1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1034424-2

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Registrikood / Isikukood 11349875

Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Marina Minerals OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Narva liivakarjääri mäeeraldisele, et alustada tegevust taotletavas piirkonnas ehitusmaavarade kaevadamise valdkonnas ja seeläbi pakkuda piirkonnas vajalikku kvaliteetset ehitusmaterjali-liiva ja kruusa. Taotletakse luba 7 aastaks.

Parandustaotluse selgitus Parandati taotlust vastavalt Keskkonnaameti kirjale nr DM-137489-3.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Marina Minerals OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Narva liivakarjääri mäeeraldisele, et alustada tegevust taotletavas piirkonnas ehitusmaavarade kaevadamise valdkonnas ja seeläbi pakkuda piirkonnas vajalikku kvaliteetset ehitusmaterjali-liiva ja kruusa. Mastaabilt suhteliselt väikese – mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala 3,18 ha, eesmärgiks on varustada Eestimaa idapoolses regioonis Narva ja Narva-Jõesuu linnade ehitustegevust vajaliku täitematerjaliga. Täna transporditakse ehitustegevuse arendamiseks vajalikku ehitusliiva Pannjärve liivakarjäärist, mis jääb Narvas linnast u 55 km kaugusele, mõnevõrra madalama kvaliteediga täiteliiva on transporditud 25 km kaugusele jäävast Kirikuküla liivakarjäärist. Narva ja Narva-Jõesuu linnades ja nende ümber on arvestatav nõudlus lähedalt tarnitava ehitusmaterjali järele. Ka senine varasem kogemus selles piirkonnas täite- ja ehitusliiva kaevandada kinnitab seda. Marina Minerals OÜ juhatuse liikme juhtimisel (toona Nordecon AS-i ridades) avati 2013. a Riigiküla liivakarjäär, mis lühikese aja vältel ammendati ja mis juba 2016. aastal korrastamistööde vastuvõtukomisjoni 30.08.2016 protokolli alusel Keskkonnaameti juhataja 19.08.2016 korraldusega nr 1-3/16/2358 korrastatuks tunnistati (vt joonis 1, foto 1 ning tekstilisa 1-2). Suures osas realiseeriti toona täitematerjali Narva linna vee- ja kanalisatsioonitrasside põhjalikuks renoveerimiseks ning ehitati välja ka Joaaru puhkeala. Lisaks veel kõik tsiviilehituse väiketarbijad. Ka täna oleks Narva ja Narva-Jõesuu linnade regioonis kvaliteetse ehitus- ja täiteliiva järele nõudlus, kus piirkonda on mh kavandatud mitmeid suurobjekte, mis lähitulevikus materjali vajavad. Perioodiks 2025 – 2030 on riigiteede teehoiukavas ette nähtud Tallinn – Narva maantee (tee nr 1) tee rekonstrueerimine 2 + 2 teeks Sillamäe Narva vahelises 21 km pikkuses lõigus, mille tõttu piirkonnas kasvab oluliselt ehitusmaavarade vajadus. Taotletav Narva liivakarjäär jääb rekonstrueerimisele minevast teelõigust ~6 km kaugusele olles tee-ehitusele lähimaks ja ainsaks karjääriks Narva linnapoolses lõigus. Niisamuti ei tuleb arvestada võimalike Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hangetega.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Vastav informatsioon on leitav seletuskirjas ptk. 6

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Narva liivakarjäär

Aadress Narva metskond 82, Narva linn, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood 0511

Katastritunnus(ed) 51101:001:0229

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6593848, Y: 734633

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Narva metskond 82 (51101:001:0229).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates 7 aastat

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused

KOV nimi KOV EHAK kood Narva linn, Ida-Viru maakond 0511 Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 0515

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 998

Maardla nimetus Narva

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Narva liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 3.18

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 3.18

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 10

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehituses ning -korrashoid

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 15

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 21 tuh m³ 08.06.2022

2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 124 tuh m³ 08.06.2022

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 105 tuh m³

3/8

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Marina Minerals OÜ

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/514036

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 09.12.2024

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022)

Geoloogiafondi number 9592

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1288

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 08.06.2022

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Geoloogilised uuringud

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Narva_.asice

GIS ja CAD failid Lisa 5: Narva_liivakarjaar_maapind.dgn

Lisa 6: Piirid__Narva_liivakarjaar_.dgn

Lisa 7: Narva_liivakarjaar_lamam.dgn

4/8

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Kaevandamisluba Narva liivakarjääris taotletakse 7 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~15 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Narva liivakarjäär loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. Kaevandamise tingimused Narva liivakarjääris on keskmised – kasulikku kihti katva katendi paksus on väike (keskmiselt 0,3 m), kuid arvestada tuleb, et valdavas osas on kasulik kiht veetasemest allpool, sega tuleb kaevandada maavara vee alt. Narva liivakarjäärist idas kulgeb Narva-Narva-Jõesuu- Hiiemetsa maantee (tee nr 91), millelt tuleb rajada karjäärile ligipääsuks ~100 m pikkune ligipääsutee.

Enne kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Narva liivakarjääris oleva katendi kogumaht on 10 tuh m3. Katendi moodustab kasvukiht. Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks. Peale maavara ammendamist võõrandatakse mäeeraldiselt eemaldatud katend kogu mahus, kuna alale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu ning katend karjääri korrastamiseks vajalik ei ole.

Narva liivakarjääris kaevandatakse veepealne kasulik kiht ekskavaatori ja/või laaduriga. Maavara väljamine ekskavaatoriga toimub nii, et ekskavaator seisab astangu peal ja ammutab kaevist enda eest ning tõstab selle otse kallurile. Kaevandamisel kopplaaduriga seisab laadur astangu all ja ammutab kaevist alt ülesse. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks.

Veealuse maavara kaevandamiseks ei alandata Narva liivakarjääris veetaset. Veealuse varu kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit. Sügavamale kui 3 m jääva varu väljamiseks tuleb üldjuhul kasutada eritehnikat - võimalik on varu väljata kas pikanoolega ekskavaatoriga või pinnasepumbaga. Konkreetse tehnoloogia valik sõltub täpsematest kaevandamise omahinna arvutustest, ühelgi juhul ei alandata põhjavee taset. Ekskavaatoritega veealuse varu kaevandamisel tõstetakse esmalt kaevis puistangusse nõrguma. Pinnasepumbaga kaevandamisel pumbatakse pulp (maavara ja vee segu) settekaarti samuti nõrguma, kust see hiljem laetakse kalluritele. Valmistoodangu vedu toimub arendaja poolt tellitud või tellija transpordiga.

Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga või pinnasepumbaga mõjutab vähesel määral piirkonna veerežiimi, kuna karjääri veetase alaneb väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett voolab karjääri tagasi ümbritsevalt alalt ega kujuta ohtu piirkonna veevarustusele.

Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Narva liivakarjääris tootmisprotsessis jäätmeid ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Narva liivakarjäär asub Ida-Viru maakonnas Narva linnas riigile kuuluval kinnistul Narva metskond 82 (katastritunnusega 51101:001:0229). Narva liivakarjääri ala maapind on võrdlemisi ebatasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 5,6 - 7,2 m. Taotletavat mäeeraldist katab tihe mets.

Narva liivakarjäär jääb ~240 m kaugusele Eesti Vabariigi riigipiirist. Politsei- ja Piirivalveamet on esitanud tingimused piirivööndis tegutsemiseks.

Tugimaantee nr 91 Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa kulgeb taotletavast mäeeraldisest ~80 m kaugusel läänes ja kirdes. Narva liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenidusmaa külgnevad idas vahetult 35 - 110 kV elektriõhuliini (kõrgepingeliin) Narva Pohja AJ - Narva-Jõesuu AJ kaitsevööndiga (tunnus 150030845, kaitsevöönd 25 m õhuliinist) ja 1 - 20 kV elektriõhuliini (keskpingeliin) AJ-114 - Riigikula LP (tunnus 150031065, kaitsevöönd 10 m õhuliinist) kaitsevööndiga. Mõlemad elektriõhuliinid kuuluvad OÜ VKG Elektrivõrkudele.

