Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Kliimaministeerium

Suur-Ameerika 1

Tallinn

Teie: 27.08.2026 nr 1-4/26/3204

Meie: 22.09.2026 nr 1-7/2026/26-106-2

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Austatud minister

Käesolevaga edastame Konkurentsiameti tagasiside maagaasiseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõule. Eelnõu lisab Konkurentsiametile üle 20 uue ülesande, mis

suurendavad ameti töökoormust. Samas on seletuskirjas vaid nenditud, et Konkurentsiameti

töökoormus suureneb, aga selle täitmiseks vajalike rahaliste vahendite allikat ei ole näidatud.

Juhime tähelepanu, et täiendavate ülesannete panemine, ilma nende täitmiseks vajalikke

rahalisi vahendeid eraldamata, ei ole praktikas teostatav. Kuna riigieelarve protsessis ei ole

täiendavat rahastust ette nähtud, tuleb vajalikud vahendid tagada ministeeriumi eelarvest.

Rahastuse puudumisel ei ole Konkurentsiametil võimalik lisanduvaid ülesandeid täita.

Konkurentsiameti märkused:

1. eelnõu § 1 punktiga 9 muudetava MGS § 2 punkti 15 kohaselt jäetakse maagaasihoidla

mõistest välja kuni 5000-tonnise mahutavusega gaasihoidla ja aktiivse võrguteenuse

kasutaja omatarbeks kasutatav rajatise osa. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et

seletuskirja p-s 15 kirjeldatud eesmärgid, sealhulgas põhimõte, et asjaomastel hoidlatel

ei tekiks kohustust avaldada oma hoidmistingimusi ega pakkuda vaba võimsust teistele

turuosalistele, tulenevad otsekohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest

(EL) 2024/1789, eelkõige selle artiklist 8. Nimetatud määruse artikli 2 punktis 63 on

maagaasihoidla defineeritud viitega direktiivis sätestatud maagaasihoidla

definitsioonile. Seega jääksid direktiivi tähenduses maagaasihoidlatele määrusest (EL)

2024/1789 tulenevad kohustused kehtima ka juhul, kui siseriiklikus õiguses muudetakse

vastavat definitsiooni nii, et teatava suurusega hoidlad jäävad selle kohaldamisalast

välja. Kavandatav säte saaks sellisel juhul vabastada asjaomased alla kehtestatud

piirmäära jäävad hoidlad üksnes maagaasiseaduses sätestatud siseriiklikest

kohustustest, kuid ei mõjutaks otsekohalduvast määrusest tulenevate kohustuste

2 (5)

kohaldamist. Palume hinnata kavandatud erandi kooskõla määrusega ja täpsustada

seletuskirja;

2. eelnõu § 1 punktiga 20 muudetava MGS § 4 lõike 1 sõnastusest ei selgu üheselt, kas

mõistet „gaas“ käsitatakse selliselt, et selle alla kuulub ka veeldatud gaas. Direktiivis

kasutatakse mõistet „maagaas“ tähenduses „gaas, mis koosneb peamiselt metaanist,

sealhulgas biometaan, või muud liiki gaasid, mida saab tehniliselt ja ohutult juhtida

maagaasisüsteemi ja selle kaudu transportida“. Arvestades, et termin „gaas“ viitab

üldjuhul ainele gaasilises agregaatolekus, jääb ebaselgeks, kas nimetatud definitsioon

hõlmab ka veeldatud kujul maagaasi. Seetõttu palume täpsustada, kas ja millises

ulatuses on sätte kohaldamisalasse kavandatud hõlmata ka veeldatud maagaas ning

vajadusel vastavat sõnastust täpsustada;

3. eelnõu § 1 punktiga 29 lisatava MGS § 9² lõikes 1 sätestatud võrdlemisvahendi

kasutajate ring ei ole kooskõlas direktiiviga. Direktiivi kohaselt peab tasuta juurdepääs

olema vähemalt maagaasi kodutarbijatel ning mikro- ja väikeettevõtjatel, kelle eeldatav

aastane tarbimine jääb alla 100 000 kWh. Samuti on vastuolu sätte sõnastuses ja

seletuskirjas toodud arvnäitajate vahel;

