada Energiavõrkude projekti 3.407-115

tüüpelemente, mis on Elering AS tellimusel Tallinna Tehnikaülikoolis ümber projekteeritud

vastamaks standardile EVS EN 1992-1-1:2005.

Vundamendi elemendid on esitatud joonistele EK1-7-91-002…004. Vundamentide

paigaldusskeem joonisel EK1-7-01-001.

10T2 tüüpi mastidel kasutatakse tulenvalt suurematest koormustest injektsioonvaiadega

kohapeal valatavate monoliitsete rostvärkidega lahendus. Vaivundamendi skeem on esitatud

joonisel EK1-7-01-002.

4.1. Betoonkonstruktsioonide spetsifikatsioon

- Vundamendid või selle osad, mis ulatuvad maapinnani ja mis asuvad külmumispiirist

kõrgemal – C30/37 XC4, XF3

- Vundamendid või selle osad, mis ei ulatu maapinnani – Minimaalselt C25/30 XC2

- Sarrus B500B (/EN 10080:2006).

Keskkonnaklass vastavalt EVS 1992-1-1:2005, külmakindluse klass EVS 814:2020.

Betooni tootmisel järgida EVS-EN 206:2014+A1:2016 nõudeid. Betoonkonstruktsioonide

ehitamisel järgida EVS-EN 13670:2010 nõudeid.

Betoonpindade viimistlusklass vastavalt Soome Betooniühingu BY 40 juhendile:

- Nähtavale jäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass B

- Nähtavale mittejäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass C.

- Kõik nähtavale jäävad osad faasida F20

4.2. Tööde teostamine

Vundamentide rajamine

Vundamentide paigaldamiseks teostatakse kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui

kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldatakse vundament otse pinnasele. Kui see pole

võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht.

Juhul, kui on vajalik kaevise dreneerimine, siis paigaldatakse põhja geotekstiil ja sellele

killustikukiht.

Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade

varisemise.

Peale vundamendi elementide monteerimist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib

tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud

kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 10 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite

tihendusteguriks tuleb saada 0,95. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa

ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm.

Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide

ehitamine) toodud lubatavaid tolerantse. Vundamentide asumisel külmakerkelisel pinnasel

kasutatakse külmakerkeisolatsiooni.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 11 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

5. Maanduspaigaldised

Dimensioneerimine lähtuvalt töökindlusest Käesoleva projekti mahus paigaldatakse olemasolevale õhuliinile üksikud uued mastid ,

seetõttu ei ole põhjendatud tervikliku liini äikesekindluse analüüs.

Standardi EVS-EN 50341-2-20 punkti 6.1.3 kohaselt võib vastassuunaliste ülelöökide määra

lugeda vastuvõetavaks, kui metallmastide valgumistakistus RE ei ületa järgmisi väärtusi:

Pinnase eritakistus [Ωm R] Masti valgumistaksitus RE [Ω]

<100 10

100-500 15

500 – 1000 20

Sarnased väärtused varasemalt kehtinud Elektriseadmete Ehituse Eeskirjades.

Dimensioneerimine lähtuvalt ohutusest Töötamisel 110 kV pingel lülitatakse maandatud neutraaliga režiimis maalühised viivitamatult

(<1 s) välja, seetõttu on standardi EVS-EN 50341-1:2013 kohaselt vajalik puutepinge kontroll

ainult neil mastidel, mille juures inimesed viibivad sageli.

Eleringi tehniliste nõuete kohaselt tuleb kariloomade kaitseks rajada karjaaedades

paikenvate mastide puutealtide osade ümber kolmest ringis koosneva potentsiaalitasandus.

Paigaldatavad mastid paiknevad eemal inimeste liikumisteedest ja väljaspool karjaedu,

seetõttu ei ole vajalik teostada täiendavat puutepingete kontrolli ega rakendada meetmeid

potentsiaal-tasanduseks.