Ligikaudu 100 m kaugusel taotletavast mäeeraldisest kirdes ja läänes voolab Narva jõgi (tunnus VEE1062200), mille ranna või kalda piiranguvöönd jääb Narva liivakarjääri mäeeraldisest minimaalselt 25 m kaugusele

Narva liivakarjäär ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga ning kaitsealuste liikide leiukohtade ja elupaikadega. Lähimad elamud jäävad mäeeraldisest 480 m kaugusele Tõrvajõe külla.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine.

Taotletav Narva liivakarjäär paikneb Narva jõe ning Narva jõe alamjooksu hoiuala ja Struuga loodusala läheduses, mistõttu tuleb kaevandamisel välistada tegevusega kaasnev oluline mõju Narva jõe veerežiimile ja veekvaliteedile. Kavandatava tegevuse puhul ei ole alust eeldada olulise mõju

5/8

tekkimist Narva jõele ega sellega seotud kaitstavatele aladele, kuna Narva liivakarjääris ei alandata kaevandamise käigus põhjaveetaset ning karjäärist ei juhita vett Narva jõkke ega teistesse eesvooludesse. Veealune maavara väljatakse ekskavaatori või pinnasepumba abil olemasoleva veetaseme juures. Maavara väljamisega kaasnev lokaalne veetaseme kõikumine kompenseerub ümbritsevalt alalt karjääri tagasi valguva vee arvelt ning ulatuslikku põhjaveetaseme alanemist ega põhjavee alanduslehtri kujunemist ei toimu. Seetõttu ei ole ette näha ka Narva jõe veetaseme või vooluhulga mõjutamist.

Täiendavalt paikneb taotletava karjääri ja Narva jõe vahel Narva–Narva-Jõesuu–Hiiemetsa tugimaantee, mistõttu puudub karjäärialal vahetu füüsiline kokkupuude Narva jõe kaldaalaga. Tugimaantee ja selle teeala moodustavad karjääri ning jõe vahel täiendava ruumilise eraldaja. Arvestades, et karjäärist ei juhita vett Narva jõkke ning põhjaveetaset ei alandata, puudub kavandataval tegevusel otsene hüdrauliline seos jõega, mille kaudu võiks tavapärase kaevandamistegevuse käigus toimuda oluline setete või saasteainete kandumine Narva jõkke.

Samuti puudub sette ja mineraalsete peenosakeste kandumine Narva jõkke, kuna kaevandamisel tekkivat vett eesvoolu ei juhita. Võimaliku kütuse- või õlireostuse vältimiseks kasutatakse tehniliselt korras masinaid ning avarii korral lokaliseeritakse reostus viivitamata absorbendi või muude selleks ettenähtud vahenditega. Eeltoodust tulenevalt ei ole kavandatava kaevandamise tavapärase töökorralduse juures ette näha Narva jõe veerežiimi ega veekvaliteedi halvenemist ning seeläbi mõju Narva jõe alamjooksu hoiuala ja Struuga loodusala kaitse-eesmärkidele.

Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.

Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masin Masina spetsifikatsioonis antud müratase 15 m kaugusel müraallikast Lmax dB(A) Mõõdetud müratase 15 m kaugusel müraallikast, Lmax dB(A) Buldooser 85 82 Kallurauto 84 76 Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79

Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.

Lähimad elamud taotletavast Narva liivakarjäärist jäävad minimaalselt 480 m kaugusele ja elamute ja mäeeraldise vahelisel alal kasvab mets. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:

Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)

Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.

Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad) töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:

Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(480) = 52 dB(A)

,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 82 dB(A).

6/8

8. Taotluse lisad

Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Narva liivakarjäärile lähimate elamute juures jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel tasemele kuni 52 dB. Arvestades täiendavalt ka asjaolu, et Narva liivakarjääri ja Tõrvajõe küla elamute vahele jääb mets, siis ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama elamute juures kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu selle elanikele.

Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades elamute paiknemist väljaveotee suhtes, siis tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut piiravad meetmed (niisutamine, CaCl). Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ja ladude niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli – lähedaseks.

Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole plaanid kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~15 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,02 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme.

Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või õli.

Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis

Narva liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vastavalt koostatavale kaevandamise projektile ning peale maavara ammendamist turustatakse kogu mahus Keskkonnaameti loal, kuna alale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu ning katend karjääri korrastamiseks vajalik ei ole. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes taotletava tegevuse käigus ei teki.

Mäeeraldiselt peale metsa raadamist välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse edasi küttematerjalina ja jäätmeseaduse mõistes tegevuse käigus ei teki.

Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed

7/8

8. Taotluse lisad Nimetus Manus Narva liivakarjääri graafika Lisa 8: Narva_liivakarjaari_taotluse_graafika.asice

Lisa 1 Lisa 9: Lisa_1_Korrastamistoode_vastuvotukomisjoni_protokoll.bdoc

Lisa 2 Lisa 10: Lisa_2_Riigikula_liivakarjaari_maeeraldise__korrastatuks_tunnistamine.bdoc

PPA kooskõlastus Lisa 11: PPA_kooskolastus.pdf

8/8

6.49

6.62

6.62 6.63

6.58

6.45

6.54

6.47

6.70

6.14

5.79

5.62

6.15

6.25

5.88

6.47

6.09

5.67

6.41

6.65

6.50

6.49

6.40

6.64

6.39

6.55

6.73

6.68

6.99

5.91

6.18

6.33

5.76

6.24

6.35

6.33

6.31

6.29

5.72

6.396.36

5.79

6.29

5.74

5.59

5.49

5.97

5.73

6.38

6.02

6.23

5.75

5.79

5.95

5.92

6.93

6.51

5.98

5.88

5.66

5.64

6.00

6.24

5.93

7.04

6.93 6.04

6.29

6.26

6.34

6.47

6.13

7.24

6.85

7.07

7.01

7.04

6.98

6.22

5.90

7.18

6.34

6.42

6.56

6.28

7.14

7.08

6.77

6.17

5.92

51101:001:0229 Narva metskond 82

22.02.2022

5,68

22.02.2022

4,25

22.02.2022

5,47

22.02.2022

4,75

22.02.2022

4,75

22.02.2022

5,47

22.02.2022

6,02

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

51103:001:0002 Haberkorni

51101:001:0229 Narva metskond 82

85101:003:0365 Männiku

85101:003:0294 Haberkorni

85101:003:1262 Narva metskond 68

51101:001:1134 Narva metskond 81

0 .5

1 .0

1.0

1.5

2 .0

2 .5

1 .5

Plokk 1 aT Plokk 2 aT

Nr X Y

1 6 594 052,51 734 528,37

2 6 594 040,43 734 534,67

3 6 593 987,20 734 593,66

4 6 593 924,73 734 663,50

5 6 593 881,31 734 711,98

6 6 593 855,72 734 740,22

7 6 593 696,32 734 601,69

8 6 593 896,95 734 553,27

9 6 594 043,72 734 520,75

Pindala 3,18 ha

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

Puuraugu nr Katendi paksus, m

Kasuliku kihi paksus, m

Kaardileht nr 6534 Narva

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

1

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joonI'I

Eeldatav vahekatendi (turvas) levikuala

0 100 m50

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

1

Nõlva hoideterviku alumine piir

piiripunkti number

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

13.08.2026

Erki Vaguri

Marina Minerals OÜ

1 : 1 000

1 / 3

[email protected]

Mäeeraldise plaan Ida-Viru maakond, Narva linn

Narva liivakarjäär

26/5606

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m

Tauri Põldema

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

4. Maardla piir ühtib mäeeraldise piiriga.

ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899).

- Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 13.08.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.08.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev22.02.2022

5,47

N

koordinaadid

teenindusmaa piiripunktide

Mäeeraldise ja mäeeraldise

II

II '

I

I'

6

2.0 2.5

PA-1

6,68

0,68

0,5

5,5

PA-2

6,25

0,25

0,3

5,7

PA-3

6,97

0,97

0,3

5,7

PA-4

6,75

0,75

0,5

5,5

PA-5

7,40

1,90

0,2

5,3

PA-6

7,07

2,67

0,3

4,1

PA-7

6,52

2,52

0,2

3,8

5,5

1

2

3

4

5

6

7

8

9

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

6 593 900

6 593 800

7 3 4 5

0 0

7 3 4 6

0 0

PA-1

6,68

0,68

0,5

5,5

K O R R A L D U S

19. september 2016 nr 1-3/16/2358

Riigiküla liivakarjääri mäeeraldise (maavara

kaevandamise loa nr L.MK/322947)

korrastatuks tunnistamine

I. ASJAOLUD

Nordecon AS (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) esitas

Keskkonnaameti Viru regioonile taotluse korrastamistööde vastuvõtukomisjoni moodustamiseks

ja kokkukutsumiseks Riigiküla liivakarjääri kaevandamisega rikutud maa korrastamiskohustuse

täidetuks tunnistamiseks (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.07.2016

nr 12-1/16/601 all).

Riigiküla liivakarjääri mäeeraldis paikneb Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Kudruküla külas

munitsipaalmaal Vaivara vallale kuuluval kinnistul Torni (katastritunnus 85101:003:0168).

Riigiküla liivakarjääri mäeeraldise pindala on 8,10 ha ja selle teenindusmaa pindala on 10,02 ha.

Vastavalt Riigiküla liivakarjääri kaevandamisloale korrastatakse ammendatud karjääri ala

tehisveekoguks.

Täiteliiva kaevandamine Riigiküla liivakarjääri mäeeraldisel toimus Keskkonnaameti poolt antud

maavara kaevandamise loa nr L.MK/322947 (kehtivusega kuni 22.02.2023) alusel.

Keskkonnaameti Viru regioon on oma 02.12.2013 kirjaga V10-1/13/25512-5 andnud Nordecon

AS-le Riigiküla liivakarjääri kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks korrastamise

tingimused.

Vaivara Vallavalitsus 10.07.2015 kirjaga nr 9-4.8/256-3 esitas oma arvamuse ja kooskõlastuse

Riigiküla liivakarjääri korrastamisprojekti kohta.

Nõusolek korrastamisprojekti rakendamiseks on antud Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja

31.03.2016 korraldusega nr 1-3/16/801. Projekti koostajaks on OÜ Inseneribüroo STEIGER (Töö

nr 14/1276, Tallinn 2014, projekti koostajad Ole Sein, Erki Vaguri).

II. ÕIGUSLIK ALUS JA KAALUTLUSED

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 50 lõige 1 sätestab, et rikutud maa korrastamiskohustuse

tunnistab täidetuks kaevandamisloa andja, arvestades komisjoni ettepanekut ning et komisjoni

moodustab ja selle juhataja määrab loa andja.

2/4

MaaPS § 50 lõige 2 sätestab, et komisjoni koosseisu nimetatakse loa andja esindaja, loa omaniku

esindaja, mäeeraldise teenindusmaa kinnisasja omanik või tema esindaja või riigimaa korral

kinnisasja valitseja või tema volitatud isik, kohaliku omavalitsuse esindaja ja vajalik arv

asjatundjaid komisjoni moodustaja äranägemisel.

MaaPS § 50 lõike 1 ja keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 43 „Üldgeoloogilise

uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“

(edaspidi määrus nr 43) § 20 lõike 1 alusel moodustati 19.07.2016 Keskkonnaameti Viru regiooni

juhataja korraldusega nr 1-3/16/1952 korrastatud maa korrastamistööde vastuvõtukomisjon

(edaspidi komisjon).

Kaevandamisloa omanik esitas komisjonile järgmised materjalid:

1. Riigiküla liivakarjääri korrastamise projekt (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 14/1276,

Tallinn 2014, projekti koostajad Ole Sein, Erki Vaguri)

2. Riigiküla liivakarjääri maavara kaevandamise luba L.MK/322947

3. Riigiküla liivakarjääri korrastamisjärgse markšeiderimõõdistamised (OÜ Inseneribüroo

STEIGER, töö nr 16/1712, Tallinn 2016)

4. Torni katastriüksuse plaan (katastritunnus 85101:003:0168).

Määruse nr 43 § 20 lõike 4 alusel kutsuti kokku komisjon, mille istung toimus Riigiküla

liivakarjääri alal 30.08.2016. Komisjon hindas korrastamistööde ja korrastatud maa vastavust

korrastamisprojektile.

Komisjontutvus tehtud töödega Riigiküla liivakarjääris ja leidis, et korrastamistööd on tehtud

vastavalt korrastamisprojektile väikeste erinevustega (protokoll on registreeritud Keskkonnaameti

dokumendihaldussüsteemis 13.09.2016 nr 1-10/16/92 all):

1. Erinev lahendus on tehtud bioloogilise korrastamisel: istutusalad on osaliselt muutunud.

Maaomanikul ehk Vaivara Vallavalitsusel ei olnud põhimõttelisi vastuväiteid selle

muutuse vastu, seda enam, et istikuid on alale kasvama pandud rohkemgi kui projektis ette

nähtud. 2016 aasta kevadel männi suletud juurekavaga seemikutega teostatud metsaistutus

on väga hea kasvamaminekuga.

2. Vastavalt korrastamistingimustele pidi peale kaevandamist moodustuma veekogu valdava

sügavusega üle 2m. Kuna praegune Riigiküla karjääri kaevandamine toimus eesmärgil

kaevandada vana korrastamata liivakarjääri jääkvaru ning kaevandamine tehti vastavalt

maavara tegelikule lamamile, mistõttu kujunes veekogu tegelikuks keskmiseks sügavuseks

vastavalt markšeidermõõdistamise seletuskirjale u 1,6 m, millega on saavutatud

maksimaalselt võimalik sügavus ilma maavara lamami kaevandamiseta.

Tehtud korrastamistööde osas tegi komisjon järgmised märkused:

1. Probleeme tekitab vihmasel perioodil parklaalale ja põhjapoolsele puhkealale püsima

jäänud sadevesi, millel puudub äravool ja mis põhjapoolsel puhkealal on leidnud

vabavoolse äravoolu puhkealale viivat rada pidi. Säärane olukord tuleb likvideerida, et ka

sademeterohkemal perioodil ei oleks puhkeala ja autoparkla üleujutatud või ei tekiks suuri

lompe.

2. Täielikult pole takistatud parklast autode liikumise võimalus puhkealale, täpsemalt

matkarajale (kergliiklusteele). See omakorda jätab võimaluse mootorsõidukitega sinna

sõita, mis puhkeala (kergliiklusteed) võib kahjustada. Tuleb maakividega takistada parklast

mootorsõidukite liikumist puhkealale.

3. Korrastatud ala vee liikumiseks paigaldatud truubi otsad ei ole kindlustatud. Truubi otsad

tuleb ümber ehitada, kindlustada.

3/4

4. Äravoolukraavi truubipoolse osa nõlvad ei ole kindlustatud. Sinna tuleb rajada

erosioonitõkkematt ja katta materjaliga selliselt, et oleks välistatud kraavi sissevajumine ja

erosioon.

Komisjon otsus: teha Keskkonnaametile ettepanek tunnistada Riigiküla liivakarjääri mäeeraldis

korrastatuks, pärast eelpool kirjeldatud puuduste kõrvaldamist. Komisjon ei pidanud vajalikuks

pärast täiendavate tööde läbiviimist komisjoni uuesti kokkukutsumist, kuivõrd peab olema

Keskkonnaametile ja TJA-le esitatud tõendusmaterjalid, et puudused on kõrvaldatud.

