Sihtasutus Narva Muuseum

Peterburi mnt 2/4

20308, Ida-Viru maakond, Narva linn

90011481

23.09.2026

nr 11.3-1/26/3903

FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb finantskorrektsiooni otsuse Sihtasutus

Narva Muuseum(edaspidi toetuse saaja/hankija)projektile nr Kliima2.9.01.24-0088 „SA Narva

Muuseum muuseumihoone Peetri plats 7/1 energiatarbe vähendamine“.

Finantskorrektsiooni põhjuseks on projektiga seotud lihthankes nr 288317 „Narva linnas

Peetri plats 7 ja Peetri plats 7/1 asuva hoone rekonstrueerimistööde projekteerimine“

esinenud puudus: hankija on kvalifitseerinud pakkuja, kes ei vastanud hanketeates kehtestatud

kvalifitseerimise tingimusele.

Rakendusüksus otsustab:

1. kohaldada rikkumisele 25% finantskorrektsiooni määra;

2. vähendada projekti abikõlblikke kulusid ja eelarvet 3742 euro võrra, millest toetus

moodustab 3742 eurot;

3. edaspidi vähendada lihthankega nr 288317 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra, mille võrra

väheneb ka projekti eelarve;

4. muuta projekti taotluse rahuldamise otsuse punkte 2 ja 3 järgmiselt:

„2. Projekti abikõlblik kogumaksumus on 396 258 (kolmsada üheksakümmend kuus tuhat

kakssada viiskümmend kaheksa) eurot.“;

„3. Projekti toetus on 100% projekti abikõlblike kulude maksumusest, kuid mitte rohkem kui

396 258 (kolmsada üheksakümmend kuus tuhat kakssada viiskümmend kaheksa) eurot.“.

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused,

finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär, rikkumise summa ja eelarve vähendamine,

ärakuulamine, vaidlustamine.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

- rahandusministri 20.12.2023 määruse nr 47 „Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete

energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme

määrus) § 18, § 22 lg 1 p 3, lg 4;

- Riigi Tugiteenuste Keskuse 24.09.2024 toetuse taotluse rahuldamise otsus nr 11.2-54/24/1104

(eelnevalt ja edaspidi taotluse rahuldamise otsus või TRO) punkt 5.7;

- riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 p-d 1-3.

ASJAOLUD JA SELGITUSED

1. Sihtasutus Narva Muuseum korraldas projekti nr Kliima2.9.01.24-0088 „SA Narva Muuseum

muuseumihoone Peetri plats 7/1 energiatarbe vähendamine“ (eelnevalt ja edaspidi projekt) raames

riigihangete registris (edaspidi RHR) lihthanke „Narva linnas Peetri plats 7 ja Peetri plats 7/1

asuva hoone rekonstrueerimistööde projekteerimine“ viitenumbriga 288317 (edaspidi hange nr

288317). Hanketeade avaldati RHR-is 19.12.2024. Hankemenetluses esitati neli pakkumust.

Menetluse tulemusel sõlmis hankija edukaks tunnistatud ühispakkujatega OÜ-ga ARC PROJEKT

ja OÜ Edepol töövõtulepingu nr 3-11/3 maksumusega 37 420 eurot ilma käibemaksuta.

2. Hankija kehtestas hankes nr 288317 pakkuja majandusliku ja finantsseisundi kontrollimiseks

kvalifitseerimistingimuse, mille kohaselt pidi pakkuja netokäive hankelepingu esemega seotud

valdkonnas vastama RHS § 100 lg 1 p-s 4 sätestatud nõuetele. Hankedokumentide kohaselt pidi

pakkuja aastakäive hankelepinguga hõlmatud valdkonnas, s.o arhitektuurialaste

projekteerimisteenuste osas (CPV: arhitektuurialased projekteerimisteenused), olema viimase

kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul vähemalt 200 000 eurot aastas.