Maandus- ja ühendusjuhtide dimensioneerimine töökindluse ja termilise vastupidavuse järgi Maanduskontuuri arvutamisel on arvestatud maaühendusvooluga 3I0 = 16 kA ja lühise

kestvus 0,4 s.

Maandurite ristlõige on arvutatud vastavalt EVS-EN 50522:2010 lisale D. Maandurite

algtemperatuur on 20 ⁰C ja lõpptemperatuur pinnases 300 ⁰C ning betoonis 80°C.

Vähim ristlõige betoonis 265 mm² ja pinnases 144 mm²

Tehnilised lahendused Vundamendi raudbetoonelemendid toimivad maanduritena, vajadusel rajatakse mastidele

kuumtsingitud ümarterasest täiendav maanduskontuur. Pinnastes eritakistusega <500 Ωm

võib loomulike maanduritena kasutada mastiga piisava ristlõikega metalses ühenduses

olevaid raudbetoonvundamente. Pinnastes eritakistusega >500 Ωm

raudbetoonvundamentide loomulikku juhtivust ei arvestata, vaid nõutav maandustakistus

peab olema saavutatud tehismaandurite abil.

Tagamaks vundamentide efektiivset toimimist maandurina tuleb mastiga ühenduses olevad

vundamendi detailid ühendada piisava ristlõikega terasjuhi kaudu keevisliitega monoliit või

elementvundamendi armeeringuga ja vaivundamendi vaiadega.

Raudbetoon elementvundamentide armatuur peab olema elektriliselt mastiga ühendatud,

selleks on piisab vundamendi metallpea ja masti talla vaheline ühendus. Vundamendi

sisesteks ühendusteks kasutada sobiva ristlõikega terasjuhte ja keevisühendusi.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 12 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

Vaivundamentide vaiade elektriline ühendus mastiga on tagatud läbi ankrupoltide või

vundamendi metallpea. Vundamendi sisestelt vaiade ühendamiseks kasutada sobiva

ristlõikega terasjuhte ja keevisühendusi.

Eelduste kohaselt on masti piisav valgumistaksitus tagatud masti vundamentidega. Peale

vundamentide paigaldamist teostatakse valgumistakistuse ja pinne eritakistuse mõõtmised.

Kui valgumistakistused ei vasta eelpool toodud väärtustele, projekteeritakse ja ehitatakse

täiendavad maanduskontuurid.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 13 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

6. Liinitarvikud ja isolaatorid

Masti nr 12 asendamine Mastis nr 12 kasutatakse olemasolevast mastis nr 12 ümber tõstetud liiniarmatuuri. Kõik

isolaatorketid komplekteerida klaasist taldrikisolaatoritega vastavalt isolatsioonitasemele 34,7

mm/kV, mustunud isolaatorid asendada uutega. Olemasolevad presslemmid asendada uute

kiilklemmidega. Masti nr 11 ja 12 vahele paigaldatakse uued juhtmed, seetõttu on vajalik

asenda masti nr 11 tõmbekettides olemasolevad pressklemmid uute kiilklemmidega.

Topi ühendusliini ehitus Kõik isolaatorketid komplekteerida klaasist taldrikisolaatoritega vastavalt isolatsioonitasemele

34,7 mm/kV. Taldrikisolaatorite tugevus on vastav EVS-EN 50341-2-20:2018 pt 10.7

nõuetele ja kõigi isolaatorketi tarvikute tugevus vastab EVS-EN 50341-2-20:2018 pt 11.6

nõuetele.

Kasutaktase tõmbekette vastavalt joonisele EL3-7-01-001. Tõmbeketid komplekteeritakse 8

isolaatoriga U120B (lekkerada 320 mm).

Abikandeketid, joonisel EL3-7-01-002, komplekteeritakse 7 isolaatoriga U74BL (lekkerada

320 mm) ja lisaks üks avatud profiiliga isolaator U120AD.