Nordecon AS esitas komisjoni liikmetele kirjaliku teate korrastamistööde puuduste kõrvaldamisest

koos tõendusmaterjalidega - fotopiltidega (registreeritud Keskkonnaameti

dokumendihaldussüsteemis 15.09.2016 nr 12-1/16/601-8 all).

Maaomanikuna avaldas Vaivara Vallavalitsus arvamust, et tehtud täiendatud korrastamistööd

karjääri alal on rahuldavad, puudused on kõrvaldatud ning märkusi ei ole.

Riigiküla liivamaardla varud on kinnitatud Keskkonnaministri 04.04.2012 käskkirjaga nr 291 ning

kantud Maa-ameti digitaalsesse Keskkonnaregistri maardlate nimistusse järgnevalt:

- täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk nr 1 - 169 tuh m3.

Vastavalt Riigiküla liivakarjääri korrastamisjärgse markšeiderimõõdistamise tulemustele ja

maardlate registri andmetele seisuga 25.07.2016 arendaja on mäeeraldiselt deklareerinud täiteliiva

kaevandamist plokist 1 - 83,976 tuh m³. Bilansilise jääkvaru on 85,024 tuh m³.

Kuna mäeeraldisel on kaevandamistööd lõppenud ja ala korrastatud, siis tuleb arendajal algatada

maardlate registrist ploki 1 varu maha kandmise protseduuri.

Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma

arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise

kahjuks. Seega otsustatakse asi menetlusosalise kasuks ning menetlus viiakse läbi menetlusosalise

arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata.

III. OTSUS

Võttes aluseks maapõueseaduse § 50 lõike 1, keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 43

„Üldgeoloogiliste uurimistöödega, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa

korrastamise kord“ § 20 lõike 9 ning Keskkonnaameti peadirektori 08.05.2014 käskkirja nr 1-

4.1/14/242 “Regioonide põhimääruste kinnitamine” lisa 6 “Viru regiooni põhimäärus” punkti 2.2

ja 3.5.8 ning tuginedes Riigiküla liivakarjääri maavara kaevandamisega rikutud maa

korrastamistööde vastuvõtukomisjoni 30.08.2016 istungi protokollile otsustan:

tunnistada Riigiküla liivakarjääri mäeeraldis korrastatuks.

4/4

IV. VAIDLUSTAMISVIIDE

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades

vaide loa andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaak Jürgenson

juhataja

Viru regioon

Saata: Nordecon AS, Vaivara Vallavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet

Jelena Ello

maavarade spetsialist

Viru regioon

ASUTUS ESIS ES EKS KASUTAMIS EKS

Märge tehtud: 16.05.2022

Kehtib kuni: 16.05.2097

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12

Teabevaldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Mari-Ann Mõtus

OÜ Inseneribüroo Steiger [email protected]

Teie 06.05.2022 nr

Meie 16.05.2022 nr 2.1-3/14950-2

Narva uuringuruumi varuploki arvele

võtmise kooskõlastuse taotlus

Täname Teid, et pöördusite Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) poole. Käesolevaga kinnitame, et PPA-l ei ole vastuväiteid tarbevaru moodustamiseks ning ei sea kaevandamisele PPA poolseid tingimusi.

Juhime Teie tähelepanu, et Riigipiiri seaduse (RiPS) alusel kehtestatud Piirirežiimi eeskirja (edaspidi - eeskiri) punkti 52 kohaselt peavad kõik isikud piirivööndis elluviidavast tegevusest

teavitama Politsei- ja Piirivalveametit vähemalt 72 tundi enne tegevuse toimumist, kui nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Tegevusest teavitamise l esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile järgmised andmed:

1) teataja ees- ja perekonnanimi; 2) teataja kontaktandmed;

3) tegevuse toimumise aeg ja koht; 4) tegevuse kirjeldus ja selle asjaolud.

Sama eeskirja punkt 521 kohaselt välispiiri valvamist takistavad või piirirahu häirivad

tegevused piirivööndis on järgmised: 1) lõhkamistöö;

2) kaevandustöö;

3) mehitamata õhusõiduki käitamine; 4) õppus;

5) ajujaht; 6) võistlus;

7) muu üritus või tegevus, mis võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu.

Ida prefektuuri vastutusala piires piirirahu häirivast tegevusest palume teavitada aadressile [email protected]

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Sergei Zolin

politseileitnant Ida prefektuur, teabebüroo vanemkorrakaitseametnik

55Lisa 13

51101:001:0229 Narva metskond 82

51101:001:0229 Narva metskond 82

85101:003:0365 Männiku 51103:001:0002

Haberkorni

85101:003:1262 Narva metskond 68

51101:001:0229 Narva metskond 82

51101:001:1134 Narva metskond 81

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

-1

-2

-3

-4

-5

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

-1

-2

-3

-4

-5

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

-1

-2

-3

-4

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

-1

-2

-3

-4

Plokk 2 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

Plokk 1 aT

22.02.2022

vt. 5,68 m

22.02.2022

vt. 4,25 m

22.02.2022

vt. 5,68 m

Läbilõige I-I'

Läbilõige II-II'

N m

S m

SW m

NE m

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

0 100 m50

Katend

Peeneteraline liiv

Liivsavi <0,063 >15%

Ülipeeneteraline liiv

Turvas

Tolmsaviliiv

/

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

13.08.2026

Erki Vaguri

Geoloogilised läbilõiked

2 / 3

H 1 : 1 000

V 1 : 100

Marina Minerals OÜ

26/5606

Ida-Viru maakond, Narva linn

Narva liivakarjäärMäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

ja järgne veetase (abs. 5,4 m)

Keskmine kaevandamise eelne

Nõlva hoidetervik ja selle nõlvus

Kaldapiiranguvöönd kaitsevöönd

Elektripaigaldise

Tauri Põldema

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312

[email protected]

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899).

- Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande geoloogilisi

3. Lõigete koostamisel on kasutatud:

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

22.02.2022

vt. 5,47 m

22.02.2022

vt. 5,47 m

22.02.2022

vt. 5,47 m

22.02.2022

vt. 6,02 m

10,0

8,0

6,0

6,0

6,0

10,0

0,3

1,9

2,4

3,4

4,4

0,3

3,0

6,0

2,0

0,2

4,04,4

3,4

2,4

1,9

0,3

2,0

6,0

0,3

3,0

1,0

0,5

6,0

3,0

0,5

6,0

10,0

Proovi number

EL - ehitusliiv

Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m

Proovitud intervall, m

Puuraugu sügavus, m

TL - täiteliiv

Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % Savi- ja tolmusisaldus (<0.063 mm), %