3. Eeltoodust tulenevalt pidi pakkuja, käesoleval juhul ühispakkuja, tõendama, et tema käive

hankelepingu esemega seotud valdkonnas oli igal asjaomasel majandusaastal vähemalt 200 000

eurot. Kvalifitseerimistingimus nägi ette minimaalse käibenõude täitmise majandusaasta põhiselt

ega võimaldanud tingimuse täitmist hinnata kolme majandusaasta keskmise käibe alusel.

4. Hankemenetluses edukaks tunnistatud ühispakkujad OÜ ARC PROJEKT ja OÜ Edepol esitasid

pakkumuses andmed1, mille kohaselt vastasid nad nimetatud kvalifitseerimistingimusele.

Hankemenetluses kontrollitud majandusaasta aruannetest nähtub siiski, et OÜ Edepoli 2021. aasta

müügitulu oli kokku 551 189 eurot, millest põhiosa moodustas elamute ja mitteeluruumide ehitus

(95,6%). Arhitektuurialaste projekteerimisteenuste käive moodustas 2021. aastal 23 750 eurot. OÜ

ARC PROJEKTi 2021. aasta müügitulu oli 129 672 eurot, millest arhitektuurialaste

projekteerimisteenuste käive moodustas 122 202 eurot.

5. Seega oli ühispakkujate OÜ ARC PROJEKT ja OÜ Edepol arhitektuurialaste

projekteerimisteenuste käive 2021. majandusaastal kokku 145 952 eurot, mis jäi alla hankija

kehtestatud minimaalsele nõudele 200 000 eurot. Sellest tulenevalt ei vastanud ühispakkujad

hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimusele.

6. Rakendusüksus leiab, et hankija tunnistas ühispakkujad OÜ ARC PROJEKT ja OÜ Edepol

kvalifitseerituks vaatamata sellele, et nende 2021. aasta käive hankelepingu esemega seotud

valdkonnas ei vastanud hankija kehtestatud minimaalsele käibenõudele. Sellega kohaldas hankija

hanke nr 288317 alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimistingimust õigusvastaselt ning ei

järginud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

7. Toetuse saaja selgitas 18.03.2026 esitatud vastuses, et hankija hindas pakkujate vastavust

kvalifitseerimistingimustele pakkujate esitatud dokumentide ja majandusaasta aruannete alusel.

1 Ühispakkuja OÜ ARC PROJEKT (10213412) käibed: 2021.a 122 681 eurot, 2022.a 173 471 eurot, 2023.a 247 327

eurot. Ühispakkuja OÜ Edepol (10697137 käibed: 2021.a 573 591 eurot, 2022.a 568271 eurot, 2023.a 684242 eurot.

Toetuse saaja sõnul hinnati pakkuja vastavust kogu nõutud perioodi lõikes, mitte üksiku

majandusaasta tulemuse põhjal. Samuti märkis toetuse saaja, et kvalifitseerimistingimuse

kontrollimisel arvestati pakkujate tegevusvaldkonda ning esitatud andmeid arhitektuurialaste

projekteerimisteenuste kohta. Toetuse saaja hinnangul vastasid ühispakkujad OÜ ARC PROJEKT

ja OÜ Edepol kehtestatud kvalifitseerimistingimustele.

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED

8. Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid

ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

9. Meetme määruse § 18 kohaselt on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima vastavalt tema

esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele. Toetuse saajaks on Sihtasutus

Narva Muuseum, kes on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 1 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse

saaja järgima riigihangete seaduses sätestatud korda.

10. RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid.

11. RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise

põhimõtete eesmärk on tagada, et riigihanke tingimused oleksid kõigile hankemenetluses

osalejatele üheselt mõistetavad ning et hankija kohaldaks kehtestatud nõudeid kõigi pakkujate

suhtes ühetaoliselt. Nimetatud põhimõtted eeldavad muu hulgas, et hankija lähtub pakkujate

kvalifitseerimisel hankedokumentides eelnevalt avaldatud tingimustest ega kaldu nende

kohaldamisel kõrvale kehtestatud nõuetest.

