Lisa 1. Käskkirja eelnõu

KÄSKKIRI

xx.xx.2026 nr

Toetuse andmise tingimused kaitseväelinnaku rajamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi

ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

prioriteedi nr 12, poliitikaeesmärgi 3 „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi (c)(iii) „Kerkse

kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise

liikuvuse edendamiseks liidus ning tsiviilvalmisoleku suurendamiseks“ raames sekkumise

nr 21.3.3.21 „Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh

liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)“ (Narva kaitseväelinnak) tegevustele

toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.2. Sekkumine on lisandunud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavva 2021-2027 seoses

Euroopa Komisjoni ettepanekuga COM(2025) 123, millega suunatakse

Ühtekuuluvuspoliitika rahalisi vahendeid kava „ReArm Europe Plan/Readiness 2030“

kaitseinvesteeringute kiiremaks elluviimiseks.

1.3. Käesolevas käskkirjas nimetatud toetus ei ole riigiabi.

1.4. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja

maksmise ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12.

mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

1.5. Toetust ei anta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93),

artiklis 7 nimetatud tegevustele ja valdkondadele.

1.6. Aruandeid ja maksetaotlusi esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud ei kaudu

(edaspidi register).

2. Toetuse andmise eesmärk ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

2.1. Toetuse andmise eesmärk on rajada Ida-Viru maakonda kaasaegne ja täisfunktsionaalne

kaitseväelinnak, mis tugevdab Eesti idapiiri kaitsevõimet ning suurendab riigi heidutus- ja

reageerimisvalmidust.

2.2. Kaitseväelinnaku rajamine (edaspidi nimetatud ka projekt) tuleneb Kaitseministeeriumi

valitsemisala arengukava 2026–2029 eesmärkidest ning on kooskõlas strateegia „Eesti

2035“ sihiga parandada riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagada julgeolek ja turvalisus.

Kaitseväelinnaku rajamine toetab Euroopa Liidu ja NATO kollektiivkaitset, tugevdab

liitlaste vastuvõtu- ja koostegevusvõimekust idapiiril ning parandab piirkonna

kriisivalmidust.

Lisa 1. Käskkirja eelnõu

2.3. Toetuse andmise tingimused on seotud:

2.3.1. rakenduskava poliitikaeesmärgi „Ühendatum Eesti“ erieesmärgiga „Vastupidava

kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutusega kaitsetaristu,

sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus ning tsiviilvalmisoleku

suurendamiseks“.

2.3.2. „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ (tegevuspõhise riigieelarve raamistik, edaspidi

TERE raamistik) Kaitseministeeriumi programmi „Sõjaline riigikaitse ja heidutus“

eesmärkidega.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Kaitseväelinnaku rajamise käigus ehitatakse selle toimimiseks vajalik taristu (teed ja

platsid, piirdeaed, sissepääsuhoone, staabihoone, majutuskorpus, spordihall,

remondihoone, söökla, laod ja varjualused). Hoonete ja rajatiste täpne koosseis määratakse

projekteerimise käigus.

3.2. Toetuse raames on abikõlblikud järgmised tegevused:

3.2.1. Projekteerimis- ja ehitushangete ettevalmistamine ning läbiviimine.

3.2.2. Ehitus- ja taristu rajamise tööd, sh elektri- ja sideühenduste rajamine koos

liitumistasudega ning omanikujärelevalve teostamine.

3.2.3. Seadme- ja sisustuse hangete läbiviimine.

3.2.4. Seadmete ja sisustuse ostmine (sh söökla, kasarmu, spordisaali ja muude hoonete

sisustamine).

3.2.5. Seadmete ja sisustuse paigaldamine ning muu vajalik linnaku rajamiseks.

3.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L

198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

3.4. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706, edaspidi Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid.

4. Tulemused

4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on valminud kaitseväelinnak koos kõige linnaku

toimimiseks vajaliku taristuga.

4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatakse järgmist näitajat:

Lisa 1. Käskkirja eelnõu

5. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Kaitseministeerium.

5.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5.3. Tegevuste elluviija (edaspidi elluviija) on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi

RKIK).

6. Sihtrühm

6.1. Toetuse saajaks ja tegevuste elluviijaks on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete ning -

taristu arendamise ja korrashoiu korraldamisele spetsialiseerunud valitsusasutus RKIK ja

projekti sihtrühm on Eesti Kaitsevägi, kelle ülesannete täitmiseks luuakse kaasaegne ja

operatiivne kaitseväelinnaku taristu ning kelle üksuste paiknemist, väljaõppe- ja

vastuvõtuvõimet projekt otseselt toetab.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

7.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 19. detsembril 2025 ja lõpeb 31. detsembril 2029.

8. Tegevuste eelarve

8.1. Toetust makstakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist.

8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 95% protsenti abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 5% protsenti abikõlblikest kuludest.

8.3. Projekti kogueelarve on 20 684 211 eurot, millest toetus on 19 650 000 eurot ning riiklik

kaasfinantseering 1 034 211 eurot. Projekti tegevuste indikatiivne eelarve on lisas 2.

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas

käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on projekti kõik kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud

tegevuste elluviimiseks ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks.

9.3. Punktis 3 nimetatud tegevustega seotud toetuse kasutamisest teavitamise kulud.

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase

Aasta Siht-

tase

(2029)

Selgitav teave

Meetmete

nimekiri

Väljund

näitaja

RCO129

Sõjaväelise

liikuvuse

nõuetele

kohandatud

taristu

(RearmEU),

mõõtühik:

taristu

0 Ei

kohaldu

1 Linnaku põhihooned ja -

rajatised valmivad

projekti lõpuks, nii et

linnakut saab kohe

toimiva taristuna

kasutama hakata.

Kaitseväelinnak on

mõistlik lugeda üheks

taristukompleksiks ehk

projektiks, kuhu

kuuluvad erinevad

ehitised ja hooned.

Täpsem hoonete

koosseis selgub

projekteerimise käigus.

Lisa 1. Käskkirja eelnõu

9.4. Punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid ja omanikujärelevalve

kulud;

9.5. Abikõlblikud ei ole ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Projekti kulude hüvitamisel kasutatakse kuludega sidumata rahastamist, mis lähtub

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktist f ning

artiklist 95. Toetuse maksmine toimub eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide või

tulemuste saavutamise alusel ega sõltu tegelikult kantud ja tõendatud kuludest.