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

EL St. 4,6 Kr. 0,0 PA-1-1

TL St. 7,2 Kr. 0,0 PA-1-2

TL St. 6,3 Kr. 0,0 PA-2-1

TL St. 5,8 Kr. 0,0 PA-2-2

EL St. 2,2 Kr. 0,0 PA-6-1

TL St. 34,7 Kr. 0,0 PA-6-2

EL St. 3,2 Kr. 0,0 PA-6-4

TL St. 8,0 Kr. 0,0 PA-7-1

TL St. 7,2 Kr. 0,0 PA-7-2

TL St. 34,7 Kr. 0,0 PA-6-2

EL St. 3,2 Kr. 0,0 PA-6-4

EL St. 2,2 Kr. 0,0 PA-6-1

TL St. 14,9 Kr. 0,0 PA-3-1

TL St. 5,7 Kr. 0,0 PA-3-2

PA-1-1 Kr. 0,0 St. 4,6 EL

PA-1

PA-2

PA-6

PA-7

PA-6 PA-3

6,68

6,25

7,07

6,52

7,07 6,97

Suudme abs kõrgus, m

Puuraugu nr

6,68

PA-1

1 :2

1 :21

:2

1 :2

1 :5

1 :5

1 :5

1 :5

1:2

6.49

6.62

6.62 6.63

6.58

6.45

6.54

6.47

6.14

5.79

5.62

6.15

5.88

6.47

6.65

6.50

6.49

6.40

6.64

6.39

6.55

6.73

6.68

6.99

5.91

6.18

6.33

5.76

6.24

6.35

6.33

6.31

6.29

5.72

6.396.36

5.79

6.29

5.74

5.59

5.49

5.97

6.23

5.75

5.79

5.95

5.92

6.93

6.51

7.04

6.93

7.01

6.98

6.22

5.90

6.34

6.56

6.28

7.14

7.08

6.77

6.17

51101:001:0229 Narva metskond 82

4.17

3.14

2.41

2.61

4.66

2.62

3.31

3.51

4.65

6.27

4.54

3.69

3.96 5.33

6.15

3.30

3.59

5.19

5.92

5.63

3.25

3.66

3.92

5.70

6.25

3.34

2.43

1.98

5.29

5.34

2.80

3.19

5.26

2.98

2.76

5.30

5.04 3.23

3.28

5.95

5.75

3.04

2.20

1.61

1.52

1.45

3.87

4.50

5.84

6.18

3.89 2.27

5.98 4.19

4.30

5.01

3.62 1.84

2.61

1.48

4.02

1.74

2.11

3.61

1.23

1.36

3.66 5.31

4.92

4.61

4.90 2.64

1.41

3.93

1.76

2.67

2.25

3.94

4.71

5.06

3.71

4.83

4.04

0.87

5.50

5.61

0.94

1.34

3.47

2.80

6.01

2.38

5.58

2.62

4.53

2.58

2.77

6.11

3.55

4.03

4.29

2.64

5.98

0.54

0.51

1.03

1.34

0.49

0.66

1.19

1.86

1.80

1.48 1.40

1.17

1.49

1.67

1.34

1.72

2.09

2.51

2.44

2.45

2.29

1.96

1.76

2.11

2.41

2.25

2.29

1.60

1.93

1.31

1.78

1.25

1.50

0.77 1.04

1.36

0.63 0.45

1.17

1.13

7

7

7

7

7

7

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

5

5

4

3

2

113

2 4

6

5

3

4 6

5

6 4

3 2 5

2

3

6

4

5

51103:001:0002 Haberkorni

51101:001:0229 Narva metskond 82

85101:003:0365 Männiku

85101:003:0294 Haberkorni

85101:003:1262 Narva metskond 68

51101:001:1134 Narva metskond 81

eeldatav abs veetase 5,4 m

Veekogu 3,0 ha,

Nr X Y

1 6 594 052,51 734 528,37

2 6 594 040,43 734 534,67

3 6 593 987,20 734 593,66

4 6 593 924,73 734 663,50

5 6 593 881,31 734 711,98

6 6 593 855,72 734 740,22

7 6 593 696,32 734 601,69

8 6 593 896,95 734 553,27

9 6 594 043,72 734 520,75

Pindala 3,18 ha

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

Puuraugu nr Katendi paksus, m

Kasuliku kihi paksus, m

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

1

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Maapinna samakõrgusjoon, m

0 100 m50

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

1 piiripunkti number

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

13.08.2026

Erki Vaguri

Marina Minerals OÜ

1 : 1 000

3 / 3

[email protected]

Ida-Viru maakond, Narva linn

Narva liivakarjäär

26/5606

Korrastatud ala plaan

Tauri Põldema

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

4. Maardla piir ühtib mäeeraldise piiriga.

ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899).

- Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 13.08.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.08.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312

Kaardileht nr 6534 Narva

koordinaadid

teenindusmaa piiripunktide

Mäeeraldise ja mäeeraldise

N

6

6

PA-1

6,68

0,68

0,5

5,5

PA-2

6,25

0,25

0,3

5,7

PA-3

6,97

0,97

0,3

5,7

PA-4

6,75

0,75

0,5

PA-5

7,40

1,90

0,2

5,3

PA-6

7,07

2,67

0,3

4,1

PA-7

6,52

2,52

0,2

3,8

5,5

1

2

3

4

5

6

7

8

9

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

6 593 900

6 593 800

7 3 4 5

0 0

7 3 4 6

0 0

PA-1

6,68

0,68

0,5

5,5

Seletuskiri

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

Marina Minerals OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Narva liivakarjääri

mäeeraldisele, et alustada tegevust taotletavas piirkonnas ehitusmaavarade kaevadamise

valdkonnas ja seeläbi pakkuda piirkonnas vajalikku kvaliteetset ehitusmaterjali-liiva ja kruusa.

Mastaabilt suhteliselt väikese – mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala 3,18 ha, eesmärgiks

on varustada Eestimaa idapoolses regioonis Narva ja Narva-Jõesuu linnade ehitustegevust

vajaliku täitematerjaliga. Täna transporditakse ehitustegevuse arendamiseks vajalikku

ehitusliiva Pannjärve liivakarjäärist, mis jääb Narvas linnast u 55 km kaugusele, mõnevõrra

madalama kvaliteediga täiteliiva on transporditud 25 km kaugusele jäävast Kirikuküla

liivakarjäärist.

Narva ja Narva-Jõesuu linnades ja nende ümber on arvestatav nõudlus lähedalt tarnitava

ehitusmaterjali järele. Ka senine varasem kogemus selles piirkonnas täite- ja ehitusliiva

kaevandada kinnitab seda. Marina Minerals OÜ juhatuse liikme juhtimisel (toona Nordecon

AS-i ridades) avati 2013. a Riigiküla liivakarjäär, mis lühikese aja vältel ammendati ja mis

juba 2016. aastal korrastamistööde vastuvõtukomisjoni 30.08.2016 protokolli alusel

Keskkonnaameti juhataja 19.08.2016 korraldusega nr 1-3/16/2358 korrastatuks tunnistati (vt

joonis 1, foto 1 ning tekstilisa 1-2).

Joonis 1. Taotletavast Narva liivakarjäärist umbes 1 km kaugusele põhjasuunda jääv korrastatud

Riigiküla liivakarjäär

Foto 1. Riigiküla liivakarjääri korrastamine 2016. aastal

Suures osas realiseeriti toona täitematerjali Narva linna vee- ja kanalisatsioonitrasside

põhjalikuks renoveerimiseks ning ehitati välja ka Joaaru puhkeala. Lisaks veel kõik

tsiviilehituse väiketarbijad.

Ka täna oleks Narva ja Narva-Jõesuu linnade regioonis kvaliteetse ehitus- ja täiteliiva järele

nõudlus, kus piirkonda on mh kavandatud mitmeid suurobjekte, mis lähitulevikus materjali

vajavad. Perioodiks 2025 – 2030 on riigiteede teehoiukavas ette nähtud Tallinn – Narva

maantee (tee nr 1) tee rekonstrueerimine 2 + 2 teeks Sillamäe Narva vahelises 21 km pikkuses

lõigus, mille tõttu piirkonnas kasvab oluliselt ehitusmaavarade vajadus. Taotletav Narva

liivakarjäär jääb rekonstrueerimisele minevast teelõigust ~6 km kaugusele olles tee-ehitusele

lähimaks ja ainsaks karjääriks Narva linnapoolses lõigus. Niisamuti ei tuleb arvestada

võimalike Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hangetega.

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Taotletav Narva liivakarjäär asub Ida-Viru maakonnas Narva linnas riigile kuuluval kinnistul

Narva metskond 82 (katastritunnusega 51101:001:0229). Narva liivakarjääri ala maapind on

võrdlemisi ebatasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 5,6 - 7,2 m. Taotletavat mäeeraldist

katab tihe mets.

Narva liivakarjäär jääb ~240 m kaugusele Eesti Vabariigi riigipiirist. Politsei- ja Piirivalveamet

on esitanud tingimused piirivööndis tegutsemiseks.

Tugimaantee nr 91 Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa kulgeb taotletavast mäeeraldisest ~80 m

kaugusel läänes ja kirdes. Narva liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenidusmaa külgnevad idas

vahetult 35 - 110 kV elektriõhuliini (kõrgepingeliin) Narva Pohja AJ - Narva-Jõesuu AJ

kaitsevööndiga (tunnus 150030845, kaitsevöönd 25 m õhuliinist) ja 1 - 20 kV elektriõhuliini

(keskpingeliin) AJ-114 - Riigikula LP (tunnus 150031065, kaitsevöönd 10 m õhuliinist)

kaitsevööndiga. Mõlemad elektriõhuliinid kuuluvad OÜ VKG Elektrivõrkudele.