4. eelnõu § 1 punktiga 44 kavandatav MGS § 14 ja § 16 lõike 1 punkti 1 muudatus välistab

võimaluse, et Eestis tegutseks gaasi süsteemihaldurist eraldiseisev vesiniku

süsteemihaldur. Palume täpsustada, kas selline välistamine on seadusandja teadlik

eesmärk ning kas kavandatava regulatsiooni eesmärk on välistada vesiniku

süsteemihalduri tegutsemine gaasi süsteemihaldurist eraldiseisva süsteemihaldurina;

5. eelnõu § 1 punktiga 56 lisatava MGS § 17⁴ lõike 5 sõnastus „Konkurentsiamet

konsulteerib võrgu kasutajatega“ ei ole piisavalt täpne, kuna võib viidata kohustusele

konsulteerida iga võrgu kasutajaga eraldi. Juhul kui kavandatud regulatsiooni kohaselt

tuleb Konkurentsiametil korraldada avalik konsultatsioon oma veebilehel, peaks see ka

sättes üheselt kajastuma. Samuti võiks vastava täpsustuse teha kehtiva MGS-i § 17²

lõikesse 5. Teiseks, oleks loogilisem, kui avaliku konsultatsiooni viiks läbi metoodika

koostaja. Sellisel juhul oleks metoodika koostajal võimalik konsultatsiooni käigus

saadud tagasisidet arvesse võtta enne metoodikaettepaneku esitamist

Konkurentsiametile. Samuti peaks metoodika koostaja põhjendama konsultatsioonil

esitatud ettepanekuid, mida ta arvesse ei võtnud, ning esitama konsultatsiooni

tulemused koos vastavate põhjendustega Konkurentsiametile koos

metoodikaettepanekuga. Sama põhimõtte kohaselt võiks vastavat muudatust kaaluda ka

kehtiva MGS-i § 17² lõike 5 puhul;

6. eelnõu § 1 punktiga 60 lisatav MGS § 187 lõige 5 kasutab mõistet „heakskiitmine“.

Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted

„kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks

säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse

kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa

toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk

kooskõlastust;

7. eelnõu § 1 punktiga 60 lisatava MGS § 18⁷ lõikes 2 kasutatakse mõistet „võrguteenuse

tariif“, MGS kehtiv redaktsioon kasutab võrguteenuse eest võetava tasu tähistamiseks

läbivalt mõistet „võrguteenuse hind“;

8. eelnõu § 1 punktiga 60 lisatav MGS § 18⁷ lõige 6 kasutab mõistet „heakskiitmine“.

Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted

3 (5)

„kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks

säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse

kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa

toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk

kooskõlastust;

9. eelnõu § 1 punktiga 60 lisatava MGS § 18⁷ lõike 7 sõnastusest ei ole üheselt arusaadav,

milline on Konkurentsiameti roll – mida ja millisel juhul amet kehtestab ja mida kiidab

heaks. Kehtivas redaktsioonis heakskiitmise mõistet ei kasutata, amet on seisukohal, et

seaduse muutmisel tuleks säilitada ühtne terminoloogia;

10. eelnõu § 1 punktiga 66 muudetava MGS § 21² lõikes 6 tuleb täpsustada, millises

Konkurentsiameti aastaaruandes avaldatakse hinnang süsteemihalduri

investeerimiskavadele;

11. eelnõu § 1 punktiga 67 lisatava MGS § 21² lõikes 7 antakse Konkurentsiametile

ulatuslikud volitused nõuda investeeringu tegemist, korraldada investoritele avatud

pakkumismenetlus ja või süsteemihaldurit kapitali suurendama. Selliseid nõudeid ei ole

kehtestatud elektrituruseaduses ning Konkurentsiamet ei pea põhjendatuks kehtestada

gaasisektoris arengukavadega seoses rangemaid nõudeid kui elektrisektoris;

12. eelnõu § 1 punktiga 67 lisatav MGS § 21⁴ lõige 10 kasutab mõistet „heakskiitmine“.

Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted

„kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks

säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse

kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa

toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk

kooskõlastust;

13. eelnõu § 1 punktiga 68 lisatav MGS § 21⁴ lõge 7 kasutab mõistet „heakskiitmine“.

Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted

„kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks

säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse

kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa

toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk

kooskõlastust;

14. eelnõu seletuskiri annab ka § 22 lg 11 ja 41 lisamise põhjendused, kuid eelnõus sellised

lõiked puuduvad;

15. eelnõu § 1 punktiga 70 lisatav MGS § 22 lõige 71 kasutab mõistet „heakskiitmine“.

Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted

„kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks

säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse

kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa

toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk

kooskõlastust;

16. eelnõu § 1 punktiga 72 lisatav MGS § 22 lõige 10 kasutab mõistet „heakskiitmine“.

Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted

„kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks

säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse

kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa

4 (5)

toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk

kooskõlastust;

17. eelnõu § 1 punktiga 86 lisatakse MGS § 27 lõike 1 punkt 7, mille kohaselt ettevõtjal

peab olema tegevusluba otsetoru rajamiseks ja kasutamiseks. Palume eristada rajamine

ja kasutamine. Jääb arusaamatuks, mida peaks endast kujutama otsetoru rajamise

tegevusluba ning miks on ameti pädevuses selle väljastamine;

18. eelnõu § 1 punktiga 100 lisatavad MGS § 37 lõike 3 punktid 191 ja 193 kasutavad mõistet

„heakskiitmine“. Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted

„kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks

säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse

kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa

toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk

kooskõlastust;

19. eelnõu § 1 punktiga 103 lisatakse MGS § 37 lõike 3 punkt 32, mis kasutavad mõistet

„heakskiitmine“. Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted

„kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks

säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse

kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa

toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk

kooskõlastust;

20. eelnõu § 1 punktiga 103 lisatakse MGS § 37 lõike 3 punkt 33, mille sõnastusest jääb

ebaselgeks, milline on Konkurentsiametile pandava ülesande täpne sisu ja ulatus. Säte

näeb ette, et Konkurentsiamet „jälgib turuosaliste lepingulist vabadust seoses

pikaajaliste lepingutega“, mis võib viidata kohustusele hinnata või jälgida turuosaliste

vahel sõlmitud eraõiguslikke lepinguid, sealhulgas nende sisu ja kestust. Selline

ülesanne ei kuulu Konkurentsiameti pädevusse. Mõiste „jälgib“ ei määratle piisava

selgusega ameti tegevuse sisu, ulatust ega õiguslikke tagajärgi. Palume sätet täpsustada

ja kirjeldada selgelt Konkurentsiametile pandav ülesanne;

21. eelnõu § 1 punktiga 105 lisatakse MGS § 37 lõige 33, mis kasutab mõistet

„heakskiitmine“. Kehtivas redaktsioonis sellist mõistet ei kasutata, kasutusel on mõisted

„kooskõlastab“ või „kehtestab“, amet on seisukohal, et seaduse muutmisel tuleks

säilitada ühtne terminoloogia. Sättest ei ole üheselt arusaadav, millise konkreetse

kohustuse või menetlustoimingu see Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses kaasa

toob. Palume täpsustada, kas „heakskiitmine“ tähendab haldusakti andmist ehk

kooskõlastust;

22. eelnõu § 1 punktiga 110 lisatava MGS § 37 lõike 10 kohaselt võib Konkurentsiamet

teatud Euroopa võrgustikele ja üksusele teha ettekirjutuse või esitada kaebuse kohtule.

Palume täpsustada kohtusse pöördumise materiaalõiguslik alus, menetlusliik,

Konkurentsiameti protsessuaalne roll ja kohus, kelle pädevusse sellise kaebuse

lahendamine kuulub.

Lugupidamisega

5 (5)

(allkirjastatud digitaalselt)

Sven Pääsukene

teenistuse juht

õigusteenistus

Sven Pääsukene

6672440

[email protected]