1

AS RAPLA VESI ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU

ARVUTAMISE METOODIKA

1. Üldist

1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) reguleerib

liitumistasu arvutamise põhimõtteid liitumisel AS Rapla Vesi (edaspidi ka vee-ettevõtja)

kuuluva või valduses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikuga kõigis vee-ettevõtja

tegevuspiirkondades, kus AS Rapla Vesi on määratud kohaliku omavalitsuse poolt vee-

ettevõtjaks.

1.2 Metoodika aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) ning selle alusel

kehtestatud õigusaktid.

1.3 Vee-ettevõtja lähtub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisel optimaalseimast ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse

korral keskkonnasäästlikke lahendusi.

1.4 Tarbimiskoha liitumiseks vajalike tööde teostamisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi vahendeid

säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku

hinna ja kvaliteedi suhte.

1.5 Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse kohtlemise põhimõtet,

pidades silmas, et liitujatele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

2. Mõisted

2.1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu

varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reovett ning mille

projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50

inimest. ÜVK-na käsitatakse ka süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne

kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus

on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ÜVK-ks. ÜVK-na käsitatakse

ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.

2.2 Liituja – tarbimiskoha omanik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni

ÜVK-ga või muuta liitumistingimusi (liitumispunkti tehnilise lahenduse muutmine,

liitumispunkti asukoha muutmine, liitumistasu arvutamise aluseks oleva arvutusliku vooluhulga

muutmine, täiendava liitumispunkti rajamine), millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused.

2.3 Liitumistasu – liituja poolt makstav tasu ÜVK-ga liitumiseks või liitumistingimuste

muutmiseks (sh arendamistasu arvestusaluse muutmiseks). Liitumistasu koosneb ühendustasust

ja arendamistasust.

2.4 ÜVK kava – ÜVK arendamise kava, mis on kinnitatud kohaliku omavalitsuse volikogu

poolt ja millest vee-ettevõtja lähtub ÜVK ehitamisel.

2.5 Arenduspiirkond – ÜVK kavas või detailplaneeringu alusel sätestatud piirkond (otseselt

liitumisega seostatav), kus arendatakse ÜVK-d.

2

2.6 Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha ÜVK-ga ühendamiseks tehtud

kulutused: näiteks liitumispunkti (s.h. maakraan) väljaehitamise kulu ja ühendustoru ehituse

kulu sh ühendustoru ühendustööd peatorustikuga. Ühendustasu on seotud konkreetse

tarbimiskohaga, st tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga.

Seega ei sõltu ühendustasu piirkonna ÜVK kavast, samuti pole see otseses seoses liidetava

tarbimiskoha suuruse, sellel paiknevate hoonete pindala vms.

2.7 Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga

liitmine.

2.8 Ühendustoru – haru peatorustikust kuni liitumispunktini.

2.9 Arendamiskomponent – liitumistasus sisalduva arendamistasu arvutamise aluseks olev

komponent. Arendamiskomponent ei ole mõeldud selleks, et tagada kõigi ÜVK arendamise

kavas ettenähtud arendamiskulude rahastamine. Arendamiskomponendiga kaetakse konkreetse

arenduspiirkonna tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud arendamiskulud (ennekõike piirkonna

liitmiseks vajalik peatorustik koos vajalike seadmete ja liitumiskaevudega). Liitumise hetkeks

peavad olema arendamiskomponendi arvutamise aluseks olevad kulud dokumentaalselt

tõendatavad. Liitumise hetkeks veel ehitamata ÜVK rajatisi liitumistasu

arendamiskomponendiga katta ei tohi.

2.10 Arendamistasu – liitumistasu osa, mis saadakse arendamiskomponendi korrutamisel

konkreetse tarbimiskoha arendamistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse jagamisel

summaarse arendamistasu arvestusalusega (vt punkt 3.2 valemit). Ühes konkreetses

arenduspiirkonnas, mille liitujate arvutuslikud vooluhulgad on võrdsed, kujuneb arendamistasu

kõikidele liitujatele ühesuguseks.

2.11 Arendamistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud

arvutuslik vooluhulk (liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja arendamistasu.