Ligikaudu 100 m kaugusel taotletavast mäeeraldisest kirdes ja läänes voolab Narva jõgi (tunnus

VEE1062200), mille ranna või kalda piiranguvöönd jääb Narva liivakarjääri mäeeraldisest

minimaalselt 25 m kaugusele

Narva liivakarjäär ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga ning kaitsealuste liikide

leiukohtade ja elupaikadega. Lähimad elamud jäävad mäeeraldisest 480 m kaugusele Tõrvajõe

külla.

3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline iseloomustus

Geoloogiline uuring taotletava Narva liivakarjääri alal teostati 2022. aastal ning selle tulemused

on esitatud aruandes „Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

(varu seisuga 01.03.2022)“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER).

Taotletav Narva liivakarjäär paikneb Luuga-Narva madalikul. Piirkonnas levivad

liustikujõelised ja liustikujäälised setted. Kvaternaarsed setted on tekkinud seoses Litoriina

mere- ja Antsülusjärvega. Lisaks eristuvad hilisema tekkega alluviaalsed jõe setted ja soosetted.

Narva liivakarjääris levivad mageveekogu Antsülusjärve setted (Q2An).

Narva liivakarjääri katend koosneb 0,2 - 0,5 m paksusest mulla- ja kasvukihist.

Maavara koosneb ühtlasest beeži ja halli värvusega peenliivast, mille terasuurus jääb

vahemikku <0,063 - 0,5 mm ja vaid üksikud terad ületavad 0,5 mm. Kasuliku kihi paksus jääb

vahemikku 3,8 - 5,7 m. Kihi paksus on väiksem mäeeraldise lõunaosas. Taotletava mäeeraldise

lõunaosas puuraukudes PA-5 ja PA-6 esineb liivakihis hästilagunenud turbakiht paksusega

0,5 - 1,0 m. Turvas sisaldab lagunenud ja mineraliseerunud puidu ja sambla osi. Liiv ja turvas

on settinud üheaegselt.

Tabel 3.1 Kasuliku kihi põhinäitajad Narva liivakarjääris

Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % -

Liiva sisaldus (0,0063 – 31,5 mm), % 65,3 – 97,8 (keskmine 92,7)

Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 2,2 – 34,7 (keskmine 7,3)

Liiva filtratsioon, m/ööp 0,2 – 0,4 Lõimistegur Cu (keskmiste näitajate põhjal) 0,5

Tehtud laboratoorsed analüüsid näitavad, et Narva liivakarjääri materjali võib kasutada tee

muldkeha töökihis ja ehituses täitematerjalina.

Kasuliku kihi lamamiks on halli värvusega voolavplastne tolmsaviliiv, mille all lasuvad üksikud

turbaläätsed. Tolmsavi-liiva ja turba all lasub pehmeplastne halli värvusega liivsavi. Lamami

abs kõrgus asub vahemikus 0,25 - 2,67 m tõustes mäeeraldise lõuna suunas.

Põhjavesi ilmus kõikides puuraukudes 0,5 - 2,0 m sügavusele maapinnast abs kõrgusel 4,25 -

6,02 m. Keskmise põhjavee taseme (abs kõrgus 5,4 m) järgi asub suurem osa maavarast (86%)

vee all.

4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude

määramisega

Taotletava Narva liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3,18 ha.

Taotletav mäeeraldis hõlmab kogu ulatuses Narva liivamaardla aktiivse tarbevaru plokke 1 ja

2. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise servadele tuleb jätta külgneva

maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik. Narva liivakarjääris on veepealses osas materjali

püsivaks nõlvuseks arvestatud nõlvus 1 : 2 ning veealuses osas nõlvus 1 : 5. Hoidetervikuga

kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation

Inroads.

Tabel 4.1 Taotletav maavara kogus Narva liivakarjääris (seisuga 08.06.2022. a)

Plokk Hõlmatud

pindala, ha

Varu

paiknemine

Taotletav

tarbevaru,

tuh m3

Kadu, tuh m3

Kaevandatav

tarbevaru,

tuh m3

Plokk 1 aT 3,18 Veepealne 21 1 20

Plokk 2 aT 3,18 Veealune 124 39 85

Kokku 145 40 105

Kaevandamisluba Narva liivakarjääris taotletakse 7 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks

kaevandamise aastamääraks on seega ~15 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu

juures ammendatakse Narva liivakarjäär loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada

ja tagastada maaomanikele.

5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise

kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia

Kaevandamise tingimused Narva liivakarjääris on keskmised – kasulikku kihti katva katendi

paksus on väike (keskmiselt 0,3 m), kuid arvestada tuleb, et valdavas osas on kasulik kiht

veetasemest allpool, sega tuleb kaevandada maavara vee alt. Narva liivakarjäärist idas kulgeb

Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa maantee (tee nr 91), millelt tuleb rajada karjäärile ligipääsuks

~100 m pikkune ligipääsutee.

Enne kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ja teisaldada

kattekiht. Narva liivakarjääris oleva katendi kogumaht on 10 tuh m3. Katendi moodustab

kasvukiht. Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult

buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda

kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks. Peale maavara ammendamist

võõrandatakse mäeeraldiselt eemaldatud katend kogu mahus, kuna alale kujuneb kaevandamise

järgselt veekogu ning katend karjääri korrastamiseks vajalik ei ole.

Narva liivakarjääris kaevandatakse veepealne kasulik kiht ekskavaatori ja/või laaduriga.

Maavara väljamine ekskavaatoriga toimub nii, et ekskavaator seisab astangu peal ja ammutab

kaevist enda eest ning tõstab selle otse kallurile. Kaevandamisel kopplaaduriga seisab laadur

astangu all ja ammutab kaevist alt ülesse. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks.

Veealuse maavara kaevandamiseks ei alandata Narva liivakarjääris veetaset. Veealuse varu

kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit. Sügavamale kui 3 m jääva varu väljamiseks tuleb

üldjuhul kasutada eritehnikat - võimalik on varu väljata kas pikanoolega ekskavaatoriga või

pinnasepumbaga. Konkreetse tehnoloogia valik sõltub täpsematest kaevandamise omahinna

arvutustest, ühelgi juhul ei alandata põhjavee taset. Ekskavaatoritega veealuse varu

kaevandamisel tõstetakse esmalt kaevis puistangusse nõrguma. Pinnasepumbaga

kaevandamisel pumbatakse pulp (maavara ja vee segu) settekaarti samuti nõrguma, kust see

hiljem laetakse kalluritele. Valmistoodangu vedu toimub arendaja poolt tellitud või tellija

transpordiga.

Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga või pinnasepumbaga mõjutab vähesel määral piirkonna

veerežiimi, kuna karjääri veetase alaneb väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett

voolab karjääri tagasi ümbritsevalt alalt ega kujuta ohtu piirkonna veevarustusele.

Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Narva liivakarjääris tootmisprotsessis jäätmeid ei

teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis.

6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad

avariiolukorrad

Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja

maastikupildi visuaalne muutumine.

Taotletav Narva liivakarjäär paikneb Narva jõe ning Narva jõe alamjooksu hoiuala ja Struuga

loodusala läheduses, mistõttu tuleb kaevandamisel välistada tegevusega kaasnev oluline mõju

Narva jõe veerežiimile ja veekvaliteedile. Kavandatava tegevuse puhul ei ole alust eeldada

olulise mõju tekkimist Narva jõele ega sellega seotud kaitstavatele aladele, kuna Narva

liivakarjääris ei alandata kaevandamise käigus põhjaveetaset ning karjäärist ei juhita vett Narva

jõkke ega teistesse eesvooludesse. Veealune maavara väljatakse ekskavaatori või pinnasepumba

abil olemasoleva veetaseme juures. Maavara väljamisega kaasnev lokaalne veetaseme

kõikumine kompenseerub ümbritsevalt alalt karjääri tagasi valguva vee arvelt ning ulatuslikku

põhjaveetaseme alanemist ega põhjavee alanduslehtri kujunemist ei toimu. Seetõttu ei ole ette

näha ka Narva jõe veetaseme või vooluhulga mõjutamist.