12. Hankijal on kohustus kontrollida pakkujate vastavust hanketeates ja hankedokumentides

sätestatud kvalifitseerimistingimustele ning tunnistada kvalifitseerituks üksnes nõuetele vastavad

pakkujad. Kvalifitseerimistingimuste erinev kohaldamine võib anda mõnele pakkujale

põhjendamatu eelise ning kahjustada ausat konkurentsi hankemenetluses.

13. Käesolevas hankemenetluses tunnistas hankija kvalifitseerituks ühispakkujad OÜ ARC

PROJEKT ja OÜ Edepol, kuigi nende käive hankelepingu esemega seotud valdkonnas ei vastanud

2021. majandusaastal hankedokumentides sätestatud minimaalsele nõudele. Seetõttu ei ole

hankemenetlus läbi viidud läbipaistvalt, selgete ja ühiste reeglite alusel. Samuti on

kvalifitseerimistingimusele mittevastava pakkuja vastavaks tunnistamisega rikutud võrdse

kohtlemise põhimõtet.

14. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja seisukohaga, et kvalifitseerimistingimuse täitmist tuli

hinnata kogu kolmeaastase perioodi lõikes. Hankedokumentides sätestatud tingimuse kohaselt pidi

pakkuja aastakäive hankelepingu esemega seotud valdkonnas olema vähemalt 200 000 eurot

viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul. Tingimuse sõnastusest

ei nähtu, et nõude täitmist oleks saanud hinnata kolme majandusaasta keskmise käibe või perioodi

koondkäibe alusel. Vastupidi, nõue oli sõnastatud aastakäibe miinimumnõudena, mis pidi olema

täidetud igal asjaomasel majandusaastal.

15. Vaidlusaluses tingimuses puudub viide sellele, et nõutud 200 000 euro suurune käive oleks

pidanud olema saavutatud kolme majandusaasta peale kokku. Muuhulgas ei ole

kvalifitseerimistingimuses kasutatud sõnastust „kokku“, „summeeritult“ ega muud samaväärset

viidet, millest pakkujad oleksid võinud järeldada, et nõuet hinnatakse kolme aasta koondkäibe

alusel.

16. Rakendusüksus märgib, et riigihangete registri kvalifitseerimistingimuste ülesehitusest

nähtub, et hankijal on võimalik valida erinevate käibenõuete vahel, sealhulgas üldine aastakäive,

keskmine aastakäive, konkreetne aastakäive või keskmine konkreetne käive. Käesolevas hankes

valis hankija tingimuseks konkreetse aastakäibe, mitte keskmise konkreetse käibe. Seetõttu ei anna

ka hankija poolt riigihangete registris valitud kvalifitseerimistingimuse liik alust järelduseks, et

nõutud 200 000 euro suurust käivet tulnuks hinnata kolme majandusaasta keskmise või

koondkäibe alusel.

17. Eeltoodust tulenevalt leiab rakendusüksus, et tunnistades kvalifitseerituks ühispakkujad OÜ

ARC PROJEKT ja OÜ Edepol, kelle käive hankelepingu esemega seotud valdkonnas ei vastanud

hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, kohaldas hankija hanke nr 288317

alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimistingimust õigusvastaselt ning rikkus RHS § 3

punktides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.

KORREKTSIOONIMÄÄR 25%

18. Meetme määruse § 22 lg 1 p 3 kohaselt nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui

toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust.

19. Meetme määruse § 22 lg 4 kohaselt, kui toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole

kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et rikkumine on toonud kaasa rahalise mõju, nõutakse

sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 5, 10, 25, 50 või 100 protsenti rikkumisega hõlmatud tegevuse

toetusest, välja arvatud juhul, kui käesolevas paragrahvis on sätestatud teisiti.

20. Finantskorrektsiooni määra määramisel on rakendusüksus arvestanud rikkumise olemust,

raskust ja mõju hankemenetluse tulemusele. Kvalifitseerimistingimusele mittevastava pakkuja

kvalifitseerimine ja tema pakkumuse edukaks tunnistamine on olemuselt raske riigihangete nõuete

rikkumine, kuna hankija kaldub kõrvale enda kehtestatud hanketingimustest ning võimaldab

hankelepingu sõlmimist pakkujaga, kellel puudus õiguslik alus hankemenetluses edukaks osutuda.