10.2. Toetus makstakse välja vastavalt alljärgnevatele vahe-eesmärkidele ja nende

tähtaegadele.

Vahe-eesmärk Tähtaeg

EL

summa

(EUR)

Osakaal

(%)

Maa omand ja sihtotstarve on muudetud 2026 IV kv 982 500 5%

Kaitseministri käskkiri on allkirjastatud 2026 IV kv 982 500 5%

Tehniline projekt (põhiprojekt) on valminud 2027 II kv 2 947 500 15%

Valminud on elektri-, gaasi-, vee-,

küttesüsteemide, kanalisatsiooni ning köögi ja

sööklaga seotud ehitustööd (tõendatud valmidus-

või kasutusvalmiduse aktiga või muu

dokumendiga)

2027 IV kv 4 912 500 25%

Valminud on piirdeaed, valve- ja

läbipääsusüsteemid, väravad, platsid, jäätmemaja,

varjualune, spordihall ja generaator

2028 II kv 4 912 500 25%

Rakendusasutus on kinnitanud lõpparuande ning

objekt on valminud ja kasutusvalmis (tõenduseks

on ehitustööde lõppakt, mille on kinnitanud ehitaja,

omanikujärelevalve ja tellija ning RKIK käskkiri

linnaku Kaitseväele kasutusse andmiseks)

2029 IV kv 4 912 500 25%

10.3. Käskkirja punktis 10.2 tabelis nimetatud summad tähistavad üksnes EL-i toetuse osa.

Igale maksele lisandub ka riiklik kaasfinantseering, mis moodustab kokku 5% projekti

abikõlblikust maksumusest.

10.4. Maksetaotluste menetlemisel järgib rakendusüksus üldjuhul ühendmääruse § 25 lõikes

1 nimetatud tähtaega ning otsustab makse tegemise rakendajale olles veendunud, et projekti

eesmärgid on täidetud.

10.5. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja

kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist

kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui

rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

11. Elluviija õigused ja kohustused

11.1. ÜSS2021_2027 § 2 punkti 4 ja ühendmääruse § 43 lõike 4 järgi kohalduvad elluviijale

toetuse saaja kohta sätestatud kohustused.

11.2. Elluviija peab täitma ühendmääruse §-s 10 ja 11 sätestatud kohustusi, sh hankekorda.

Lisa 1. Käskkirja eelnõu

11.3. Elluviija täidab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021-2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ sätestatud teavitusnõudeid.

11.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe projekti kavandatavate, elluviidavate või

lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 1. juuliks ja 15. detsembriks.

11.5. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise

pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.

11.6. Elluviija arvestab tööde tegemisel keskkonnanõuetega ning tegutseb kooskõlas

keskkonnaalaste õigusaktidega.

11.7. Elluviija tagab projekti elluviimisel ligipääsetavuse nõuete arvestamise ulatuses, kus see

on asjakohane ja kooskõlas objekti julgeolekunõuetega. Ligipääsetavus tagatakse eelkõige

administratiiv- ja külastusaladel ning liikumisteedel, mida kasutavad töötajad ja külalised,

arvestades puuetega inimeste vajadusi.

11.8. Elluviija on kohustatud projekti kliimakindluse tagamisel lähtuma ühendmääruse lisa 3

B-osast (RT I, 03.08.2024, 4), arvestades kliimamuutustega seotud riskide maandamist

ning energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet.

11.9. Elluviija peab viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis:

11.9.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

11.9.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest;

11.9.3. tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist.

12. Rakendusasutuse õigused ja kohustused

12.1. Rakendusasutusel on õigus:

12.1.1. muuta käskkirja;

12.1.2. saada elluviijalt informatsiooni tema tegevuse kohta;

12.1.3. juhtida tähelepanu tegevuse täitmisel esinevatele puudustele ning nõuda nende

puuduste kõrvaldamist, määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.

12.2. Rakendusasutus on kohustatud:

12.2.1. teostama ÜSS2021_2027 alusel kontrolli käskkirja täitmise üle;

12.2.2. arvestama seirekomisjoni arvamusi käskkirja muutmise ettepanekute kohta;

12.2.3. võimaldama teostada ÜSS2021_2027 § 23 ja § 27 alusel kontrolli käskkirja

täitmise üle.

13. Riigihangete läbiviimine

13.1. Elluviija tagab hangete korrektse dokumenteerimise, sh hankemenetluse toimingute ja

lepingute säilitamise seaduses nõutud korras.

13.2. Elluviija on kohustatud esitama rakendusasutusele vajaliku teabe ja aruanded

riigihangete läbiviimise kohta.

13.3. Elluviijal on vajaduse korral õigus küsida nõu rakendusüksuselt riigihangete alaste

küsimuste täpsustamiseks.

13.4. Elluviija on kohustatud edastama riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende

muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui

hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või

ületab seda.

14. Teavitus

14.1. Teavitamise raames lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060, artikli 50 lõikest 1 ning Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54

Lisa 1. Käskkirja eelnõu

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus).

14.2. Elluviija korraldab teavitusürituse teavitusmääruse § 2 lõike 3 kohaselt, kaasates ürituse

läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni.

14.3. Elluviija tagab, et üle 500 000 euro suuruse kogumaksumusega projekti puhul

püstitatakse investeeringu või seadme asukohta tahvel (teavitusmääruse lisa 1, joonis 13 ja

lisa 2, joonis 13) kohe pärast investeeringuga seotud toiminguga või ostetud seadme

paigaldamisega alustamist.

14.4. Järgib üldisi teavitamise reegleid ja viitab, et arenduse raames on tegemist

struktuuritoetusega ning kasutades selleks nõutud sümboolikat.

15. Aruandlus

15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele iga aasta 31. detsembri ja 30. juuni seisuga

elektrooniliselt aruande hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuliks.

15.2. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuse vahe- ja lõpparuande registri kaudu.