Liitumistingimustes ja/või liitumislepingus kajastatud arvutuslik vooluhulk leitakse vastavalt

standardile EVS 835:2022 tulenevalt veevõtu seadmete normvooluhulkadest.

2.12 Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i mõisteid.

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

3.1 Liitumistasu arvutamise aluseks olevateks kulukomponentideks võivad olla:

projektijuhtimise kulud, projekteerimiskulud, omanikujärelevalve kulud, ehitus ja -materjalide

kulud, teiste kommunikatsioonide ümbertõstmiskulud, kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi

ümbersuunamiseks, kulud teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide

seadmised jm kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega.

Liitumistasu ei tohi sisaldada tagastamatu abi korras (näiteks kohalikult omavalitsuselt,

Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt) saadud rahalistest vahenditest teostatud

investeeringuid. Liitumistasu ei sisalda tarbimiskoha (kinnistu) veevärgi ja/või kanalisatsiooni

väljaehitamise kulusid.

3.2 Liitumistasu arvutamise valem:

LT = AK * Xl / X + ÜT ehk LT = AT + ÜT

kus:

LT – liitumistasu;

3

AK – arendamiskomponent;

Xl – liituja arendamistasu arvestusalus ehk liituja arvutuslik vooluhulk (l/s);

X – summaarne arendamistasu arvestusalus ehk summa liitujate arvutuslikest

vooluhulkadest (l/s);

ÜT – ühendustasu;

AT – arendamistasu.

3.3 Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel

on võrdne arvutuslik vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust

ühendustasu, kui täpse ühendustasu välja arvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks.

3.4 Kui ÜVK arendamine toimub ÜVK kava väliselt liituja taotluse alusel ja kokkuleppel vee-

ettevõtjaga, arvutatakse liitumistasu kõikide vee-ettevõtja põhjendatud kulutuste alusel, mis on

otseselt vajalikud ÜVK kava välise liituja liitmiseks (s.h muudatused veetöötlusjaamas,

reoveepuhastusjaamas, reovee ülepumplate laiendused jne). Tehtavad kulud peavad olema

dokumentaalselt tõestatavad ÜVK-ga liitumise hetkeks.

3.5 Kui ÜVK on osaliselt või täielikult välja ehitatud tagastamatu abi korras saadud rahalistest

vahenditest, siis arvatakse tagastamatu abi korras saadud rahaliste vahendite eest tehtud

kulutused liitumistasust maha. Kui ÜVK ehitatakse välja ainult tagastamatu abi korras saadud

rahalistest vahenditest, võib liitumistasu kujuneda nulliks.

4. Liitumistasu tagastamise alused

4.1 Kui ÜVK on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud

kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning

olemasoleva ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid,

tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja vastava

liitumistasu tasumist varem liitumistasu tasunud isikule proportsionaalse osa tasutud

liitumistasust.

4.2 Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja

liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud kulum

s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti summa võrra, mis

vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.

4.3 Kui punktis 4.1 nimetatud liitujaks on rohkem kui üks isik, siis kehtib liitumistasu

tagastamine kõigile isikutele, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused

täies ulatuses.

5. Lõppsätted

Liitumistasu arvutamise aluseks on käibemaksuta summad. Liitumistasule lisandub käibemaks

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

OTSUS

23.09.2026 nr 9-3/2026-032

AS Rapla Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika

kooskõlastamine

Aktsiaselts Rapla Vesi taotlusel hindas Konkurentsiamet kooskõlastamiseks esitatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetega ning

otsustab metoodika täies ulatuses

kooskõlastada.

Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma

veebilehel (ÜVVKS § 21 lg 4).

Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada

vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa: „AS Rapla Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise

metoodika“ kolmel leheküljel

Liina Kalm

[email protected]

2 (7)

Otsuse tegemise asjaolud

1. Haldusmenetluse alustamine

Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha

omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu,

arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud

liitumistasu arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2).

Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja

23 sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1).