21. Käesoleval juhul on rikkumise mõju tõendatav ega ole üksnes teoreetiline. Hankija tunnistas

kvalifitseerituks ja edukaks ühispakkujad OÜ ARC PROJEKT ja OÜ Edepol, kuigi nimetatud

ühispakkujad ei vastanud hankija kehtestatud majandusliku ja finantsseisundi

kvalifitseerimistingimusele. Selle tulemusel sõlmiti hankeleping pakkujaga, kes ei oleks hankija

kehtestatud tingimusi nõuetekohaselt kohaldades saanud hankemenetluses edukaks osutuda. Seega

on rikkumise tagajärjel tekkinud õiguskahju, kuna hankeleping sõlmiti õigusvastaselt

kvalifitseeritud pakkujaga ning lepingust jäi ilma pakkuja, kes vastas hankija kehtestatud

kvalifitseerimistingimustele.

22. Tunnistades kvalifitseerituks pakkuja, kes ei vastanud hankija kehtestatud

kvalifitseerimistingimusele, lõi hankija nimetatud pakkujale teiste ettevõtjatega võrreldes

põhjendamatu eelise. Rakendusüksuse hinnangul ei ole tegemist väheolulise rikkumisega, kuna

rikkumine mõjutas otseselt hankemenetluse tulemust ning tõi kaasa hankelepingu sõlmimise

kvalifitseerimistingimustele mittevastava pakkujaga. Seega kuulub käesolev rikkumine raskemate

riigihangete rikkumiste hulka, kuna tegemist ei ole üksnes menetluslikuks puudusega, vaid

rikkumine mõjutas vahetult hankemenetluse tulemust. Raskemate rikkumiste hulka kuuluvad ka

hankelepingu oluline muutmine pärast selle sõlmimist, kui muudatus muudab lepingu

majanduslikku tasakaalu edukaks tunnistatud pakkuja kasuks või laiendab oluliselt lepingu eset.

Sellised rikkumised kahjustavad võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid ning võivad

mõjutada otseselt hankemenetluse tulemust.

23. Rakendusüksus on finantskorrektsiooni määra määramisel hinnanud kõiki toetuse saaja

04.09.2026 seisukohas nimetatud kergendavaid asjaolusid eraldi ja kogumis. Toetuse saaja

viidatud asjaolud ei vähenda rikkumise raskust ega kõrvalda selle võimalikku finantsmõju.

24. Esiteks ei kõrvalda rikkumise tahtmatus ega hanketingimuse ekslik tõlgendamine hankija

kohustust kohaldada enda kehtestatud kvalifitseerimistingimusi ühetaoliselt. Finantskorrektsiooni

kohaldamine ei eelda tahtluse, pettuse, kokkumängu, huvide konflikti ega konkreetse pakkuja

eelistamise eesmärgi tuvastamist. Nende raskendavate asjaolude puudumine on arvesse võetav

100%-st madalama määra valikul, kuid ei muuda kvalifitseerimistingimusele mittevastava pakkuja

kvalifitseerimist kergemaks kui teisi samalaadseid rikkumisi.

25. Teiseks ei muuda rikkumist väheoluliseks asjaolu, et ühispakkujate käive ületas nõutud taset

teistel majandusaastatel või et toetuse saaja hinnangul oli neil hankelepingu täitmiseks tegelik

majanduslik suutlikkus. Hankija oli sidunud kvalifitseerimise õiguse tingimuse täitmisega igal

nõutud majandusaastal. Kuna tingimus ei olnud 2021. majandusaastal täidetud, ei olnud hankijal

õigust asendada enda kehtestatud kriteeriumi tagantjärele üldise hinnanguga pakkuja

suutlikkusele.