Tegevuse vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2029. aasta

sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. Lõpparuandes esitatakse lisaks hinnang

strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja aluspõhimõtete hoidmisele projekti

elluviimise raames.

16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 34 lõike 1 punktile 1, kui

kulu ei ole abikõlblik või lihtsustatud kulude korral ei ole toetuse saamise eeldused

täidetud.

16.2. Finantskorrektsiooni otsust ei tehta ühendmääruse § 34 lõikes 3 sätestatud juhtudel.

16.3. Finantskorrektsioonide määramisel lähtutakse ühendmääruse §-s 35 sätestatud

põhimõtetest. Kui rikkumise rahalist mõju ei ole võimalik täpselt hinnata, kohaldatakse

protsendipõhist finantskorrektsiooni määrasid vastavalt rikkumise raskusele.

16.4. Finantskorrektsiooni otsuse teeb rakendusüksus vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30.

16.5. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 29.

17. Käskkirja jõustumine

17.1. Käskkiri jõustub päeval, mil Euroopa Komisjon võtab vastu otsuse, millega kiidetakse

heaks Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

perioodiks 2021–2027“ viies muudatus.

17.2. Toetatavate tegevuste kulud on abikõlblikud alates 19. detsembrist 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Herem

minister

Käskkirja lisad

Lisa 1. Kaitseministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused kaitseväelinnaku rajamiseks“

seletuskiri

Lisa 2. Kaitseväelinnaku indikatiivne eelarve

Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri

1

Kaitseministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused kaitseväelinnaku rajamiseks“

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 ja

4 alusel ja on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.

Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“

(edaspidi rakenduskava) prioriteedi nr 12, poliitikaeesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti“

erieesmärgi (c)(iii) „Kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse,

sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus ning tsiviilvalmisoleku suurendamiseks“

raames sekkumise nr 21.3.3.21 „Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad

investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)“ (Narva

kaitseväelinnak) tegevustele toetuse andmise tingimusi ja korda.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Kaitseministeeriumi kaitse-eelarve osakonna

välisvahendite nõunik Andres Võrang (e-post [email protected]) ja kaitse-

eelarve osakonna välisvahendite valdkonna juht Keit Kaadu (e-post

[email protected]). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas

Kaitseministeeriumi õigusosakond (e-post [email protected]).

2. Käskkirja eesmärk, vastavus teistele meetmetele ja projekti põhjendatus

Käskkirja eesmärk on kehtestada toetuse andmise tingimused ja kord, määrata Narva

kaitseväelinnaku rajamisega seotud toetatavate tegevuste elluviija ning kirjeldada toetatavaid

tegevusi, nende eesmärki, sihtrühma, ajakava, eelarvet, sihttasemeid ja mõju horisontaalsetele

teemadele. Samuti sätestab käskkiri tegevuste abikõlblikkuse perioodi, kuludest sõltumatu

rahastamise rakendamise loogika, toetuse maksmise põhimõtted, finantskorrektsioonide

tegemise ja aruandluse korra ning elluviija kohustused ja muud Narva kaitseväelinnaku

rajamiseks vajalikud tingimused.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ ( edaspidi ühendmäärus) § 7 lõikele 1 on käskkirjaga kinnitatud

projekti kooskõla hinnatud seirekomisjoni kinnitatud üldiste valikukriteeriumide alusel.

Käskkirja eelnõu koostamisel on hinnatud projekti vastavust nimetatud kriteeriumidele ning

põhjendatud selle vastavust järgmistes aspektides.

2.1. Projekti vastavus valdkondlike arengukavadele ning mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

Käskkirjaga reguleeritav projekt on kooskõlas järgmiste strateegiliste arengudokumentidega:

• „Eesti 2035“ strateegia – projekt toetab strateegilist sihti „Parandame riigi

rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse“, panustades Euroopa Liidu ja

NATO kollektiivkaitse tugevdamisse ning liitlassuhete arendamisse. Narva kaitseväelinnaku

rajamine suurendab Eesti ja liitlaste kaitsevõimet, parandab liitlaste vastuvõtu- ja

koostegevusvõimekust ning tugevdab julgeolekut Euroopa Liidu välispiiril.

Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri

2

• Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2026–2029 (KMAK) – projekt toetab

arengukava eesmärke arendada välja kaasaegne ja vastupidav kaitsetaristu ning tagada

Kaitseväe ja liitlaste üksuste paiknemise ja roteerimise võimalused Eesti idapiiri piirkonnas.

Arengukavas on ette nähtud Narva kaitseväelinnaku rajamine, et võimaldada üksuste

paiknemist või roteerimist Narva piirkonnas ning luua eeldused Kaitseväe ja liitlasüksuste

kohalolu kiireks suurendamiseks.

• Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm (Kaitseministeeriumi programm TERE

raamistikus) – projekt toetab programmi eesmärki arendada välja toimiv ja vastupidav

kaitsetaristu ning tagada liitlasvägede vastuvõtu- ja koostegevusvõimekus.

Projekt toetab ühtlasi Eesti rahvusvahelise positsiooni tugevdamist, aidates kaasa NATO ja

Euroopa Liidu kollektiivkaitse toimimisele idatiival ning suurendades Eesti rolli liitlaste

vastuvõtu ja sõjalise koostöö tagamisel.

Lisaks panustab projekt Euroopa Liidu ja NATO ühiste eesmärkide saavutamisse, eelkõige:

• sõjaväelise liikuvuse parandamisse Euroopas;

• liitlasvägede vastuvõtu- ja majutusvõimekuse suurendamisse;

• idatiiva kaitsetaristu vastupidavuse ja valmisoleku tugevdamisse.

Käskkirjaga reguleeritav sekkumine on kooskõlas Eesti ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgiga PO3 „Ühendatum Eesti“, mille raames

toetatakse investeeringuid, mis parandavad transpordi- ja taristuühendusi ning tugevdavad riigi

ja ühiskonna vastupidavust.

Projekt panustab otseselt sekkumisse „Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist

toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)“, mille

eesmärk on arendada taristut, mis toetab nii sõjalist liikuvust kui ka kriisivalmidust.