Täiendavalt paikneb taotletava karjääri ja Narva jõe vahel Narva–Narva-Jõesuu–Hiiemetsa

tugimaantee, mistõttu puudub karjäärialal vahetu füüsiline kokkupuude Narva jõe kaldaalaga.

Tugimaantee ja selle teeala moodustavad karjääri ning jõe vahel täiendava ruumilise eraldaja.

Arvestades, et karjäärist ei juhita vett Narva jõkke ning põhjaveetaset ei alandata, puudub

kavandataval tegevusel otsene hüdrauliline seos jõega, mille kaudu võiks tavapärase

kaevandamistegevuse käigus toimuda oluline setete või saasteainete kandumine Narva jõkke.

Samuti puudub sette ja mineraalsete peenosakeste kandumine Narva jõkke, kuna

kaevandamisel tekkivat vett eesvoolu ei juhita. Võimaliku kütuse- või õlireostuse vältimiseks

kasutatakse tehniliselt korras masinaid ning avarii korral lokaliseeritakse reostus viivitamata

absorbendi või muude selleks ettenähtud vahenditega. Eeltoodust tulenevalt ei ole kavandatava

kaevandamise tavapärase töökorralduse juures ette näha Narva jõe veerežiimi ega veekvaliteedi

halvenemist ning seeläbi mõju Narva jõe alamjooksu hoiuala ja Struuga loodusala kaitse-

eesmärkidele.

Mõju välisõhule

Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise

käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise

korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra

tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur,

kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.

Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed

Masin

Masina spetsifikatsioonis

antud müratase 15 m

kaugusel müraallikast Lmax

dB(A)

Mõõdetud müratase 15 m

kaugusel müraallikast, Lmax

dB(A)

Buldooser 85 82

Kallurauto 84 76

Ekskavaator 85 81

Frontaallaadur 80 79

Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas

(II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja,

mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva

olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.

Lähimad elamud taotletavast Narva liivakarjäärist jäävad minimaalselt 480 m kaugusele ja

elamute ja mäeeraldise vahelisel alal kasvab mets. Teades kaugust punktallikalisest

müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1)

suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:

Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)

Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);

r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;

r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.

Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad)

töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:

Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(480) = 52 dB(A)

,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 82 dB(A).

Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Narva liivakarjäärile lähimate

elamute juures jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel tasemele kuni 52 dB.

Arvestades täiendavalt ka asjaolu, et Narva liivakarjääri ja Tõrvajõe küla elamute vahele jääb

mets, siis ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama elamute

juures kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu selle elanikele.

Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt

õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest,

kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel.

Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib

levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades elamute

paiknemist väljaveotee suhtes, siis tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut

piiravad meetmed (niisutamine, CaCl). Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise

efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ja ladude niisutamine ning erinevate

kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli – lähedaseks.

Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus

liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on

võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole plaanid kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole

sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks

0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~15 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste

summaarne heitkogus ~0,02 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst

lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris

töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside

õhusaastega probleeme.

Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel

teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.

Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või

õli.

Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks

kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse

likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud

mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide

likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis

Kaevandamisjäätmed

Narva liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse,

mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning

ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vastavalt koostatavale kaevandamise projektile ning

peale maavara ammendamist turustatakse kogu mahus Keskkonnaameti loal, kuna alale

kujuneb kaevandamise järgselt veekogu ning katend karjääri korrastamiseks vajalik ei ole.

Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning

korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid

jäätmeseaduse mõistes taotletava tegevuse käigus ei teki.

Mäeeraldiselt peale metsa raadamist välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse

edasi küttematerjalina ja jäätmeseaduse mõistes tegevuse käigus ei teki.

Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib,

on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada.

7. Kaevandatud maa korrastamine

Tulenevalt kaevandatava varu paiknemisest valdavalt veetasemest allpool, siis planeerib

Marina Minerals OÜ Narva liivakarjääri peale varu ammendamist korrastada veekoguks

puhkeala suunitlusega. Alale kujuneva veekogu pindala on 3,0 ha ning keskmine sügavus 4 m

(graafiline lisa 3/3)

Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus

määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb

koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud

maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu

kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise

kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.

Hinnanguline kulu Narva liivakarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on

~ 5 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 15 000 eur.

Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.

Taotleja:

Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt /

Marina Minerals OÜ

Juhatuse liige

Taotluse koostas 13.08.2026. a

Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Inseneribüroo STEIGER

mäeinsener

6.49

6.62

6.62 6.63

6.58

6.45

6.54

6.47

6.70

6.14

5.79

5.62

6.15

6.25

5.88

6.47

6.09

5.67

6.41

6.65

6.50

6.49

6.40

6.64

6.39

6.55

6.73

6.68

6.99

5.91

6.18

6.33

5.76

6.24

6.35

6.33

6.31

6.29

5.72

6.396.36

5.79

6.29

5.74

5.59

5.49

5.97

5.73

6.38

6.02

6.23

5.75

5.79

5.95

5.92

6.93

6.51

5.98

5.88

5.66

5.64

6.00

6.24

5.93

7.04

6.93 6.04

6.29

6.26

6.34

6.47

6.13

7.24

6.85

7.07

7.01

7.04

6.98

6.22

5.90

7.18

6.34

6.42

6.56

6.28

7.14

7.08

6.77

6.17

5.92

51101:001:0229 Narva metskond 82

22.02.2022

5,68

22.02.2022

4,25

22.02.2022

5,47

22.02.2022

4,75

22.02.2022

4,75

22.02.2022

5,47

22.02.2022

6,02

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

51103:001:0002 Haberkorni

51101:001:0229 Narva metskond 82

85101:003:0365 Männiku

85101:003:0294 Haberkorni

85101:003:1262 Narva metskond 68

51101:001:1134 Narva metskond 81

0 .5

1 .0

1.0

1.5

2 .0

2 .5

1 .5

Plokk 1 aT Plokk 2 aT

Nr X Y

1 6 594 052,51 734 528,37

2 6 594 040,43 734 534,67

3 6 593 987,20 734 593,66

4 6 593 924,73 734 663,50

5 6 593 881,31 734 711,98

6 6 593 855,72 734 740,22

7 6 593 696,32 734 601,69

8 6 593 896,95 734 553,27

9 6 594 043,72 734 520,75

Pindala 3,18 ha

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

Puuraugu nr Katendi paksus, m

Kasuliku kihi paksus, m

Kaardileht nr 6534 Narva

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

1

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joonI'I

Eeldatav vahekatendi (turvas) levikuala

0 100 m50

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

1

Nõlva hoideterviku alumine piir

piiripunkti number

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

13.08.2026

Erki Vaguri

Marina Minerals OÜ

1 : 1 000

1 / 3

[email protected]

Mäeeraldise plaan Ida-Viru maakond, Narva linn

Narva liivakarjäär

26/5606

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m

Tauri Põldema

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

4. Maardla piir ühtib mäeeraldise piiriga.

ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899).

- Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 13.08.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.08.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev22.02.2022

5,47

N

koordinaadid

teenindusmaa piiripunktide

Mäeeraldise ja mäeeraldise

II

II '

I

I'

6

2.0 2.5

PA-1

6,68

0,68

0,5

5,5

PA-2

6,25

0,25

0,3

5,7

PA-3

6,97

0,97

0,3

5,7

PA-4

6,75

0,75

0,5

5,5

PA-5

7,40

1,90

0,2

5,3

PA-6

7,07

2,67

0,3

4,1

PA-7

6,52

2,52

0,2

3,8

5,5

1

2

3

4

5

6

7

8

9

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

6 593 900

6 593 800

7 3 4 5

0 0

7 3 4 6

0 0

PA-1

6,68

0,68

0,5

5,5

51101:001:0229 Narva metskond 82

51101:001:0229 Narva metskond 82

85101:003:0365 Männiku 51103:001:0002

Haberkorni

85101:003:1262 Narva metskond 68

51101:001:0229 Narva metskond 82

51101:001:1134 Narva metskond 81

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

-1

-2

-3

-4

-5

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

-1

-2

-3

-4

-5

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

-1

-2

-3

-4

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

-1

-2

-3

-4

Plokk 2 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

Plokk 1 aT

22.02.2022

vt. 5,68 m

22.02.2022

vt. 4,25 m

22.02.2022

vt. 5,68 m

Läbilõige I-I'

Läbilõige II-II'

N m

S m

SW m

NE m

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

0 100 m50

Katend

Peeneteraline liiv

Liivsavi <0,063 >15%

Ülipeeneteraline liiv

Turvas

Tolmsaviliiv

/

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

13.08.2026

Erki Vaguri

Geoloogilised läbilõiked

2 / 3

H 1 : 1 000

V 1 : 100

Marina Minerals OÜ

26/5606

Ida-Viru maakond, Narva linn

Narva liivakarjäärMäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

ja järgne veetase (abs. 5,4 m)

Keskmine kaevandamise eelne

Nõlva hoidetervik ja selle nõlvus

Kaldapiiranguvöönd kaitsevöönd

Elektripaigaldise

Tauri Põldema

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312

[email protected]

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899).

- Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande geoloogilisi

3. Lõigete koostamisel on kasutatud:

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

22.02.2022

vt. 5,47 m

22.02.2022

vt. 5,47 m

22.02.2022

vt. 5,47 m

22.02.2022

vt. 6,02 m

10,0

8,0

6,0

6,0

6,0

10,0

0,3

1,9

2,4

3,4

4,4

0,3

3,0

6,0

2,0

0,2

4,04,4

3,4

2,4

1,9

0,3

2,0

6,0

0,3

3,0

1,0

0,5

6,0

3,0

0,5

6,0

10,0

Proovi number

EL - ehitusliiv

Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m

Proovitud intervall, m

Puuraugu sügavus, m

TL - täiteliiv

Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % Savi- ja tolmusisaldus (<0.063 mm), %

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

EL St. 4,6 Kr. 0,0 PA-1-1

TL St. 7,2 Kr. 0,0 PA-1-2

TL St. 6,3 Kr. 0,0 PA-2-1

TL St. 5,8 Kr. 0,0 PA-2-2

EL St. 2,2 Kr. 0,0 PA-6-1

TL St. 34,7 Kr. 0,0 PA-6-2

EL St. 3,2 Kr. 0,0 PA-6-4

TL St. 8,0 Kr. 0,0 PA-7-1

TL St. 7,2 Kr. 0,0 PA-7-2

TL St. 34,7 Kr. 0,0 PA-6-2

EL St. 3,2 Kr. 0,0 PA-6-4

EL St. 2,2 Kr. 0,0 PA-6-1

TL St. 14,9 Kr. 0,0 PA-3-1

TL St. 5,7 Kr. 0,0 PA-3-2

PA-1-1 Kr. 0,0 St. 4,6 EL

PA-1

PA-2

PA-6

PA-7

PA-6 PA-3

6,68

6,25

7,07

6,52

7,07 6,97

Suudme abs kõrgus, m

Puuraugu nr

6,68

PA-1

1 :2

1 :21

:2

1 :2

1 :5

1 :5

1 :5

1 :5

1:2

6.49

6.62

6.62 6.63

6.58

6.45

6.54

6.47

6.14

5.79

5.62

6.15

5.88

6.47

6.65

6.50

6.49

6.40

6.64

6.39

6.55

6.73

6.68

6.99

5.91

6.18

6.33

5.76

6.24

6.35

6.33

6.31

6.29

5.72

6.396.36

5.79

6.29

5.74

5.59

5.49

5.97

6.23

5.75

5.79

5.95

5.92

6.93

6.51

7.04

6.93

7.01

6.98

6.22

5.90

6.34

6.56

6.28

7.14

7.08

6.77

6.17

51101:001:0229 Narva metskond 82

4.17

3.14

2.41

2.61

4.66

2.62

3.31

3.51

4.65

6.27

4.54

3.69

3.96 5.33

6.15

3.30

3.59

5.19

5.92

5.63

3.25

3.66

3.92

5.70

6.25

3.34

2.43

1.98

5.29

5.34

2.80

3.19

5.26

2.98

2.76

5.30

5.04 3.23

3.28

5.95

5.75

3.04

2.20

1.61

1.52

1.45

3.87

4.50

5.84

6.18

3.89 2.27

5.98 4.19

4.30

5.01

3.62 1.84

2.61

1.48

4.02

1.74

2.11

3.61

1.23

1.36

3.66 5.31

4.92

4.61

4.90 2.64

1.41

3.93

1.76

2.67

2.25

3.94

4.71

5.06

3.71

4.83

4.04

0.87

5.50

5.61

0.94

1.34

3.47

2.80

6.01

2.38

5.58

2.62

4.53

2.58

2.77

6.11

3.55

4.03

4.29

2.64

5.98

0.54

0.51

1.03

1.34

0.49

0.66

1.19

1.86

1.80

1.48 1.40

1.17

1.49

1.67

1.34

1.72

2.09

2.51

2.44

2.45

2.29

1.96

1.76

2.11

2.41

2.25

2.29

1.60

1.93

1.31

1.78

1.25

1.50

0.77 1.04

1.36

0.63 0.45

1.17

1.13

7

7

7

7

7

7

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

5

5

4

3

2

113

2 4

6

5

3

4 6

5

6 4

3 2 5

2

3

6

4

5

51103:001:0002 Haberkorni

51101:001:0229 Narva metskond 82

85101:003:0365 Männiku

85101:003:0294 Haberkorni

85101:003:1262 Narva metskond 68

51101:001:1134 Narva metskond 81

eeldatav abs veetase 5,4 m

Veekogu 3,0 ha,

Nr X Y

1 6 594 052,51 734 528,37

2 6 594 040,43 734 534,67

3 6 593 987,20 734 593,66

4 6 593 924,73 734 663,50

5 6 593 881,31 734 711,98

6 6 593 855,72 734 740,22

7 6 593 696,32 734 601,69

8 6 593 896,95 734 553,27

9 6 594 043,72 734 520,75

Pindala 3,18 ha

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

Puuraugu nr Katendi paksus, m

Kasuliku kihi paksus, m

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

1

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Maapinna samakõrgusjoon, m

0 100 m50

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

1 piiripunkti number

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

13.08.2026

Erki Vaguri

Marina Minerals OÜ

1 : 1 000

3 / 3

[email protected]

Ida-Viru maakond, Narva linn

Narva liivakarjäär

26/5606

Korrastatud ala plaan

Tauri Põldema

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

4. Maardla piir ühtib mäeeraldise piiriga.

ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899).

- Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 13.08.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.08.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312

Kaardileht nr 6534 Narva

koordinaadid

teenindusmaa piiripunktide

Mäeeraldise ja mäeeraldise

N

6

6

PA-1

6,68

0,68

0,5

5,5

PA-2

6,25

0,25

0,3

5,7

PA-3

6,97

0,97

0,3

5,7

PA-4

6,75

0,75

0,5

PA-5

7,40

1,90

0,2

5,3

PA-6

7,07

2,67

0,3

4,1

PA-7

6,52

2,52

0,2

3,8

5,5

1

2

3

4

5

6

7

8

9

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

6 593 900

6 593 800

7 3 4 5

0 0

7 3 4 6

0 0

PA-1

6,68

0,68

0,5

5,5