Rapla Vallavolikogu 26.05.2022 otsusega nr 30 on AS Rapla Vesi määratud vee-ettevõtjaks

Rapla valla järgnevates piirkondades: Rapla linnas, Alu, Hagudi, Kuusiku, Kaiu ja Juuru

alevikes ning Järlepa, Maidla, Kuimetsa, Iira, Kodila, Valtu ja Uusküla külades.

AS Rapla Vesi soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat. ÜVVKS §

21 lg 3 alusel esitas vee-ettevõtja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

Konkurentsiamet võtab AS Rapla Vesi metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks ÜVVKS-s

kajastatu.

2. Menetlusosaline

AS Rapla Vesi (registrikood 10466194, aadress Välja tn 9, Rapla linn, Rapla maakond, 79511)

põhitegevusalaks on Äriregistri andmetel kanalisatsioon ja heitveekäitlus ning lisategevusalaks

on veekogumine, -töötlus ja -varustus.

3. Menetluse käik

04.09.2026 registreeriti Konkurentsiametis AS Rapla Vesi taotlus metoodika

kooskõlastamiseks.

15.09.2026 saatis Konkurentsiamet AS-le Rapla Vesi tähelepanekud ja soovitused metoodika

muutmiseks.

16.09.2026 registreeriti Konkurentsiametis AS Rapla Vesi esitatud korrigeeritud metoodika.

AS Rapla Vesi kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest:

1. Üldist

2. Mõisted

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

4. Liitumistasu tagastamise alused

5. Lõppsätted

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.

4. Metoodika osa „1. Üldist“

3 (7)

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Üldist“.

4.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.1: Liitumistasu on õigus võtta vaid

kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega

on põhjendatud, kui vee-ettevõtja osundab, et metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid

nendes tegevuspiirkondades, kus ta on vee-ettevõtjaks määratud.

4.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.2: Ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumisega seotud alussätted on kirjeldatud ÜVVKS-is ning selle

alusel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktides. Seega on asjakohane

metoodikas neile õigusaktidele viidata ning Konkurentsiamet peab metoodika punkti 1.2

põhjendatuks.

4.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.3: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.3 kajastatut, kuna see annab kindluse, et vee-ettevõtja

tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud

küsimustes.

4.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.4: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.4. kajastatut, kuna see langeb kokku riigihangete

seaduse § 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et isegi kui tarbimiskoha liitmiseks

teostatavate tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud riigihanget, on tarbijatele

tagatud riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on teostatud õiglastel ja

läbipaistvatel alustel.

4.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.5: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.5. kajastatut, kuna see järgib Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb

ühesuguseid tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes kohelda ühtemoodi. Võrdse

kohtlemise põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on nõutud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka liitumistasule.

5. Metoodika osa “2. Mõisted”

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele.

5.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.1: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.1 põhjendatuks, kuna mõiste „Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

(ÜVK)“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus vastab ÜVVKS § 3

sõnastusele.

5.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.2: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.2 põhjendatuks, kuna mõiste „Liituja“ on metoodikas läbivalt

kasutusel ning kasutatud sõnastus tugineb ÜVVKS-ile.

5.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.3: Vee-ettevõtjal, välja arvatud

ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is

sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1). Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamine ning 2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni

ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3).

4 (7)

Metoodika mõiste selgitab seda sätet märkides, et liitumistasu koosneb ühendustasust ja

arendamistasust.

Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.3 põhjendatuks, kuna mõiste „Liitumistasu“

definitsioon on vastavuses ÜVVKS §-ga 20.

5.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.4: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.4 põhjendatuks, kuna mõiste „ÜVK kava“ on metoodikas läbivalt

kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS-ile.

5.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.5: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.5 põhjendatuks, kuna mõiste „Arenduspiirkond“ on metoodikas

läbivalt kasutusel ning ÜVK-d arendatakse üldjuhul ÜVK kava järgi (ÜVVKS § 16 lg 1),

milles on reeglina osundatud arenduspiirkonnad.

5.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.6: Liitumistasuga tagatakse

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS

§ 20 lg 3 p 2). Põhjendatud on täpsustamine, et see liitumistasu osa on seotud ainult

konkreetse tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega. Samuti on asjakohane nimetada levinumad

ühendamisega seotud kulud. ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 alusel peab Konkurentsiamet

põhjendatuks mõiste „Ühendustasu“ sõnastust.