Kaitseväelinnaku rajamine:

• parandab liitlasvägede vastuvõtu- ja majutusvõimekust Eesti idapiiri vahetus läheduses;

• võimaldab vajaduse korral kiiresti suurendada Kaitseväe ja liitlasüksuste kohalolu

piirkonnas;

• toetab sõjaväelise liikuvuse toimimist ja logistiliste ühenduste kasutamist;

• tugevdab kriisi- ja sõjaolukordadeks vajalikku kaitsetaristu vastupidavust.

Projekti elluviimise tulemusel täidetakse rakenduskava väljundnäitaja RCO129 „Sõjaväelise

liikuvuse nõuetele kohandatud taristu (ReArmEU)“, milleks on ühe tervikliku kaitsetaristu

objekti rajamine. Projekti elluviimine suurendab seeläbi Eesti ning NATO idatiiva kaitsevõimet

ja reageerimisvalmidust.

2.2. Projekti põhjendatus

Narva asub Eesti idapiiril ning vahetult Euroopa Liidu välispiiri läheduses, mistõttu on

piirkonnal oluline julgeolekupoliitiline ja strateegiline tähendus. Muutunud julgeolekuolukord

Euroopas ning NATO idatiiva tugevdamise vajadus eeldavad, et Eesti suudab tagada liitlaste

kiire vastuvõtu, üksuste paindliku paiknemise ning vajaliku kaitsetaristu olemasolu idapiiri

piirkonnas.

Mõjuva heidutuse ning reageerimisvõime tagamiseks on vajalik üksuste püsiv või roteeruv

kohalolu, nende kiire vastuvõtuvõime ja väljaõppeks vajaliku taristu olemasolu. Narva

kaitseväelinnaku rajamine võimaldab tagada Kaitseväe ja liitlaste üksuste püsiva või roteeruva

Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri

3

kohalolu Narva piirkonnas ning loob eeldused üksuste kiireks vastuvõtuks ja paiknemiseks

kriisi- või sõjaolukorras. Linnakusse rajatav taristu (sh majutus-, juhtimis-, hooldus- ja

väljaõppevõimalused) võimaldab tõhusamalt korraldada üksuste tegevust, logistilist toetust ja

väljaõpet.

Narva kaitseväelinnak:

• võimaldab hoida või roteerida väiksemaid üksusi Narva piirkonnas;

• loob võimaluse Kaitseväe ja liitlasüksuste kohalolu kiireks suurendamiseks

kriisiolukorras;

• parandab koostööd teiste riigikaitseliste ja piirijulgeoleku asutustega (sh PPA ja Frontexi

regionaalne juhtimiskeskus Narva-Jõesuus);

• tõstab kogu piirkonna julgeoleku- ja kriisivalmidust.

Ilma uue kaitseväelinnaku rajamiseta jääks Narva piirkonna militaarne vastuvõtu- ja

paiknemisvõime oluliselt piiratumaks ning sekkumise strateegiline eesmärk – heidutusvõime

tugevdamine Eesti idapiiril saavutamata.

Projekt parandab ka koostööd teiste riigikaitseliste ja julgeolekuasutustega, sealhulgas Politsei-

ja Piirivalveameti ning Euroopa Liidu välispiiri kaitsega seotud struktuuridega. Narva

piirkonnas tegutsevad mitmed riikliku julgeoleku tagamisega seotud asutused, mistõttu

tugevdab kaitseväelinnaku rajamine kogu piirkonna julgeoleku- ja kriisivalmidust.

Ilma uue kaitseväelinnaku rajamiseta oleks Narva piirkonna sõjaline vastuvõtu- ja

paiknemisvõime oluliselt piiratum ning Eesti ja liitlaste võime reageerida kiiresti idapiiri

julgeolekuolukorra muutustele nõrgem. Seetõttu on projekti elluviimine vajalik, et tagada Eesti

kaitsevõime tugevdamine ning tõhus heidutus Euroopa Liidu ja NATO idapiiril.

2.3. Projekti kuluefektiivsus

Projekti kuluefektiivsuse tagab elluviija, lähtudes põhimõttest, et kõik kulud peavad olema

otseselt vajalikud Narva kaitseväelinnaku rajamiseks ning olema oma sisult põhjendatud ja

mõistlikud. Kuluefektiivsuse peamiseks mehhanismiks on riigihangete läbiviimine

konkurentsi, läbipaistvuse ja parima hinna-kvaliteedi suhte põhimõtteid järgides. Riigihangete

seaduse rakendamine võimaldab valida turutingimustele vastava pakkumuse, mis vähendab

kuluriski ning tagab, et EL ja riigi vahendeid kasutatakse säästlikult ja efektiivselt.

Võrreldes traditsioonilise kulupõhise hüvitamisega vähendab FLNC-põhine lähenemine

halduskoormust ja keskendub sisulistele tulemustele: toetuse maksmine on seotud selgelt

mõõdetavate vahe-eesmärkidega (maa ja sihtotstarbe muutmine, projekteerimise valmimine,

liitumiste ja tehnosüsteemide valmimine, hoonete ja taristu kasutusvalmidus). See motiveerib

elluviijat planeerima töid realistlikult, juhtima riske ning hoidma kinni ajakavast, mis omakorda

toetab kuluefektiivsust.

2.4. Projekti sekkumisloogika

Projekti sekkumisloogika on selge ja läbimõeldud: kavandatud tegevused on otseselt suunatud

Narva kaitseväelinnaku rajamisele ning võimaldavad saavutada nii projekti eesmärgid kui ka

planeeritud väljundid parimal viisil. Tegevused on seotud sõjaväelinnaku rajamisega, mis koos

vajaliku väljaõppe- ja operatiivtaristuga tugevdab Eesti kaitsevõimet, parandab

reageerimisvalmidust ning suurendab liitlasüksuste vastuvõtu- ja koostöövõimekust idapiiril.

Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri

4

Projekt rakendatakse kuludest sõltumatu rahastamise põhimõttel, mille puhul toetuse maksmine

ei tugine üksikute kuludokumentide detailsele kontrollimisele, vaid on seotud eelnevalt

kokkulepitud vahe-eesmärkide saavutamisega (maa sihtotstarbe muutmine, käskkirja

kehtestamine, tehnilise projekti valmimine, taristu ja hoonete valmidus, objekti kasutuselevõtt).

