Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rein Veidemann

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu

[email protected] 16.10.2025 nr 10-5/1059-2

Eesti Rahvusringhäälingu spordiülekannete

rahastamine

Austatud nõukogu esimees

Kultuuriministeeriumile laekus 6. oktoobril 2025 Eesti Rahvusringhäälingu sporditoimetuse juhi

Rivo Saarna pöördumine, milles kirjeldatakse ERRi spordiülekannete eelarvelisi kitsaskohti,

eeskätt seoses 2026. aasta Milano–Cortina taliolümpiamängude ning Eesti rahvuskoondiste

spordiülekannete rahastamisega.

2017. aastast suurendati ERR baastoetust 400 000 eurot selgitusega „ERR programmitoetus“, mis

oli mõeldud spordiülekannete tootmiseks. Sellest ajast alates on ERRi spordiülekannete

rahastamine toimunud üldise baastoetuse raames.

Nagu on teada nii ERRi juhtkonnale kui avalikkusele, nägid Vabariigi Valitsuse 2024. aasta

sügisel tehtud eelarveotsused ette aastast 2025 Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude

vähendamise, mis puudutas ka Eesti Rahvusringhäälingu toetuse vähenemist.

ERRi arengukava ja eelarve kinnitab Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu vastavalt Eesti

Rahvusringhäälingu seaduse § 9 lõige (2) ja § 21 lõige (1).

Tulenevalt eeltoodust palub Kultuuriministeerium nõukogul esitada ministeeriumile ülevaade:

1. millal ja millistel tingimustel on sõlmitud EBU-ga kokkulepped olümpiaõiguste

ülekanneteks;

2. kuidas on nõukogu kavandanud lahendusi Rivo Saarna kirjas kirjeldatud probleemidele;

3. millistel nõukogu koosolekutel on antud küsimust arutatud ning

4. millisel moel plaanib nõukogu korraldada ERRi arengukava ja eelarve raames

spordiülekannete finantseerimise olukorras, kus riiklik rahastus ei suurene?

Kultuuriministeerium peab oluliseks, et ERRi nõukogu läheneks eelarve planeerimisel

strateegiliselt, arvestades kehtiva riigieelarve piiranguid ning ringhäälingu rolli avaliku teenuse

pakkujana.

Palume vastust ja nõukogu seisukohti hiljemalt 1. novembriks 2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Xenia Joost

loomingu asekantsler

Estonian Public Broadcasting | F. R. Kreutzwaldi 14, 15029 Tallinn | phone 628 4100 | e-mail [email protected] | registry code 74002322 | www.err.ee

Kultuuriministeerium

Meie 05.11.2025 nr 1.1.9/54-25 Teie 16.10.2025 nr 10-5/1059-2

/allkirjastamise kuupäev digikonteineris/

Kultuuriministeerium on pöördunud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu poole küsimustega, mis puudutavad ERRi spordiülekannete rahastamist. ERR on avalik-õiguslik meediateenuse osutaja, kes tegutseb Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (ERHS) alusel. Seadusest tulenevalt on ERRi kõrgeim juhtimis- ja järelevalve organ ERRi nõukogu. ERHS § 21 kohaselt kuulub nõukogu pädevusse muuhulgas ka ERRi eelarve kinnitamine. ERRi nõukogu on korduvalt arutanud ERRi võimalusi ja valikuid spordiülekannete õiguste ostu finantseerimiseks. Viimati arutas nõukogu seda oma 09.09.2025 koosolekul, mil ERRi sporditoimetuse juht andis nõukogule ülevaate spordiülekannete õiguste soetamise võimalusest, millega kaasneksid mitmeaastased kohustused. Nõukogu arutas antud küsimust ka Kultuuriministeeriumi kirja saamise järel oma 04.11. 2025 koosolekul. Nõukogu on lähtunud eelarve jaotuse kinnitamisel juhatuse põhjendatud ettepanekutest. Olukorras, kus eelarve on pidevas languses võrreldes elukalliduse tõusuga, on tulnud teha valikuid ja kärpeid programmi sisu tootmise hulgas. Olümpiamängude ülekannete rahastamine ülejäänud programmi tootmise arvelt on võimatu, kuna selle tõttu kannatab niigi kasin sisutootmine märkimisväärselt. Olümpiamängude ülekandeõigused omandatatakse ette juba eelmise olümpiatsüki ajal ja lepingud hõlmavad mitut järgnevat olümpiatsüklit. 2023. aastal on ERR sõlminud lepingu olümpiamängude ülekandeõigusteks perioodil 2026-2032. Lepingu tingimused on konfidentsiaalsed. Eelnimetatud leping on sõlmitud enne kui kärbiti ERRi eelarvet 2 miljoni euro võrra, mis ületab märkimisväärselt Teie kirjas mainitud baaseelarve suurendamise 2017. aastal. ERR on juba varasematel aastatel loobunud mitmest üldsusele olulistest ülekanneteõigustest kas tervikuna või osaliselt (nt jäähoki MM, võrkpalli rahvuskoondise ülekanded, ujumise tiitlivõistlused). Nõukogu peab jätkuvalt oluliseks üldsusele suurt huvi pakkuvate spordiülekannete vahendamist, kuid ei otsusta programmi sisu ja saadete valiku eest. ERRil on kohustus toota ka uudiseid ja mitmekülgset programmi võimalikult kõigi ühiskonnagruppide infovajadust arvestades. Paraku