26. Kolmandaks ei tõenda nelja pakkumuse esitamine, et rikkumine ei mõjutanud konkurentsi ega

hankemenetluse tulemust. Käesoleval juhul ei ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda

pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et 200 000 euro

suurust netokäibenõuet tuleb mõista kumuleerivalt nõutud majandusaastate kohta, mitte igal

majandusaastal täidetava nõudena. Leebema tõlgenduse teadmisel võinuks hankes osaleda ka

ettevõtjaid, kelle käive ei ulatunud igal nõutud aastal 200 000 euroni. Seetõttu ei ole võimalik

välistada, et pakkumuste arv, edukas pakkuja või hankelepingu maksumus oleks kujunenud

teistsuguseks.

27. Neljandaks ei tähenda konkreetse rahalise kahju või hankelepingu hinna suurenemise

tuvastamata jäämine finantsmõju puudumist. Rikkumise rahalist mõju ei ole võimalik täpselt

arvutada, sest tagantjärele ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, millised ettevõtjad oleksid

teistsuguselt avaldatud või kohaldatud tingimuse korral pakkumuse esitanud ja millise hinnaga.

28. Viiendaks kujutas pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva antud tõlgendus, et 200 000 euro

suurune käive võis olla saavutatud kolme majandusaasta peale kokku, endast

kvalifitseerimistingimuse sisulist leevendamist. Selline tõlgendus laiendas tingimusele vastavate

ettevõtjate ringi võrreldes hankedokumentide objektiivsest sõnastusest tuleneva aastapõhise

nõudega. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted nõuavad, et hankija järgiks enda

avaldatud tingimusi ega muudaks või laiendaks neid pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva.

29. Rakendusüksus leiab, et käesolevas asjas puudub alus 5- või 10-protsendilise

finantskorrektsiooni määra kohaldamiseks. 25-protsendilisest määrast madalama

finantskorrektsiooni määraga rikkumisteks peetakse üldjuhul rikkumisi, mis võivad mõjutada

ettevõtjate huvi hankes osaleda või piirata konkurentsi kaudselt, kuid mille puhul ei ole tuvastatud

vahetut mõju hankemenetluse tulemusele. Sellise olukorraga võiks olla tegemist näiteks siis, kui

rikkumine puudutab üksnes selgelt piiritletud ja vähese tähtsusega osa kvalifitseerimistingimusest

ning nõude korrektne kohaldamine ei oleks mõjutanud pakkujate kvalifitseerimist, pakkumuste

hindamist ega hankemenetluse tulemust. Käesolevas asjas kvalifitseeriti ja tunnistati edukaks

ühispakkujad, kes ei vastanud hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, ning nendega

sõlmiti hankeleping. Seetõttu puudub alus kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni

määra.

30. Rakendusüksus ei pea põhjendatuks ka 50- ega 100-protsendilise finantskorrektsiooni määra

kohaldamist. Nende määrade kohaldamine eeldaks käesolevaga võrreldes oluliselt raskemat

rikkumist või raskendavaid asjaolusid, millest tuleneks eriti ulatuslik konkurentsikahjustus või

toetuse andja finantshuvide kahjustamise oht. 100-protsendiline määr on põhjendatud eelkõige

kõige raskemate rikkumiste korral, näiteks huvide konflikti, pettuse või kokkumängu korral või

juhul, kui hankeleping on sõlmitud ilma nõutava hanketeate avaldamiseta või väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluses ilma seaduses sätestatud aluseta ning konkurents on seetõttu

täielikult välistatud. 50-protsendiline määr võiks olla põhjendatud juhul, kui rikkumise raskus ja

mõju konkurentsile on küll väga suur, kuid asjaolud ei õigusta kogu rikkumisega seotud toetuse

väljaarvamist. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud huvide konflikti, pettust, kokkumängu, pakkuja

põhjendamatut eelistamist ega konkurentsi täielikku välistamist. Hanketeade avaldati ja

hankemenetluses esitati neli pakkumust. Seetõttu oleks 50- või 100-protsendiline

finantskorrektsioon tuvastatud rikkumise olemust ja mõju arvestades ebaproportsionaalne.

31. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab rakendusüksus, et toetuse saaja esile toodud

asjaolud põhjendavad küll 100%-st madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamist, kuid ei

anna alust vähendada määra 10 või 5 protsendini. Rikkumine mõjutas vahetult hankemenetluse

tulemust, sest hankeleping sõlmiti ühispakkujatega, keda ei oleks avaldatud

kvalifitseerimistingimuse nõuetekohase kohaldamise korral saanud kvalifitseerida. Seetõttu on

25% finantskorrektsiooni määr rikkumise olemust, raskust ja võimalikku finantsmõju arvestades

proportsionaalne.

32. Euroopa Kohus on kohtuasjades C-42/13 ja C-496/99 rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtetega kaasneb hankija kohustus järgida rangelt enda kehtestatud

hanketingimusi. Hankija on seotud hankedokumentides sätestatud tingimustega ega või neid pärast

pakkumuste esitamise tähtaja möödumist muuta, laiendada ega kohaldada viisil, mis ei tulene

tingimuste sisust. Samuti peab hankija piisava hoolsusega kontrollima, et nii pakkujad kui ka

nende pakkumused vastaksid tegelikult riigihanke alusdokumentides kehtestatud nõuetele.

33. Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik rikkumise

täpset rahalist mõju välja arvutada, kuna konkurentsiolukorra moonutamisest või hankemenetluse

tulemuse mõjutamisest tulenev mõju on olemuselt kaudne. Käesoleval juhul on küll tuvastatav

rikkumise mõju hankemenetluse tulemusele, kuid selle rahalist ulatust ei ole võimalik täpselt

määrata. Seetõttu on põhjendatud kohaldada meetme määruse § 22 lg 4 alusel 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra.

RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE

34. Toetuse saaja on hanke nr 288317 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 4.

„Projekteerimine, sh ekspertiis“ raames kuludokumendis nr 1 summas 14 968 eurot.

35. Lähtuvalt antud otsusest loeb rakendusüksus hankega nr 288317 seotud kuludest

abikõlbmatuks 3742 eurot (14 968× 25%), millest toetus moodustab 3742 eurot.

ÄRAKUULAMINE

36. Toetuse saaja esitas selgitusi 18.03.2026. Otsuse eelnõu saadeti toetuse saajale tutvumiseks

13.08.2026. Toetuse saaja esitas 04.09.2026 täiendavad selgitused ja vastuväited. Toetuse saaja

möönis, et kvalifitseerimistingimuse tõlgendus võis olla ekslik, kuid palus rikkumise asjaolusid

arvestades kohaldada 25% asemel 5% või vähemalt 10% finantskorrektsiooni määra. Toetuse saaja

tõi kergendavate asjaoludena esile eelkõige tõlgendusvea tahtmatuse, ühispakkujate tegeliku

majandusliku suutlikkuse, puudujäägi esinemise üksnes 2021. majandusaastal, nelja pakkumuse

esitamise, konkreetse rahalise kahju tuvastamata jäämise ning huvide konflikti, kokkumängu,

pettuse ja tahtliku eelistamise puudumise. Toetuse saaja palus samuti täpsustada

finantskorrektsiooni arvutuskäiku. Esitatud seisukohtadest lähtudes on rakendusüksus otsuse

põhjendusi ja finantskorrektsiooni määra kaalutlusi täiendanud. Rakendusüksuse hinnangul ei

muuda esitatud argumendid käesolevas otsuses tehtud järeldusi käsitletud rikkumise ega 25%

finantskorrektsiooni määra osas.

37. Rakendusüksus selgitab, et 3742 euro suurune finantskorrektsioon on arvutatud

kuludokumendis nr 1 abikõlblikuna kajastatud hankega nr 288317 seotud kulult summas 14 968

eurot: 14 968 × 25% = 3742 eurot. Seega ei ole käesoleva finantskorrektsiooni arvutamise aluseks

hankelepingu kogumaksumus 37 420 eurot. Kui toetuse saaja esitab edaspidi hankega nr 288317

seotud kulusid, vähendab rakendusüksus otsuse resolutsiooni punkti 3 kohaselt esitatud

abikõlblikke kulusid 25% võrra.

VAIDLUSTAMINE

38. Otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama (haldusmenetluse seaduse § 75).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Liivika Põder

59177036

[email protected]