Selline tulemus- ja etapipõhine lähenemine suurendab sekkumise tõhusust, suunab elluviija

tähelepanu sisulistele tulemustele ning tagab prognoositava ja läbipaistva rahastusvoo kogu

projekti vältel.

Projekti ajakava on realistlik ning arvestab tegevuste omavahelist seotust ja loogilist ajalist

järjestust: projekteerimine loob aluse ehituseks, tehnosüsteemide ja liitumiste rajamine

võimaldab hoonete funktsionaalset kasutuselevõttu ning seejärel valmivad piirde-, valve- ja

ligipääsulahendused ning muud toetavad rajatised. Nii tagavad kavandatud etapid, et

kaitseväelinnaku põhihooned ja -taristu valmivad õigeaegselt ning linnakut saab kohe kasutada

toimiva operatiivse taristuna.

Kuludest sõltumatu rahastamise põhimõttel põhinev lahendus tugevdab sekkumise

tulemuslikkust, kuna keskendub konkreetsete võimete (valmis taristu ja kasutusvalmis linnak)

tekkimisele, mitte üksnes kulude administratiivsele kontrollile.

Projekti indikatiivne ajakava on alljärgnev

Tegevus Tähtaeg

Maa omandisuhe ja sihtotstarve on muudetud 2026 IV kv

Kaitseministri käskkiri on allkirjastatud 2026 II kv

Tehniline projekt (põhiprojekt) on valminud 2027 II kv

Valminud on elektri-, gaasi-, vee-, küttesüsteemide, kanalisatsiooni

ning köögi ja sööklaga seotud ehitustööd (tõendatud valmidus-

/kasutusvalmiduse aktiga või muu dokumendiga)

2027 IV kv

Valminud on piirdeaed, valve- ja läbipääsusüsteemid, väravad,

platsid, jäätmemaja, varjualune, spordihall ja generaator 2028 II kv

Rakendusasutus on kinnitanud lõpparuande ning objekt on

valminud ja kasutusvalmis 2029 IV kv

2.5. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia

Projekti elluviijaks on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK), kellel on tõendatud

pädevus ja pikaajaline kogemus riigikaitselise taristu planeerimisel, projekteerimisel ja

riigihangete korraldamisel. RKIK on keskne asutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas

kaitseinvesteeringute juhtimisel ning on varem ellu viinud mitmeid mahukaid kaitseotstarbelisi

taristuprojekte (sh väeosade linnakud, harjutusalad, laod ja eriotstarbelised rajatised).

RKIK-l on:

• välja kujunenud protsessid riskijuhtimiseks, kvaliteedikontrolliks ja keskkonna- ning

ohutusnõuete järgimiseks;

Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri

5

• pädevus koordineerida erinevate osapoolte (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, kohalik

omavalitsus, võrguettevõtjad, järelevalveasutused) koostööd;

• kogemus suurte ja ajakriitiliste projektide elluviimisel EL vahendite abil.

• seadusest tulenev pädevus korraldada Kaitseministeeriumi valitsemisala

kaitseotstarbelisi hankeid ning arendada ja hallata kaitsetaristut. RKIK tegutseb

Kaitseministeeriumi valitsemisalas keskse hankija ja taristuarendajana, mis tagab

kaitseotstarbeliste investeeringute professionaalse, koordineeritud ja ajakriitiliste

nõuetega kooskõlas elluviimise.1

Seetõttu võib järeldada, et elluviijal on piisav tehniline, organisatsiooniline ja finantsjuhtimise

võimekus, et Narva kaitseväelinnaku rajamise projekt edukalt ellu viia ning käskkirjas seatud

eesmärgid ja sihttasemed saavutada.

2.6. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Projekt on kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ning panustab

strateegia sihti „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja

turvalisuse“. Narva kaitseväelinnaku rajamine tugevdab Eesti kaitsevõimet, suurendab riigi

kriisi- ja kaitsevalmidust ning parandab liitlaste vastuvõtu- ja koostegevusvõimekust NATO

idatiival.

Lisaks toetab projekt strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid, eelkõige riigi julgeoleku,

toimepidevuse ja rahvusvahelise koostöö tugevdamist, aidates kaasa Eesti ja liitlaste

kaitsevõime arendamisele ning Euroopa Liidu välispiiri turvalisuse tagamisele.

Projekti seos Eesti 2035 strateegiliste eesmärkidega on täpsemalt kirjeldatud käesoleva

seletuskirja punktis 1.1, kus on käsitletud projekti kooskõla valdkondlike arengukavade ja

strateegiliste arengudokumentidega.

2.7. Projekti puutumus horisontaalsete teemadega

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus)

artiklile 9 ning Ühendmääruse § 41 lõike 1 punktile 3 on projekti kavandamisel arvestatud

Euroopa Liidu horisontaalsete põhimõtetega, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete

võimaluste, ligipääsetavuse, keskkonnahoiu ja kliimaeesmärkide ning tasakaalustatud

regionaalarengu edendamisega. Projekti ettevalmistamisel on järgitud ka Euroopa Liidu

põhiõiguste hartat ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni.

2.7.1. Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused

Projekt ei avalda negatiivset mõju soolisele võrdõiguslikkusele ega sea ühtegi sihtrühma

ebavõrdsesse olukorda. Kaitseväelinnaku rajamine ei sisalda soolist eristust ning taristu

kasutamise tingimused ei kehtesta piiranguid, mis eristaksid naisi ja mehi või muid

ühiskonnarühmi.

Kaitseväes rakendatakse võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtteid ning projekt

toetab nende põhimõtete järgimist, luues kaasaegse, turvalise ja toimiva töökeskkonna nii

kaitseväelastele kui ka tsiviilpersonalile.

1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus–Riigi Teataja

Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri

6

2.7.2. Ligipääsetavus

Projekti käigus kavandatakse ja rajatakse taristu vastavuses kehtivate ligipääsetavuse nõuetega.

Avalikult kasutatavad hooned ja alad (nt staabi- ja sissepääsuhooned, sööklad ning

administratiivruumid) projekteeritakse ja ehitatakse viisil, mis tagab võimalikult universaalse

ligipääsu, sealhulgas erivajadustega inimeste liikumisvõimalused.