Kandekettide, sealhulgas ankrumasti lookade abikettide kohale ja metallsõrestik mastide

tippu paigaldatakse linnutõkkeluuad.Juhtme tüübid, üldine iseloomustus

Masti nr 12 asendamine Olemaseoleva masti nr 11 ja paigladatava masti nr 12 vahele paigaldatakse uued

faasijuhtmed 402/52-Al1/St1A, piksekaitsetrosse ei paigaladata, kuna liin ristub alt poolt 110

kV õhuliinidega Kiisa – Keila L180/L181 ja 330 kV õhuliiniga L504 Harku – Aruküla.

Paigaldatava masti nr 12 ja olemasoleva masti nr 13 vahel kasutatakse samas visangus

olemasolevaid faasijuhtmeid ja piksekaitsetrosse.

Juhtme paigus olemasolevas mastis nr 12 on võimaldanud muuta liini faaside järjekorda,

uues mastis see võimalus puudub, seetõttu tuleb muuta liini faseeringut ehitades ümber

loogad mastis nr 11. Liini faseeringu skeem on esitatud joonisel EL5-01-001 ja lookade

paigutus mastis nr 11 joonisel EL4-7-01-002

Topi ühendusliini ehitus Topi alajaamast kuni L086 mastini paigaldatakse uus faasijuhe 242/39-Al1/St1A. üks juhe

faasis. Pikiprofiili koostamisel on arvestatud juhtme mehaanilise pingega 65 N/mm² aasta

keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C. Valitud pingsus vastab

vibratsiooni seisukohast hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele.

Topi alajaamast kuni mastini 2 paigaldatakse teras piksekaitsetross ristlõikepindalaga 50

mm2.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 14 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

7. .Markeeringud

Kõik paigaldatavad mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega..

Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti

numbrite suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav,

kinnitatakse tähised mastide tee poolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema

läbitavusega tee poolsele küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit

kasutades.

Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, Lisa 700A

„Õhuliinide tähistamine“

Ülevaade markeeringutest on esitatud tabelis EL-8-01-002 ja EL-8-02-002.

Koostas: Juhan Karin 8.04.2024 Lk 15 / 15

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus

KPL2310K1 Tööprojekt

AA-3-01-001 v02

Seletuskirja muudatuste loetelu

Sisseviimise

kuupäev

Peatükk Kirjeldus

08.04.2024 2.1 Korrigeeritud joonise number

Sa ue

va ld

Sa ku

va ld

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

36.7

Muudatus Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis

Projekteeris/Kuupäev

Kontrollis/kuupäev

Kooskõlastas

Joonestas

Muudatus LehtJoonise number FormaatMõõtkava

Joonise nimi

Lehti

Objekt

StaadiumProjekti number ----

J.Karin/28.03.2024

R.Unnuk/28.03.2024

A31:1000------------AS-4-02-001KPL2310K1 TP

Õhuliini trassiplaan lõigul Topi AJ kuni mast 2

L086 üksikute mastide vahetus

40

50

60

70

PI 8

5. 06

°

Topi Portaal Pikett -0+000.0

39.9

PI 8

5. 06

°

L086H m1 10T2-11 Liini nurk 85.06° Pikett 0+039.9

L086H m2 10T2-23 Pikett 0+182.9

143.0

L086H m1 10T2-11

Liini nurk 85.06° Pikett 0+039.9

0+ 00

0

0+ 10

0

0+ 20

0

Saue vald

Saku vald

Topi Portaal

L086H m2 10T2-23

North

L086H m1 10T2-11

L086H m1 10T2-11

Muudatus Lehed Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis

Projekteeris/Kuupäev

Kontrollis/kuupäev

Kooskõlastas

Joonestas

Muudatus LehtJoonise number FormaatMõõtkava

Joonise nimi

Lehti

Objekt

StaadiumProjekti number

J.Karin/28.03.2024

1:2000/200----AS-6-01-002KPL2310K1 TP

Topi alajaama ühenduse profiil

110 kV õhuliini L086 üksikute mastide vahetus