5.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.7: Mõiste „Peatorustik“

defineerimine on põhjendatud, kuna see võimaldab paremini mõista metoodika punktis

2.8 kajastatut.

5.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.8: Konkurentsiamet loeb mõiste

„Ühendustoru“ definitsiooni põhjendatuks, kuna see võimaldab paremini mõista ÜVVKS

§ 20 lg 3 p 2 kajastatut. Ühendustoru mõiste määratleb ühemõtteliselt, et see on toru, mis

jääb liitumispunkti ning metoodika punktis 2.7 nimetatud peatorustiku vahele.

5.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.9: Arendamiskomponent on üks

liige liitumistasu arvutamise valemis. Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine

(ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Seejuures võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende

kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks

ÜVK-ga (ÜVVKS § 22 lg 1). ÜVVKS § 20 lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb

arendamiskomponent kõigist kuludest, mis on vajalikud konkreetse arenduspiirkonna

kinnistute liitmiseks ÜVK-ga ja mida vee-ettevõtja suudab tõendada. Kuna konkreetse

piirkonna ÜVK arendamiseks tehtavad kulud tuleb katta kõigil selle piirkonna

tarbimiskohtadel, siis on ühe piirkonna tarbimiskohtade liitumistasu arvutamiseks

ühesugune arendamiskomponent.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskomponent“

definitsiooni.

5.10. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.10: Liitumistasuga tagatakse ÜVK

arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus

sisalduva arendamistasuga, mis arvutatakse arendamiskomponendi alusel. Mõiste

kirjeldab sõnadega arendamistasu arvutamist liitumistasu arvutamise valemi järgi.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste „Arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab

ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1.

5 (7)

5.11. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.11: Liitumistasu sisaldab

arendamistasu, millega tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine.

Liitumistasu peab põhinema vee-ettevõtja tehtud vajalikel kulutustel (ÜVVKS § 22 lg 1).

Seega on oluline ÜVK arendamiskomponendi jagamise aluse (arendamistasu

arvestusaluse) määratlemine, et arendamistasu suurus oleks sõltuvuses sellest, kui suur

osa arendusmeetmete kogukuludest on seotud konkreetse tarbimiskohaga.

Arendamiskomponent on summaarne kulu, mille peavad katma kõik selles piirkonnas

ÜVK-ga liituvad tarbimiskohad.

Metoodikas on AS Rapla Vesi arendamiskomponendi jagamise alusena ehk

arendamistasu arvestusalusena näinud ette arvutusliku vooluhulga liitumispunktis, mis

leitakse standardi EVS 835:2022 alusel veevõtu seadmete normvooluhulkadest.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks arendamiskomponendi jagamise alusena

arvutuslikku vooluhulka (liiter/sekund), kuna kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud

nii, et see võimaldaks kõikidel klientidel tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel

liitumislepingus sätestatud arendamistasu arvestusaluse ulatuses.

Sobiv ühik teenuse tarbimise määramiseks on liiter, kuna see on samaliigiline veeteenuse

mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on aga sobiv ühik

sekund. Tund või minut ei ole sobivad ajahetke määramiseks, sest kui pool minutit/tundi

teenust ei osutata, siis teenust ei ole osutatud igal ajahetkel ning pool minutit/tundi on

piisavalt pikk periood, et teenuse osutamist või mitteosutamist märgata. Seega väljendab

AS Rapla Vesi metoodika punktis 2.11 nimetatud arendamistasu arvestusalus

(liiter/sekund ehk l/s) selgelt igale kliendile igal ajahetkel osutatava teenuse tarbimise

taset ehk on selge alus arendamiskomponendi jagamiseks. Lisaks on ühik l/s kasutusel

hoone veevärgi standardis EVS 835:2022 normvooluhulkade ühikuna.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „Arendamistasu

arvestusalus“ definitsiooni.