Ligipääsetavuse põhimõtte arvestamine toetab lisaks ka hoonete ohutut kasutamist ning

evakuatsiooni korraldamist kriisiolukordades.

2.7.3. Mõju regionaalarengule

Narva kaitseväelinnaku rajamine avaldab positiivset mõju Ida-Virumaa ja Narva piirkonna

regionaalarengule. Püsiv või roteeruv sõjaväeline kohalolu piirkonnas:

• suurendab kohalikku majandusaktiivsust (nt teenused, majutus ja üüripindade nõudlus);

• loob täiendavaid töövõimalusi nii otseselt (nt hooldus, logistika ja teenindus) kui ka

kaudselt kohaliku ettevõtluse kaudu;

• aitab suurendada piirkonna turvatunnet ning parandab piirkonna atraktiivsust elanike ja

investorite jaoks.

Võrreldes stsenaariumiga, kus investeering suunataks üksnes olemasolevate linnakute

laiendamisse mujal Eestis, aitab Narva kaitseväelinnaku rajamine kaasa tasakaalustatumale

regionaalarengule, suunates strateegilise riigikaitselise investeeringu majanduslikult

haavatavamasse piirkonda.

2.7.4. Keskkond ja kliima

Projekti tegevused on kooskõlas Euroopa Liidu põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH).

Narva kaitseväelinnaku rajamine valmistatakse ette ja viiakse ellu kooskõlas kehtivate

keskkonna- ja planeerimisalaste nõuetega, tagades, et projekt ei põhjusta olulist kahju

keskkonnale ning võimalikud mõjud leevendatakse asjakohaste meetmetega projekteerimise ja

ehituse käigus.

Rakenduskava tasandi DNSH hinnangu kohaselt on analoogsed taristuinvesteeringud hinnatud

DNSH põhimõttega kooskõlas olevaks. Näiteks on Narva tööstusinkubaatori rajamine meetme

„Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ raames ning kaitsetööstuspargi baastaristu

rajamine hinnatud vastavaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Kavandatav Narva

kaitseväelinnak on olemuselt mittetootmislik kaitsetaristu ning selle kasutuselevõtuga ei kaasne

tööstuslikku tootmistegevust ega sellega seotud heiteid. Seetõttu on selle püsiv keskkonnamõju

eelduslikult väiksem kui tööstus- või tootmistaristu rajamise puhul.

Projekti kavandamisel rakendatakse keskkonnasäästlikke lahendusi, sealhulgas energiatõhusaid

hooneid ja tõhusaid tehnosüsteeme. Hoonete soojusvarustus kavandatakse olemasoleva

kaugküttevõrgu baasil, mis aitab vähendada lokaalset õhusaastet ning kasvuhoonegaaside

heidet võrreldes individuaalsete küttelahendustega.

Lisaks arvestatakse projekti kavandamisel kliimakindluse põhimõttega, sealhulgas äärmuslike

ilmastikuolude, üleujutusriski, tormikahjustuste ning energiavarustuse toimepidevuse

tagamisega. Taristu projekteeritakse vastupidavana ja energiatõhusana, et tagada

kaitseväelinnaku toimimine ka kriisi- ja sõjaolukorras ning vähendada keskkonnajalajälge kogu

taristu elukaare jooksul.

Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri

7

3. Käskkirja eelnõu sisu

Käskkirjaga kehtestatakse Narva linna tööstuspiirkonda rajatava kaasaegse ja

täisfunktsionaalse kaitseväelinnaku loomiseks ÜSS2021_2027 § 10 lõigete 2 ja 4 alusel toetuse

andmise tingimused ja kord Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

poliitikaeesmärgi 3 „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi „Vastupidava kaitsetaristu arendamine,

seades esikohale kahesuguse kasutusega kaitsetaristu, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse

edendamiseks liidus ning tsiviilvalmisoleku suurendamiseks“ raames sekkumisele 21.3.3.21

„Narva kaitseväelinnak“. Sekkumine on lisatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavva

seoses Euroopa Komisjoni algatusega suunata osa ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kava

„ReArm Europe/Readiness 2030“ raames kaitseinvesteeringute kiiremaks elluviimiseks.

Käskkiri täpsustab tegevuse abikõlblikkuse tingimusi, toetuse maksmise korda, elluviija õigusi

ja kohustusi ning rakendusasutuse ja rakendusüksuse rolli.

Narva kaitseväelinnak tugevdab Eesti idapiiri – mis on ühtlasi Euroopa Liidu välispiir –

kaitsevõimet ning parandab riigi heidutus- ja reageerimisvalmidust. Linnakusse rajatakse kogu

üksuste paiknemiseks ja väljaõppeks vajalik taristu (sh teed ja platsid, piirdeaed,

sissepääsuhoone, staabihoone, majutushooned, spordihall, remondihall, söökla, laod ja

varjualused). Hoonete täpne koosseis täpsustub projekteerimise käigus.

Käskkiri reguleerib:

• tegevuse eesmärki ja seotust riiklike ning EL-i arengudokumentidega;

• toetatavaid tegevusi;

• riigiabi käsitlust;

• sekkumise väljundit ja tulemusnäitajaid;

• rakendusasutuse, rakendusüksuse ja elluviija rolle;

• kulude abikõlblikkust, eelarvet ja rahastamisallikaid;

• toetuse maksmise tingimusi ja vahe-eesmärke;

• aruandlust, teavitamist, riigihangete läbiviimist ning finantskorrektsiooni aluseid.

3.1. Toetatavad tegevused

Käskkiri sätestab, et toetatavad tegevused lähtuvad Kaitseministeeriumi valitsemisala

arengudokumentides seatud eesmärgist rajada Narva Kaitseväe linnak. Abikõlblikud on kõik

tööd ja tegevused, mis on otseselt vajalikud linnaku kui tervikliku taristukompleksi

valmimiseks.

Toetatavad tegevused hõlmavad eelkõige:

• projekteerimis- ja ehitushangete ettevalmistamist ning läbiviimist;

• ehitus- ja taristu rajamise tööd koos vajalike liitumistega (sh elektri-, side-, vee-,

küttesüsteemid, kanalisatsioon jne) ning omanikujärelevalvet;

• seadmete ja sisustuse (sh söökla, kasarmu, spordisaali ja teiste hoonete sisustus) hangete

läbiviimist, ostmist ja paigaldamist;

• muid linnaku toimimiseks vajalikke tegevusi.