on spordiülekanded kulude mõttes (õiguste hind, tootmine) suurema mahuga, mistõttu ilma lisavahenditeta on keeruline ühiskonna ootustele vastavat programmi sprodivaldkonnas toota. Arvestades ülaltoodut leiab nõukogu, et spordi suursündmuste ülekandeõiguste soetamiseks peaks riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatama lisavahendeid. Loodame et Kultuurimisteerium leiab võimaluse olümpiamängude, kui eesti rahvale olulise kultuurisündmuse ekraanile toomise toetamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ ___________________ Rein Veidemann Nõukogu esimees

Eesti Rahvusringhääling | F.R. Kreutzwaldi 14, 15029 Tallinn | telefon 628 4100 | e-post [email protected] | registrikood 74002322 | www.err.ee

Eesti Rahvusringhäälingu spordiülekannete Teie 22.09.2026 nr 8-3/1001-1 pikaajaline vaade Meie 25.09.2026 nr 1.1-7/40-26-1

Lugupeetud kultuuriminister

Täname Teid võimaluse eest selgitada Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) spordiülekannete pikaajalist vaadet.

ERR peab oluliseks tagada Eesti inimestele avatud ja usaldusväärne ligipääs ühiskonda ühendavatele spordisündmustele, eelkõige Eesti sportlaste ja koondiste esinemistele ning suurtele tiitlivõistlustele. Selle eesmärgi täitmine eeldab pikka vaadet ning stabiilset rahastusmudelit, kuna rahvusvahelisi ülekandeõiguste hankimine toimub sageli pikaks perioodiks ning aastaid enne võistluse toimumist, samal ajal ei paku ERR-i tegevuseelarve kindlust võetud kohustuste täitmiseks tulevikus.

Eesti Rahvusringhäälingu seadus ei määratle selgelt spordisündmuste kajastamise vajalikkust rahvusringhäälingu programmides. Üldsõnaliselt viitavad sellele RhS paragrahvid § 4 - 6, kus muuhulgas on sätestatud ERR-ile kohustus vahendada programmides sisu, mis aitab kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule, on seotud Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalse jäädvustamisega ning teenib avalikku huvi.

ERR-i valik lähtubki esmajoones üldisest avalikust huvist, Eesti sportlas(t)e osalusest, sündmuse ühiskondlikust kaalust, ülekandeõiguste tingimustest ja mõistlikust kulust. Spordi suursündmused ETV kanalites täidavad ERR-ile püstitatud avalikku ülesannet koos järjepidevate spordikajastustega ERR-i uudisteprogrammides, kuid oluline on ka väiksemate alade, regionaalse- ning noortespordi hoidmine kõigile kättesaadavas avalik-õiguslikus meediapildis.

Globaalsetel spordisuursündmustel on avalikkusele suur mõju. Olümpiamängude vaadatavus ületas viimaste suveolümpiamängude (Pariis 2024) näitel maailmas viie miljardi vaataja piiri. Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA on välja toonud 2026. aasta jalgpalli MM-i globaalse kumulatiivse katvuse/ulatuse (total reach), mis moodustab erinevatel platvormidel 6 miljardit inimest. Sarnaselt globaalsetele trendidele toovad ka Eestis spordisuurvõistlused ERR-i kanalite ette sadu tuhandeid eestimaalasi. Milano Cortina (2026) taliolümpiamängud olid läbi aegade suurima vaatajaskonnaga taliolümpiamängud Euroopa avalik-õiguslikes ringhäälingukanalites, sh Eestis, kus ERR-i tele- ja digikanalite vahendusel elas taliolümpiale kaasa üle 600 000 inimese. Samapalju vaatajaid tõi suvel ERR-i tele- ja digikanalite ette jalgpalli MM. Muude (tele)sündmuste ja valdkondade vaadatavus sedavõrd kõrgele ei küündi. Pole kahtlust, et suured spordiülekanded köidavad inimeste tähelepanu ning ühendavad põlvkonnad toimuvale kaasa