5.12. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.12: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks, et lisaks metoodikas defineeritud mõistetele kasutatakse ÜVVKS-is

defineeritud mõisteid.

6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“

6.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.1: Vee-ettevõtja võib võtta

liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 22 lg 1).

Metoodika mõistes „ühendustasu“ on nimetatud peamised tarbimiskoha ühendamiseks

vajalikud kulud. Metoodika punktis 3.1 on AS Rapla Vesi esitanud loetelu kuludest, mis

võivad samuti olla vajalikud tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga. Seega annab metoodika

punkt 3.1 liitujale lisainformatsiooni, millised kulud võivad olla liitumiseks vajalikud ja

sisalduda liitumistasus. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika

punkti 3.1.

6.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.2: Liitumistasu arvutamise

metoodika peab sisaldama liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS §

21 lg 2). Seega on liitumistasu arvutamise valem metoodika kohustuslik osa.

6 (7)

Metoodika punkti 2.3 järgi koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning

seda väljendab ka punktis 3.2 esitatud valem.

Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi korrutamisel konkreetse tarbimiskoha

arendamistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse jagamisel summaarse

arendamistasu arvestusalusega (vt ka metoodika punkt 2.10).

Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskomponent moodustub kulutustest,

mis on tehtud ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu

arenduspiirkonnal tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskomponent kuulub

jagamisele vaid nende tarbimiskohtade vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused

(arendamiskomponent) tehtud. Seetõttu on põhjendatud konkreetse

arendamiskomponendi jagamine tarbimiskohtade vahel lähtudes sellest, millise osa

moodustab konkreetse tarbimiskoha arendamistasu arvestusalus kõikide vastava

arendamiskomponendiga seotud tarbimiskohtade arendamistasu arvestusaluste summast

ehk summaarsest arendamistasu arvestusalusest.

ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse

liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud arendamistasu arvestusaluse ulatuses.

Metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg 3,

mille kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja

tarbimiskoha ühendamiseks tehtud kulud (ÜT).

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.2.

6.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.3: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 3.3 põhjendatuks, kuna selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja

otstarbekuse põhimõte. Nende kohaselt rakendatakse kõikidele ühetaolistele (võrdse

arvutusliku vooluhulgaga) tarbimiskohtadele ühes arenduspiirkonnas ühesuurust

ühendustasu, et vältida tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha personaalse ühendustasu

väljaarvutamiseks, mis kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu.

6.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.4: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 3.4 põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22

lg 3 – kui ühisveevärki ja -kanalisatsiooni arendatakse huvitatud isiku ettepaneku alusel

väljaspool ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning kokkuleppel vee-

ettevõtjaga ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikuga, katab arendamise ning

ühendamise kulutused täies ulatuses huvitatud isik.

6.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.5: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 3.5 põhjendatuks, sest see tugineb otseselt ÜVVKS § 22 lg-l 2.

Põhjendatud on ka täiendus, et liitumistasu võib kujuneda nulliks, kui ÜVK on välja

ehitatud ainult tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest.

7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“

7.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.1: ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab

liitumistasu arvutamise metoodika kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja

ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada metoodikas liitumistasu tagastamist. Metoodika

7 (7)

punktis 4.1 kirjeldatud olukord vastab ÜVVKS § 23 lg-s 1 kirjeldatule. Eelneva põhjal

peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 4.1.

7.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.2: Konkurentsiamet loeb

metoodika punktis 4.2 esitatu põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23

lg-s 2 kajastatul. Põhjendatud on ka selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi kohta,

kuna see tugineb raamatupidamise arvestuses kasutatavale põhimõttele.

7.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.3: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 4.3 esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui

ÜVK rajatakse näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on tasunud liitumiseks tehtud

kulutused täies ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid, ning selle ÜVK-ga

liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis kehtib

liitumistasu tagastamine kõigile viiele algsele liitujale.

8. Metoodika osa „5. Lõppsätted“

Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 5: Konkurentsiamet loeb metoodika

punktis 5 esitatu põhjendatuks, sest punkt selgitab kehtiva käibemaksu lisandumist makstavale

liitumistasule.