Toetatavad tegevused arvestavad ühendmääruses sätestatud üldtingimusi ja horisontaalseid

põhimõtteid.

3.2. Riigiabi puudumine

Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri

8

Toetus ei kujuta endast riigiabi EL toimimise lepingu mõistes. Toetus on suunatud riigikaitselise

taristu arendamisele ja seda kasutatakse üksnes Kaitseväe ja liitlasüksuste ametlike ülesannete

täitmiseks.

Projekt:

• ei hõlma majandustegevust;

• ei anna valikulist majanduslikku eelist ühelegi ettevõtjale;

• ei mõjuta konkurentsi ega kaubandustingimusi Euroopa Liidu siseturul.

Seetõttu riigiabi reeglid projekti puhul ei kohaldu.

3.3. Tulemused ja näitajad

Käskkiri määratleb peamise väljundnäitajana EL-i ühisnäitaja:

• RCO129 – Sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu (ReArmEU),

mõõtühik: taristu

Narva kaitseväelinnak on käsitletav ühe taristukompleksina, mis koosneb omavahel

funktsionaalselt seotud hoonetest ja rajatistest. Sihttase on üks valminud ja kasutusvalmis

kaitseväelinnak, mille põhihooned ja -taristu on projekti lõpuks valminud ning mille kasutamist

saab alustada kohe pärast projekti lõppu.

Tulemusnäitajate osas ei lisandu eraldi tööhõivega seotud näitajat (RCO01), kuna projekt ei ole

suunatud ettevõtjate toetamisele, vaid riigikaitselise taristu arendamisele.

3.4. Sihtrühm

Projekti sihtrühm on Eesti Kaitsevägi, kelle ülesannete täitmiseks luuakse kaasaegne ja

operatiivne kaitseväelinnaku taristu. Projekt suurendab Kaitseväe üksuste paiknemis-,

väljaõppe- ja vastuvõtuvõimekust ning toetab ka liitlasüksuste vastuvõtu- ja koostöövõimekust

idapiiril.

3.5. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 19. detsembril 2025, peale Eesti ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava muudatuste esitamist Euroopa Komisjonile ning lõpeb 31. detsembril

2029.

3.6. Eelarve ja rahastamine

Käskkiri sätestab, et:

• toetust makstakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist;

• EL toetuse maksimaalne osakaal on 95% abikõlblikest kuludest;

• riiklik kaasfinantseering on vähemalt 5% abikõlblikest kuludest.

• Projekti kavandatud kogueelarve on 20 684 211 eurot, millest:

o EL toetus on 19 650 000 eurot;

o riiklik kaasfinantseering on 1 034 211 eurot.

3.7. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri

9

Toetuse maksmine on seotud selgelt määratletud vahe-eesmärkidega, mis tagavad tööde

loogilise ajastuse ja riskide maandamise. Maksmine toimub etapiviisiliselt vastavalt saavutatud

vahe-eesmärkidele:

• maa omandisuhte ja sihtotstarbe muutmine;

• kaitseministri käskkirja allkirjastamine;

• tehnilise projekti valmimine;

• liitumiste ja tehnosüsteemide (elekter, gaas, vesi, küte, kanalisatsioon, köök ja söökla)

seotud ehitustööde valmimine;

• piirdeaia, valve- ja läbipääsusüsteemide, väravate, platside, jäätmemaja, varjualuse,

spordihalli ja generaatori valmimine;

• lõpparuande kinnitamine ja objekti kasutusvalmidus.

Rakendusüksus menetleb maksetaotlusi ühendmääruses sätestatud tähtaegade ja nõuete

kohaselt ning teeb makseid pärast projekti eesmärkide täitmise kontrollimist. Lõppmakse

tehakse pärast lõpparuande kinnitamist.

3.8. Kulude abikõlblikkus

Käskkirjas on märgitud, et kulude abikõlblikkuses lähtutakse ühendmääruse §-dest 15, 16 ja 21

ning täiendavatest tingimustest, mis on sätestatud käskkirjas.

Abikõlblikud on kulud, mis:

• on otseselt vajalikud punktis 3 kirjeldatud tegevuste elluviimiseks;

• on seotud projektist teavitamisega;

• hõlmavad riigilõive, ekspertiise ja omanikujärelevalvet.

Ühendmääruse § 17 alusel nimetatud kulud ei ole abikõlblikud.

3.9. Elluviija õigused ja kohustused

Elluviijale kohalduvad ÜSS2021–2027 § 2 punkti 4 ja ühendmääruse § 43 lõike 4 alusel toetuse

saajale sätestatud kohustused. Elluviija peab projekti elluviimisel täitma ühendmääruse §-des

10 ja 11 sätestatud nõudeid, sealhulgas järgima asutusesisest hankekorda ning korraldama

projekti raames tehtavad riigihanked ja tegevused kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Elluviija peab täitma võimaluste piires Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatud teavitusnõudeid ning esitama rakendusüksusele regulaarselt

teavet projekti raames kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ning tehtud

maksete kohta. Vastav teave esitatakse kaks korda aastas 1. juuliks ja 15. detsembriks.

Lisaks tagab elluviija, et projekti tulemused ja väljundid säilivad ning neid kasutatakse

sihipäraselt üldjuhul vähemalt viis aastat pärast projekti lõppmakse tegemist. Projekti

elluviimisel tuleb järgida keskkonnaalaseid õigusakte ning arvestada keskkonnanõuetega.

Samuti tuleb tagada ligipääsetavuse nõuete arvestamine ulatuses, milles see on asjakohane ja

kooskõlas objekti julgeolekunõuetega, eelkõige administratiiv- ja külastusaladel ning

liikumisteedel.

Projekti elluviija koostab projekti kavandamisel kliimakindluse analüüsi, mis käsitleb projekti

CO₂ jalajälge ning kliimamuutustega kohanemist, lähtudes Euroopa Liidu kliimakindluse

tagamise põhimõtetest.

Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri

10

Elluviija on kohustatud viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis asjaoludest, mis takistavad projekti elluviimist, toetuse andmise tingimuste

muutmise vajadusest või muudest probleemidest, mis võivad mõjutada projekti eesmärkide

saavutamist.

3.10. Rakendusasutuse õigused ja kohustused

Rakendusasutusel on õigus teha käskkirja muutmise ettepanekuid, saada elluviijalt teavet

projekti elluviimise kohta ning juhtida tähelepanu tegevuste täitmisel ilmnevatele puudustele,

nõudes nende kõrvaldamist mõistliku tähtaja jooksul.

Rakendusasutus täidab oma ülesandeid vastavalt ÜSS2021–2027 § 8 lõikele 4, teostades

haldusjärelevalvet lepingu täitmise üle ning arvestades käskkirja muudatusettepanekute

koostamisel seirekomisjoni arvamusi. Tagab, et ÜSS2021–2027 alusel teostatavale kontrollile

on võimaldatud juurdepääs projekti dokumentatsioonile, andmetele ja objektidele.

3.11. Riigihanked

Käskkirja kohaselt elluviija peab läbi viima kõik vajalikud riigihanked kooskõlas riigihangete

seadusega, koostama hankeplaani ja esitama selle rakendusasutusele, tagama hankemenetluse

täieliku dokumenteerimise ning vajaduse korral konsulteerima Riigi Tugiteenuste Keskusega.

Sellega maandatakse õigus- ja finantsriske ning tagatakse EL-i vahendite läbipaistev

kasutamine.

3.12. Teavitamine ja aruandlus

Teavitamisel järgitakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määrust nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 50 sätestatud nõudeid.

Arvestades, et projekt hõlmab kaitseotstarbelise objekti rajamist, võib teavitamisel kohaldada

julgeolekukaalutlustest tulenevaid piiranguid. Objekti juurde paigaldatakse nõuetekohased

teavitustahvlid ning kasutatakse Euroopa Liidu sümboolikat ulatuses, mis on kooskõlas objekti

julgeolekunõuetega.

Aruandlus toimub registri kaudu vastavalt ÜSS2021-2027 § 21 lõikele 3. Elluviija esitab

jooksva aruandluse ning vahe- ja lõpparuanded, mis annavad ülevaate tegevuste edenemisest,

väljundnäitajate saavutamisest ja sihttasemete realistlikkusest.

Rakendusasutusel ja rakendusüksusel on õigus küsida täiendavat teavet ja selgitusi.

3.13. Finantskorrektsioonid

Finantskorrektsiooni alused ja kord tulenevad ÜSS2021–2027 §-dest 28–30 ning ühendmääruse

§-dest 34 ja 35. Rakendusüksus teeb vajaduse korral finantskorrektsiooni otsuse ning korraldab

toetuse tagasinõudmise.

Arvestades, et projekti kulude hüvitamisel kasutatakse lihtsustatud kulumeetodit (FNLC),

lähtutakse finantskorrektsiooni tegemisel eelkõige eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide ja

tulemuste saavutamisest ning nende nõuetekohasest tõendamisest. Kui maksmise aluseks

olevad tingimused ei ole täidetud või tulemusi ei ole saavutatud, on rakendusüksusel õigus jätta

toetus osaliselt või täielikult välja maksmata või nõuda see tagasi.

Lisa 2. Kaitseväelinnaku käskkirja seletuskiri

11

Finantskorrektsioonide määramisel kohaldatakse ühendmääruse § 35 alusel protsendipõhiseid

määrasid juhtudel, kui rikkumise rahalist mõju ei ole võimalik täpselt hinnata, võttes arvesse

rikkumise raskust ja ulatust.

3.14. Mõju halduskoormusele ja riigieelarvele

Käskkiri ei muuda oluliselt halduskoormust võrreldes kehtiva rakenduskava raames juba

kehtestatud nõuete ja menetlustega, sest kasutatakse ühtseid regulatsioone (ÜSS2021_2027,

ühendmäärus, teavitusmäärus, riigihangete kord).

Riigieelarvele tekib mõju riikliku kaasfinantseeringu ulatuses (5% abikõlblikest kuludest),

mille vajadus on arvestatud kaitsevaldkonna eelarveraamistikus ja riigi eelarvestrateegias. EL

vahendite kasutamine võimaldab rahastada strateegilist kaitseinvesteeringut märkimisväärses

mahus ilma, et kogu kulu jääks kanda riigieelarvel.

3.15. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub päeval, mil Euroopa Komisjon võtab vastu otsuse, millega kiidetakse heaks

Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–

2027“ viies muudatus. Jõustumise sidumine rakenduskava viienda muudatuse kinnitamisega on

vajalik, kuna käskkirjaga toetatavad tegevused on osa rakenduskava muudatusest ning neid

saab rakendada pärast muudatuse kinnitamist nii Vabariigi Valitsuse kui ka Euroopa Komisjoni

poolt.

Toetatavate tegevuste kulud on abikõlblikud alates 19. detsembrist 2025. a. Varasem

abikõlblikkuse alguskuupäev tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artikli 63 lõikest 7, mille kohaselt on rakenduskava muutmise tulemusel rahastamiskõlblikuks

muutuvad kulud rahastamiskõlblikud alates kuupäevast, mil vastav rakenduskava muutmise

taotlus esitati Euroopa Komisjonile. Kaitsevaldkonna tegevused esitati Euroopa Komisjonile

neljanda rakenduskava muutmise taotlusega 19. detsembril 2025. a, mistõttu on nimetatud

tegevustega seotud kulud abikõlblikud alates sellest kuupäevast.

3.16. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse andmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

18.09.2026 nr 5-13/26/39

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus

Kaitseministri käskkirja "Toetuse andmise tingimused kaitseväelinnaku rajamiseks“ eelnõu kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kaitseministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused kaitseväelinnaku rajamiseks“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: Lisa 1 Käskkirja eelnõu

Lisa 2 Kaitseväelinnaku käkkirja seletuskiri Lisa 3 Kaitseväelinnaku indikatiivne eelarve Lisa 4 Kaitseväelinnaku riskide hindamine Lisa 5 Kaitseväelinnaku PIK harta kontroll-leht

Andres Võrang [email protected]