elama. Eesti Rahvusringhäälingu rolli ja mõju selliste suursündmuste vahendajana ning rahvuse ja kogukonna ühendajana ei ole võimalik ülehinnata.

Siin ilmneb avalik-õigusliku meedia vastutus ja avalik ülesanne, olla rahvale oluliste sündmuste professionaalne vahendaja.

Eestis toimuvatel rahvusvahelistel spordivõistlustel on märkimisväärne majanduslik mõju. Kõrgetasemeline teleproduktsioon on kaasaja spordivõistluste lahutamatu osa. Rahvusvahelise spordiülekande DNA. Läbi mitme kümnendi on Eesti Rahvusringhääling olnud peamine rahvusvaheliste spordi-suurvõistluste teleülekannete tootja (Host broadcaster).

Teie kirjas viidatud 2027. aastal Eestis toimuva laskesuusatamise maailmameistrivõistluste korraldusõiguse saamise vältimatu eeldus oli ERR-i poolt 2022. aastal produtseeritud ning toodetud kõrgetasemelised rahvusvahelised otseülekanded Otepää laskesuusatamise maailmakarikaetapilt. Sümbioosis võistluste laitmatu korralduse ning riigipoolse toetusega, pani see aluse maailmameistrivõistluste toimumiseks Eestis, võimaldades rahvusvahelisel laskesuusatamise liidul (IBU) langetada otsus anda Eestile läbi aegade suurima (tali)spordisündmuse korraldusõigus.

Rahvusringhääling monitoorib järjepidevalt ja igapäevaselt auditooriumi huvi telesaadete/ülekannete, portaaliuudiste ning järelvaatamise sisueelistuste osas. Spordialade sisueelistuste mõjust ning auditooriumi eelistustest spordialade lõikes 2025. aastal Tallinna Ülikooli magistritööna valminud uurimus (Autor ERR-i sporditoimetuse juht Rivo Saarna, juhendaja Indrek Ibrus, retsensent Andres Jõesaar), mis defineerib suured alad Eesti spordimeedias (jalgpall, korvpall, kergejõustik, autoralli) ning auditooriumile suurt huvi pakkuvad spordialad/sündmused (olümpiamängud, jalgpalli tiitlivõistlused, laskesuusatamine, iluuisutamine, ujumine ja tennis). Neist valikutest on juhitud ka Eesti Rahvusringhäälingu spordiõiguste portfell.

Oluline on siinkohal märkida, et pärast ERR-i baaseelarve vähendamist 2025. ja 2026. aastal nelja protsendi võrra, on Eesti Rahvusringhääling omandanud spordiülekannete õiguseid vaid täieliku välisrahastuse olemasolu korral, kärpides samal ajal edastatavate spordiülekannete arvu ning olemasolevate ülekannete tehnilist teostust.

Ülevaade Eesti Rahvusringhäälingu pikaajalistest spordiülekannete teleõigustest (sulgudes õiguste müüja):

 Laskesuusatamise MK- ja MM, kuni 2034 (EBU)  Olümpiamängud, kuni 2032 (EBU)  Kergejõustiku EM ja MM, kuni 2029 (EBU)  Korvpalli meeste rahvuskoondise mängud ja FIBA finaalturniirid, kuni 2029 (EBU)  Jäähoki rahvuskoondise MM-mängud ning MM finaalturniir, kuni 2028 (Infront)  Jalgpalli rahvuskoondise valikmängud, kuni 2028 (sihtfinantseering, UEFA)  Iluuisutamise EM ja MM, kuni 2027 (Infront)

Avalikkuse jaoks olulised spordisündmused 2027. aastal, mille ülekandeõiguste omandamiseks ja edastamiseks ERR-il täna eelarvelised vahendid puuduvad:

 Suusaalade maailmameistrivõistlused  Võrkpalli rahvuskoondise osalemine MM-finaalturniiril

 Ujumise maailma- ja Euroopa meistrivõistlused  Euroopa Mängud

Täiendavalt vajab ERR 2028. aastal sihtotstarbelist rahaeraldist Los Angelese suveolümpiamängude vahendamiseks ning Los Angelese paraolümpiamängude ülekandeõiguste omandamiseks, koos ülekannete edastamisega seotud kuludega.

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu on vastusena Kultuuriministeeriumi päringule 16.10.2025 nr 10-5/1059-2 Eesti Rahvusringhäälingu spordiülekannete rahastamise küsimuses 05.11.2025 nr 1.1.9/54-25 märkinud, „võttes arvesse spordi suursündmuste ülekandeõiguste omandamist pikale perioodile ette on vajalik ning kohane eraldada eesti rahvale oluliste kultuurisündmuste ekraanile toomiseks spordi suursündmuste ülekandeõiguste soetamiseks ja edastamiseks riigieelarvest sihtotstarbeliselt ERR-ile lisavahendeid.“

Vaadates ette 2028. aasta Los Angelese suveolümpiamängudele, viitate küsimusega ka oma praeguses kirjas samale asjaolule. Kahe aasta pärast toimuvatelt suveolümpiamängudelt plaanib ERR edastada ligikaudu 250 tundi otseülekandeid. Kohapealse ja Tallinnas asuva telemeeskonna suurus sõltub tehnilisest edastuslahendusest, mille valik omakorda lähtub ERR-i eelarvelistest võimalustest. Eesmärk – kajastada kõigi Eesti sportlaste sooritust ning pakkuda vaatajahuvist lähtuvat ulatuslikku olümpiakajastust, koos stuudioga kohapeal ning Tallinnas, eeldab igal juhul täiendava rahastuse olemasolu. Konkreetsemalt on 14.–30. juulini vältava teleprojekti säästlikult konservatiivse eelarve suurusjärk on üks miljon eurot. Paraku ei ole käesoleva vastuse koostamise hetkel Eesti Rahvusringhäälingu 2027. ja 2028. aasta eelarve teada ning sisuliselt puudub täna selgus, millises mahus ja tehnilise võimekusega saame olümpiamänge 2028. aastal televaatajatele vahendada. Sealjuures on juba praegu möödunud ja lähiajal saabumas mitmed tähtajad nii majutuse, kui tehniliste lahenduste broneerimiseks 2028. aasta suveolümpiamängudega seoses. Tuleb nentida, et ERR-il ei ole täna rahalist katet ja kindlust broneeringute tegemiseks. Kas paralleelselt olümpiamängudega saab avalik-õiguslik ringhääling vahendada ülekandeid ka paraolümpiamängudelt, see otsus ootab samuti 2027.-2028. aasta eelarveselgust.

Kahtluseta on ERR-i järgneva kahe aasta eelarvel oluline mõju spordi-suursündmuste vahendamisele ERR-i programmides, seda nii ülekannetena, kui kajastustena muudes ERR-i programmides, sh uudistes. Praeguse eelarvetaseme jätkumisel oleme sunnitud spordiülekannete edastamist täiendavalt kärpima, seistes muuhulgas silmitsi trahvidega lepinguliste kohustuste mittetäitmisega seoses, kaotades samal ajal ülekandeõiguste eest juba makstud summasid.

Kokkuvõttes, globaalsed spordi suursündmused – olümpiamängud, jalgpalli tiitlivõistluste finaalturniirid, kergejõustiku tiitlivõistlused, talialade - IBU ja FIS-i maailmameistrivõistluste teleülekannete edastamine ERR-i kanalites vajavad avalikkuse õigustatud ootusena vabalevis püsimiseks sihtotstarbelist täiendavat tuge.

Eestile oluliste spordi-suursündmuste otseülekannete rahastamine ei saa olla valus kompromiss ERR-i eelarves muude oluliste programmivaldkondade kärpimise hinnaga.

Kordame siinkohal ettepanekut kujundada mitmeaastane, eraldi rahastusraamistik kõrge avaliku huviga spordi- ja kultuurisündmuste edastamise ja õiguste omandamise kulude katmiseks.

Täiesti eraldi soovitame käsitleda Eestis korraldatavate suurvõistluste rahvusvaheliste teleülekannete kõrgematele kvaliteedinõuetele vastava signaali tootmist ERR-i poolt, mis on eeldus rahvusvaheliste suurvõistluste korraldusõiguste saamiseks Eestis.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erik Roose juhatuse esimees